Kiri

EELNÕU 21.02.2024

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.“;

2) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-dega 91– 93 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Üleriigiline riskianalüüs

(1) Hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs.

(2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte.

(3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks hindavad käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud loetelus sätestatud asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga oma pädevuse piires riske ning esitavad lõike 7 alusel sätestatud andmed. Kohaliku omavalitsuse üksused hindavad riske ning esitavad üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks käesoleva seaduse § 92 lõike 3 alusel sätestatud andmed.

(4) Üleriigiline riskianalüüs koostatakse iga kahe aasta tagant ja selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas.

(5) Üleriigilise riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei.

(6) Üleriigiline riskianalüüs on aluseks hädaolukorra lahendamise plaanile ning teistele hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavatele dokumentidele.

(7) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 92. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs

1

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud üleriigilist riskianalüüsi.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi Päästeametiga ja esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 93. Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia

(1) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamist juhib Riigikantselei.

(4) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

4) paragrahvi 36 lõiget 11 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses:

„5) lennuväljade toimimine; 6) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 7) avaliku raudtee toimimine; 8) sadamate toimimine.“;

5) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sotsiaalministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) tervishoiuteenuste toimimine; 2) ravimitega varustamine.“;

6) paragrahvi 36 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:“;

7) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium korraldab toiduga varustamise tagamise toimepidevust.“;

8) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

2

„41) määrab oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ja edastab tema kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku andmete muutumisest. Kohaliku omavalitsuse üksus edastab kontaktisiku andmed Päästeametile ja teavitab seda andmete muutumisest; 42) teavitab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel asutuse määramisest ja edastab asutuse ja selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata Riigikantseleid nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab enda ametiasutuse määramisest ja edastab selle kontaktisiku andmed Päästeametile ning teavitab seda asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest;“;

9) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust (edaspidi sündmus) teavitamise kord ning sündmuse üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord;“;

10) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks;“;

11) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel peab lähtuma vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust; 2) sündmuse kestusest; 3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust.“;

12) paragrahvi 38 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab varem esitatud andmeid kord aastas hiljemalt 1. jaanuariks elutähtsat teenust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus arvestades § 38 lõikes 15

sätestatut.“;

13) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 12–17 järgmises sõnastuses:

„(12) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annab haldusakti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja:

3

1) koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt, arvestades, et toimepidevuse riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja toimepidevuse plaan kümne kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates; 2) korraldama esimest korda käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud õppuse; 3) täitma käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel, §-s 41 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid, arvestades, et käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.

(14) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus küsida arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt § 41 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ning elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus on andnud sellekohase haldusakti ja teinud selle isikule teatavaks. Haldusakti jõustumisel ei kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut.

(16) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 12

ja 15 sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates.

(17) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 12

ja 15 nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates.“;

14) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande hiljemalt ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates;“;

15) paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse punktidega 71–74 järgmises sõnastuses:

„71) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele; 72) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning § 37 lõike 2 alusel nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavatest meetmetest; 73) korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral; 74) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa

4

teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis;“;

16) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Eesti Panga teavitamisel kohaldatakse elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsat teenust, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud teavitamise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), tulenevaid erisusi.“;

17) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus võib edastada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes annab arvamuse käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite kohta.

(11) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus edastab käesoleva seaduse § 36 lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile.“;

18) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga katkeb, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja alternatiivsete vahenditega.“;

19) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 411−416 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel

(1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane.

5

(3) Taustakontrolli võib teha üksnes selle füüsilise isiku suhtes, kes usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, mis on kinnitatud käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis.

(4) Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel vähemalt iga kahe aasta tagant.

(5) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne taustakontrolli tegemist.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, kes usaldatakse täitma lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva füüsilise isiku suhtes: 1) kellel on riigisaladusele juurdepääsu õigus kehtiva juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel; 2) kui käesoleva seaduse § 412 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 412. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel

(1) Käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täita andmisest keelduda ka isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on vastava ülesande täitmise seisukohast olulised.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajal õigus: 1) keelduda isikule käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täita andmisest või öelda isikuga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud korras; 2) nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist või käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul kohasel viisil.

6

§ 413. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel

(1) Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemise eesmärgil õigus saada: 1) kontrollitava isiku üldandmeid, sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet; 2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta.

(2) Taustakontrolli tegemise eesmärgil ei ole lubatud teha päringut karistusregistrisse käesoleva seaduse § 412 lõikes 2 nimetatud karistatuse andmete saamiseks juhul, kui karistusregistris on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuritegude kohta kehtivad karistusandmed.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib enne taustakontrolli tegemist käesoleva seaduse § 411

lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel.

(4) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt välismaalaselt nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik § 412 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks.

§ 414. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja

(1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 38 lõike 12 alusel elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja).

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta, millises Euroopa Liidu liikmesriigis ning milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab.

(4) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele.

(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, alates millest need kohustused tema kohta kehtivad.

7

§ 415. Nõuandemissioon

(1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon).

(2) Nõuandemissioon korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse esitatud põhjendatud taotluse alusel. Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus väljastab Euroopa Komisjonile nõuandemissiooni korraldamiseks järgmise teabe: 1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluses tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed.

(4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annavad nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korraldamiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut.

(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus elutähtsa teenuse osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest.

§ 416. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset koostööd ja vahetavad omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi, ning asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Asutused ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või ametisaladusega.

(2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks, arvestades eriseadusest tulenevate piirangutega.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta.

8

(4) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, kelle vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamata või hiljemalt 24 tunni jooksul Riigikantseleid, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni.

(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus peab teavitama teist Euroopa Liidu liikmesriiki elutähtsa teenusega seotud sündmusest, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile.“;

20) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 38–40, § 41 lõike 2, § 411

lõigetes 3 ja 4, § 412 lõikes 1 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, finantsjärelevalve subjektide suhtes teeb haldus- või riiklikku järelevalvet §- de 38–40, § 41 lõike 2, § 411 lõigetes 3 ja 4 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle Finantsinspektsioon; 4) riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõike 1 nõuete täitmise üle teeb Riigi Infosüsteemi Amet küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires;“;

21) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:

„§ 451. Sõltumatu audit

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida oma kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel.

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud vähemalt ühe järgneva aluse esinemisel: 1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata toimepidevuse riskianalüüsi või plaani §-s 40 sätestatud korras;

9

2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või tema § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks; 3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või hädaolukord.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi läbimise kohustuse täitnud, kui ta on läbinud viimase kaheteistkümne kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses.

(4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks oma kulul varem tehtud auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta.“;

22) paragrahvis 47 asendatakse arv „2000“ arvuga „30 000“;

23) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punktides 1–7 ja 74 ja § 412

lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;

24) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 7, § 92 lõikes 3 ja § 93 lõikes 4 nimetatud määrused kehtestab Vabariigi Valitsus 2024. aasta 1. juuliks.

(10) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei 2025. aasta 31. detsembriks.

(11) Käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostavad kohaliku omavalitsuse üksused 2025. aasta 30. juuniks.

(12) Käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostab Riigikantselei 2025. aasta 31. detsembriks.“;

25) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 13–21 järgmises sõnastuses:

(13) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele vastav isik loetakse elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil ta esmakordselt täitis käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks.

10

(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetud isikute elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise kohta ei koostata käesoleva seaduse § 38 lõikes 12 nimetatud haldusakti ega kohaldata käesoleva seaduse § 38 lõikes 13 sätestatud kohustuse täitmise tähtaegu.

(15) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus esitab tsiviiltoetuse registrisse § 38 lõikes 11 nimetatud andmed elutähtsa teenuse osutaja kohta, kes vastas enne 2024. aasta 18. oktoobrit § 38 lõike 2 tingimustele, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.

(16) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kehtestab käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava määruse 2025. aasta 1. juuliks.

(17) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus selgitab välja käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele vastavad elutähtsa teenuse osutajad ja määrab nad elutähtsa teenuse osutajaks § 38 lõikes 12 nimetatud haldusaktiga hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks.

(18) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit koostatud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 19 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni käesoleva seaduse § 40 kohaselt.

(19) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik koostab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks.

(20) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse §-s 411 nimetatud taustakontrolli esmakordselt kuue kuu jooksul peale käesoleva seaduse nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist käesoleva seaduse § 40 kohaselt.

(21) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, kes peab koostama hädaolukorra lahendamise plaani esmakordselt, koostab selle 2026. aasta 31. detsembriks.“;

26) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

11

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 3. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 211 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW; 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW; 3) põhivõrguettevõtja; 4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija.“;

2) paragrahvi 71 lõiget 5 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks;“;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 4. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 47 järgmises sõnastuses:

„(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise teabe konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 kohaselt.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

12

„(11) Heitsoojuse tootja on soojusettevõtja, kes toodab kõrvalsaadusena vältimatut soojusenergiat tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris.“;

2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. Heitsoojuse tootja, kes ei tooda heitsoojust koostootmise protsessis, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta on peamine võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja.“;

3) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“;

4) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks;“;

5) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 6. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud, hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s 95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral ning elutähtsa teenuse osutajad hädaolukorra seaduse §-s 411 sätestatud taustakontrolli tegemisel.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 7. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

13

1) seadust täiendatakse §-ga 589 järgmises sõnastuses:

„§ 589. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenust osutav äriühing, kes osutab lennuliikluse korraldamise teenust ja aeronavigatsiooniteenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11

punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(2) Tallinna lennuvälja käitaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 8. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõike 15 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 1000 tarbija.“;

2) paragrahvi 23 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks;“;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 9. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 65 järgmises sõnastuses:

„65) Justiitsministeeriumile isiku karistusandmete väljastamiseks elutähtsa teenuse osutajatele hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1 nimetatud taustakontrolli eesmärgil.“.

§ 10. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Elutähtsa teenuse osutaja

14

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 11. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse: 1) turustatavate ravimite nomenklatuurist; 2) turustatavate ravimite osakaalust ravimite turumahus; 3) võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(14) Ravimiamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.“;

2) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Üldapteegi tegevusloa omaja selle üldapteegi puhul, mille kaudu tagatakse ravimite jaemüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse: 1) rahvastiku paiknemisest; 2) elutähtsa teenuse osutajate paiknemisest; 3) üldapteegi käibe, personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega.

15

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(14) Ravimiamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.“;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 12. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Sadama pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist; 2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust; 3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 13. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses:

„(5) Üldarstiabi osutaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on

16

Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud elutähtsa teenuse osutajate määramisel lähtutakse: 1) maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest; 2) üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevusest; 3) kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste mahust tervikuna.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Terviseamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral kooskõlastatult Tervisekassaga ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.

(9) Elutähtsa teenuse osutajast üldarstiabi osutaja on kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit, kui muutuvad käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel arvesse võetud asjaolud, mida võeti arvesse tema elutähtsa teenuse osutajaks määramisel.“;

2) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;

3) paragrahvi 22 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;

4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 14. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll, toiduga varustamise tagamise abinõud ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks.“;

2) paragrahvi 1 lõige 51 loetakse lõikeks 52 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

17

„(51) Käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses ning hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi.“;

3) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

„71. peatükk TOIDUGA VARUSTAMINE

§ 461. Toiduga varustamise tagamine

(1) Toiduga varustamine tagatakse rakendades käesolevas peatükis ning hädaolukorra seaduses sätestatud meetmeid.

(2) Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra korral tagatakse elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elanikkonna esmavajaduse rahuldamiseks.

§ 462. Toidu tarneahela toimimise tagamine

Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks.

§ 463. Toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu

(1) Toiduga varustamine tagatakse eelkõige elutähtsa teenuse osutaja tegevuse kaudu tema valdkonnas.

(2) Ettevõtja on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse puhul, kui tema majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist, sealhulgas ühe valdkonna või toidugrupi korral, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiduga varustamise valdkonnaks on eelkõige: 1) teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine; 2) liha käitlemine; 3) piima käitlemine.

(4) Käesolevas peatükis käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ning tulundusühistut ja tema liikmeid ühe ettevõtjana.

§ 464. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Käesoleva seaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle selle valdkonna aasta müügitulu on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügitulust suurim.

18

(2) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 1 sätestatud teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus.

(3) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 2 sätestatud liha käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus.

(4) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 3 sätestatud piima käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus.

§ 465. Elutähtsa teenuse osutaja määramine

(1) Ettevõtja vastavus käesoleva seaduse §-s 464 sätestatud nõuetele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja määramiseks võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete keskmised andmed.

(3) Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 466. Elutähtsa teenuse osutaja kohustused

(1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga.

(2) Täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.“;

4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 15. Vedelkütuse seaduse muutmine

Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) kütuse müüja, kellel on kümme või enam tanklat ja kelle tanklad asuvad vähemalt kolmes maakonnas; 2) aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle lähetamiseks Eestisse.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

19

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras määratud vee-ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;

2) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 17. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 24 jõustuvad üldises korras.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

20

21.02.2024

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv). CER direktiiv jõustus 16.01.2023 ning see tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17.10.2024, normid peavad jõustuma hiljemalt 18.10.2024. CER direktiiv hõlmab energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja toidusektorit. Kesksel kohal on nendes sektorites tegutsevate ettevõtete ja nende pakutavate teenuste toimepidevus ning majandustegevuse säilitamine elutähtsate teenuste takistamatu osutamise kaudu siseturul.

CER direktiivi ülevõtmiseks ei ole vaja oluliselt muuta Eesti õigust, kuna kehtivas hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatud elutähtsate teenuste regulatsioon vastab suuremas osas juba praegu CER direktiivi nõuetele. Sellegipoolest on teatud teemad, mis ei ole Eestis reguleeritud, ning just nendele käesolev seaduse eelnõu keskendubki.

HOSis tehtavad muudatused hõlmavad:

1) elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat;

2) üleriigilise riskianalüüsi koostamist, mis sisaldab ka elutähtsate teenuste sektoripõhist vaadet ning mille osaks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid;

3) elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamist. Eelnõuga loetakse elutähtsateks teenusteks lisaks kehtivale 14 teenusele1 ka lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja tervishoiuteenuse toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine;

4) elutähtsa teenuse osutaja määramist haldusaktiga ja elutähtsa teenuse osutaja staatuse lõpetamist;

5) elutähtsa teenuse osutaja teavitamise kohustust;

6) asutustevahelist koostööd;

7) elutähtsa teenuse osutaja töötajate kategoriseerimist ja taustakontrolli tegemist;

1 Elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu abi, sularaharinglus, makseteenus, kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon.

1

21.02.2024

8) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramist;

9) Euroopa Komisjoni nõuandemissiooni läbiviimist;

10) auditeerimist ja järelevalvet.

Lisaks muudetakse ka ehitusseadustikku, elektrituruseadust, Finantsinspektsiooni seadust, kaugkütteseadust, karistusregistri seadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, maksukorralduse seadust, raudteeseadust, ravimiseadust, sadamaseadust, tervishoiuteenuste korraldamise seadust, toiduseadust, vedelkütuse seadust ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. Nende seaduste muutmine on seotud elutähtsa teenuse ringi laiendamisega. Nimetatud seadustes sätestatakse ettevõtete kriteeriumid, mille täitmise korral loetakse ettevõtjad elutähtsa teenuse osutajateks. Samuti täpsustatakse olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate kriteeriume tulenevalt CER direktiivi nõuetest.

Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena laieneb elutähtsa teenuse osutajate ring, suureneb erinevate asutuste vaheline koostöö, koostatakse terviklik üleriigiline riskianalüüs, tekib kohustus teha elutähtsa teenuse osutaja töötajate taustakontrolli ja määratakse Euroopa Liidu olulised elutähtsa teenuse osutajad, reguleeritakse Euroopa Komisjoni nõuandemissioon ning tekib võimalus vajaduse korral auditeerida elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust või nõuda seda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Galina Danilišina ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]).

Eelnõu ettevalmistamisel on korraldatud 2023. aastal mitmeid kohtumisi Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajatega. Eelnõu koostamisel on võetud võimalikult palju arvesse kohtumistel saadud sisendit.

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle CER direktiiv. Eelnõuga nähakse ette muudatused järgmistes seadustes:

 ehitusseadustik (RT I, 30.06.2023, 2)  elektrituruseadus (RT I, 30.06.2023, 5)  Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 06.07.2023, 28)  hädaolukorra seadus (RT I, 30.06.2023, 22)  karistusregistri seadus (RT I, 14.03.2023, 27)  kaugkütteseadus (RT I, 09.08.2022, 26)  lennundusseadus (RT I, 30.06.2023, 32)  maagaasiseadus (RT I, 30.06.2023, 37)  maksukorralduse seadus (RT I, 21.11.2023, 12)

2

21.02.2024

 raudteeseadus (RT I, 30.06.2023, 62)  ravimiseadus (RT I, 15.12.2023, 10)  sadamaseadus (RT I, 30.06.2023, 69)  tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 15.12.2023, 14)  toiduseadus (RT I, 1.11.2021, 20)  vedelkütuse seadus (RT I, 30.06.2023, 95)  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 07.03.2023, 3).

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023−2027 punktiga 1.2.2.2 ning Vabariigi Valitsuse menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga3.

Eelnõu on läbinud 27.09−17.10.2023 ametliku kooskõlastusringi ning lähtudes saadud ettepanekutest on eelnõu täpsustatud.

Märkuste tabel on esitatud lisades 4 ja 5. Täpsemad selgitused seotuse kohta CER direktiiviga on toodud esile seletuskirjas vastavate eelnõu punktide juures.

Eelnõule ei ole tehtud eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest. Euroopa Komisjon viis 19. novembrist 2018. a kuni 11. veebruarini 2019. a läbi nõukogu 8. detsembri 2008. aasta Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise direktiivi (2008/114/EÜ) (edaspidi CIP direktiiv) avaliku konsultatsiooni4. CER direktiiv asendab CIP direktiivi. Avaliku konsultatsiooni käigus hinnati CIP direktiivi asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja Euroopa Liidu lisandväärtust. 2020. aastal analüüsis Euroopa Komisjon elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud probleeme liimesriikide põhiselt. Liikmesriikidele saadeti ankeet, koguti tagasisidet, analüüsiti olemasolevat olukorda ja selgitati välja probleemid. CER direktiivi väljatöötamisel hinnati muudatuste mõjusid ja kaalutleti erinevaid alternatiive CER direktiivi normide sisustamiseks.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle CER direktiiv.

Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus Euroopa Liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Direktiivi eesmärk on selgitada välja elutähtsad teenused ja nende teenuste osutajad, kellest sõltub liikmesriikide majanduse ja ühiskonna toimimine. Samuti selgitada välja Euroopa Liidu olulised elutähtsa teenuse osutajad ning suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust siseturul asjakohaste toimepidevuse nõuete kehtestamise, sh töötajate usaldusväärsuse hindamine taustakontrolli, järelevalve tõhustamise ja

2 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldus nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ (RT III, 20.05.2023, 2). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106 4 Lisainfo ja küsimustik on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better- regulation/initiatives/ares-2018-1378074/public-consultation_et.

3

21.02.2024

asutustevahelise, sh piiriülese koostöö tõhustamise abil ning võimaldada Euroopa Komisjonil läbi viia nõuandemissiooni Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate juurde.

Käesolev seaduse eelnõu lähtub kõikidest nimetatud eesmärkidest. Eelnõuga luuakse terviklik ülevaade elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad CER direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumidele, st on Eesti ühiskonna toimimise seisukohast olulisel kohal. Samuti reguleeritakse Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate määramist ehk selliste elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamist, kelle toimepidevusest sõltub kuue või enama Euroopa Liidu liikmesriigi ühiskonna toimimine. Täpsustatakse elutähtsa teenuse osutajate ja Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse nõudeid tulenevalt CER direktiivist. Ühtlasi luuakse alused riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Tekib terviklik üleriigiline riskianalüüs, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid ja mis hõlmab elutähtsaid teenuseid. Üleriigiline riskianalüüs hõlmab edaspidi lisaks tavapärastele looduslikele ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Üleriigilise riskianalüüsi oluliseks sisendiks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid, mis võimaldavad saavutada CER direktiivi eesmärke ja saada terviklikku vaadet kõikidest võimaliketest, sh piirkonnaspetsiifilistest, elutähtsa teenuse osutajaid varitsevatest riskidest. Ühtne ja kõikehõlmav üleriigiline riskianalüüs võimaldab paremini suunata ja kavandada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. Paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkus osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral.

Eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd.

Direktiivi ülevõtmistabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 3.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine

Punktiga 1 muudetakse HOSi § 2 lõike 4 esimest lauset, mis defineerib elutähtsa teenuse. Tegemist on otseselt CER direktiivi ülevõtmiseks vajaliku muudatusega. Kehtiva HOSi elutähtsa teenuse definitsiooni ja elutähtsate teenuste loetelu määramise aluseks oli 2015. aastal Siseministeeriumi välja töötatud HOSi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste metoodika. Selle metoodika väljatöötamises osalesid kõik ministeeriumid ning selle koostamisel lähtuti Taani elutähtsate funktsioonide metoodikast, mis omakorda on välja töötatud USA ja Suurbritannia kogemusi arvestades.

CER direktiivi ülevõtmiseks täiendas 2022. aastal Riigikantselei koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, (endise) Maaeluministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Eesti Pangaga 2015. aasta metoodikat hindamiskriteeriumidega „mõju keskkonnale“, „roll riigikaitses“ ja „mõju majandusele“. Metoodika täiendamise vajadus oli tingitud sellest, et CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteeriumid on oluliselt laiemad kui kehtivas HOSis ning hõlmavad ka mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele (public

4

21.02.2024

safety) ja julgeolekule (public security).5 Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“6, seejuures koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses.7 Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut.8 Avalikku julgeolekut on praktikas tõlgendatud selliselt, et see hõlmab lisaks igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi9. Eelnevast tulenevalt kasutatakse käesolevas eelnõus elutähtsa teenuse definitsioonis avaliku ohutuse ja julgeoleku asemel Eesti õiguses tavapärasemat mõistet „riigikaitse“.

Kokkuvõtlikult hinnati käesoleva eelnõu raames teenuste elutähtsust kümnes kategoorias:

1. teenuse kasutajate arv – hinnati, kui palju inimesi kasutab teenust aasta jooksul või kui palju inimesi saavad teenusest kasu. Näiteks merereostusseire ja -tõrje puhul saab hinnata ainult kasusaajate arvu, mitte kasutajate arvu;

2. kasutamise sagedus – hinnati, kui tihti kasutavad teenust kas eraisikud või ettevõtted (kas iga päev, regulaarselt, juhuslikult, kindel sihtrühm jne);

3. teenuse asendatavus – hinnati, kas teenus on asendatav või mitte. Kui teenus on asendatav, hinnati asendatavuse kiirust ja alternatiivse teenuse samaväärsust;

4. teenuse mõju teistele teenustele – hinnati, kui paljudele teistele teenustele avaldab teenuse katkemine mõju;

5. teenus kui asendusteenus – hinnati, kas teenust ennast saab kasutada alternatiivse teenusena mõne teise teenuse katkestuse korral. Näiteks elekter on üks alternatiive kaugküttesüsteemi häire korral;

6. tagajärgede saabumise kiirus – hinnati, kui kiiresti avalduvad teenuse katkestuse tagajärjed teenuse kasutajatele või selle teenusega seotud teistele teenustele;

7. mõju inimeste elule ja tervisele – hinnati, kas teenuse katkestusega kaasnevad üksnes elukorralduslikud ebamugavused või mõjutab katkestus inimeste elu või tervist;

8. mõju keskkonnale – hinnati, kas teenuse katkestusega kaasneb negatiivne mõju populatsiooni arvukusele või ökosüsteemi talitlemisele ning kuivõrd on võimalik muudatuse eelset olukorda taastada inimese sekkumiseta;

5 CER direktiivi art 7 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel mh arvesse intsidentide võimalikku mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, avalikule ohutusele ja julgeolekule ning elanikkonna tervisele. 6 EKo C-303/05, Advocaten voor de Wereld VZW vs Leden van de Ministerraad, p 57 ja EKo liidetud kohtuasjad C-317/04 ja C-318/04, Euroopa Parlament, Euroopa andmekaitseinspektor (CEPD) vs Euroopa Liidu Nõukogu, p-d 3 ja 7. 7 EKo, C-373/13, H. T. vs Land Baden-Württembergi, p 76-79. 8 EKo C-145/09, Land Baden-Württemberg vs Panagiotis Tsakouridis p 43; EKo C-273/97, Angela Maria Sirdar vs The Army Board ja Secretary of State for Defence, p 17; EKo C-285/98, Tanja Kreil vs Bundesrepublik Deutschland, p 17; EKo C-423/98, Albore, p 18; EKo C-186/01, Alexander Dory vs Bundesrepublik Deutschland, p 32. 9 EKo C-249/11, Hristo Byankov vs Glaven sekretar na Ministerstvo na vatreshnite raboti, p 40.

5

21.02.2024

9. teenuse roll riigikaitses – hinnati, kas teenuse puhul on määratud seaduses, riigikaitse arengukavas, riigi kaitsetegevuse kavas, kaitsetegevuse operatiivkavas või sisekaitse operatiivkavas ülesanne, ning ülesande püsivat või ajutist iseloomu;

10. mõju majandusele – hinnati teenuse katkestuse mõju Eesti riigi SKP-le ettevõtte palgakulu ja kasumite summa kaudu ning maksude laekumise summa vähenemist.

Iga kategooria puhul olid oma kriteeriumid ja kindel punktijaotus. Hindamisel kasutatud metoodika kriteeriumid on esitatud seletuskirja lisas 1. Metoodika ja selle alusel tehtud teenuste hindamise järgi defineeriti ka elutähtsa teenuse termin, mis peegeldab ka direktiivi artiklite 6 ja 7 sisu. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, ehk selline teenus, mis on kõigis kümnes kategoorias saanud keskmisest kõrgemaid punkte (teenusel on suur kasutajaskond, seda kasutatakse sageli, on vähesel määral asendatav, tagajärg (teenuse häire või katkestus) saabub kiiresti jne). Seejuures lisaks eeltoodule on elutähtis selline teenus, mille katkemine võib viia teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse katkemiseni või mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või katkemisega võib kaasneda suur keskkonnakahju. Oluline on siinjuures see, et teenuse katkestusel peab olema otsene mõju inimeste elule või tervisele ja teistele elutähtsatele teenustele või üldhuviteenustele ehk teenuse katkemine võib põhjustada nn doominoefekti. Lisaks nimetatud kriteeriumidele peab teenuse katkemisel olema oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

Seega saab elutähtsaks pidada selliseid teenuseid, millel on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

1. ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele;

2. katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või katkemisega kaasneb suur keskkonnakahju;

3. katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

Sellistele kriteeriumidele vastavaid teenuseid on 21:

1) makseteenuse toimimine;

2) sularaharingluse toimimine;

3) krediiditehingute töötlemine;

4) kaugküttega varustamine;

5) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;

6) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine;

7) toiduga varustamine;

8) tervishoiuteenuste toimimine;

9) elektriga varustamine;

6

21.02.2024

10) maagaasiga varustamine;

11) vedelkütusega varustamine;

12) riigitee sõidetavuse tagamine;

13) telefoniteenuse toimimine;

14) mobiiltelefoniteenuse toimimine;

15) andmesideteenuse toimimine;

16) lennuväljade toimimine;

17) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;

18) avaliku raudtee toimimine;

19) sadamate toimimine;

20) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine;

21) ravimitega varustamine.

Võrreldes kehtiva HOSiga on käesoleva eelnõuga lisandunud seitse teenust: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, toiduga ja ravimitega varustamine, üldarstiabi toimimine tervishoiuteenuse toimimise osana ja sadamate toimimine. Lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ning sadamate toimimisel on märkimisväärne roll eelkõige riigikaitses ja samuti oluline mõju majandusele nende teenuste katkemisel, samuti on toiduga varustamisel oluline roll ühiskonna toimetulekus ja elanikkonnakaitses. Kuna elutähtsa teenuse osutamiseks on enamikul juhtudel vältimatult vajalik ka töökorras taristu, varude olemasolu (eeskätt ettevõtete enda varu, nt kütusevaru generaatorite tööks vms), siis jääb kehtima ka definitsiooni teine lause. Oluline on, et elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajalike ehitiste, seadmete, personali, varu ja muu sarnasega. Näiteks on oluline mitte üksnes sidevõrgu või soojuselektrijaama olemasolu, vaid ka selle kasutatavus, vajaliku personali olemasolu, seadmete ja protsesside töö, et saaks teenust osutada.

Kehtiva HOSi kohaselt korraldab Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust, kuid eelnõus see asendatakse tervishoiuteenuste toimimisega. Muudatus laiendab Sotsiaalministeeriumi kohustust luua oluliselt suuremat tervishoiu kriisivalmidust ja aitab tagada kõikide oluliste tervishoiuteenuste jätkamist sõltuvalt kriisi iseloomust ja ulatusest. Edaspidi käsitletakse nimetatud teenuse osutajatena nii haiglavõrgu arengukava haiglaid, kiirabibrigaadi pidajaid kui ka üldarstiabiteenuse osutajaid.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks HOSi § 9, mis reguleerib hädaolukorra riskianalüüside koostamist. Edaspidi koostatakse üleriigiline riskianalüüs ja selle koostamist hakkab reguleerima HOSi § 91. HOSi §-ga 91 seotud muudatused ja nende muudatuste põhjendused on toodud välja punktis 3.

7

21.02.2024

Punktiga 3 täiendatakse seadust §-dega 91–93. Muudatusega on seotud HOSi § 9 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva HOSi § 9 reguleerib hädaolukorra riskide hindamist. Edaspidi reguleeritakse §-ga 91 üleriigilise riskianalüüsi koostamist. Nimetatud paragrahvi muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle CER direktiivi artikkel 5. Direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt tuleb koostada riiklik riskianalüüs, mis hõlmab direktiivi lisas toodud sektoreid ja milles võetakse arvesse asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske nimetatud sektoritele, sealhulgas valdkonna- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi, hübriidohte ja muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541(32) sätestatud terroriakte. Nimetatud riskianalüüs peab olema aluseks elutähtsa teenuse osutajate (ETO) väljaselgitamiseks ning toimepidevuse meetmete väljatöötamiseks.

Seaduse §-s 91 reguleeritakse üleriigilise riskianalüüsi koostamist. Lõikes 1 sätestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamise eesmärk. Üleriigiline riskianalüüs koostatakse hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks. Eelnõus toodud eesmärk on CER direktiivist laiem, st ei keskendu ainult direktiivi lisas nimetatud sektorite riskide hindamisele. Laiem eesmärk on tingitud sellest, et artikli 5 ülevõtmiseks tuli vaadata üle riskide hindamine riigis tervikuna. Kehtiv HOSi § 9 näeb ette analüüside koostamist sündmuste kohta, mis võivad põhjustada hädaolukorda. Sündmustepõhine lähenemine ei võimalda saada terviklikku riskipilti, sh sektoriaalset vaadet, mida CER direktiivi artikkel 5 nõuab. Samuti käsitleb kehtiv kord tsiviilriske ja julgeolekuriske eraldi ning riskide maandamiseks ja olukorra lahendamiseks tehtavad ettevalmistused ei moodusta tervikut. Direktiiv näeb aga ette kõike ohte hõlmavat lähenemist, sh julgeolekuriskide hindamist.

Lõige 2 avab üleriigilise riskianalüüsi sisu. Tegemist on dokumendiga, milles esitatakse tuvastatud ohud, mis võivad realiseerumisel põhjustada hädaolukorra või muu sarnase olukorra, samuti toob analüüs esile nimetatud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju. Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse lõikega 7 kehtestatavas määruses, sest see võib ajas muutuda ning nii üksikasjaliku regulatsiooni kehtestamine seaduses ei ole otstarbekas. Samuti tuleb üleriigilise riskianalüüsi koostamisel ja avaldamisel arvestada, et julgeolekuriskide tausta ei ole võimalik alati avalikustada.

Kokkuvõtvalt selgub üleriigilisest riskianalüüsist:

1) analüüsitud ohtude loetelu;

2) prioriseeritud ohtude loetelu ja kirjeldus;

3) prioriseeritud ohtude tekkimise tõenäosus ja mõju;

4) ohtude omavaheline ristsõltuvus;

5) ohtude tulevikusuunad ja muutused;

6) elutähtsate teenuste ohud, sh piirkondlikud, piiriülesed ja teenuse sektorile tervikuna;

7) riigiülene riskidiagramm.

Lõike 3 alusel hindavad riske pädevad asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga ning esitavad vajalikke andmeid Riigikantseleile. Pädevad asutused määrab ja andmete esitamise kohustuse asutustele paneb Vabariigi Valitsus lõike 7 alusel kehtestatava määrusega ohtude, sektorite ja allsektorite põhiselt, määrates näiteks Majandus-

8

21.02.2024

ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks küberohtude riskide hindamise, Kliimaministeeriumi ülesandeks energeetikasektori ja selle allsektorite (elekter, nafta, gaas jm) riskide hindamise. Kokkuvõtvalt on pädevate asutuste riskide hindamisega hõlmatud:

1) analüüsitava ohu kirjeldus;

2) ohu tekkimise tõenäosus ja mõju;

3) ohu võimalik mõju elutähtsatele teenustele;

4) ohu tulevikusuunad ja muutused.

Sektorite ja allsektorite riskide hindamisest selgub eelnimetatule lisaks:

5) erinevate ohtude mõju sektorile ja allsektorile ning ohtude tõenäosus;

6) sektorite ja allsektorite ristsõltuvusest tulenevad riskid, sealhulgas elanikkonnale ja siseturule;

7) ülevaade intsidentidest ja nende mõjust elutähtsatele teenustele.

Nimetatud asutused hindavad riske iga päev. Riskide hindamine pädevate asutuste poolt ja andmete esitamine on aga vajalik üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks, et riskide hindamine toimuks ühtsetel alustel ning vajaduse korral arvestataks teiste pädevate asutuste informatsiooniga. Pädevad asutused hindavad riske ja esitavad andmeid üksnes oma vastutusvaldkonna kohta. Sisendi andmine üleriigilisse riskianalüüsi eeldab siiski täiendavat ja eraldiseisvat tegevust, mida tuleb teha lõike 7 alusel kehtestatavast määrusest tulenevaid nõudeid ja korda järgides.

Kohaliku omavalitsuse üksused hindavad riske ja esitavad andmed üleriigilise riskianalüüsi kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside koosseisus. Kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside põhjal kujuneb üleriigilises riskianalüüsis piirkondlike riskide vaade. Oluline on rõhutada, et kohaliku omavalitsuse üksused ei pea esitama andmeid üleriigilise riskianalüüsi koostamisel eraldi, vaid neid andmeid saadakse kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsidest. Kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside koostamine on reguleeritud §-s 92.

Lõikes 4 sätestatakse riskianalüüsi koostamise ja ülevaatamise sagedus, mille kohaselt üleriigiline riskianalüüs koostatakse ja selle ajakohasust hinnatakse kord aastas. Direktiiv näeb ette, et riiklikku riskianalüüsi tuleb uuendada vähemalt kord nelja aasta jooksul. Kehtiva korra kohaselt uuendatakse hädaolukorra riskianalüüsi vähemalt kord aastas. Üleriigiline riskianalüüs hakkab asendama seniseid hädaolukorra riskianalüüse, kuid uuendamise sagedus jääb pädevatele asutustele samaks, st kord aastas. Eesti praktika on näidanud, et riskid on pidevas muutuses, mille tõttu peab ka riskianalüüs käima muutustega kaasas ja olema ajakohane. Selle tõttu on mõistlik regulaarne, st vähemalt iga-aastane riskianalüüsi ülevaatamine.

Lõike 5 kohaselt koostatakse üleriigiline riskianalüüs Riigikantselei juhtimisel, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Riigikantselei kohustuseks töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist.

9

21.02.2024

Lõige 6 avab laiemalt, miks üleriigiline riskianalüüs koostatakse. Selleks, et hädaolukorra lahendamise plaanid ja teised hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavad dokumendid oleksid asjakohased, peavad need tuginema adekvaatsele riskipildile. Oluline on tähelepanu pöörata tõenäolisematele ja suurema mõjuga riskidele, kuid samas ei tohi tähelepanuta jätta ka muid tegureid, mis koosmõjus võivad põhjustada märkimisväärse kriisi. Oluline on, et nii hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused ja elutähtsa teenuse osutajad kui ka ühiskond tervikuna teadvustaksid kogu riskipilti ning arvestaksid ähvardavatest ohtudest tulenevaid mõjusid enda tegevusele. Samuti peavad riskianalüüsid vastavalt OECD soovitustele olema selgemini seotud üldise planeerimise, eelarve ja juhtimisotsustega.

Lõikes 7 sätestatakse, et üleriigiliseks riskianalüüsiks vajalike andmete loetelu, üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös määruses nimetatud asutustega, koordineerides andmete esitamist, sh ohtude hindamist asutuste poolt ja andes vajalikke suuniseid, näiteks uuendamise sagedus jmt. Määrus on vajalik selleks, et seotud asutused oleksid teadlikud vajadusest hinnata oma vastutusvaldkonnas riske ja esitada andmed Riigikantseleile üleriigilise riskianalüüsi koostamises. Võrreldes kehtiva määrusega asutuste vastutus muutub. Näiteks praegu vastutab Päästeamet üleujutuse riski hindamise eest, kuivõrd riskide hindamine on olnud seotud riski realiseerumisel tekkiva sündmuse lahendamisega. Samas omab ja analüüsib üleujutuse ja muid ilmastikuga seotud andmeid pädeva asutusena tavapäraselt Keskkonnaamet, kes on edastanud andmed riskianalüüsi koostamiseks Päästeametile. Niisamuti ei analüüsi Päästeamet ise transpordiõnnetusi, vaid liikluses toimuvat analüüsib Transpordiamet. Selline andmete kogumine ja töötlemine ei peaks aga olema Päästeameti ülesanne. Muudatuse tulemusel hindavad ohte edaspidi asutused, kes tegelikult vastutavad ohu, elutähtsa teenuse või teenuse valdkonna eest ja on pädevad seda hindama, st senini riskide hindamisse kaasatud asutused võivad muutuda riskide hindamise eest vastutavateks asutusteks. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus ohtude, elutähtsate teenuste ja teenuste valdkondade põhiselt, et lisaks ähvardavatele ohtudele saaks hinnata elutähtsate teenuste riske, sätestades nii täpsemad nõuded ja korra üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kui ka andmete esitamiseks ohtude hindamise kohta. Lisaks on kavas koostada üleriigilisest riskianalüüsist avalik osa, eesmärgiga suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest (rakendusakti kavand lisatud).

Seaduse §-s 92 reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamist. Muudatus on seotud CER direktiivi artikli 5 ülevõtmisega, mille kohaselt tuleb koostada riiklik kõike ohte hõlmav riskianalüüs. Seda nõuet on võimalik täita üksnes omades ülevaadet ka piirkonna riskidest. Piirkonna riske ja täpsemaid riske elutähtsatele teenustele, eriti kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) korraldatavatele teenustele on võimalik hinnata üksnes KOVi riskianalüüside koostamisel, kuna üksnes KOVidel on kõige parem ülevaade oma haldusterritooriumist, seal olevast keskkonnast, elanikkonnast, taristust, ettevõtetest, ohtudest.

Lõikes 1 sätestatakse KOVile kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Täpsemad nõuded kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi kohta ja selle koostamise kord kehtestatakse lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega. Riskianalüüsi eesmärk on luua terviklik ülevaade kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste riskidest. Nimetatud KOVide riskianalüüsid on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile ja võimaldavad saada tervikliku ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuste, regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna. Samuti ka ülevaate KOVide valmisolekust kriisideks. Praegu hõlmab üleriigiline riskianalüüs eelkõige

10

21.02.2024

üldist riiklikku vaadet, lähtudes valitsusasutuste antud hinnangutest. Analüüsis puudub KOVide vaade, samuti KOVide ja nende korraldatavate elutähtsate teenuste vaade. CER direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud koostama üleriigilise riskianalüüsi, mis hõlmab ka direktiivi lisas esitatud sektorite riskide hindamist. Hindamine peab olema kõike ohte hõlmav. Sellist sektoripõhist ja sektoriülest hindamist on võimalik tagada üksnes siis, kui lisaks valitsusasutuste hinnangutele on olemas ka KOVide hinnangud riskidele kohalikul tasemel. Üleriigilise riskianalüüsi protsessi ja selle seotust KOVide riskianalüüsidega kirjeldab joonis 1.

Joonis 1. Üleriigilise riskianalüüsi koostamine

KOV riskianalüüsi tulemusi kasutatakse piirkondade spetsiifiliste ja elutähtsa teenuste ohtude hindamiseks ja kajastamiseks üleriigilise riskianalüüsi avalikus osas. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks lisaks asutuste riskianalüüsidele ka elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüsidele. Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajad olema teadlikud spetsiifilistest riskidest, mis võivad esineda nende tegutsemispiirkondades. Edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajad seda teavet üleriigilisest riskianalüüsist, kuhu omakorda see info jõuab KOV riskianalüüsidest. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et joonisel 1 kujutatud tegevused ei toimu üheaegselt, vaid kindlas järjekorras. Algul hindavad asutused ohte, siis hinnatakse sektorite/allsektorite riske, peale seda koostatakse KOV riskianalüüs ning alles viimasena valmib lõplik üleriigiline riskianalüüs. See tähendab seda, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse koostamise hetkeks juba avaldatud üleriigilise riskianalüüsi osad (asutuste ja sektorite/allsektorite osa). Kuna üleriigilist riskianalüüsi vaadatakse kord aastas üle ning vajaduse korral tehakse jooksvalt muudatusi, siis praktikas see tähendab seda, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse alati arvesse koostamise hetkeks kättesaadav üleriigiline riskianalüüs ning KOV analüüsi koostamise hetkeks üleriigiline riskianalüüs juba sisaldab ka asutuste ja sektorite värskemat hinnangut. See on ka põhjus, mis eelnõu § 92 lg-s 1 on täpsustatud, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse üleriigilist riskianalüüsi.

Lõike 2 kohaselt tuleb KOV riskianalüüs sarnaselt hädaolukorra lahendamise plaaniga esitada kooskõlastamiseks Päästeametile ja arvamuse avaldamiseks asjassepuutuvatele isikutele. Näiteks tuleb riskianalüüs esitada arvamuse avaldamiseks teisele KOVile, kui antakse hinnangut teisest KOVist tulenevatele riskidele või mingi KOVi teenuse kohta, mida osutatakse mitme KOVi peale. Täpsem kord sätestatakse lõike 3 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses.

11

21.02.2024

Lõikes 3 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi metoodika, koostamise põhimõtted ja kord.

Riigikantselei tellimusel viidi aastatel 2021–2023 ellu projekt REFORM/SC2021/076. Projekti rahastas täismahus Euroopa Komisjon struktuurireformide programmist ja viis ellu PricewaterhouseCoopers EU Services EESV (edaspidi PwC). Projekti eesmärk oli:

1) suurendada KOVide riskiteadlikkust ja ühtlustada rolliootuseid erinevate osaliste vahel; 2) luua riski- ja kriisijuhtimise tööriistakast, mis aitab KOVidel paremini mõista oma riske ning riskisündmuste ja kohalike teenuste toimepidevuse vahelisi seoseid; 3) võimaldada KOVidel lihtsamini hinnata oma vastupanuvõimet ja valmisolekut kriisideks ning tuvastada elluviimiseks optimaalseimad riski- ja kriisijuhtimise tegevused; 4) lihtsustada KOVidel uue VOSiga sätestatavate nõuete täitmist.

