Lugupeetud Liliana Jüriso!

Täname, et pöördusite Terviseameti poole raudteeveeremis kasutatava joogivee kvaliteedi nõuete küsimustes. Püüan anda selgitusi tõstatatud teemadele. Suurim osa nendest saab olla lahendatud allpool mainitud õigusaktide kaasabil, aga ka ettevõtte riskihinnangu ja enesekontrolli kava koostamisega.

Veeseadus defineerib joogivett järgnevalt: Joogivesi on algkujul või töödeldud vesi, sealhulgas allikavesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks kõigis omandivormides, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijani jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis. Sotsiaalministri 01.06.2002 määrusega nr 70 § 7 lg 2 kohaselt peab vagunis joogiks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi vastama „Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele. Sellest tulenevalt peab joogivee ohutuse ja kvaliteedi kontrolli hindamisel lähtuma sotsiaalministri määruse nr 61 nõuetest. Nõudeid reovee kogumise ja puhastamise korraldamisest leiate Veeseadusest. Eestis kehtivad nõuded on ühtlustatud EL joogiveedirektiiviga (EU 2020/2184).

Joogiveemahutite puhastamisel (sh desinfitseerimisel), tuleb lähtuda biotsiidiseaduse nõuetest. Desinfitseerimiseks tohib kasutada ainult neid biotsiide, mis on Eestis turule lubatud – ehk on saanud vastava tunnistuse või loa. Isik, kes kasutab biotsiidi kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjumiseks, kahjutuks muutmiseks või nende ebasoovitava toime ohjamiseks, peab kahjulike organismide tõrjet tegema üksnes biotsiidi märgistusel ja kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja tingimustel. Rohkem infot biotsiididest leiate siit.

Teenuse ohutuse tagamise eesmärgil tuleb ettevõtjal koostada riskianalüüsi, millest peaksid selguma võimalikud riskid ja nende maandamismeetmed, sh arvestatud joogiveesüsteemi konstruktsiooni ehitus, veemahutite materjal ja mahtuvus, kasutuskoormus, mahuti ja torude defekti tekke riskid, torude ja reservuaaride reostusriskid (nt. remondi ja hoolduse käigus), veesüsteemide puhastamise plaan ja sagedus, hoolduse sagedus, selleks kasutatavad ained, joogivee kvaliteedi kontrolli sagedus jm enesekontrolli seisukohalt olulised tegevused. Vee kvaliteeti tuleb ettevõtjal kontrollida enesekontrolli raames regulaarselt vastavalt koostatud riskianalüüsi tulemustele. Joogivee ohutu ja hügieeniline käitlemine peab olema tagatud kogu käitlemisahela ulatuses. Vajadusel enesekontrolli plaani täiendatakse ja parandatakse, kui veesüsteem või muud asjaolud muutuvad.

Joogivee ohutuse kindlaks tegemisel laboratoorsete uuringute kavandamisel tuleb lähtuda määruse nr 61 kriteeriumitest. Joogivee ohutust kinnitav info (sh joogivee analüüside tulemused, veemahutite puhastamise sagedus ja kasutatavate biotsiidide info) peab olema taasesitamist võimaldavas vormis. Rohkem infot joogivee kvaliteedinäitajatest leiate siit.

Nii ajutise joogiveemahuti, kui ka püsisüsteemi puhul on üldnõue sama: tagada joogivee vastavus nõuetele.

Joogiveemahutite ja reoveemahutite vahemaa suhtes erinõudeid kehtestatud ei ole. Lõplik tulemus sõltub süsteemi konstruktsioonist ja kasutatavatest materjalidest. Oluline on, et joogivee ja reovee mahutid ei tohi kokku puutuda.

Riskianalüüsi koostamisel on oluline arvestada muuhulgas töötajate tervisetõendite nõudega ning regulaarse tervisekontrolli korraldamisega vastavalt Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 nõuetele. Töötajate hügieenialase koolituse läbiviimise osas soovitan konsulteerida Põllumajandus-ja Toiduametiga.

Riskianalüüsi ja enesekontrolliplaani koostamisel võimalike lahenduste leidmisel võivad abiks olla:

Eesti Vee ettevõtete Liit (https://evel.ee/ );

Laevade kontrollimise ja sanitaartunnistuse väljastamise käsiraamat (vt. valdkond 9 – joogivesi, valdkond 10 - reovesi).

WHO Guidelines for drinking-water quality: small water supplies;

European Manual for Hygiene Standards and Communicable Disease Surveillance on Passenger Ships;

https://www.who.int/publications/i/item/9789241547772

Lisainfo saate uurida ka Lennujaama vastava üksuse esindajalt ning võib olla ka Transpordiametilt.

Terviseamet nõustab ettevõtjaid joogivee kvaliteedinäitajate osas (nt. laboratoorsete analüüside tulemuste tõlgendamine).

Lugupidamisega

Olga Gurjanova

teenuse juht

keskkonnatervise osakond

794 3528

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Edastame kirja. Kiri manuses.

Meeldivaid rongisõite soovides

Liliana Jüriso

AS Eesti Liinirongid

Tööohutuse spetsialist

Mob: +372 5309 1390

E-post: [email protected]

Aadress: Vabaduse pst 176, 10917Tallinn

http://www.elron.ee