Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Eesti Arhitektuurimuuseum

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

14.02.2024 nr 12-3/195-1

Asutaja ootused uutele asutatavatele sihtasutustele

Saadame arvamuse avaldamiseks riigi kui sihtasutuste asutaja ootused kahele uuele sihtasutusele, mis

võtavad üle riigimuuseumide Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

ülesanded. Kirjale lisatud failides on värviliselt tähistatud valdkonnaspetsiifilised lõigud. Muus osas

järgivad ootuste dokumendid sama struktuuri ja põhimõtteid, nagu need on sõnastatud kõigile teistele

Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumisihtasutustele.

Ootame teie tagasisidet hiljemalt 11. märtsiks 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Volmer

ministeeriumi nõunik

kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes

Lisad: 1. Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum 4 lehel

2. Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 4 lehel

Sama:

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Arhitektuurikeskus

Eesti Disainerite Liit

Eesti Disainikeskus

Eesti Keraamikute Liit

Eesti Klaasikunstnike Ühendus

Eesti Kujundusgraafikute

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Eesti Metallikunstnike Liit

Eesti Moekunstnike Ühendus

Eesti Nahakunstnike Liit

Eesti Sisearhitektide Liit

Eesti Tekstiilikunstnike Liit

Kunstiasutuste Liit

Tartu Kunstnike Liit

Marju Reismaa 628 2335

[email protected]

1

ASUTAJA OOTUSED

SIHTASUTUSELE EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

 Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus) tulenevad strateegiast

„Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM

eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab sihtasutusele neli peamist eesmärki:

 aidata kaasa kvaliteetse kujundatud keskkonna väärtustamisele ja arhitektuurialase

teadlikkuse tõstmisele;

 tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine.

Seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire

toimub igal aastal perioodil veebruar–märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus.

Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.

 Riigi osalemise põhjus sihtasutuse asutamisel

Riik asutab Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni ja eesmärkide

täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti

arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna arengusse ja professionaalsesse

mõtestamisse. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu alusel,

kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi.

 Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Sihtasutuse eesmärkide täitmist jälgitakse järgmiste võtmeindikaatorite1 alusel:

1) valdkonna esindajate rahulolu;

2) külastajate rahulolu;

3) töötajate rahulolu.

Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum on järgmised:

1. Panustada valdkonna arengusse arhitektuuri professionaalse mõtestamise ja vahendamise kaudu

erinevatele sihtgruppidele. Sidudes seejuures pärandit kaasaegsete vaatenurkadega, tehes

rahvusvahelist koostööd ning tutvustades Eesti arhitektuuripärandit mujal maailmas ning

võimaldades Eesti publikul saada osa rahvusvahelisest pildist.

Tulemusindikaatorid:

1.1. Ajutiste näituste, publikuprogrammide, erialaste ürituste ja rahvusvaheliste koostööprojektide arv

1.2. Sihtgruppide mitmekesisus

2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt

kogumispõhimõtete alusel.

Tulemusindikaatorid:

2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele

2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus

1 Võtme- ja tulemusindikaatorite rakendamise metoodika (sh kasutatavad mõisted) ning baas- ja sihttasemete kohta

koostatakse Kultuuriministeeriumi, sihtasutuse nõukogu ja juhatuse koostöös asutaja ootuste dokumendi lisa

2

3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes.

Tulemusindikaatorid:

3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast

3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust

4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga seotud ja muuseumi

missioonist tulenevaid uurimisprojekte.

Tulemusindikaatorid:

4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is

4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv

5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja eesmärkidest lähtuvat unikaalset ja inspireerivat

näituseprogrammi ja sellega seotud haridustegevusi.

Tulemusindikaatorid:

5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh piletiga külastajate arv

5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega

5.3. Aasta jooksul tegevusest osa saanud laste ja noorte arv

5.4. Aasta jooksul tegevusest osa saanud täiskasvanute arv

6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus.

Tulemusindikaatorid:

6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid

6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus

7. Hoida muuseumi näitused külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas, sh nädalavahetustel

ja üldjuhul ka riigipühadel, ning vähemalt suvehooajal iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem

kui kella 18.00-ni.

Tulemusindikaator:

7.1. Muuseumi lahtiolekuajad

8. Lähtuda kõigi teenuste pakkumisel ligipääsetavuse ja universaaldisaini põhimõtetest arvestamaks

kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadusega inimesed,

lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik

teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist

võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas

on võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid

investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle

täitmine

9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid:

9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas

9.2. Vee kasutus aastas

9.3. Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimata olmeprügi kogus aastas

9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas

9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine

3

 Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et

sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult

kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid on järgmised:

1) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised

finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu;

c. leitud on võimalused ühistegevusteks ja omavahel ressursside jagamiseks nii arhitektuuri- kui ka

disainivaldkonna organisatsioonidega.

2. Investeerimispoliitika:

a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu

otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest

siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid

tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse

põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse

püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras asutaja ootuste lisas 12 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste

dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on

teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma.

Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad

olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada

riigi tegevustoetust.

 Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet tõuseks ning maksumaksja raha on seeläbi tõhusalt

kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine ja määramine (esindatud on

sisutegevuse, juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning

tõhus toimimine.