Projekti tulemusena valmis riskide hindamise metoodika kohalike omavalitsuste riskiteadlikkuse suurendamiseks ja kriisivalmisoleku hindamiseks. Seda metoodikat on kavas kasutada lõike 3 alusel kehtestatava määruse koostamiseks. Ülesande täitmise lihtsustamiseks on Riigikantseleil kavas töötada välja KOVe abistav IT-lahendus, kuni IT-lahenduse väljatöötamiseni on KOVidel võimalik hinnata riske Exceli vahendusel, mis on praeguseks KOVidele kättesaadavaks tehtud. Tulevikus võimaldab IT-lahendus KOVidel koostada KOVi profiili, töödeldes juba olemasolevaid andmeid üleujutuste, ohtlike ettevõtete, taristu, eakate, noorte, töötavate ja töötute jmt kohta teistes andmebaasides ning registrites, hinnata KOVi enda ja KOVis osutatavate teenuste kriitilisust, selgitada välja KOVi riske ning selle põhjal saada KOVi riskiprofiili, mis on aluseks KOVis aset leida võivate stsenaariumide kujundamiseks. KOVid saavad stsenaariumipõhiselt selgitada välja osaliste rolle, ressursse, võimekust, haavatavust ning enda valmisolekut erinevateks kriisideks. Saadud tulemused on aluseks KOVide toimepidevust suurendavate meetmete väljatöötamiseks ja KOVi eelarve kujundamiseks.

Joonis 2. Kohalike omavalitsuste riskide hindamise mudel

12

21.02.2024

Seaduse §-s 93 reguleeritakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist. Paragrahviga 93 võetakse üle direktiivi artikkel 4. Direktiiv näeb liikmesriikidele ette kohustuse koostada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia. Strateegia peab hõlmama kõiki liikmesriigi elutähtsaid teenuseid.

Eelnõu kohaselt koostatakse strateegia elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks. Strateegia võib olla eraldiseisev dokument või teiste riiklike ja valdkondlike strateegiate või asjakohaste kavade või sarnaste arengudokumentide osa. Eelnõu koostamise ajal ei ole veel strateegia koostamist alustatud, seega ei ole veel otsustatud, millise dokumendi osaks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia saab. Võimalusi on mitu. Strateegia võib olla siseturvalisuse arengukava osa, mis juba praegu käsitleb elutähtsate teenuste toimepidevust. Samuti riigikaitse arengukava osa või kajastatakse iga elutähtsa teenuse toimepidevust selle teenuse valdkonna strateegias. Lõplik lahendus peab olema välja töötatud 2025. aasta 31. detsembriks.

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse loetelu strateegiat koostavatest asutustest. Iga sektori kohta tuleb strateegias kajastada vastavalt CER direktiivi artikli 4 lõikele 2 järgmist:

1) hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad sektori toimepidevuse, varustamise tagamisel;

2) strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi;

3) juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas erinevate ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja teiste strateegia rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;

4) elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks vajalike meetmete kirjeldus, sealhulgas võttes arvesse sektoripõhise riskianalüüsi tulemusi (nt peamised ohud sektorile, võimalikud tagajärjed, toimepidevuse seisukohast olulisemad ettevõtted, järeldused, st meetmed kavandada, võttes arvesse kõik need asjaolud);

5) elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsessi kirjeldus (nt milliste kriteeriumide alusel ja kuidas on valitud toidusektori elutähtsa teenuse osutajad);

6) elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega tõhustatakse koostööd ühelt poolt avaliku sektori ning teiselt poolt erasektori ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel;

7) loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad;

13

21.02.2024

8) juba kehtestatud meetmete kirjeldus, mille eesmärk on hõlbustada seda, et elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid täidavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(31) lisas, kelle asjaomased liikmesriigid on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena.

Punktidega 4 kuni 7 täiendatakse seaduse § 36. Muudatusega võetakse üle direktiivi artiklid 6 ja 7 ning direktiivi lisa osas, mis käsitleb transpordi-, tervishoiu-, toidu-, kaugkütte- ja veesektoreid. CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumid näevad ette, et lisaks mõjule inimeste elule ja tervisele, ühiskonna toimimisele, teenuse asendatavusele ja kasutatavusele tuleb elutähtsa teenuse osutaja väljaselgitamisel hinnata ka teenuse enda ja teenuse osutaja mõju liikmesriigi majandusele ja riigikaitsele. Täpsem selgitus elutähtsate teenuste hindamise ja väljaselgitamise kohta on toodud eelnõu punkti 2 juures.

Punktiga 4 lisandub Kliimaministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste hulka aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate ning lennuväljade toimimine. Nende teenuste toimimisel on märkimisväärne roll nii ühiskonna toimimisel kui ka riigikaitses ja samuti oluline mõju majandusele nende teenuste katkemisel. Seni peeti nimetatud teenuseid tähtsaks eelkõige riigikaitseseaduses (edaspidi RiKS) sätestatud riigikaitseobjekti kaitse regulatsiooni kaudu, kuna HOS ei hõlma otseselt valmistumist riigikaitselisteks kriisideks. Kuna CER direktiivist tulenevate kriteeriumide kohaselt hinnatakse teenuse elutähtsust võttes arvesse ka teenuse mõju majandusele ja riigikaitsele, siis on edaspidi ka need teenused käsitatavad elutähtsatena. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduste muudatustes. Eelnõuga muudetakse lennundusseadust, sadamaseadust ja raudteeseadust.

Punktiga 5 täpsustatakse Sotsiaalministeeriumi korraldatavate teenuste loetelu. Edaspidi loetakse elutähtsateks teenusteks tervishoiuteenuste toimimine ja ravimitega varustamine. Teenuste hindamise käigus (vaata eelnõu punkt 2) vaadati üle ka tervishoiusektori teenused. Praegu käsitatakse elutähtsana kiirabibrigaadi pidajate ja haiglavõrgu arengukavas10 sätestatud haiglate poolt osutatavat vältimatut abi. CER direktiivi lisa hõlmab tervishoiuteenuse osutajaid, referentlaboreid, ravimite uurimise ja arendamise asutusi, ravimite tootjaid, meditsiiniseadmete tootjaid ja ravimite hulgimüüjaid. Hindamise käigus selgus, et Eestis puuduvad referentlaborid, ravimite ja meditsiiniseadmete tootjad ning ravimite uurimise ja arendamise asutused, millel oleks märkimisväärne mõju Eesti ühiskonna toimimisele ja mida saaks pidada CER direktiivi kriteeriumide kohaselt elutähtsateks Kui üleriigilise riskianalüüsi ja tervishoiu valdkonna tervikliku analüüsi koostamise käigus selgub, et Eestisse on tulnud ühiskonna ja riigi seisukohast olulised täiendavad tervisesektori teenused ning ETOd, siis tehakse ka vastav seaduse muudatus. Ravimite kättesaadavuse tagamisel on olulised ka apteegid. Apteekide pakutavat teenust on hinnatud direktiivi kriteeriumidest lähtudes ja leitud, et ka apteeke tuleb käsitada elutähtsatena. CER direktiivi lisas toodud sektorite, allsektorite ja teenuseosutajate nimekiri ei ole ammendav. Liikmesriikidele on jäetud võimalus minna sellest laiemaks. Oluline eesmärk on tagada direktiivi lisas nimetatud sektorite ja nende sektori ettevõtete pakutavate teenuste toimepidevus. Eestis on võimalik ravimitega varustatust ja ravimite kättesaadavust elanikkonnale tagada üksnes kogu ahela toimimise kaudu. Ahela oluliseks osaks on ravimite jaemüük, mida tehakse apteekide kaudu. Hõlmamata apteeke elutähtsa teenuse reguleerimisalasse, ei saa me toimivat lahendust ja see ei võimalda tagada ravimite kättesaadavust elanikkonnale. Sellest tulenevalt on ravimitega varustamise hulgas ka apteegid. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva

10 Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ (RT I, 05.04.2023, 14). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13353001?leiaKehtiv

14

21.02.2024

eelnõuga kavandatud eriseaduste muudatustes. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (edaspidi TTKS) ja ravimiseadust (edaspidi RavS).

Punktiga 6 muudetakse HOSi § 36 lõike 4 sissejuhatavat osa. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 6 ja 7 ning direktiivi lisaga osas, mis käsitleb transpordi-, energeetika- ja veesektorit. Kehtiva HOSi § 36 lõike 4 kohaselt on üle 10 000 elanikuga KOVi ülesandeks korraldada kaugkütte ja veega varustamine, kanalisatsiooniteenus ning kohalike teede korrashoid. Elutähtsate teenuste hindamise käigus (vaata selgitust eelnõu punkti 2 juures) on jõutud järelduseni, et CER direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumide kohaselt on elutähtsad veega ja kaugküttega varustamine, kanalisatsiooniteenus ja teede korrashoid kõikides KOVides olenemata KOVi suurusest. 2017. a HOSi koostamisel hõlmati elutähtsate teenustena üksnes suuremad ettevõtted, kelle toimepidevus mõjutas suurt tarbijaskonda. CER direktiivi kriteeriumid suunavad hindama ka mõju keskkonnale ja majandusele, mille tõttu on senine hinnang muutunud ja see on viinud vajaduseni kaotada tarbijate piirarv nimetatud teenuste käsitamisel elutähtsate teenustena. Vajadusele loobuda 10 000 elanikkonna piirmäärast on viidanud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Päästeamet. 2019. a Kagu-Eesti torm, COVID-19 pandeemia ja sõda Ukrainas on näidanud vajadust tugevdada kõikide KOVide kriisivalmidust ja pakutavate kommunaalteenuste toimepidevust, seda olenemata elanike arvust.

Punkti 7 kohaselt käsitatakse elutähtsana edaspidi ka toiduga varustamise tagamist. CER direktiivi lisa näeb ette elutähtsate teenuste ja teenuseosutajate väljaselgitamise toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektorites. Samuti nagu ravimisektori puhul käsitatakse ka toidu käitlemise ahelat tervikuna elutähtsana, alates tootmisest, lõpetades jaemüügiga. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduse muudatustes. Eelnõuga muudetakse toiduseadust (edaspidi ToiduS).

Punktiga 8 täiendatakse § 37 lõiget 1 punktidega 41 ja 42 ning võetakse üle CER direktiivi artikli 9 lõige 7. CER direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil määrata pädev asutus ja kontaktpunkt ja sellest komisjoni teavitada, samuti teavitada direktiivi kohastest ülesannetest ja kohustustest. Selleks, et täita direktiivis sätestatud kohustust, määratakse eelnõuga elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavatele asutustele kohutus viivitamata teavitada Riigikantseleid korraldava asutuse ülesannete volitamisest allasutusele ja volitatud esindaja andmed. Korraldavad asutused on kohustatud teavitama ka asutuse või volitatud esindaja andmete muutumisest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Riigikantselei kohustuseks töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist. Riigikantselei vastutab ka CER direktiivi ülevõtmise eest ning on riiklik kontaktpunkt direktiivi rakendamisel. Direktiiviga seotud teabevahetus ning aruandlus hakkab toimuma Riigikantselei kaudu, mille tõttu on ka vajalik Riigikantselei teavitamine. Teatud erand on KOVde kohta. KOVid hakkavad edastama kontaktisiku andmeid Päästeametile ja teavitama andmete muutumisest samuti Päästeametit. Juba praegu on KOV ETKAde koordinatsioon antud Päästeametile ning KOV kontaktide edastamine Päästeametile toetab kehtivat praktikat, seda enam, et juba praegu toimub Päästeametil tihe koostöö KOVidega. Vajaduse korral saab Riigikantselei küsida KOVide kontaktandmed Päästeametilt, et täita oma Vabariigi Valituse seaduse § 77 lõike 1 punktist 14 tulenevaid ülesandeid.

Punktiga 9 muudetakse seaduse § 37 lõike 3 punkti 7. Muudatus on seotud CER direktiivi artikli 15 lõike 1 ülevõtmisega. CER direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik,

15

21.02.2024

esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul. Sellest tulenevalt täpsustatakse ka § 37, kus on loetletud elutähtsa teenuse osutajate kõik kohustused. Täpsem teavituse kord on kirjeldatud eelnõu punktides 16 ja 17.

Punktiga 10 täiendatakse seaduse § 37 lõiget 3 punktiga 71. Tegemist on CER direktiivi rakendamiseks vajaliku muudatusega. Muudatuse kohaselt tekib elutähtsat teenust korraldavatel asutustel (edaspidi ka ETKA) võimalus vajaduse korral määrata HOSi § 37 lõike 2 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmise maksimaalselt lubatud tähtaeg alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 14 ning direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4.

Punkti 11 kohaselt täiendatakse seaduse § 37 lõikega 6. Muudatusega võetakse üle CER direktiivi artikli 15 lõike 1 teine lause. CER direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul. Lõike 1 teise lause kohaselt tuleb häire olulisuse kindlakstegemiseks võtta arvesse eelkõige järgmisi parameetreid:

a) häirest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal;

b) häire kestus;

c) häirest mõjutatud geograafiline piirkond, võttes arvesse ka seda, kas piirkond on geograafiliselt eraldatud.

Eelnimetatud täpsustus on tehtud ka HOSis. ETKAdel tuleb HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses sündmustest teavitamise ja üksikasjaliku aruande korra sätestamisel arvestada ka eelnimetatud parameetritega.

Punktiga 12 muudetakse § 38 lõiget 11. Muudatus on seotud direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4. Riigil peab olema selge ülevaade elutähtsa teenuse osutajatest ning nimetatud andmed peavad olema kättesaadavad ka seotud pädevatele asutustele, nt Finantsinspektsioonile DORA määrusest tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmiseks ning Riigi Infosüsteemi Ametile NIS2 tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmiseks. Juba praegu kehtiva HOSi § 38 lõike 11 kohaselt peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle tsiviiltoetuse registris. Samas on jäänud täpsustamata, kuidas vajalikud andmed registrisse jõuavad. HOSis ega tsiviiltoetuse registri põhimääruses ei ole seniajani sätestatud, et seda ülesannet peavad täitma elutähtsat teenust korraldavad asutused. Selle tõttu täpsustatakse õigusselguse tagamiseks, et elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed peab registrisse esitama elutähtsat teenust korraldav asutus.

Punktiga 13 täiendatakse § 38 lõigetega 12–17. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõiked 3–5 ning direktiivi artikli 12 lõige 1. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik teavitama elutähtsa teenuse osutajat tema identifitseerimisest elutähtsa teenuse osutajana ühe kuu jooksul alates identifitseerimisest. Muu hulgas tuleb teavitada direktiivi 3. ja 4. peatüki kohastest kohustustest ning kuupäevast, millest alates kõnealused kohustused nende suhtes kehtivad. Pangandus-, finantsturutaristu ja digitaristu sektorite teenuseosutajaid tuleb

16

21.02.2024

teavitada ka sellest, kas neile liikmesriigi otsusel kohaldatakse direktiivi 3. ja 4. peatüki kohustusi või mitte. Eesti võtab käesoleva eelnõuga direktiivi 3. ja 4. peatükis sätestatu üle ning kohaldab nendest tulenevaid kohustusi krediidiasutustele, kes osutavad HOSi § 36 lõikes 3 nimetatud teenuseid, ning sideettevõtjatele, kes osutavad HOSi § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud teenuseid.

Kohustuste täitmise kuupäevast teavitamisel tuleb tagada, et direktiivi 3. peatükis toodud kohustusi kohaldatakse alates 10 kuu möödumisest teavitamise kuupäevast, v.a riskianalüüsi koostamise kohustus. Riskianalüüs tuleb elutähtsa teenuse osutajal koostada üheksa kuu jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks määramist.

Liikmesriigid peavad ka tagama, et korraldavad asutused teavitavad elutähtsa teenuse osutaja määramisest NIS2 direktiivi pädevat asutust ühe kuu jooksul alates elutähtsa teenuse osutaja identifitseerimisest (art 6 lg 4). NIS2 pädevaks asutuseks on Riigi Infosüsteemi Amet.

Kokkuvõttes määrab kavandatud muudatuste kohaselt edaspidi elutähtsat teenust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutaja haldusaktiga 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates. Nimetatud haldusaktis tuleb tuua esile tähtpäev, mis ajaks tuleb elutähtsa teenuse osutajal:

1) koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan. Seejuures peab toimepidevuse riskianalüüs olema koostatud üheksa kuu ja toimepidevuse plaan 10 kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusakti andmisest arvates;

2) korraldada kriisireguleerimise õppus;

3) täita korraldava asutuse poolt toimepidevuse nõuete määruses, HOSi §-s 41 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid.

Punktis 3 toodud tähtaja määramine on jäetud korraldava asutuse otsustada. Seejuures tuleb arvestada punktis 3 tooduga, et HOSi §-s 41 sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Tegemist on paindliku lähenemisega, mis võimaldab korraldaval asutusel koostöös elutähtsa teenuse osutajaga leida mõistlik, proportsionaalne ning teenuseosutaja omapära arvestades sobiv üleminekuaeg nõuete täitmiseks. HOSi §-s 41 sätestatud nõude täitmistähtaja määramisel võib korraldav asutus või tema määratud korraldava asutuse ülesandeid täitev asutus küsida arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt. Arvamuse küsimine on korraldava asutuse võimalus, mitte kohustus. See tähendab seda, et korraldav asutus küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik HOSi §-s 41 sätestatud nõuet täita. Eelkõige võib selline vajadus tekkida KOVidest korraldavatel asutustel, kel tihtipeale ei ole endil piisavat IT-alast kompetentsi. Arvamust ei või aga küsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist korraldav asutus, kes ise kujundab küberturvalisuse poliitikat ja koordineerib nimetatud valdkonda.

Enne käesoleva seaduse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist elutähtsa teenuse osutajana tegutseva ettevõtte staatus ei muutu ja seda ei ole vaja korraldaval asutusel kinnitada haldusaktiga üle, samuti ei ole vaja määrata uusi tähtaegu nõuete täitmise kohta. Nendel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb lähtuda hädaolukorra seaduse üleminekusätetest.

Elutähtsa teenuse osutaja staatuse lõpetamisest tuleb edaspidi samuti teavitada teenuseosutajat haldusaktiga. Isik ei pea täitma elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid haldusakti teatavaks

17

21.02.2024

saamise hetkest. Vastav kohustus teavitada isikut elutähtsa teenuse osutaja staatusest või selle lõpetamist tuleneb direktiivi artikli 6 lõikest 3.

Elutähtsa teenuse osutajaks määrav ja selle staatuse lõpetav haldusakt tuleb korraldaval asutusel edastada Riigi Infosüsteemi Ametile viie päeva jooksul akti väljaandmisest arvates. Seejuures tuleb korraldaval asutusel teha ka vastavad muutmiskanded viie tööpäeva jooksul tsiviiltoetuse registris, kus peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle.

Punktiga 14 muudetakse § 38 lõike 3 punkti 4. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 15 lõige 1. Elutähtsa teenuse toimepidevust puudutavast intsidentist teavitamise kohustus kehtib elutähtsa teenuse osutajatele juba praegu (samuti HOSi § 38 lg 1). Täpsema hädaolukorrast ja selle ohust teavitamise korra sätestab iga ETKA ise HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatava määrusega. Seaduses puudub täpsustus, mis aja jooksul tuleb teavitus korraldavale asutusele saata, seda on seni määranud iga ETKA ise. Samuti puudub viide, mis aja jooksul tuleb elutähtsa teenuse osutajal esitada toimunud sündmuse kohta põhjalik aruanne. Viimast ei reguleeri praegu ka ETKAd oma määrusega. Direktiivi kohaselt tuleb intsidendist teavitada viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul. Üksikasjalik aruanne tuleb esitada aga ühe kuu jooksul. Eelnõuga määratakse ühtsed teavitamise ja aruande esitamise tähtajad. Selliselt tagatakse direktiivi ühetaoline kohaldamine elutähtsate teenuste kaupa. Sellegipoolest, täpne kord, st sündmusest teavitamise künnis, kontaktandmed, teabevahetus elutähtsa teenuse osutajaga jääb ETKA reguleerida HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses, arvestades eelnõu punktis 14 sätestatud erisusi. Krediidiasutuste puhul tuleb arvestada täiendavate erisustega, mis tulenevad DORA määrusest (vaata punkti 17).

Punktiga 15 täiendatakse § 38 lõiget 3 punktidega 71–74. Nimetatud muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõiked 1 ja 3. Artikli 13 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab kontaktisiku suhtlemiseks pädevate asutustega. Sellest tulenevalt peab eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutaja määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama selle andmed elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele. Täiendavalt tulenevalt artikli 13 lõikest 1 tuleb lisaks praegu kehtivatele kohustustele edaspidi elutähtsa teenuse osutajal:

1) esitada kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele ülevaade elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate meetmetest;

2) korraldada vähemalt kord aastas koolitusi töötajatele, et suurendada töötajate teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral;

3) teavitada elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis.

Direktiiv näeb ette ka elutähtsa teenuse osutajale töökorralduslike ning ehituslike ja tehniliste meetmete rakendamist elutähtsa teenuse toimepidevuseks oluliste ehitiste ja seadmete füüsilise kaitse tagamiseks. Nimetatud kohustus tuleneb juba praegu kehtiva HOSi § 38 lõike 3 punktist 2. Lisaks on riigisiseses õiguses ka praegu reguleeritud riigikaitseobjektide kaitse korraldamine erinevate oluliste objektide füüsilise kaitse tagamiseks (vt RiKS 6. ptk). RiKSi

18

21.02.2024

§ 83 lõike 1 kohaselt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale, ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Riigikaitseobjektideks saab määrata ka elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekte (vt RiKSi § 83 lg 2 p 2), et rakendada nende füüsilise kaitse tagamiseks RiKSi alusel kehtestatud objektikaitse meetmeid.

Elutähtsa teenuse osutaja kohustuseks on tagada ka elutähtsa teenuse osutaja juures olulisi ülesandeid täitvate isikute usaldusväärsus, kaaludes toimepidevuse riskianalüüsis selliseid meetmeid nagu töötajate kategooriate määramine, sealhulgas nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist eelnõus sätestatud korras, ehitistele, seadmetele ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Nimetatud direktiivi kohustuse saab teenuseosutaja täita toimepidevuse riskianalüüsi koostamise käigus ning rakendades taustakontrolli.

Punktiga 16 täiendatakse § 38 lõikega 4. Muudatus on seotud direktiivi artikli 15 lõike 1 ülevõtmisega ja käesoleva eelnõu § 1 punktiga 15. Lõikes 4 sätestatakse teavitamise puhul erisus krediidiasutuste suhtes. DORA määruse kohaselt on Euroopa Komisjonil õigus täpsustada teavitamise aegu ja aruande vormi. Sellisel juhul tuleb elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsat teenust, lähtuda intsidentidest teavitamisel DORA määruses sätestatud nõuetest. Elutähtsa teenuse osutajatest pangad saavad sellisel juhul teavitada Eesti Panka samal vormil ja samuti erisusi arvestades nagu ka Finantsinspektsiooni teavitamisel DORA määruse kohaselt.

Punktiga 17 täiendatakse HOSi § 40 lõigetega 10 ja 11. Lõike 10 kohaselt võib vajaduse korral elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema määratud ametiasutus edastada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes avaldab arvamust tehnilise lahenduse sobivuse kohta seaduse § 41 lõikes 2 toodud kohustuse täitmiseks. Muudatus on seotud eelnõuga kavandatud HOSi § 41 lõike 2 (vaata punkti 19) muudatusega ning ei ole seotud kindla CER direktiivi normi ülevõtmisega, kuid on otseselt seotud eelnõuga lisanduvate elutähtsate teenuste ja neid osutavate teenuseosutajate toimepidevuse nõuete täitmisega. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktide a ja d nõuete täitmiseks, mille kohaselt tuleb tagada intsidentide ennetamine ja taastumine intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist.

Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb järelevalvet HOSi §-s 41 sätestatud nõude üle Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevuse saab elutähtsat teenust korraldav asutus. Küll tuleb HOSi § 41 lõike 2 alusel nõutud lahendus teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral saata vajaduse korral arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile. Muudatus on tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul, kuna praktikas on kujunenud, et just korraldavad asutused on need, kes kinnitavad elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüse, plaane ja ka meetmeid

19

21.02.2024

riskide maandamiseks. Korraldavatel asutustel on otsene võimalus rääkida teenuseosutajatega läbi meetmete rakendamine ja leida pooltele sobiv lahendus. Tihti ei ole see lahendus üksnes ettevõttepõhine, vaid teenuseülene. Sellest tulenevalt on mõistlik, et järelevalve pädevus HOSi § 41 lõike 2 puhul antakse üle korraldavatele asutustele ning Riigi Infosüsteemi Amet annab arvamuse HOSi § 41 lõike 2 rakendamiseks loodud lahenduse kohta.

Korraldaval asutusel on võimalik kaasata järelevalve menetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ametit, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi.

Elutähtsa teenuse osutaja peab koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning esitama selle korraldavale asutusele kinnitamiseks. Korraldav asutus võib enne plaani kinnitamise otsustamist küsida asjaomaste asutuste (sh Riigi Infosüsteemi Ameti) arvamust, kas elutähtsa teenuse osutaja pakutavad lahendid, sealhulgas sõltuvuse vähendamiseks välisriigis asuvatest võrgu- ja infosüsteemidest, on asjakohased ja toimivad.

Lõikega 11 võetakse üle direktiivi artikli 9 lõige 1 ning sätestatakse korraldava asutuse kohustus edastada maagaasiga ja elektriga varustamise teenuste riskianalüüs ja plaan enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet teeb elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse alusel järelevalvet võrguettevõtjate tegevuse üle, mis on otseselt seotud elutähtsa teenuse tagamisega. Konkurentsiamet koostab regulaarselt maagaasivaldkonnas varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetulekuks kava ning elektrivaldkonnas teeb järelevalvet süsteemihalduri koostatava varustuskindluse tegevuskava üle, kus mh käsitletakse ka riske, mis võivad varustuskindlust ohustada. Samuti kooskõlastab Konkurentsiamet elektri ja maagaasi võrgutasusid, kus ühe komponendina arvestatakse ka varustuskindluse ja toimepidevuse tagamisega seotud kulusid. Seega on oluline, et Konkurentsiametil oleks võimalus tutvuda ja arvamust avaldada elektri ja maagaasi elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide kohta.

Punktiga 18 muudetakse § 41 lõiget 2. Muudatus ei ole seotud kindla CER direktiivi normi ülevõtmisega, kuid on otseselt seotud eelnõuga lisanduvate elutähtsate teenuste ja neid osutavate teenuseosutajate toimepidevuse nõuete täitmisega. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktide a ja d nõuete täitmiseks, mille kohaselt tuleb tagada intsidentide ennetamine ja taastumine intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist.

Võrreldes kehtiva sõnastusega on sõnastust muudetud, et kehtiva nõude olemus oleks selgem ja konkreetsem. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (edaspidi VOS) menetlemise käigus tõstatas Pangaliit küsimuse HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse asjakohasuse kohta ning on pöördunud 08.06.2022 Riigi Infosüsteemi Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Panga poole palvega hinnata elutähtsa teenuse osutamisega seotud tehnoloogilisi riske, mida HOSi § 41 lõige 2 käsitleb. Hindamise tulemusena on jõutud järelduseni, et kehtiv sõnastus on mitmeti tõlgendatav ja säte vajab selgemat sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt, kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad

20

21.02.2024

infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest. Selline sõnastus on tekitanud osalistel arusaama, et välisriikides asuvate infosüsteemide kasutamine on üleüldse keelatud, samuti on keelatud satelliitside kasutamine alternatiivse lahendusviisina. Ajalooliselt on sätte eesmärk olnud suunata ETOsid mõtlema läbi alternatiivsed lahendused oma teenuse osutamiseks Eestis juhuks, kui andmeside välisühendused või ühendus välismaal asuvate infosüsteemidega, nt serveritega ei toimi. Vastavat sätet on eelnõu koostamise käigus üritatud sõnastada ühiselt mõistetavalt, lähtudes selle sätte eesmärgist. Sätte koostamisel on kasutatud küberturvalisuse seaduse (KüTS) terminit. Termin „võrgu- ja infosüsteem“ on defineeritud KüTSi § 2 punktis 1. Selle kohaselt on võrgu- ja infosüsteem elektroonilise side võrk elektroonilise side seaduse § 2 punkti 8 tähenduses, seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub mõne programmi kohaselt digitaalsete andmete automaatne töötlemine, või digitaalsed andmed, mida salvestatakse, töödeldakse, saadakse päringuga või edastatakse eelnimetatud komponentide poolt nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks.

Selles lõikes on selgelt esile toodud põhimõte, et elutähtis teenus peab olema kättesaadav kasutajale ka sellisel juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud. Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased vajadused teenuse järele tuleb tagada sõltumata sellest, kas välisriigiga on ühendus või ei. Siin ei oma tähendust, mis põhjusel see välisühendus (sidekaabel) ei toimi – näiteks, et kas on tegemist olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud laeva ankru või traalnooda tõttu, on toimunud loodusõnnetus, sabotaaž, sideliini tõrge, sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus. Üheks arvestatavaks alternatiiviks välisriigiga ühenduse katkestusele on näiteks välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemiga satelliitside võimekuse omamine. Välisriigi võrgu- ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei tohi kaasneda olukorda, kus Eestis asuv kasutaja ei saa talle vajalikku teenust. Siinjuures mõeldakse, et teenus oleks vähemalt tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge finantsasutuste võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks. Selliseks alternatiiviks võib näiteks olla ajutiste kontorite tekitamine jms.

Võrgu- ja infosüsteemi asumine välisriigis on näiteks olukorras, kus elutähtsa teenuse osutaja osutab oma elutähtsat teenust, kuid selle teenuse osutamise käigus kasutatakse ka mõnda võrgu- ja infosüsteemi. Kui see võrgu- ja infosüsteem asub väljaspool Eestit (näiteks Soomes või Rootsis), siis tegemist on peamise eeldusega kommenteeritava sätte rakendumiseks. Kui sellist sõltuvust ei ole ehk kõik elutähtsa teenuse osutamisega seotud võrgu- ja infosüsteemid asuvad Eestis, siis puudub elutähtsa teenuse osutajal vajadus selle sätte järgimiseks.

Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning elutähtsa teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral sellest sõltuvate isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on lühiajaline, ei pruugi teenuse kättesaadavuse tagamise alternatiivi rakendamine olla vajalik. Samas kui katkestus on pikaajaline ning tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse taastamiseks on lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toidukäitleja tegevuseks kasutatav võrgu- ja infosüsteem on kahjustatud, tuleb jätkata toidukäitlemist viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemi puudumine ei mõjuta. Või veevarustust puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel tuleb leida alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte klientidele.

Sätte olemus ei ole iseenesest uus, vaid pigem toonitatakse, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele sisenditele (nt vesi, elekter ja side) on nüüdisaegne tootmine ja

21

21.02.2024

teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, mis on suunatud ettevõtjate vastu, kelle tooted või teenused on suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma ka võrgu- ja infosüsteemide kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning nägema ette ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida.

HOSi § 41 lõike 2 sõnastuse muutmine ei tekita praegustele elutähtsa teenuse osutajatele lisanõudeid.

Punktiga 19 täiendatakse seadust §-dega 411−416.

Paragrahviga 411 võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14.

CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajal tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine, sh nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Omakorda, direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada direktiivi artikli 13 lõike 1 punktiga e nõutud taustakontrolli tegemiseks taotlusi. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes:

a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega;

b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega;

c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele.

Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale (direktiivi art 14 lg 2). Taustakontroll peab direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt minimaalselt hõlmama:

a) isikusamasuse kontrolli;

b) isiku karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised.

Selleks, et kontrollida taustakontrolli subjekti isikusamasust, on direktiivi põhjenduspunkti 32 kohaselt asjakohane nõuda isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti.

Töötaja taustakontrolli tegemine tööandja poolt ei ole meie õiguses uudne. Sarnast kontrolli tehakse juba praegu nt lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse alusel. Eesti võtab direktiivis sätestatud taustakontrolli üle võimalikult minimaalses kohustuslikus ulatuses, võttes sh arvesse direktiivist tulenevat taustakontrolli eesmärki. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks mh meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada töötajate

22

21.02.2024

turvalisuse piisav haldamine, kaaludes nõuetekohaselt selliseid meetmeid nagu elutähtsaid ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramine, rajatistele, elutähtsale taristule ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine, taustakontrolli menetluste kehtestamine kooskõlas artikliga 14 ning selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse sellise taustakontrolli läbimist, ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Seega direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14 kohustavad liikmesriike looma tingimused töötajate taustakontrolliks ja kohustavad tagama seadusega sätestatud tingimustel taustakontrolli läbimise.

Eelnõu § 411 lõikes 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, juhindudes direktiivi artikli 14 lõike 1 punktidest a ja b ning artikli 13 lõike 1 punktist e. CER direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b kohaselt tuleb liikmesriikidel täpsustada tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks:

a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega.

Eelnõu § 411 lõike 1 sissejuhatavas osas sätestatakse taustakontrolli eesmärk tulenevalt CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktist e ning põhjenduspunktist 32. Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel elutähtsa teenuse osutaja juures järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. Eelnõu § 411 lõike 1 punktid 1–3 on sisuliselt direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b täpsustus. Punkti a kohaselt tuleb allutada taustakontrollile isikud, kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega. Eelnõu kohaselt on tundlikud ülesanded seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega toimepidevust tagavate infosüsteemide arendus ja haldus, toimepidevuse planeerimine, investeerimine ja riskihaldus. Vastav täpsustus läheb kokku CER direktiivi väljatöötamise käigus väljatöötamisega tegelevas töörühmas antud selgitustega normi lahti mõtestamiseks ning oli vajalik, et lihtsustada elutähtsa teenuse osutajate jaoks arusaama, mis ülesandeid täitvate isikute suhtes tuleb riskianalüüsis kaaluda taustakontrolli tegemist.

Punkti b kohaselt tuleb allutada kontrollile ka isikud, kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega. Nimetatud direktiivi punkt b on võetud üle eelnõu § 411 lõike 1 punktiga 2. Sõnastus on võetud üle praktiliselt üks ühele.

Lõikes 2 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustus määrata elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks need ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Sellise kohustuse sätestamine on vajalik ja ka oluline, sest üksnes direktiivi artikli 14 lõikes 1 sätestatud ja üldiselt kindlaks

23

21.02.2024

määratud ülesannete loetelu ülekandmine ei taga piisavalt selgust, milliste konkreetsete ülesannete täitmisel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel on elutähtsa teenuse osutaja seisukohalt põhjendatud ja eesmärgipärane ülesannet täitva isiku eraelu riivamine isiku andmete töötlemise näol. Seega peab elutähtsa teenuse osutaja juures töötava isiku taustakontrolli vajadus tulenema selgelt teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Oluline on rõhutada, et teenuseosutajad ei selgita riskianalüüsis välja konkreetseid füüsilisi isikuid (taustakontrolli subjekte või adressaate), vaid on kohustatud kindlaks määrama täpselt need olulised ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on taustakontrolli tegemine eelnõuga sätestatud korras eesmärgipärane.

Eeltoodut arvestades sätestatakse lõikes 3, et taustakontroll tehakse üksnes sellise füüsilise isiku suhtes, kes usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riskianalüüsis kindlaksmääratud ja kinnitatud ülesannet. Taustakontrolli tegemise kohustus on elutähtsa teenuse osutajal.

Lõikes 4 sätestatakse taustakontrolli sisu ja ulatus. Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse üksnes andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel vähemalt iga kahe aasta tagant. Kaheaastane tähtaeg on seotud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi uuendamise sammuga. Kui teenuseosutaja uuendab riskianalüüsi ja seal olevaid taustakontrolli kohustusega ülesandeid, siis tuleb teenuseosutajal uuesti teha taustakontrolli. Seetõttu korratakse taustakontrolli vähemalt iga kahe aasta tagant. Taustakontrollis on lubatud kontrollida isiku karistatuse andmeid, mis sisulist tähendab faktikontrolli, kas isik on toime pannud § 412 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuriteo, mille kohta on karistusregistris kehtivad andmed. Direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb teha taustakontroll isiku suhtes, kelle puhul kaalutakse töölevõtmist artikli 14 lõike 1 punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele (kõnesoleva eelnõu kohaselt määrab elutähtsa teenuse osutaja sellised ülesanded riskianalüüsis). Arvestades taustakontrolli eesmärki, täiendatakse eelnõuga seda kohustust ka ajalise intervalliga ning sätestatakse nõue kontrollida isiku karistatuse andmeid konkreetse ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Seega on andmete kontrollimine lubatud üksnes juhul, kui isik kahe aasta möödudes täidab jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka kohustus kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse osutaja juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi karistusandmed on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud.

Eelnõu kohaselt teeb taustakontrolli elutähtsa teenuse osutaja. Eelnõu koostamise käigus kaaluti erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks ja direktiiviga sätestatud kohustuste ülevõtmiseks. Näiteks kaaluti vastava pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile või elutähtsat teenust korraldavatele asutustele. Eelnõus sätestatud taustakontrolli tegemine jäetakse elutähtsa teenuse osutaja ülesandeks, kuna selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või lisaandmete kogumist. Lisaks puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli teostamiseks, mida saaksid teha üksnes pädevad asutused (nt luureteabe töötlemine), samuti ei kohusta direktiiv liikmesriike eraelu enamriivavat mehhanismi ka looma, jättes selle direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt liikmesriigi enda otsustuspädevusse.

24

21.02.2024

Lõike 5 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja kontrollitavat isikut teavitama taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne karistusandmete kontrollimist. Andmesubjekti teavitamiskohustus ning selle detailsem regulatsioon tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 13 ja 14. Isiku suhtes õiglase ja läbipaistva andmete töötlemise tagamiseks kohustatakse elutähtsa teenuse osutajat teavitama isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne isiku karistatuse andmete kohta päringute tegemist.

Lõikes 6 sätestatakse, et käeolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isiku suhtes, kes usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Sellega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 teises lõigus ja artikli 14 lõike 1 punktis a sätestatu. Lisaks lepingus ettenähtule peavad lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt on taustakontrolli tegemise õigus nimetatud füüsilise isiku suhtes jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajal. Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmed ja õigus teha vastavad päringud karistatuse andmete kontrollimiseks (vt ka selgitusi järgmise paragrahvi kohta). Seaduse § 412

lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures muule töötajale või lahendada lepingu täitmine muul kohasel viisil, nt leppida tellijaga kokku, et ülesannet täidab kolmas juriidiline isik.

Alltöövõtjate puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida nt teenuse tellimise teel, peab ta lähtuma riigihangete seadusest, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi.

Elutähtsa teenuse osutajate juures töötab u 40 000 töötajat (olemasolevate ja lisanduvate elutähtsa teenuse osutajate juures). Taustakontrolli vajadusega töötajate ring jääb u 5000– 7000 töötaja juurde aastas. Sellise hulga inimeste kontroll ühe asutuse poolt eeldaks viis täiendavat ametikohta, mis eeldab 285 000 eurot lisaeelarvet iga aasta. See ei ole arvestades kontrolli iseloomu aga mõistlik. Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et arvestades sellega, et on vaja kontrollida üksnes karistusandmeid, on vaja teha lisaarendus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas olevas infosüsteemis, nt e-toimikus või e-äriregistris e-toimiku juurde, kus asub karistusregister. Täpsem lahendus selgub arenduse käigus. Arenduse tulemusena saavad elutähtsa teenuse osutajad esitada päringud karistusandmete kontrolliks ühest kohast ning saada ühe tervikliku vastuse päringutele ühest kohast, mitte ei pea esitama eraldi päringuid karistusregistrisse ja saatma eraldi taotluse ECRISEsse (ingl. k European Criminal Records Information System). Päringute mugavaks muutmiseks teenuseosutaja jaoks on kavas luua taustakontrolli teenus, mis pärib tsiviiltoetuse registrist (TTR) ETOde loetelu, saab töötajate registrist (TöR) iga ETO kohta töötajad ja siis kontrollib karistusregistrist andmed ja edastab info ETO-le. TöRi luuakse ka teenuseosutajatele võimalus sarnaselt riigikaitseliste töökohtadega panna linnuke töötaja taha, keda tuleb allutada taustakontrollile. Selline võimalus eeldab maksukohustuslaste registri põhimääruse täiendamist, st TöRi kantavate andmete koosseisu täpsustamist ning MKSi §i 29 täiendamist. Vastava põhimääruse kavand on esitatud eelnõu lisas 2 ning MKSi muudatus eelnõu §-s 9.

25

21.02.2024

ECRISE päringu puhul on oluline juhtida tähelepanu sellele, et e-toimik võimaldab mugavalt ühest kohast esitada elutähtsa teenuse osutajal avalduse ECRISEsse teise liikmesriigi kodaniku karistusandmete kontrolliks koduriigis, kuid vastus ei tule e-toimikusse teenuseosutajale automaatselt, vaid selle saadab teenuseosutajale liikmesriik enda määratud menetlustähtaegade jooksul. CER direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik tagama, et vastatakse sellistele päringutele 10 tööpäeva jooksul. Joonisel 3 on toodud välja kirjeldav päringute skeem. Vastav arendus on nähtud ette ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.2.2. Vastav võimalus peab olema loodud direktiivi jõustumise ajaks, st 18.10.2024.

Joonis 3. Taustakontrolli päringute skeem

Riigikantselei on küsinud direktiivi taustakontrolli sätete tõlgendust Euroopa Komisjoni õigusteenistuselt ja on saanud vastuseks, et direktiivis nimetatud „taotluse esitamist“ võib tõlgendada ka selliselt, et seaduse alusel reguleeritud päringud elutähtsa teenuse osutaja poolt on samuti tõlgendatavad direktiivis toodud taotluse esitamisena ning kooskõlas direktiivi mõtte ja eesmärgiga. Sellist tõlgendust toetab ka artikli 14 lõike 1 sõnastus, kus ei ole täpsustatud, mis kujul ning kellele taotlused (ingl request) tuleb esitada. Taustakontroll hõlmab karistusandmete kontrolli, st teenuseosutaja esitab päringuid karistusregistrisse. Karistusregistri vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium ja seega on ka taustakontrolli vastutavaks töötlejaks direktiivi mõttes. TöR ja selle vastutav töötleja on üksnes andmeandja rollis, mis tagab, et on teada, kelle suhtes taustakontroll tuleb teha.

Eelnõus sätestatakse lahendus, mis koormab kõige vähem nii ettevõtjaid kui ka riiki. Tegemist on ühtlasi ka rahaliselt kõige soodsama lahendusega.

Lõikes 7 sätestatakse, et nende isikute suhtes, kellele on antud riigisaladusele juurdepääsu õigus kehtiva juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel, ei pea HOSis sätestatud taustakontrolli läbima. Riigisaladusele juurdepääsu õigusega isikute all on silmas peetud neid ETO töötajaid, kes täidavad ETO juures ülesandeid, milleks on vajalik riigisaladusele juurdepääsu õigus. Lõikes 7 on mõeldud nt neid juriidilisi isikuid, kellele on väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). Samuti ei kohaldata HOSis sätestatud taustakontrolli ETO nende töötajate suhtes, kelle karistusandmeid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras (nt lennundusseadus).

26

21.02.2024

Paragrahviga 412 võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14. Lõikes 1 sätestatakse imperatiivselt need alused, mille esinemisel ei ole HOSi § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel lubatud. Nimetatud ülesandeid ei või anda täita sellisele füüsilisele isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

Direktiiv ei kohusta liikmesriike nimetatud imperatiivseid aluseid siseriiklikus õiguses kehtestama. Direktiivi artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad taustakontrollid olema proportsionaalsed ja rangelt piirduma vajalikuga. Neid tehakse üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. Artikli 13 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb kontrollida karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Lõikes 1 on sätestatud sedalaadi süüteod (inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, riigivastased süüteod), mille toimepanemise eest süüdimõistmine kaalub üles vajaduse ja võimaluse andmise isiku usaldusväärsuse (täiendavaks) hindamiseks ja kaalutlemiseks HOSi § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmisel mistahes elutähtsate teenuste osutajate juures.

Lõike 2 kohaselt võib elutähtsa teenuse osutaja kaaluda seaduse § 411 lõikes 2 kindlaksmääratud ülesannete täita andmisest keeldumist ka isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Ka direktiiv ise näeb ette artikli 13 lõike 1 punktis e elutähtsa teenuse osutaja pädevuse hinnata igakülgselt töötajate usaldusväärsust. Üksnes elutähtsa teenuse osutajal on kõige parem ülevaade tulenevalt toimepidevuse riskianalüüsist, mis tegevused ja protsessi osad on teenuse toimepidevuse jaoks kriitilised ning mis taristu, info- ja võrgusüsteemid, ehitised on toimepidevuse seisukohast olulised. Üksnes elutähtsa teenuse osutaja saab hinnata, mis pädevusega ja omadustega isikud on vajalikud ühe või teise tööülesande täitmiseks. Juba praegu tuleb elutähtsa teenuse osutajal oma toimepidevuse riskianalüüsis hinnata teenuse toimepidevuse jaoks vajalikku personali, sh valida isikud, kellele on vajalik määrata riigikaitseline töökohustus RiKSi mõttes. Taustakontrolli tulemuste hindamine tööandja poolt ei ole uudne lahendus Eesti õigussüsteemis. Sarnasel põhimõttel on lahendatud lennundusseaduse alusel tehtav taustakontroll, kus tööandjale on jäetud pädevus otsustada kontrolli tulemuste põhjal töölepingu lõpetamise või tööülesannete muutmise üle. Seejuures lennundusseaduse alusel tehtav kontroll on oluliselt laiem kui eelnõuga kavandatud kontroll ning hõlmab ka julgeolekuasutuste läbiviidavat kontrolli. Elutähtsa teenuse osutaja kavandatav kontroll piirdub üksnes karistusandmete kontrolliga. Isiku eraelu kaitse vaates on oluline, et lõikes 2 nimetatud asjaolusid ei kontrollita (täiendavalt), kui karistusregistri päringu tulemusel ilmnevad andmed lõikes 1 nimetatud kuritegude kohta (vt selgitust järgmise paragrahvi juures).

Lõikes 3 täpsustatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on vastava ülesande täitmise seisukohast olulised. See tähendab, et ka juhul, kui riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse kohta nähtuvad registrist kehtivad karistusandmed, peab elutähtsa teenuse osutaja võtma arvesse ja kaaluma ainult neid kuritegusid, mis on isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olulised just selle konkreetse

27

21.02.2024

ülesande iseloomu arvestades. Näiteks elutähtsa teenuse osutaja IT-juhi ülesande puhul võivad olla olulised kuriteod, mis on seotud arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu hankimisega, arvutiandmetesse sekkumisega, arvutisüsteemi toimimise takistamisega või arvutikuriteo ettevalmistamisega, kuid ebaolulisel kohal on karistus joobeseisundis juhtimise eest. Kui isikut on karistatud näiteks tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, siis võib see olla oluline haiglas töötava isiku usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei pruugi olla samavõrd oluline nt vedelkütuse veo korraldamisel. Viimasel juhul võib isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olla määravam kehtiv karistatus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest.

Lõikes 4 tuuakse välja lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude tagajärjed. Nende asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajal õigus keelduda isikule käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täita andmisest või öelda isikuga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud korras. TLSi § 88 lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (TLSi § 88 lõikes 1 sätestatud ülesütlemise aluste loetelu on näitlik). TLSi § 88 lõike 2 kohaselt peab tööandja aga enne töölepingu ülesütlemist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt juriidiliselt isikult võib elutähtsa teenuse osutaja nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist vastava ülesande täitmise raames või ülesande täitmist muul kohasel viisil, nt täitmist teise juriidilise isiku poolt. Lõplik lahendus jääb ettevõtete enda otsustada.

Paragrahvi 413 lisamine on seotud direktiivi artiklitega 13 ja 14. Eelnõuga sätestatakse taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalike isikuandmete saamise õigus. Lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal on õigus saada: 1) kontrollitava isiku üldandmeid (nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel), sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Nimetatud andmed on vajalikud isikusamasuse kontrollimiseks, karistusregistrile päringute tegemiseks ja isikuandmete kaitse üldmäärusega sätestatud andmesubjekti õiguste tagamiseks (nt teavitamiskohustus); 2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta.

Isikuandmete töötlemisel käesoleva eelnõuga sätestatud taustakontrolli eesmärgil tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmäärusest11 ja selle rakendamiseks jõustatud õigusaktidest. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Nendest põhiseaduslikest põhimõtetest lähtuvalt peab isiku eneseteostuse vabadusse sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

28

21.02.2024

Lõikes 1 on juhindutud põhimõttest, et isiku eraelu puutumatuse riive nende andmete töötlemisel piirduks üksnes vältimatult vajalikuga.

Lõikes 2 sätestatakse lähtuvalt isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest, et juhul, kui karistusregistri päringu vastuseks on andmed, mille esinemisel ei ole HOSi § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel lubatud (ilmnevad eelnõu § 412 lõikes 1 nimetatud asjaolud), siis ei või elutähtsa teenuse osutaja teha veel täiendavat päringut muude karistusandmete olemasolu kontrollimiseks. Sellisel juhul ei ole päringu tegemine enam vajalik ning selline päring oleks vastuolus eesmärgikohasuse põhimõttega.

Lõike 3 kohaselt kontrollib elutähtsa teenuse osutaja enne taustakontrolli tegemist seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel. Sellega võetakse üle direktiivi artikli 14 lõike 3 punkt a.

Lõikes 4 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt välismaalaselt nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik käesoleva seaduse 411 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude kontrollimiseks.

Direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt peaks taustakontroll hõlmama asjaomase isiku karistusregistri andmete kontrolli. Teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete saamiseks peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kooskõlas nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 sätestatud menetlustega. Kui see on asjakohane ja kohaldatav, võivad liikmesriigid tugineda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1862 loodud teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) teabele, luureteabele ja mis tahes muule kättesaadavale objektiivsele teabele, mis võib olla vajalik, et teha kindlaks asjaomase isiku sobivus töötada ametikohal, mille suhtes elutähtsa teenuse osutaja on taotlenud taustakontrolli.

Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 6 punkti 7 kohaselt kantakse karistusregistrisse mh isiku karistusandmed jõustunud süüdimõistva välisriigi kohtuotsuse alusel kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. Päringute tegemist teise liikmesriigi registrisse on reguleeritud KarRSi §-s 30, mille lõike 1 punkti 9 kohaselt on Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või teenistusse võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Lisaks registripäringutele sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 elutähtsa teenuse osutajale ka õigus vajaduse korral nõuda välismaalaselt vastavate andmete esitamist. Sellise dokumendi esitamise kohustus on sarnaselt reguleeritud ka Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotlemisel (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022009 § 7 lg 6, § 9 lg 5).

Paragrahviga 414 võetakse üle direktiivi artikkel 17. Artikkel 17 reguleerib Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramist.

29

21.02.2024

Direktiivi artikli 17 lõikes 1 sätestatut arvestades käsitatakse käesoleva eelnõu kohaselt Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutajana isikut, kelle puhul on korraga täidetud järgmised tingimused:

1) isik on riiklikult määratud elutähtsa teenuse osutajaks;

2) isik osutab samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis;

3) Euroopa Komisjon on oma otsusega nimetanud isiku Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks.

Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine on seotud mitme protseduuriga. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja staatusest teavitab elutähtsa teenuse osutajat elutähtsat teenust korraldav asutus 15 päeva jooksul isiku Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele vastavusest teada saamisest arvates. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud peale sellekohase teate saamist esitama elutähtsat teenust korraldavale asutusele teabe selle kohta, milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab Euroopa Liidu liikmesriikidele või Euroopa Liidu liikmesriikides, ning teabe selle kohta, kellele või kus ta teenuseid osutab. Elutähtsat teenust korraldav asutus edastab omakorda teenuseosutajalt saadud teabe Riigikantseleile, kes edastab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. Komisjoni otsuse teatavaks tegemisest arvates hakkavad elutähtsa teenuse osutaja suhtes kehtima ka vastava staatusega kaasnevad kohustused. Kohustused on seotud eelkõige infovahetuse ja nõuandemissioonis osalemisega, mis on sätestatud järgnevates eelnõu punktides.

Paragrahviga 415 võetakse üle direktiivi artikkel 18. Muudatus puudutab Euroopa Komisjoni korraldatavat nõuandemissiooni. Eelnõu kohaselt on Euroopa Komisjonil Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes õigus korraldada nõuandemissioon, et hinnata elutähtsa teenuse osutaja rakendatud meetmeid. Missiooniga kaasnevad nii elutähtsat teenust korraldavale asutusele kui ka elutähtsa teenuse osutajale mitmed kohustused. Elutähtsat teenust korraldav asutus on kohustatud väljastama Euroopa Komisjonile elutähtsa teenuse osutaja kohta järgmise teabe:

1) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad;

2) elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu;

3) elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse ja rakendatud meetmete andmed.

Seejuures on nii elutähtsat teenust korraldav asutus kui ka Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja kohustatud andma nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korraldamiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele. Nimetatud teabe andmist ja ligipääsu ei pea tagama, kui see ohustab riigi julgeolekut. Nõuandemissiooni raames antav teave ja ligipääs peab olema rangelt seotud missiooni eesmärgiga ja elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrolliga.

Nõuandemissiooni tulemusena esitab Euroopa Komisjon arvamuse Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ja elutähtsat teenust korraldav asutus on kohustatud võtma arvamuses toodud märkused ja

30

21.02.2024

soovitused arvesse ning esitama komisjoni määratud tähtaja jooksul viimasele ülevaate meetmetest, mida rakendatakse Euroopa Komisjoni arvamuse arvestamiseks.

Paragrahviga 416 võetakse üle direktiivi artikli 9 lõige 6 ja artikli 15 lõiked 1 ja 3. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik tagama, et CER direktiivi ja NIS2 direktiivi pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Vastav põhimõte sätestatakse eelnõuga ka seaduse tasemel. Eelnõu kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel või tema nimetatud asutusel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil ja Riigikantseleil teha igakülgset koostööd ja vahetada omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi. Üheks selliseks koostöö tööriistaks on üleriigiline riskianalüüs. Üleriigiline riskianalüüs võimaldab erinevate asutuste koostöös vahetada erinevate osaliste vahel infot elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate riskide, ohtude ja intsidentide ning riskide maandamise meetmete kohta. Eraldi vajaduse korral vahetavad asutused omavahel teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

Eelnõuga täpsustatakse eraldi infovahetust Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti vahel krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajate suhtes. Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet krediidiasutuste toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Seejuures tuleb võtta arvesse eriseadustest tulenvaid piiranguid. Eelkõige on siin mõeldud FIS § 54 lõiget 47 , mille kohaselt konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust FIS § 34 kohaselt. Kokkuvõttes on asutused ja nende töötajad kohustuvad hoidma saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on teatatud, et tegemist on äri- või ametisaladusega. See kehtib kõikide asutuste ja nende töötajate suhtes, kes vahendavad asjaomast teavet elutähtsa teenuse osutajate suhtes. Finantsinspektsioon ja Eesti Pank vahetavad vastastikku nimetatud teavet Finantsinspektsiooni seaduses (FIS) sätestatud korras.

Direktiivi artikli 9 lõiked 2 ja 6 ning artikli 15 lõige 3 näevad ette elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsat teenust korraldavatele asutustele kohustuse vahetada omavahel infot intsidentide kohta, samuti edastada regulaarselt infot oluliste intsidentide kohta Euroopa Komisjonile. Eelnõu kohaselt lasub korraldaval asutusel kohustus teavitada Euroopa Komisjoni Riigikantselei kaudu sündmustest ehk intsidentidest, millel võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti tuleb korraldaval asutusel teavitada teise liikmesriigi kontaktpunkti, kui sündmus võib mõjutada seda liikmesriiki.

Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil lasub kohustus esitada kord aastas Riigikantseleile aruanne elutähtsa teenuse osutajatega seotud sündmustest, sealhulgas teave sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Päästeamet esitab aruande kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta. Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa Komisjonile.

31

21.02.2024

Päästeamet saab informatsiooni KOV korraldatavate elutähtsate teenuste ja teenuseosutajatega seotud sündmustest KOVide käest. KOV esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta.

Igasuguse infovahetuse korral tuleb pidada meeles, et vastavalt AvTSi § 35 lõike 1 punktile 17 tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Kui sellist teavet töötleb ETKA nimetatud alusel AK teabena, tuleb lähtuda AvTSi § 38 lõikest 3 ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata.

Punktiga 20 muudetakse HOSi § 45 lõike 1 punkte 3 ja 4. Muudatus seostub eelnõu punktidega 18 ja 19. Punktiga 18 muudetakse HOSi § 41 lõiget 2 ning punktiga 19 täiendatakse HOSi §-ga 411, mis reguleerib taustakontrolli tegemist. Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb HOSi §-s 41 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga nimetatud sätet muudetakse ja HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud järelevalve pädevus antakse elutähtsat teenust korraldavale asutusele. Siiski tuleb HOSi § 41 lõike 2 alusel nõutud lahenduse puhul teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral küsida Riigi Infosüsteemi Ameti arvamus. Muudatus on tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul, kuna just elutähtsat teenust korraldavad asutused on need, kes kinnitavad elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüse, plaane ja ka meetmeid riskide maandamiseks. Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel on otsene võimalus rääkida teenuseosutajatega läbi meetmete rakendamine ja leida pooltele sobiv lahendus. Seejuures ei ole see lahendus tihti üksnes ettevõtte põhine, vaid teenuse ülene. Sellest tulenevalt on mõistlik, et järelevalve pädevus HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud nõuete üle antakse elutähtsat teenust korraldavatele asutustele ning Riigi Infosüsteemi Amet esitab arvamuse HOSi § 41 lõike 2 rakendamiseks loodud lahenduse kohta.

Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel on võimalik kaasata järelevalvemenetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ameti, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi.

Elutähtsa teenuse osutaja koostab riskianalüüsi ja plaani, mille kinnitab elutähtsat teenust korraldav asutus, kes võib enne plaani kinnitamise otsustamist küsida asjaomaste asutuste (sh Riigi Infosüsteemi Ameti) arvamust, kas elutähtsa teenuse osutaja pakutavad lahendused, sealhulgas lahendused sõltuvuse vähendamiseks välisriigis asuvatest võrgu- ja infosüsteemidest, on adekvaatsed ja toimivad.

HOSi § 45 lõike 1 punktiga 4 täpsustatakse, et edaspidi kuulub Riigi Infosüsteemi Ameti pädevusse järelevalve HOSi § 41 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle. Järelevalve HOSi § 41 lõikes 2 jääb elutähtsat teenust korraldava asutuse pädevusse (vt punkti 28 selgitust).

32

21.02.2024

Eelnõuga täiendatakse HOSi § 45 lõike 1 punkti 3 ka selliselt, et edaspidi teeb korraldav asutus järelevalvet ka HOSi § 411 lõigetes 3 ja 4 ning § 412 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise üle. See tähendab seda, et järelevalvet taustakontrolli nõude täitmise üle hakkab tegema korraldav asutus. Üksnes korraldaval asutusel on olemas täielik informatsioon elutähtsa teenuse osutaja tegevuse kohta, samuti on korraldav asutus see asutus, kes kinnitab teenuseosutaja riskianalüüse ja plaane ning omab vahetut informatsiooni riskianalüüside ja plaanide sisu kohta. Edaspidi kajastab elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis täpsemad ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Korraldav asutus saab riskianalüüsi kinnitamise faasis kontrollida ülesannete asjakohasust ning vajaduse korral paluda teenuseosutajal korrigeerida riskianalüüsi. Hiljem saab korraldav asutus kontrollida lähtudes karistusregistri logidest taustakontrolli kohustuse täitmist, lähtudes HOSis ja teenuseosutaja riskianalüüsi toodust.

Muus osas jäävad HOSi § 45 lõike 1 punktid 3 ja 4 muutmata. Järelevalvet elutähtsa teenuse osutaja üle teeb korraldav asutus. Asutus teeb järelevalvet nii seaduses sätestatud kui ka korraldava asutuse kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmise üle. Järelevalvemenetluse väliseks tööriistaks teenuseosutaja suunamiseks jääb ka riskianalüüsi ja plaani kinnitamise protseduur HOSi §-s 40 sätestatud korras.

Punktiga 21 täiendatakse HOSi §-ga 451 ja võetakse üle direktiivi artikli 21 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt b. Liikmesriikidel lasub kohustus tagada, et pädevatel asutustel on õigused ja vahendid nõuda, et elutähtsa teenuse osutajad esitavad asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendid nende meetmete tegeliku rakendamise kohta, sealhulgas asjaomase teenuseosutaja valitud sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori poolt ning kõnealuse teenuseosutaja kulul tehtud auditi tulemused. See sätte puudutab ka NIS2 subjektiks olevaid sideettevõtjaid, keda loetakse CER direktiivi mõistes elutähtsa teenuse osutajateks. Eelnõuga ei tehta vahet elutähtsa teenuse osutajatel, kes tulenevad üksnes CER direktiivist, ja nendel, kes on ka NIS2 subjektid. Nimetatud lähenemine on kooskõlas CER direktiivi artiklis 8 sätestatud liikmesriikide õigusega säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada ka eelnevalt nimetatud NIS2 subjektide suhtes toimepidevuse kõrgem tase.

Edaspidi võib ETKA tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsat teenust korraldava asutuse või tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. Audit on järelevalve tegemisel võimalus, mitte kohustus.

Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli, protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Auditi eesmärk on anda sõltumatu ja objektiivne hinnang auditeeritava elutähtsa teenuse osutaja nõuetele vastavusele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise tulemuslikkusele. See hõlmab elutähtsa teenuse osutaja süsteemide ja protseduuride uurimist, testimist ja kontrollimist. Audit võimaldab saada sõltumatu hinnangu auditeeritava teenuseosutaja nõuetele vastavuse ja tegevustulemuste kohta ning anda soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveorgan võib tellida auditi oma kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi, viimasel juhul tasub kulud teenuse osutaja. Seejuures tuleb panna tähele, et audit ei tohi asendada tavapäraseid järelevalvetoiminguid ja muutuda meetmeks, mida järelevalveorgan kasutab oma suva järgi. Eelnõu kohaselt tohib korraldav asutus või tema määratud asutus ning Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul) kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditi ning tasuma auditi eest ainult juhul, kui esineb üks alljärgnevatest tingimustest:

33

21.02.2024

1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi või plaani HOSi §-s 40 sätestatud korras;

2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded korraldava asutuse või tema määratud asutuse määratud tähtpäevaks;

3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või hädaolukord.

Üksnes nendel juhtudel saab nõuda auditi läbimist elutähtsa teenuse osutaja kulul. Eelnõuga ka täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui ta on läbinud viimase kuue kuu jooksul samaväärse auditi oma algatusel või muu isiku nõudmisel. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on näiteks viimase aasta jooksul juba läbinud samaväärse auditi muu järelevalve menetluse raames või oma algatusel, ei saa korraldav asutus või tema määratud asutus või Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puul) nõuda eelnõukohast auditi läbimist. Auditi samaväärsust hindab järelevalve asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Seejuures samaväärseks saab lugeda nii auditi tervikuna kui ka üksnes samaväärses osas.

Direktiivi artikli 21 lõike 2 punktist b tulenevalt sätestatakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutajatele kohustus väljastada elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse, tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks oma kulul varem tehtud auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud varem auditi, mis ühel või teisel kujul käsitles teenuse toimepidevust, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud väljastama sellise auditi tulemused ning tõendid toimepidevuse meetmete rakendamise kohta.

Punktiga 22 muudetakse seaduse § 47 ja võetakse üle direktiivi artikkel 22, mis kohustab liikmesriike kehtestama asjakohased ja proportsionaalsed meetmed direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise korral.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär eelnõu kohaselt 30 000 eurot. Kehtiv sunniraha määr on osutunud praktikas ebapiisavaks. Osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha kui täita ettekirjutus. Eriti problemaatiline on olukord vedelkütuse sektoris. Eelnõuga ühtlustatakse sunniraha ülemmäär teiste seaduste ülemmääradega, nt RiKSis toodud sunniraha määraga.

Punktiga 23 muudetakse seaduse § 49 lõiked 1 ja 2 ning sarnaselt eelmise punktiga võetakse üle direktiivi artikkel 22.

Kehtiva HOSi kohaselt karistatakse HOSi § 38 lõike 3 punktides 1–7 kehtestatud kohustuste rikkumise eest. Neid koosseise eelnõuga ei muudeta. Eelnõuga lisatakse kaks täiendavat koosseisu, st HOSi § 38 lõike 3 punktis 74 ja § 412 lõikess 1 kehtestatud kohustuste rikkumine. HOSi § 38 lõike 3 punkt 74 puudutab ETO kohustust teavitada sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. HOSi § 412 lõige 1 sätestab aga keelu anda HOSi § 411 lõikes 2 nimetatud ülesandeid isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88,

34

21.02.2024

31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (tegemist on seadusest tuleneva keelu rikkumisega).

Euroopa Liidu tähtsusega sündmusest teavitamata jätmisega võivad kaasneda tõsised tagajärjed, mis ohustavad inimeste elu ja tervist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning võivad ohustada nende riikide toimimist tervikuna. Selle tõttu on teavitamise kohustuse rikkumise korral nähtud ette ka vastutus rahatrahvi näol. Tõsiste tagajärgedeni võib viia ka HOSi § 412 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumine. Karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis on nimetatud üksnes ülimalt raksed kuriteod, mis olid suunatud riigi, rahvusvahelise julgeoleku ja inimsuse vastu. Nendes kuritegudes karistatud isiku lubamine teenuseosutaja oluliste süsteemide, protsesside, teabe juurde ohustab elutähtsa teenuse toimepidevust ning oluliselt suurendab töötajast tulenevat riski ja sabotaaži ohtu.

Eelnõu kohaselt karistatakse isikut kohustuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Erinevalt kehtivast HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele.

Punktidega 24 ja 25 täiendatakse HOSi § 53 sisuosa, milles sätestatakse üleminekusätted käesoleva eelnõu rakendamiseks. Üleminekusätetes on arvestatud CER direktiivi tähtaegadega.

Üleriigiline riskianalüüs peab valmima 2025. aasta 31. detsembriks. Seejuures peab vastava üleriigilise riskianalüüsi koostamist reguleeriv Vabariigi Valitsuse määrus olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks.

KOVide riskianalüüsid peavad olema valmis 2025. aasta 30. juuniks ning KOVide riskianalüüsi koostamist reguleeriv määrus peab olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks.

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia peab olema valmis 2025. aasta 31. detsembriks ning koostamist reguleeriv määrus peab olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks.

Elutähtsate teenuste puhul tuleb arvestada, et korraldav asutus peab kehtestama täiesti uue või uuendama olemasoleva toimepidevuse nõuete määruse 2025. aasta 30. juuniks. Uusi elutähtsa teenuse osutajaid tuleb selgitada välja ja määrata seaduses sätestatud korras hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate puhul loetakse neid elutähtsa teenuse osutajaks määratuks käesoleva seaduse jõustumise päeval.

Olemasolevatel elutähtsa teenuse osutajal tuleb koostada seaduse nõuetele vastav toimepidevuse riskianalüüs ja plaan 2026. aasta 31. detsembriks. Enne seaduse jõustumist koostatud toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid kehtivad kuni nende uuendamiseni. Uutel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada riskianalüüs 9 kuu ja plaan 10 kuu jooksul

35

21.02.2024

haldusaktiga määramisest arvates. Täpsemad tähtajad määratakse uute elutähtsa teenuse osutajate puhul korraldava asutuse antavas haldusaktis.

Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb teha taustakontroll kuue kuu jooksul toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamisest alates.

Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel, kes sai selleks esmakordselt, tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks. ETKA-l tuleb esitada tsiviiltoetuse registrisse andmed elutähtsa teenuse osutaja kohta, kes vastas enne käesoleva seaduse jõutumist elutähtsa teenuse osutaja tingimustele, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.

Punktiga 26 täiendatakse HOSi normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Paragrahviga 2 muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS).

Punktiga 1 jäetakse EhSi § 97 lõikest 8 välja piirang, et elutähtsa teenuse osutaja on üksnes see kohalikke teid korrashoidev ettevõtja, kes tegutseb tiheasustusalal vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses. Selle muudatuse tulemusena laieneb edaspidi elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustes teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal. Samasisuline põhimõte, et regulatsioon hõlmab kõiki vastavat elutähtsat teenust osutavaid ettevõtteid, kehtib ka riigiteede korrashoiu teenuse puhul aastast 2017. Eelnõuga ühtlustatakse elutähtsa teenuse osutaja terminid riigiteede ja kohalike teede korrashoiu puhul.

Riigikantselei on korraldanud mitmeid kohtumisi Päästeameti (11.12 ja 26.11.2021), Eesti Valdade ja Linnade Liidu, valdade ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (18.11.2021 ja 14.06.2022) ning Rahandusministeeriumiga (08.12.2021), et selgitada välja veevarustuse, kaugkütte ja teede korrashoiuga seotud elutähtsa teenuse regulatsiooni kitsaskohad. Kõik osalised on tõdenud, et praegune EhSi § 97 lõikes 8, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS) ja kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 7 lõikes 3 olev elutähtsa teenuse osutajate määratlus on jäänud ajale jalgu ning need sätted tuleb vaadata üle ja laiendada suuremale ettevõtete ringile. Vajadus selle järele on tekkinud eelkõige pärast 2019. a Kagu-Eesti tormi ja COVID-19 kriisi. Kagu-Eesti torm ja COVID-19 kriis näitasid, et kriisidel ei ole piire ja need ei olene ettevõtte suurusest. 2017. aasta HOSi väljatöötamisel lähtuti eelkõige kasutajaskonna märkimisväärsest sõltuvusest taristust, st keskenduti üksnes taristule, mis paikneb üldjuhul teenuse osutamiseks kontsentreeritult, on üle antud monopoolsele ettevõttele ja mille puhul alternatiivseid võimalusi teenuse osutamiseks ei ole. Kagu-Eesti tormi ja COVID-19 kriisi ajal selgus, et arvestatav mõju elanikkonnale ja tagajärjed võivad saabuda ka siis, kui on mõjutatud väiksemad Eesti paigad ning väiksemad kui 10 000 elanikku teenindavad ettevõtted. Kohaliku omavalitsuse üksused on korduvalt rõhutanud, et Kagu-Eesti torm ja COVID-19 kriis näitasid, et elutähtsa teenuse regulatsiooniga hõlmamata kohaliku omavalitsuse üksused on kahjuks vähem valmis tulema toime kriisidega, sh teenuste katkestustega. Võrreldes üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksustega puudub väiksematel omavalitsusüksustel ka võimalus sätestada enda territooriumil tegutsevate teede korrashoidjate, vee-ettevõtjate ja soojusettevõtjate kohta toimepidevuse nõudeid. COVID-19 ajal ilmnes huvitav tendents – osa inimestest liikus elama

36

21.02.2024

linnadest maapiirkondadesse ning selle tõttu kasvas vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate tarbijaskond ja mahud ning suurenesid ootused nende ettevõtete teenuste suhtes.

Samasisulise järelduseni teenuseosutajate ringi laiendamiseks on jõutud ka teenuse ja teenuseosutajate taashindamisel CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2).

Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab ca 50 teid korrashoidvat ettevõtjat ja 33 kohaliku omavalitsuse üksust12, kes täidavad elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid. Eelnõuga hõlmatakse edaspidi ca 230 teid korrashoidvat ettevõtet ja kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust.

Punktiga 2 täiendatakse EhSi normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 3. Elektrituruseaduse muutmine

Paragrahviga 3 muudetakse elektrituruseadust (edaspidi ELTS).

Punktis 1 muudetakse jaotusvõrgu ettevõtja elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumi, mille kohaselt kvalifitseerub edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks selline jaotusvõrgu ettevõtja, kelle võrku on ühendatud 5000 tarbijat. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 5 ja 6 ning lisa ülevõtmisega. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiva õiguse kohaselt on seni olnud lävendiks 10 000 tarbijat. Muudatuse tulemusel praeguse seisuga ühtegi uut elutähtsa teenuse osutajat ei lisandu, kuid muudatus on kavandatud perspektiiviga tulevikku eesmärgiga parandada ka võimalike väiksemate jaotusvõrgu ettevõtjate toimepidevust.

Punktiga 2 täiendatakse ELTSi § 71 lõiget 5 punktiga 21. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Samuti kuuluvad siia toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevuse erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal.

Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus

12 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald.

37

21.02.2024

tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist tehnilise muudatusega.

Punktiga 3 täiendatakse ELTSi normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 4. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Paragrahviga 4 muudetakse finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS). Punktiga 1 täiendatakse FISi § 54 lõikega 47 ning sätestatakse, et konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise teabe konfidentsiaalsust FISi § 34 kohaselt. Muudatus on seotud asutustevahelise koostööga, mida edaspidi reguleerib HOSi § 415. FISi § 54 kohaselt on finantsjärelevalve käigus saadud teave konfidentsiaalne ning konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid väga piiratud juhtudel ja olustikes. Näiteks kehtiva FISi kohaselt järelevalvelist infot Finantsinspektsioon RIA-le anda ei saa. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik tagama, et CER direktiivi ja NIS2 direktiivi pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Samuti näeb HOS ette üheks koostöö tööriistaks üleriigilise riskianalüüsi ning regulaarse aruandluse olulistest intsidentidest Euroopa Komisjoni teavitamiseks, mille raames võib tekkida vajadus järelevalvelise info avaldamiseks. Sellest tulenevalt on nähtud FISi §-s 54 erand, mis võimaldab Finantsinspektsioonil edaspidi jagada HOSi alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele teavet, kui see on vajalik HOSist tulenevate ülesannete täitmiseks.

Punktiga 2 täiendatakse FISi normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 4 lõikega 11 ning tuuakse sisse heitsoojuse tootja mõiste. Muudatus on seotud punktis 2 kirjeldatud muudatusega. Eelnõu kohaselt on heitsoojuse tootja soojusettevõtja (v.a tootja, kes toodab heitsoojust koostootmise protsessis), kes toodab kõrvalsaadusena vältimatut soojusenergiat tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris.

Punktiga 2 muudetakse kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 7 lõiget 3 selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 5 ja 6 ning lisa ülevõtmisega. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud üksnes suuremad soojuse tootjad ja võrguettevõtjad, st:

38

21.02.2024

1) soojuse tootja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses;

2) võrguettevõtjast soojusettevõtja, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses.

Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab 17 soojusettevõtjat 11 kohaliku omavalitsuse üksuses. Eelnõuga hõlmatakse regulatsiooniga edaspidi 114 soojusettevõtet 79 kohaliku omavalitsuse üksuses. Seejuures on heitsoojuse tootjate puhul nähtud ette erand. Heitsoojuse tootja on elutähtsa teenuse osutaja, kui ta on peamine võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja. Eelnõu koostamise hetkeks ei ole selliseid ettevõtteid tuvastatud. Vähese osakaaluga heitsoojuse tootjaid on praeguseks 4: Kiviõli Keemiatööstus, O-I Estonia AS (Järvakandi klaasitehas), Kroonpress AS (trükikoda Tartus), Sanwood AS (Keeni külas asuv puidutööstus). Need ettevõtted ei vasta elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele ja seega ei kohaldata neile ka elutähtsa teenuse osutajate kohta käivaid nõudeid.

Punktiga 3 sätestatakse soojusettevõtjale, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustus soojuse tootmiseks tagada niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimalus, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul. Vastav nõue puudutab 23 soojusettevõtjat 114-st. Reservkütuse hoidmise kohustusega kaasnevad ettevõtetele lisakulud, mida kaetakse tariifist. Punktiga 4 täiendatakse § 8 lõiget 3 punktiga 21. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks.

Muudatuse kohaselt tuleb piirhinnad kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Samuti kuuluvad siia toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal.

39

21.02.2024

Alates 2015. a on Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist on tehnilise muudatusega.

Punktiga 5 täiendatakse KKütS normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 6. Karistusregistri seaduse muutmine

Punktiga 1 muudetakse karistusregistri seaduse § 23 lõiget 2 ja täpsustatakse, et karistusregistri elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud elutähtsa teenuse osutajad hädaolukorra seaduse §-s 411 sätestatud isiku taustakontrolli tegemisel. Muudatus on seotud elutähtsa teenuse osutajatele lisanduva kohustusega teha taustakontroll isikute suhtes, kellele usaldatakse HOSi § 411 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmine.

Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 7. Lennundusseaduse muutmine

Paragrahviga 6 muudetakse lennundusseadust (edaspidi LennS), et sätestada lennunduse elutähtsa teenuse osutajate kvalifitseerumise tingimused.

Punktis 1 sätestatakse elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise kriteeriumid nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimist tagavate ettevõtete puhul. Muudatuse vajadus tulenes teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2).

2017. a jõustunud HOSiga jäeti elutähtsate teenuste loetelust välja nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimine, kuna tollel ajal oli teadmine, et tsiviilkriiside puhul jääb alati alternatiiviks mõni muu logistikakanal, nt sadamad, raudtee või maantee. Samas tõestas COVID-19 epideemia, et ka tsiviilkriis võib mõjutada märkimisväärselt korraga kogu transpordisektorit ja seeläbi häirida nii inimeste liikumist kui ka laiemalt varustuskindluse tagamist, aga ka rahvusvahelise abi kaasamist riigikaitse tagamiseks, seega on oluline, et kriitilised transpordisektori ettevõtted mõtleksid siiski läbi kõik võimalikud teenust ohustavad riskid ning planeeriksid nende ennetamiseks ja maandamiseks meetmeid.

Aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust. Selliseks ettevõtteks kvalifitseerub praegu vaid Lennuliiklusteeninduse AS. Lennujuhtimise põhiülesandeks on tagada eelkõige lennuohutus ja vältida kokkupõrkeid nii õhusõidukite kui ka õhusõidukite ja maa peal olevate takistuste vahel, lisaks varustada piloote lennu ajal vajaliku (meteoroloogilise ja aeronavigatsioonilise) teabega raadioeetri kaudu, tagada lendude

40

21.02.2024

sujuvus ja efektiivsus ning pakkuda häireteenindust seda vajavatele õhusõidukitele. Sh on riigikaitse tagamisel neil oluline roll koostöös kaitselennunduse lendude juhtimisega.

Lennuväljade toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna lennuvälja. Selliseks ettevõtteks kvalifitseerub vaid Tallinna Lennujaama AS. Tallinna lennuväli on oluline nii tsiviillennunduse (sh reisijate ja kaupade vedude) toimimise vaatest, kuid samuti riigikaitse toetamiseks ning rahvusvahelise abi vastuvõtmiseks.

Lisaks on ka lennunduse elutähtsa teenuse osutajate ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka hädaolukorras. Seda peavad nad tegema vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.

Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 8. Maagaasiseaduse muutmine

Paragrahviga 8 muudetakse maagaasiseadust (edaspidi MGS).

Punktiga 1 täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumid. Muutmise vajadus tulenes teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Elutähtsa teenuse osutajateks on ülekandeteenust osutavad ettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad. Eelnõuga langetatakse maagaasi jaotusvõrgu elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise lävendit. Kui kehtiva õiguse järgi loetakse elutähtsa teenuse osutajaks ettevõte, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, siis muudatuse järgi on elutähtsa teenuse osutaja lävendiks 1000 tarbijat. Seega oleks elutähtsa teenuse osutajateks edaspidi 5 maagaasi jaotusvõrgu ettevõtet: Gaasivõrk AS (praegu juba elutähtsa teenuse osutaja), AS Sillamäe Veevärk, Energate OÜ, OÜ Raadimõisa ja Tehnovõrkude Ehituse OÜ.

Punktiga 2 täiendatakse § 23 lõiget 3 punktiga 21. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb tariif kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Siia kuuluvad ka toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal.

Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Vaatamata

41

21.02.2024

Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist on tehnilise muudatusega.

Punktiga 3 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

Paragrahviga 9 muudetakse maksukorralduse seadust (edaspidi MKS).

Punktiga 1 täiendatakse MKSi § 29 punktiga 65, mille kohaselt tohib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Justiitsministeeriumile isiku karistusandmete väljastamiseks elutähtsa teenuse osutajatele hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1 nimetatud taustakontrolli eesmärgil. Elutähtsa teenuse osutaja tehtav taustakontroll hõlmab isikute karistusandmete kontrolli. Päringute mugavamaks muutmiseks teenuseosutaja jaoks on kavas luua taustakontrolli teenus, mis pärib TöRist iga teenuseosutaja kohta töötajad ja siis kontrollib karistusregistrist andmed ja edastab vastuse karistusandmete kohta teenuseosutajale. TöRi luuakse ka teenuseosutajatele võimalus sarnaselt riigikaitseliste töökohtadega teha linnuke töötaja taha, keda tuleb allutada taustakontrollile. Selline võimalus eeldab maksukohustuslaste registri põhimääruse täiendamist, st TöRi kantavate andmete koosseisu täpsustamist ning MKSi § 29 täiendamist. MKSi § 29 muutmine on vajalik selleks, et võimaldada päringute esitamist TöRi ja saadud TöR vastuste alusel anda välja informatsiooni karistusandmete kohta. Karistusregistri vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium ja seega toimub maksusaladuse avaldamine Justiitsministeeriumile.

§ 10. Raudteeseaduse muutmine

Paragrahviga 10 muudetakse raudteeseadust (edaspidi RtdS) selleks, et sätestada raudteesektoris ETOde kvalifitseerumise kriteeriumid.

Punktiga 1 sätestatakse raudteesektori ETOdeks kvalifitseerumise kriteeriumid. Muudatus on vajalik, kuna sarnaselt teiste transpordisektoritega on ka raudtee toimimine kriitilise tähtsusega nii inimeste liikumiseks kui ka kaupade vedudeks, samuti on see üks arvestatavaid alternatiive rahvusvahelise abi kaasamiseks nt riigikaitse tagamisel. Seega on raudteesektoris edaspidi ETOks raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri.

On oluline, et raudteeinfrastruktuur igal ajal toimiks, et üldse oleks võimalik reisijate- ja kaubavedu raudteel teostada. Praegu kuulub enamik Eesti avalikust raudteeinfrastruktuurist Eesti Raudtee AS-le ning Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu suunal Edelaraudtee AS-le. Mõlemad kvalifitseeruvad edaspidi ETOdeks. Tulevikus kvalifitseerub ETOks ka Rail Balticu avalikku raudteeinfrastruktuuri majandav ettevõte.

Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 11. Ravimiseaduse muutmine (edaspidi RavS)

Paragrahviga 10 muudetakse RavSi. RavSi muudatused on vajalikud ravimite varustuskindluse tagamiseks. Elanikkonnale vajalike ravimite olemasolu tagamiseks käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena. Varem ei ole ravimite hulgi- ega jaemüüki käsitatud elutähtsa teenusena. Antav ülesanne toob elutähtsat teenust

42

21.02.2024

osutava ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja üldapteekide jaoks kaasa muutused töökorralduses, uute kordade väljatöötamise ja juurutamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise, toimepidevuse meetmete rakendamise ja õppuste korraldamise. Elutähtsa teenuse osutaja üle järelevalvet tegeva Ravimiameti jaoks on see samuti uus ülesanne, mis vajab vastavate pädevuste loomist.

Punktiga 1 täiendatakse RavSi § 26 lõigetega 11–14, milles sätestatakse, millised ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad on elutähtsa teenuse osutajad. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sellegipoolest tuleb elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtuda ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja turustatavate ravimite nomenklatuurist, osakaalust ravimite turumahus ja võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus. Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate toimepidevus aitab tagada ravimite hulgimüügi kaudu üldapteekide varustatuse elanikkonnale vajalike ravimitega ning edasi lükata vajadust võtta keskselt kasutusele AS Eesti Varude Keskuse juurde moodustatud elanikkonna ravimivaru.

Elutähtsa teenuse osutajate ülevaatamisel on olulised kaks aspekti: elutähtsa teenuse osutajate seast tuleb eemaldada tegevuse lõpetanud või oma tegevust sellisel moel koomale tõmmanud ettevõtted, et nad ei sobi enam elutähtsa teenuse osutajaks, ning lisada ettevõtted, mis on turule tulnud ja saavutanud olulise rolli varustuskindluse tagamise aspektist. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või väljaarvamiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet.

Ravimi hulgimüüja, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud näiteks üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab ravimi hulgimüüja, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette.

Punktiga 2 täiendatakse RavSi § 29 lõigetega 11–14, milles sätestatakse, millised üldapteegid on elutähtsa teenuse osutajad. Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite kättesaadavus on elanikkonna tervise tagamise seisukohast oluline. Lisaks aitab üldapteekide toimepidevus vähendada ka ülejäänud tervishoiusüsteemi koormust, seda näiteks juhtudel, kus patsient peaks muidu pöörduma lihtsama tervisemure või käsimüügiravimi saamiseks kiirabisse või erakorralise meditsiini osakonda.

01.01.2022 seisuga on Ravimiameti andmetel Eestis 471 üldapteeki. Nende kõigi ühetaoliselt elutähtsa teenuse osutajaks nimetamine ei ole ravimite varustuskindluse tagamise aspektist vajalik. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määramisel tuleb lähtuda rahvastiku ja elutähtsa teenuse osutajate paiknemisest ning üldapteegi käibe, personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega.

43

21.02.2024

Elutähtsa teenuse osutajate ülevaatamisel on olulised kaks aspekti: elutähtsa teenuse osutajate seast tuleb eemaldada tegevuse lõpetanud või oma tegevust sellisel moel koomale tõmmanud ettevõtted, et nad ei sobi enam elutähtsa teenuse osutajaks, ning lisada ettevõtted, mis on turule tulnud ja saavutanud olulise rolli varustuskindluse tagamise aspektist. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või väljaarvamiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet.

Üldapteegi tegevusloa omaja selle üldapteegi puhul, mis osutab elutähtsat teenust, on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab üldapteek, kes osutab elutähtsat teenust, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette.

Ravimiseaduse muudatuste tegemisel on arvestatud järgmise skeemiga:

a) ravimiseaduses on kirjas üldised kriteeriumid, millal ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja või üldapteegi tegevusloa omaja määratakse ETOks, ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise tingimused ja kord – ehk ravimiseadusest tulevad raamid, kes määratakse ETOks;

b) HOSi § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta;

c) ettepaneku ETOks nimetamise või ETO staatuse lõpetamise kohta teeb Ravimiamet.

Punktiga 3 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 12. Sadamaseaduse (edaspidi SadS) muutmine

Punktiga 1 täiendatakse seadust §-dega 31 ja 32. Nende paragrahvide lisamisega muudetakse sadamaseadust selleks, et sätestada sadamate toimimist tagavate elutähtsa teenuse osutajate kvalifitseerumise kriteeriumid.

Muudatus on vajalik, kuna sarnaselt teiste transpordisektoritega on ka sadama toimimine ja seal tagatavad teenused kriitilise tähtsusega nii inimeste liikumiseks kui ka kaupade vedudeks, samuti rahvusvahelise abi kaasamiseks nt riigikaitse tagamiseks. Seega eelnevat arvestades on edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks sadama pidaja juhul, kui:

1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist;

2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust;

3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust.

44

21.02.2024

Täpsema elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nende kriteeriumide järgi kvalifitseeruks ETOks praeguse seisuga AS Tallinna Sadam, kellele kuulub 55% Eesti sadamate turuosast. ASile Tallinna Sadam kuuluvat Vanasadamat läbib keskmiselt 10 mln reisijat aastas, mis teeb selle teenindatavate reisijate arvu poolest Stockholmi ja Helsingi järel Läänemere põhjaregiooni kolmandaks reisisadamaks. Lisaks kuulub ASile Tallinna Sadam Eesti suurim kaubasadam – Muuga Sadam – ning samuti Paldiski Lõunasadam, mida kokku läbib aastas ligi 20 mln tonni kaupa, sh naftatooted, teravili, killustik, väetised jms.13 Samuti oleks ETOks tulevikus Pakrineeme Sadam OÜ, kelle sadama territooriumil hakkaks asuma maagaasi varustuskindluse tagamise mõistes kriitiline haalamiskai, mis on mõeldud veeldatud maagaasi tankeritelt kaldavõrku pumpamiseks.

Lisaks on sadama ETO ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka hädaolukorras. Seda peab ta tegema vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.

Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 13. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Paragrahviga 12 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (edaspidi TTKS).

Punktiga 1 täiendatakse TTKSi § 7 lõigetega 5–9.

Kehtiva TTKSi § 7 lõike 12 sõnastuse kohaselt on üldarstiabi osutajad üldhuviteenuse osutajad majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses. Kõik üldarstiabi osutajad, olenemata sellest, kas nad osutavad elutähtsat teenust või mitte, osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 5 tähenduses. MSÜSi § 5 lõige 3 sätestab, et elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ehk edaspidi üldhuviteenuse osutaja. MSÜSi § 30 kohaselt teatab loakohustusega tegevusala puhul ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist.