1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne

organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO

standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms). Selleks toimub muu hulgas:

1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

1.2. kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet

nõukogu liikmete tööle3.

2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku

sektori infoturbe nõuetest4 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise

põhimõtetest5.

Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse

töötajatest, kellele test saadeti.

2 On samuti osa eelmises viites nimetatud lisast. 3 Korraldab Kultuuriministeerium. 4 https://eits.ria.ee/ 5 Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul.

4

3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud

tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

4. Sihtasutusele on koostatud arengukava aasta jooksul alates juhatuse liikme ametisse asumisest.

1

ASUTAJA OOTUSED

SIHTASUTUSELE EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM

 Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi sihtasutus) tulenevad

strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM

eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab sihtasutusele neli peamist eesmärki:

 aidata kaasa tarbekunsti ja disaini väärtustamisele ning teadlikkuse tõstmisele mõlemas

valdkonnas;

 tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine.

Seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire

toimub igal aastal perioodil veebruar–märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus.

Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.

 Riigi osalemise põhjus sihtasutuse asutamisel

Riik asutab Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni ja

eesmärkide täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada

Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega seotud materjali ning panustada seeläbi valdkondade arengusse ja

professionaalsesse mõtestamisse. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama

halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik

huvi.

 Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Sihtasutuse eesmärkide täitmist jälgitakse järgmiste võtmeindikaatorite1 alusel:

1) valdkonna esindajate rahulolu;

2) külastajate rahulolu;

3) töötajate rahulolu.

Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on järgmised:

1. Panustada valdkonna arengusse tarbekunsti ja disaini professionaalse mõtestamise ja vahendamise

kaudu erinevatele sihtgruppidele. Sidudes seejuures pärandit kaasaegsete vaatenurkadega, tehes

rahvusvahelist koostööd ning tutvustades Eesti tarbekunsti- ja disainipärandit mujal maailmas ning

võimaldades Eesti publikul saada osa rahvusvahelisest pildist.

Tulemusindikaatorid:

1.1. Ajutiste näituste, publikuprogrammide, erialaste ürituste ja rahvusvaheliste koostööprojektide arv ja

valdkondlik mitmekesisus

1.2. Sihtgruppide mitmekesisus

2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt

kogumispõhimõtete alusel.

Tulemusindikaatorid:

2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele

2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus

1 Kultuuriministeeriumi, sihtasutuse nõukogu ja juhatuse koostöös koostatakse pärast sihtasutuse asutamist asutaja

ootuste dokumendi lisa, mis määratleb võtme- ja tulemusindikaatorite arvestuse metoodika (sh kasutatavad mõisted)

ning indikaatorite baas- ja sihttasemed.

2

3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes.

Tulemusindikaatorid:

3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast

3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust

4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga seotud ja muuseumi

missioonist tulenevaid uurimisprojekte.

Tulemusindikaatorid:

4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is

4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv

5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja eesmärkidest lähtuvat unikaalset ja inspireerivat

näituseprogrammi ja sellega seotud haridustegevusi.

Tulemusindikaatorid:

5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh piletiga külastajate arv

5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega

5.3. Aasta jooksul tegevusest osa saanud laste ja noorte arv

5.4. Aasta jooksul tegevusest osa saanud täiskasvanute arv

6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus.

Tulemusindikaatorid:

6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid

6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus

7. Hoida muuseumi näitused külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas, sh nädalavahetustel

ja üldjuhul ka riigipühadel, ning vähemalt suvehooajal iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem

kui kella 18.00-ni.

Tulemusindikaator:

7.1. Muuseumi lahtiolekuajad

8. Lähtuda kõigi teenuste pakkumisel ligipääsetavuse ja universaaldisaini põhimõtetest arvestamaks

kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadusega inimesed,

lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik

teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist

võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas

on võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid

investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle

täitmine

9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid:

9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas

9.2. Vee kasutus aastas

9.3. Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimata olmeprügi kogus aastas

9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas

9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine

3

 Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et

sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult

kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid on järgmised:

1) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised

finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu;

c. leitud on võimalused ühistegevusteks ja omavahel ressursside jagamiseks nii disaini- kui ka

arhitektuurivaldkonna organisatsioonidega.

2. Investeerimispoliitika:

a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu

otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest

siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid

tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse

põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse

püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras asutaja ootuste lisas 12 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste

dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on

teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma.

Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad

olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada

riigi tegevustoetust.

 Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet tõuseks ning maksumaksja raha on seeläbi tõhusalt

kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine ja määramine (esindatud on

sisutegevuse, juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning

tõhus toimimine.

1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne

organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO

standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms). Selleks toimub muu hulgas:

1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

1.2. kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet

nõukogu liikmete tööle3.

2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku

sektori infoturbe nõuetest4 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise

põhimõtetest5.

Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse

töötajatest, kellele test saadeti.

2 On samuti osa eelmises viites nimetatud lisast. 3 Korraldab Kultuuriministeerium. 4 https://eits.ria.ee/ 5 Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul.

4

3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud

tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

4. Sihtasutusele on koostatud arengukava aasta jooksul alates juhatuse liikme ametisse asumisest.