Üldarstiabi osutajatele kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad. Kui üldarstiabi osutaja on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, siis kohalduvad talle üldhuviteenuse osutaja nõuded niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Näiteks on erisused sätestatud üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes.

Üldarstiabi teenuse kättesaadavus on oluline nii selleks, et tagada esmavajalike tervishoiuteenuste võimalikult kodulähedane kättesaadavus ja kaasnev turvatunne, kui ka selleks, et vähendada või hoida ära kergemate tervisemuredega inimeste massiline pöördumine haiglatesse, mis koormaks haiglad üle ning süvendaks tervishoiualases

13 Allikas: Tallinna-Sadama-majandusaasta-aruanne-2021-pdf-koopia.pdf (ts.ee)

45

21.02.2024

hädaolukorras või hädaolukorras ressursinappust. Kui inimesed saavad jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, saavad haigla ja kiirabi keskenduda kohest abi vajavatele ja raskematele patsientidele. Samuti ennetab esmatasandil katkestuseta teenuste pakkumine haiguste ägenemisi ja raskeid seisundeid, mis võivad tekkida haiguse liialt hilisel diagnoosimisel või kroonilise haiguse ravi katkemisel õigeaegse nõu või ravimi puudumise tõttu. Selleks, et tagada inimestele vajalike ravimite kättesaadavus, peavad nii üldarstiabi osutajad kui ka apteegid tervishoiualases hädaolukorras ja hädaolukorras tööd jätkama. Et tagada teenus regioonides, tehakse teenuseosutajatest valik, tuginedes seaduses esile toodud kriteeriumidele.

Lõikega 5 nähakse ette üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramise tingimused. Üldarstiabi osutaja on elutähtsa teenuse osutaja, kui ta vastutab TTKSi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele, ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Tervisekassa ja Terviseamet teinud ettepaneku. Tervisekassa on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel üldarstiabi korraldajaks ja rahastajaks, omades teenuse mahtudest püsivat ülevaadet ning kontakte üldarstiabi osutajatega. Terviseamet väljastab tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubasid, omades seetõttu ülevaadet tegevusloa alusel üldarstiabi osutajate juures töötavast personalist, ning teeb TTKSi alusel riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle. Samuti on Terviseameti ülesandeks tervishoiuteenuse osutajate tegevuse korraldamine tervishoiualase hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal või nendeks valmistumisel.

Lõige 6 näeb ette, mille alusel tehakse valik üldarstiabi osutajate valimisel elutähtsa teenuse osutajateks. Valiku aluseks saab võtta näiteks keskuses tegutsevate tervishoiutöötajate arvu, tulemused perearstide kvaliteedisüsteemis, praksiste akrediteerimise käigus kogutud ja mujalt kättesaadava teabe. Elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest, hinnates selle juures üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevuse võimet ning kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste (nt füsioteraapia, vaimne tervis, jaeapteegi olemasolu, labori ja radioloogia võimekuse olemasolu samal taristul jmt) mahtu tervikuna. Need kriteeriumid eeldavad, et tegemist on tervisekeskustega, kus on samal taristul tegutsemas piisav arv perearste ja pereõdesid ning soovitavalt ka muid toetavaid teenuseid, et vajaduse korral osutada teenuseid laiemalt kui oma nimistule juhul, kui samas piirkonnas teistel üldarstiabi osutajatel (nt üksikpraksistel) mingil põhjusel ei ole võimalik teenuseid osutada kas haigestumise, toimepidevuse häire tõttu või muul põhjusel.

Hinnanguliselt vastab elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele 60 üldarstiabi teenuse osutajat. See tagab igas maakonnas vähemalt kaks elutähtsat teenust osutavat üldarstiabi osutajat ning suuremates maakondades vastavalt elanikkonna arvule rohkem.

Lõige 7 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Lõikega 8 sätestatakse, et ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või väljaarvamiseks teeb vajaduse korral Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga.

Säte on vajalik, sest üldarstiabi võrgustik koosneb üle 400 eraõiguslikust juriidilisest isikust, kes moodustavad väga kiiresti muutuva valdkonna (üldarstiabi osutajad muudavad pidevalt enda tegevusmahtu, tegevuse asukohta ja muid kriteeriume). Säte tagab elutähtsa teenuse osutajaks määratud üldarstiabi osutajate aktuaalsuse ja ajakohasuse.

Punktidega 2 ja 3 muudetakse seaduse § 17 lõiget 11 ja § 22 lõiget 41. Tegemist on tehnilise muudatustega, kus muudetakse viited HOSile.

46

21.02.2024

Kokkuvõttes on TTKSi muudatuste tegemisel arvestatud järgmise skeemiga:

a) TTKSis on kirjas üldised kriteeriumid, millal üldarstiabi osutaja määratakse ETOks ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise tingimused ja kord – ehk TTKSist tulevad raamid, kes määratakse üldarstiabi osutajatest ETOks;

b) HOSi § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta;

c) ettepaneku ETOks nimetamise ja ETO staatuse lõpetamise kohta teeb Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga.

Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 14. Toiduseaduse muutmine (edaspidi ToiduS)

Paragrahviga 13 muudetakse ToiduSi.

ToiduSi muudatused on vajalikud toiduga varustamise toimepidevuse tagamiseks. Toiduga varustamine tagatakse kahe abinõu kaudu: elutähtsa teenuse ja toiduvaru kaudu. Seni toiduga varustamist elutähtsa teenusena käsitatud ei ole. Kuna aga toit on eluks iga päev vajalik ja vajalik ka erinevate kriiside lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks, siis vastab toidu varustuskindlus elutähtsa teenuse määratlusele ning seepärast tuleb toiduga varustamist käsitada elutähtsa teenusena. Riigi poolt on elanikkonna toiduga seotud esmavajaduste rahuldamine praegu tagatud üksnes riigi tegevusvarus oleva toiduvaru kaudu. Riigi toiduvaru suurus on aga piiratud ega taga elanikkonna toiduga seotud esmavajaduse rahuldamist pikema aja jooksul. Samas ei saa riigi toiduvarust ka täielikult loobuda, kuid see peab jääma kasutusele võtmiseks vaid viimase abinõuna.

Punktiga 1 muudetakse ToiduSi § 1 lõikes 1 olevat seaduse reguleerimisala ulatust nii, et see hõlmaks lisaks olemasolevale ka toiduga varustamise toimepidevuse tagamise abinõusid.

Punktiga 2 täiendatakse ToiduSi § 1 nii, et 71. peatükis sätestatud toiduga varustamisega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse HMSi sätteid, arvestades ToiduSis ning HOSis sätestatud erisusi. Muudatus on vajalik, kuna muu ToiduSis sätestatud haldusmenetluse puhul tuleb kohaldada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid erandeid (sätestatud ToiduSi § 1 lõikes 5). Euroopa Liidu toidu valdkonna õigusaktid aga toiduga varustamise abinõusid ei reguleeri ega ole seetõttu kohaldatavad.

Punktiga 3 täiendatakse ToiduSi uue 71. peatükiga, milles sätestatakse toiduga varustamise tagamise abinõud.

ToiduSi § 461 lõikes 1 sätestatakse, et toiduga varustamine tagatakse rakendades ToiduSi 71. peatükis ning HOSis sätestatud meetmeid.

ToiduSi § 461 lõikes 2 sätestatakse elanikkonna toiduga varustamise ulatus hädaolukorras või selle ohu, hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra korral. Selleks on elaniku esmavajaduse rahuldamine.

ToiduSi § 462 lõikes 1 sätestatakse ravimiseaduse eeskujul ennetava meetmena Vabariigi Valitsusele võimalus keelata osaliselt või täielikult toidu väljavedu Eestist, kui toitu ei

47

21.02.2024

turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks. See on ennetav meede, mida saab rakendada juba enne HOSi alusel eriolukorra väljakuulutamist, sealhulgas enne hädaolukorra tingiva olukorra tekke ohtu.

Lõike 2 kohaselt tagatakse kriisis elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elaniku esmavajaduse rahuldamiseks.

ToiduSi §-s 463 sätestatakse elutähtsa teenuse osutamist toiduga varustamise valdkonnas puudutavad põhialused nagu elutähtsa teenuse eesmärk, elutähtsa teenuse osutaja määratlus ja toiduga varustamise valdkonnad.

ToiduSi § 463 lõikes 1 sätestatakse, et eelkõige elutähtsa teenuse kaudu tagatakse hädaolukorra lahendamiseks vajaliku toiduga varustamine. Seda tagavad ka väljaveopiirangud jne, kuid eelkõige elutähtsa teenuse osutaja tegevus. Toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu on üks kolmest elanikkonna toiduga varustamise tagamiseks väljatöötatud meetmest. Teised meetmed on toidu tarneahela toimimise tagamiseks Vabariigi Valitsuse meetmete rakendamine (nt majandustegevuse piiranguna toidu müügi piirang) ja riigi tegevusvarusse kuuluva toiduvaru kasutusse võtmine. Toiduga varustamise tagab selle valdkonna elutähtsa teenuse osutaja oma tegevuse kaudu. Selleks tegevuseks võib olla näiteks piima käitleja puhul piimatoodete tootmine või liha käitlemise puhul lihatoodete tootmine.

ToiduSi § 463 lõikes 2 määratletakse, keda käsitatakse elutähtsa teenuse osutajana toiduga varustamise valdkonnas. Määratluse kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse tähenduses toiduga varustamise valdkonnas ettevõtja, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ja kelle on valdkonna eest vastutav minister elutähtsa teenuse osutajaks määranud.

Ettevõtja tegevuse katkemine või lõpetamine võib mõjutada elanikkonna toiduga varustamist kitsalt ka üksnes ühe valdkonna või toidugrupi puhul.

ToiduSi § 463 lõikes 3 sätestatakse täpsemad toiduga varustamise valdkonnad, milles ettevõtja tegevuse katkemine või lõpetamine võib mõjutada elanikkonna toiduga varustamist, kuna toidu käitlemine on väga lai ja üldine mõiste. ToiduSi § 6 lõike 2 kohaselt on toidu käitlemine selle seaduse tähenduses tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides.

Eelnõu kohaselt on toiduga varustamise valdkondadeks eelkõige teraviljatoodete (nt jahu, tangud, helbed) tootmine, makarontoodete tootmine, pagaritoodete (nt lihtpagaritooted leib, sai) tootmine, liha käitlemine (nt tapmine, lihalõikus, lihatoodete, sh eritemperatuuri mittenõudvate toodete valmistamine), piima käitlemine (nt piima kogumine, täispiima- ja fermenteeritud toodete ning või valmistamine). Selliselt tagatakse peamiste saadustega (liha ja piim) varustamine.

Kuna tegemist on toidu käitlemise erinevate valdkondadega, siis on valdkondade sätestamisel kasutatud nende määratlust Euroopa Liidu erinevaid hügieeninõudeid kehtestavates õigusaktides, mille koostamisel on lähtutud sarnaseid hügieeninõudeid nõudva toidu ja tegevusvaldkondade grupeerimisest. Sama grupeerimist on kasutatud ka riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

ToiduSi § 463 lõikes 4 sätestatakse, et ToiduSi 71. peatükis käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana. Samuti

48

21.02.2024

käsitatakse ühe ettevõtjana tulundusühistut ja tema liikmeid. Viimane on kooskõlas äriseadustikuga, mille § 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, ja § 2 lõikega 1 ning tulundusühistuseaduse §-ga 1, mille kohaselt on tulundusühistu äriühing. See säte võimaldab korraldada selliste ettevõtjate tegevust ühtsemalt ja tähendab muu hulgas näiteks seda, et neil ühistutel võib olla mitme peale üks kriisiks valmistumist või kriisi ajal tegutsemist reguleeriv dokument.

ToiduSi §-s 464 sätestatakse valdkondade kaupa nõuded, millele vastavuse korral on ettevõtja selles valdkonnas ettevõtjaks, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Märkimisväärseks hinnatakse mõju ettevõtja müügitulu suuruse järgi.

ToiduSi § 464 lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, et igas valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle selle valdkonna aasta müügitulu on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügitulust suurim.

ToiduSi § 464 lõikes 2 sätestatakse nõuded teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonna, sisuliselt kahe eraldi valdkonna kohta, millele vastav ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. Nendeks valdkondadeks on teraviljatoodete tootmise valdkond (jahu ja tangained, helbed) ning makaron- ja pagaritoodete (pagaritoodetest eelkõige lihtpagaritooted nagu leib, sai) tootmise valdkond. Esimeses valdkonnas tegutseb väga väike arv ettevõtjaid ning ühe ettevõtja müügitulu ulatub 80%-ni tegevusala kogu müügitulust. Teises valdkonnas moodustab kolme suurima ettevõtja müügitulu valdkonna kogu müügitulust ligikaudu 50% ja suurima ettevõtja müügitulu on 26–27%. Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2019. aastal 56,6 mln eurot (2020. aastal konfidentsiaalne), pagari- ja makarontoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2020. aastal 210,7 mln eurot. Seega sätestatud nõuetele vastavaid ettevõtjaid on Eestis praegu kaks.

ToiduSi § 464 lõikes 3 sätestatakse nõuded, millele vastav liha käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus.

ToiduSi § 464 lõikes 4 sätestatakse nõuded, millele vastav piima käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. Piimatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu 2020. aastal oli 426 mln eurot.

ToiduSi §-s 465 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele, elutähtsa teenuse osutajaks määramise korraldus ja vajalikud volitusnormid.

ToiduSi § 465 lõikes 1 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Nendeks on sõltuvalt valdkonnast, milles ettevõtja tegutseb, tema äriregistrisse esitatud majandusaasta aruanne (müügitulu suurus valdkonnas) ja tema kohta põllumajandusloomade registris (piimaveiste arv) ning riigi toidu ja sööda käitleja registris (tegutsemine varustamise valdkonnas) olevad asjakohased andmed.

49

21.02.2024

ToiduSi § 465 lõikes 2 sätestatakse täpsustus, et majandustegevuse lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed.

ToiduSi § 465 lõikes 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale regionaalministrile, et ta saaks kehtestada elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra (rakendusakti kavand lisatud).

ToiduSi §-s 466 lõikes 1 täpsustatakse hädaolukorra seaduses nimetatud kohustusi toiduga varustamise valdkonnas nii, et elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk ettevõtja ei pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist, vaid üksnes seda osa, mis on määratletud elutähtsa teenusena regionaalministri määruses või ka vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega ta elutähtsa teenuse osutajaks määrati.

ToiduSi §-s 466 lõikes 2 sätestatakse selguse eesmärgil, et täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga kehtestab korraldav asutus vajaduse korral nõuete määruses. Hädaolukorra seadus sätestab elutähtsa teenuse osutaja üldised kohustused, nagu elutähtsa teenuse toimimise tagamine ja elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamine. Need ei ole aga piisavalt täpsed toiduga varustamise valdkonnas. Sellest tulenevalt sätestatakse ka volitusnorm elutähtsat teenust korraldavale asutusele, et ta saaks kehtestada vajaduse korral täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega.

Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 15. Vedelkütuse seaduse muutmine

Paragrahviga 15 muudetakse vedelkütuse seadust.

Punktiga 1 täiendatakse seaduse § 3 lõiget 7. Vedelkütusega varustamist tagava kütuse müüja ETOks kvalifitseerumise kriteeriume võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Täiendavalt antakse ETO staatus sellisele aktsiisilao tegevusluba omavale isikule, kes lubab kütust riigisisesesse tarbimisse. Lihtsustatult öeldes on tegemist ettevõttega, kes ostab kütuse maaletoojalt vedelkütust hulgikogustena sisse ning seejärel müüb edasi kütuse jaemüüjatele ehk tanklatesse. Viimased müüvad omakorda seda lõpptarbijale, kelleks on nii tavaelanikud, operatiivsõidukid, teised elutähtsa teenuse osutajad jne. Seega on muudatuse eesmärk muuta vedelkütusega varustamise ahelat veelgi toimepidevamaks. Muudatuse järel saavad ETOdeks 17 ettevõtet, kellest neli on kehtiva õiguse kohaselt juba ETOks ka kütuse müüjatena.

Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Paragrahvi 16 punktiga 1 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS) ning täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlus.

50

21.02.2024

Kehtiva ÜVVKSi kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku. Eelnõuga muudetakse seda põhimõtet selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, kes on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras.

Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab 14 vee-ettevõtjat 17 kohaliku omavalitsuse üksuses14. Eelnõuga hõlmatakse regulatsiooniga edaspidi ca 114 vee-ettevõtet 79 kohaliku omavalitsuse üksuses.

Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv.

§ 17. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril. Tegemist on CER direktiivis sätestatud tähtpäevaga. Seejuures jõustuvad eelnõu § 1 punktid 3 ja 24 üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse järgmisi uusi termineid:

Elutähtis teenus on teenus:

1) millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele;

2) mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suurt keskkonnakahju;

3) mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte.

Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kohaliku omavalitsuse üksust ja selle haldusterritooriumil pakutavate teenuste osutamist ähvardavaid ohte ning mis on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile.

Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks hädaolukorra seaduses sätestad tingimustel ja korras.

Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures.

Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuste toimepidevuse tagamiseks.

14 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Jõhvi vald, Keila linn.

51

21.02.2024

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus:

1) Euroopa Liidu lepinguga;

2) Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv);

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011.

Euroopa Liidu lepingu artikli 4 punkti 4 kohaselt austab Euroopa Liit liikmesriikide põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 5 lõikele 2 tegutseb liit kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. ELTLi artikli 346 järgi võib iga liikmesriik võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Seejuures konsulteerivad liikmesriigid omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi (ELTL art 247). ELTL lubab inimeste, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist piirata, kui piirangud on õigustatud muu hulgas avaliku korra või riigi julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks (vt ELTLi art 36, art 45 lg 3, art-d 52, 62).

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimustes on Euroopa Liidul legislatiivne pädevus, kuid liikmesriikidele on säilitatud täidesaatva võimu pädevus, st austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone (ELTLi art 67). Veelgi enam, ELTLi artikli 72 järgi ei mõjuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ELTLi regulatsioon liikmesriikidel nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega. ELTLi artikli 347 järgi tuleb teavitada ja konsulteerida teiste liikmesriikidega, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga, kui kehtestatakse selliseid piiravaid meetmeid, mis toovad kaasa ELi õiguse kitsendamise.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557 kohustab liikmesriike võtma ELTLi artikli 114 kohaldamisalasse kuuluvaid erimeetmeid, mille eesmärk on tagada elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamiseks elutähtsate teenuste takistamatu osutamine siseturul, eelkõige kohustus identifitseerida elutähtsa teenuse osutajad,

52

21.02.2024

ning aidata elutähtsa teenuse osutajatel täita neile pandud kohustusi. Käesoleva eelnõuga võetakse nimetatud direktiiv üle. Direktiivi artikli 9 punkt 6 ja artikli 15 punkt 1 näevad ette, et direktiivi 2022/2557 pädevad asutused teevad tihedat koostööd direktiivi 2022/2555 ja määruse 2022/2053 pädevate asutustega. Käesolev eelnõu on koostatud seda põhimõtet ja direktiivi 2022/2555 ja määruse 2022/2554 erisusi arvestades.

5.1. Euroopa Komisjoni teavitamine

CER direktiivi artikli 26 kohaselt tuleb direktiiv võtta üle ja avaldada normid hiljemalt 17. oktoobriks 2024. Normid peavad jõustuma hiljemalt 18. oktoobril 2024. Ülevõetud ja avaldatud normidest tuleb viivitamata teavitada Euroopa Komisjoni. Sellest tulenevalt edastatakse eelnõukohane seadus peale selle vastuvõtmist Euroopa Komisjonile.

6. Seaduse mõjud

Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ.

Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus Euroopa Liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Seaduse eelnõuga luuakse terviklik ülevaade elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumidele, st on Eesti ühiskonna toimimise seisukohast olulisel kohal. Ühtlasi luuakse alused riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Tekkib terviklik riiklik riskipilt, mis hõlmab elutähtsate teenuste sektoriülest vaadet. Riiklik riskianalüüs hõlmab edaspidi lisaks tavapärastele looduslikele ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Ühtne ja kõikehõlmav riiklik riskipilt võimaldab paremini suunata ja kavandada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. Paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkust osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral. Seaduse eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd.

Kuivõrd eelnõuga parandatakse elutähtsa teenuse osutajate ja riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks, avaldab see kaudset positiivset mõju nii sotsiaal-, julgeoleku-, majandus- kui ka looduskeskkonnale. Nimelt võimaldab parem valmisolek kriisideks ja oskus lahendada olukorda kiiresti vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, riigi julgeolekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale. Muudatuste puhul, mille sihtrühm on riigiasutused ja KOVi üksused, avaldub mõju loetletud valdkondadele kaudselt.

Kuna eelnõul ei ole otsest või kaudset mõju mõne üksiku ega paljude piirkondade arengule ega regionaalpoliitika eesmärkidele, on eelnõu mõju regionaalarengule hinnatud olematuks.

6.1. Kavandatav muudatus: üleriigiline riskianalüüs, kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia

53

21.02.2024

Eelnõu sätestab riigi kohustuse koostada üleriigiline riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ning kohaliku omavalitsuse üksuste kohustuse koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs.

Üleriigiline riskianalüüs on uus dokument, mille koostamine hõlmab pädevate asutuste poolt riskide hindamist ja andmete esitamist ohtude, sektorite ja allsektorite kohta. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, mida koostatakse sektorite ja allsektorite kohta elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, kus hinnatakse riske omavalitsusele endale ja tema osutatavatele või korraldatavatele teenustele ning haavatavust, valmisolekut erinevate riskide realiseerumiseks.

Eelnõu kohaselt juhib üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamist Riigikantselei, kuid selle koostamisega on seotud asjaomased asutused ja isikud. Eelnõu kohaselt on nende dokumentidega seotud kõik elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused, elutähtsa teenuse osutajad ja kohaliku omavalitsuse üksused.

Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamist veab kohaliku omavalitsuse üksus ise.

Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm: riigi elanikud

Mõju on positiivne, kuna üleriigiline riskianalüüs, kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs ja strateegia tagavad paremat elutähtsate teenuste toimepidevust ja valmisolekut kriisideks. Muudatused suurendavad elutähtsa teenuse osutajate, korraldavate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, riigi ja ühiskonna teadlikkust ja võimet ohtude korral tegutseda, vähendades seeläbi kriisides kaasnevat mõju elanikkonnale. Samuti suurendab muudatus kohaliku omavalitsuse üksuste teadlikkust piirkonna riskidest, enda võimekusest tulla toime erinevate kriisidega ning elanike teadlikkust ähvardavatest ohtudest tervikuna ja võimalikest kriisidest, kuivõrd koostatakse üleriigilise riskianalüüsi avalik osa, andes elanikele lähtealused kriisideks valmistumisel. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju on positiivne nii sihtrühmale kui ka riigi julgeolekule, olles suunatud asutuste ja isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja elanike valmistumisele kriisideks.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele

Mõju ulatus on keskmine, hõlmates kõiki riigiasutusi, sh korraldavaid asutusi ning suurendades nende seniseid kohustusi kriisideks valmistumisel. Muudatused mõjutavad avalikust sektorist eelkõige riskianalüüsi ja strateegia koostamisse hõlmatud riigiasutuste (senised hädaolukorra riskianalüüsiga seotud asutused ja korraldavad asutused), kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajate töökorraldust, suunates nad konkreetsete tegevuste ja koostatavate dokumentide kaudu hädaolukordadeks süsteemselt valmistuma. Muudatus mõjutab ka suhteid sihtrühma kuuluvate osaliste vahel, sh tööjaotust ja koostööd. Näiteks edaspidi hakkavad ohte hindama vaid pädevad asutused, kel senini puudus kohustus seda ise teha. See viiakse kooskõlla tegelike vajaduste ja sihtrühma ootustega. Tänu strateegiale tekib sektoripõhine vaade arengusuundadest ja eesmärkidest elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks.

Sihtrühmal tekib vajadus muuta töökorraldust ulatuses, mis on seotud üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamisega. Muudatus lisab sihtrühmale täiesti uusi kohustusi, muutes senist

54

21.02.2024

töökorraldust ja suurendades töökoormust ja kulusid. Muudatus avaldab sihtrühma osalistele erinevat mõju, sõltudes nii lisanduvate tegevuste ulatusest kui ka senise kohustuse täitmisest. Hinnanguliselt vajab iga asutus riskide hindamiseks, andmete koondamiseks ja strateegia koostamiseks 0,5−1 töökoormusega töötajat, mis sõltub asutuse suurusest ning muudest teguritest, seega võib tegelik vajadus olla väiksem või oluliselt suurem.

 Arvestades ülesannete täitmise keskmiseks ühe töötaja töökoormuse, siis on täiendav püsivajadus hinnanguliselt 50 000 eurot palgafondiraha aastas, lisandub töökoha ja vajalike vahendite maksumus ning muud kulud, näiteks valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks jms.

 Riigikantselei juhtida on üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamine ning võttes arvesse ka ülesannet töötada välja kriisireguleerimise poliitika ja koordineerida selle elluviimist, siis nende tegevuste elluviimisega lisandub kahe töötaja töökoormus ja täiendav püsivajadus hinnanguliselt 110 000 eurot palgafondi aastas, lisanduvad muud kulud, näiteks töökoha kulud, koolituskulud, kulud teadusuuringute tellimiseks jmt.

 Riigikantseleile kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksuste riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulud. Tööriista arendamise maksumus koos majutuskuluga on hinnanguliselt 291 000 eurot. Selles hinnangus ei ole arvestatud täiendavate funktsionaalsustega, nagu näiteks andmete automaatne liidestamine (nt igal aastal uuenevad andmed Statistikaametist, andmeühendused rahvastikuregistriga päringute sooritamiseks vms), riskipildi koondvaate loomine (vajalik nt Riigikantseleile, Päästeametile), jagamine mitme kasutaja vahel või vaated erinevates seadmetes (mobiil, tahvel) ega ka süsteemi edasiseks arendamiseks vajaliku infrastruktuuri kuluga. Edasine püsikulu, mis tagab vajalikud täiendused (automatiseeritud andmevahetus, erinevad vaated, uued tellimused), süsteemi uuendused on hinnanguliselt koos majutuskuludega 179 000 eurot aastas.

Muudatused toovad kaasa alalise mõju, kuid nendega kohanemine on ühekordne. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähetõenäoline (väike), kuna muudatused on positiivse toimega, suurendades avaliku sektori teadlikkust ning suutlikkust ülesandeid täita ja kriisides tegutseda. Riski maandab eelnõuga kaasnev erinevateks kriisideks valmistumise ühtne korraldus ja süsteemne lähenemine. Lisaks on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega.

Mõju sihtrühm: riskianalüüsi ja strateegia koostamisega seotud valitsusasutused

31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust15, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank16. Keskvalitsus, mille hulka kuuluvad ka seaduse eelnõu reguleerimisalasse jäävad valitsusasutused, moodustab hinnanguliselt 10% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Eelnõust tulenevate valmistumise tegevuste elluviimiseks vajaliku töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub

15 Avaliku sektori üksused on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad juriidilised isikud. 16 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor.

55

21.02.2024

sellest, kuidas on asutus täitnud seniseid kohustusi ja kas need on lõimitud valitsusasutuste igapäevatöösse. Enamik valitsusasutustest täidab juba praegu HOSist tulenevaid kohustusi seoses riskide hindamisega. Uudsena tuleb kohustus üksnes elutähtsat teenust korraldavatele asutustele, kes ei ole varem sektoripõhist riskide hindamist teinud. Uudsena tuleb ka oma valdkonna kohta sisendi andmine strateegia koostamiseks. Tegemist on keskmise mõjuga, kuna eelnõu lisab sihtrühmale täiesti uusi kohustusi, muudab senist töökorraldust ja suurendab töökoormust ja kulusid. Samas on muudatus väikese ulatusega, kuivõrd kriisideks valmistumise tegevused aitavad täita asutusele pandud ülesandeid.

Negatiivne mõju võib avalduda olukorras, kus valitsusasutus ei täida tema vastutusel olevaid ülesandeid ja ei suuda hädaolukorras või selle ohu korral tõhusalt tegutseda. Kuna eelnõu koostajatel puudub alus väita, et mõni valitsusasutus ei täida praegu oma seadusest tulenevaid ülesandeid, siis on ülesannete täitmisega seotud mahu kasv pigem teoreetiline. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seetõttu samuti väike.

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostavad ja strateegia koostamises osalevad kohaliku omavalitsuse üksused

31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 2026 on kohaliku omavalitsuse üksused, st ligi 82% avaliku sektori üksustest. Seaduse eelnõuga määratakse elutähtsa teenuse korraldamise kohustuse kõigile 79 kohaliku omavalitsuse üksusele ehk 15 linnale ja 64 vallale, mis moodustavad ligi 3% kõikidest avaliku sektori üksustest. Sellest tulenevalt on tegemist väikese sihtrühmaga.

Kohaliku omavalitsuse üksused on kehtiva HOSi alusel ka praegu hõlmatud kriisireguleerimise protsessi. Näiteks on kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust kohustatud moodustama kriisikomisjoni ning 33 kohaliku omavalitsuse üksust on kohustatud korraldama elutähtsate teenuste (veevarustus, kanalisatsioon, kaugkütte ja teede korrashoid) toimepidevust ja koostama hädaolukorra lahendamise plaani ja korraldama kriisireguleerimisõppuse. 33 kohaliku omavalitsuse üksusel ei tohiks eelnõust tulenevate valmistumise tegevuste elluviimine tekitada suuri raskusi, kuna nad on puutunud nendega kokku ühel või teisel kujul elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisel. Näiteks juba praegu on nendes omavalitsusüksustes määratud kriisireguleerimise eest vastutavad isikud, need omavalitsusüksused on koostanud hädaolukorra lahendamise plaane elutähtsate teenuste vaates, korraldanud õppusi elutähtsate teenuste toimepidevuse ja enda tegevuste kontrollimiseks hädaolukorras ning kinnitanud elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüse. Kohanemist vajavad üksnes uued ülesanded. Eelnõuga pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Tegemist on uue ülesandega, mille täitmine on edaspidi omavalitsusüksuste kohustus. Samuti on uue tegevusena riiklikusse strateegiasse sisendi andmine ja korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse pikem planeerimine. Kuigi strateegia koostamist veab Riigikantselei ja kohaliku omavalitsuse üksustel võrreldes valitsusasutustega puudub otsene kohustus koostada kindlad strateegia osad, on mõeldamatu, et strateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse üksusi kaasamata. Strateegia puudutab kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevust ja seega on eeldada ka kohaliku omavalitsuse üksuste aktiivset panust selle koostamisse. Eelnevast tulenevalt on mõju ulatus seega suur.

Peamised kulud kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksustele eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamisega ning seda eelkõige tööjõukulu kaudu. Riskianalüüsi koostamine on perioodiline ülesanne, st seda ei pea koostama iga aasta, vaid planeeritava määruse kohaselt iga kahe aasta tagant. Tavaliselt koostatakse riskianalüüs kindla aja jooksul.

56

21.02.2024

Eelduslikult kulub kohaliku omavalitsuse üksustel riskianalüüsi koostamiseks u 2 kuud, mis tähendab ligikaudu 8000 eurot palgafondiraha. See kulu jaguneb mitme aasta peale. Pealegi, kõige ajamahukam on just esmakordne analüüsi koostamine, hiljem uuendamise käigus tuleb muuta ja hinnata üksnes ajakohastamist vajavaid osi. Mõju avaldamise sagedust saab pidada keskmiseks.

Sellegipoolest on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega, olles positiivse toimega, suurendades kohaliku tasandi valmisolekut. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem vähetõenäoliseks (väikeseks). Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad

Seaduse eelnõuga kavandatud muudatus puudutab ettevõtjaid, kellest suurema osa moodustavad elutähtsa teenuse osutajad. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab 107 ettevõtet17, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks ja kellele kohaldub ka elutähtsa teenuse regulatsioon. Elutähtsa teenuse osutajate ring suureneb 322 ettevõtte võrra. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet18. Regulatsioon puudutab suurusjärku 500 ettevõtet, kes moodustavad 0,3% Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Nimetatud sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.

Muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485.

Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet19, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.

Kõikide ettevõtete tööga hõivatute isikute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal kokku 462 83120 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,90 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötab umbes 8,6% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning nende tulu moodustab umbes 10% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavaid ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.

Selleks et vastavate ettevõtete majanduslikku olulisust hinnata, võiks hinnata nende tööga hõivatud isikute arvu (ehk kui paljudele inimestele nad tööd pakuvad) ning nende aasta müügitulu (ehk kui palju ettevõte oma toodete ja teenuste eest raha saab). Selleks, et hinnata

17 Tsiviiltoetuse registri väljavõtte 23.010.2023 seisuga. 18 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 19 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 20 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.

57

21.02.2024

ettevõtte tegelikku panust sisemajanduse kogutoodangusse, tuleks analüüsida mitmeid näitajaid, kuid sihtrühma suuruse arvestamisel võib lihtsustatult tugineda aastasele müügitulule, mis annab hinnangu ettevõtte majandusliku rolli suurusele. Kuigi kõige täpsem oleks analüüsida töötajate arvu ja müügitulu kõikide elutähtsa teenuse osutajate majandusaasta aruannetest lähtudes, on ka Statistikaamet seda teavet kogunud. Sihtrühma suuruse hindamisel tuginetakse suures osas Statistikaameti andmetele tegevusalade kohta. Kuigi need andmed annavad veidi ebatäpse hinnangu sihtrühma suurusele, sest nendel tegevusaladel tegutsevad ka ettevõtjad, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad või muu püsiva kriisiülesandega isikud, annavad nad üldiselt aimu, kui suure sihtrühmaga võib maksimaalselt tegemist olla (eriti arvestades, et tõenäoliselt on eelkõige elutähtsa teenuse osutajad tegevusaladel kõige suuremad ettevõtted, st et ka suurima töötajate arvu ja müügituluga).

Need tegevusalad, kus elutähtsa teenuse osutajatest ettevõtted tegutsevad, on Statistikaameti EMTAKi liigituse järgi:

 kanalisatsioon;

 veekogumine, -töötlus ja -varustus;

 telekommunikatsioon;

 teede ja raudteede ehitus;

 elektrienergia ülekanne, tootmine ja jaotus;

 gaasitootmine, gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu;

 auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;

 mootorkütuse jaemüük;

 tervishoid ja sotsiaalhoolekanne;

 toidu tootmine.

See nimekiri ei kajasta panku, turvaettevõtteid ja sertifitseerimisteenuse osutajaid, sest nende puhul ei ole tegevusala määratlus piisavalt täpne ning nende vajalikud andmed on võetud otse majandusaasta aruannetest (vt all).

Nimetatud valdkondades töötas 2021. aastal kokku 28 292 inimest ning nende ettevõtete keskmine aastane müügitulu oli kõikide ettevõtete kohta kokku umbes 9,04 miljardit eurot.21

Tuleb märkida, et ettevõtteid, kes kõnealustel tegevusaladel tegutsevad, on 4258. See tähendab, et palju rohkem kui ETOsid, kuid sihtrühma suuruse hindamisel võib orienteeruvalt neile andmetele tugineda.

Nendele tuleb lisaks arvestada pangad, turvaettevõtjad ja sertifitseerimisteenuse osutajad, kes on ETOd (aga kelle tegevusalad on EMTAKi liigituse järgi liiga üldised, et neile võiks mingilgi määral tugineda). Nendeks on LHV Pank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS, Luminor Bank AS, AS G4S Eesti ja SK ID Solutions AS. 2021. aasta majandusaasta

21 Statistikaameti andmebaas. EM001: Ettevõtete tulud, kulud ja kasum tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, mis on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=EM001.

58

21.02.2024

aruannete alusel oli nende töötajate arv 5947 ning nende aastane müügitulu peaaegu 1,085 miljardit eurot.22 Kokkuvõttes töötab nimetatud tegevusaladel ning nimetatud ETOdes peaaegu 34 239 inimest ning nende müügitulu on umbes 10,125 miljardit eurot.

Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83123

ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.

Olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele ei tohiks üleriigilise ja kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside ning strateegia koostamine tuua lisakohustusi, kuna nimetatud dokumentide peamisteks koostajateks on valitsusasutused ja teenuse korraldajad. Teenuseosutajad peavad üksnes andma vajaduspõhiselt sisendit ja avaldama arvamust.

Sellest tulenevalt saab pidada mõju väikseks. Riskianalüüsi ja strateegia koostamisega ei tohiks ettevõtetele kaasneda ka lisakulusid. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.

6.2. Kavandatav muudatus: elutähtsad teenused ja teenuseosutaja ülesanded

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad

Seaduse eelnõuga muutub elutähtsate teenuste ring, samuti laienevad teatud kohustused: töötajate kategoriseerimine, taustakontroll, korraldava asutuse teavitamine olulistest sündmustest ja meetmetest. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab 107 ettevõtet24, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi – eelnõu jõustumisel on elutähtsad teenused ka sularaha käitlemise toimimise tagamine, toiduga varustamine, lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, ravimitega varustamine, turvateenuse tagamine. Seni on Sotsiaalministeeriumi ülesanne tagada üksnes vältimatu abi, kuid eelnõuga laiendatakse seda tervishoiuteenuste toimimisele.

Ühtlasi muudetakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutajast vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate määratlus, mille tulemusena on elutähtsa teenuse osutajateks kõik vee- ettevõtjad, kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede korrahoiuga tegelevad ettevõtted ning kõik võrgupiirkonnas tegutsevad soojuse tootjad ja võrguettevõtjast soojusettevõtjad. Nimetatud muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485.

Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet25, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga,

22 Pankade majandusaasta aruanded. Kättesaadavad äriregistrist. 23 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 24 Tsiviiltoetuse registri väljavõtte 23.10.2023 seisuga. 25 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008).

59

21.02.2024

sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.

Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83126

ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.

Elutähtsa teenuse osutajatele täiendavate ülesannete panemine ei mõjuta oluliselt olemasoleva 107 elutähtsa teenuse osutaja töökorraldust. Olemasolevad elutähtsa teenuse osutajad koostavad juba praegu toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning mingil määral kategoriseerivad ka oma töötajaid riigikaitseliste töökohtade määramiseks. Ühtlasi on juba praegu teenuseosutajad kohustatud teavitama olulistest sündmustest, mis mõjutasid või võisid mõjutada elutähtsa teenuse osutamist. Suurema muudatusena olemasolevate teenuseosutajate jaoks on iga-aastane kokkuvõtte esitamine korraldavatele asutustele rakendatud toimepidevuse meetmetest.

Oma olemuselt on tegemist pigem korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on väike. Mõju ulatus lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele on keskmine.

Elutähtsa teenuse osutajad, kes vastutavad lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimise eest, on ajavahemikul 2009–2017 täitnud elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid. Samuti on need ettevõtted puutunud kokku riigikaitseobjektidega seotud nõuete täitmisega. Sisuliselt ei ole nende ettevõtete jaoks elutähtsa teenuse regulatsiooniga kaasnevad nõuded uued ning suurt kohanemist ei eelda. Küll eeldab käesoleva seaduse eelnõu muudatust senises toimimises ja kohanemist toiduga varustamise, sularaha käitlemise, tervishoiuteenuse ning ravimite hulgi- ja jaemüügi toimepidevuse eest vastutavatelt ettevõtetelt. Täpsemad toimepidevuse nõuded neile kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Käesoleva seaduse eelnõu koostamise ajal ei ole teada täpsemaid toimepidevuse nõudeid, mida on kavas kehtestada. ja seega saab nende muudatuste mõju hinnata alles vastava määruse eelnõu koostamisel. Kuna enamikule elutähtsa teenuse osutajatest on elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud nõuete täitmine tuttav ning kohanemist ja suurt ümberkorraldust eeldab see üksnes toidusektori ettevõtetelt, ravimite hulgimüüjatelt, sularaha käitlejatelt, turvateenuse osutajatelt, apteekidelt ning perearstidelt, siis saab mõju ulatust elutähtsa teenuse osutajatele tervikuna pidada keskmiseks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõtte toimepidevusega seotud tegevused seni lõimitud ettevõtte igapäevatöösse. Arvestades sellega, et olemasolevad elutähtsa teenuse osutajad täidavad juba praegu elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid, siis nendele ei kaasne olulist töökorralduslikku muudatust ja mõju avaldumist ei saa pidada regulaarseks või tihedaks. Teistele elutähtsa teenuse osutajatele tähendab see muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamist, toimepidevuse meetmete rakendamist ja õppuste korraldamist. Arvestades ülesannete iseloomu on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju sagedust pidada samuti keskmiseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige halduskoormuse kasvus nendele ettevõtetele,

26 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.

60

21.02.2024

kes ei ole kehtiva HOSi alusel elutähtsa teenuse osutajad. Eelnõuga lisanduvad sellistele ettevõtetele järgmised kohustused:

1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;

2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

4) teavitada viivitamata korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;

6) anda korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;

7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi;

8) esitada korraldavale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest;

9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid.

Vastavate nõuete rakendamisega kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600–1000 euro eest, vee-ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest. KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse

61

21.02.2024

ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.

Mõju sihtrühm (B): Päästeamet

Alates 2018. aastast teeb Päästeamet HOSist tulenevalt haldusjärelevalvet 79 omavalitsusüksuse kriisireguleerimisalaste ülesannete täimise üle, mis hõlmab järgmist:

 kontroll omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamise üle;

 kontroll, kas omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõte ja järgmise aasta tööplaan on esitatud regionaalsele kriisikomisjonile.

Alla 10 000 elanikuga 46 omavalitsusüksuse puhul lisandub veel järgmine tegevus:

 järelevalve korraldava asutuse tegevuse üle, sh hädaolukorra lahendamise plaani kooskõlastamine.

Eelnimetatud tegevuste läbiviimiseks on Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud KOVi haldusjärelevalvet tegevad ja HOSi alusel dokumente kooskõlastavad Päästeameti teenistujad: üks koordinaator peamajas ja kolm ametnikku igas regioonis, seega kokku 13 teenistujat.

Käesoleva seaduse eelnõu näeb ette kõigi 79 KOVi muutmist elutähtsat teenust korraldavaks asutuseks. Muudatus suurendab Päästeameti töökoormust nii omavalitsusüksuste koolitamisel ja nõustamisel kui ka haldusjärelevalve tegemisel. Päästeameti hinnangul tuleb selleks luua viis täiendavat ametikohta. See tähendab seda, et tulevikus hakkavad omavalitsusüksuste elutähtsate teenuste küsimustega tegelema 18 Päästeameti ametnikku, kes moodustavad alla 1% kõikidest Päästeameti teenistujatest. Sellest tulenevalt on tegemist väikese sihtrühmaga.

Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna muudatus eeldab Päästeametilt mõningat kohanemist, töö ümberkorraldamist. Eeskätt nõuab see Päästeametilt põhjalike koolituste ja nõustamiste kavandamist KOVdele ning lisaks ka koolitusi Päästeameti ametnikele, kes oskaksid teha haldusjärelevalve toiminguid.

Viimased aastad on näidanud, et kriisid on väga eripalgelised (pandeemiast sõjapõgenikeni) ja üldiselt ei ole lokaalsed (ületavad nii omavalitsusüksuse, maakonna kui ka riigi piire). Seepärast on vaja senisest tõhusamaid tegevusi kriisivalmiduse suurendamiseks. Üks selliseid võimalusi on suurendada omavalitsusüksuste suutlikkust kriisidega toime tulla ettevalmistavate ja ennetavate tegevuste kaudu, mh näiteks kõigis KOVides elanikele suunatud elutähtsate teenuste kohta riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine, aga ka toimepidevuse tõhustamine ja kerksuse baasnõuete teadvustamine ning kerksuse saavutamiseks vajalike tegevuste rakendamine. Juba praegu on Päästeamet KOVi suuna tegevuste juures lähtunud eesmärgist kriisivaldkonda tõhustada heas koostöös ja partnerluses ning eelkõige seadnud olulisele kohale KOVi nõustamise ja koolitamise protsessi. Kokkuvõtvalt toimub kohaliku omavalitsuse üksuste kriisideks valmisoleku võimestamine

62

21.02.2024

nõustamise, koolitamise ja haldusjärelevalve ning sihtotstarbelise riigieelarvelise toetusmeetme rakendamise kaudu ning seda ka praegu. See omakorda tähendab seda, et eelkõige käesoleva seaduse eelnõuga kaasnev muudatus eeldab 46 KOVi ja uue 5 ametniku kohanemist. Päästeameti hinnangul kuluks töötasudele 210 700 eurot, lisanduvad ametnike koolitusega ja töökoha loomisega (sh vormiriietus, arvuti, telefon jms) seotud kulud.

Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et tegemist on keskmise olulisusega mõjuga.

Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm: riigi elanikud, asutused, ettevõtjad

Muudatusega kaasneb mõju ühiskonna turvalisusele ja julgeolekule. Elutähtsa teenuse tarbijateks on nii erakliendid kui ka asutused ja ettevõtted, sh elutähtsa teenuse osutajad ise. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste ringi, hõlmates riigikaitse seisukohast olulised sadamad, lennujaamad, raudtee ning toiduga varustamise. Muudatus suurendab Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes kriisihaldamisoperatsioonides tänu toimepidevale ja kriisikindlamale taristule.

Elanikkonnale, asutustele ja ettevõtetele tähendab see, et kriiside ajal on teenus suurema tõenäosusega kättesaadav. Eraisikust tarbijad saavad katta eluks vajalikke esmavajadusi. Ettevõttest tarbijad ja asutused saavad pikemalt oma teenust osutada, see omakorda avaldab positiivset mõju elanikkonna elule ja tervisele ning riigi toimimisele tervikuna.

Suureneb küberturvalisus nende ettevõtete seas, kes saavad elutähtsa teenuse osutajateks, kuna tuleb järgida KütSi nõudeid.

Mõju sihtrühm: kaitseväekohustuslased

Eelnõuga suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 322 ettevõtte võrra. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet27, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83128 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.

Elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamisega laieneb ka ettevõtete ring, kelle juurde saab määrata riigikaitselisi töökohti. Sellest tulenevalt on oluline vaadelda muudatuse mõju sõjaväekoosseisule ja sellest tulenevalt ka riigikaitsevalmidusele. Praegu on 88% kõikidest riigikaitselistest töökohtadest määratud elutähtsa teenuse osutajatest tervishoiuteenuse osutajate juurde ja üksnes 18% teiste elutähtsa teenuse osutajate juurde. Suurema osa eelnõu tulemusena lisanduvatest ettevõtetest moodustavad vee-ettevõtjad, soojusettevõtjad ning teede korrashoidjad.

27 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 28 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.

63

21.02.2024

Arvestades olemasolevat praktikat riigikaitseliste töökohtades moodustamisel saab nendes sektorites eeldada, et eelnõuga kaasneb riigikaitseliste töökohtade kasv veesektoris ligikaudu 650 töötaja võrra, soojussektoris 1940 töötaja võrra, teede korrashoius 720 töötaja võrra. Elutähtsaks muutub 24 apteeki ja on eeldada, et nende juures määratakse kokku kuni 125 riigikaitselist töökohta. Elutähtsa teenuse osutajateks on kavas määrata ka 26 üldarstiabi osutajat. Nende juures võidakse hinnanguliselt määrata 200 riigikaitselist töökohta. Vedelkütuse terminalide puhul on eeldada ligikaudu 25 lisanduvat riigikaitselist töökohta. Lennunduse, raudtee, sadamate puhul kokku kuni 400 töökohta ning toidukäitlejate juurde kuni 100 töökohta. Kokku tähendaks see 4135 täiendavat riigikaitselist töökohta. Arvestuse tegemisel on lähtutud, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab enda juurde riigikaitselisi töökohti sektoris oleva keskmise riigikaitselisel töökohal olevate töötajate arvu põhjal. Praktikas on olnud nii, et üksnes pool ettevõtetest ka reaalselt määrab enda juurde riigikaitselisi töökohti. See omakorda tähendab seda, et reaalne lisanduvate riigikaitselistele töökohtadele määratavate töötajate arv jääb pigem 2000 juurde. Nimetatud arv näitab aga üksnes lisanduvate riigikaitseliste töökohtade arvu ja ei tähenda automaatselt, et kõik need isikud on ka kaitseväekohustuslased, keda määramisel nimetatud töökohale võetakse n-ö Kaitseväelt ära. Riigikaitselisele töökohale määratakse nii naissoost kui ka meessoost isikuid ning üksnes osa nendest on ka kaitseväekohustuslased. Riigikaitselise töökoha peamine eesmärk on tagada olulise personali olemasolu kriisis. Isik, kes on määratud riigikaitselisele töökohale, on kohustatud täitma oma tööülesandeid ETO juures ka kriisis, vajaduse korral on võimalik ka katkestada selle isiku puhkust, kui see on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kriisis. Kaitseministeeriumi andmetel on ligikaudu 40% töötajatest, kes on määratud ETOde juurde (v.a tervishoiuteenuse osutajatest ETOde juurde), ka kaitseväekohustuslased. See tähendab seda, et eelnõu muudatuse tulemusena võib riigikaitselistel töökohtadel töötavate kaitseväekohustuslaste arv maksimaalselt suureneda 1654 inimese võrra. Arvestades riigikaitselistele töökohtadele määramise praktikat on pigem eeldada, et nimetatud isikute ring jääb 800 töötaja ringi.

Eelenvast tulenevalt saab kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks.

Mõju hindamisel on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, et riigikaitseliste töökohtade määramine elutähtsa teenuse juures tuleneb RiKSi § 46 lõikest 2 ning täpsem kord on seatud RiKSi § 46 lõike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määrusega „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“ (edaspidi määrus). Määruse § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on töötaja riigikaitselisele töökohale määramine elutähtsa teenuse osutaja võimalus, mitte kohustus. Vastavate töökohtade määramise aluseks on elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs (määruse § 2 lg 5).

Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs tuleb esitada kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (HOSi § 40 lg 1). Nimetatud riskianalüüs tuleb enne kinnitamist või selle muudatuse kinnitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile (HOSi § 40 lg 8).

Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast Kaitseressursside Ameti kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseressursside Ametile (HOSi § 40 lg 9).

Eelnevast tulenevalt on Kaitseressursside Ametil võimalus kontrollida riskianalüüsis toodud riigikaitseliste ametikohtade ja selle arvu asjakohasust.

64

21.02.2024

Määruse § 3 lõikest 7 tuleneb, et kui elutähtsa teenuse osutaja määratud riigikaitselisel töökohal töötavate isikute arv ületab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis toodud töötajate arvu, on Kaitseressursside Ametil õigus teha elutähtsa teenuse osutajale ettepanek viia hiljemalt 30 päeva jooksul töötajate arv kooskõlla nimetatud arvuga. Selgituse andmata jätmise või puuduse kõrvaldamata jätmise või hädaolukorra seaduse § 40 lõike 8 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi või selle muudatuse Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata jätmise korral kustutab Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registrist märke rakendatavate piirangute kohta kuni puuduste kõrvaldamiseni (määruse § 3 lg 8).

Eelnevast saab järeldada, et kui riigikaitselisele töökohale on määratud suurem arv töötajaid, kui Kaitseressursside Amet on riskianalüüsi kooskõlastamisel arvestanud, siis amet saab ise viia määratud töötajate arvu kooskõlla enda kooskõlastatud töökohtade üldarvuga.

Kokkuvõttes ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.

Mõju sihtrühm: Kaitseressursside Amet

Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.

Kehtiva HOSi alusel tuleb elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs enne kinnitamist või selle muudatuse kinnitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile (HOSi § 40 lg 8).

Eelnõuga suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 322 ettevõtte võrra. Lähtudes praegusest praktikast riigikaitseliste töökohtade määramisel on näha, et ainult pooled elutähtsa teenuse osutajatest võivad soovida määrata riigikaitselisi töökoht, st ligi 150–160 ettevõtet. Seejuures nende ettevõtete riskianalüüside koostamine ja kooskõlastamiseks esitamine Kaitseressursside Ametile pigem hajub kahe aasta peale, st aastatele 2025–2026. Sellest tulenevalt on näha aastast ettevõtete juurdekasvu 75–80 ettevõtet. Hiljem hakkab riskianalüüside esitamine kooskõlastamiseks hajuma aastate peale nagu praegu kehtivate elutähtsa teenuse osutajate puhul. Selline muudatus vajab ametilt mõningat kohanemist, vajaduse korral 1–2 lisatöökoha loomist. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust ja sagedust pidada keskmiseks.

Eelnõuga kavandatav muudatus aitab parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.

6.3. Kavandatav muudatus: elutähtsat teenust korraldavad asutused ja nende ülesanded

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: elutähtsat teenust korraldavad asutused

Kehtiva hädaolukorra seaduse kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja 33

65

21.02.2024

kohaliku omavalitsuse üksust29. Käesoleva eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste nimekirja, mille tulemusena hakkab korraldava asutuse ülesandeid toiduga varustamise vallas täitma Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu puhul kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust ehk ka ülejäänud 46 omavalitsusüksust, kes ei ole seni olnud ühegi teenuse puhul korraldavaks asutuseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab korraldava asutuse ülesandeid ka praegu, kuid seaduse eelnõuga tuleb edaspidi neid ülesandeid täita ka järgmiste teenuste korral: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, raudteeveo toimimine, sadamate toimimine. Ka Sotsiaalministeerium täidab juba praegu korraldava asutuse ülesandeid vältimatu arstiabi korral ning tulevikus lisandub vastav kohustus apteekide, ravimite hulgimüüjate ja perearstide puhul. Erinevalt teistest asutustest volitab Sotsiaalministeerium endale määratud ETKA rolli oma allasutusele (Terviseamet) ja edaspidi delegeeritakse ETKA roll ravimite käitlemise valdkonnas lisaks Ravimiametile. Kokku hakkab korraldavaid asutusi olema 83.

31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank30. Elutähtsat teenust korraldavad asutused moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.

Korraldavate asutuste ülesanded elutähtsate teenuste puhul oluliselt ei muutu, st jäävad alles kõik HOSi alusel olevad funktsioonid. Olemasolevatele funktsioonidele lisanduvad sisendi andmine üleriigilisse riskianalüüsi ja strateegia koostamises osalemine, Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine, teabevahetus Riigi Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni, Päästeameti ja Riigikantseleiga, aruande esitamine Riigikantseleile oluliste sündmuste kohta, lisanduvate ETOde määramine haldusaktidega. Laieneb ka elutähtsate teenuste ring.

Eelnevast tulenevalt saab mõningat kohanemise vajadust eeldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt, seda eelkõige töökorralduslikul tasandil, et määrata kindlaks info ja eksperditeadmiste liikumine kriisireguleerimise eest vastutava osakonna ja sisuosakondade vahel. Lisanduvate teenuse puhul võib hinnanguliselt nendel ministeeriumidel kuluda täiendavalt kuni 300 tundi aastas (järelevalve, riskianalüüsi ja plaani kooskõlastus, nõustamine, perioodiline õppuste korraldamine). Esimesel aastal võib kuluda ka rohkem aega, kuna tuleb töötada välja toimepidevuse nõuete määrused lisanduvate teenuste kohta. Arvestades sellega, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium on juba praegu korraldavad asutused, siis uue regulatsiooniga kohanemise raskusi ei tohiks neil tekkida. Kohanemist vajab Ravimiamet, kellele Sotsiaalministeerium volitab teatud ETKA ülesanded ravimitega varustamise korraldamise puhul. Kuna ETKA ülesanded on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale uus, siis Sotsiaalministeerium ja Terviseamet saavad pakkuda tuge ja juhendamist Ravimiametile, mis muudab kohanemist lihtsamaks. Muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist ja võib olla ka

29 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald. 30 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor.

66

21.02.2024

raskendatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ja 46 kohaliku omavalitsuse üksusel. Seda eelkõige põhjusel, et nende asutuste jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Korraldava asutuse ülesanded on:

1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;

2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;

3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded;

4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;

5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;

6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan;

7) hinnata sektoripõhised riskid ja anda sisend üleriigilise riskianalüüsi;

8) koostada sektoripõhine strateegia;

9) määrata vajaduse korral Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja;

10) vahetada teavet Riigi Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni, Päästeameti ja Riigikantseleiga;

11) esitada üks kord aastas aruanne Riigikantseleile oluliste sündmuste kohta.

Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Arvestades sellega, et uued korraldavad asutused moodustavad enamiku korraldavatest asutustest, saab mõju ulatust pidada suureks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et paljudele korraldavatele asutustele eeldab üldpõhimõtete rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korraldavate asutuste halduskoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest.

Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid

67

21.02.2024

pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga.

6.4. Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse osutaja taustakontroll

Direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi oma töötajate taustakontrolliks. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes:

a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega;

b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega;

c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele.

Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale.

Vastavad võimalused luuakse eelnõu punktiga 19. Muudatus mõjutab eelkõige elutähtsa teenuse osutajaid ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad

Muudatus puudutab kõiki elutähtsa teenuse osutajaid, kelleks on 435 ettevõtjat. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet31, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83132 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.

Eelnõu kohaselt piirdub taustakontroll karistusregistri andmete kontrolliga vastava ülesandega töötaja isikukoodi alusel, mis eeldab teenuseosutajatelt minimaalset pingutust. Sellegipoolest vajab muudatus mõningat kohanemist teenuseosutajatelt, kuna toimepidevuse riskianalüüsis tuleb tuua esile ülesanded, mis eeldavad seda, et isikule usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures eelnõus toodud ülesannete täitmine, sõltumata sellest, kas ülesandeid täidetakse lepingu või muul alusel. See eeldab teenuseosutajatelt ülesannete läbimõtlemist, vajaduse korral töötajate, alltöövõtjate kategoriseerimist. Kui sama isik täidab ülesannet püsivalt, siis tuleb

31 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 32 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.

68

21.02.2024

kontrolli korrata iga kahe aasta tagant, mis samuti eeldab vastavate töökordade väljatöötamist ettevõtete siseselt. Oma olemuselt on tegemist korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta oluliselt olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on keskmine.

Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõte töösuhteid ja lepingulisi suhteid alltöövõtjatega seni korraldanud, samuti sellest, kui detailselt on praeguseks kajastatud toimepidevuse riskianalüüsis riigikaitselisi töökohti. Arvestades ülesannete iseloomu on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju sagedust pidada samuti keskmiseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korralduslikes muudatustes ja detailsema isikute ülesannete vaate loomises toimepidevuse riskianalüüsis. Samas suurendab taustakontrolli rakendamine teenuseosutajate teadlikkust töötajatest ja taristule ligipääsu omavate isikute usaldusväärsust ning seeläbi vähendab riski elutähtsa teenuse osutaja taristule ja parandab teenuse toimepidevust. Seda kõike nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.

Mõju sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Eelnõu koostamise käigus on kaalutud erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks. Näiteks on kaalutud vastava pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, korraldavatele asutustele, elutähtsa teenuse osutajatele. Lõpuks on otsustatud jätta see elutähtsa teenuse osutaja pädevusse, kuna kontroll piirdub päringute esitamisega karistusregistrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või täiendavate andmete kogumist. Pealegi puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli tegemiseks, mida saaksid teha üksnes pädevad asutused. Elutähtsa teenuse osutajate juures töötab u 40 000 töötajat. Taustakontrolli vajadusega töötajate ring jääb u 5000−7000 töötaja juurde aastas. Sellise hulga inimeste kontroll ühe asutuse poolt eeldaks viis täiendavat ametikohta, mis eeldab 200 000 eurot lisaeelarvet iga aasta. See ei ole arvestades kontrolli iseloomu aga mõistlik. Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et mõistlik on elutähtsa teenuse osutajate tehtavaks taustakontrolliks teha arendus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva e-toimiku juurde, kus asub karistusregister.

31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank33. RIK moodustab alla 1% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.

Muudatuse mõju sagedust saab pidada väikseks. Tegemist on lühiajalise, n-ö projektipõhise arendusega, mis ei eelda püsivat hooldust ja hoolduskulusid. Seda eelkõige põhjusel, et tehakse üksnes e-toimiku juurde arendus, et lihtsustada karistusandmete pärimist e-toimikus.

Negatiivne mõju avaldub eelkõige arenduskuludes, mis arvestades lisamooduli iseloomu on hinnanguliselt 30 000 − 70 000 eurot ja eeldab u 1−2 arendaja kuni 2 kuud tööd. Sellest

33 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor.

69

21.02.2024

tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist väikse mõjuga.

6.5. Kavandatav muudatus: korraldava asutuse järelevalve pädevuse laiendamine

Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb järelevalvet HOSi § 41 üle Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevus jääb korraldavale asutusele, küll aga võib korraldav asutus edastada Riigi Infosüsteemi Ametile toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOSi § 41 lõikes 2 nõutud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite sobivuse kohta arvamuse andmiseks. Korraldaval asutusel on võimalik kaasata järelevalve menetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ametit, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi.

Mõju valdkond: mõjud riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus

31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank34. Elutähtsat teenust korraldavad asutused moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.

Juba praegu peavad korraldavad asutused tegema järelevalvet elutähtsa teenuse osutajate üle, samuti kinnitama elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüse ja plaane. Ühtlasi on kehtiva HOSi § 40 lõike 4 kohaselt korraldavatel asutustel juba praegu pädevus küsida teistelt asutustelt arvamust teenuseosutaja plaani kohta. Korraldavate asutuste järelevalve hõlmab paratamatult praegu ka HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud meetmeid, kuna need meetmed on teenuseosutaja toimepidevuse aluseks ja neid hindamata ei ole võimalik teha täisväärtuslikku järelevalvet teenuseosutaja üle. Sellest tulenevalt ei tohiks korraldavate asutuste töömaht kasvada. Mõningat töökorralduslikku kohanemist vajab arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt ja saadud arvamuse põhjal lõpliku otsuse vormistamine. Sellegipoolest ei ole sellega kaasnev töömaht suur, kuna arvamust tuleb küsida üksnes HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud lahenduse esmakordsel rakendamisel, kajastamisel riskianalüüsis või plaanis ning selle lahenduse ajakohastamisel, muutmisel. Seega on näha, et esimesed paar aastat rakendub uus kord ainult eelnõuga lisanduvate teenuseosutajate suhtes. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust pidada väikseks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et muudatuse rakendamine ei eelda olulisi muutusi töökorralduses ning eeldab üksnes mõningat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada väikseks.

34 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor.

70

21.02.2024

Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel aitab parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.

Mõju sihtrühm: Riigi Infosüsteemi Amet

Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.

Kehtiva HOSi alusel teeb Riigi Infosüsteemi Amet järelevalvet HOSi § 41 üle, samuti on ameti pädevuses järelevalve KÜTSi alusel. Edaspidi ei tee amet enam otsest järelevalvet HOSi § 41 lõike 2 alusel, vaid võib anda arvamust. Sihitud arvamuse küsimine vajaduse korral Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel võimaldab optimeerida ameti töökoormust. Seega on muutusel pigem positiivne mõju ameti tööle. Vaatamata sellele eeldab muudatus ametilt mõningat kohanemist, vajaduse korral tööprotseduuride muutmist, täiendamist, kuid seda vähesel määral. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust ja sagedust pidada väikseks.

Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel aitab ka parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad

Eelnõu kohaselt suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485.

Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet35, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.

Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83136

ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.

35 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 36 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.

71

21.02.2024

Muudatus järelevalves pädevas asutuses ei mõjuta teenuseosutajate töökorraldust ega too kaasa teenuseosutajatele lisakulusid. Teenuseosutajate jaoks on tegemist tehnilise muudatusega, kuna teenuseosutaja jaoks menetlus ei muutu – teenuseosutaja esitab riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks korraldavale asutusele ning kinnitamise menetluse raames kontrollitakse ka HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud meetme sobivust. Tegemist on muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja seega mõju ulatus ja sagedus teenuseosutajatele on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski saab samuti pidada väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist väikse mõjuga.

6.6. Kavandatav muudatus: sunniraha- ja trahvimäärad

Eelnõuga muudetakse sunniraha ja trahvide ülemmäärad. Muudatus puudutab 485 elutähtsa teenuse osutajat. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet37, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.

Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83138

ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.

Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000 eurot kui täita toimepidevuse nõudeid. Eriti on see problemaatiline olnud vedelkütuse sektoris. Sanktsioonid on mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma seadusest tulenevaid nõudeid. Tegemist on positiivse muudatusega, mis võimaldab parandada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Avalduva mõju ulatus nendele ettevõtetele on keskmine.

Vaatamata sellele saab muudatust ennast pidada väheoluliseks, kuna määrade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu sunniraha ja rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele. Näiteks on trahvimäärad seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Sunniraha määr on ühtlustatud RIKSis sätestatuga ja jääb samasse suurusjärku KütSis sätestatud sunniraha määradega elutähtsa teenuse osutajatele.

6.7. EHSi, ÜVVKSi ja KkütSi kavandatav muudatus: KOVi korraldatavate elutähtsate teenuste kriteeriumide muutmine

37 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 38 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.

72

21.02.2024

Seaduse eelnõuga muudetakse EHSi § 97 lõiget 8 selliselt, et edaspidi laieneb elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal. KkütSi § 7 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. ÜVVKSi § 7 lõiget 11 muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, keda on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras. Kokkuvõttes on muudatuse kohaselt edaspidi elutähtsa teenuse osutajateks kõik teede korrashoiu, kaugkütte- ja veeteenust osutavad ettevõtted.

Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju sihtrühm (A): riigi elanikud, kes elavad 10 000 elaniku piiriga KOVis ja keda teenindavad elutähtsa teenuse osutajad

Elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid täidab praegu 33 kohaliku omavalitsuse üksust39. Nendes omavalitsusüksustes elas Statistikaameti andmetel 01.01.2022 seisuga 1 084 950 inimest ehk 81% kogu elanikkonnast. 2021. aastal Riigikontrolli tehtud ülevaate40

kohaselt on veeteenusega nendes kohaliku omavalitsuse üksustes liitunud hinnanguliselt 871 814 inimest ehk 80% 33 omavalitsusüksuse elanikest ja 65% kõikidest Eesti elanikest. Kaugküttega on liitunud hinnanguliselt 514 752 elanikku ehk 47% 33 kohaliku omavalitsuse üksuste elanikkonnast ja 38% kogu Eesti elanikkonnast. Teede korrashoiu kohta selline statistika puudub. Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud 33 omavalitsusüksuses üksnes tiheasustusalal tegutsevad teede korrashoidjad. Eelnõuga laiendatakse regulatsiooni ka hajaasustuse piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele ning seega ka hajaasustusega aladel elavatele inimestele. Arvestades sellega, et Statistikaameti andmetel elab hinnanguliselt 85% Eesti elanikkonnast tiheasustusega piirkondades, siis teenindavad elutähtsa teenuse osutajast teede korrashoidjad ligi 813 712 elanikku 33 omavalitsusüksuses. Kokkuvõttes: keskmiselt tarbib 33 omavalitsusüksuses elutähtsat teenust kokku ligi 52% kogu Eesti elanikkonnast. Sellest tulenevalt saab sihtrühma pidada suureks. Nimetatud sihtrühmale on käesoleva seaduse eelnõu mõju ulatus ja sagedus väike, kuna ka praegu osutavad sellele sihtrühmale vee-, kaugkütte- ja teede korrahoiu teenuseid elutähtsa teenuse osutajad. Kuna neid teenuseid osutavate ettevõtjate ja korraldavate asutuste suhtes nõuded seaduse eelnõuga oluliselt ei muutu, siis ka mõju ulatus ja sagedus 33 kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnale on väike. Eelnevast tulenevalt saab ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski hinnata väikseks ja seega mõju tervikuna ebaoluliseks.

Mõju sihtrühm (B): riigi elanikud, kes on elanud viimase viie aasta jooksul väiksema kui 10 000 elanikuga KOVis ja keda ei teenindanud elutähtsa teenuse osutaja

Seaduse eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste regulatsiooni kõikidele 79 kohaliku omavalitsuse üksusele, st lisaks senisele 33 kohaliku omavalitsuse üksusele veel 46 omavalitsusüksusele. Nendes 46 kohaliku omavalitsuse üksuses elas Statistikaameti andmetel

39 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald. 40 Riigikontroll tegi 2021. aastal ülevaate, mille eesmärk oli välja selgitada, kui palju Eesti inimestest on seotud kaugkütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenusega sellistes omavalitsustes, kus ei ole hädaolukorra seadusest tulenevat kohustust korraldada nende elutähtsate teenuste toimepidevust ning kus teenuseosutajad pole elutähtsa teenuse osutajad.

73

21.02.2024

01.01.2022 seisuga 255 104 inimest ehk 19% kogu elanikkonnast. 2021. aastal Riigikontrolli tehtud ülevaate kohaselt ligi 25%-le (u 164 000 inimest) kaugkütte teenuse tarbijatest osutab kaugkütteteenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on osakaalud sisuliselt samad: teenusega seotud inimestest neljandikule (tsentraalse vee puhul u 255 000, kanalisatsiooni puhul u 232 000 inimest) pakub teenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Kokku moodustab see alla 19% Eesti elanikkonna koguarvust. Teede korrashoiu kohta selline ülevaade puudub, kuid siin saab lähtuda 46 kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonna koguarvust, kuna kõik elanikud nendes omavalitsusüksustes kasutavad teid. Seega kokku keskmiselt tarbib 46 omavalitsusüksuses elutähtsat teenust ligi 76% nende omavalitsusüksuste elaniketest ja seega ligi 14% Eesti elanikkonnast. Sellest tulenevalt on tegemist keskmise sihtrühmaga. Nimetatud sihtrühmale saab mõju ulatust pidada keskmiseks. Seda eelkõige põhjusel, et suuremale osale osutab juba praegu veeteenust ja kaugkütteteenust kehtiva seaduse alusel elutähtsa teenuse osutaja. 2021. aasta Riigikontrolli ülevaate kohaselt pakub suuremale osale kaugkütte-, vee- või kanalisatsiooniteenusega seotud inimestele teenust elutähtsa teenuse osutaja. Kaugkütteteenusega seotud inimestest ligi 25% (u 164 000 inimest) puhul ei ole teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutaja. Tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on osakaalud sisuliselt samad: teenusega seotud inimestest neljandikule (tsentraalse vee puhul u 255 000, kanalisatsiooni puhul u 232 000 inimest) pakub teenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Teede kohta sarnane statistika ja ülevaade puudub, kuid eelduslikult võivad need arvud jääda samasse vahemikku kui vee ja kütte puhul. Eelduslikult on mõjutatud eelkõige 20–40% 46 omavalitsusüksuse elanikkonnast, kes edaspidi hakkavad eelduslikult saama toimepidevamat teenust, kuna teenuseosutajal tuleb täita elutähtsa teenuse regulatsioonist tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt on mõju ulatus keskmine. Mõju sagedus on aga väike, kuna sihtrühm saab tunda teenuse toimepidevust eelkõige hädaolukorras. Eelnevast tulenevalt saab mõju olulisust tervikuna hinnata keskmiselt olulisena.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajast KOVid

Kehtiva HOSi kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks 33 kohaliku omavalitsuse üksust41. Käesoleva eelnõuga muutuvad korraldavateks asutusteks kõik kohaliku omavalitsuse üksused, st lisaks juba olemasolevale 33 omavalitsusüksusele ka 46 omavalitsusüksust. 31.03.2022 seisuga oli Eestis olnud 2484 avaliku sektori üksust, millest 2026 moodustavad kohaliku omavalitsuse üksused. Elutähtsat teenust korraldavad 79 kohaliku omavalitsuse üksust moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.

33 kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks ülesanded elutähtsate teenuste puhul ei muutu, kuid muutub ettevõtete ring, kelle suhtes tuleb nendel omavalitsusüksustel täita elutähtsa teenuse korraldaja ülesandeid. Selles osas saab eeldada mõningat kohanemise vajadust ning seda eelkõige töökorralduslikul tasandil. Hinnanguliselt võib nendel omavalitsusüksustel kuluda täiendavalt kuni 200 tundi aastas (järelevalve, riskianalüüsi ja plaani kooskõlastus, nõustamine, perioodiline õppuste korraldamine). Arvestades sellega, et 33 omavalitsusüksust on juba praegu elutähtsa teenuse korraldajad, siis uue regulatsiooniga kohanemise raskusi ei

41 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald.

74

21.02.2024

tohiks neil tekkida. Muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist ja võib olla ka raskendatud 46 kohaliku omavalitsuse üksusel. Seda eelkõige põhjusel, et nende jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Korraldava asutuse ülesanded on:

1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;

2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;

3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded;

4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;

5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;

6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan.

Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Arvestades sellega, et uued elutähtsa teenuse korraldajad moodustavad enamiku elutähtsa teenuste korraldajatest, saab mõju ulatust pidada suureks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et paljudele korraldavatele asutustele eeldab üldpõhimõtete rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige 46 korraldava asutuse halduskoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest.

Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: vee-ettevõtja, soojusettevõtja ja teede korrashoidja, kes osutab KOVi territooriumil elutähtsat teenust

Kavandataval muudatusel on mõju nendele ettevõtetele, kes osutavad kaugkütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenust või tagavad kohalike teede sõidetavust kohaliku omavalitsuse üksuses. Praegu puudutab see 125 ettevõtet, kuid seaduse eelnõuga laieneb kohustus veel 327

75

21.02.2024

ettevõttele. Sellised ettevõtted moodustavad ligi 2% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Nende ettevõtete osakaal kogu majanduses jääb alla 5% ning järelikult sihtrühm on väike.

Kaasneva mõju ulatust ja sagedust võib hinnata suureks, kuna kehtivate kriteeriumide kohaselt on juba 125 ettevõtet hõlmatud elutähtsate teenuste regulatsiooniga ning 327 ettevõtte jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Nendel ettevõtetel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan ühe aasta jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks saamist, rakendada nendes ettenähtud meetmeid teenuse häirete või katkestuste ennetamiseks ja maandamiseks ning korraldada õppusi üks kord kahe aasta jooksul. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600–1000 euro eest, vee-ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest. KüTSist tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb KüTSist ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta enamasti tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmiselt olulisusega mõjuga.

6.8. Kavandatav muudatus: ravimiseaduse muutmine – ravimite hulgi- ja jaemüük elutähtsa teenusena

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm (A): Ravimiamet

Muudatused mõjutavad üht konkreetset riigiasutust. Sihtrüma suurust võib hinnata väikeseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Muudatuste tulemusena käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena.

76

21.02.2024

Ravimiameti hinnangul on muudatuste järel vaja arendada kolme andmebaasi – ravimikäitlejate andmebaas, tegevuslubade register ning kliendiportaal. Ameti sõnul on tegu arendustega, mis esialgu ei tundu suured, kuid võivad sõltuvalt andmebaasi ülesehitusest võtta planeeritust rohkem aega.

Kuna edaspidi lisanduvad elutähtsa teenuse osutajate hulka ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad (kohustus langeb eelduslikult suurema turuosaga ravimite hulgimüügiettevõtetele nt Tamro Eesti OÜ, Magnum Medical OÜ) ja apteegid (umbes 50), kelle üle järelevalvet hakkab tegema Ravimiamet, on ameti hinnangul tarvis luua vähemalt kaks täistöökohta, mida seni ameti struktuuris ei olnud.

Muudatuste tulemusel muutub sihtrühma käitumine mingil määral, kuid eeldatavalt on tegemist ajas väheneva mõjuga. Ka mõju avaldumise sagedus on ajas vähenev.

Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui vajalikud andmebaaside arendused on suuremahulisemad kui algselt planeeritud ning vajavad seetõttu rohkem ressurssi ja aega. Samuti võib kaasneda ebasoovitav mõju, kui ETOde järelevalve kohustuse tulemusena suureneb ameti töökoormus rohkem, kui algselt arvati. Samas võib mõlemal juhul riski hinnata väikeseks. Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõju sihtrühm (B): Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad ja üldapteegid

Eelnõu kohaselt hakkavad eelduslikult edaspidi elutähtsat teenust osutama suurema turuosaga ravimite hulgimüügiettevõtjad. Lisaks on edaspidi elutähtsa teenuse osutajad umbkaudu 24 apteeki. 01.01.2022 seisuga oli Ravimiameti andmetel Eestis 471 üldapteeki. Vastavalt Ravimiameti aastaraamatule oli 2021. aastal 60 ravimite hulgimüügi tegevusloaga ettevõtet.

Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Sihtrühmale antav uus ülesanne toob nende jaoks kaasa muudatusi töökorralduses. Eelkõige on need muudatused seotud järgmiste kohustustega, mis kaasnevad ettevõtetele seaduse jõustumisel:

1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;

2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

4) teavitada viivitamata korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

77

21.02.2024

5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;

6) anda korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;

7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi;

8) esitada korraldavale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest;

9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid.

Eelnõu koostamise ajaks on teada, et apteekidel ei ole üldjuhul praegu suutlikkust kriisi korral ilma elektri või internetiühenduseta edasi töötada ning kuna tegemist on väikeettevõtjatega, on neil keeruline selliseid süsteeme iseseisvalt looma hakata. ETOdeks saamine lisab neile arvestatava töö- ja rahalise koormuse. Ravimite hulgimüüjate olukord on aga veidi teine, kuna nemad on toimepidevusega juba varem tegelenud ning eeldatavasti suudavad elutähtsat teenust tagada.

Vastavate nõuete rakendamisega kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600−3500 euro eest. KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest.

Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.

Eespool mainitut arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga.

78

21.02.2024

6.9. Kavandatav muudatus: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine – üldarstiabi osutajad elutähtsa teenuse osutajateks

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõju sihtrühm (A): tervisehoiuteenuse osutajad, kellest saavad elutähtsa teenuse osutajad või püsiva kriisiülesandega isikud.

Hinnanguliselt saavad ETOdeks kuni 60 üldarstiabi osutajat, kes on jaotunud üle Eesti nii, et igas maakonnas oleks vähemalt kaks elutähtsat teenust osutavat üldarstiabi osutajat.

Eestis on kokku 538 isikut, kes omavad kehtivat tegevusluba üldarstiabi perearsti nimistu alusel osutamiseks. Mõju sihtrühma võib hinnata keskmiseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Üldarstiabi osutajatele, kellest saavad edaspidi ETOd, lisanduvad kohustused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt. Ülesanded jagunevad kolmeks: kohustuslikud ülesanded tervishoiu hädaolukorraks ja kriisolukorraks valmistumisel ning olukorra ajal. Näiteks, ettevalmistavas faasis tuleb koostada toimepidevuse plaan, korraldada personali kriisialane väljaõpe, määrata kriisireguleerimise eest vastutava(d) isiku(d) ja teavitada neist Terviseametit, esitada Terviseametile hädaolukorra lahendamiseks planeeritavate ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed.

Teatud lisanduvad ülesanded on sellised, mis on tervishoiuteenuste osutajatele kohustuslikud ETOdeks saamisel.

Küll aga on selge, et ETOdeks saamisel muutub sihtrühma senine käitumine ning eeldatavasti on tarvis ka muudatustega kohaneda. Mõju avaldub harva ja on ebaregulaarne, seega on mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui lisanduvad ülesanded osutuvad sihtrühma jaoks koormavaks.

Eelnevat arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga.

Mõju sihtrühm (B): Eesti elanikud

1. jaanuari 2023. a seisuga elas Statistikaameti andmetel Eestis 1 365 884 inimest.

Mõju sihtrühm on suur.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Eelnõu kohaselt määratakse edaspidi teatud osa üldarstiabi osutajatest ETOdeks. Üldarstiabi teenuse kättesaadavus elanikkonnale on äärmiselt oluline nii tava- kui ka hädaolukorras. Kergemate tervisemurede korral on tervishoiusüsteemi toimimise mõttes kõige mõistlikum pöörduda üldarstiabi teenuse osutajate poole, et mitte üle koormata haiglaid ja kiirabi, kelle peamine eesmärk on ravida kohest abi vajavaid ja raskemate haigusseisunditega patsiente. Samuti on üldarstiabiteenus elutähtsa teenusena vajalik selleks, et kergemad haigusseisundid ei ägeneks ning et hoida ära haiglaravile suunamist, mis suurendab haiglate töökoormust ning süvendab ressursipuudust.

79

21.02.2024

Sihtrühma käitumine muudatuse tulemusena ei muutu ning muudatustega ei ole tarvis kohaneda. Mõju avaldumise sagedust ei ole võimalik hinnata, kuna tegemist on tervishoiualases hädaolukorras või hädaolukorras avalduva mõjuga.

Muudatusega kaasneb mõju Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste eelarvele. Mõju ulatus sõltub määrusega kehtestatud elutähtsa teenuse osutajate hulgast ning esitatavatest toimepidevuse nõuetest. Eelarve mõju prognoosimine ei ole hetkel võimalik, sest toimepidevuse nõuded ja ETOde loetelu on väljatöötamisel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga – hädaolukorras on üldarstiabi teenus tehtud kättesaadavaks igas piirkonnas.

Kokkuvõttes on tegemist väheolulise mõjuga.

6.9. Kavandatav muudatus: toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu toidu valdkonnas

Muudatusega kaasneb mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja siseturvalisusele.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm : toiduvaldkonna ettevõtjad, kes määratakse elutähtsa teenuse osutajaks

Muudatus mõjutab otseselt neid ettevõtjad, kes tegutsevad eelnõus nimetatud toiduga varustamise valdkonnas, kelle majandustegevus vastab eelnõus sätestatud tingimustele ja kes on ministri käskkirjaga määratud elutähtsa teenuse osutajaks. Selliseid ettevõtteid on eelnõu koostamise ajal 10: OÜ Estonia, AS Väätsa, Agro, HK Scan, Vireen, Nordic Milk, Valio, E- Piim, Tartu Mill, Eesti Pagar.

Nende ettevõtete elutähtsa teenuse osutajaks nimetamisega kaasnevad neile järgmised kohustused:

1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;

2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

4) teavitada viivitamata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;

5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;

6) anda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;

80

21.02.2024

7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi;

8) esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest.

Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani keskmiselt 2250 euro eest. Küberturvalisuse seadusest tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest ja kaitsealast 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt küberturvalisuse seadusest kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest ning kaitsealast. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Küll on 15.01.2024 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid saavutanud kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E-ITSi) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel tehakse koostööd toidusektoriga.. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus küberturvalisuse nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorude osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/. Kõik need meetmed eelduslikult vähendavad toiduettevõtete koormust nõuete täitmisel ja kaasnevaid kulusid. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise olulisusega mõjuga.

Mõju valdkond: Mõju valitsusasutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet

Muudatus mõjutab riigiasutuste töökoormust, kuna suureneb nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormus, sealhulgas

81

21.02.2024

muutub nii nende ülesannete hulk kui ka iseloom. Eelnõu kohaselt on lisanduvateks ülesanneteks järgmised ülesanded:

1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;

2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;

3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded;

4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;

5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;

6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan.

Kui rakendusaktide kehtestamine on pigem ühekordne ülesanne, siis järgnevad ülesanded on püsiva iseloomuga. Viimaste puhul kaasneb suurem koormus eelnõu seadusena jõustumisega, kui esimest korda on vaja elutähtsa teenuse osutajaid toiduga varustamise valdkonnas määrata. Sellele järgneb teenuseosutajate hulga ajakohasena hoidmine esialgu eeldatavalt kahe aasta pikkuse ajavahemiku järel, kuid välistada ei saa ka vajadust vahepealsel ajal asjakohaseid menetlusi läbi viia (elutähtsa teenuse osutaja määramise kehtetuks tunnistamine, uue elutähtsa teenuse osutaja määramine).

Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Mõju ulatust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Põllumajandus- ja Toiduametile saab pidada suureks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti jaoks on tegemist uute ülesannetega, siis eelnõus sätestatu rakendamine eeldab muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega. Sellest tulenevalt saab mõju sagedust pidada suureks. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti senisest töökorraldusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest.

Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga.

Mõju valdkond: Mõju siseturvalisusele

82

21.02.2024

Muudatus mõjutab Eesti elanikkonda ja otseselt neid ettevõtjad, kes on ministri käskkirjaga määratud püsiva kriisiülesandega isikuks.

Toit on inimese igapäevane alusvajadus ja seetõttu on toidujulgeoleku ning toiduga varustamise tagamise ülesanded seotud laiapõhjalise riigikaitse ja siseturvalisuse poliitika üldeesmärgiga inimeste elu ja tervise kaitsel. Muudatuse eesmärk on maandada erinevate võimalike kriiside mõju toiduga varustamisele, aga samuti sellise mõjuga kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda. Elanike turvatunne ja seeläbi ka heaolu ning sotsiaalne kaitse peaks muudatuse tulemusena suurenema.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Ettevõtjate halduskoormus: kokkuvõtlikult võib eelnõu kohta tuua esile, et olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate koormus oluliselt ei kasva. Mõningaid ümberkorraldusi vajab töötajate taustakontroll. Koormus kasvab uutel elutähtsa teenuse osutajatel.

Ettevõtjate kulud: Hinnanguliselt võib eelnõus toodud ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku ja see summa jaguneb kolme aasta peale.

Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormuses tervikuna võib eeldada ajutist suurenemist suuremal määral (elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamine ja määramine) ja seejärel püsivat mõõdukat suurenemist (elutähtsa teenuse osutajate ajakohasuse tagamine). Eelnõu kohaselt ei ole ette näha uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega olemasolevate ümberkorraldamist. Tulenevalt tööülesannete arvu tõusust võib prognoosida muudatusi riigiasutuste sisemises töökorralduses ja tegevuses, ametnike tööülesannetes ja laadis. Seaduse ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja välja töötada juhendmaterjale ja korraldada teavitustegevusi. Eelnõu seadusena rakendamise esimestel aastatel tuleb analüüsida ka seaduse rakenduspraktikat.

Valitsusasutuste kulud: Riigikantseleile kaasneb üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamisega seonduvalt tööjõukulu 110 000 eurot palgafondi aastas. Kohaliku omavalitsuse üksuste riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulu on hinnanguliselt 291 000 eurot ning edasine püsikulu, mis tagab vajalikud täiendused (automatiseeritud andmevahetus, erinevad vaated, uued tellimused), süsteemi uuendused on hinnanguliselt koos majutuskuludega 179 000 eurot aastas.

Täiendavate elutähtsate teenustega seotud korraldava asutuse ülesannete täitmisega kaasnevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele 0,5–3 koormusega töötaja tööjõukulud umbes 28 500 – 57 000 eurot palgafondiraha aastas.

83

21.02.2024

Ravimiametile ja Terviseametile kaasnevad elutähtsate teenustega seotud korraldava asutuse ülesannete täitmisega 2−3 koormusega töötaja tööjõukulud umbes 114 000 – 171 000 eurot palgafondiraha aastas.

Päästeametilt eeldab eelnõu seoses järelevalvega kohaliku omavalitsuse üksuste üle viis täiendavat ametikohta ja palgafondikulu 210 700 eurot.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt eeldab eelnõu seoses taustakontrolli mooduli arendamisega arenduskulud summas 70 000 eurot. Arenduse vajadus on toodud esile Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023−2027 punktis 1.2.2.

Seaduse rakendamisega seotud 2024. a valitsusasutuste kuludega on riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamisel arvestatud. Edasiste aastate kulude puhul tuleb arvestada, et valitsusasutustel tuleb vaadata üle oma olemasolev eelarve ja lisakulude katmise võimalused ning puuduolevas osas esitada lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis.

Kohalike omavalitsusüksuste kulud

46 kohaliku omavalitsuse üksustele, kes alles hakkavad täitma ETKA ülesandeid, võib käesoleva seaduse eelnõuga seotud ülesannete täitmiseks hinnanguliselt kuluda olenevalt asutusest 1–2 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 50 000 – 100 000 eurot palgafondiraha aastas. ETKA õppuste korraldusele kulub hinnanguliselt 1000–3000 eurot iga kahe aasta tagant. Ülejäänud 33 KOVile, kes täidavad juba ETKA ülesandeid, võib käesoleva seaduse eelnõuga seotud ülesannete täitmiseks hinnanguliselt kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Eelnõuga täpsustatakse KOVide KOKSi § 6 lõikest 1 tulenevate olemuslike ülesannete korraldust ega anta uusi riiklike ülesandeid. Sellest tulenevalt kaetakse eelnõuga kaasnevad kulud KOVi omavahenditest.

Tabel 1: Valitsusasutuste kulud eurodes aastatel 2024−2030 Asutus ja tegevused / Aasta

2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Kliimaministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 3 ametikohta

21 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000

ETKA õppuste korraldamine

6000 6000 6000 6000 6000

Kaitseressursside Amet Elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüside kooskõlastamine

- 114 000 114 000 57 000 57 000 57 000 57 000

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 1 ametikoht

0 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000

Päästeamet Personalikulu KOV järelevalve ja nõustamise

43 900 256 860 256 860 256 860 256 860 256 860 256 860

84

21.02.2024

tagamiseks, 5 ametikohta Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 1 ametikoht

11 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000

ETKA õppuse korraldamine

6000 6000 6000

Riigikantselei Personalikulud, 3 ametikohta

21 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000

KOV riskide hindamise tööriista arendus

270 000 156 000 156000 156 000 156 000 156 000 156 000

Riigipilve majutuskulud

21 000 36 000 36 000 36 000 36 000 36 000 36 000

Ravimiamet Ravimite hulgimüüjate ja apteekide järelevalve Ravimiameti poolt, 2 ametikohta

21 000 145 200 159 720 175 692 175 692 175 692 175 692

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (Justiitsministeeriumi valitsemisala) Taustakontrolli mooduli arendus

70 000

Sotsiaalministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 2 ametikohta

21 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000

ETKA õppuste korraldamine

6000 6000 6000 6000 6000

Tervisekeskuste varustamine elektrigeneraatoritega

756 667 756 667

Terviseamet Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 2 ametikohta

21 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000

KOKKU 520 900 1 848 727 2 175 247 1 3277 552

1 377 552

1 377 552

1 377 552

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks peab kehtestama järgmised uued rakendusaktid või kehtivate rakendusaktide uued terviktekstid:

8.1. Vabariigi Valitsuse määrused:

85

21.02.2024

1) „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest“ eelnõu § 91 lõike 7 alusel;

2) „Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja kord“ eelnõu § 92 lõike 3 alusel;

3) „Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia nõuded ja kord ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest“ eelnõu § 93 lõike 4 alusel.

8.2. Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:

1) „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel;

2) „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ riigikaitseseaduse § 8214 lõike 4 alusel;

3) „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

8.3. Eelnõu jõustumisel muutub kehtetuks järgmine Vabariigi Valitsuse määrus:

„Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004.

8.4. Kehtestada tuleb järgmised ministri määrused:

1) regionaalministri määrus „Toidu varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise täpsemad tingimused ja kord“ toiduseaduse § 465 lõike 3 alusel;

2) regionaalministri määrus „Täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga“ toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel;

3) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

4) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

5) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

6) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

7) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

86

21.02.2024

8) terviseministri määrus „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

9) terviseministri määrus „Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord“ tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 13

ja § 29 lõike 13 alusel.

8.5. Muuta tuleb järgmisi ministrite määrusi:

1) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

2) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

3) majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

4) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 36 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

5) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määrus nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

6) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määrus nr 4 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;

7) Eesti Panga Presidendi 13. juuli 2018. a määrus nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel.

Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisasid).

9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril, lähtudes CER direktiivi artiklis 26 sätestatud tähtajast. Eelnõu § 1 punktid 3ja 24 jõustuvad üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule ja Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti

87

21.02.2024

Õliühingule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Varude Keskusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Toiduliidule. Märkustega arvestamise tabel on toodud eelnõu lisas 4.

88

Justiitsministeerium

Meie: nr 7-2/23-01817

Austatud justiitsminister

Riigikantselei esitab Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse

muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Riigikantselei on muutnud eelnõu ja seletuskirja koostöös Justiitsministeeriumiga eelnõu

esimesel kooskõlastusringil saadud märkuste põhjal, mistõttu palume Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 71 lõike 1 alusel kooskõlastada eelnõu viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Purtsak

Riigikantselei õigusosakonna juhataja

riigisekretäri ülesannetes

Teadmiseks: ministeeriumid

Galina Danilišina

[email protected]

LISA 1

vähem kui 1000 kasutajat rohkem kui 1000 kasutajat rohkem kui 5000 kasutajat rohkem kui 10 000 kasutajat rohkem kui 40 000 kasutajat rohkem kui 100 000 kasutajat

-3 -2 -1 1 2 3

Juhuslik, kaootiline. Kasutatakse vajaduse korral, kui harjumuspärased teenused ei ole kättesaadavad

Inimene või ettevõtte kasutab teenust ainult kindla juhtumi või sündmuse korral

Regulaarselt kindla klientide sihtrühma või ettevõtete poolt

Regulaarselt enamiku kasutajate/klientide poolt

Iga päev kindla klientide sihtrühma või ettevõtete poolt

Iga päev enamiku kasutajate/klientide poolt

-3 -2 -1 1 2 3

On olemas kohe rakendatav alternatiiv

Asendamiseks kulub kuni 12 tundi

Asendamiseks kulub kuni 24 tundi

Asendamiseks kulub kuni 72 tundi

Asendamiseks kulub kuni neli nädalat

Ei ole asendatav või asendamiseks kulub kuid, aastaid

-3 -2 -1 1 2 3

Alternatiiv võimaldab osutada teenust samas mahus

Alternatiivi rakendamisel eeldab teenuse osutamine samas mahus mõningaid ümberkorraldusi

Alternatiivi rakendamisel eeldab teenuse osutamine samas mahus suuremaid ümberkorraldusi

Alternatiiviga on kaetud suur osa teenuse mahust

Alternatiiv võimaldab osutada teenust pooles mahus

Alternatiiv puudub või võimaldab asendada ainult üksikute teenuse osutamise ülesannete täitmist

-3 -2 -1 1 2 3

Mõju puudub (ei ole vajalik ühiskonnale olulisema teenuse toimimiseks)

Mõju väike (mõjutab ühe ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)

Mõju mõõdukas (mõjutab kahe ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)

Mõju keskmine (mõjutab vähemalt kolme ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)

Mõju oluline (mõjutab kuni viie ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)

Mõju suur (mõjutab rohkem kui viie ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)

-3 -2 -1 1 2 3

Teenuse katkestusega ei kaasene mõjutatud teenustele olulisi tagajärgi

Teenuse katkestusega kaasneb mõjutatud teenustele vähe tunnetatav töökorralduslik ebamugavus

Teenuse katkestusega kaasneb mõjutatud teenustele tunnetatav töökorralduslik ebamugavus

Teenuse katkestusega võib kaasneda mõjutatud teenuste protsessiosade seiskumine, mis põhjustab väiksemaid häireid

Teenuse katkestusega võib kaasneda mõjutatud teenuste olulisemate protsessiosade seiskumine, kuid mitte täielik katkestus

Teenuse katkestusega võib kaasneda suure osa mõjutatud teenuste katkestus

-3 -2 -1 1 2 3

Teenus ei ole alternatiiviks ühelegi muule ühiskonnale olulisele teenusele

Võib osutuda mingis osas alternatiiviks koosmõjus mõne muu teenusega

On alternatiiviks vähemalt ühele ühiskonnale olulisele teenusele

On ainukeseks alternatiiviks vähemalt ühele ühiskonnale olulisele teenusele

On alternatiiviks vähemalt kahele ühiskonnale olulisele teenusele

On alternatiiviks vähemalt kolmele ühiskonnale olulisele teenusele

-3 -2 -1 1 2 3

Elutähtsate teenuste määramise kriteeriumid

I Teenuse kasutajate arv või teenusest kasu saavate inimeste arv (aasta jooksul) Mõni kasutaja

Palju kasutajaid

II Kasutamise vajadus eraisikute või ettevõtete poolt aasta jooksul

Harva Tihti

III Teenuse asendatavus

III a Asendatavuse kiirus

Saab kohe asendada

Ei ole asendatav

III b Alternatiivi samaväärsus

Väga lähedane põhiteenusele

Samaväärne puudub

IV Seotus teiste ühiskonnale oluliste

teenustega (elutähtsad ja

üldhuviteenused)

IV a Mitmele teenusele avaldab

mõju

Ei ole seotud teiste teenustega

Seotud paljude teenustega

IV b mõju ulatus seotud teenustele

Mõju väike Mõju suur

V Kas teenus ise on alternatiiviks teistele ühiskonnale olulistele teenustele (elutähtsad

ja üldhuviteenused) Ei ole ise

alternatiiviks On

alternatiiviks

LISA 1

Rohkem kui neli nädalat Kuni neli nädalat Kuni üks nädal Kuni 72 tundi Kuni 24 tundi Kuni paar tundi

-3 -2 -1 1 2 3

Teenuse katkestus ei mõjuta teenuse vajaja harjumuspärast käitumist

Teenuse katkestus muudab teenuse vajaja elukorralduse ebamugavaks

Teenuse katkestuse tulemusena peab teenuse vajaja suurel määral vaatama üle igapäevase elukorralduse ja harjumused

Teenuse katkestusega võib kaasneda selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm

Teenuse katkestusega kaasneb suure tõenäosusega selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm

Teenuse katkestusega kaasneb igal juhul selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm

-3 -2 -1 1 2 3

Teenuse katkemisel ei toimu mõõdetavat otsest negatiivset muutust ühegi populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises

Teenuse katkemisel toimuvad vähesed negatiivsed otsesed muutused populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises, mis jäävad normaalkõikumise piiridesse. Eelnev olukord taastub ilma inimese sekkumiseta

Teenuse katkemisel toimuvad otsesed negatiivsed muutused populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises. Eelnev olukord taastub ilma inimese sekkumiseta

Teenuse katkemisel toimuvad otsesed negatiivsed muutused ühe või mitme liigi isendite arvukuses ja ökosüsteemi talitlemises. Eelneva olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta

Teenuse katkemisel toimub suur otsene negatiivne muutus ühe või mitme liigi isendite arvukuses. Eelneva olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta

Elukeskkonna hävimine teenuse katkemisel. Ökosüsteemi talitlemine on lakanud või pöördumatult kahjustatud. Muudatuse eelset olukorda on võimatu taastada

-3 -2 -1 1 2 3

Teenuse osas ei ole määratud kriisiülesannet

Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt kriisiolukorra lahendamiseks

Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt hübriidkonflikti, sõjaolukorra lahendamiseks ja turul on teenuseosutajate paljusus (palju alternatiivseid pakkujaid)

Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult lühiajaliselt vajalik hübriidkonflikti lahendamiseks. Alternatiivselt on teenuse osas määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik püsivalt kriisiolukorra lahendamiseks

Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult lühiajaliselt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks. Alternatiivselt on teenuse osas määratud kriisiülesanne, ta on vahetult püsivalt vajalik hübriidkonflikti lahendamiseks

Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult püsivalt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks

-3 -2 -1 1 2 3

VI Tagajärgede tajumise kiirus Pika aja jooksul

Lühikese aja jooksul

VII Mõju teenuse vajaja elule ja tervisele

Mugavus Surmav

VIII Mõju keskkonnale

Mõju puudub Mõju on

katastroofiline

IX Teenuse roll riigikaitses

Puudub Märkimisväärn

e roll

LISA 1

Teenuse katkemine võib häirida mõne ettevõtte majandustegevust, aga katkestus ei mõjuta teenuse tarbijate harjumuspärast käitumist ning laiem majanduslik mõju riigi majandusele puudub

Teenuse katkemisega kaasneb mõningane (>0,5% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 125 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 50 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,25% võrra SKP suhtes)

Teenuse katkemisega kaasneb mõõdukas (>1% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 250 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 85 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,35% võrra SKP suhtes)

Teenuse katkemisega kaasneb negatiivne (>2% aastasest nominaalsest SKPst) mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 500 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 175 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,7% võrra SKP suhtes)

Teenuse katkemisega kaasneb ulatuslik (>3% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk + tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 750 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 250 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 1,0% võrra SKP suhtes)

Teenuse katkemisega kaasneb väga ulatuslik (>4% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 1 mld euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 350 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 1,5% võrra SKP suhtes)

-3 -2 -1 1 2 3

X Mõju majandusele

Puudub Mõju

katastroofiline

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 1

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 91 lõike 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, andmete esitamise kord ja nõuded, üleriigilise riskianalüüsi avalikustamise kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest.

2. peatükk Üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord

§ 2. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise kord

(1) Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud asutustega, kes hindavad oma pädevuse piires riske ja esitavad andmed Riigikantseleile.

(2) Üleriigilise riskianalüüsi sisendiks olevate andmete esitamise eest vastutavate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei.

§ 3. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded

Üleriigiline riskianalüüs peab sisaldama vähemalt: 1) analüüsitud ohtude loetelu; 2) prioriseeritud ohtude loetelu ja kirjeldust; 3) prioriseeritud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju analüüsi; 4) ohtude ristsõltuvuse analüüsi; 5) tulevikusuundade ja muutuste prognoosi; 6) riigiülest riskidiagrammi.

§ 4. Üleriigilise riskianalüüsi avalikustamine

1

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid (1) Üleriigilisest riskianalüüsist koostatakse avalik osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest.

(2) Üleriigiline riskianalüüsi avalik osa avaldatakse Riigikantselei veebilehel.

3. peatükk Nõuded üleriigilise riskianalüüsi aluseks olevate andmete esitamise kohta ja andmete

esitamise kord

§ 5. Üleriigilise riskianalüüsi eelduseks olevate andmete esitamise kord

(1) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks esitavad käesoleva määruse §-des 7 ja 8 määratud asutused andmed nende vastutada olevate ohtude, sektorite ja allsektorite ning hinnatud riskide kohta.

(2) Andmete esitamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusel või tema kaasatud asutusel on õigus saada muult asutuselt ja isikult riskide hindamiseks vajalikku teavet.

§ 6. Üleriigilise riskianalüüsi eelduseks olevad andmed

(1) Käesoleva määruse §-des 7 ja 8 loetletud ohtude, sektorite ja allsektorite kohta tuleb esitada andmed järgmisel kujul: 1) analüüsitava ohu kirjeldus; 2) ohu tekkimise tõenäosuse ja mõju analüüs; 3) ohu võimalik mõju elutähtsatele teenustele, 4) tulevikusuundade ja muutuste prognoos; 5) meetmete soovitused avalikkusele ja elutähtsa teenuse osutajatele; 5) vajaduse korral muud andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest.

(2) Käesoleva määruse §-s 8 loetletud sektorite ja allsektorite andmed peavad sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule: 1) asjakohaste looduslike ja inimtegevusest tingitud riskide, sealhulgas §-s 7 nimetatud ohtude, valdkonna- ja piiriüleste riskide, õnnetuste, looduskatastroofide, tervisealaste hädaolukordade, hübriidohtude, terroriaktide, sõjaohu ja muude asjakohaste ohtude tõenäosust ja mõju sektorile ja allsektorile; 2) käesoleva määruse §-8 loetletud sektorite ja allsektorite omavahelisest ristsõltuvusest tulenevaid riske eelanalüüsis kajastatavale sektorile ja allsektorile, sealhulgas elanikkonnale ja siseturule; 3) ülevaadet intsidentidest, mis oluliselt häirisid või võisid oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist.

(3) Asutused on kohustatud andma käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud asutustele teavet riskide hindamiseks.

4. peatükk Loetelu ohtudest, sektoritest ja allsektoritest, mille kohta esitatakse andmed

§ 7. Loetelu ohtudest ja ohtude hindamise eest vastutavatest asutustest

2

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid

Riskid, mida alljärgnevad asutused hindavad ja mille kohta esitavad andmed: 1) klimaatilised ohud, sh üleujutus, sademed, tuuled, tormid, kuum ja külm ilm, jääolud,

maalihked, metsa- ja maastikupõlengud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium; 2) epideemia, pandeemia, mürgistus ja muud inimese tervist mõjutavad ohud –

Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium; 3) loomataud – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 4) ehitistega ja seadmetega seotud või nendest tulenevad õnnetused, sh põlengud,

varingud, plahvatused ja muud asjasse puutuvad sündmused – Siseministeerium, Kliimaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

5) õnnetused ohtlike ainetega ja kiirgusõnnetused – Kliimaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

6) riigisisesed ja piiriülesed tahtlikust tegevusest tulenevad ohud, sh terroristlikust tegevusest, objekti tahtlikust lõhkumisest või ründamisest ning vaenulike riikide eriteenistuste ja sõjalisest tegevusest tingitud ohud – Siseministeerium ja Kaitseministeerium;

7) küberohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 8) sotsiaal-majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Eesti Pank;

9) põgenike sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.

§ 8. Loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riskid elutähtsate teenuste, elutähtsa teenuse osutajate ja ristsõltuvuste väljaselgitamiseks, ning riski hindamise eest vastutavatest asutustest

Loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riskid ja mille kohta alljärgnevad asutused esitavad andmed:

1) energeetikasektor ning selle allsektorid: elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik – Kliimaministeerium;

2) transpordisektor ja selle allsektroid: lennutransport, raudteetransport, veetransport, maanteetransport, ühistransport – Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

3) panganduse ja finantstaristute sektorid – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon;

4) tervisesektor ning selle allsektorid: tervishoiuteenuse osutajad, referentlaborid, ravimite uurimise ja arendamisega tegelevad üksused, põhifarmaatsiatooteid ja ravimpreparaate tootvad üksused, rahvatervise hädaolukorras kriitilise tähtsusega meditsiiniseadmeid tootvad üksused, hulgimüüjad, apteegid – Sotsiaalministeerium;

5) joogiveesektor– Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium; 6) reoveesektor – Kliimaministeerium; 7) digitaristusektor – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 8) keskvalitsuse sektor – Riigikantselei ja ministeeriumid; 9) kosmosesektor – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 10) toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektor – Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

3

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 2

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja kord ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 93 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

2. peatükk Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise nõuded ja kord

§ 2. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise kord

§ 3. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise nõuded

3. peatükk Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamises osalevad asutused

§ 7. Vastutavate asutuste loetelu

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

4

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 3

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 92 lõike 2 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Terminid

2. peatükk

RISKIANALÜÜSI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD

§ 3. Riskianalüüsi koostamine

§ 4. Riskianalüüsi ajakohastamine

§ 5. Riskianalüüsi kooskõlastamine ja kinnitamine

3. peatükk

RISKIANALÜÜSI NÕUDED

§ 6. Riskianalüüsi osad

§ 7. Profiil

§ 8. Teenuste hindamine

§ 9. Riskiprofiil

§ 10. Stsenaariumid

§ 11. Võimekused

§ 12. Haavatavused

§ 13. Riskianalüüsi kokkuvõte

§ 14. Määruse jõustumine

5

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Määrus jõustub (kuupäev).

6

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 4

REGIONAALMINISTER

MÄÄRUS

Toiduga varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 465 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse toidu varustuskindluse valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord.

§ 2. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused

(1) Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel.

(2) Looma pidamise ja liha käitlemise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel.

(3) Piima käitlemise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel.

§ 3. Elutähtsa teenuse osutaja määramise kord

Elutähtsa teenuse osutaja määramise käskkirjas määratakse vajaduse korral ka elutähtsa teenuse tagamise nõue toidugrupi ja tegevuse liigi kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

7

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 5

REGIONAALMINISTER MÄÄRUS

Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

1. Peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded toiduseaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa.

2. peatükk TOIDU VARUSTUSKINDLUSE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE

KIRJELDUS JA SELLE TÄITMISE NÕUDED

§ 2. Elutähtis teenus

(1) Toiduga varustamine on elanikukonna toiduga varustamine selliselt, et vajalikud toiduaineid oleksid elanikkonnale kättesaadavad ka kriisi ajal täites elanikkonna esmavajadusi.

(2) Käesoleva määruse mõistes lähtutakse elutähtsa teenuse osutaja põhitegevuse määratlemisel tema majandustegevuse valdkonnast.

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse osutamise tasemele

(1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud säilitama toiduga tagamise alase tootmisväljundi Eesti Vabariigis vähemalt 50% mahus võrreldes kriisi eelse ajaga vähemalt 30 päevase perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest tehes selleks eelnevalt piisavad ettevalmistused

(2) Peale käesoleva määruse § 2 lõikes 1 määratletud perioodi, peab elutähtsa teenuse osutaja jätkama oma põhitegevust parimal võimalikul viisil, ka juhul kui kriisiolukord on kestnud enam 30 päeva.

(3) Põhitegevuse jätkamise mahu ning tegevusvaru mahu arvutamisel lähtutakse eelmise kalendriaasta 12 kuu keskmisest tegevusmahust põhitegevuse valdkonnas.

8

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid (4) Elutähtsa teenuse osutaja peab toidu varustuskindluse tagamiseks paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ja mahus eelistama toiduaineid, mille omadus vastab vähemalt ühele alljärgnevale kriteeriumile: 1) pika säilivusajaga ja/või eritemperatuuri mittevajavad tooted 2) tulenevalt toidu omadustest kiirelt turustatavad tooted

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Elutähtsa teenuse osutaja kohustub koostama toimepidevuse riskianalüüsi, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõuded.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud alates käesoleva määruse rakendamisest…….kuu/aasta jooksul võtma kasutusele kõik asjakohased ennetavad meetmed, tagamaks käesolevas määruses §-des 2, 3 ja 4 määratletud nõuete täitmise lähtudes koostatud riskianalüüsist.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtudes koostatud riskianalüüsist tagama oma põhitegevuse jätkumise elanikkonna toidu varustuskindluse tagamiseks käesoleva määruse § 2 lõikes 1 määratletud perioodi vältel ja mahus ning tagama teenuse katkestuse korral osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime.

(4) Sealhulgas peab arvestama energiakandjate ja kütteallikate varustuskindlust, veevarustuse katkemise riski, tooraine kättesaadavuse vähenemise riski, majandustegevusse kaasatud personaliga tagatuse vähenemise riski ja muid asjakohaseid riske.

§ 4. Elutähtsa teenuse tagamine ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Elutähtsa teenuse osutaja peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul teavitama elutähtsat teenust korraldavat asutust täitmise katkemisest ning võtma tarvitusele abinõud teenuse taastamiseks.

(2) Käesoleva määruse lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse toimumise koht, aeg, kestus ja eeldatav lõpu aeg; 2) katkestuse tegelik või arvatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks rakendatud meetmete lühikirjeldus; 4) esialgsed andmed oletatava kahju kohta teenuse tarbijale ja seotud osapooltele; 6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

9

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 6

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

10

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 7

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

11

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 8

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

12

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 9

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

13

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 10

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel ning elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika ning loetelu

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja sadamaseaduse § 31 lõike 2 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus, teenust osutavate sadama pidajate ja nende sadamate määramise metoodika ning loetelu

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

14

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 11

TERVISEMINISTER

MÄÄRUS

Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

1.peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse tähenduses tervishoiuteenuse, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) toimepidevuse nõuded.

(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häire või katkestusega ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus.

2.peatükk Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

§ 2. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 6. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

3. peatükk

15

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

§ 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 8. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 9. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 10. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 11. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

4.peatükk Üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

§ 12. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 13. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 14. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 15. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 16. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

5. peatükk Ravimite hulgimüügi elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

§ 17. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 18. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 19. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 20. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 21. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

16

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid 6. peatükk

Apteegiteenuse elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

§ 22. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 23. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 24. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 25. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

§ 26. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

8. peatükk Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus

§ 27. Terviseameti ülesanded

§ 28. Ravimiameti ülesanded

7. peatükk Rakendussätted

§ 29. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

17

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 12

TERVISEMINISTER

MÄÄRUS

Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse § 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel.

§ 1. Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord

§ 2 . Ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev)

18

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 13

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valituse 13. oktoobri 2016. a määruse nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse § 42 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valituse 13. oktoobri 2016. a määruses nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus §-des 251 ja 281 sätestatud teabe osas.“;

2) määruse 3. peatükk täiendatakse paragrahviga 251 järgmises sõnastuses:

„§ 251. Elutähtsa teenuse osutaja andmed

1) elutähtsa teenuse osutaja ärinimi;

2) registrikood;

3) aadress;

4) osutatav elutähtis teenus;

5) osutatava elutähtsa teenuse osutamise piirkond;

6) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber.“;

3) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

19

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 14

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 lõige 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) teave taustakontrolli kohustuse kohta elutähtsa teenuse osutaja juures;“;

2) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

20

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 15

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valituse 29. juulil 2021. a määruse nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded

ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel.

Vabariigi Valituse 29. juulil 2021. a määruses nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus) kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt üheksa kuu ning plaani kümme kuu möödumisel alates hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele.“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 11 – 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vajaliku personali osas toob teenuseosutaja riskianalüüsi välja täpsemad ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on hädaolukorra seaduse §-st 411 sätestatud taustakontrolli tegemine eesmärgipärane ning isikute kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud taustakontroll.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud vajalikke varustajate ja partnerite väljaselgitamisel võtab teenuseosutaja arvesse enda osutava teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest ja enda sõltuvust teistest elutähtsa teenuse osutajatest, sealhulgas välisriikide teenuseosutajatest ning toob riskianalüüsis välja nendest varustajatest ja partneritest sõltuvuse ulatust.“;

3) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust või häiret, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, hädaolukordi ja hübriidohte, terroriohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, kirjeldab neid ning esitab nendega kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele. Korraldav asutus võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama.“;

4) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

21

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.

Rakendusaktide kavandid „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

22

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, ning hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste

muutmise seaduse vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust

ELi õigusakti normi ülevõt- mise kohustus

ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel, lõige, punkt

Jah, ei, valikuline

Paragrahv, lõige, punkt

Pealkiri

Artikkel 1, lõige 1, punkt a

Ei - Reguleerimisala

Artikkel 1, lõige 1, punkt b

Ei - Reguleerimisala

Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt i

Ei - Reguleerimisala

Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt ii

Ei - Reguleerimisala

Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt iii

Ei - Reguleerimisala

Artikkel 1, lõige 1, punkt d

Ei - Reguleerimisala

Artikkel 1, lõige 1, punkt e

Ei - Reguleerimisala

Artikkel 1, lõige 2 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 3 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 4 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 5 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 6 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 7 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 8 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 9 Ei - Kohaldamisala Artikkel 2, punkt 1 Valikuline HOS § 38 lg 1 Mõisted Kooskõlas

direktiivi mõttega

Artikkel 2, punkt 2 Valikuline HOS § 2 lg 5 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega

Artikkel 2, punkt 3 Valikuline Eelnõu HOS § 37 lg 3 p 7

Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega

Artikkel 2, punkt 4 Valikuline Eelnõu HOS § 2 lg 4

Mõisted Kooskõlas direktiivi

1

mõttega Artikkel 2, punkt 5 Valikuline Eelnõu HOS § 2

lg 4 Mõisted Kooskõlas

direktiivi mõttega

Artikkel 2, punkt 6 Valikuline - Mõisted Ei ole eraldi mõistena esile toodud, kuid lähtutakse direktiivis toodud mõiste kirjeldusest

Artikkel 2, punkt 7 Valikuline HOS § 39 lg 2 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega

Artikkel 2, punkt 8 Valikuline - Mõisted Ei ole eraldi mõistena esile toodud, kuid lähtutakse direktiivis toodud mõiste kirjeldusest

Artikkel 2, punkt 9 Valikuline - Mõisted Artikkel 2, punkt 10, alampunkt a

Valikuline - Mõisted

Artikkel 2, punkt 10, alampunkt b

Valikuline - Mõisted

Artikkel 2, punkt 10, alampunkt c

Valikuline - Mõisted

Artikkel 2, punkt 10, alampunkt d

Valikuline - Mõisted

Artikkel 3 Ei - Kohaldamisala Artikkel 4, lõige 1 Jah Eelnõu HOS § 93

lg 1 Strateegia

Artikkel 4, lõige 2, punkt a

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

Artikkel 4, lõige 2, punkt b

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

Artikkel 4, lõige 2, punkt c

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

Artikkel 4, lõige 2, punkt d

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

Artikkel 4, lõige 2, punkt e

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

Artikkel 4, lõige 2, punkt f

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

2

Artikkel 4, lõige 2, punkt g

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

Artikkel 4, lõige 2, punkt h

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

Artikkel 4, lõige 1 teine lause

Jah Eelnõu HOS § 93

lg 4 alusel kehtestatav VV määrus

Strateegia

Artikkel 4, lõige 3 Ei - Strateegia Korralduslik punkt, liikmesriigi kohustus esitada strateegia(d) komisjonile kolme kuu jooksul peale vastuvõtmist

Artikkel 5, lõige 1 Jah Eelnõu HOS §-d 91 ja 92

Riskianalüüs

Artikkel 5, lõige 2, punkt a

Jah Eelnõu HOS § 91

lg 7 alusel kehtestatav VV määrus

Riskianalüüs

Artikkel 5, lõige 2, punkt b

Jah Eelnõu HOS § 91

lg 7 alusel kehtestatav VV määrus

Riskianalüüs

Artikkel 5, lõige 2, punkt c

Jah Eelnõu HOS § 91

lg 7 alusel kehtestatav VV määrus

Riskianalüüs

Artikkel 5, lõige 2, punkt d

Jah Eelnõu HOS § 91

lg 7 alusel kehtestatav VV määrus

Riskianalüüs

Artikkel 5, lõige 2, teine lause

Jah Eelnõu HOS § 91

lg 7 alusel kehtestatav VV määrus

Riskianalüüs

Artikkel 5, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 91

lg 7 alusel kehtestatav VV määrus

Riskianalüüs

Artikkel 5, lõige 4 Ei - Riskianalüüs Korralduslik punkt, liikmesriigi kohustus esitada

3

aruanne komisjonile kolme kuu jooksul peale vastuvõtmist

Artikkel 5, lõige 5 Ei - Riskianalüüs Komisjoni ülesanne

Artikkel 6, lõige 1 Ei - ETOde määramine

Korralduslik, tähtaeg liikmesriigile ETOde väljaselgitami- seks

Artikkel 6, lõige 2, punkt a

Ei - ETOde määramine

Korralduslik, ei eelda normide ülevõtmist. Määramise metoodika toodud eelnõu lisas 1. ETOde täiendavad kriteeriumid eriseadustes

Artikkel 6, lõige 2, punkt b

Ei - ETOde määramine

Artikkel 6, lõige 2, punkt c

Ei - ETOde määramine

Artikkel 6, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 lg-d 12 ja 16

ETOde määramine

Artikkel 6, lõige 4 Eelnõu HOS § 38 lg 12

ETOde määramine

Artikkel 6, lõige 5 Jah Eelnõu HOS § 38 lg-d 14 ja 16

ETOde määramine

Osas, mis puudutab ETO staatuse lõpetamist

Artikkel 6, lõige 6 Ei - ETOde määramine

Komisjoni ülesanne

Artikkel 7, lõige 1, punkt a

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Korralduslik, ei eelda normide ülevõtmist. Määramise metoodika toodud eelnõu lisas 1. ETOde täiendavad kriteeriumid eriseadustes

Artikkel 7, lõige 1, punkt b

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Artikkel 7, lõige 1, punkt c

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Artikkel 7, lõige 1, punkt d

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Artikkel 7, lõige 1, punkt e

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Artikkel 7, lõige 1, punkt f

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

4

Artikkel 7, lõige 2, punkt a

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Korralduslik. Liikmesriigi kohustus esitada komisjonile kokkuvõte ETOde kohta

Artikkel 7, lõige 2, punkt b

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Artikkel 7, lõige 2, punkt c

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Artikkel 7, lõige 2, teine lause

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Artikkel 7, lõige 2, kolmas lause

Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Artikkel 7, lõige 3 Ei - ETOde määramise kriteeriumid

Komisjoni ülesanne

Artikkel 8 Valikuline HOS § 36 lg 3 ja § 36 lg 1 p-d 5−7

Kohaldamine panganduse, finantsturutaristu ja digitaristu sektoritele

Direktiivi nõuded kohaldatakse krediidiasutus- tele, kes osutavad HOS § 36 lg 3 teenuseid, ning sideettevõtjatele, kes osutavad HOS § 36 lg 1 punktide 5−7 teenuseid

Artikkel 9, lõige 1 Jah HOS § 36 lg-d 1, 3, 4 ja eelnõu HOS § 36 lg-d 2 ja 5

Pädevad asutused Pädevateks asutusteks on ETKAd

Artikkel 9, lõige 2 Ei - Ühtne kontaktpunkt

Korralduslik, puudutab Eesti enda kohustusi, ei vaja normi loomist seadusse

Artikkel 9, lõige 3 Ei - Ühtse kontaktpunkti aruanne

Artikkel 9, lõige 4 Ei - Ühtse kontaktpunkti ressurss

Töökorralduslik küsimus, ei vaja normi ülevõtmist

Artikkel 9, lõige 5 Ei - Pädevad asutused Pädevad asutused on valitsusasutused. Tegemist töökorraldusliku küsimusega, mis on tagatud ka

5

praegu Artikkel 9, lõige 6 Ei Eelnõu HOS §

416 ja eelnõu HOS § 91 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus

Pädevad asutused Täpsustatud koostööd seoses aruandlusega ja infovahetusega riskide, ohtude, meetmete kohta

Artikkel 9, lõige 7 Ei - Ühtne kontaktpunkt

Korralduslik. Puudutab aruandlust komisjonile

Artikkel 9, lõige 8 Ei - Ühtne kontaktpunkt

Komisjoni ülesanne

Artikkel 10, lõige 1 Ei HOS § 37 lg 1 p- d 1 ja 2, eelnõu ELTS § 71 lg 5 p 21, KKütS § 8 lg 3 p 41, MGS § 171

lg 5 p 41

Toetus ETOdele Puudutab koolitamist, juhendamist, nõustamist

Artikkel 10, lõige 2 Ei HOS § 37 lg 1 p- d 1 ja 2

Toetus ETOdele

Artikkel 10, lõige 3 Ei HOS § 37 lg 1 p- d 1 ja 2

Toetus ETOdele Vabatahtliku teabevahetuse hõlbustamine

Artikkel 11, lõige 1, punkt a

Ei - Liikmesriikide koostöö

Rahvusvahelise koostöö küsimus, ei eelda täiendavate normide loomist

Artikkel 11, lõige 1, punkt b

Ei - Liikmesriikide koostöö

Artikkel 11, lõige 1, punkt c

Ei - Liikmesriikide koostöö

Artikkel 11, lõige 2 Ei - Liikmesriikide koostöö

Selgitav norm

Artikkel 12, lõige 1 Jah HOS § 38 lg 3 p 1 ja HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus ning eelnõu HOS § 38 lg 14 p 1

ETO riskianalüüs

Artikkel 12, lõige 2 Jah HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus

ETO riskianalüüs

Artikkel 13, lõige 1, punkt a

Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 71–74

ETO toimepidevus

Artikkel 13, lõige 1, punkt b

Jah HOS § 38 lg 3 p 2 ETO toimepidevus

Artikkel 13, lõige 1, punkt c

Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 71–74

ETO toimepidevus

Artikkel 13, lõige 1, punkt d

Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38

ETO toimepidevus

6

lg 3 p-d 71–74

Artikkel 13, lõige 1, punkt e

Jah HOS § 38 lg 3, eelnõu § 411 ja 412 ja HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus

ETO toimepidevus, taustakontroll

Artikkel 13, lõige 1, punkt f

Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-71–74

ETO toimepidevus

Artikkel 13, lõige 1, teine lause

Jah HOS § 38 lg 3, eelnõu HOS § 411

lg 6, § 38 lg 3 p-d 71–74

ETO toimepidevus, taustakontroll

Artikkel 13, lõige 2 Jah HOS § 39 lg-d 1, 3 ja 5

ETO plaan

Artikkel 13, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 lg 3 p 8

ETO kontaktpunkt

Artikkel 13, lõige 4 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanneArtikkel 13, lõige 5 Ei - Nõuandemissioon

Artikkel 13, lõige 6 Ei - Komisjoni rakendusakt

Artikkel 14, lõige 1, punkt a

Jah Eelnõu HOS § 411

Taustakontroll

Artikkel 14, lõige 1, punkt b

Jah Eelnõu HOS § 411

Taustakontroll

Artikkel 14, lõige 1, punkt c

Jah Eelnõu HOS § 411

Taustakontroll

Artikkel 14, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § 411, § 412 lg 1–3 ja § 413

Taustakontroll

Artikkel 14, lõige 3, punkt a

Jah Eelnõu HOS § 413 lg 1 p 1 ja lg 3

Taustakontroll

Artikkel 14, lõige 3, punkt b

Jah Eelnõu HOS § 412 lg-d 1 ja 2, § 413 lg 1 p 2 ja lg 2 ning lg 4

Taustakontroll

Artikkel 14, lõige 3, teine lause

Jah KarRS § 30 lg 5 Taustakontroll

Artikkel 15, lõige 1, punkt a

Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 416 lg-d 3–6

Intsidentidest teavitamine

Artikkel 15, lõige 1, punkt b

Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 416 lg-d 3–6

Intsidentidest teavitamine

Artikkel 15, lõige 1, punkt c

Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 416 lg-d 3–6

Intsidentidest teavitamine

Artikkel 15, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § 415 lg-d 3–5

Intsidentidest teavitamine

Artikkel 15, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 Intsidentidest

7

lg 4 ja § 416 lg-d 3–6

teavitamine

Artikkel 15, lõige 4 Ei Intsidentidest teavitamine

Korralduslik, ei vaja normi loomist

Artikkel 16 Valikuline - Standardid Ei eelda normi ülevõtmist

Artikkel 17, lõige 1, punkt a

Jah Eelnõu HOS § 414 lg 1

Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja

Artikkel 17, lõige 1, punkt b

Jah Eelnõu HOS § 414 lg 1

Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja

Artikkel 17, lõige 1, punkt c

Jah Eelnõu HOS § 414 lg 1

Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja

Artikkel 17, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § 414 lg-d 2, 3, 4, 5

Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja

Artikkel 17, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 414 lg-d 6 ja 7

Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja

Artikkel 17, lõige 4 Jah Eelnõu HOS § 414 lg 7

Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja

Artikkel 18, lõige 1 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik, ei eelda normi ülevõtmist

Artikkel 18, lõige 2 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne

Artikkel 18, lõige 3, punkt a

Jah Eelnõu HOS § 415 lg 2

Nõuandemissioon

Artikkel 18, lõige 3, punkt b

Jah Eelnõu HOS § 415 lg 2

Nõuandemissioon

Artikkel 18, lõige 3, punkt c

Jah Eelnõu HOS § 415 lg 2

Nõuandemissioon

Artikkel 18, lõige 4 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne

Artikkel 18, lõige 5 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik norm nõuandemis- siooni korraldamise kohta

Artikkel 18, lõige 6 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne

Artikkel 18, lõige 7 Jah Eelnõu HOS § 415 lg-d 1 ja 3

Nõuandemissioon

Artikkel 18, lõige 8 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik norm nõuandemis-

8

siooni korraldamise kohta

Artikkel 18, lõige 9 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne

Artikkel 18, lõige 10 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 1 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 2, esimene lause osa

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt a

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt b

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt c

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt d

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt e

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt f

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt g

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni

9

ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt h

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt i

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 3, punkt j

Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 4 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 5 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 6 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 19, lõige 7 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne

Artikkel 20, lõige 1 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne

Artikkel 20, lõige 2 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne

Artikkel 20, lõige 3 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne

Artikkel 21, lõige 1, punkt a

Jah HOS § 46 Järelevalve

Artikkel 21, lõige 1, punkt b

Jah HOS § 46 ja eelnõu HOS § 451

Järelevalve

Artikkel 21, lõige 2, punkt a

Jah HOS § 46 ja HMS

Järelevalve

Artikkel 21, lõige 2, punkt b

Jah HOS § 46 ja HMS ning eelnõu HOS § 451

Järelevalve

10

Artikkel 21, lõige 2, teine lause

Jah HOS § 46 ja HMS

Järelevalve

Artikkel 21, lõige 3 Jah HOS § 46 Järelevalve Artikkel 21, lõige 4 Jah HOS § 46 ja

HMS Järelevalve

Artikkel 21, lõige 5 Jah HOS § 46 ja HMS ning HKTS

Järelevalve

Artikkel 22 Jah Eelnõu HOS §-d 47 ja 49

Karistused

Artikkel 23, lõige 1 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne

Artikkel 23, lõige 2 Ei - Volitused Komisjoni volituse tähtaeg

Artikkel 23, lõige 3 Ei - Volitused Korralduslik punkt volituse tagasivõtmise kohta

Artikkel 23, lõige 4 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne

Artikkel 23, lõige 5 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne

Artikkel 23, lõige 6 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne, akti jõustumine

Artikkel 24, lõige 1 Ei - Komiteemenetlus Kohaldamise norm

Artikkel 24, lõige 2 Ei - Komiteemenetlus Komisjoni ülesanne

Artikkel 25 Ei - Aruandlus Komisjoni ülesanne

Artikkel 26, lõige 1 Jah Eelnõu § 18 Jõustamine Artikkel 26, lõige 2 Jah Eelnõu lisa 3 Ülevõtmistabel Artikkel 27 Ei - - Ei pea võtma

üle, puudutab direktiivi 2008/114/EÜ kehtetuks tunnistamist

Artikkel 28 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi jõustumist

Artikkel 29 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi adressaate

Lisa punkt 1, alampunkt a

Jah ELTS § 211 lg 1 ETO

Lisa punkt 1, alampunkt b

Jah Eelnõu KKütS § 7 lg 3

ETO

Lisa punkt 1, alampunkt Jah Eelnõu VKS § 3 ETO

11

c lg 7 Lisa punkt 1, alampunkt d

Jah Eelnõu MGS § 22 lg 15

ETO

Lisa punkt 1, alampunkt e

Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud

Lisa punkt 2, alampunkt a

Jah Eelnõu LennS § 589 lg-d 1 ja 2

ETO

Lisa punkt 2, alampunkt b

Jah Eelnõu RdtS § 91 ETO

Lisa punkt 2, alampunkt c

Jah Eelnõu SadamS § 31 lg 1

ETO

Lisa punkt 2, alampunkt d

Jah Eelnõu EhS § 97 lg-d 7 ja 8

ETO

Lisa punkt 2, alampunkt e

Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud

Lisa punkt 3 Jah KAS § 3 lg 2 ETO Lisa punkt 4 Jah - ETO ETOd ei ole

tuvastatud Lisa punkt 5 Jah Eelnõu TTKS § 7

lg-d 5 ja 6, § 17 lg 11, § 22 lg 41, RavS § 26 lg 11

ETO Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis g määratletud tervishoiuteenu- se osutajad. Üksused, kellel on direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 79 osutatud hulgimüügiluba

Lisa punkt 6 Jah Eelnõu ÜVVKS § 6 lg 2

ETO

Lisa punkt 7 Jah Eelnõu ÜVVKS § 6 lg 2

ETO

Lisa punkt 8 Jah ESS § 87 lg 4 ETO Elektroonilise side teenuste osutajad direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 4 tähenduses, kui nende teenused on üldkasutatavad

Lisa punkt 9 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud

Lisa punkt 10 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud

12

Lisa punkt 11 Jah Eelnõu ToiduS § 464

ETO

13

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4

Sisukord Justiitsministeerium.......................................................................................................................................................................................................2

Kaitseministeerium.....................................................................................................................................................................................................17

Kliimaministeerium.....................................................................................................................................................................................................27

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium...........................................................................................................................................................32

Rahandusministeerium................................................................................................................................................................................................37

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.................................................................................................................................................................42

Siseministeerium.........................................................................................................................................................................................................52

Sotsiaalministeerium...................................................................................................................................................................................................61

Finantsinspektsioon.....................................................................................................................................................................................................67

Eesti Pank....................................................................................................................................................................................................................71

Konkurentsiamet.........................................................................................................................................................................................................77

Justiitsministeerium

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte arvestatud

Kommentaarid

1. EL õiguse ja riigisisesed küsimused − juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu (EL) õigusega seotud eelnõusse ei kavandata teisi küsimusi. See võib hakata takistama või pikendama EL õiguse ülevõtmist. Lähtudes eelnevast tuleb eelnõust jätta välja muudatused, mis ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega ning koondada need muudatused eraldi eelnõuks.

Arvestatud Eelnõust on jäetud välja muudatused, mis ei ole vahetult vajalikud direktiivi rakendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks.

1

2. Päringute tegemine e-äriregistri kaudu – Justiitsministeerium nõustub, et rahvastikuregistri ja karistusregistri päringuid tehakse taustakontroll raames e- äriregistri kaudu, kuid üksnes järgmiste tingimuste täitmisel: a. äriregistri seaduses on muudetud registri pidamise eesmärk; b. kindlaks on määratud ETO-de nimekiri, kes taustakontrolli raames päringuid teha tohivad; c. kindlaks on määratud isikud ETO-des, kes taustakontrolli raames päringuid teha võivad; d. kindlaks on määratud ametikohad, millele kandideerivate isikute suhtes võib taustakontrolli raames päringuid teha; e. Riigikantselei on vastutav töötleja nende päringute osas, mitte Justiitsministeerium; f. seletuskirjas on esitatud protsessi joonis, kuidas see kontroll käib, kes vastutab, kust andmeid saadakse jne; g. seletuskirjas on välja toodud äriregistri arenduste maksumus ja reaalne ajakava.

Selgitused Eelnõu on muudetud. Selgitame järgmist:  Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib üksnes

kehtivaid karistusandmeid ehk teeb päringu karistusregistrisse. Vt lähemalt: https://www.rik.ee/et/karistusregister.

 Eelnõust on välja jäetud teovõime kontroll.  Eelnõu on täiendatud keeluga kontrollida

muid karistusregistrisse kantud andmeid juhul, kui päringu vastuseks on saadud teave konkreetsete kuritegude kohta, mis on töö andmise keeldumise imperatiivseks aluseks.

 Eelnõu kohaselt määratakse ETO riskianalüüsis kindlaks konkreetsed ülesanded või ameti/töökohad (NB! mitte konkreetsed taustakontrollile allutatud füüsilised isikud) ning riskianalüüsi peab olema ka elutähtsat teenust korraldav asutus (ETKA) kinnitanud. Enne kinnitamist pole karistusregistri andmete pärimine konkreetset ülesannet täitva isiku suhtes lubatud.

 Seaduses ei määrata ETO konkreetseid (personali) töötajaid, kes võiksid karistusregistrisse päringuid teha. Selgitame, et seadusandja kohustab tagama ETOt kui juriidilist isikut, kes vastutab elutähtsa teenuse toimepidevuse eest. See kohustus hõlmabki seadusandja antud volitust teha ise päring karistusregistrisse. ETOs määratakse päringu tegemise õigusega isikud, kes on tuvastatavad. ETO juriidilise isikuna on kohustatud tagama selle, et tema enda

2

kinnitatud riskianalüüsis markeeritud tööd tegeva isiku kohta on seaduse kohaselt ka päring tehtud. Andmekaitsealase järelevalve tegemiseks on juba praegu Eestis iga karistusregistri päringu tegija (füüsilise isikuna) tuvastatav, sh kas ta tahtis kogu kehtivate karistuste vaadet või üksikute karistuste andmeid.

 Vastutava töötleja määramise vajadus ja põhjus on hetkel arusaamatu, nt pole seda reguleeritud lastekaitseseaduses analoogsete päringute tegemisel lastega töötavate isikute töötamise õiguste piiramisel. Palume siin JUMi sõnastusettepanekut, kui eelnõu sõnastust on vaja täiendada vastava sättega vastutava töötleja kohta.

 Seletuskirja on täiendatud protsessijoonisega. Andmeid ettevõtte ETO staatuse kohta kontrollitakse TTRst, taustakontrollile allutatud töötajate andmed töökoha põhiselt hoitakse TÖRs analoogselt riigikaitseliste töökohtadega. E-toimikus ei hoiustata arenduse tulemusena täiendavaid andmeid. Liideste abil teiste registritega üksnes kontrollitakse eelduste esinemist, et ETO saaks isiku kohta karistusandmeid. Täiendavat andmesäilitamise kohustust ei teki, kuna karistusandmete pärimise kohta koostatakse juba praegu logisid ning järelevalve korral lähtutakse logide andmetest.

3. Taustakontrolli läbiviimise kohustus – Euroopa Mittearvestatud Ei nõustu JUM märkusega, et eelnõus toodud

3

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 14 lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud esitada taotlusi taustakontrolliks. Samuti tuleb direktiivi põhjenduspunkti 32 kohaselt tagada, et asjaomased asutused hindavad [taustakontrolliks esitatud] taotlusi mõistliku aja jooksul ning töötlevad neid kooskõlas liikmesriigi õigus- ja menetlusnormidega ning asjakohaste ja kohaldatavate liidu õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega. Justiitsministeeriumi hinnangul nähtub eelnevast, et taustakontrolli peaks läbi viima riigiasutus, mitte elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ise. Eelnõus on aga vastav kohustus pandud ETO-le. Võime jaatada lahendust, kus ETO esitab asutusele päringu ning saab jah/ei vastuse vastavalt sellele, kas isiku kohta on tehtud piiratud teovõime kanne ja tal on kehtiv karistus. Samas peab sellise lahenduse puhul olema määratud asutus, kes on andmetöötluse vastutav töötleja. Hetkel kavandatud regulatsiooni puhul peame problemaatiliseks lahendust, kus ETO-le on eelnõuga antud kaalutlusõigus. Isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja direktiiviga ei ole kooskõlas, et ETO-dele antakse nimekiri isiku kõikidest kehtivatest karistustest, mille alusel ETO annab hinnangu taustakontrolli läbimise kohta. Oleme seisukohal, et direktiivi korrektseks ülevõtmiseks tuleks taustakontrolli teostamise ülesanne (nt tehnilise lahenduse pakkumine) anda asutusele. Palume eelnõu direktiiviga kooskõlla viia.

taustakontrolli lahendus ei ole kooskõlas direktiiviga. Kohustus isikute taustakontrolliks tuleneb direktiivi artikli 13 lg 1 p-st e. Selle kohaselt kohustub ETO tagama töötajate turvalisuse piisava haldamise, sh määrama isikute kategooriad, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Artikli 14 lg 1 paneb liikmesriigile kohustuse täpsustada tingimused, mille alusel on ETO-l lubatud esitada taotlusi (request) taustakontrolliks. Sõna request tähendab ka päringute esitamist. Direktiiv ei täpsusta, mis kujul need päringud võivad olla esitatud ja mis kujul tuleb esitada vastus päringule. Euroopa Komisjoni õigusteenistus on 20.06.2023 esitanud seisukoha, et Artiklit 14 tuleks lugeda kooskõlas CER direktiivi põhjendusega 32, mis kajastab artiklit 14 ja annab näiteid selle kohta, kuidas isiku identiteeti saab kinnitada. Seejuures on kohustused seotud saavutatava tulemusega: st seni, kuni riiklikud asutused austavad neid kohustusi, võivad taustakontrolli tegemise viisid võtta erinevaid vorme, sealhulgas elektroonilisi, kuna CER direktiiv ei ole selles osas ettekirjutav. Riiklike asutuste ülesanne on hinnata, kas konkreetse taustakontrolli viisi valik austab artikli 14 CER direktiivi ja muu selles osas viidatud EL õigusega ettenähtud kohustusi. Sellest tulenevalt saavad päringud olla ka digitaalsed, nt ETO päring karistusregistrisse. Täpne lahendus on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada. Oluline on see, et on täidetud direktiivi eesmärk tagada töötajate turvalisuse haldamine vähemalt miinimumulatuses

4

(dokumendi kontroll ja karistusandmete kontroll). Direktiivi art 14 lg 3 kohaselt tuleb taustakontrolli raames kontrollida vähemalt isiku isikusamasust ja isiku karisusregistri andmeid. Sisuliselt piirdub direktiivis nimetatud taustakontroll isiku isikut tõendava dokumendi kontrolliga ja karistusandmete kontrolliga. Kõiki neid toiminguid saab teha ETO ise ning puudub vajadus, et seda andmestikku vahendaks PPA või KAPO. Taustakontrolli ülesande andmine PPA või KAPO-le ei tooks lisandväärtust, kuna sellisel juhul need asutused lihtsalt väljastavad ETOdele karistusandmete väljavõtte, mida ETO saaks võtta ise.

Komisjoni õigusteenistus on ka oma vastuses rõhutanud (vastus edastatud ka JUM-le), et negatiivse tagajärje sisustamine on jäetud liikmesriikide pädevusse, direktiiv ei anna siinkohal suuniseid. On liikmesriigi otsustada, kuidas reguleeritakse negatiivse tagajärje realiseerimist ja mille alusel seda kaalutakse.

Kaalumisõiguse jätmine ETOdele taustakontrolli tulemuste kohaldamisel on kooskõlas direktiiviga. Seda enam, et direktiivi art 13 lg 1 p e kohaselt on just ETO kohustus tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine riskianalüüsi ja taustakontrolli protseduuriga. Taustakontrolli tegemine on kohustuslik. Otsustamine kontrolli tagajärgede üle on jäetud direktiivi kohaselt ETOdele. Riik peab looma üksnes võimalused ETOde töötajatest tulenevate riskide kontrollimiseks ja vastavate

5

päringute tegemiseks otsuse langetamiseks.

Nagu märkuses toodud, siis Justiitsministeeriumi hinnangul peaks taustakontrolli tegema riigiasutus, mitte elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ise. Eelnõu koostamisel ja selle kooskõlastamise raames on selgitatud mitmel korral mh JUM-le, et ka komisjoni seisukohalt võib vastava „taotluse esitamist“ käsitada karistusandmete pärimisega, kui see on riigisiseselt reguleeritud (vastav komisjoni kiri edastatud ka varem JUM-le). Direktiivi miinimum piirdubki aga karistusandmete kontrolliga, mida Eesti õiguse kohaselt on võimaldatud teha igaühel. Vt https://www.rik.ee/et/karistusregister, kus on kirjas: „Igaüks saab nii enda kui teiste isikute kohta iseseisvalt teha päringuid avalikus e-toimiku infosüsteemis.“

Samuti on juba praegu Eestis tagatud selle päringu tegemise üksikasjade järelevalve AKI poolt. Ka komisjon on nõustunud, et Eestis (juba enne direktiivi vastuvõtmist) loodud lahendus karistusandmete kontrollimiseks ei ole direktiiviga vastuolus juhul, kui päringu teeb ka (Eesti lahenduse vaates) ETO ise, kuna päringud tehakse kooskõlas riigisiseste normidega karistusandmete kontrolliks.

4. Eelnõu § 1 p 5 – eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutavas eriolukorras Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjektide suhtes kehtestada määrusega nõudeid ja tingimusi, mis tavatingimustes on kehtestatud seadusega. Seletuskirjas ei ole analüüsitud selle sätte

Selgitused Kavandatav hädaolukorra seaduse § 251 on jäetud eelnõust välja. Nimetatud muudatus kavandatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõusse. Täpsem selgitus ja põhiseaduslikkuse hinnang esitatakse selle eelnõu seletuskirjas.

6

põhiseaduspärasust, ennekõike selle kooskõla seaduse reservatsiooni põhimõttega. Kahtlusi tekitab just võimalus muuta määrusega seadusi eriolukorras, kus Riigikogu kogunemine ei ole tõenäoliselt takistatud. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi. Selline määrus antakse erivolitusnormi alusel ning see ei tohi väljuda volitusnormi reguleerimiseseme raamidest. Riigikohus on leidnud, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega (RKPJKo 5.11.2002, 3-4-1-8-02). Samuti ei ole seletuskirjas analüüsitud, miks olukorras, kus Riigikogu ei saa kokku tulla, ei kehtestata vajadusel seadusemuudatusi seadlusega, nagu seda võimaldab PS § 109. Palume analüüsida seletuskirjas sätte kooskõla PS-ga lähtuvalt eelnevatest tähelepanekutest.

5. Eelnõu § 1 p 22 (§ 412 lg 1 p 1) – direktiivi (EL) 2022/2557 põhjenduspunkti 32 kohaselt selleks, et kinnitada taustakontrolli objektiks oleva isiku identiteeti, on asjakohane, et liikmesriigid nõuavad kooskõlas kohaldatava õigusega isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti. Direktiiv ei näe ette, et ETO peaks tuvastama isikusamasuse korrakaitseseaduse mõttes või tegema selleks päringu riiklikusse andmekogusse, vaid direktiiv sätestab kohustuse ETO-le küsida isikult isikut tõendavat dokumenti, et veenduda, et isik, kelle suhtes taustakontrolli teostamise taotlus esitatakse, on see, kellena ta ennast kinnitab olevat. Eelnevast tulenevalt palume jätta eelnõust välja kavandatav § 412 lõike 1 punkt 1 ning näha eelnõus ette eraldi kohustus küsida isikult isikut tõendavat dokumenti, mille alusel

Arvestatud Eelnõu on täiendatud.

7

kontrollida, kas tegemist on sama isikuga, keda isik väidab end olevat.

6. Eelnõu § 1 p 3 – kuna Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 66 lõike 1 järgi on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine, siis peab Justiitsministeerium riskianalüüsi koostamise juhtimise küsimuses pädevaks Siseministeeriumi. Seda põhjusel, et vastavateemaliste poliitikate väljatöötamine saab põhiseaduse (PS) järgi olla üksnes ministeeriumi valdkond. PS § 94 järgi moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Üleriigiline riskianalüüs, sealhulgas selle koostamine, on Siseministeeriumi valitsemisala üks põhiülesandeid, seega see ei ole käsitletav tugiteenusena ega tehnilise teenindamisena (VVS § 77), mida saaks juhtida Riigikantselei. Sama märkus kehtib ka eelnõuga kavandatava HOS § 416 kohta, kuna strateegia väljatöötamine on sisuliselt võrdsustatav valdkonna poliitika väljatöötamisega, mis on PS § 94 kohaselt ministeeriumi pädevus ega kujuta endast tugiteenust.

Mittearvestatud VVS § 77 lg 1 p 14 kohaselt on Riigikantselei pädevuses kriisireguleerimispoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise koordineerimine. Siseministeeriumi pädevus on VVS § 66 lg-ga 1 piiritletud ainult riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamise, kodanikuühiskonna arengu kavandamise ja koordineerimise, rahvastiku toimingute ja usuliste ühendustega seotud küsimustega. Siseministeeriumi pädevusse ei kuulu kriisireguleerimispoliitika ja selle elluviimine. Üleriigiline riskianalüüs ja ETO-de toimepidevuse strateegia on kriisireguleerimispoliitika elluviimise tööriistad ning kriisireguleerimispoliitika väljatöötamine ja elluviimine on Riigikantselei pädevuses, sh vajalikke õigusaktide ja dokumentide ettevalmistamine. Selline pädevus on Riigikantseleil alates 01.07.2021 ning käesoleva eelnõu raames ei ole kavas muuta valitsusasutuste pädevusi. Vt ka hädaolukorra seaduse muudatuse põhjendusi, millega kriisireguleerimisvaldkond Riigikantseleisse üle läks: „Muudatuse tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma

8

valitsemisalas ning vastutab selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud. Eelnevaga seonduvalt saab eelnõu kohaselt Riigikantselei ülesandeks ka õigusaktide väljatöötamine valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel. Kriisireguleerimise näite puhul tähendab see, et sellealase poliitika väljatöötamise ja elluviimise koordineerimise saab anda Riigikantseleile, kuna tegemist on mitut valitsemisala hõlmava valdkonnaga. Nimetatud juhul ei ole võimalik rääkida ühe ministeeriumi valitsemisalast ega ka ühest asjaomasest ministrist. Poliitika koordineerimine tähendab muuhulgas õigusaktide eelnõude väljatöötamist. Kui kriisireguleerimise kui valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimise ülesanne on Riigikantseleil, toob see kaasa muuhulgas ka vastavate eelnõude väljatöötamise vajaduse.“ Lisaks, põhiseadus ei kohustagi kõiki võimalikke sisulisi küsimusi ministeeriumide vahel ära jaotama. See nähtub kasvõi juba sellest, et PS § 94 lg 4 kohaselt võib Vabariigi President peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita minister). Sellisel regulatsioonil on mõte ainult siis, kui sellise ministri vastutada võib anda küsimuse, mis samal ajal ühegi teise (ministeeriumi juhtiva) ministri vastutusvaldkonda ei kuulu. Ühtlasi ei kohusta põhiseadus ministrit valima poliitikute seast. Poliitilist vastutust kannab peaminister, kes vastavalt VVS § 36 lg 1 p-le 21 esitab VV-le ettepanekuid oma vastutusvaldkonna, Riigikantselei pädevuses olevate

9

ja muude küsimuste otsustamiseks. Seega ka näiteks kannab Riigikogus Riigikantselei ettevalmistatud seaduseid ette ehk et poliitiline vastutus on peaministri kaudu olemas.

7. Eelnõu § 1 p 5 (lg 2 p-d 3 ja 4) – seletuskirja ja eelnõu põhjal jääb ebaselgeks, kas mõeldud on intressi ja viiviste maksmise või arvestamise peatamist? Justiitsministeerium on seisukohal, et ainult maksmise peatamine võib jääda olukorda arvestades ebapiisavaks. Palume seletuskirja selles osas täiendada.

Selgitused Kavandatav hädaolukorra seaduse § 251 on jäetud eelnõust välja. Nimetatud muudatus kavandatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõusse. Praegu on ebaselge, kas JuM teeb ettepaneku lisaks intresside/viiviste maksmise peatamisele peatada ka üleüldse nende arvestamine teatud perioodi jooksul ehk sisuliselt soovitakse vähendada krediidisaajate võlgnevust (või ka kindlustusvõtjate kohustusi). RAM hinnangul on tegemist põhimõttelise muudatusega ja see võib (mingil määral) kahjustada pankade finantspositsiooni ja laiemalt finantsstabiilsust (punktis 4 sätestatud kindlustuslepingute puhul oleks ilmselt laiem mõju väiksem). RAM ei ole praegu veendunud, kas see oleks mõistlik ja ses osas tuleks veel konsulteerida Finantsinspektsiooniga.

8. Eelnõu § 1 p 15 (Tsiviiltoetuste register) − üldise märkusena toome välja, et isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud PS §-s 26. Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) §- de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk, milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja andmete säilitamise tähtaeg. HOS-is on andmekogu regulatsioon puudulik ning vajab

Selgitus Arvestust ETOde üle peetakse tsiviiltoetuse registris alates 01.07.2018. Tegemist on juba kehtiva normiga. Tsiviiltoetuse registrit andmekoguna reguleerib RiKS § 8214 ja selle lõike 4 alusel kehtestatud registri põhimäärus. Nimetatud põhimääruses on juba määratud ETOdega seotud andmete koosseis ja ETKAd volitatud töötlejatena. Käesolevas eelnõus üksnes tuuakse välja viide tsiviiltoetuse registrile ega dubleerita RiKSis sätestatud regulatsiooni. Märkusest tulenevad vajalikud täpsustused tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, millega tunnistatakse mh

10

oluliselt täiendamist. Andmekogu reguleeriv säte peab muu hulgas sisaldama andmekogu eesmärki, andmekogu vastutavat töötlejat, andmekogus töödeldavat andmekoosseisu, säilitamise tähtaegu. Samuti peab põhimääruse volitusnorm sisaldama, millised asjaolud volitab seadusandja määruse tasemel reguleerimiseks, nt andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, volitatud töötlejad, vastutava volitatud töötleja ülesanded jne (vt ka AvTS § 435). Palume esimesel võimalusel HOS-i andmekogu regulatsiooni eelnevast märkusest tulenevalt täiendada.

nii HOS kui ka RiKS kehtetuks.

9. Eelnõu § 1 p 22 – eelnõuga kavandatava HOS § 411 lõike 8 punkti 1 puhul palume mõisteid täpsustada. Ilmselt on ühe kontrolli välistava alusena loetelus silmas peetud isikuid, kellel on riigisaladusele ametikohajärgne juurdepääsu õigus? Palume eelnõu sõnastust täpsustada.

Arvestatud Eelnõu on täpsustatud.

10. Teovõime kontrollimine – eelnõu kohaselt peab ETO kontrollima isiku teovõimet. Juhime tähelepanu, et rahvastikuregistrist ei saa kontrollida seda, millises ulatuses on täisealisel isikul teovõime, kuna teovõime on faktiline seisund. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 8 lõike 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Eestkoste on ainult eeldus isiku teovõime osas. See kehtib mõlemat pidi, st kui eestkostet ei ole seatud, võib inimese teovõime ikkagi olla piiratud ja seega ka tehing kehtetu. Teistpidi jällegi võib olla seatud eestkoste, aga inimene saab ise oma tegudest ja nende tagajärgedest piisavalt aru ja seega on ka tehing kehtiv. Seega ei ole võimalik ETO-l

Selgitused Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete päringuga.

11

taustakontrolli raames kontrollida isiku teovõimet, mille hindamine toimub vastavalt TsÜS-ile, perekonnaseadusele ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule, vaid tal on võimalik üksnes kontrollida, milline kanne on rahvastikuregistrisse teovõime kohta tehtud. Palume eelnõu sõnastust muuta selliselt, et ETO peab kontrollima teovõime kohta tehtud kannet rahvastikuregistrist, ning seletuskirjas välja tuua, et teovõime kontrollimisel saavad ETO-d teada üksnes, milline kanne on isiku teovõime kohta rahvastikuregistrisse tehtud, kuid sisulist teovõime hindamist ei toimu. Muu hulgas tuleks seletuskirjas ka selgitada, et teovõime kontrollimise käigus ei saa teovõime hindamiseks päringuid teha muudesse andmekogudesse, nt mõnda terviseandmeid sisaldavasse andmekogusse.

11. Järelevalve – palume täiendada eelnõu ja seletuskirja järelevalvet puudutavas osas ETO-de ja järelevalve teostaja (ETKA) vaates. Eelnõust ja seletuskirjast peab nähtuma, kuidas tagatakse, et riskianalüüsid on koostatud, kriitilised ametikohad on määratud ja vajalikus osas taustakontroll tehtud.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

12. Eelnõu § 3 p 3 – kõnealuse sättega pannakse Konkurentsiametile uus ülesanne, kuid Konkurentsiametit ei ole selles osas eelevalt kaasatud ega eelnõu neile arvamuse avaldamiseks saadetud. Palume Konkurentsiametile ülesande panemise võimalus ja tingimused kindlasti läbi rääkida Konkurentsiametiga ning seletuskirjas tuua mõjuanalüüsis välja ka mõju Konkurentsiametile (töökoormus, kulud jne).

Selgitused Eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded ja sellega seotud järelevalve. Nimetatud ülesannetega seotud temaatika vaadatakse üle tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu raames.

13. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud Lisades esitatud märkused on vaadatud üle ja parandused tehtud.

14. Eelnõu § 411 lg 4 – eelnõu kohaselt tuleb taustakontroll läbi viia iga 2 aasta tagant. Palume seletuskirjas välja tuua, miks

Arvestatud Kaheaastane samm on seotud ETO toimepidevuse riskianalüüsi uuendamise sammuga. Küll nõustume,

12

on valitud just 2-aastane intervall, kuna selle perioodi jooksul võib isik toime panna mitmeid asjasse puutuvaid rikkumisi. Palume kaaluda, kas selleks, et taustakontrolli oleks kahtluse korral võimalik teha tihemini, võiks seaduses näha ette võimaluse teha seda vähemalt iga kahe aasta tagant.

et ETO võib vajaduse korral uuendada riskianalüüsi ka tihedamini. Eelnõus on täpsustatud, et saab teha kontrolli vähemalt iga kahe aasta tagant. Seletuskirja on täiendatud.

15. Eelnõu § 411 lg 6 − seletuskirjas (lk 24) on eelnõu § 411 lõike 6 kirjelduse juures esitatud selgitus, et päringute mugavuse tagamiseks on vajalik infovahetust töötajate registriga (TöR) ja tsiviiltoetuse registriga (TTR) ning esitatud joonist selle kohta, kuidas TöR ja Karistusregister omavahel suhelda võiksid taustakontrolli teostamisel, kuid eelnõu ei sisalda sellega kaasnevaid vajalikke seaduse muudatusi. Seletuskirjas on hetkel esitatud kirjeldus sidunud eelnevalt kirjeldatud funktsionaalsuse jäigalt Karistusregistriga. Pigem tuleks seda funktsionaalsust kirjeldada selliselt, et „luuakse taustakontrolli teenus, mis pärib TTR-ist ETO-de loetelu, saab TöR-ist iga ETO kohta töötajad ja siis kontrollib Karistusregistrist andmed ja edastab info ETO-le negatiivsete tulemuste korral“. Tehniliselt on see kontrollija, mis kontrolle teeb, eraldi rakendus (nagu eelnevalt pakutud sõnastus seda kirjeldab), kuid seletuskirjas hetkel pakutud sõnastus kirjeldab seda Karistusregistri osana, mis on väär aga nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Lisaks leiame, et seletuskirjas võiks jätta paindlikkuse, mille kaudu kontrolli teostatakse, st konkreetselt ei pea ütlema, et seda kontrolli tehakse just E-toimiku vahendusel. Leiame, et selles küsimuses võiks jätta võimaluse luua see võimaluse läbi ÄR- i (ettevõtja jaoks), AT või AET-i kaudu. Palume eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia ja teha seletuskirjas eelpool välja toodud parandused.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud TÖR ja TTRI osas, samuti on jäetud avatuks, kas arendus tuleb e-toimiku või e- äriregistri juurde vmt, need kaks on toodud välja näitena. Eelnõu on täiendatud MKS muudatusega.

16. Isikut tõendava dokumendi esitamine – eelnõuga Arvestatud Eelnõu on muudetud.

13

kavandatava HOS § 413 lg 2 kohaselt võib ETO nõuda olulist ülesannet täitvalt isikult tema isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi esitamist. Juhime tähelepanu, et direktiivist tuleneb kohustus taustakontrolli käigus kontrollida isiku identiteeti nõudes temalt isikut tõendavat dokumenti. HOS sättes on see nõue hetkel sees vaid võimalusena. Võimalusena on see mõistetav juhul, kui inimesele tehakse nö järelkontroll (eelnõu järgselt iga kahe aasta tagant), kuid esmakordses taustakontrollis peab isiku tõendava dokumendi alusel isiku identiteedi kontrollimise nõuet igal juhul täitma.

17. Välismaalase poolt oma riigi karistusregistri väljavõtte esitamine – eelnõuga kavandatud HOS § 413 lõike 3 kohaselt võib ETO võib välismaalaselt, kes täidab ETO-s riskianalüüsis kindlaks määratud olulist ülesannet nõuda dokumendi esitamist tema kriminaalkorras karistamise kohta välisriigi õiguskaitseorgani poolt. Juhime tähelepanu, et vastava väljavõtte esitamine võib olla vajalik ka Eesti elanike puhul, kui nad on pikemalt viibinud, elanud ja/või töötanud kolmandates riikides. Praktikas on mitmeid olukordi, kus isiku varasema karistatuse kontrollimine on raskendatud või võimatu, kuna kontrollitav isik on pärit teisest riigist või seal pikalt viibinud või töötanud ning kontrollitava isiku välisriigi karistusandmed pole Eesti karistusregistrisse kantud või ei ole andmed Euroopa Karistusregistri Infosüsteemi (ECRIS) kaudu taustakontrolliks kättesaadavad (nt Soome, kes väljastab karistusregistri väljavõtteid üldjuhul üksnes kriminaalmenetluse raames). Hetkel kavandatava regulatsiooni kohaselt peaks isik, kes kandideerib ETO-sse tööle taustakontrolli vajavale ametikohale, esitama ise kõik andmed oma välismaal

Selgitused Eelnõus on pakutud miinimumlahendus kooskõlas direktiivi nõuetega. Direktiiv ei nõua reisimiste, kodakondsuste vmt hindamist. Võtame direktiivi miinimumulatuses üle. Teised liikmesriigid peavad ka võtma direktiivi üle ja looma võimaluse küsida ja saada kätte andmeid karistusregistritest taustakontrolli tegemiseks, sh Soome (Soome eelnõu kohaselt võimaldatakse karistusandmete töötlemist ka CER direktiivi ülevõtmiseks). Eelnõu ei näe ette isikute töötamiste kontrollimist. Karistusandmete puhul on nähtud ette ECRISe võimalus. Kui andmeid ei ole ei ECRISes ega Eesti karistusregistris, siis isik ise esitab tõendi enda karistatuse kohta. Taustakontrolli pädevuse andmine riigiasutusele ei paranda oluliselt seda olukorda, kuna ka sellise juhul lähtub asutus isiku esitatud andmest ja andmete saamine kolmandatest riikidest on ka asutustele oluliselt piiratud.

14

töötamise kohta. Juhul, kui ta seda ei tee, siis puudub ETO-l võimalus neid andmeid kuskilt saada. Ka see on üks asjaolu, mis toetab seisukohta, et taustakontrolli peaks läbi viima riigiasutus, kellel oleks parem ligipääs vastavale infole ning valeandmete esitamise korral oleks võimalik isik vastutusele võtta. Viimane võimalus ETO-de puhul aga puudub. Palume parandada kavandatavat regulatsiooni selliselt, et see hõlmaks ka võimaluse kontrollida välismaal (kolmandates riikides) pikemalt viibinud, elanud ja/või töötanud Eesti elanike karistatust välisriigis.

18. Järelevalvepädevus − kehtiva HOS § 45 ei ole PPA-l järelevalvepädevust, samas on määratud PPA väärteomenetlust läbi viima. Ühtegi HOS §-s 45 kirjas olevat järelevalvet tegevat asutust, ei ole §-s 52 (menetlus) kirjas. Justiitsministeerium on seisukohal, et väärtegusid peaks reeglina menetlema need, kes riiklikku järelevalvet teevad.

Selgitus Tegemist on kehtiva regulatsiooniga ja PPA on olnud menetleja aastast 2009. Eelnõuga seda põhimõtet ei ole kavas muuta. Juba praegu teeb riiklikku järelevalvet ETO kohustuste täitmise üle elutähtsat teenust korraldav asutus. ETO kohustuste rikkumist menetleb HOS § 52 järgi PPA.

19. Vastutuse sätte osas (§ 49) toimub eelnõuga oluline laiendamine võrreldes kehtiva sõnastusega. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei selgu, kas kõikide nende kohustuste täitmine peab olema väärteovastutusega tagatud ning miks ei ole võimalik rakendada järelevalve raames ettekirjutust ning sellele järgnevat sunniraha. 2015 a karistusõiguse reformi seletuskirjas on muu hulgas välja toodud, et: „Kui õigusnormi rikkumine peab olema sanktsioneeritud, ei tähenda see tingimata rikkumise karistusväärsust. Siit tuleneb vajadus eristada väärteo- ja haldusvastutust, seega väärteokoosseisu rikkumisele järgnevat karistust ja muule haldusõigusnormile järgnevat haldusvastutust ehk haldussundi. Viimane seisneb teatavasti ettekirjutuses, sunnirahas ja asendustäitmises. Eelkõige on väärteovastutus vajalik juhtudel, kui rikkumine on juba toime pandud ning

Arvestatud Väärteokoosseisud on korrastatud.

15

haldussunni tagantjärele kohaldamine ei ole mõttekas ega võimalikki. Seevastu on haldussunni kohaldamine põhjendatud juhtudel, kui rikkumine kestab ja seda on võimalik kõrvaldada.“.Samas seletuskirjas on loetletud ka üheksa kriteeriumit, mida järgida ja analüüsida väärteokoosseisude koostamisel. Palume põhjendada seletuskirjas miks on antud juhul vajalik näha ette väärteovastutus ja miks ei piisa järelevalve rakendamisest.

20. Normitehniline märge – palume lähtuda loogikast, et normitehniline märge tuleb neile seadustele, mis kajastuvad vastavustabelis. Sisu poolest näib, et riigilõivuseadusest ja raudteeseadusest ei pruugi tingimata olla vajalik normitehnilise märkusega täiendada.

Arvestatud Mõlema puhul on märkus vajalik. Riigilõivuseaduse muudatus on seotud taustakontrolliga ja raudteeseaduse muudatus on seotud ETOde kriteeriumide kehtestamisega, st avaliku raudtee majandamise teenuseosutaja muudetakse ETOks.

Kaitseministeerium

16

1. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv). CER direktiiv jõustus 16.01.2023 ning see tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17.10.2024, normid peavad jõustuma hiljemalt 18.10.2024. Paraku laiendatakse eelnõuga elutähtsa teenuse mõistet võrreldes kehtiva hädaolukorra seaduse ja CER direktiiviga. Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt defineeritakse elutähtsat teenust muuhulgas läbi mõju riigikaitsele. Kaitseministeerium palub elutähtsa teenuse osutamise definitsioonist jätta välja seos või viide riigikaitsele, mis ei tulene CER direktiivist. Kui eelnõu koostaja eesmärk on seostada elutähtis teenus riigikaitse laia käsitlusega, siis palub Kaitseministeerium eelnõu vastavalt muuta ning seletuskirjas täpsustada, vastasel juhul puudub eelnõu osas õigusselgus. Selgitame, et pigem avaldab riigi sõjaline kaitsmine mõju elutähtsa teenuse osutamisele kui vastupidi, sest sõdur peab suutma kaevikus vastasega võidelda ka siis, kui vesi kraanist ei jookse, digiallkirja anda ei saa või kui turvateenus katkeb. Kui eelnõu koostaja eesmärk on seostada elutähtsa teenuse katkemise mõjuulatust ka riigi sõjalisele kaitsele ja defineerida elutähtis teenus läbi mõju riigikaitsele tervikuna, siis teeb

Mittearvestatud Eelnõuga laiendatakse elutähtsa teenuse mõistet kooskõlas CER direktiiviga. Mõiste peegeldab CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteeriume, mis hõlmavad mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele (public safety) ja julgeolekule (public security).1 Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“2, seejuures koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses.3 Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut.4

Avalikku julgeolekut on praktikas tõlgendatud selliselt, et see hõlmab lisaks igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi5. Eelnevast tulenevalt kasutatakse käesolevas eelnõus elutähtsa teenuse definitsioonis avaliku ohutuse ja julgeoleku asemel Eesti õiguses tavapärasemat mõistet „riigikaitse“.

1 CER direktiivi art 7 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel mh arvesse intsidentide võimalikku mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, avalikule ohutusele ja julgeolekule ning elanikkonna tervisele. 2 EKo C-303/05, Advocaten voor de Wereld VZW vs Leden van de Ministerraad, p 57 ja EKo liidetud kohtuasjad C-317/04 ja C-318/04, Euroopa Parlament, Euroopa andmekaitseinspektor (CEPD) vs Euroopa Liidu Nõukogu, p-d 3 ja 7. 3 EKo, C-373/13, H. T. vs Land Baden-Württembergi, p 76-79. 4 EKo C-145/09, Land Baden-Württemberg vs Panagiotis Tsakouridis p 43; EKo C-273/97, Angela Maria Sirdar vs The Army Board ja Secretary of State for Defence, p 17; EKo C-285/98, Tanja Kreil vs Bundesrepublik Deutschland, p 17; EKo C-423/98, Albore, p 18; EKo C-186/01, Alexander Dory vs Bundesrepublik Deutschland, p 32. 5 EKo C-249/11, Hristo Byankov vs Glaven sekretar na Ministerstvo na vatreshnite raboti, p 40.

17

Kaitseministeerium ettepaneku sätestada eelnõus sõjalise ohu tõrjumiseks vältimatult vajalike teenuste osutamise prioriteet Kaitseväele.

2. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et eelnõuga ei ole hinnatud kõiki kaasnevaid mõjusid. Kuivõrd eelnõukohase seaduse jõustumisel lisanduks 7 uut valdkonda elutähtsa teenusena ning senine vältimatu abi osutamine laieneb tervikuna tervishoiuteenuse osutamiseks, samuti lisanduvad eriseadustes kuues valdkonnas püsivad riigikaitseülesanded, millest tulenevalt kasvab ka elutähtsa teenuste osutajate (edaspidi ETO) arv ca 388%, siis järelikult kasvab ka nende isikute hulk, keda saab nimetada riigikaitselise töökohustusega töökohale ja kes seetõttu ei osale riigi vahetus sõjalises kaitsmises. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõuga hinnata ka mõjusid riigikaitsele. Kaitseministeeriumi hinnangul mõjutaks eelnõu esitatud kujul vastu võtmine oluliselt Kaitseväe sõjaaja koosseisu plaanimist ning väljaõpet ja seeläbi seaks ohtu ka riigi sõjalise kaitse, mida tänases julgeoleku olukorras lubada ei saa. Riigikogu 12.11.2020 vastu võetud otsuse „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ punktist 12.3.2. nähtub, et Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õigusloomes osalemisel hinnatakse väljatöötatavate õigusaktide mõju juba Eesti seisukohtade kujundamisel. Samuti leitakse viis, kuidas selles etapis

Selgitused Eelnõu koostamisel on väga detailselt hinnatud, mis teenused ja ettevõtted on CER direktiivi subjektiks. Samuti on hinnatud olemasolevaid teenuseid. Hindamine ja selle tulemused on kirjeldatud seletuskirja lk-del 6–9. Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et riigikaitseliste töökohtade määramine elutähtsa teenuse juures tuleneb RiKS § 46 lg-st 2 ning täpsem kord on sätestatud RiKS § 46 lg 3 alusel kehtestatava VV määrusega „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“ (edaspidi määrus). Määruse § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on töötaja riigikaitselisele töökohale määramine elutähtsa teenuse osutaja võimalus, mitte kohustus. Vastavate töökohtade määramise aluseks on elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs (määruse § 2 lg 5).

Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs tuleb esitada kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (HOS § 40 lg 1). Nimetatud riskianalüüs tuleb enne kinnitamist või selle muudatuse kinnitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile (HOS § 40 lg 8). Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast Kaitseressursside Ameti kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse

18

igakülgselt analüüsida väljatöötatava õigusakti sobivust Eesti õigusesse, kaasates valdkonna parimad asjatundjad. Kaitseministeeriumi hinnangul ei sobitu aga direktiiv esitatud eelnõu kujul Eesti õigusesse, sest mõjud on vajalikus ulatuses jäetud hindamata. Kaitseministeerium soovib siinjuures rõhutada, et eelnõuga võetakse CER direktiiv üle ettenähtust laiemas ulatuses. Näiteks ei nõua CER-dirtektiiv, et turvateenus oleks elutähtis teenus, ometigi nähakse eelnõuga ette, kui turvaettevõtte osutab teenust pangale, siis loetakse ta elutähtsa teenuse osutajaks. Näiteid seletuskirja kohaselt saab tuua veelgi. Kaitseministeerium on tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõu raames juhtinud mitteametlikult tähelepanu sellele, et kui nii väikeses ja sellise geograaflise asukohaga riigis nagu Eesti seda on, laiendatakse elutähtsate teenuste valdkondi ja olemasolevate valdkondade ulatust CER direktiivis ettenähtust laiemalt, siis hakkab see oluliselt pärssima meile vältimatult vajalikku reservarmee koosseisu. Sama probleem tekib siis, kui võrreldes tänasega suurendatakse elutähtsa teenuste osutajate arvu ning püsiva riigikaitseülesandega isikute hulka. Kaitseministeeriumi hinnangul võib nende isikute hulk kasvada kuni 70 000 isikuni. Kaitseministeerium möönab, et riikidele, mis ei ole nii väikesed ja keda otseselt ei ohusta naaberriigi agressioon, võib CER direktiivi laiendatud

riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseressursside Ametile (HOS § 40 lg 9). Eelnevast tulenevalt on Kaitseressursside Ametil võimalus kontrollida riskianalüüsis toodud riigikaitseliste töökohtade ja selle arvu asjakohasust ning jälgida, et ETOde juurde määratav arv ei pärsiks vältimatult vajalikku reservarmee koosseisu. Eelnõu seletuskirja on täiendatud täiendavate riigikaitseliste töökohtadega kaasnevate mõjude osas. Juhime tähelepanu, et eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded ettevõtetele, kes osutavad teatud teenuseid ETOdele. Seega suureneb riigikaitseliste töökohtade arv üksnes lisanduvate ETOde arvelt. Ning ka hetkel on määratud isikuid riigikaitselistele töö- ja ametikohtadele, kes ei ole kõik kaitseväekohustuslased, seega ei kajasta riigikaitselistele töökohtadele määratud isikute arv tegelikku mõju Kaitseväe sõjaaja koosseisule, see on oluliselt väiksem.

19

nõuded olla kohased ja mõõdukad, meile paraku ei pruugi see nii hästi eeltoodud riskide tõttu sobida. Eelnevast tulenevalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku hinnata eelnõus ja ka kehtivas hädaolukorra seaduses toodud elutähtsate teenuste valdkondade kaupa, kas valdkondi nii üldistatud kujul on kohane elutähtsaks teenuseks nimetada või tuleks valdkondi täpsemalt piiritleda. Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole mõõdukas ega eesmärgipärane valdkondi nn igaks juhuks ja laia ulatusega elutähtsateks teenusteks nimetada, kuivõrd elutähtsa teenuse osutaja staatusega kaasnevad ka ettevõtetele arvestatavad lisakohustused.

3. Kaitseministeeriumi hinnangul vajavad elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded, hindamise metoodika ning elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside metoodika kaasajastamist ning sõjaliste ohtudega arvestamise kohustus seaduse tasandil täpsustamist, sest regulatsioonid ei arvesta sõjalise iseloomuga ohtudega ega sellega, millises ulatuses peab teenus olema tagatud ja toimepidevus taastatud, kui riiki ja elanikkonda on vaja kaitsta sõjas. Siinjuures näeme vajadust reguleerida eelnõus täpsemalt ka elutähtsat teenust korraldava asutuse (edaspidi ETKA) rolli toimepidevusnõuete kehtestamisel ja hindamisel ning riigikaitselise töökohustusega töökohtade kaardistamisel ja Kaitseministeeriumi ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustega kooskõlastamisel.

Selgitused HOS ja selle alusel kehtestatavad määrused peavad olema kooskõlas HOS reguleerimisalaga. HOS § 1 lg 1 kohaselt sätestab HOS kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Samuti reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse ning riiklikku järelevalvet ja vastutust. Sama paragrahvi lg-s 2 on täpsustatud, et HOS kohaldatakse riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti.

20

Eelnevast tulenevalt ei saa HOS otseselt reguleerida tegutsemist sõjalise ohu korral, kuna see väljuks HOS reguleerimisalast ja tungiks RiKS pärusmaale. Sellegipoolest on juba praegu tulenevalt HOS § 37 lg 3 p-st 2 ETKA-l kohustus kehtestada nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras. 2017. a HOS seletuskirjas on selgitatud, et „muu sarnase olukorra“ all mõeldakse riigikaitselisi olukordi, mille kohta RiKSst või muust eriseadusest ei tulene teisi nõudeid. Seega, juba praegu saavad ETKAd täpsustada oma nõuete määrustes teenuse tasemed muudeks, mitte hädaolukorraga hõlmatud olukordadeks. Korraldavate asutuste määrused tuleb tulenevalt käesolevast eelnõust nii kui nii uuendada ning uuendamise käigus üritatakse tuua selgemini välja teenuse tasemed muudeks olukordadeks, mis hakkavadki olema aluseks riigikaitseliste töökohtade määramiseks.

4. Kaitseministeeriumi hinnangul peaks endiselt säilima riigikaitseseaduse tähenduses ülesannete jäävuse põhimõte, samas ei saa seda siduda konkreetsete füüsiliste isikutega. Elanikkonna esmavajadusteks vajaliku funktsiooni täitmist ei saa siduda konkreetse isikuga ka rahuajal, ootamatuteks juhtudeks tuleb talle siis samuti ette näha asendamise võimalused, vajadusel tööprotsesse ümber korraldada jms. Sõjaolukorras on riigi kaitsmiseks vältimatult vajalik Kaitseväe üksuste mehitamine vastavate oskuste ja vajaliku väljaõppe saanutega. Kaitseministeeriumi eesmärk on isikulisi kattuvusi nende

Selgitused Juba praegu on HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatava määruse kohaselt ETO kohustatud hindama oma personali vajadust ning arvestama asendamise võimalustega, samuti protsesside ümberkorraldamise võimalustega. Valmisoleku kohustus protsesside ümberkorraldamiseks, personali dubleerimiseks tuleneb ETOdele ka HOS § 38 lg 3 p-st 2. HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatavat määrust täpsustatakse tulenevalt käesolevast eelnõust, vajaduse korral sätestatakse täpsemalt tingimused personali arvestuse kohta.

21

vajaduste täitmisel võimalikult suures ulatuses vältida ja teha selleks võimalikult varajases faasis tihedat koostööd nii ETKA-de kui ETO-dega. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta ETO toimepidevuse riskianalüüsile esitatavaid nõudeid ning ETO juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimusi ja arvestuse pidamise korda.

5. Eelnõukohase seaduse jõustumisega kasvab oluliselt Kaitseressursside Ameti töökoormus seoses elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside kooskõlastamise mahu kasvuga. Kui elutähtsate teenuste osutajate arv suureneb 360 ettevõtte võrra, nagu eelnõu ette näeb, nõuaks see Kaitseressursside Ametilt riskianalüüside kooskõlastamiseks vähemalt kolme täiendavat töökohta. Sellega lisanduks ka täiendav personalikulu, mida amet ei ole planeerinud.

Selgitused Riigikaitseliste töökohtade määramine on ETO võimalus, mitte kohustus. Riigikantselei vaatas üle lisanduvate ettevõtete arvu. Lisandub 328 ettevõtet. Seejuures on näha, et ainult pooled võivad soovida määrata riigikaitselisi töökohti, st ligi 150–160 ettevõtet. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja ka hinnanguline KRA personali vajadus seoses muudatustega. Lisanduvate ettevõtete kooskõlastamiseks esitatavad riskianalüüsid hajuvad mitme aasta peale. Aastast 2025 kaasnevate kulude kohta tuleb esitada lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis.

6. Täiendavalt tuleb hinnata riigikaitseseaduse mõtte seisukohast eelnõu konstruktsiooni asjakohasust, kus elutähtsa teenuse osutajaks määratud ettevõtjale määratakse elutähtsa teenuse osutamise toetamiseks püsiv riigikaitseülesanne. Arvestades nii riigikaitseülesande olemust – ülesanne, mida on vaja täita kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks, kui mh eelnõu seletuskirja lk 18 selgitust, et „HOS ei hõlma valmistumist riigikaitselisteks kriisideks“, siis Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole õiguslikult korrektne reguleerida elutähtis

Arvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja.

22

teenus tsiviilkriisi seadusandluses (HOS), kuid seda toetav teenus määratleda püsiva riigikaitseülesandena, mille eesmärk riigikaitseseaduse kohaselt on täita sõjalise kriisi vajadust:

7. Eelnõu § 1 p 1 osas ( HOS § 1 lõige 4 kohta) on seletuskiri ilmselt ebatäpne. Seletuskirjas on kasutatud eriolukorra mõistet, mõeldud on tõenäoliselt aga üldmõistet "erikord". Samuti peaks seletuskiri selgelt sätestama, et elutähtsa teenuse osutajast krediidiasutusele kehtivad igal juhul elutähtsa teenuse osutajale seatud nõuded ja kohustused. Palume seletuskirja täpsustada.

Arvestatud Erikord on asendatud eriolukorra mõistega kohtades, kus kasutati erikorda eriolukorra tähenduses.

8. Eelnõu § 1 p 2 ei ole ilmselt asjakohane kasutada olukorra tagajärgede kirjeldamisel mõistet „suur keskkonnakahju“. Kahju õigusliku ulatuse määrab KarS § 121. Kohane oleks näiteks sõnastus „ulatuslik keskkonnakahju“.

Mittearvestatud Mõiste „suur keskkonnakahju“ on laialt kasutatav meie õigusruumis ja erinevates seadustes (VeeS, KorS, MS, LKS jne), samuti juba kehtivas HOSs. Käesoleva eelnõuga ei muudeta juba olemasolevat süsteemi, vaid üksnes täiendatakse CER direktiivist tulenevate osadega. KarSs endas on kasutusel nii „suur kahju keskkonnale“ kui ka „oluline kahju keskkonnale“. Sellest tulenevalt puudub vajadus mõiste muutmiseks HOSs.

9. Eelnõu § 1 punktiga 15 tehtava HOS paragrahvi 38 lõige 11 muudatuse osas sisaldab eelnõu paketis olev märkuste tabel ebatäpset infot – muudatusi ei ole eelnõu teksti seal viidatud viisil viidud. Muu hulgas ei reguleeri eelnõu § 1 punkt 16 HOS § 38 lõike 11 kannete tähtaega.

Selgitused Eelnõusse on jäetud üldisem sõnastus. Kannete osas täiendatakse tsiviiltoetuse registri põhimäärust.

10. Eelnõu §-ga 6 muudetakse lennundusseadust. Juhime tähelepanu, et punktiga 1 kavandatav muudatus ja paragrahvi sisu ei lähe kokku ei 1. ega 2. peatüki sisuga, seega ei ole selle paragrahvi koht kummaski nimetatud peatükis. Õige koht oleks 71. peatükis, kuid kuna sinna ei saa normitehniliselt seda paragrahvi lisada,

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

23

tuleks see panna sellisel juhul 9. peatükki (lennunduse muud sätted), näiteks §-ks 589 (liigutades praegu eelnõuga lisatava § 589 §-ks 5810. Punktis 3 seotakse teenusepakkuja ainult äriühinguga. Kuivõrd teenusepakkuja võib olla ka muu tegevusvorm, kui ainult äriühing äriseadustiku tähenduses, siis teeme ettepaneku kasutada terminit „isik“ või muu neutraalne termin. Seletuskirjas on märgitud, et aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust. Eelnõu § 1 punkt 6 ega § 6 sätesta, et teenuseosutaja peab osutama tsiviillennundusteenust. Kuna LennS ei tunne sellist teenuse liiki nagu tsiviillennundusteenus, on tegemist eksitava selgitusega. Nii lennujuhtimise kui ka aeronavigatsiooniteenust osutavad Eestis 2 isikut – Lennuliiklusteeninduse AS ja Kaitsevägi. Seega, juhul, kui soovitakse elutähtsa teenuse osutajaks määrata ainult Lennuliiklusteeninduse AS, tuleb see ka selgelt seletuskirjas välja tuua, et elutähtsa teenuse osutaja puhul peab olema täidetud 2 tingimust: 1) peab osutama lennuliikluse ja aeronavigatsiooniteenust ning 2) peab olema äriühing. Ainult sellisel juhul välistatakse Kaitsevägi elutähtsa teenuse hulka arvamise. Palume täpsustada seletuskirja. Palume seletuskirjas asendada

24

„militaarlendude“ korrektse lennundusseaduses kasutuses oleva terminiga „kaitselennunduse lendude“.

11. Kaitseministeerium palub jätta eelnõust välja § 14, kuivõrd turvateenuse osutamine ei ole CER direktiivist tulenevalt elutähtis teenus ka siis, kui seda teenust osutatakse panganduses.

Selgitused Eelnõuga ei muudeta turvateenust elutähtsaks teenuseks. Kavandatud muudatuse kohaselt oleks loetud elutähtsa teenuse osutajaks üksnes sularahakäitlejast turvaettevõte, st selline ettevõte, mis tegeleb sularaha inkassatsiooniga, lugemisega ja ATMde täitmisega. Tegemist on väga kitsa ettevõtete ja nende ettevõtete töötajate ringiga. Sellegipoolest on jäetud kavandatav muudatus eelnõust välja ning eelnõusse on jäetud ainult otse direktiivi ülevõtmisega seotud muudatused. Sularahakäitlemisega seotud muudatused on kavas lahendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga.

12. Märgime, et ETO definitsiooni sidumine riigikaitsega ei ole kooskõlas riigikaitse eesmärkidega. Riigikaitse eesmärk on tulenevalt riigikaitseseaduse §-st 2 säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu ühiskond ning riigi vahendid ja varu. Seega antud eelnõu puhul ei ole kohane siduda elutähtsa teenuse osutamine riigikaitsega.

Mittearvestatud Oleme selgitanud seletuskirjas mõiste „riigikaitse“ valikut. Mõiste on seotud direktiivis kasutatava sõnastusega ja selle sisuga ning analoogi leidmisega Eesti õiguses. CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteeriumid on oluliselt laiemad kui kehtivas HOSis elutähtsa teenuse kriteeriumid ning hõlmavad ka mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele (public safety) ja julgeolekule (public security).6

Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“7, seejuures koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud

6 CER direktiivi art 7 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel mh arvesse intsidentide võimalikku mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, avalikule ohutusele ja julgeolekule ning elanikkonna tervisele. 7 EKo C-303/05, Advocaten voor de Wereld VZW vs Leden van de Ministerraad, p 57 ja EKo liidetud kohtuasjad C-317/04 ja C-318/04, Euroopa Parlament, Euroopa andmekaitseinspektor (CEPD) vs Euroopa Liidu Nõukogu, p-d 3 ja 7.

25

termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses.8 Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut.9

13. Mõjude osas on märgitud, et „Elutähtsate teenuste osutamise tagamiseks igas olukorras, eelkõige riigikaitselises olukorras sätestatakse elektri, maagaasi, sadamate, raudtee ja lennujaamadega seotud ettevõtete alltöövõtjatele püsivad riigikaitseülesanded . Muudatus suurendab Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes kriisihaldamisoperatsioonides tänu toimepidevale ja kriisikindlamale taristule .“ Antud juhul jääb arusaamatuks järeldus, mille kohaselt muudatused suurendavad Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga. Siinkohale palume täpsustada, kas selle mõju hindamisse on kaasatud eksperte? Pigem nähtub eelnevast, et lisaks ETO-dele, saavad ka ETO alltöövõtjad endale püsivad kriisiülesanded ning õiguse määrata endale riigikaitselisi ameti- ja töökohti.

Selgitused Eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded. Seletuskirjas on paaris kohas jäänud sisse viide riigikaitseülesannetele. Need viited on jäetud seletuskirjast välja, kuna eelnõuga ei lisata isikutele riigikaitseülesandeid. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste ringi, hõlmates riigikaitse seisukohast olulised sadamad, lennujaamad, raudtee ja toiduga varustamise. Kõik need teenused seonduvad 2016. a Varssavi tippkohtumisel kinnitatud NATO 7 baasvõimega. Nende teenuste toimepidevuse tagamisel kasvavad ka baasvõimed ja võimalus toetada nende teenuste taristu kaudu liitlasi. Tegemist on teadaolevate põhimõtetega, mis ei eelda täiendavat eksperthinnangut või analüüsi.

14. Eelnevast nähtub, et isikute arv, kes jäävad kõrvale riigi sõjalisest kaitsest, kasvab esialgselt kavandatust veelgi enam. Kokkuvõtvalt on riigijulgeolekut ja välissuhtlemist puudutavas mõjuhinnangus välja toodud metoodika ning eelduslikud numbrid kaheldavad, samuti on mõju ulatust ja sagedust hinnatud ekslikult väikeseks. Mõjuanalüüs peab ette nägema ulatuslikuma võimaliku tagajärje. Antud mõjuanalüüsis on aga lähtutud eeldusest, et ETO-d märgivad vaid osad riigikaitselisele ameti- ja töökohale või ei märgi

Mittearvestatud Hetkel on riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele määratud nii kaitseväekohustuslasi kui ka mitte kaitseväekohustuslasi – ehk kõik riigikaitselistel ameti- ja töökohtadel olijad ei mõjuta Kaitseväe sõjaaja koosseisu. Esiteks, juba praegu otsustab VV riigikaitslised ameti- ja töökohad, ja seda NB! Kaitseministeeriumi ettepanekul. Ka praegu saab VV igal ajal muuta oma määrust ning muuta kehtestatud piirnorme – vastavalt kriisitüüpidele ja

8 EKo, C-373/13, H. T. vs Land Baden-Württembergi, p 76-79. 9 EKo C-145/09, Land Baden-Württemberg vs Panagiotis Tsakouridis p 43; EKo C-273/97, Angela Maria Sirdar vs The Army Board ja Secretary of State for Defence, p 17; EKo C-285/98, Tanja Kreil vs Bundesrepublik Deutschland, p 17; EKo C-423/98, Albore, p 18; EKo C-186/01, Alexander Dory vs Bundesrepublik Deutschland, p 32.

26

neid üldse. See ei ole aga õige järeldus. Pigem tuleb lähtuda eeldusest, et kui tuleb kriisiolukord, siis märgivad Kõik ETO-d ja nende alltöövõtjad (nii nagu nüüd eelnõu seda ette näeb) maksimaalselt võimalikus ulatuses oma töötajad riigikaitselisele ameti või töökohale ja seega on isikute hulk, kes jäävad kõrvale riigikaitsest, kriitiliselt suur. Ka Kaitseressursside Ameti töömaht kasvab oluliselt, kui peaks olema kõikides valdkondades sisuekspert, et hinnata, milline töötajatest on vältimatult vajalik selle teenuse jaoks ja milline mitte.

VV prioriteetidele võivad olla ja peavadki olema erinev hulk inimesi n-ö broneeritud. NB! Juba praeguse süsteemi puhul on VV prioriteetide seadmine ja otsusetegemise ettevalmistamine KaM valitsemisala eelisõigus. Seega me peaks:

1. eristama riigikaitselistele kohtadele määratud isikuid – neil on kohustus olla tööl (KaM sõjaaja koosseisu see ei puuduta/mõjuta); 2. eristama kaitseväekohustuslasi, kes on määratud riigikaitselisele kohale; 3. RiKSi alusel antavatesse VV määrustesse (asutuste oma ja ETOde oma) – asutus määrab riigikaitselisele kohale eelistatuna mittekaitseväekohustuslase, kui on määratud kaitseväekohustuslane, siis tagab asutus tema võimaliku asendamise; 4. RIKSi alusel antavasse määrusesse: ETKA kohustub kontrollima, kas ETO on määranud töökohtadele isikuid lähtudes ETO plaanis ja riskianalüüsis toodud teenuse nõuetest (st et riigikaitselises kriisis nt madalam teenuse tase – vaja vähem inimesi), ministeerium kohustub tegema sama oma vastutusvaldkonna puhul; 5. kui tegu on spetsialistiga, keda vaja nii Kaitseväel kui ka tsiviilis, siis lahendatakse see koostöös ja läbirääkimiste teel nii nagu hetkel.

Veel kord rõhutame, et eelnõuga ei lisata riigikaitselisi ülesandeid ettevõtetele, üksnes laiendatakse direktiivist tulenevalt ETOde ringi. On

27

väär väide, et seletuskirjas on arvestatud sellega, et ETOd ei määra või määravad riigikaitselisele töökohale töötajaid üksnes osaliselt. Seletuskirjas on toodud esile maksimaalne võimalik arv ja eelduslik lähtudes praegusest praktikast. Maksimaalne arv, so 4135 töötajat on toodud välja arvestusega, et kõik ETOd määravad riigikaitselisi töökohti, ja eelduslik, s.o 2000 on toodud välja arvestusega, et kõik ETOd määravad sektori keskmise riigikaitselise töökoha arvu. KRA ülesanded ei muutu, st ei eelda, et peaks looma pädevusi juurde. KRA ülesanded riigikaitseliste töökohtade määramisel jäävad samaks. Pole teada, mille alusel on KaM asunud seisukohale, et KRAsse peaksid tekkima sektoriaalsed sisueksperdid. KRA on praeguseks saanud 14 teenusega hästi hakkama ja puuduvad eeldused arvata, et asutus ei saa hakkama lisanduvate sektoritega. Küll nõustume, et KRA-l tuleb kontrollida rohkem riskianalüüse, mis võib eelduslikult tähendada 1–1,5 töökohta. See asjaolu on toodud seletuskirjas välja.

Kliimaministeerium

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte arvestatud/selgit

used

Kommentaarid

1. Eelnõu § 1 punkt 3 (HOS muutmine) – üleriigilise riskianalüüsi koostamise intervalli osas toetasime varasemalt kevadel kooskõlastusringil olnud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (VOS) sõnastust: "Üleriigiline riskianalüüs koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust

Mittearvestatud Juba praegu koostatakse hädaolukorra riskianalüüse iga kahe aasta tagant. Eestis on nimetatud praktika hästi juurutatud ja töötab ning seetõttu jätkatakse ka seni kehtivat uuendamise sagedust. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ühtlustatakse käesoleva

28

hinnatakse kord aastas." Arvestades, et ka ülevõetav direktiiv näeb samuti ette, et üleriigilist riskianalüüsi koostatakse 1x 4 aasta jooksul, siis teeme ettepaneku käesolevas eelnõus kasutada VOS sõnastust.

eelnõuga.

2. Eelnõu § 4 (Kaugkütteseaduse muutmine) – VOS eelnõus oli varasemalt sees ka kaugkütteseaduse § 7 lg 31 muudatus järgmises sõnastuses: „(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“; Muudatuse eesmärk on pikendada suuremate kaugkütte ettevõtjate toimepidevust kütuse kättesaadavuse häirete korral 3-lt päevalt 7-le päevale. Küll aga ei ole eesmärk öelda, milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt varuda, vaid see sõltub ettevõttest ja tema kasutatavatest kütusest ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid kasutada või kas varu peab olema füüsiline või tagatakse lepingu alusel. Tegemist on juba toimiva praktikaga, kus osa ettevõtteid on reservkütusena varunud mh ka muud kütuse liiki kui tavapäraselt kasutatakse. Oluline on, et ettevõte mõtleks läbi, kuidas on tagatud teenuse toimepidevus ka olukorraks, kus kütuse kättesaadavuses on häireid. Palume vastav muudatus lisada ka käesolevasse eelnõusse.

Arvestatud Eelnõu on täiendatud.

3. Eelnõu § 6 punkt 1 (lennundusseaduse muutmine) – eelnõus on pandud püsiv riigikaitseülesanne lennujulgestusteenuse osutajale, kes tagab ETO-st lennuvälja käitlejale julgestusmeetmete kohaldamise vastavalt lepingule. Palume eelnõu sõnastust korrigeerida ja viia see vastavusse lennundusseaduses kasutatavate mõistetega ning lisada viide, et siinkohal on mõeldud neid lennundusjulgestusmeetmeid,

Mittearvestatud Eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded.

29

mida peab ettevõte tagama, mitte riigiasutused (nt Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet jne). „§ 78. Lennundusjulgestust tagava ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne (1) Lennundusjulgestust tagava ettevõtte, kes kohaldab käesoleva seaduse § 463 lõikes 3 toodud lennundusjulgestusmeetmeid Tallinna lennuväljal, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada teenuse osutamine vastavalt käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule.

4. Eelnõu § 6 punkt 2 (lennundusseaduse muutmine) – eelnõuga lisatakse lennundusseadusesse § 589, millega sätestatakse lennundusvaldkonna ETO-de kriteeriumid. Üheks ETO-ks on eelnõu kohaselt ka lennuvälja käitaja (lennundusseadus § 589 lg 2). Eesmärk ei ole ETO-ks muuta siiski kõiki lennuvälja käitajaid (nt Ruhnu, Kihnu või Viljandi), vaid ainult Tallinna lennuvälja, mis tagab rahvusvahelist reisijate ja kaubavedu ning on oluline liitlasvägede toetuse jaoks. Ka varasemas VOS eelnõus oli antud sõnastus, seega teeme ettepaneku eelnõu sõnastust muuta vastavalt: „(2) Lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna lennuvälja, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;

Arvestatud Eelnõu on täiendatud.

5. Eelnõu § 7 punkt 4 (maagaasiseaduse muutmine) - muudatuse kohaselt teeb Kliimaministeerium järelevalvelt nende isikute riigikaitseülesannete täitmise üle, kes pakuvad maagaasi elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) võrgu või selle osa või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Sarnane järelevalveülesanne on pandud elektrituruseaduse järgi elektri jaotusvõrgu ETO lepingupartnerite puhul Konkurentsiametile. Arvestades, et Konkurentsiametil on nii

Mittearvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja.

30

elektri kui ka maagaasi valdkonnas sarnane roll, siis teeme ettepaneku sätestada, et Konkurentsiamet teeb järelevalvelt ka maagaasivaldkonnas riigikaitseülesannete täitmise üle (sarnaselt käesoleva eelnõu § 3 punktis 3 tehtavale elektrituruseaduse muudatusele).

6. Eelnõu § 9 punkt 1 (raudteeseaduse muutmine) – Juhime tähelepanu, et raudteeseaduse muudatuse osas ei lähe eelnõu ja seletuskiri omavahel kokku. Raudteevaldkonnas lisandub HOS-i kohaselt uue elutähtsa teenusena ainult avaliku raudtee toimimine. Seletuskirjas lk 49 räägitakse ka riigi osalusega raudteeveoettevõtjast, kellel on kaubaveo tegevusluba. Palume seletuskirja selles osas korrigeerida. Lisaks on samas punktis määratud püsiv riigikaitseülesanne isikule, kes osutab avaliku raudtee ETO-le taristu arendamise või opereerimise teenust. Seletuskirjast ei selgu, mida siinkohal täpsemalt mõeldakse (kaubavedude/reisijatevedude opereerimist? Juhtimissüsteemi opereerimist?). Palume nii eelnõus kui ka seletuskirjas seda täpsustada.

Arvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. Seletuskirja on täiendatud.

7. Eelnõu § 11 punkt 2 (sadamaseaduse muutmine) – eelnõuga on lisatud Transpordiametile ülesanne teha järelevalvet elutähtsat teenust tagavas sadamas tegutseva sadamaoperaatori, kes lastib ja lossib konteiner- ja veeremkaupu, riigikaitseülesande täitmise üle. Sadamaseaduse § 42 lg 3 sätestab, et Transpordiamet teeb riikliku järelevalvet kõikide nende nõuete täitmise üle, mille puhul ei ole sätestatud teist järelevalveasutust ning võib selle rakendamiseks kasutada sadamaseaduses sätestatud erimeetmeid ja sunnivahendeid. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas eelnõusse lisatava järelevalve puhul on tegemist muu järelevalve kui riikliku järelevalvega. Kui tegemist on jätkuvalt riikliku järelevalvega, siis eelnõu § 11 punkti 2 lisamine ei ole asjakohane.

Selgitused Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja.

31

8. Seletuskiri mõjude analüüsist ega ka seaduse rakendamisega seotud kuludest ei selgu, millised on mõjud kui ka kaasnevad kulud nendele ametitele (nt Transpordiamet, Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet), kes peavad hakkama tegema järelevalvet transpordivaldkonnas määratud riigikaitseülesannete täitmise ja nende valmistumise osas. Palume seletuskirja selles osas täiendada.

Selgitused Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja.

9. seletuskiri lk 84 - lennuväljade, aeronavigatsiooni, avaliku raudtee ja sadamate toimepidevuse nõuded kehtestame kliimaministri määrustega, mitte majandus- ja infotehnoloogiaministri;

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

10. Rakendusakti kavand 1 – Vabariigi Valitsuse määruse „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest“ eelnõu: eelnõu § 7 punktis 4 on toodud asutused, kes vastutavad ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sh põlengute, varingute, plahvatuste ja muude asjasse puutuvate sündmustega seotud ohtude hindamise eest. Eelnõu kohaselt on nendeks asutusteks Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvestades, et Kliimaministeerium vastutab ehituse ja elukeskkonna valdkonna eest, siis palume ehitistega seotud ohtude ja õnnetuste hindamise eest vastutava asutusena juurde lisada ka Kliimaministeerium.

Arvestatud Rakendusakti kavandit on täiendatud.

11. Eelnõu §-s 8 on toodud loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riske elutähtsate teenuste, ETO-de ja ristsõltuvuste väljaselgitamiseks, ning määratakse riski hindamise eest vastutavad asutused. Sama paragrahvi punktides 1, 2, 5 ja 6 on toodud ka kohalike omavalitsuste

Selgitused KOVde sisend tuleb üleriigilisse riskianalüüsi KOV riskianalüüsi raames. 16.11.2023 oleme selgitanud, et üleriigilise riskianalüüsi protsess koosneb neljast etapist: I üldohtude analüüs

32

korraldavad elutähtsad teenused, s.o kaugküte, maanteetransport, joogiveesektor, reoveesektor, ja on määratud nende sektorite riskide hindamise eest vastutavaks asutuseks Kliimaministeerium. Arvestades, et Kliimaministeerium ei korralda kohalike omavalitsuste elutähtsaid teenuseid ega kinnita nimetatud sektorite ETO-de toimepidevuse riskianalüüse ja plaane, siis puudub meil alusandmestik hindamaks nendes sektorites võimalikke riske, nende tõenäosusi ja kaasnevat mõju. Seega palume leida koostöös kohalike omavalitsustega õiguslikult toimiv lahendus, kuidas nende korraldatavate elutähtsate teenuste sektorites oleksid riskid hinnatud ja kes selle hindamise eest vastutab, ning eelnõud vastavalt korrigeerida.

II sektorite analüüs III KOV analüüs IV Üleriigilise riskianalüüsi koond Sektorite osas tuleb vaadata riigiüleselt, millised on selles sektoris arengusuunad, muutused. Selle raames ei pea minema ETOde tasemele, nende analüüsidesse. Näiteks veesektori puhul tuleb vaadata, kuidas üldohud (see valmib esimesena), nt põud, üleujutused võivad mõjutada veesektorit. On ka eesmärk, et juba üldohtude analüüsist selgub, mis sektoreid nad võivad esmahinnangu alusel kõige rohkem mõjutada. KLIM ülesanne oleks vaadata, missugused need üldised mõjud sektorile tervikuna võivad olla tulenevalt üldohtudest. Nt vaadata, kuidas kliimamuutuse tõttu muutub põhjavee kättesaadavus, kas on risk, et seda ei jätku, mis piirkondades. Mis seis on põhjavee ja pinnavee kvaliteediga ja seega ka kättesaadavusega. Mis on üldine ettevõtete struktuur, st kui palju neid on, kes on olulisemad. Vee-, kaugkütte- ja teede valdkonnad on KLIM kujundada, vedada (poliitikakujundamine tervikuna) ja eelnevalt kirjeldatud info on ühel või teisel kujul juba KLIMis olemas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. 1. Eelnõu § 1 p 14 ehk HOS § 38 täiendamine lõigetega

1.2-1.7 a. Tähelepanek lg 1.3 p 3 osas – seal on kirjas, et

ETO määramise haldusaktis peab olema mh määratud tähtaeg, mis ajaks ETO täidab § 41 lg 2 ehk nn saartalituse nõude ning et siin on maksimumtähtaeg 5 aastat. Samas ma ei

Arvestatud osaliselt

Olemasolevatele ETOdele ei nähta ette täiendavat üleminekuaega ega üleminekusätet. Nende suhtes kehtib saartalituse nõue aastast 2013. 2014. aasta 1. jaanuaril tuli ETOdel vastata nõuetele. RIA-lt puudub info, et see nõue on praeguseks ETOdel täitmata. 2017. aastal tehtud KMPG ristsõltuvuse analüüsi (piiratud tasemega osa) käigus oli kahtluse

33

leidnud siin seda sätet, mis ütleks, et need, kes on praegugi ETO-d, et neile siin seda üleminekuaega ei kohaldata, kuna tegelikkuses nende puhul seda nõuet ju leevendatakse. Või kas selle erisuse tekitamine ei olegi vajalik seetõttu, et praegusel ETO-l on juba rangemad nõuded? Samas ma selle loogikaga ka nõus ei ole, kuna kui sellist erisätet ei tekitata, siis saab see ETO sisuliselt öelda, et kuni talle haldusaktis määratud tähtaeg ei ole kätte jõudnud, saab ta toimetada nii nagu heaks arvab ja üldse mõtlemata saartalituse laadse režiimi peale.

b. Samas panin tähele seletuskirja lk-l 16 tekstilõiku: Enne käesoleva seaduse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist elutähtsa teenuse osutajana tegutseva ettevõtte staatust ei muutu ja seda ei ole vaja korraldaval asutusel kinnitada haldusaktiga üle, samuti ei ole vaja määrata uusi tähtaegu nõuete täitmise osas. Nendel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb lähtuda hädaolukorra seaduse üleminekusätetest.

c. Kuid eelnõu § 1 p 27 ehk HOS-i üleminekusätted §-s 53 ei sisalda taolist erisust – kuid kas see tuleks sinna tekitada?

alla seatud üksnes kolme ETO vastavus saartalituse nõudele. Eeldame, et RIA on rakendanud vajalikud meetmed. Kui ei, siis HOSi alusel võib ETKA saata ETOde riskianalüüsid arvamuse avaldamiseks RIA- le saartalituse kohustuse viisi ja vahendite kohta. Kui on näha, et ETO ei täida nõudeid, siis saab ETKA teha ettekirjutuse ja määrata tähtaja nõude täitmiseks, arvestades sellega, et olemasolevatel ETOdel pidi see nõue olema täidetud juba 01.01.2014. Ei ole otstarbekas seada olemasolevatele ETOdele täiendava üleminekuaega, kui nõude täitmise tähtaeg on juba ammu möödas. Olemasolevate üleminekusätete sõnastust on täpsustatud.

2. 2. Eelnõu § 1 p 15 ehk HOS § 38 lg 3 p 4 muutmine a. Taustaks: lugedes direktiivi sätet, siis

vahearuande loomine on täiendava aruandluskohustuse loomine. Direktiiv ise annab suunise, et „millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu

Arvestatud Üksikasjalik aruanne esitatakse peale sündmuse lõppu. Kui sündmus kestab, siis nagu ka praegu tehakse jooksvaid raporteid kokkulepitud sagedusega. Üldjuhul, nii nagu ka praegu, täpsustatakse sündmusest teavitamise ja aruande esitamise tingimusi ETKA määrusega. Eelnõu

34

jooksul.“ Eesmärk tundub olevat mitte jooksev aruandlus, vaid tagantjärgi teadmuse koondamine.

b. Eelnõu teksti järgi tuleb sündmuse kohta esitada „üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul“.

c. Kuid mis teha siis, kui selle ühe kuu jooksul ei ole see sündmus lõppenud – kas selleks olukorraks on vaja eraldi nõuet tekitada stiilis „kui sündmus kestab ühe kuu möödudes, siis see aruanne on käsitletav vahearuandena ning vahearuandeid esitatakse vähemalt kord kuus kuni sündmuse lahendamist“ vms? Või alternatiivina määratleda ka täpsemalt, et see tuleb esitada „ühe kuu jooksul sündmuse lõpust“ (kui vahearuandeid ei tahta saada).

sõnastust on täpsustatud selliselt, et aruanne tuleb esitada peale sündmuse lõppu.

3. 3. Eelnõu § 1 p 18 a. eelnõus pakutud sõnastus näeb ette, et ETKA

võib esitada ETO toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ka RIA-le arvamuse avaldamiseks. Ettepanek on sättesse lisada sarnaselt seletuskirjale „vajaduse korral“, et rõhutada, et esmase hinnangu teeb ETKA, kes kaasab vajadusel asjaomast asutust ehk RIA-t.

b. Ettepanek oleks täiendada lause viimast osa ja sõnastada järgmiselt: „täitmiseks valitud viisi ja vahendite sobivuse kohta“. Eesmärk on täpsustada, et RIA mitte lihtsalt ei avalda arvamust viisi ja vahendite kohta, vaid seda paragrahvi 41 lg 2 eesmärgi saavutamisest lähtuvalt – kas valitud viis ja vahendid on

Arvestatud osaliselt

Juba praeguse sõnastuse kohaselt ei ole see ETKA-le kohustus, vaid võimalus. „Vajaduse korral“ ei loo siin enam lisandväärtust. Küll oleme täpsustanud sõnastust viisi ja vahendi kohta, st arvamust avaldatakse täitmiseks valitud viisi ja vahendi kohta. Seletuskirjas on ka selgitatud, et „Arvamuse küsimine on korraldava asutuse võimalus, mitte kohustus. See tähendab seda, et korraldav asutus küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud nõuet täita.“

35

selleks sobivad. Selle tulemusena tuleks ka seletuskirja väheke täiendada.

c. Ehk HOS § 40 p 10 sõnastus oleks: (10) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutus võib vajaduse korral edastada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes annab arvamuse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite kohta.

4. 4. Eelnõu § 1 p 19 ehk nn saartalituse säte a. 24.01.2024 versioonis on HOS § 41 lg 2

sõnastus: Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga katkeb, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja vahenditega.

b. MKM ja RIA on korduvalt andnud tagasiside (vt manust), et see ehk ITL-i pakutud sõnastus ei sobi. Meie pakutud sõnastus on jätkuvalt: Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatistega on katkenud, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja vahenditega.

Mittearvestatud Seletuskirja jäi kogemata sisse liinirajatiste osa. Seletuskiri on viidud eelnõuga kooskõlla. Välisriigiga ühenduse defineerimine üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatise kaudu on liialt piirav. Sellise sõnastuse kohaselt tuleb tagada teenuse toimimine alternatiivsel viisil ja vahenditega üksnes juhul, kui on katkenud ühendus välisriigiga ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatistega. Kui ETO tavapäraselt kasutab välisriigiga ühenduseks muud lahendust, siis ei pea ta justkui alternatiivsel viisil ja vahenditega teenust tagama. Sätte mõte on selles, et olenemata sellest, kas katkevad välismaal asuvad süsteemid või ühendus nende süsteemidega, tuleb ETO-l tagada teenuse toimimine alternatiivsel viisil. See põhimõtte kehtib aastast 2012 ja käesoleva eelnõuga üksnes täpsustatakse sõnastust, et see oleks osapooltele paremini mõistetav, ega muudeta põhimõtet, st ei muudeta olukorda rangemaks ega leebemaks. Eelnõus pakutud sõnastus kajastab seatud eesmärki.

36

c. Ka seletuskirjas on jätkuvalt sees selgitused „üldkasutatava elektroonilise side võrgu“ kui ka „liinirajatise“ kohta. Seega jääb arusaamatuks, miks on eelnõu tekstis eelnevalt allajoonitud tekstiosa välja võetud.

5. Eelnõu § 1 p 20, täpsemalt tulevane HOS § 41.4 – selles paragrahvis on sätestatud EL oluline ETO temaatika. Selle paragrahvi lõigetes on ülesanded antud mh ka ETKA-le, kuid mis teha olukorras, kus ETKA on oma ülesande üle andnud ehk „määranud HOS § 37 lõike 5 alusel ametiasutuse“ oma ETKA-ülesandeid täitma. Kaudselt on sama teema ka tulevase HOS §-s 41.5 (nõuandemissioon). Võrdle ka HOS § 41.6, mille lg 1 viitab ka „HOS § 37 lg 5 alusel määratud ametiasutusele“.

Selgitused EL ETO määramise ja nõuandemissiooni puhul ei ole ETKA ülesanne delegeeritav, st seda täidab algupärane ETKA. Viide HOS § 37 lg 5 alusel määratud asutusele on eelnõus üksnes nendes kohtades, kus ülesannet saab täita ka asutus, kellele ETKA delegeeris oma ülesandeid. Õigusloome, poliitika kujundamine, sh nõuete määruse kehtestamine ja EL ETO määramine ning nõuandemissiooniga seotud toimingud ei ole delegeeritavad.

6. Eelnõu § 1 p 21 – kas see peab üldse eraldi olema või võiks ta viia eelnõu § 1 p 20 alla (+sel juhul tuleb ka seletuskirja teksti muuta)?

Mittearvestatud Normitehniliselt on kõik korrektne, kuna punktid jõustuvad erineval ajal.

7. Seletuskiri lk 67 lõpp ja 68 algus ehk p 6.5 – seal on käskivas kõneviisis, et RIA-le tuleb edastada HOS § 41 lg 2 lahendus arvamuse avaldamiseks, kuid eelnõu enda tekst seda kohustuslikku edastamist ju pole. Seetõttu teeme ettepaneku parandada sõnastust: Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevus jääb korraldavale asutusele, küll aga edastab korraldav asutus vajaduse korral Riigi Infosüsteemi Ametile toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOSi § 41 lõikes 2 nõutud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite sobivuse kohta arvamuse andmiseks.

Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud ja viidud kooskõlla eelnõuga (vaata eespool olevat vastust seoses EN sõnastusega).

8. Seletuskiri lk 69 alguses, seal on teise tekstilõigu alguses teine lause „Edaspidi ei tee amet enam otsest järelevalvet

Arvestatud Jah, peaks olema lg 2. Seletuskiri on parandatud.

37

HOSi § 41 lõike 1 alusel, vaid võib anda arvamust.“. Seal peaks olema ju viidatud lõikele 2, mitte lõikele 1.

9. Seletuskiri lk 78, punkt 6.9. ehk toidu valdkond – seal on kirjas, et ETO-deks määratakse 16 ettevõtet, kuid loetelus on 10 ehk jaekauplused on siit väljas. Mis siis see õige nr saab olema toiduvaldkonnas? Sh ei ole samal lk-l nende kohustuste nimekirja all märgitud, et nad peavad ka KüTS-i järgima (kuigi sellele järgneval lk-l olevas tekstis on seda mainitud; vrdl ka ravimiseaduse muudatuse selgitusi mõni lk enne seda, kus on KüTSi järgimise kohustus sisse toodud).

Selgitused Õige on 10, jaekaubandus jäetud eelnõust välja, kuna täiendatud Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt ei kuulu jaekaubandus direktiivi skoopi.

Rahandusministeerium 1. Palume täiendada seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 5 kohta

antud selgitusi, lisades lk 14 kolmanda lõigu lõppu järgmine tekst: „Tuleb arvestada, et § 25¹ lõikes 1 nimetatud õigusaktide reguleerimisesemesse kuuluvad normid on kehtestatud erineva õigusjõuga õigusaktidega (mitte ainult seadustega). Nii varasematel perioodidel kui ka kehtivas õiguses on neid küsimusi paljuski reguleeritud määrustega (näiteks pankade usaldatavusnormatiivid olid varem kehtestatud Eesti Panga Presidendi määrusega, Tagatisfondi osamakse suuruse ja määra kohta võib anda määruse valdkonna eest vastutav minister – vt. Tagatisfondi seadus § 35 lg 6). Ka teistes EL riikides on valitsusel äärmuslikes olukordades õigus kehtestada pankadele moratoorium (näiteks Saksamaal).“

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

2. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punkti 4. Sätte teise lause kohaselt kohaldatakse elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab elutähtsat teenust, käesolevas punktis sätestatud teavitamise tähtaegasid ja nõudeid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

Arvestatud osaliselt

Sularaha ringlust ja makseteenust tagavad kommertspangad on elutähtsa teenuse osutajad, kellele kohalduvad hädaolukorra seaduses elutähtsa teenuse ja elutähtsa teenuse osutaja kohta käivad sätted. Sellest tulenevalt on oluline täpsustada

38

määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega 5 muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011, sätestatud erisusi. Juhime tähelepanu, et määruse (EL) 2022/2554 kohaldamisalasse jääva elutähtsa teenuse osutaja (ETO pank) suhtes kohalduvad määruses (EL) 2022/2554 sätestatud teavitamise tähtajad ja nõuded. Seega on eksitav eelnõus viidata käesoleva punkti teavitamise tähtaegadele ja nõuetele, kuna see tekitab õigusselgusetust, millised nõuded siis täpsemalt määruse (EL) 2022/2554 kohaldamisalasse jäävatele elutähtsate teenuste osutajate (ETO pangad) suhtes kohalduvad - ehk millised tähtajad, teavitamise vorminõuded ja kellele teavitus tuleb edastada. Määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 kohaselt edastab ETO pank teavituse tõsisest intsidendist Finantsinspektsioonile ja Riigi Infosüsteemide Ametile (kellele samaaegne edastamine on liikmesriigi valikukoht, mida ka Eesti puhul rakendame). Finantsinspektsioon edastab teavituse Euroopa Keskpangale ja riigisisese õigusega nähakse ette, et ka Eesti Pangale. Määruse (EL) 2022/2554 põhjenduspunkt 19 viitab selgelt, et „võttes arvesse tugevaid seoseid finantssektori ettevõtjate digitaalse ja füüsilise kerksuse vahel, on käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557 vaja elutähtsate teenuste osutajate toimepidevuse ühtset käsitust. Kuna finantssektori ettevõtjate füüsilist kerksust käsitletakse terviklikult käesoleva määrusega hõlmatud IKT-riski juhtimise ja teatamiskohustuse raames, ei tuleks direktiivi (EL) 2022/2557 III ja IV peatükis sätestatud kohustusi kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate finantssektori

eelnõus, mis juhul tuleb kohaldada pankade suhtes erandit. Eelnõu punktis 17 on selgelt öeldud, et ETKA teavitamise tähtaegade ja nõuete puhul tuleb lähtuda DORA määruses sätestatud erisustest, st DORA määrusest. Selguse huvides on eelnõu sõnastust täpsustatud ja sätestatud, et HOS § 38 lg 3 p-s 4 sätestatud teavitamise puhul kohaldatakse DORA määrust, st on jäetud välja viide nõuetele ja tähtaegadele ning on üldiselt öeldud, et teavitamise puhul tuleb lähtuda DORA määrusest.

39

ettevõtjate suhtes kohaldada.“ 3. Eelnõu § 1 punktiga 22 sätestatakse taustakontrolli

regulatsioon elutähtsa teenuse osutamisel. Eelnõust ja direktiivist tuleneb, et sättes peetakse silmas töötajaid, kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks vastavaid ülesandeid. Eelnõuga lisatava lõike 9 kohaselt kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, kellele usaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmine. Juhime tähelepanu, et kuigi vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 11 lõige 1 punktile 14 ei ole hankija kohustatud riigihangete seadust rakendama, kui sõlmitakse tööleping, võib segadust tekitada hankijast elutähtsa teenuse osutaja eelnõus nimetatud ülesande täitmise tellimine riigihanke läbiviimise teel. Selguse huvides võiks eelnõu seletuskirja lisada selgituse selle kohta, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida nt teenuse tellimise teel, peab ta lähtuma RHS-ist, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

4. Eelnõu seletuskirjas on § 3 punktiga 2, § 4 punktiga 2 ja § 7 punktiga 1 tehtavates muudatustes viidatud riigiabi reeglitele. Seletuskirjas on märgitud, et nimetatud muudatused on vajalikud CER direktiivi artikli 13 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 nõuete täitmiseks. CER direktiivi art 10 lõike 1 kohaselt „toetavad liikmesriigid elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel. Kõnealune toetus võib

Mittearvestatud Direktiivi artikli 10 lg 1 käsitleb igasugust riigi toetust ettevõtjatele, mitte üksnes rahalist. Kui aga toetus on rahaline, siis tuleb lähtuda riigiabi reeglitest. Direktiivi põhjenduspunkti 25 kohaselt peaksid liikmesriigid toetama elutähtsa teenuse osutajaid, sealhulgas neid, kes kvalifitseeruvad väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks,

40

hõlmata juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamise toetamist ning nende töötajatele nõustamise ja koolituse pakkumist. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.“ Kuna muudatused ei käsitle CER direktiivi artikli 10 lõikes 1 nimetatud mis tahes vormis toetamist, ei ole kohane sellele sättele viidata.

nende toimepidevuse tugevdamisel kooskõlas liikmesriikide direktiivis sätestatud kohustustega, ilma et see piiraks elutähtsa teenuse osutajate enda õiguslikku vastutust tagada selline nõuetele vastavus, ja vältima selle käigus liigset halduskoormust. Eelkõige võiksid liikmesriigid koostada juhendmaterjale ja metoodikaid, toetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamist ning pakkuda nõustamist ja koolitusi elutähtsa teenuse osutajate töötajatele. Kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, võiksid liikmesriigid eraldada rahalisi vahendeid ning peaksid hõlbustama vabatahtlikku teabe ja heade tavade vahetamist elutähtsa teenuse osutajate vahel, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist. Eelnevalt toodud loetelu ei ole lõplik, toetamisena käsitatakse nt ka üleriigilise riskianalüüsi koostamist (pp 15), erinevate direktiivide nõuete vastastikku täiendaval viisil rakendamist (pp 24). Riigipoolse toetusena saab käsitada ka selge õigusraamistiku loomist ja selge võimaluse loomist toimepidevusega seotud kulude katmiseks tariifist.

5. Kuna eelnõu § 4 punktiga 2 muudetava kaugkütteseaduse 8 lõige 3 käib soojuse piirhinna kohta, siis peaks seletuskirja lk 41 viimases lõigus sõna „võrgutasud“ asemel olema sõna „piirhinnad“. Kuna eelnõu § 7 punktiga 1 muudetava maagasiseaduse 17¹ lõige 5 käib terminali kasutamise tariifide kohta, siis peaks seletuskirja lk 46 (selgitus punkti 1 kohta) olema sõna „võrgutasud“ asemel „tariifid“.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

41

6. Palume eelnõu § 5 punktiga 2 muudetavas krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 4 ja eelnõu § 8 punktidega 5 ja 6 muudetavas makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 4¹ lõike 8 ning § 5 lõike 1³ tekstis sõnade „tingimused ja kord“ asemel kasutada sõnu „tingimused ja metoodika“.

Selgitused Eelnõust on jäetud välja MERAS ja KAS muudatused. Nimetatud muudatused kavandatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga.