Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seadus

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/1512
Registreeritud	11.02.2025
Sünkroonitud	12.02.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Markus Ühtigi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (343246 tm).

Failid

1-63101-1 10.02.2025 Väljaminev kiri.asice

EN_HOSi jt muutmise seadus_06022025.pdf

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks.pdf

SK_HOS jt muutmise seadus_06022025.pdf

SK_HOS jt muutmise seadus_Lisa 1_Rakendusakti kavandid_06022025.pdf

SK_HOS jt muutmise seadus_Lisa 2_Märkuste tabel_06022025.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

EN_HOSi jt muutmise seadus_06022025.pdf

EELNÕU

06.02.2025

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

„§ 131. Viivitamatu ohuteate edastamine

(1) Paljude inimeste elu või tervist ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või

selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis

ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu

ohuteate edastamiseks kasutatakse üldjuhul riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM

(edaspidi EE-ALARM).

(2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate

kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.

(3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine

hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist, kaasajastamist ja

avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise

koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse ja

isikuga.

(4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:

1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja,

kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane

eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja).

(5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus,

eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise

seisukorra või sõjaseisukorra ajal ka peaminister.

(6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu.

EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil, kes

edastab selle avalikkusele muul kokkulepitud viisil tasuta, muutmata kujul ja viivitamata.

(7) Kui viivitamatu ohuteade edastatakse elektroonilise side võrgus kindlaksmääratud

geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale,

kohaldatakse elektroonilise side seaduse § 1051.

(8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada Päästeamet,

Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, eriolukorra juht,

eriolukorra tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või

sõjaseisukorra ajal ka peaminister.

(9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on

omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on heliga esitada viivitamatut ohuteadet.

(10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu, sealhulgas vajadusel esitab

asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse

kehtestamiseks sundvalduse seadmise taotluse.

(11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise tingimused ja korra;

2) EE-ALARM-iga liitumise ja sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra;

3) sireeniseadme kasutuselevõtu ning haldamise ja testimise tingimused ja korra.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Varjumine

(1) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks

valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise

korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse, asjaomase asutuse ja

isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada.

(2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal

viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine elu või

tervise kaitseks.

(3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad varjumise tagamiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti

päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.

(4) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha

ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.

(5) Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestab sisejulgeoleku tagamise

eest vastutav minister määrusega.“;

3) seadust täiendatakse §-dega 162–164 järgmises sõnastuses:

„§ 162. Varjend

(1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse.

(2) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks

ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine,

laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad

avalikeks ja mitteavalikeks.

(3) Mitme lähestikku püstitava hoone kohta võib rajada ühe varjendi, kui see rajatakse esimese

hoone kasutuselevõtmise ajaks ning hoonete kasutajate eeldusliku koguarvu järgi.

(4) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda

rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.

(5) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:

1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind

on vähemalt 1200 ruutmeetrit;

2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.

(6) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 4 kui ka 5, rajatakse avalik varjend.

(7) Avalikule varjendile tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on ette

nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.

(8) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi

Valitsuse otsusest arvates.

(9) Sisejulgeoleku tagamise eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele;

2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning

vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.

§ 163. Varjumiskoht

(1) Kui varjendi rajamise kohustusega hoone on püstitatud või selle ehitusloa taotlus või

ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, siis hoone omanik:

1) hindab varjumisplaanis varjumiskoha kohandamise võimalust;

2) varjumiskoha kohandamise võimalusel kohandab hoone või selle osa varjumiskohaks.

(2) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on olemasolev hoone või selle osa, mis on

kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega

kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

(3) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse

igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse

hoone kasutajale.

(4) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 162 lõike 8 kohaselt.

(5) Sisejulgeoleku tagamise eest vastutav minister kehtestab määrusega varjumiskoha

kohandamise põhimõtted.

§ 164. Varjumisplaani koostamine

(1) Hoone omanik koostab varjumisplaani:

1) varjendi rajamise kohustusega hoone kohta;

2) varjendi rajamise kohustusega hoone kohta, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või

ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari.

(2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks

valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamist.

(3) Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise korra

kehtestab sisejulgeoleku tagamise eest vastutav minister määrusega.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

„§ 171. Elanikkonnakaitse koolitus

(1) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt

toime tulla.

(2) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele

elanikkonnakaitse koolituse.

(3) Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise eest

vastutav minister määrusega.“;

5) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„73) korraldama regulaarselt töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa

teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases

olukorras või nende ohu korral ja käesoleva seaduse § 171 tähenduses elanikkonnakaitsest;“;

6) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 162 lõigete 4 ja 5, § 163 lõike 1, § 164 lõike 1

nõuete ning § 162 lõike 9, § 163 lõike 5 ja § 164 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle

teeb Päästeamet.“;

7) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 131 lõikes 4 nimetatud edastaja on kohustatud EE-ALARM-iga

liituma hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.“;

8) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva seaduse § 164 lõike 1 punktis 2 nimetatud hoone varjumisplaan koostatakse

hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.

(23) Käesoleva seaduse § 163 lõikes 1 nimetatud hoone või selle osa kohandatakse

varjumiskohaks hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.“.

§ 2. Asjaõigusseaduse § 1581 täiendamine

Asjaõigusseaduse § 1581 lõike 11 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „ehitis“ tekstiosaga

„ning sireeniseade hädaolukorra seaduse § 131 lõike 9 tähenduses“.

§ 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 täiendamine

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) hädaolukorra seaduse § 131 lõike 9 tähenduses sireeniseadme müra.“.

§ 4. Ehitusseadustiku täiendamine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) varjendi rajamist;“;

2) paragrahvi 130 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „tuleohutusnõuete“ sõnadega „ja varjendile

esitatavate nõuete“.

§ 5. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse täiendamine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 309 järgmises

sõnastuses:

„§ 309. Ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktis 21 sätestatud varjendi rajamise nõude

rakendamine

Ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktis 21 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata

hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud

enne 2026. aasta 1. jaanuari.“.

§ 6. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktis 29 asendatakse sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga „häirekeskuse“;

2) paragrahvi 1051 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) mitte rohkem kui üks kord aastas Päästeameti otsusel hädaolukorra seaduse § 131 lõike 2

tähenduses riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM-i terviktestimiseks.”.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 5, 6 ja 8 ning §-d 4 ja 5 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………… 2025

Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2025

SK_HOS jt muutmise seadus_06022025.pdf

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk

on arendada elanikkonnakaitset.

Hetkel ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust, nõudeid varjendile ega varjumiskoha

kohandamise põhimõtteid. Venemaa Ukraina-vastase sõja tõttu muutunud julgeolekuolukorras

on vaja parandada varjumise senist korraldust ning rajada varjendeid ja kohandada

varjumiskohti, et kaitsta vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibivate isikute elu ja

tervist. Varjendite rajamine võtab aastaid. Seepärast tuleb sellega alustada võimalikult kiiresti.

Varjumise korraldus on vajalik kogu Eestis.

Toimiv ja efektiivne ohuteavitus on varjumise eelduseks, aga Eesti õigusruumis on senini

reguleerimata riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM), mille üks osa

on sireeniseadmete süsteem. Sireeniseadmete paigaldamine ja kasutusele võtmine on

õiguslikult reguleerimata ning sellega seotud õigused ja vastutus määratlemata. Tegemist on

riigi võetava kohustusega, millel peab olema õiguslikult selge omanik ning vastutaja.

Nii ohuteavituse kui varjumise parima võimaliku toimimise eelduseks on aga inimeste

teadlikkus ning käitumisoskused, mistõttu on vajalik võimalikult suurel hulgal inimeste

koolitamine.

Hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS):

 määratletakse terminid viivitamatu ohuteade, riiklik ohuteavituse süsteem EE-

ALARM, sireeniseade, varjumine, varjend, varjumiskoht ja varjumisplaan;

 kohustatakse massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat, avalikus

ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajat ja riikliku mobiilirakenduse

valdajat (edaspidi edastaja) liituma EE-ALARM-iga;

 määratakse asutuste ja isikute ring, kellel on õigus otsustada viivitamatu ohuteate

edastamiseks EE-ALARM-i kasutamine;

 Päästeametile antakse ülesanne koordineerida viivitamatu ohuteate edastamiseks

valmistumist;

 Häirekeskusele antakse ülesanne vahendada edastajale viivitamatu ohuteade EE-

ALARM-i kaudu;

 sätestatakse asutused ja isikud, kellel on õigus otsustada sireeniseadme käivitamine;

 kehtestatakse nõue rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone, mida külastavad

rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m2;

 kehtestatakse nõue rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse elamu, majutus- või

toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-,

haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on

vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500

m2;

 kehtestatakse nõue võimalusel kohandada avalik varjumiskoht juba olemas olevas

hoones, mida külastavad rahvahulgad ja mille suletud netobrutopind on vähemalt 10

000 m2;

 kehtestatakse nõue võimalusel kohandada mitteavalik varjumiskoht juba

olemasolevas elamus, majutus või toitlustushoones, büroohoones, kaubandus- või

teenindushoones või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muus avalikus hoones või

erihoones, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoones, mille

suletud netopind on vähemalt 1500 m2;

 antakse Päästeametile ülesanne korraldada varjumist, mis hõlmab varjumiseks

valmistumist, avalikkuse teadlikkuse tõstmist ja teavitamist;

 avaliku sektori asutuse ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse osutaja töötajale

kehtestatakse elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustus;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel, nõuded varjendile, varjendi

rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel

tööstushoone tavapärase kasutajate arvu järgi, varjumiskoha kohandamise põhimõtted

ning varjumisplaani koostamise nõuded ja korra;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ja korra,

sireeniseadmele esitatavad nõuded, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadme

haldamise ja testimise tingimused ja korra;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale;

 antakse Päästeametile ja PPA-le õigus kohaldada varjumise tagamiseks teatud korra-

kaitseseaduse (edaspidi KorS) riikliku järelevalve erimeetmeid.

Asjaõigusseaduses (edaspidi AÕS) täiendatakse avalikes huvides ehitatud tehnovõrgu või -

rajatise käsitlust sireeniseadmega.

Atmosfääriõhu kaitse seaduses (edaspidi AÕKS) täiendatakse välisõhu müra hulka mitte

kuuluvate tegevuste loetelu sireeniseadme tekitatud müraga.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS):

 täiendatakse ehitisele esitatavate nõuete loetelu varjendi rajamisega, et anda

õiguskindel õigus arvestada ehitamisel asjakohasel juhul varjendile esitatavate

nõuetega;

 antakse Päästeametile õigus teha riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nõuete

täitmise üle.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi EhSRS)

täiendatakse erisusega, et EhS-i varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on

püstitatud või mille püstitamise ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2026. aasta 1.

jaanuari.

Elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS):

 täiendatakse aluseid, millal võib kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale

mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale edastada ohuteavitust ning

lisatakse Päästeameti õigus edastada ohuteavitus mitte rohkem kui üks kord aastas EE-

ALARM-i terviktestimiseks;

 korrigeeritakse lühinumbri mõiste definitsiooni vastavalt elektroonilise side

seadustikus kasutatavtele mõistetele asendades sõna „hädaabiteenistus“ sõnaga

„häirekeskus“.

Viivitamatu ohuteate edastamise regulatsioon sekkub kohustatud isikute äritegevusse ning seda

saavate inimeste eraellu, kuid antud regulatsioon on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks.

Antud juhul kaalub inimeste elu ja tervise kaitse üles viivitamatu ohuteate edastamisega

kaasneva õiguste riive. Viivitamatu ohuteate edastamiseks sireeniseadmete süsteemi rajamine

peab põhinema võimalikult ökonoomsel asukohtade valikul, mistõttu on vajalik tagada sobiliku

hoone või rajatise kasutamine sireeniseadme paigaldamiseks. Samuti toob sireeniseadme

kasutamine kaasa lisaks sündmuste puhul müra tekitamisele ka sireeniseadmete testimisega

tekitatava müra, mis võib häirida lühiajaliselt inimeste igapäevaseid tegevusi.

Varjendi rajamise nõue võib tuua kaasa ehitushinna tõusu, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja

tervist kriisi, sealhulgas relvakonflikti korral. Ehitushinna tõus mõjutab nii era- kui ka avalikku

sektorit, kes peavad teatud hoone püstitamise korral arvestama varjendi rajamise nõudega.

Päästetud elud kaaluvad üles varjendi rajamise kulud.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustuse seadmisega suurendatakse inimeste

individuaalset kriisivalmidust ning oskust kriisides toime tulla. Tegemist on küll täiendava

kohustusega avaliku sektori asutuste ametnikele ja töötajatele ning elutähtsa teenuse osutaja

töötajatele, kuid kokkuvõttes omab see pigem positiivset mõju nii koolituse läbinutele, kui

nende tööandjatele, kuna suurendab inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt hakkama saada

ning see läbi olla paremini valmis kriisi korral töökohal panustama. Koolituse läbimine on

tehtud kohustatud isikutele võimalikult mugavaks ja paindlikuks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Priit Laaniste (teenistussuhe

lõppenud), Kadi Luht-Kallas ([email protected]) ja Mari Tikan

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi Kulp ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse: 1) HOS-i avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 11;

2) AÕS-i avaldamismärkega RT I, 17.03.2023, 58;

3) AÕKS-i avaldamismärkega RT I, 11.06.2024, 2;

4) EhS-i avaldamismärkega RT I, 02.01.2025, 22;

5) EhSRS-i avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 8;

6) ESS-i avaldamismärkega RT I, 02.01.2025, 23.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud:

Eelnõu on seotud Riigikogu 22. veebruari 2023. aasta otsusega1 heakskiidetud „Eesti julgeoleku

poliitika aluste“ ja järgmiste arengukavadega:

1) siseturvalisuse arengukava 2020–20302;

2) riigikaitse arengukava 2022–20313.

1 Riigikogu 22. veebruari 2023. aasta otsus „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“. – RT III,

28.02.2023, 1. 2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 3 Riigikantselei 2021. Riigikaitse arengukava 2022–2031.

Nendes dokumentides on nimetatud olulise eesmärgina arendada siseturvalisust, sealhulgas

elanikkonnakaitset, mis hõlmab nii elanikkonna valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla kui

ka riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks ja varjumiseks. Samuti on käsitletud

konkreetseid tegevusi, sealhulgas varjendite ja varjumiskohtade rajamist, sireeniseadmete

paigaldamist, Päästeameti ülesandeid.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadusi, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajadus, eesmärk ja põhilahendused

Eelnõu eesmärk on arendada elanikkonnakaitset. Selleks:

 võetakse kasutusele terminid viivitamatu ohuteade, riiklik ohuteavituse süsteem EE-

ALARM, sireeniseade, varjumine, varjend, varjumiskoht ja varjumisplaan;

 kehtestatakse viivitamatu ohuteate edastajale kohustus liituda EE-ALARM-iga;

 täpsustatakse Häirekeskuse rolli viivitamatu ohuteate edastamisel;

 määratletakse asutus, kes koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist ja

korraldab sireeniseadmete kasutusele võtmist;

 kehtestatakse varjendi rajamise, võimalusel varjumiskoha kohendamise ja

varjumisplaani koostamise nõue;

 määratakse asutus, kes korraldab varjumist ja teeb riiklikku järelevalvet varjendi nõuete

täitmise üle, ning

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel, nõuded varjendile, varjendi

rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel

tööstushoone tavapärase kasutajate arvu järgi, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise nõuded ja korra;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ja korra,

sireeniseadmele esitatavad nõuded, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete

haldamise ja testimise tingimused ja korra.

Eelnõu on vajalik, et luua järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimalus, reguleerida

viivitamatu ohuteate edastamist, sh sireeniseadmete kasutamist ning suurendada elanikkonna

kriisideks valmisolekut läbi elanikkonnakaitse koolituse kohustuslikuks muutmise avaliku

sektori ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse osutaja töötajatele.

2.2. Senine ja hetkeolukord

2.2.1 Viivitamatu ohuteate edastamine

Tuginedes Vabariigi Valitsuse poolt 15. veebruaril 2018 heaks kiidetud elanikkonnakaitse

kontseptsioonile moodustati 07. veebruaril 2019 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

käskkirjaga üleriigilise asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi AKOS käivitamise töörühm.

2020. aastal sai Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) ülesande arendada välja

tehniline lahendus koos kaardirakendusega, kus saab piiritleda ohupiirkonnad ja edastada

etteantud mobiiltelefoni numbritele teavitusi SMS sõnumi vahendusel sõltumata kodaniku

valitud operaatorist.

Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide

dokumendi kolmas eesmärk on suunatud otseselt varajasele hoiatusele (Early Warning – EW)

ning üks Euroopa Komisjoni soovituste eri-eesmärkidest on parandada üldsuse hoiatamist

(Public Warning – PW) järgmiselt4:

Liikmesriigid peaksid tõhustama üldsuse hoiatamise süsteeme, et parandada riski-,

hädaolukordade ja kriisikommunikatsiooni, tehes teatavaks tagajärgede eeldatava

ulatuse ning võetavad meetmed. Edendada tuleks asjaomaste asutuste ja teenistuste

vahelist koordineerimist. Teabevood ja vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrata.

Piiriüleste õnnetuste puhul peaks üldsuse hoiatamine liikmesriikides põhinema

tõhustatud hoiatuskorral.

Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsuse hoiatamisel võetakse arvesse elanike

keeleoskust ning et hoiatused on kaasavad ja kohandatud haavatavate rühmade,

sealhulgas puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele.

Hoiatused peaksid jõudma ohustatud elanikkonnani õigeaegselt ja tulemuslikult.

Liikmesriigid peaksid tagama, et elanikkond saab üldsusele mõeldud

hoiatussignaalidest ja -sõnumitest õigesti aru.

Esimese etapi tehniline lahendus ohuteavituse lühisõnumi saatmiseks valmis 15. detsembril

2022 ning 19. jaanuaril 2023 jõustus ESS § 1051 ehk muudatus, mis võimaldab saata elu, tervist

või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste ja Vabariigi Valitsuse õppuste puhul ohualal

viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohualapõhist ohuteavituse lühisõnumit saatja nimega EE-

ALARM (välisriigi mobiiltelefoni numbri kasutajatele numbrilt +372 5950 0000). Alates 1.

maist 2024 on kasutamist laiendatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisele. 2022. aasta

lisaeelarvega eraldati Päästeametile 4,572 miljonit eurot sireeniseadmetel põhineva

ohuteavituse süsteemi (edaspidi sireeniseadmed ning sireeniseadmete süsteem) loomiseks.

2024. aasta lõpuks peab olema sireeniseadmetega kaetud 22 asulat. 2023. aasta lõpust on

loodud lahendus, et vajadusel jõuab ohuteavituse sõnum kiiresti ka ETV ja ETV+ tele-eetrisse

ning Vikerraadio kanalit kuulates raadioseadme ekraanile.

Lisaks eelnimetatuile on loodud võimekus uute ringhäälingulahenduste (nt dab+)

kasutuselevõtul edastada ohuteavitust selliselt, et ohuteavitus edastatakse nn automaatselt

massiteabevahendi valdaja, multipleksimisteenuse osutaja vmt vahendusel ilma meediateenuse

osutaja igakordse nõusoleku ja tegevuseta. Kui sellisel ohuteavituse edastamisel suunatakse

kasutama Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) kanaleid, siis on juba tänaseks süsteemis

tagatud ERR-i teavitamine ning kaasamine ohuteavituse edastamisse. Lahendust toetab Eesti

Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkt 10, mille kohaselt on ERR-i ülesanne tagada

adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates

olukordades. Samuti toetab lahendust ESS § 902 lõige 2 punkt 3 ja 4, mille kohaselt

sideettevõtjale, kes edastab või taas edastab ESS § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia

teenuseid, ei kohaldata hoiatustele ja avalikes huvides pakutavale teabele keeldu

audiovisuaalmeedia teenuste lühendamise, katkestamise, muul viisil muutmise või ülekatmise

osas ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta.

2022. aasta lõpus viidi enne ohualapõhise lühisõnumi kasutusele võtmist läbi uuring5, mille

tulemustele tuginedes on ellu kutsutud lühisõnumiga ohuteavituse edastamise süsteemi

täiendav arendus edastada ohuteavitust vastavalt numbri omaniku poolt operaatori juures tehtud

keele-eelistusele, mis võimaldab ohuteavitust edastada lühemalt (mis tähendab, et edastatavate

sõnumite hulk on väiksem ja seega koormus mobiilsideoperaatorite sõnumikeskustele on

väiksem, mis omakorda tagab suurema edastuskiiruse), aga tagab samas arusaadavuse olles

4 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes

hädaolukordades. 5 Siseministeerium 2022. Ohuteavituse SMSi märgatavuse ja arusaadavuse hindamise uuring.

koheselt teavituse saajale sobivas keeles (mitte ei pea kolmes keeles sõnumist omale sobivat

otsima). Lühisõnumi kasutamise suurimaks probleemiks on asjaolu, et lühisõnumiga edastatud

ohuteavitus on küll saatja nime järgi eristatav, aga saabub nii nagu kõik lühisõnumid ning seega

märkab inimene seda vastavalt oma telefoni kasutamise harjumustele (nt hääletu või mitte

segada seadistuse puhul ei märka enne kui on tegelikult seadet vaadanud). Samuti ilmnes, et

inimesed ei jälgi oma mobiiltelefoni kogu aeg, eriti viibides tööl, autoroolis või ka kodus

televiisorit vaadates või muul vaba aja veetmise tegevuses. Seega on vajalik leida täiendavaid

lahendusi, mis ohuteavituse märkamist suurendaks, nt vahetaks raadio- või telekanalit või oleks

avalikus ruumis sireenidena kuuldav. Seetõttu on teostatud ja planeeritud mitmeid uusi

arendusi, mis vajavad ka õigusruumi ajakohastamist. 2023. aasta CREVEX õppusel testiti

samuti ohuteavituse kanaleid ning läbi viidud uuringu6 tulemustel on algatatud täiendavaid

arendusi ning ellu kutsutud uusi lahendusi. Ohuteavituse arendamisel lähtutakse

Siseministeeriumi poolt koostatud dokumendist „Riiklik avalikkuse hoiatamise süsteem ja

ohuteavitus Eestis - hetkeseisu ja arendustegevuste ülevaade“7 .

Ohuteavituseks kasutatavad vahendid ja kanalid on seotud ohuteavitust iseloomustavate

tegevuste ja peamise eesmärgiga, milleks valdavalt on tähelepanu haaramine/alarmeerimine

ja/või hoiatussõnumi tekstiline edastamine 8 .

Häire või sõnum ise on ainult üks osa hoiatamise süsteemist, lühidalt kokku võttes läbitakse

teavitamise ajal järgmised etapid9:

1) oht peab olema tuvastatud;

2) tuleb otsustada, kas/kuidas avalikkust hoiatada või mitte;

3) avalikkus peab hoiatuse vastu võtma ja seda mõistma;

4) avalikkusel peab olema võimalus midagi ette võtta ja kohad kuhu minna;

5) avalikkus peab otsustama tegutseda.

Täiendavalt tuuakse 2024. aastal avaldatud Niinistö raportis10 olulise hea praktikana välja, et

ohuteavituse süsteem peab olema mitmeid kanaleid kasutav, et jõuda võimalikult paljude

inimesteni ja vähendada mõne kanali rikke ohtu teavituse edastamisele.

Tuginedes eeltoodule on vajalik, et viivitamatu ohuteate edastamise süsteem oleks tervikuna

kirjeldatud ja erinevate osapoolte rollid õiguses määratletud, kuna ainult ohualapõhise

lühisõnumi kasutamine ohuteate edastamiseks ei ole piisav ning ei võimalda igakordselt

ohualas viibivate inimeste kiiret teavitamist.

2.2.2. Varjumine

Varjumisele ei ole Eestis viimastel aastakümnetel olulist tähelepanu pööratud. 1993. aastal

võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse, et endisi varjendeid ei säilitata ja uusi varjendeid juurde

ei ehitata. Seetõttu alates 1993. aastast varjumise valdkonnaga ei tegeletud ja seda õiguslikult

ei reguleeritud. Krimmi okupeerimine ja sõjategevus Ida-Ukrainas tõstatasid Eestis küsimuse

elanikkonnakaitse võimelünkade kohta, sh varjumise kohta. Seetõttu koostati 2018. aastal

6 Siseministeerium 2023. CREVEX 2023 ohuteavituse tagasiside uuring. 7 Siseministeerium 2024. Riikliku avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis. 8 Nugraheni, Dinar Mutiara Kusumo 2015. Improving the Effectiveness of the Dissemination Method in Disaster

Early Warning Messages - International Conference on Information Technology & Society. Kuala Lumpur,

Malaysia. 9 National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine, et al., 2018. Understanding Public Response to

Alerts and Warnings – Emergency Alert and Warning Systems: Current Knowledge and Future Research

Directions. Washington, DC: The National Academies Press. lk 19. 10 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and

Readiness.

Riigikantselei ja Siseministeeriumi koostöös elanikkonnakaitse kontseptsioon11, mis tõi välja

varjumise olulisuse ning selle eelduseks oleva õigeaegse ohuteavituse ja elanikkonna harimise.

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni täpsustamiseks moodustati 2018. aastal Riigikantselei juurde

varjumise ekspertrühm, mis töötas läbi varjumiskoha tüübid ning esitas põhjaliku aruande ja

ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

31. jaanuaril 2019 otsustas Vabariigi Valitsus esitatud materjali põhjal kabinetinõupidamisel:

 „pidada vajalikuks arendada avalike varjumiskohtade võimet olemasoleva taristu baasil;

 toetada varjumise ekspertrühma ettepanekut, et varjumiskohtade võime eest vastutavaks

asutuseks on Päästeamet“.

Ühtlasi anti otsusega Siseministeeriumile ülesanne töötada välja õigusaktide eelnõud, millega

kehtestada Päästeametile õigused ja kohustused avalike varjumiskohtadega tegelemiseks.

Siseministeerium esitas 2019. aastal Rahandusministeeriumile varjumisvõime arendamiseks

vajaliku raha taotluse Vabariigi Valitsuse otsuses märgitud mahus, kuid raha ei eraldatud.

Siseministeerium analüüsis kehtivat õigust, et hinnata Päästeametile õiguste ja kohustuste

kehtestamist avalike varjumiskohtadega tegelemiseks, ning analüüs näitas, et takistusi selleks

ei ole ja kehtiv õigus võimaldab kokkuleppel ehitise omanikuga teatud määral varjumist

korraldada.

Siseministeerium töötas analüüsi põhjal välja HOS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuse12. Eelnõu ei koostatud, sest poolte kokkuleppel otsustati küsimus lahendada

väljatöötatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.

Pärast täiemahulise sõja algust Ukraina vastu esitas Siseministeerium Riigikantseleile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirjaliku ettepaneku ning palus vaadata läbi

Riigikantselei ettepanekud varjumise korralduse kohta ja kaaluda varjumiskoha rajamise nõuet

uusehitistele.

Venemaa agressioon Ukrainas näitab, et vastupidi meie ootusele ei järgi Venemaa sõjategevuse

ajal rahvusvahelist õigust ega kokkuleppeid, mistõttu peame Eestis hindama ümber senised

kriisideks valmistumise, sealhulgas varjumise korralduse ja elanikkonnakaitseks varjumis-

võimaluste loomise aluspõhimõtted. Hetkel ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust ega

nõudeid varjendile või varjumiskohale (olemas on juhendmaterjal varjumiskohtade rajamise

kohta13).

Muutunud julgeolekuolukorra tõttu ja võttes arvesse, et 1) kehtivas õiguses ei ole reguleeritud

varjumist ja 2) puudub piisav rahastus, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal arutada teemat

uuesti ning analüüsida, kas ja kuidas muuta 2019. aasta otsust.

Ülesande eest vastutas siseminister. Kaasvastutajad olid riigisekretär ning majandus- ja

kommunikatsiooniminister. Analüüsi ja ettepanekute koostamiseks moodustas Sise-

ministeerium töörühma, kuhu kuulusid Siseministeeriumi, Päästeameti, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei esindajad. Ohuhinnangu, riski-

piirkondade ja pikaajalise prognoosi üle peeti nõu Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi

esindajatega. Ruumilise planeerimise üle peeti nõu Rahandusministeeriumi esindajatega.

11 Riigikantselei, Siseministeerium 2018. Elanikkonnakaitse kontseptsioon. 12 Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. 13 Päästeamet. Varjumine.

Siseminister tutvustas töörühma ettepanekuid, sealhulgas varjumise reguleerimist seaduses,

Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2023. aasta kabinetinõupidamisel. Info võeti teadmiseks.

Siseminister tutvustas uuesti ettepanekuid varjumise õiguslikuks korraldamiseks 7. märtsil

2024 ja käesolev eelnõu on koostatud antud ettepanekute põhjal.

Koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV) on Päästeamet hakanud määrama

ja tähistama avalikke varjumiskohti ning jätkab sellega ka edaspidi. 2024. aasta jaanuari seisuga

on tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ligi 160 000 inimesele, sealhulgas Tallinnas, Tartus,

Pärnus, Narvas, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares, aga ka väiksemates KOV-ides. Avalike

varjumiskohtade nimekiri on kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses14, äpis „Ole valmis!“

ning Päästeameti ja KOV-ide kodulehel.

Kuivõrd puuduvad nõuded varjumiskohale, on Päästeamet avaliku varjumiskoha valikul seni

lähtunud tuleohutus- ja ventilatsiooninõuetest ning tunnetuslikust hinnangust, et valitud

varjumiskoha konstruktsioon kaitseb inimest plahvatusega kaasneva lööklaine ja lendavate

esemete eest. Avalik varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga

kooskõlas 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli

rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta15 artikliga 66.

2.2.3 Elanikkonnakaitse koolitus Päästeameti tellitud ja Kantar Emori 2023. aastal tehtud indeksuuring näitas, et Eesti elanike

valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama madal nagu 2019. aastal. Kuigi ohtude, sealhulgas

sõjaliste ohtude, tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad

inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks. Hädaolukorras toimetuleku esmaseid

tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi

nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud.

Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on hädaolukorraks olemas kõik vajalikud

vahendid ja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%.16 Vabariigi Valitsuses on kokku

lepitud, et aastaks 2027 peaks meil olema vähemalt 25% inimestest kriisideks valmis.

Senise elanike kriisivalmiduse suurendamiseks on Päästeamet teinud peamiselt erinevaid

ennetuskampaaniad, teavitusi ning kontaktkoolitusi, kuid uuringu tulemused näitavad, et

pelgalt sellisest lähenemisest ei piisa, et valmistada inimesi ette kriisides iseseisvalt toime

tulema. Vajalik on sihistada konkreetseid sihtrühmi ja läheneda neile erinevalt. Käesoleva

muudatuse raames otsustati sihtrühmaks valida avaliku sektori ametnikud ja töötajad ning

elutähtsa teenuse osutaja töötajad, kuna nende personaalne kriisivalmidus võimaldab neil tõenäoliselt kiiremini asuda kriisi ajal täitma oma teenistusülesandeid. Tegemist küllalt suure

hulga inimeste kriisivalmiduse suurendamisega, mis omakorda parandab ka elanike üldist

kriisivalmidust, kuna elanikkonnakaitse koolituse läbimine võimaldab suurendada mitte ainult

konkreetse sihtgrupi personaalset kriisivalmidust, vaid ka nende pere oma (nt kodused varud,

tegutsemine elektri- või veekatkestuse korral jne). Esiti oli kaalumisel kontaktkoolituste

kohustuse kehtestamine, kuid et selle süsteemi loomine on äärmiselt aja- ja ressursimahukas (ja

seda ka koolitatavatele), jõuti kiiresti tõdemuseni, et parim vahend inimeste teadlikkuse ja

kriisivalmiduse tõstmiseks on veebikoolitus. Veebikoolituse loomisel lähtuti õpiväljunditest,

mis peavad tagama inimese iseseisva hakkamasaamise ja vajaliku teadmise toimimiseks ohu-

ja kriisiolukorras. Veebikoolituse läbimine on sihtrühmale paindlik, mis tagab igale inimesele

teadmiste omandamise just talle sobivas tempos. Samas jätab eelnõu võimaluse kollektiividel

14 Maa-ameti kaardirakendus. Vaadatud 06.11.2023. 15 RT II 1999, 21, 121. 16 Päästeamet 2023. Värske uuring: Eesti elanikkonna valmisolek kriisideks on sama kehv nagu neli aastat tagasi.

läbida elanikkonnakaitse koolitus ka kontaktkoolitusena. Õpiväljundid saavutatakse nii

veebikoolituse kui kontaktkoolituse läbimisega.

2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Eelnõu koostamisele eelnes HOS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille

Siseministeerium esitas eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile 9. veebruaril 2021.

Välisministeerium kooskõlastas märkusteta. Märkusi esitasid Justiitsministeerium,

Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium

ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. HOS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

hõlmas peale varjumise ja inimeste kriisivalmiduse tõstmist ka teisi teemasid, esitatud

märkused varjumist ja inimeste kriisivalmiduse tõstmist suuresti ei puudutanud.

Eelnõus on varjumise osas lähtutud väljatöötamiskavatsuses käsitletud regulatiivsetest

lahendustest. Elanike kriisivalmiduse tõstmist ning teavitamist puudutav osa oli

väljatöötamiskavatsuses eelnõus planeeritust üldisem. Viivitamatu ohuteate edastamist

väljatöötamiskavatsuses sellisel kujul ei käsitletud. Eelnõus reguleeritakse elanike

kriisivalmiduse tõstmist ning viivitamatu ohuteate edastamist, kuna mõlemad on varjumisega

väga tihedalt seotud – varjumise eelduseks on õigeaegselt edastatud viivitamatu ohuteade ning

eelnevalt omandatud teadmised, kuidas viivitamatu ohuteate saamisel käituda.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist:

1) §-ga 1 täiendatakse HOS-i;

2) §-ga 2 täiendatakse AÕS-i;

3) §-ga 3 täiendatakse AÕKS-i;

4) §-ga 4 täiendatakse EhS-i;

5) §-ga 5 täiendatakse EhSRS-i ja

6) §-ga 6 täiendatakse ESS-i;

7) §-ga 7 sätestatakse eelnõu jõustumisaeg.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse HOS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse HOS-i §-iga 131, millega reguleeritakse viivitamatu

ohuteate edastamist.

Lõige 1 sätestab viivitamatu ohuteate definitsiooni. Paljude inimeste elu ja tervist vahetult

ohustava sündmuse esinemise korral edastatakse elanikkonnale viivitamatu ohuteade, millega

antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks.

Viivitamatu ohuteade edastamiseks kasutatakse üldjuhul EE-ALARM-i, eelkõige selle

meediateenuste, elektroonilise side teenuste ja sireeniseadmetega seotud komponenti.

Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on võimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida

paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele, sealhulgas tagada varjumine või

ulatuslik evakuatsioon ning anda juhiseid ohutuks tegutsemiseks.

Viivitamatu ohuteate adressaadilt ehk teate saajalt eeldatakse kohest tegutsemist ja reageerimist

paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele ning sellise teate edastamine ei

eelda erikorra olemasolu. Viivitamatu ohuteate edastamine reguleeritakse eelnõu kohaselt

eriliiki teavitusena ja eraldiseisvalt erikorras kohaldatavatest piiravatest meetmetest, olles seega

rakendatav nii erikorra ajal kui ka enne seda mistahes paljude inimeste elu ja tervist vahetult

ohustava sündmuse korral. Viivitamatu ohuteade edastatakse eelkõige meediateenuse,

elektroonilise side teenuse kasutamise teel või helisignaalina sireeniseadmete kaudu.

Viivitamatut ohuteade edastatakse mitmes erinevas kanalis, kuid seda ei pea edastama kõigi

käesolevas paragrahvis nimetatud kanalite kaudu (ohuteate edastamise kanalite tervikloetelu

nimetatud lõikes 4). Viivitamatu ohuteate edastamise kanalid valitakse lähtuvalt konkreetsest

sündmusest ning selle levikust.

Lõikega 2 defineeritakse EE-ALARM. Viivitamatu ohuteade edastatakse üldjuhul riikliku

ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kaudu, et tagada ohuteate kiire edastamine ühetaoliselt

ükskõik millise sündmust lahendava asutuse ja süsteemi liidestatud edastuskanali vahel,

sõltumata nädalapäevast või kellaajast ning ilma kõigi osapoolte igakordse tegevuseta. Riikliku

ohuteavituse süsteemi koondnimetuse kasutamine on rahvusvaheliselt levinud praktika (nt AT-

Alert, BE-Alert, FR-Alert), mis toetab avaliku kommunikatsiooni lihtsust kampaaniategevustes

ja võimaldab erinevate kanalite vahendusel edastatavate ohuteadete ühetaolist nimetamist.

EE-ALARM-is kasutatakse ohuteavituse edastamiseks ennekõike rahvusvaheliselt tunnustatud

standardeid (nt CAP) ja viivitamatu ohuteate edastajate süsteemides kasutatavaid hädaolukorra

hoiatusfunktsioone. EE-ALARM-i rikke korra kasutatakse viivitamatu ohuteate edastamiseks

muid eelnevalt kokkulepitud viise.

Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse

lahendamise käigus ilmneb viivitamatu ohuteate edastamise vajadus, siis langetab vastava

otsuse valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või kõrgendatud kaitsevalmiduse,

erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminister. Sündmuse

lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab ette ohuteate sisu koos käitumisjuhistega ja

määratleb ohupiirkonna. Edasi edastatakse ohuteade vastavasse ohuteavituse platvormi, kus

Häirekeskus kinnitab teavituse teksti ja süsteem edastab vastavaid IT protokolle kasutades

ohuteavituse lõppkasutaja seadmesse kanalile vastavas vormingus (tekst, tele- või raadiokanali

vahetus koos tekstiga, alarmeerimine vmt). Sireeniseadme käivitamise puhul on juhis alati

ühene – kui kuuled sireene, siis varju koheselt lähimasse siseruumi ning alles siis otsi lisainfot

kriisiinfo kanalitest. Täpsemad protsessi reeglid ning nõuded kajastatakse lõike 11 alusel

antavas ministri määruses ja iga otsustusõigust omava asutuse või edastamiseks kohustatud

isikuga vastavalt kasutatavale ohuteavituse süsteemi osale Päästeameti või Häirekeskusega

sõlmitavas koostöökokkuleppes.

Lõike 3 kohaselt koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist Päästeamet.

Koordineerimine hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ning

kaasajastamist. Lisaks ka avalikkusele kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuste läbiviimist,

et tõsta elanike teadlikkust ohuteavitusest ja selleks kasutatavatest kanalitest. Päästeamet teeb

viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumisel koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase

asutuse (näiteks Terviseamet, PPA, Transpordiamet, kokku ligi 20 ametkonda) ja isikuga

(näiteks ERR, Levira, Telia).

Ühe vastutava asutuse määramist ohuteate edastamiseks valmistumisel toetab Euroopa

Komisjoni soovitus17, milles on välja toodud soovitus asjaomaste asutuste ja teenistuste

vahelise koordineerimise edendamiseks ning teabevoogude ja vastutusalade selgelt kindlaks

määramine. Rahvusvaheline ISO standard18 toob välja, et ohuteavituse süsteemi puhul on

17 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes

hädaolukordades. 18 ISO 22322:2022 „Security and resilience — Emergency management — Guidelines for public warning“.

vajalik luua, dokumenteerida, rakendada, hooldada ja pidevalt täiustada riiklikku ohuteavituse

süsteemi, mis koosnevad nii ohu monitoorimise kui hoiatuste levitamise funktsioonidest kui ka

vastutavate ametkondade tegevuste koordineeritusest.

Euroopa Komisjoni19 soovitustes on ka välja toodud hoiatuste õigeaegse ja tulemusliku kohale

toimetamise vajadus, sõnumitest ja helisignaalidest õigesti aru saamine (sh keeleoskuse ja

erivajadustega inimestega arvestamine). Samadele teemadele on pööratud tähelepanu ka

Niinistö raportis20, kus muu hulgas on välja toodud, et ohuteavitus peab olema selge, sisutihe,

konkreetsete juhistega, vältima segadust tekitavat keelekasutust ning samuti olema ligipääsetav

(sh erivajadustega inimestele ja võõrkeelsele auditooriumile). Lisaks toob eelnimetatud ISO

standard välja vajaduse teha pidevalt jõupingutusi avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks ja

säilitamiseks - kõik inimesed peavad olema teadlikud eksisteerivatest riskidest, ohuteavituse

tüpoloogiast ja tasemetest ning individuaalsetest käitumisjuhistest.

Päästeamet saab eelnõu kohaselt ülesande koondada sündmust lahendava asutuse vaates

ohuteavituse üldpõhimõtete tervikpilt – selleks antakse talle volitused ohuteavitusega seotud

instrumentide kasutamise, ohuteavituse valideerimise jmt põhimõtete kokku leppimiseks

koostöös Häirekeskuse ning muude asjaomaste asutuste ja isikutega vastavalt sündmust

lahendavate asutuste vajadustele. Eesmärk on tagada elanikkonna ühtne teavitamine, et

inimesed oleks kriisiolukordadeks paremini valmistunud ning saaksid kiiresti vajaliku info

ootamatult tekkinud ohust oma elule, tervisele või varale ning juhised, kuidas sellises olukorras

käituda ühetaoliselt sõltumata sündmust lahendavast asutusest. Lisaks tagada, et mitut asutust

hõlmavate sündmuste puhul ei edastatakse dubleerivaid ohuteavitusi ega vastuskäivaid

käitumisjuhiseid.

Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerijana omab Päästeamet tervikpilti

kasutaja vaates ohuteavituse kanalite (ohualapõhine lühisõnum, sireenid, mobiilirakendus,

meedia, sotsiaalmeedia jne) ja nende kasutamise üldpõhimõtete kohta. Samuti on Päästeameti

ülesanne tagada, et ohuteavituse kasutamise kriteeriumid on haldusalade üleselt kokku lepitud.

Lõike 4 kohaselt kohustatakse massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat (s.h.

multipleksimisteenuse osutajat), avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajat,

riikliku mobiilirakenduse valdajat (edaspidi edastaja) liituma EE-ALARM-iga, et tagada

ohuteate kiire jõudmine maksimaalselt suure hulga ohustatud inimesteni ja tagada ühetaoline

kiirus sõltumata erinevate osapoolte tööajast. EE-ALARM-iga liituma kohustakse ainult

suuremaid edastajaid. Ilma EE-ALARM-i kasutamata oleks vajalik viivitamatu ohuteavituse

sisuga tekst edastada sündmust lahendavast asutusest otse igale viivitamatu ohuteate

edastamiskohustuslikule ettevõttele, mis tähendaks, et iga sündmust lahendav asutus peaks ise

võtma ühendust kõigi edastavate ettevõtetega ning iga edastaja peaks saadud teavituse oma

kanalisse ise edastama. Selline lahendus oleks väga ajamahukas ning ei tagaks ohuteate

viivitamatut edastamist.

Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatavad kanalid peavad tagama ohule vastava ohuteate

edastamise kiiruse, mistõttu on edastajate puhul tegemist konkreetsete isikutega, keda

kohustatakse süsteemiga liituma. Osaliselt on juba loodud, ning laiendamisel on võimekus,

uute ringhäälingulahenduste (nt dab+) kasutusele võtul edastada ohuteade selliselt, et ohuteade

edastatakse nn automaatselt meediateenuse edastaja, multipleksimisteenuse osutaja vmt

19 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes

hädaolukordades. 20 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and

Readiness.

vahendusel ilma massiteabevahendi valdaja igakordse nõusolekuta ja sõltumata lõpptarbija

hetkel jälgitavast meediumist (s.t. ei pea vaatama konkreetselt näiteks ETV kanalit või kuulama

Vikerraadiot, sest edastamine toimub süsteemis sõltumata jälgitavast kanalist).

Edastaja kaasamise vajalikkust kinnitab Kantar Emori21 poolt regulaarselt läbi viidav

teleauditooriumi mõõdikuuring, millest lähtuvalt on telekanalite vaatamises 2024. aasta

esimese kümne kuu keskmise arvestuses suurima osakaaluga „muu vaatamine“ (39,4%),

millele järgneb 14,9 %-ga ETV kanali ja 14,5%-ga järelvaatamisele kulutatud aeg. Kanal 2

vaatamisele kulutati 11,0% ning TV3 vaatamisele 4,7% kogu vaatamisajast, teiste kanalite

vaatamise osakaalud on alla 3%.

Viivitamatu ohuteate edastamise vaatest on oluline eristada igapäevast nö tavapärast elu-olu,

milles inimesed ei kasuta kriisiinformatsiooni edastamiseks ette nähtud kanaleid ja kriisiaegseid

kommunikatsioonikanaleid. Seetõttu on ootamatult tekkivate olukordade puhul ohuteate

edastamiseks vajalik kasutada lahendusi, mida inimesed igapäevaselt kasutavad, aga mille

puhul ei ole eelduseks elutähtsa teenuse osutamine, sest ohuteade edastatakse nii varases

sündmuse faasis, et eeldatavalt on enamik teavituslahendusi veel kasutatavad ja ohuteate

edastamise abil on võimlaik inimesi suunata edaspidi kasutama kriisikindlaid infokanaleid.

Riiklikult on kokku lepitud, et ametlikud kriisinfo kanalid on ETV, ETV+ ning Vikerraadio ja

Raadio 4. Sellest lähtuvalt on ka elutähtsa teenuse osutajatena määratud Levira ja ERR22, kuid

eelnõus nähakse edastajate ringi laiemana. Liitumise kohustus seotakse massiteabevahendi

osutaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdajate puhul lõppkasutajate

hulgaga.

Käesolevas sättes toodud kohustus on erinevalt HOS §-s 13 sätestatud teadetest piiratum (nt ei

ole viivitamatu ohuteade õigusakti avaldamine või muu selline, mis ei eelda adressaadilt

viivitamatut tegutsemist) ning vajab rakendamiseks erinevate osapoolte poolseid tehnilisi ja

protseduurilisi arendusi ning kokkuleppeid. Süsteemi liidestamise kulud kannab riik, seega

lõike 4 alusel süsteemiga liituma kohustatud isikutel sellega täiendavaid kulusid ei kaasne.

Reeglina ei ole viivitamatu ohuteate igakordse edastamise eest kohustatud isikule tasu ette

nähtud, kuna selle edastamisega edastajal otseseid kulusid ei teki. Erandiks on siinkohal

käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu ehk viivitamatu ohuteate edastamine elektroonilise side

võrgus.

Lõikes 5 sätestatakse pädevad asutused ja isikud, kelle otsusel võib EE-ALARM-i kasutada

viivitamatu ohuteate edastamiseks. Nendeks on valitsusasutus23, eriolukorra juht, eriolukorra

tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ka

peaminister.

Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud ESS §1051-le sarnasest pädevusest, mis põhineb

kohustuste jäävuse printsiibil ja lähtub päästeseaduses, HOS-is, erakorralise seisukorra

seaduses ja riigikaitseseaduses sätestatud pädevustest. Valitsusasutuse õigus viivitamatu

21 Kantar Emor. Teleauditooriumi ülevaade. 22 Alates 18.10.2024 jõustunud HOS-i muudatusega korraldab Kultuuriministeerium järgmiste elutähtsate

teenuste toimepidevust: 1) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine; 2) avalik-õigusliku meediateenuse

osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. 23 Vabariigi Valitsuse seaduse §-i 39 lõike 3 kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, kaitsevägi ja

Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad

asutused.

ohuteate edastamiseks säilib ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.

Lõike 6 kohaselt vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate EE-ALARM-i kaudu.

EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate viivitamata

muul viisil, mis lepitakse kokku edastaja ja Häirekeskuse vahelises koostöökokkuleppes. Antud

lõike kohaselt on üldjuhul Häirekeskuse roll olla viivitamatu ohuteate vahendaja läbi EE-

ALARM-i. Häirekeskus ise viivitamatu ohuteate sisu ei muuda ega paranda, vaid edastab lõikes

5 nimetatud asutuste ja isikute antud informatsiooni.

Häirekeskusele rolli andmist toetab Päästeseaduse § 3 lõige 4, mille järgi on kriisiinfo teenus

erakorralise sündmuse tõttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse teavitamise teenus. Viivitamatu

ohuteate vahendajana on Häirekeskus kohustatud tagama koostöölepete asjakohasuse, kriisiinfo

telefoni (edaspidi KRIT) ja ohuteavituse koostoime, ohuteavituste lõppkontrolli ja ohuteadete

vahendamise ning vajadusel ohuteavituse kasutamise ettepanekute tegemise. Ühtlasi

koordineerib Häirekeskus ohuteavituse edastamiseks tehtavaid arendus- ja koolitustegevusi

koostöös ohuteavitust rakendavate ja arendavate asutustega. Häirekeskuse rolli viivitamatu

ohuteate edastamisel ning selleks valmistumisel on täpsustatud lõike 11 alusel kehtestatud

määruses.

Lõike 7 kohaselt kohaldatakse viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus

kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse

kasutajale ESS-is ohualapõhise kiire ohuteavituse kohta sätestatut. See tähendab, et lõikes 1

nimetatud eesmärgil viivitamatu ohuteate edastamine mobiiltelefoni saadetava SMSi (Short

Message Service) teel on reguleeritud ESSi vastavate sätetega ja nende edastamisel

juhindutakse ESSis sätestatud korrast (vt ESSi § 1051).24

Lõikes 8 sätestatakse pädevad asutused, kes võivad otsustada ja aktiveerida viivitamatu

ohuteate edastamise sireeniseadme kaudu (Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet,

Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning

kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ka peaminister).

Sireeniseadme kaudu antav viivitamatu ohuteade on oma sisult korraldus sireeni käivitamise

piirkonnas viivitamatult varjuda. Sireeniseadme käivitamise õigus antakse konkreetsetele

valitsusasutustele lähtuvalt nende ülesannetest. Valitsusasutuste nimekirja määramisel on

arvestatud, et tegemist on valitsusasutustega, kelle lahendamisel võib olla sündmus, mis tingib

inimeste viivitamatu varjumise vajaduse. Valitsusasutuse õigus sireeniseadme kaudu

viivitamatut ohuteadet edastada säilib ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.

Täpsemad nõuded ja kord sireeniseadmete kasutamiseks ja selle kaudu viivitamatu ohuteate

edastamiseks (helisignaali andmiseks) reguleeritakse lõike 11 alusel kehtestatava määrusega.

Lõikega 9 defineeritakse sireeniseade. Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mille eesmärk on

heliga viivitamatu ohuteate esitamine. Sireeniseade koosneb seadmete kogumist, millesse

kuulub alati valjuhääldi, mis esitab heli. Lisaks kuuluvad kogumisse ka valjuhääldi

paigaldamiseks vajalik füüsiline taristu, mille komponendid sõltuvad konkreetsest

paigalduskohast (nt juba olemasolevasse elektroonilise side võrgu masti valjuhääldi lisamine

nõuab vaid kinnitusvahendeid ja juhtseadmeid, kuid hoone katusele paigaldamisel võib osutuda

24 RT I, 20.12.2022, 2.

vajalikuks valjuhääldit kandva konstruktsiooni paigaldamine, mille eesmärk valjuhääldi

hoidmine ja suunamine). Lisaks valjuhääldile ning selle paigaldamiseks vajalikule füüsilisele

taristule kuulub kogumisse heliga ohuteate esitamiseks vajalike juhtseadmete kasutamine, mille

töö tagatakse olemasolevate elektroonilise side võrkude (nt telefonivõrk, andmesidevõrk,

mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk) abil ning sellega seoses ei looda täiendavaid

elektroonilise võrke elektroonilise side seaduse tähenduses, välja arvatud juhul kui

sireeniseadmega kaetava ala asukohas sireeniseadme paigaldamiseks sobiv olemasolev ehitis

puudub ja on vajalik rajada uus maapinnale toetuv kõrge mast. Sireeniseadmete toimepidevuse

tagamiseks võidakse ehitise olemasolevat elektrisüsteemi sireeniseadme teenindamiseks

täiendada alternatiivsete toiteallikate (nt aku, generaator) või täiendava võrguliitumisega.

Lõikega 10 seatakse sireeniseadme kasutuselevõtmise korraldamise kohustus Päästeametile,

muuhulgas otsustab Päästeamet, millistesse kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed

paigaldatakse. Lisaks sätestatakse, et Päästeamet on AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu

või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise taotluse esitamiseks

pädev asutus.

AÕS § 1581 lõike 1 kohaselt tekib avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja -rajatise

talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (edaspidi KAHOS)

sätestatud korras sundvalduse seadmisega. KAHOS §39 lõike 1 kohaselt otsustab sundvalduse

seadmise KOV ehitusloa kohustuse puudumise korral. Seega sireeniseadme paigaldamise

korral otsustab sundvalduse seadmise KOV, kuid oluline on üheselt määratleda, kes on pädev

vastava taotluse esitamiseks.

Tänaseks paigaldatud sireeniseadmed on paigaldatud hoone omanikega sõlmitud kokkuleppe

alusel. AÕS § 1581 lõike 4 kohaselt ei ole välistatud talumiskohustuse seadmine kokkuleppe

teel. Seega täna kehtivate kokkulepete osas ei ole vajalik eraldi sundvalduse seadmise

menetluse läbiviimine, vaid nende osas on võimalik seada talumiskohustus ka AÕS § 1581 lõike

4 alusel.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et eelnõu kohaselt saab Päästeametist sireeniseadmete

süsteemi kasutuselevõtmise eest vastutav asutus.

Eelnõu §-iga 2 tehakse sireeniseadmete kasutuselevõtmisega seonduvalt muudatus

asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 11 ning sätestatakse, et avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või

-rajatis on ka sireeniseade.

Lõikega 11 antakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile volitus

kehtestada määrusega viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja EE-ALARM-

iga liitumisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra. Samuti spetsiifiliselt

sireeniseadmeid puudutavad nõuded nagu sireeniseadmetega kaetavad alad, millest peab

Päästeamet oma otsustes konkreetsesse asukohta seadmete paigaldamisel juhinduma. Ministri

määrusega kehtestatakse nõuded helisignaalile, seadmete testimisele, side- ja vooluühendusele

jms tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tingimused ja kord selleks, kuidas sireeniseadmete

kaudu helisignaal viivitamatuks reageerimiseks antakse (rakendusakti kavand on lisatud

seletuskirjale).

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse HOS-i §-ga 161, millega reguleeritakse HOS-is varjumist

ja selle korraldust.

Lõike 1 kohaselt korraldab varjumist Päästeamet. Varjumise korraldus hõlmab varjumiseks

valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse tõstmist ja teavitamist. Päästeameti ülesanne

on tõsta inimeste teadlikkust varjumise osas järgmiste teemade osas: kuhu ja kuidas varjuda,

kus asuvad avalikud varjumiskohad ja varjendid, millistele tingimustele peab vastama nii avalik

kui ka mitteavalik varjend ja varjumiskoht, kuidas erinevates hoonetes tõsta varjumiskindlust

jne. Teavitamine hõlmab avalike varjendite ja varjumiskohtade nimekirja pidamist, selle

avaldamist ja uuendamist. Päästeamet korraldab Vabariigi Valitsuse otsuse (vt lisaks § 162 lõike

8 selgitust) korral elanikkonna teavitamise, et varjendid ja varjumiskohad valmistataks

kasutamiseks ette

Päästeamet kontrollib avalike varjendite ja varjumiskohtade rajamist, korraldab nende

tähistamise, teavitab nende asukohast ja annab varjumise korraldamiseks vajalikke suuniseid.

Samuti lepib Päästeamet sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava ministri määruse kohaselt

kokku avaliku varjendi ja varjumiskoha korralduslikud küsimused, näiteks kasutusõigused,

kontaktisikud ja -andmed, avamiskriteeriumid ning toimepidevuse tagamine. Samuti teeb

Päästeamet järelevalvet nii avalikule kui mitteavalikule varjendile esitatavate nõuete täitmise

üle. Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestatakse samuti

eelnimetatud ministri määruses.

Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd KOV-ide, asjaomaste asutuste ja isikutega,

näiteks Kaitsevägi, Kaitseliit, erinevad ülikoolid, esindusorganisatsioonid, avalikuks

varjumiskohaks sobivat ehitist omavad juriidilised isikud jne, kes aitavad oma pädevuse piires

varjumist korraldada. Koostööpartneritelt oodatakse varjumise korraldamisele kaasa aitamist

just nende pädevuse piires, kellelegi ei seata lisaülesandeid või kohustusi. Nii on näiteks KOV

oma territooriumil vastutav ruumilise planeerimise eest ja saab olla heaks partneriks varjendite

ja varjumiskohtade märgistuse paigaldamisel (mõnes kohas on Päästeamet koostöös KOV-

idega juba hakanud määrama ja tähistama avalikke varjumiskohti ning loodetavasti jätkatakse

sellega ka edaspidi).

Lõikes 2 määratletakse termin varjumine olukorrana, kus ohustatud alal viibiv isik paikneb

vahetu kõrgendatud ohu korral oma elu või tervise kaitseks ajutiselt ümber sobivasse ruumi või

ehitisse või püsib seal. Varjumise eesmärk on kaitsta inimest väliskeskkonna ohtude eest.

Vahetust ohust ning vajadusest varjuda teavitatakse inimesi viivitamatu ohuteate edastamise

teel. Inimesel on alati õigus varjuda ka ilma viivitamatut ohuteadet saamata, kui ta tunneb, et

ta on ohustatud.

 Millal ja miks on varjumine vajalik?

Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemsete

ilmastikuolude, suure põlengu, ioniseeriva kiirguse, keemiarünnaku või -õnnetuse ja

massirahutuste korral. Olenevalt ohust on käitumisjuhised erinevad, näiteks piisab ekstreemsete

ilmastikuolude korral siseruumi minekust või seal püsimisest ja akende-uste sulgemisest.

Varjumiseks sobiv ruum või ehitis sõltub samuti ohust, mis tingib varjumisvajaduse. Olenevalt

ohust võib varjumiseks sobida nii hoone siseruum kui ka rajatis, näiteks tunnel, viadukt ja

sillaalune. Samas ei käsitata viimaseid HOS § 163 mõistes varjumiskohtadena. Varjuma ei pea

ilmtingimata varjendisse või varjumiskohta, kõige kiirem ja eesmärgipärasem on leida kindel

koht seal hoones, kus ollakse – selleks võib olla ka igaühe kodu, kus tuleks võimalusel liikuda

akendeta ruumi.

Varjumisega tagatakse inimese elu või tervise kaitse ohuolukorras, kus on vaja isoleeruda

saastunud väliskeskkonnast või saada füüsilist kaitset lööklaine, kuumuse või lendavate

esemete eest või leevendust läbistava kiirguse kahjustava mõju eest. Varjumine on eluliselt

kriitiline meede, et päästa inimese elu olukorras, kus tal ei ole piisavalt varajase hoiatuse

puudumise tõttu võimalik ohtlikust piirkonnast lahkuda või teda ei saa tema elu või tervist ohtu

seadmata evakueerida.

Samas võib varjumine ise pakkuda piisavalt kaitset, mistõttu lahkumine ei ole alati otstarbekas

ega vajalik. Siseruumi varjumine nii, et lülitatakse võimalusel välja tavaventilatsioon, suletakse

kõik avad ja püsitakse hoone akendeta seesmises ruumis, on peamine meede, mis kaitseb

inimese elu või tervist näiteks põlengusuitsust tekkiva keemilise või radioaktiivse saastumise,

aga ka plahvatuse mõju eest. Sellist kaitsetegevust peetakse tõhusaks ka olukorras, kus inimest

on vaja kaitsta kiirgus- või keemiaohu eest relvakonfliktiaegse rünnaku korral. Kui relva-

konflikti ajal ei ole inimest võimalikust ohupiirkonnast evakueeritud, on rünnaku korral

kriitilise tähtsusega varjuda. Relvakonflikti korral on enim ohustatud inimesed, kes viibivad

tiheasustusalal väljaspool ehitisi.

Varjumine pakub kaitset vaid eeldusel, et viivitamatu ohuteate edastamisega on inimesi õigel

ajal hoiatatud. Viivitamatu ohuteate edastamine võimaldab varjuda enne ohtu sattumist.

Varjuda tuleb lähimasse sobivasse kohta. Kui sõjalise rünnaku korral puuduvad varjumiseks

piisava kaitsetasemega varjendid või varjumiskohad, tagavad ka muudesse ehitistesse

varjumine ja olulisemad tegutsemisoskused inimestele üldjuhul vajaliku esmase kaitse

lõhkekehade vahetu ohu eest, kuid see võib olla ebapiisav kaitse lisaohtude eest, näiteks varing,

tulekahju ja muud avariid. Siseruumi varjumine on parim viis, et kaitsta ennast ohtliku

väliskeskkonna eest. Ohu korral tuleb püsida varjendis, varjumiskohas või siseruumis kuni ohu

möödumiseni.

Lõikega 3 antakse Päästeametile ja PPA-le õigus kohaldada varjumise tagamiseks KorS-i

§-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning

vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras.

Tabel. Päästeametile ja PPA-le varjumise tagamiseks eelnõu kohaselt lubatud KorS-i riikliku

järelevalve erimeetmed

KorS-i erimeede Kohaldamise vajadus

§ 30. Küsitlemine ja

dokumentide nõudmine

Päästeametil või PPA-l võib olla vaja ohualal inimesi

peatada ja küsitleda, et veenduda, kas seal võib olla

inimesi, kes ei ole ise võimelised varjumiskohta liikuma ja

vajavad selleks abi, samuti on võimalik, et kõik inimesed

ei ole kas ohuteavitust saanud või ei mõista näiteks

sireeniseadmete heli tähendust. Meede võib olla vajalik ka

ohu piirkonnas viibivatelt inimestelt varjumiseks sobivate

ehitiste ning nende omanike kohta teabe saamiseks, et

oleks kiiresti võimalik leida täiendavaid varjumiskohti

ohupiirkonnas tänaval liikuvatele inimestele.

§ 32. Isikusamasuse

tuvastamine

Päästeametil või PPA-l võib olla vaja tuvastada isiku-

samasust, et teha kindlaks, kas inimesed, kes vajasid

varjumiskohta liikumiseks abi, on seda saanud. Samuti

võib tekkida vajadus tuvastada nende isikusamasust, kes ei

ole ise võimelised oma isikuandmeid esitama.

§ 44. Viibimiskeeld

Viibimiskeeld võib olla vajalik näiteks selleks, et piirata

ohtlikuks muutunud varjendi või varjumiskoha kasutamist.

Samuti võib see olla vajalik selleks, et hoida mingite

tegevuste juurest kõrvalised isikud eemal.

§ 45. Sõiduki peatamine

Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida näiteks seetõttu, et

on võimalik, et sõidukiga ohualal viibija ei ole saanud kätte

viivitamatut ohuteadet ning tema enda ohutuse tagamiseks

on vajalik teavitada teda viivitamatust varjumise

vajadusest ning võimalusel suunata ta varjendisse või

varjumiskohta.

§ 46. Isiku kinnipidamine

Varjendis või varjumiskohas viibimine võib inimeste jaoks

olla väga stressirohke ning võib tekkida olukordi, kus

inimese käitumine muutub seal ohtlikuks nii tema enda kui

teiste varjendis või varjumiskohas viibijate jaoks ning

selleks et kaitsta nii tema enda elu või tervist kui ka teiste

varjendis või varjumiskohas olevate inimeste elu või

tervist võib olla vajalik isik ajutiselt kinni pidada.

§ 47. Turvakontroll

§ 48. Isiku läbivaatus

§ 49. Vallasasja läbivaatus

§ 52. Vallasasja

hoiulevõtmine

Varjendisse või varjumiskohta võib koguneda suur hulk

inimesi. Seetõttu võib seal suureneda ka erinevate

korrarikkumiste oht. Varjendis ja varjumiskohas on

turvalisuse tagamiseks vaja, et Päästeametil või PPA-l

oleks õigus teha vajadusel inimesele turvakontroll, või

vaadata tema (v.a keha ja kehaõõnsused) või tema vallasasi

läbi. Samuti võib turvalisuse tagamiseks olla vaja võtta

hoiule vallasasjad, mis võivad olla teistele varjendis ja

varjumiskohas viibijatele ohtlikud, näiteks terariistad või

kergesti süttivad vedelikud.

§ 50. Valdusesse sisenemine

§ 51. Valduse läbivaatus

Suur osa tänaseks märgistatud avalikest varjumiskohtadest

ei ole ööpäev läbi avatud ning ligipääsetavad. Päästeametil

on avalike varjumiskohtade omanikega sõlmitud

koostöökokkulepped täpsustamaks, kuidas ja millal

toimub avaliku varjumiskoha avamine. Valdusesse

sisenemise õigus on Päästeametile vajalik, kui avaliku

varjumiskoha omanik ei ole mõistliku aja jooksul

kättesaadav ning on oht, et avalik varjumiskoht jääb õigel

hetkel inimeste jaoks avamata. Avalikud varjumiskohad

on linnapildis tähistatud ning nende info on kättesaadav

Maa-ameti kaardirakendusest. Avamata jäänud avalikud

varjumiskohad võivad kaasa tuua inimeste vigastada

saamise või hukkumise. Samuti võib see vajadus tekkida

mitteavaliku varjumiskoha osas, kui hoone kasutajatele ei

võimaldata juurdepääsu hoones olevale mitteavalikule

varjumiskohale. Avalike ja mitteavalike varjendite

tekkimisel kehtib sama ka nende osas.

Valduse läbivaatamise õigus on Päästeametile vajalik

selleks, et kontrollida, kas avatud varjend või varjumiskoht

on pärast HOS § 162 lõikes 8 ja § 163 lõikes 4 nimetatud

Vabariigi Valitsuse otsust varjumiseks ette valmistatud

ning kasutamiseks ohutud.

Samuti võib vahetu ohu korral olla vajalik siseneda mõnda

hoonesse või ehitisse, et tagada õues liikuvatele inimestele

kiiresti ohutu koht varjumiseks. Selline vajadus võib

tekkida näiteks ootamatu õhurünnaku korral, kui inimestel

on vajalik kiiresti leida koht, kuhu avatud tänavalt ära

minna, kuna avatud tänaval on kõige suurem oht saada

vigastada või hukkuda. Päästeametil on kehtiva seaduse

kohaselt õigus tuleohutuskontrolli tegemiseks valdusesse

siseneda ja valdus läbi vaadata. Seega on Päästeametil

olemas teadmine ja kogemus antud meetme

rakendamiseks.

 Viibimiskeelu kohaldamine

Eelnõu kohaselt võib KorS-i § 44 alusel kohaldada viibimiskeeldu üle 12 tunni Päästeameti

päästekeskuse juhi või PPA prefekti loal. See võib osutuda vajalikuks, kui varjumisvajadus

püsib ning inimeste elu ja tervise kaitseks on vaja keelata nende liikumine ohustatud piirkonnas.

KorS-i § 44 lõike 5 kohaselt võib viibimiskeeldu üle 12 tunni kohaldada üksnes prefekti või

muu korrakaitseorgani juhi loal. Õigus anda luba kohaldada üle 12-tunnist viibimiskeeldu

antakse ka Päästeameti päästekeskuse juhile, kuna ta on selle regiooni juht, kus viibimiskeeldu

kohaldatakse, ja juhib vahetult sündmuse lahendamist.

HOS § 3 lg 3 sätestab, et kriisireguleerimisülesandeid täidetakse lähimuse põhimõtte kohaselt

võimalikult madalal vajalikul tasandil. Lisaks on hädaolukorra üks olulisemaid tunnuseid see,

et selle lahendamiseks on vaja mitme asutuse kiire kooskõlastatud tegevus (HOS § 2 lg 1).

Hädaolukord on oma olemuselt kiire arenguga ja kulgemisega sündmus, mis nõuab

lahendamise seisukohast kiiret reageerimist. Seega arvestades hädaolukorra olemust ja

lähimuse põhimõtet, siis on hädaolukorra lahendamisel olulise tähtsusega kiire tegutsemine.

Varjumise korraldamisel võib viibimiskeelu kohaldamise rakendamise vajadus tekkida näiteks

mittekasutuskõlblike hoonete tähistamisel ja sõjaolukorras võib selliseid hooneid olla palju.

Näiteks kui mõnes regioonis on selgunud hooned, kus on küll tähistatud varjumiskohad, kuid

nendes viibimine on ohtlik, siis saab päästekeskuse tasandil keelata nendes viibimise.

Peadirektori tasandil otsustamine võtaks liigselt aega ja ei tagaks kiiret tegutsemist. Samas, kui

on vajalik kehtestada viibimiskeeld selleks, et mingi tegevuse juurest inimesi eemal hoida, siis

seda saab teha ametnik ka suuliselt, kuid see peab lõppema vajaduse äralangemisega ja piirang

saab olla vähem kui 12 tundi.

Lõikega 4 nähakse ette piirang, et Päästeamet võib isiku läbivaatusel vaadata läbi üksnes isiku

riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Võimaliku riive intensiivsuse tõttu rõhutatakse

õigusselguse huvides teises lauses, et isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on

vajalik, sest isiku läbivaatusega riivatakse tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on

vaja tagada, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ja

läbivaatus piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osaga. Varjumise tagamiseks isiku keha

ja kehaõõnsuste läbivaatamine ei ole põhjendatud. Silmas tasub pidada, et Päästeametile

lubatud läbivaatus ei saa olema tavapärane osa varjumisest, kuid vajadusel peab Päästeametil

olema võimalus veenduda, et isikul ei oleks kaasas asju, mis kujutavad ohtu teistele varjunud

inimestele.

Lõikega 5 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel. Määrusega täpsustatakse

Päästeameti sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendades HOS-i §-dega 162 ̶ 164, millega sätestatakse varjendi

rajamise, varjumiskoha kohandamise ja varjumisplaani koostamise põhimõtted ja kohustus.

HOS-i §-ga 162 sätestatakse varjendi rajamise nõue.

Lõike 1 kohaselt peab varjendi rajama hoone omanik hoonesse või selle vahetusse lähedusesse.

Üldjuhul rajatakse varjend hoonesse, kuid kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib selle

rajada ka hoone vahetusse lähedusesse näiteks eraldi hoonena. Varjendi rajamine hoone

lähedusse on siiski mõeldud erandina, et lisada nõudesse paindlikkust.

Oluline on siinkohal rõhutada, et kehtestatav nõue kohaldub vaid neile hoonetele, mis

püstitatakse peale 2026. aasta 1. jaanuari. Olemasolevates hoonetes tuleb varjumisplaanis

hinnata varjumise võimalusi ja nende olemasolul kohandada varjumiskoht.

Lõike 2 kohaselt on varjend hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille

konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme

ning õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

Varjend peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel sisejulgeoleku tagamise eest

vastutava ministri kehtestatud määruses kindlaksmääratud ehitusnõuetele ja olema tähistatud.

Varjendi nõuetega tagatakse, et see pakub kaitset erinevate ohtude eest, sh:

1. Kaitset plahvatuse eest – nõuded konstruktsioonile ja selle vastupidavusele (seinapaksus,

koormustaluvus, survekoormus, vibratsioonikoormus, vastupidavus hoone varingu korral),

nõuded uksele.

2. Kaitse lööklaine eest – vastupidavus survelainele, õhutihedus, ventilatsiooniklapid.

3. Kaitse õhusaaste eest – mürgiste ainete filtreerimine ventilatsioonist, ülerõhu hoidmine

varjendis, uksetihendid, tihendatud läbiviigud.

4. Toimepidevus ja varulahendused – varuväljapääs, õhuvahetuse toimimine elektrikatkestuse

korral, joogivee varud, kuivkäimlad, avariivalgustus, esmaabivahendid.

Varjendi rajamise nõue ja nõuded varjendile kehtestatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Tsiviilelanikkonna kaitseks vajalike varjendite haldamine on olulise humanitaarülesandena

toodud esile ka 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli

rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 61. Riikides, nagu Šveits, Soome

ja Rootsi, kus on totaalkaitse põhimõtetest lähtudes arendatud ulatuslikke varjendiprogramme,

on lähtutud ennekõike tuumarünnaku ohust ja rajatud selle eest kaitseks varjendid. Riikides,

nagu Ukraina, Gruusia ja Iisrael, mis on viimasel kümnendil olnud haaratud relvakonflikti, on

elanike kaitseks konventsionaalsete rünnakute eest antud soovitusi varjuda keldritesse ning

kasutatud olemasolevate ruumide käepärase kohandamise võimalusi või rajatud kiirkorras

ajutisi ühiskasutatavaid betoonelementidest varjumiskohti ja paigaldatud mobiilseid

varjendeid.

Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks põhimõttel, et:

• avalikud ehk kuhu tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks ning

• mitteavalikud ehk eelkõige konkreetse hoone kasutajatele ettenähtud varjendid.

Selline jaotus loob seaduse tasandil selge arusaama ja ootused, et varjendid on rajatud nii

avalikus ruumis viibijatele kui ka eelkõige konkreetse hoone kasutajatele varjumisvajaduse

korral.

Mitteavalikud varjendid rajatakse võttes arvesse eelkõige konkreetse hoone eripärasid ning

selles tavapäraselt viibivate isikute arvu. Vt ka lõike 7 selgitust.

Lõikes 3 sätestatakse varjendi rajamisel veel üks erisus. Nimelt võib mitme lähestikku püstitava

hoone kohta rajada ühe varjendi, kui see rajatakse esimese hoone kasutuselevõtmise ajaks ning

arvesse võetakse hoonete kasutajate eelduslikku koguarvu. See tähendab, et lõikes 1 nimetatud

kohustuse – hoones peab olema varjend – saab täita ka mitme hoone peale ühe varjendiga.

Sarnane võimalus on näiteks tuleohutuse seaduses, kus kohustust, et igal ehitisel peab olema

veevõtukoht, on lubatud lahendada ühe veevõtukoha rajamisega mitme ehitise peale ühiselt.

Mitme lähestikku asuva hoone kohta rajatav üks varjend peab olema valmis esimese hoone

kasutusele võtmise ajaks. Kui otsustatakse rajada mitme hoone kohta ainult üks varjend, peab

see mahutama nii palju inimesi kui eelduslikult kõigis hoonetes saab olema.

Õigus mitme hoone kohta rajada üks varjend on erand üldisest varjendi rajamise nõudest. Kuna

hooneid võidakse ehitada etapi kaupa, siis peab varjend olema rajatud juba esimese hoone

kasutusele võtmise ajaks. Eelnõu kohaselt ei seata piirangut hoonete kasutusviisidele, see

tähendab, et kui arendatakse korraga näiteks lasteaeda, elumaja ja kauplust, siis tuleb tagada

varjendi olemasolu esimesena valmivas majas. See kindlustab ka kinnisvara arenduse

katkemisel igal juhul piirkonnas varjendi olemasolu.

Silmas tuleb aga pidada, et hoonest, kus ei ole varjendit, ei tohi teekond hoonesse, kus on

varjend, olla pikem kui 250 meetrit. Kui juurdepääs varjendisse lahendatakse näiteks maa-aluse

käiguteega, võib seda vahemaad mõistlikkuse piires pikendada. Seega saab nimetatud erandit

kasutada suhteliselt piiratud kinnisvara arenduste korral – kui hoonete vahemaad jäävad juba

pikemaks või rajatava varjendi suurus muutub ebamõistlikuks, tuleb selle erandi kasutamise

võimalusest loobuda.

Lõike 4 kohaselt tuleb rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone:

 mida külastavad rahvahulgad ja

 mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m2.

Avaliku varjendi suuruse määramisel on lähtutud Soomes pikka aega kehtinud nõuetest.

Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad kriteeriumid. Avaliku varjendi

rajamise nõue kehtestatakse, arvestades, et eelkirjeldatud hoones või selle läheduses liigub

korraga palju inimesi, kes võivad vajada ohuolukorras kiiresti kohta varjumiseks. Sama

paragrahvi lõike 9 alusel täpsustatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri

määruses, mis kasutusotstarbega hoonesse peab avaliku varjendi rajama. Avaliku varjendi

rajamise kulud kannab hoone omanik.

Avalik varjend on mõeldud selleks, et kaitsta inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine,

laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest. See ei ole mõeldud pikemalt varjumiseks,

mistõttu ei ole avalikus varjendis ka varusid. Avaliku varjendi rajamise nõudega luuakse

võimalus varjuda kohtades, kus liiguvad rahvahulgad.

Terminit rahvahulgad kasutatakse EhS-i eeskujul. Kehtivas õiguses ei ole määratletud, mitu

inimest on rahvahulk. Eelkõige on eesmärk sätestada, et silmas on peetud hooneid, kus inimesed

kogenevad. Seetõttu ei ole oluline kogunevate inimeste miinimumhulk, vaid asjaolu, et hoone

on mõeldud paljude inimeste kogunemiseks ja nad võivad vahetu ohu korral vajada kohta, kuhu

varjuda. Hoonete konkreetsed kasutusotstarbed täpsustatakse lõike 9 alusel kehtestatavas

määruses.

Lõike 5 kohaselt tuleb rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse:

 elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud

netopind on vähemalt 1200 m2;

 tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.

Lõikes 5 on lähtutud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määrusest nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“. Lähtutud on ehitise kasutamise üldotstarbest, mille kood lõppeb

kahe nulliga. Sama paragrahvi lõike 9 alusel täpsustatakse ministri määruses, mis

kasutusotstarbega hoonesse peab varjendi rajama. Seega ei kehti nõue kõigi sama üldise

kasutusotstarbega hoonete kohta.

Mitteavaliku varjendi rajamist korraldab hoone omanik, lähtudes HOS-ist ja selle

rakendusaktidest. Mitteavaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.

Varjendi rajamise nõuet ei kehtestata kõigi uute hoonete kohta. Varjendi rajamise nõude

sätestamisel on arvestatud, et see seatakse hoonele, kus viibib korraga suur hulk inimesi.

Varjendi regulatsiooni loomisel on arvestatud, et ohuolukorras on varjumiseks väga vähe aega,

mistõttu tuleb eelkõige varjuda lähimas sobivas hoones või ruumis. Suurema osa inimeste jaoks

on seega kõige mõistlikum võimalusel varjuda oma kodus või töökohas. Näiteks on õhuhäire

korral kodus viibijal kõige otstarbekam varjudagi seal, kui see tagab piisava varjumiskindluse.

Päästeamet on avaldanud oma kodulehel varjumiskoha rajamise soovitused25. Hoolimata

sellest, et väiksemasse hoonesse ei pea varjendit rajama ega varjumiskohta kohandama, on seda

võimalik teha Päästeameti soovituste põhjal vabatahtlikult.

Lõike 6 kohaselt tuleb juhul, kui hoone vastab nii mitteavaliku kui ka avaliku varjendi rajamise

nõude kriteeriumidele, rajada avalik varjend. Sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri

määrusega kehtestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone

kasutamise otstarbe järgi. Ka kasutusotstarbe järgi mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega

hoonete seas on hooneid, mida külastavad rahvahulgad, näiteks muuseum. Lõike eesmärk on

luua õigusselgus, kas selliste hoonete püstitamise korral tuleb rajada avalik või mitteavalik

varjend. Sellistel juhtudel lähtutakse hoone suletud netopinnast. Näiteks, kui püstitatakse

muuseumihoone, mille suletud netopind on üle 10 000 m2, tuleb rajada avalik varjend, aga kui

püstitatakse muuseumihoone, mille suletud netopind on alla 10 000 m2, tuleb rajada mitteavalik

varjend.

Lõike 7 kohaselt tagatakse avalikule varjendile igaühele ligipääs varjumiseks, seevastu kui

mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt tähendab

see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral võimalus varjuda.

Lisaks on oluline siinkohal tähele panna, et igaühe ligipääs avalikele varjenditele tähendab, et

igaühel peab olema vajadusel võimalik varjuda. Seda siis ka neil inimestel kes võivad vajada

kõrvalist abi – lapsevankriga inimesed, karkudega või ratastooliga liikuvad inimesed,

nägemislangusega inimesed jt. Varjend peab seega olema arusaadavalt tähistatud, avatud ja

sinna peab olema võimalik minna kõigil pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust (vt lõige 8

selgitust) igal ajal. Ilma nimetatud otsuseta ei ole vajalik varjendit kasutada varjendina ja see

võib olla ka suletud või kasutusel mõne muu otstarbega. Varjendi igapäevane kasutamine muul

eesmärgil on igati mõistlik ja naaberriikide praktikas hästi toimiv. Varjend ehitatakse hoone

osana ja seda ei pea hoone igapäevases kasutuses hoidma kinni, vastupidi on igati praktiline,

kui igapäevases kasutuses on varjend loomulik hoone osa. Hoone omanikul on muidugi

võimalus varjendit hoida kinni ja puutumatuna, aga kindlasti on asjakohasem sinna igapäevaselt

leida mõni muu kasutusotstarve – mängutuba, hoiuruum, jõusaal, koosolekuruum jm. Silmas

tuleb pidada aga, et varjendi kohandamine varjumiseks peab olema võimalik 72 tunni jooksul.

Lõike 8 kohaselt otsustab varjendi eesmärgipärase kasutusele võtmise Vabariigi Valitsus, andes

varjendi omanikule aega maksimaalselt 72 tundi varjend kasutusele võtmise korraldamiseks.

Tegemist on sisuliselt eelhoiatusega, mis annab ühiskonnale selge sõnumi, et relvastatud

25 Päästeamet. Varjumine.

konflikti või muu sündmuse oht on lähipäevil tõenäoline ja seetõttu tuleb valmistuda

varjumiseks. Tegemist on suure mõjuga ühiskondliku sõnumiga ja seetõttu on otsustustasand

määratud Vabariigi Valitsuse tasandile. Varjendeid on lubatud igapäevaselt kasutada muul

eesmärgil, selleks et tagada hoonetes ruumi maksimaalselt efektiivne kasutamine. Antud säte

reguleerib Vabariigi Valitsuse tasandil nn eelhoiatuse andmist et oleks aega varjend kohandada

varjumiseks. Kui tekib reaalne vajadus koheselt varjuda, siis teavitatakse sellest elanikke läbi

ohuteavituse.

Lõikega 9 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele, varjendi

kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja

laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi. See on otstarbekas, sest nõuete koostamise pädevus

on eeskätt Päästeametis. Kui kehtestada nõuded sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri

määrusega, on neid võimalik paindlikult vajadusel muuta või täiendada sõltuvalt muutunud

ehitustehnoloogiast, ohupildist või ühiskondliku kaitse eesmärkidest. Sisejulgeoleku tagamise

eest vastutava ministri määrusega on samas valdkonnas kehtestatud ka muid nõudeid, näiteks

ehitise tuleohutusnõuded, nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele,

tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid, tuleohutusülevaatuse toimingud

ja erisused ning tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord. Kuna määrus

kehtestatakse kahe volitusnormi – HOS-i § 162 lõike 9 ja EhS-i § 11 lõike 4 – alusel,

täpsustatakse õigusselguse huvides ka, millise valdkonna eest vastutav minister on pädev

määrust kehtestama.

HOS §-is 163 sätestatakse varjumiskoha kohandamisega seotud nõuded.

Lõike 1 kohaselt tuleb hoonete, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis

püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari ja mis vastab avaliku või mitteavaliku

varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele, varjumisplaanis hinnata varjumiskoha

kohandamise võimalust ning vastava võimaluse olemasolul kohandada hoonesse varjumiskoht.

Varjumiskoha kohandamise korraldab ehitise omanik.

Kui varjumisplaani koostamisel selgub, et hoones on mõni sobiv ruum, mis on varjumiskohaks

kohandatav, siis tuleb see vastavaks kohandada. Varjumiskoha kohandamine ei eelda olulisi

ehitustöid, vaid juba olemasoleva ruumi parendamist. Näiteks olemasoleva majaaluse keldri

koristamist, täiendavat toestamist, liivakottide varumist akende katmiseks jms.

Varjumiskoha kohandamise eesmärk on tagada, et ka olemasolevatesse hoonetesse tekiks

inimeste jaoks olemasolevast parema kaitsetasemega kohti ohu korral varjumiseks.

Seda, kas hoones on varjumiskoha kohandamise võimalus olemas, hindab hoone omanik

varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamisel võib ka selguda, et sellesse hoonesse

ei ole võimalik kohandada varjumiseks sobivat ruumi – ja see on igati aktsepteeritav. Ka see

info, et mingis hoones puudub nõuetele vastav varjumiskoht, on väärtuslik. Antud sättega ei

kohustata hoone omanikku vastavat ruumi ehitama hakkama, vaid pigem suunatakse hoone

omanik varjumisega seonduvat läbi mõtlema.

Varjumisplaani regulatsiooni osas vt § 164 selgitust.

Lõike 2 kohaselt on varjumiskoht hoone või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning

mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme

eest. Varjumiskoht ei ole eraldi varjumise eesmärgil rajatud hoone osa, vaid on varjumiseks

sobivaks kohandatud. Varjumiskoht peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu.

Peamine erinevus varjendiga on see, et varjumiskohale ei esitata nõudeid, vaid antakse

põhimõtted, millele peaks varjumiskoht vastama ning ei seata ka automaatset kohustust

varjumiskoha kohandamiseks, vaid varjumiskoha kohandamise võimalusi hindab hoone

omanik varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt.

Varjumiskoht kohandatakse võimalusel hoonesse, mis on rajatud enne varjendi nõude

kehtestamist ning mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele,

nt juba olemasolev kortermaja või büroohoone. See, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskoha

rajada ja milline ta siis lõpuks tuleb, kirjeldatakse varjumisplaanis.

Lõike 3 kohaselt tuleb tagada, sarnaselt varjenditega, avalikule varjumiskohale igaühele

ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone

kasutajale. Sisuliselt tähendab see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle

ohu korral võimalus varjuda. Selle sätte juures kehtivad samad põhimõtted, mis on toodud §

162 lõike 7 selgitustes.

Lõikega 4 sätestatakse, et varjumiskoha eesmärgipärane kasutusele võtmine toimub varjendiga

samadel põhimõtetel ehk kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus. Vt ka § 162 lõike 8

selgitusi.

Lõikega 5 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

varjumiskoha kohandamise põhimõtted.

HOS §-ga 164 sätestatakse varjumisplaani koostamisega seotud nõuded.

Lõikega 1 sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus. Varjumisplaan tuleb koostada nii

uutele hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend, kui ka sellisele hoonele, mis on püstitatud või mille

ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari ning mis

vastavad käesoleva seaduse paragrahvi 162 lõikele 4 või 5.

Oluline on varjumise korralduslikud küsimused läbi mõelda nii uutes hoonetes, kuhu rajatakse

varjendid, kui ka samadele kriteeriumidele vastavates olemasolevates hoonetes ning viimaste

puhul tuleks siis võimalusel kohandada varjumiskoht. Hoones varjumiskoha kohandamise

võimaluse puudumine ei välista varjumisplaani koostamist, sest teadmine, et varjumiskohta

pole võimalik kohandada tulebki läbi varjumisplaani koostamise. Ka see teave, et hoonesse ei

ole võimalik varjumiskohta kohandada, peab olema varjumisplaanis kajastatud.

Kui hoonesse rajatakse varjend, tuleb varjumisplaanis kajastada sellega seonduv: asukoht,

suurus, juurdepääs jm oluline teave.

Lõikega 2 antakse varjumisplaanile sisu. Varjumisplaanis hinnatakse esmalt hoones varjumise

võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse

suurendamist.

Varjumisplaan tuleb koostada hoonespetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja võimalusi.

Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise põhimõtteid, hoones olevat varjumiskohta ja selle

võimalikku ettevalmistamist: näiteks panipaikade tühjendamine, akende katmine liivakottidega

jm varjumiskindluse tõstmise meetmeid. Varjendi olemasolul hoones, tuleb anda selle kohta

vajalik teave – asukoht, sinna liikumise ohutu marsruut hoones, selle suurus ja avamise

korraldus. Viimane on eriti oluline juhul, kui varjend on tavapäraselt kasutuses mõne muu

otstarbega ja avatakse varjendina peale vastavat otsust. Samuti kirjeldab varjumisplaan,

millised muid tegevusi on vaja hoones varjumise ajaks teha (näiteks gaasitrassi sulgemine vms).

Varjumisplaani koostamise tulemusel võib ka selguda, et antud hoones ei olegi võimalik

varjuda(seda just olemasolevate hoonete puhul). Sellisel juhul tuleb aga läbi mõelda, kuidas

antud hoones viibijad vajadusel varjuvad, näiteks kas on läheduses mõni avalik varjend või

varjumiskoht, kuhu on võimalik ohu korral liikuda.

Kui rajatakse varjend mitme hoone peale ühiselt, siis varjumisplaan tuleb siiski teha igale

hoonele eraldi – nii saabki teada, kus on varjend ja kuidas on varjumine korraldatud nendes

hoonetes, kus varjendit pole.

Lõikega 3 antakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile volitus kehtestada

nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse HOS-i §-ga 171, millega reguleeritakse

elanikkonnakaitsekoolitusega seonduvat.

Lõiked 1 ja 2 sätestavad elanikkonnakaitsekoolituse eesmärgi, sihtrühma ja koolituse

regulaarse läbimise kohustuse. Elanikkonnakaitsekoolituse eesmärk on suurendada inimese

valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla.

Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on elanikkonnakaitse aluseks inimeste suutlikkus kriisi

ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine

on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel,

vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutustel. Elanikkonnakaitse

eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning suurendada inimeste

valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja

ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks,

esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks

ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.26

Elanikkonnakaitsekoolitus tuleb avaliku sektori asutuse ametnikel ja töötajatel läbida üks kord

kahe aasta jooksul. Avalik sektor peab erinevates kriisides suutma erineva võimekusega oma

ülesandeid jätkuvalt täita, mistõttu on äärmiselt oluline, et ametnikud ja töötajad oleksid oma

koduse ettevalmistuse läbimõelnud, et vajadusel võimalikult kiiresti asuda oma tööülesandeid

täitma. Koolituse kaudu antakse inimestele teadmisi erinevatest ohuolukordadega seotud

käitumistest ja valmisolekust. Põhimõtteliselt saab eelnõus nimetatud regulaarse

koolituskohustusega hõlmata kõik avaliku sektori ametnikud ja töötajad. Avalikus sektoris

töötab kokku pea 10 % Eesti elanikest ehk ligikaudu 135 tuhat inimest, sh valitsussektoris 55

tuhat ja KOV sektoris 65 tuhat.

Rahandusministeeriumi jaotuse27 kohaselt loetakse avaliku sektori asutusteks:

 riigi ameti- ja hallatav asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus,

riigi äriühing ja tulundusasutus, riigi asutatud mittetulundusühing – nt ministeeriumid,

kohtud, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, Maksu- ja Tolliamet,

Prokuratuur, Tööinspektsioon, Riigilaevastik, AS Valga Haigla, AS Eesti Liinirongid,

SA Tartu Ülikooli Kliinikum;

26 Riigikogu 22. veebruari 2023. aasta otsus „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“. – RT III,

28.02.2023, 1. 27 Rahandusministeerium. Avaliku sektori statistika. Vaadatud 28.10.2024.

 kohaliku omavalitsuse ameti- ja hallatav asutus, äriühing, tulundusasutus, kohaliku

omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusühing – nt Märjamaa Haigla AS, AS

Ida-Tallinna Haigla, Pärnu Lasteaed Mai, Rõuge Valla Raamatukogu, Jõhvi Põhikool;

 sotsiaalkindlustusfond – nt Eesti Töötukassa, Tervisekassa;

 riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega kaupa või teenust tootev avaliku sektori

ettevõte – nt AS Tallinna Soojus, AS Levira, Estonia Spa Hotels AS, SA Tartu

Teaduspark, Eesti Pank.

Siseministeerium kaalus võimalust koolituse läbimine jätta vabatahtlikuks, kuid see ei aitaks

kaasa nii kiiresti elanikkonna teadlikkuse kasvatamisele, kui see on nimetatud

elanikkonnakaitse tegevuskavas 2024-2027. Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada

jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal – hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi

panustada ka töökohal. Teiseks suurendab kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on

tagatud jätkuv koolituse läbimine. Lisaks kannavad avaliku sektori töötajad kõrgeid väärtusi ja

on eeskujuks kõigile teisele, mistõttu on asjakohane just neile koolituskohustus seada.

Vähim vajalik ettevalmistus tagatakse veebikoolituse kaudu, mille on partneritega koostöös

koostanud Sisekaitseakadeemia ja Päästeamet.. Selle läbimine võtab aega keskmiselt 4 kuni 6

tundi. Veebikoolitus on väga paindlik ja võimaldab kõigil õppida enda valitud ajal ja tempos,

koolitust on võimalik igal hetkel poolel jätta ning omale sobival hetkel samast kohast jätkata.

Veebikoolitus on koosneb erinevatest õpetlikest videotest, iseseisvast lugemisest,

interaktiivsetest harjutustest ning lõpeb valikvastustega testiga, mida on võimalik läbida

piiramatu arv kordi. Veebikoolituse edukas läbimine ei eelda eelnevaid teadmisi

elanikkonnakaitsest, kõik vajalikud teadmised on koondatud veebikoolitusse. Veebikoolitust

on võimalik läbida nii arvuti, tahvelarvuti kui ka mobiiliga.

Veebikoolitus:

• tagab minimaalse vajaliku ettevalmistuse, st teoreetilised teadmised elanikkonnakaitsest;

• on tasuta ja koolituse tegijale talle sobival ajal kättesaadav.

Veebikoolitus avaliku sektori ametnikele ja töötajatele asub Digiriigi Akadeemias, kus

koolituse läbija saab ennast identifitseerides siseneda koolitusmoodulisse. Selline samm on

oluline, et tagada logi koolituse läbinute kohta. Veebikoolitus on kõigile tasuta kättesaadav ja

seda ajakohastatakse vastavalt vajadusele Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia poolt.

Koolituskohustus loetakse täidetuks, kui töötajad on läbinud elanikkonnakaitse veebikoolituse.

Samas on tööandjatel alati võimalus lisaks veebikoolitusele või ka selle asemel tellida

kriisivalmiduse suurendamiseks erisisulisi kontaktkoolitusi – tegutsemine kriiside eel ja ajal,

iseseisev hakkamasaamine, füüsiline esmaabi, psühholoogiline esmaabi jm. Kontaktkoolitusi

pakuvad nii Päästeamet kui tema koostööpartnerid: Punane Rist, Sotsiaalkindlustusamet jt.

Kontaktkoolituste korraldamise eest tuleb igal tööandjal ise hoolt kanda: leida koolitajad,

sõlmida nendega kokkulepped ja vajadusel olla valmis koolituste eest tasuma. Päästeameti

koolitused on soovijatele tasuta, teiste koolitajate võimalike koolituste maksumuste kohta

eelnõu koostajatel hetkel teadmine puudub. Kontaktkoolituste abil on võimalik tagada

valmisoleku suurendamine ka konkreetse asutuse eripärasid arvestavalt. Sarnaselt

veebikoolitusega saavad kontaktkoolitusi tellida ka asutused, kellel seda kohustust otseselt

pole.

Veebikoolitus hakkab olema kättesaadav ka identifitseerimist mittenõudval kujul olevalmis.ee

veebilehel. Kui eelnõus nimetatud sihtrühmale on koolituse läbimine kohustuslik, siis kõik

teised, kelle seda kohustust ei ole, saavad samuti seda koolitust läbida, sellega suureneb meie

elanike hulk, kes on erinevateks võimalikeks kriisideks valmistunud.

Koolituskohustuse panemisega kehtivat HOS järelevalve mehhanismi ei muudeta ehk see jääb

selline, nagu praegu on. Ministeeriumid teevad järelevalvet oma allasutuste üle ja Päästeamet

HOS § 45 lõike 1 punkti 5 kohaselt KOVide üle (lisandub KOV koolituskohustuse järelevalve).

Teisisõnu, valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 93 lg 1) ning seda teostatakse alluvuse korras (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 4).

Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lg 1) ning minister valvab ministeeriumi

struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti

muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle

(Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lg 1).

Lõikes 3 antakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile õigus kehtestada

määrusega nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale. Määrusega täpsustatakse

koolituse õpiväljundid ning nõudeid koolitajatele.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse paragrahvi 38 lõike 3 punkti 73 sõnastust ning täpsustatakse

elutähtsateenuse osutaja juba kehtivat koolituskohustust. Punkti sõnastusse lisatakse kohustus

koolitada oma töötajaid regulaarselt ning lisatakse ka kohustus oma töötajatele korraldada

elanikkonnakaitsekoolituse läbimine. Nii nagu avalikule sektorile on eeldus, et oma ülesannete

täitmist tuleb jätkata kriisi ajal, on see ka elutähtsateenuse osutajatele. Seetõttu on äärmiselt

oluline, et elutähtsa teenuse osutaja töötajad oleksid oma koduse ettevalmistuse läbimõelnud,

et vajadusel võimalikult kiiresti asuda oma tööülesandeid täitma. Koolituse kaudu soovitakse

inimestele anda teadmisi erinevatest ohuolukordadega seotud käitumistest ja valmisolekust.

Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal –

hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks suurendab kohustus

kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatud jätkuv koolituse läbimine.

Vähim vajalik elanikkonnakaitsealane ettevalmistus tagatakse eespool kirjeldatud

veebikoolituse kaudu, mis asub Digiriigi Akadeemias.

Samas on alati võimalik selle asemel tellida kontaktkoolitusi.

Silmas tuleb pidada, et tööandjal tuleb töötajale võimaldada koolituse läbimiseks aeg töötaja

tööaja sees ning vajadusel, kui valitakse veebikoolitus, ka vajalikud vahendid (arvuti,

tahvelarvuti, nutitelefon).

Vt lisaks ka §-i 171 selgitust.

Erisus võrreldes avaliku sektori koolituskohustusega on elutähtsa teenuse osutajal aga see, et

koolituse läbimise regulaarsuse ja koolituskohutusega hõlmatud personali määrab elutähtsa

teenuse osutaja ise. Elutähtsa teenuse osutaja koostab tulenevalt HOS § 39 lõikest 1

toimepidevuse riskianalüüsi, kus muu hulgas, tuginedes HOS § 39 lõike 5 alusel kehtestatud

Vabariigi Valituse määrusele, selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks

vältimatult vajalikud ressursid personali osas, ning ka seda, millised oskused ja teadmised

peavad personalil olema. Selle tegevuse käigus määrab elutähtsa teenuse osutaja need töötajad,

kellel on kohustus läbida elanikkonnakaitse koolitus.

Riskianalüüsi ajakohasust hinnatakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui

elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad ning selle tegevuse käigus

saab ka hinnata, milline oleks mõistlik regulaarsus, millega töötajad elanikkonnakaitsealaseid

teadmisi uuendavad. Eelnõu koostajate soovitus on, et kõik uued töötajad, kes asuvad tööle

kriitiliste tegevustega seotud töökohtadele, võiksid elanikkonnakaitsealase koolituse läbida.

Regulaarsus juba töötavate inimeste jaoks võiks olla sama, mis on riskianalüüsi ajakohasuse

hindamine, aga sisuliselt määrab selle siiski elutähtsa teenuse osutaja ise.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse HOS-i § 45 lõiget 1 punktiga 6. Päästeamet määratakse

tegema riiklikku järelevalvet avaliku ja mitteavaliku varjendi rajamise, varjumiskoha

kohandamise ja varjumisplaani koostamise kohustuse täitmise üle.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse HOS-i § 53 lõikega 21, millega kehtestatakse

üleminekuperiood EE-ALARM-iga liitumise osas. Viivitamatu ohuteate edastajate EE-

ALARM-iga liitmine eeldab täiendavate tehniliste lahenduste loomist. Edastajad, kelle osas on

vastavad tehnoloogilised lahendused juba olemas, need on võimalik kohe liidestada EE-

ALARM-iga, kuid teiste osas jäetakse piisav üleminekuperiood vajalike tehnoloogilste

lahenduste väljatöötamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse HOS-i § 53 lõiketega 22 ̶ 23, millega määratakse

varjumisplaani koostamise ning varjumiskoha kohandamise tähtaeg. Varjumisplaan tuleb

koostada 2027. aasta 1. jaanuariks. Hoonetes, kuhu on võimalik varjumiskohta kohandada,

tuleb seda teha 2028. aasta 1. jaanuariks. Seega esmalt tuleb koostada varjumisplaan, kus

hinnatakse varjumise võimalusi hoones ning pärast seda tuleb hakata kohandama hoonesse

varjumiskohta. Antud sättega antakse piisav üleminekuaeg nii varjumisplaani koostamiseks kui

varjumiskoha kohandamiseks.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse AÕS-i. Eelnõuga täiendatakse AÕS § 1581 lõike 11 kolmandat

lauset ning sätestatakse, et avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka HOS-is

sätestatud sireeniseade. HOS-is sätestatakse sireeniseadme kasutusele võtmine ühe viivitamatu

ohuteate edastamise viisina. Sireeniseadme kasutuselevõtmine on avalikes huvides.

Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on võimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida

paljude isikute elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele, sealhulgas tagada varjumise või

ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ning anda juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Sireeniseadme

kasutuselevõtmist korraldab ja viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib

Päästeamet. Samuti antakse seadusega Päästeametile volitus otsustada, millistesse kohtadesse

täpsemalt vajalikud seadmed paigaldatakse.

AÕS-i muudatus on vajalik, et tekiks talumiskohustus, mis on sireeniseadme paigaldamiseks ja

sireeniseadmete süsteemi kasutuselevõtmiseks vajalik. AÕS § 1581 lõike 1 kohaselt tekib

avalikes huvides ehitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduses (edaspidi KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

Sireeniseadme paigaldamise osas puudub ehitusloa kohustus, seega KAHOS § 39 lõike 1

kohaselt otsustab sundvalduse seadmise kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnõu kohase HOS §

131 lõike 8 kohaselt esitab taotluse sundvalduse seadmiseks Päästeamet.

Vt ka eelnõu kohase HOS § 131 lõike 8 selgitust.

Esialgu on eelistatud ehitised sireeniseadmete paigaldamisseks olemasolevad kõrgrajatised

(sidemastid, korstnad jms), riigile ja KOV-ile kuuluvad ehitised, riiklikele ettevõtetele

kuuluvad ehitised. Siiski ei pruugi kõigis vajalikes piirkondades olla sobivat riigile või kohaliku

omavalituse üksusele kuuluvat ehitist, mistõttu on vajadus võimalike asukohtadena ette näha

ka muid ehitisi, et tagada sireeniseadmete paigaldamine nendesse asukohtadesse, mis on

sireeniseadmete katvuse tagamiseks kõige efektiivsemad ja paigaldamiseks ehitustehniliselt

sobivaimad. Sireeniseadmete asukohad määratakse Päästeameti poolt tellitud akustilise

analüüsiga28 ning tegeliku asukoha oluline muutus tekitab vajaduse uueks modelleerimiseks

ning tõenäoliselt ka teiste sireeniseadmete asukoha muutmiseks ja/või sireeniseadme

lisamiseks, millega kaasneb täiendav kulu.

Eluliselt ei ole võimalik tagada, et kõik paigalduseks sobivad hooned on riigi või kohaliku

omavalitsuse omandis, mistõttu on kriitilise tähtsusega sireeniseadme paigaldamiseks sobiva

ehitise omanikuga kokkuleppe saavutamine. Kuna seni ei ole olnud sireeniseadmete

paigaldamise õiguslik alus ning talumiskohustus Eesti õigusruumis sätestatud, on 2024. aasta

lõpuks valmivas sireeniseadmete osas objektidega sõlmitud (sõlmimisel) üürilepingud, mille

saavutamine tähendab näiteks, suure omanikeringi puhul pikka kooskõlastust ja ilmselt

loobumist (nt korteriühistu, välisriigi omanikega ettevõte), sest ei saada kõigi omanike

nõusolekut. Üürilepingutega on võimalik kokkuleppe puhul saavutada ehitise kasutamine

seadmete paigaldamiseks ja hooldamiseks, kuid mitte kasutamiseks (helisignaali

edastamiseks). Sireeniseadmete ning nende juhtseadmete paigaldamiseks kasutatakse üldjuhul,

kas hoone katust või seina ja katusealust tehnoruumi, korstnat või masti ja teenindamiseks

mõeldud pindu. Sireeniseadmete kasutamiseks peavad olema tagatud elektri- ja sideühendused,

mis tagatakse kas koostöös ehitise omanikuga või täiendavate ühenduste loomise teel.

Lisaks eeltoodule ei taga üürileping loodud sireeniseadme säilimise osas kindlust, kuna

üürileping on tähtajaline ning mõlemal poolel õigus sõltumata põhjusest leping üldkorras

ennetähtaegselt üles öelda teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse AÕKS-i. AÕKS § 55 lõike 1 kohaselt on välisõhus leviva müra

põhjendamatu tekitamine keelatud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab erandid, mida välisõhus

leviva müra hulka ei loeta: olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning

riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Eelnõuga täiendatakse AÕKS § 55 lõiget 3 punktiga 5 ning lisatakse HOS-is sätestatud

sireeniseadme tekitatud müra juba olemasolevate erandite nimekirja. Sireeniseadmete

kasutamise peamine eesmärk on selgelt taustmürast eristuva helisignaaliga saavutada inimeste

tähelepanu elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse puhul varjumise algatamiseks. Peamise

eesmärgi saavutamiseks on vajalik sireene regulaarselt testida nii tehniliste parameetrite

kontrollimiseks kui ka elanike harimiseks ja suurõppustel kasutamiseks. Sireeniseadme

kasutamisel tekkiv heli ületab seejuures üldjuhul müra normtaset, on paljusid inimesi häiriv

helisignaal ning ei ole üldjuhul ehitise omaniku poolt tekitatud.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse EhS-i.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse EhS-i § 11 lõiget 2 punktiga 21.

EhS-i § 11 lõikes 2 on loetletud, mida nõuded ehitisele asjakohasel juhul hõlmavad. Punktiga 21

lisatakse nende hulka varjendi rajamise nõue. Kuigi loetelus on hetkel ka mehaaniline

vastupidavus ja stabiilsus ning tuleohutus, mida võib tõlgendada viisil, mis katab varjendi, on

siiski tarvilik lisada varjendi rajamine õigusselguse huvides loetelusse eraldi. Kuna EhS-i § 11

lõige 2 määrab ära ka lõikes 4 sätestatud volitusnormi piirid, tuleks lõikes 2 sätestatud ehitisele

esitatavaid nõudeid tõlgendada pigem kitsalt, et ei tekiks olukorda, kus ministri määrusega

mitte ei täpsustata lõiget 2, vaid kehtestatakse lisapiiranguid.

28 Akustiline analüüs on teostatud 2024 aastal paigaldatud sireeniseadmete asukohtade määramiseks ning sama

tehakse ka alade laiendamisel.

EhS-i § 11 lõige 2 vastab määruse (EL) nr 305/201129 I lisale. Seega tuleks lõikes 2 sätestatud

nõuete sisustamisel ja tõlgendamisel vaadata ka määruse (EL) nr 305/2011 I lisas toodud nõuete

kirjeldust. Näiteks on kasutamise ohutuse ja juurdepääsu kohta, mis on nimetatud ka EhS-i § 11

lõike 2 punktis 4, märgitud, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle

kasutamisel ja käitamisel ei esineks lubamatuid õnnetusriske või kahjustusi, nagu libisemine,

kukkumine, kokkupõrge, põletus, elektrilöök, plahvatusest põhjustatud vigastus ja sisse-

murdmine. Eelkõige peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on võetud arvesse,

kuidas pääsevad sellele juurde ja kasutavad seda puudega isikud.

Seega lähtuvad kõik EhS-i § 11 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 305/2011 I lisas sätestatud nõuded

mingil viisil vajadusest kõrvaldada või vähendada ehitisest ja selle kasutamisest lähtuvaid ohte

ning luua tingimused, mis võimaldavad kasutada ehitist ettenähtud otstarbel. Varjumine on

pigem eraldi, mistõttu on seda keeruline EhS-i § 11 lõike 2 punkti 4 tõlgendades tuletada.

Arvestades, et ehitis peab vastama selle kasutamise nõuetele kogu oma kasutusea vältel, mis on

üldjuhul vähemalt mitukümmend aastat, ja et nõuded ehitisele võivad muutuda, kehtestatakse

varjendi rajamise nõue EhS-i § 11 lõikes 2 ja täpsustatakse seda sisejulgeoleku tagamise eest

vastutava ministri määruses EhS-i § 11 lõike 4 alusel.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse EhS-i § 130 lõiget 10 õigusega teha riiklikku järelevalvet

varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. EhS-i § 130 lõike 10 kohaselt teeb Päästeamet

riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. Täiendus on vajalik, sest eelnõu

§-ga 1 antakse Päästeametile ülesanne korraldada varjumist. Et ülesannet oleks võimalik täita,

on tarvilik anda Päästeametile õigus lisaks ehitise tuleohutusnõuetele teha riiklikku järelevalvet

ka varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse EhSRS-i §-ga 309.

Eelnõu § 5 punkti 1 kohaselt ei kohaldata EhS-i § 11 lõike 2 punktis 21 sätestatud varjendi

rajamise nõuet hoonele, mis on püstitatud või mille püstitamise ehitusloa taotlus või ehitusteatis

on esitatud enne selle punkti jõustumist, st enne 2026. aasta 1. jaanuari. Kui inimene esitab

haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud

õigus kehtib ka taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab inimene, et ehitis, mis on ehitatud

ehitusloa saanud ehitusprojekti kohaselt, vastab nõuetele ja riik ei esita selle kohta

tagasiulatuvalt lisanõudeid.

Eelnõu § 6 punktiga 1 asendatakse ESS § 2 punktis 29 sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga

„häirekeskuse“. ESS § 2 punktis 29 on „lühinumbri“ mõiste defineerimisel elektroonilise side

seaduse § 2 punktis 29 järgmiselt: lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber,

mida võib kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või

muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks. Vastavalt Euroopa

sidedirektiivile on avatud mõiste „hädaabiteenistus“ 30 – teenistus, mida liikmesriik sellisena

tunnustab ning mis annab kooskõlas siseriikliku õigusega viivitamatut ja kiiret abi olukordades,

kus on eelkõige vahetu oht inimeste elule või tervisele, rahvatervisele või avalikule ohutusele,

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse

ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. –

ELT L 88, 04.04.2011, lk 5–43.

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa

elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 39 - ELT L 321,

17.12.2018, p. 36–214

era- või riigivarale või keskkonnale. Mõiste „häirekeskus“31 – füüsiline koht, kus ametiasutuse

või liikmesriigi poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaolukorra side esimesena

vastu võetakse.

Eelnõu koostajad on seisukohal, et ESS § 2 punktis 29 on silmas peetud füüsilist kohta, kus

hädaolukorra side vastu võetakse, mitte viivitamatut ja kiiret abi osutavat teenistust üldisemalt.

Eelnõu § 6 punktiga 2 täiendatakse ESS § 1051 lõike 1 punktiga 4. ESS § 1051 lõige 1

sätestab, millal võib kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse

kliendile ja rändlusteenuse kasutajale edastada ohutuks tegutsemiseks juhised. Nendeks on

järgnevad juhud:

1) valitsusasutuse, eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse

kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule või tervisele esineb oht või sellise ohu lõppemise korral,

arvestades, et oht elule või tervisele on eelkõige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev või

juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord;

2) kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal

valitsusasutuse, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või peaministri otsusel riigi julgeolekut

ohustava sündmuse või selle lõppemise korral;

3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel HOS § 18 lõikes 3 nimetatud

õppuse ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69

lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel.

Ohuteavituse süsteemi loomisel on rahvusvaheliselt välja toodud mitmete erinevate kanalite

kasutamise olulisus, nt Niinistö32 (2024) raportis on toodud, et edukas kriisikommunikatsioon

vajab muu hulgas mitmete kanalite kasutamist, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ja

vähendada ühe rikketest tulenevat ohtu. Samuti on Niinistö raportis välja toodud süsteemi

regulaarse testimise olulisus ja elanikkonna harimine hoiatussüsteemidest ning ohutust

käitumisest hoiatuste saamisel. Ohuteavituse süsteemi testimine on riigiti lahendatud erinevalt

ning samuti on testimiste lahendused ja regulaarsus otseselt seotud kasutatava kanali

tööpõhimõtete ja testimise eesmärgiga.

Näiteks sireenisüsteeme testitakse:

 kord kuus (nt Soome, Sloveenia, Prantsusmaa);

 kord kvartalis (nt Rootsi);

 kaks korda aastas (nt Läti, Norra);

 üks kord aastas (nt Austria, Belgia, Leedu, Taani).

Samas on mitmed riigid on ka seoses mobiilipõhistele teavitustele üle minekule sireenidest

loobunud või loobumas (nt Rumeenia).

Sagedaste testimiste puhul on peamiselt tegemist süsteemi tehnilise testimisega, sest tegemist

on vanade seadmetega ja testimiseks kasutatakse eraldi helisignaali. Kord aastas toimuvad

testimised on üldiselt ka elanikkonna harimise eesmärgiga ning sellesse on kaasatud ka teiste

teavitusviiside samaaegne testimine. Väga lühiajalist tehnilist testimist tehakse sagedamini

näiteks Austrias (v.a. Viin), kus kord nädalas sireenid käivitatakse 15. sekundiks.

Mobiiltelefoni puhul on testimiste sageduses oluline välja tuua erinevus võrgupõhise teavituse

(cell-broadcast) ja lühisõnumi (LB-SMS) põhise lahenduse tehniliste testimiste võimalustes.

Võrgupõhise ohuteavituse puhul on standardist tulenevalt võimalik kasutada erinevaid teavituse

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa

elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 36 - ELT L 321,

17.12.2018, p. 36–214 32 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and

Readiness.

tasemeid, millest testimisel ja õppustel kasutatakse madalamaid tasemeid, mis eeldavad

lõppkasutajalt spetsiaalselt funktsionaalsuse sisse lülitamist, mistõttu tehnilised testimised ei

häiri kõiki lõppkasutajaid. Võrgupõhiste teavituste testimine on seega oluliselt vähem häiriv ja

ka väiksema riivega ning seda testitakse tavapäraselt sireenidega riikides koos sireenidega.

Lühisõnumi põhistel lahendustel on võimalik testimist lahendada teavituste edastamisega

süsteemis konkreetsetele eelnevalt sisestatud mobiiltelefoni numbritele või nn varjatud

lühisõnumite edastamist (silent SMS), mida reaalselt ei kuvata lõppkasutaja seadmes ning, mis

seeläbi võimaldab tehnilisi testimis teostada, aga ei tekita lõppkasutajale ebamugavust. Selliste

testimiste sagedus on näiteks kord nädalas.

Ohualapõhist lühisõnumit ohuteavituseks kasutatavates riikides viiakse testimised läbi kord

kvartalis (nt Belgia), kord aastas (nt Ungari). Islandil on süsteem küll kõige kauem olnud

kasutusel, aga testitud vaid kord (kuna on väga sagedases kasutuses seoses reaalsete

sündmustega) ning ka Portugal ei ole näinud vajadust testimiseks, kuna on piisavalt

kasutuskordi33. Eestis on ohualapõhist lühisõnumit saadetud 2023. aastal seoses nelja

sündmuse34 ja ühe õppusega ning 2024. aastal seoses kolme sündmuse35 ja ühe õppusega.

Eestis viiakse 2025. aasta esimeses kvartalis läbi ohuteavituse lühisõnumi edastamise süsteemi

uuendus, mis võimaldab ohuteavituse edastamisel viib läbi täiendava sorteerimise, edastades

ohuteavituse lühisõnumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust ei ole üheski teises

riigis seni kasutusel. Erinevates riikides (sh Eestis) seni kasutuses olev süsteem võimaldab saata

erinevate riikide SIM-kaartidele erinevates keeltes, aga ei võimalda sorteerida oma riigi SIM-

kaarte. Belgias saadetakse erinevates keeltes, kas vastavalt piirkonnale või eelregistreerimisega

listide kasutamisel. Eestis loodava lahenduse testimine keeleelistuse kontrollimise eesmärgil

eeldab füüsiliselt lõppkasutajale lühisõnumi edastamist, et veenduda sorteerimise korrektsuses

ja anda lõppkasutajale vajalik indikatsioon, et võimaldada eelistatud keele määramine ilma

reaalselt ohtliku olukorrata.

Praegune regulatsioon ei võimalda ohuteavitussüsteemi terviklikku testimist, et valmistuda

paremini Eesti inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks.

Seetõttu täiendatakse ESS § 1051 lõiget 1 uue punktiga ning lisatakse Päästeameti õigus

edastada ohuteavitus ohuteavitussüsteemi terviklikuks testimiseks. Testimise õigus antakse

Päästeametile seoses käesoleva eelnõuga HOS §131 lõikes 3 seatava ohuteate edastamiseks

koordineeriva rolli täitmiseks vajalike ülesannete täitmisega. Mitmete riikide kogemuse põhjal

on eelnõu eesmärk testida ohuteavituse terviklahendust kuni üks kord aastas ja tuginedes EL-i

Elanikkonnakaitse eesmärkidele36 võiks see aset leida rahvusvahelisel suurõnnetusteks

valmisoleku kuul, milleks on oktoober.

Täiendava aluse reguleerimine seaduse tasandil on vajalik isikuandmete kaitse tagamiseks,

kuna viivitamatu ohuteate edastamisel lühisõnumiga toimub ka ohualas olevate isikute

isikuandmete töötlemine Seetõttu on vajalik selgelt määratleda kõik juhud, mille puhul on

olemas õiguslik alus ohuteavituse saatmiseks. Ohuteavitussüsteemi tervikliku testimise aluse

lisamisega ei muudeta regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või

riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda. Ohuteavitamise

süsteemi terviklikkuse testimisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on avalikkuse teavitamise

33 Islandil tavapäraselt 10-20 korda aastas, aga 2023 oluliselt rohkem. Portugalis viimastel aastatel edastatud ca

10 korda aastas. 34 Jõe tn gaasiavarii, Maardu angaari tulekahju, Suur-Sõjamäe jäätmejaama põleng, Kuressaare joogivee reostus

ning CREVEX23 õppus. 35 Tallinna ringtee avarii, Uikala tulekahju, Põhja-Tallinna mahuti plahvatus ning Kevadtormi õppusel Pärnus

koos sireenide käivitamisega ja Valga-Uulu maantee sulgemisega. 36 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes

hädaolukordades.

ja kriisikommunikatsiooni tegevusvõime testimine. Sellistel puhkudel eelneb alati aktiivne

avalik kommunikatsioon, et tegemist ei ole tegelikult asetleidva sündmusega. Täiendava aluse

loomine on vajalik, et testida kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet nii sõjaliste kui ka

elanikkonnakaitseliste kriiside ettevalmistamisel nii organisatsiooni kui ka elanike vajaduste

vaates.

Osa ohuteavituse süsteemist on sireeniseadmed, mille eripära on see, et need ei anna iseseisvalt

edasi infot ohu kohta ega detailseid käitumisjuhiseid. Sireeniseadmed käivitatakse viimasel

võimalusel. See tähendab, et sireeniheli kuulmisel peavad inimesed kohe a) saama aru, millega

on tegu ning mis veel olulisem b) käituma õigesti (varjuma ja alles siis otsima infot). Peamiseks

info allikaks ohu kohta on ette nähtud sireenide käivitamisega alati kaasnev ohualapõhise

lühisõnumi saatmine, sireeniseadme kasutamisel on alati tegemist ohuteate edastamise kanalite

kombinatsiooniga.

Praegu pole Eesti elanikel praktilist kogemust, kuidas ja mida sireenide käivitumine tähendab

ning kuidas sellisel juhul käituda ning kust infot saada. Ohuteavituse süsteemi terviku testides

kasutataks samu kanaleid kui seda tehtaks päris sündmuse puhul, seega ei oleks asjakohane

kasutada ühe komplektina töötavaid ohuteavituse edastamise viise ilma teisi kasutamata, st

sireeni helisignaaliga kaasneb teavitus lühisõnumiga ning ERR kanalites. Lühisõnumi saatmine

on kriitiline, et tagada teavitus ka kõige haavatavamate ja sotsiaal-demograafiliselt

keerulisematele sihtrühmadele, kes ei pruugi olla igapäevases meediaruumis. Otseteavitus on

ka kriitiline tagamaks infomanipulatsioonide riskide maandamine ning realistliku viivitamatu

ohuteavituse olukorra loomine elanikele.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid 3, 5, 6 ja 8 ning §-d 4-5 jõustuvad 2026. aasta

1. jaanuaril. Jõustumise aja osas vt seletuskirja punkti 9.

3.2. Eelnõu kooskõla PS-iga

3.2.1 Ohuteavitus

Järgnev PS §-ide 19, 26, 31 ja 45 analüüs on koostatud TalTech Legal Lab poolt.

Siseministeeriumi tellitud ning TalTech Legal Lab poolt koostatud õigusanalüüs teemal

„Õigusanalüüs automaatse ohuteavituse kohta“ on tervikuna kättesaadav Siseministeeriumi

veebilehel37.

Viivitamatu ohuteate edastamine meediateenuste vahendusel ja helisignaalina sireeniseadme

kaudu riivab järgmiste isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele (PS

§ 19 ja 26):

1) hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivad inimesed;

2) inimesed, kes saavad automaatse ohuteavituse, kuid ei viibi hädaolukorra ohu või

hädaolukorra piirkonnas.

Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb lühidalt järgmises. Nii ohustatud kui

mitteohustatud inimesed saavad televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio,

elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteavituse, mida nad ei valinud saada ning sireeniseadme

puhul kuulevad häirivat heli. Näiteks inimene võis plaanida vaadata mõnd saadet (kuulata autos

oma playlisti) või hoopis mitte televiisorit vaadata, viibida vabas õhus vaikuses jalutades. Kui

riik edastab inimesele massiteabevahendi või ka sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis

otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada. Piiratakse inimese autonoomiat.

37 TalTech Legal Lab 2024. Õigusanalüüs automaatse ohuteavituse kohta.

Ohustatud ja mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive on

põhiseaduse alusel lubatav.

- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate

inimeste tervise ja elu kaitse.

- Riive on proportsionaalne:

 viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi, milleks on

ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse, saavutamist. Saades televisiooni, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani või sireeniseadme

kaudu ohuteate, saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda,

lahkuda ohupiirkonnast jne).

 viivitamatu ohuteavite edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid,

mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti informeerida sama paljusid ohustatud

inimesi. Viivitamatu ohuteavituse edastamine on ohustatud ja mitteohustatud inimesi

väga vähe koormav. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.

 Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse (i) ohustatud ja

mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riivet ning (ii)

viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste tervist

ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu

kaitse olukorras, kus reaalne oht on märkimisväärselt olulisem, kui vaba eneseteostuse

ja eraelu puutumatuse põhiõiguste riive, mis tekitatakse meediateenuse tarbimise

lühiajalise (üldjuhul ühe minuti pikkuse) häirega. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub

konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigis üheks

väärtuslikumaks ja enim kaitset väärivaks ning vajavaks õigushüveks.

Meediateenuste osutaja vahendusel ilma igakordse nõusolekuta viivitamatu ohuteate

edastamine riivab ettevõtlusvabadust PS § 31 lause 1 ja väljendusvabadust § 45 lause 1.

Kõige vähem koormaks massiteabevahendi valdajaid vaieldamatult see, kui riik ei avaldaks

automaatset ohuteavitust nende kaasabil üldse. Teisisõnu riik ei avaldaks televisioonis, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse tarbimise ajal, raadios ning elektroonilistel teabeekraanil

ohuteavituse teksti. Selline lahendus oleks aktsepteeritav üksnes juhul, kui sama palju inimesi

saaks teavitada ohust sama kiiresti ja efektiivselt muul viisil. Seega küsimuseks on, kas

televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ning elektrooniliste teabeekraanide

kõrval on muid kanaleid, mille kaudu saaks avaldada ohuteavituse sama kiiresti ja samaaegselt

sama paljudele inimestele. Olemasolev lühisõnumi teel ohuteavitus edastamine on küll

eeldatavalt kõige suurema inimeste katvusega, aga senised uuringud ja analüüsid on välja

toonud, et mobiiltelefon on sageli seadistatud hääletule, mitte segada vmt funktsioonile ning

teatud ajaperioodidel üldse välja lülitaud (nt öösel, autoroolis jmt). Samuti ei ole otstarbekas

kogu ohuteavitust tagada inimese vaates ühe seadme, mobiiltelefoni, põhiselt. Ei ole teada, et

sellised kanalid, mis lisaks mobiiltelefonile saaksid täielikult televisiooni, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ning elektroonilised teabeekraanid asendada, oleksid

olemas. Kindlasti ei ole Eestis samaväärseteks kanaliteks riigi sotsiaalmeedia kanalid nagu

näiteks riigi Instagram, X ja Facebook, mis samuti üldjuhul on kasutatavad mobiiltelefonides.

Pole teada, et nimetatud riigi sotsiaalmeedia kanaleid tarbiks mistahes ajahetkel aktiivselt

vähemalt sama palju inimesi, kui televisiooni, tellitavat audiovisuaalmeedia teenust, ja raadiot

kokku. Viimasele tuleb lisada veel inimesed, kes näevad avalikus ruumis teabeekraane. Samuti

ole võimalik eeldada, et loodav sireenivõrgustik kataks tulevikus kogu riigi territooriumi ning

juba oma tehnilistest aspektidest lähtuvalt oleks see kasutatav vaid kuulderaadiuses oleva õues

viibivate inimeste teavitamiseks.

Teiseks ei ole teada, et viivitamatu ohuteate edastamist saaks muuta massiteabevahendi valdaja

jaoks vähem koormavaks. Viivitamatu ohuteate edastamise otsustajate ring on selgelt piiritletud

kehtivas õiguses ning seda kinnitatakse protseduuriliselt Häirekeskuse poolt. Lisaks ei oleks

edastaval massiteabevahendi valdajal võimalik hinnata viivitamatu ohuteate kasutamise

vajalikkust, st kohustus on viivitamatult edastada.

Ettevõtlusvabaduse riive seisneb eelkõige selles, et riik sekkub ettevõtluse üksikasjadesse.

Massiteabevahendi valdaja on otsustanud edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise

teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud sisuga pilti, videot ja/või teksti. Ettevõtjad

on otsustanud viia äritegevust ellu mingil konkreetsel viisil. Massiteabevahendi valdaja ja

elektroonilise teadetahvli omanik ei ole sealjuures otsustanud sellel ajahetkel avaldada

ohuteavitust. Kui riik edastab saate ajal, elektroonilisel teabeekraanil vmt ohuteavituse teksti,

siis otsustab riik ettevõtja asemel ettevõtluse üksikasju. Televisiooniteenust või tellitavat

audiovisuaalmeedia teenust tarbiv inimene näeb saate ääres ohuteavituse teksti. Raadioteenust

tarbiva inimese raadio pannakse lühiajaliselt, nt üheks minutiks vaikima. Raadio ekraanil

kuvatakse ohuteavituse tekst. Inimene näeb elektroonilisel teabeekraanil ohuteavituse teksti.

Inimene saab selliselt massiteabevahendist planeeritust erineva sisu. Kuna ohuteavitus

kuvatakse üksnes elektroonikaseadme ääres või raadio ekraanil, siis visuaalselt ei saa pidada

ohuteavituse mõju märkimisväärseks. Elektrooniliste teadetahvlite puhul võib ohuteavitus katta

kogu teabeekraani, millisel juhul on visuaalne mõju suurem. Kuid arvestades ohuteavituse sisu,

võib inimese tähelepanu saatelt või teabeekraanilt hajuda. Ohuteavitus võib osutuda võrreldes

samal ajal käiva saatega, teabeekraani sisuga domineerivaks. Ohuteavitus võib motiveerida

inimest saate vaatamist / kuulamist lõpetama.

Väljendusvabaduse riive seisneb lühidalt järgmises. Massiteabevahendi valdaja on otsustanud

edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud

pilti, videot ja/või teksti. Massiteabevahendi valdaja ja elektrooniliste teadetahvli omanik ei ole

otsustanud avaldada ohuteavitust. Kui riik edastab nimetatud massiteabevahendites

ohuteavituse teksti, siis mõjutatakse saate ning elektroonilistel teabeekraanil avaldamisele

kuuluva sisu. Riik riivab massiteabevahendi valdajate ja teabeekraanide omanike vabadust

otsustada, mida avaldada.

Ettevõtja ettevõtlusvabaduse ja väljendusvabaduse riive on põhiseaduse alusel lubatav.

- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate

inimeste tervise ja elu kaitse.

- Riive on proportsionaalne.

 Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi, milleks on

ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse, saavutamist. Saades televisiooni, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse, raadio või elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteavituse,

saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda

ohupiirkonnast jne).

 Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid,

mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti informeerida sama paljusid ohustatud

inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine on ettevõtjaid väga vähe koormav. Riik

hüvitab süsteemi välja töötamise kulud. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.

 Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse (i) ettevõtja

ettevõtlusvabaduse ja väljendusvabaduse riivet ning (ii) viivitamatu ohuteate

edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra

ohu korral või hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on olulisem, kui

ettevõtjate põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste

hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigis üheks väärtuslikumaks ja enim

kaitset väärivaks ning vajavaks õigushüveks.

3.2.2 Sireeniseadme talumiskohustus

Sireeniseadme talumiskohustuse seadmine riivab PS §-st 32 tulenevat hooneomaniku

omandipõhiõigust.

PS kommentaarides on selgitatud:

Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et PS § 32 lg 2 teine lause näeb ette omandiõiguse

piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil,

mis ei ole PS-ga vastuolus (vt nt RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37). Sisuliselt saavad

kitsendused olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist.

Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke

ebamõistlikult. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi vastuollu minna ka üldiste

võrdsuspõhimõtetega.38

Riigikohus on talumiskohustuse vaidlust lahendades märkinud, et piirang isiku õigusele oma

omandit vabalt kasutada on PS §-ga 32 tagatud omandiõiguse riive (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-

1-25-11, p 35).39

Omandipõhiõiguse riive on PS-st tulenevalt lubatud sireeniseadme talumiskohustuse

seadmiseks.

- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate

inimeste tervise ja elu kaitse.

- Riive on proportsionaalne:

 sireeniseadme talumiskohustuse seadmine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi,

milleks on ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse, saavutamist. Saades sireeniseadme

kaudu ohuteate, saavad ohustatud piirkonnas olevad inimesed kiiremini ohule

reageerida (näiteks varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Talumiskohustuse seadmine

võimaldab sireeniseadmeid paigaldada kohtadesse, kus see tagab nende kõige

efektiivsema kasutuse ning võimalikult paljude inimeste teavitamise.

 sireeniseadme talumiskohustuse seadmine on vajalik, kuna puuduvad muud viisid,

kuidas tagada sireeniseadmete sobivatesse kohtadesse paigaldamine. Täna

paigaldatakse sireeniseadmeid ainult kokkuleppel hooneomanikega, kuid ainult

kokkuleppele tuginemine ei võimalda paigaldada sireeniseadmeid kõigisse vajalikesse

piirkondadesse. Kokkulepet on võimalik ka igal ajal üles öelda, seega ei taga see

kindlust, et sireeniseadmeid saab antud kohas püsivalt hoida.

 sireeniseadme talumiskohustuse seadmine on mõõdukas. Talumiskohustuse seadmise

eesmärki on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või

hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on märkimisväärselt olulisem,

kui omandipuutumatuse põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne

põhiõiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigis üheks

väärtuslikumaks ja enim kaitset väärivaks ning vajavaks õigushüveks. Sireeniseadme

kasutamine on kõige kiirem viis ohupiirkonnas viibijate ohust teavitamiseks ning

võimalike vigastuste ja elukaotuse vältimiseks. Seadmeid kasutatakse loodetavasti

haruharva.

3.2.3 Ohuteavitussüsteemi terviktestimine

Ohuteavitussüsteemi terviktestimine riivab isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu

puutumatusele (PS § 19 ja 26). Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb lühidalt

38 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 32. – Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 24 39 Sealsamas, komm 15

selles, et kõik terviktestimise piirkonnas asuvad inimesed saavad televisiooni, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani, lühisõnumi kaudu

ohuteavituse, mida nad ei valinud või viibides välisõhus testitaval alal kuulevad sireeniseadme

puhul häirivat helisignaali. Näiteks inimene võis plaanida vaadata mõnd saadet, kuulata autos

oma playlisti või viibida vabas õhus vaikuses jalutades. Kui riik edastab inimesele

ohuteavitussüsteemi terviktestimisel massiteabevahendi, mobiiltelefoni teenuse vahendusel või

ka sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega

kasutada, lisaks võib inimene saada häiritud olukorras, kus tegelikult oht tema elule ja tervisele

puudub. Sellega piiratakse inimese autonoomiat.

Ohuteavitussüsteemi terviktestimise piirkonnas viibivate inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu

puutumatuse riive on põhiseaduse alusel lubatav.

- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on testimise abil ohuteavituse õigeaegne ja tulemuslik

kohale toimetamine, sealhulgas inimeste poolt sõnumitest ja helisignaalidest õigesti aru

saamine. Peamine eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist.

- Riive on proportsionaalne:

 Ohuteavitussüsteemi terviktestimine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi

saavutamist. Terviktestimisega on võimalik kontrollida ohuteavitussüsteemi kui terviku

toimimist tagamaks viivitamatu ohuteate õigeaegne edastamine ja kohale jõudmine ning

samuti koolitada inimesi, et päris olukorras saadetud sõnumitest ja helisignaalidest

saadaks õigesti aru ning nendele osatakse ka reageerida. Erinevate kanalite kasutamine

on oluline, et testimisel kasutada sündmusele sarnast olustikku ja seeläbi kujundada

inimestes kindlustunne ja teadlikkus ohuteate edastamise ja täiendava informatsiooni

kanalitest (nt saadetakse sireeni käivitamisel alati mobiiltelefonidele lühisõnum, aga

sõnumi koostamine ning edastamine võtab helisignaali käivitamisega võrreldes rohkem

aega ja seetõttu ei saabu lühisõnum päris samal hetkel kui kuuldakse heli).

Ainult ohuteavituse kohaletoimetamisest ei piisa selleks, et tagada inimeste elu ja tervis,

oluline on ka et, inimesed teaksid, kuidas ohuteavituse saamisel tegutseda. Inimeste

tegutsemine ohuteate saamisel sõltub väga otseselt nende teadlikkusest, milliseid

kanaleid ohuteate edastamisel kasutatakse, ohuteate mõistmisest, selle usutavusest ning

usaldusväärsusest, endaga seostamisest ning tegutsemisoskusest ja -võimalustest.

 Ohuteavitussüsteemi terviktestimine on vajalik, kuna puuduvad muud sama efektiivsed

meetodid soovitud eesmärgi täitmiseks. Ohuteavitussüsteem koosneb mitmest erinevast

komponendist, nt lühisõnum, sireeniseadmed, teated raadios ja televisioonis. Tegemist

on uue ning järkjärguliselt täieneva süsteemiga, selleks et jõuda võimalikult kiiresti

võimalikult suure hulga inimesteni. Terviktestimine on vajalik ohuteavituse süsteemi

reaalelulise toimivuse hindamiseks, vigade ja puuduste avastamiseks. See omakorda

tagab selle, et ohuteavitus toimiks ohuolukorras nii nagu vaja ja oleks rakendatav ehk

elanikkonnale on antud selged juhised ohutuks tegutsemiseks paljude inimeste elu ja

tervist vahetult ohustava sündmuse puhul, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks

evakuatsiooniks. Eestis ei ole ohuteavituse süsteemi iga-aastane reaaleluline

kasutuskoormus (3-4 sündmust ja 1 õppus, mis on üldjuhul erinevatel ja väikestel

aladel) süsteemi toimimises veendumiseks piisav, mistõttu on ka elanike praktiline

teadlikkus nende elementidest ja käitumisoskustest vähene. Sireeniseadmete

käivitamisega koos on vajalik edastada ka lühisõnum, kuna sireeniseadme heli ei anna

ise teavet selle kohta, miks see käivitati. Pärast taasiseseisvumist ei ole Eestis

ohuolukorras riiklikke sireene kasutusel olnud (v.a. ohtlikud ettevõtted) ning

sireenisüsteem on alles valmimisel, mistõttu ei ole terviklikku testimist seni toimunud.

Arvestades meie julgeolekuolukorda, siis tuleb tagada, et testimisega ei võimendataks

hirme ega antaks võimalust levida desinformatsioonil. Samuti on oluline, et testimistega

ei devalveeritaks ohuteatele kiiret reageerimist (nt sage ilma ohuolukorrata ohuteate

funktsionaalsuse kasutamine võib tekitada olukorra, kus inimene reaalse ohu korral

peab seda testimiseks). Ohuteavitussüsteemi komponentide osas tehakse regulaarseid

tehnilisi testimisi lähtuvalt konkreetse komponendi eripärast. Tehnilise testimisega on

võimalik kontrollida konkreetse komponendi tehnilist korrasolekut, kuid see ei

võimalda testida erinevate kanalite samaaegsest kasutamisest tekkida võivaid mõjusid

(nt elanikule erinevate kanalite vahendusel saabuvate ohuteadete ajalisi nihkeid, kanali

märgatavust) ega harida elanikkonda.

Eestis viiakse 2025. aasta esimeses kvartalis läbi ohuteavituse lühisõnumi edastamise

süsteemi uuendus, mis võimaldab ohuteavituse edastamisel viia läbi täiendava

sorteerimise, edastades ohuteavituse lühisõnumi numbri kasutaja eelistatud keeles.

Sellist lahendust ei ole üheski teises riigis seni kasutusel. Eestis loodava lahenduse

testimine keeleelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab füüsiliselt lõppkasutajale

lühisõnumi edastamist, et veenduda sorteerimise korrektsuses ja anda lõppkasutajale

vajalik indikatsioon, et võimaldada eelistatud keele määramine ilma reaalselt ohtliku

olukorrata. Nö õiges keeles saadud ohuteavitus võimaldab inimestel paremini ja

kiiremini saadud juhistele reageerida.

 Ohuteavitussüsteemi terviktestimine on mõõdukas, kuna selle põhjus kaalub üles

põhiõiguse riive. Ohuteavitussüsteemi terviktestimist tehakse mitte rohkem kui üks

kord aastas, et mitte devalveerida ohuteate kasutamist. Testimisega kaasneb avalik

kommunikatsioon, mis aitab kaasa võimalike häirivate mõjude leevendamisele (nt võib

sireeniseadme heli tänaval viibivat inimest ehmatada, mida tuleb eelneva teavitustööga

maandada) ning testimiseks valitakse inimesi vähim segav aeg. Ilma terviktestimiseta

ei ole võimalik tagada, et kriitilises olukorras, kus paljude inimeste elu ja tervis on ohus,

et ohuteavitus jõuaks läbi erinevate kanalite võimalikult paljude inimesteni ning

ohuteavituse saanud inimesed teaksid, kuidas saadud teavitusele reageerida. Iga inimese

sisukohast on vajalik, et hoiatusteade sisaldab endas nii kognitiivseid kui

emotsionaalseid aspekte, millest enamus on teadvustamata ja liigitatavad järgmiselt: 1)

hoiatuse vastuvõtmine (kuulmine/nägemine vmt), 2) teavituse mõistmine, 3) uskumine

selle tõesusesse, 4) hoiatuse isikustamine, 5) hoiatuse kinnitamine ja 6) kaitsemeetmete

kasutusele võtmine.40 Otseteavitus on ka kriitiline tagamaks infomanipulatsioonide

riskide maandamine ning realistliku viivitamatu ohuteavituse olukorra loomine

elanikele, mis omakorda inimestel reaalselt tekkinud olukorras kiiresti reageerida ning

seeläbi vähendada ohtu elule ja tervisele. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne

põhiõiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigis üheks

väärtuslikumaks ja enim kaitset väärivaks ning vajavaks õigushüveks.

3.2.4 Varjumine

Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustuse seadmine riivab PS §-st 31

tulenevat ettevõtlusvabadust ning PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust.

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-

ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel

välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

40 Bean, H., Sutton, J., Liu, B. F., Madden, S., Wood M. M., Mileti, D. S. 2015. The Study of Mobile Public

Warning Messages: A Research Review and Agenda - Review of Communication, Volume 15, Issue 1.

PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette seadusreservatsiooni põhimõte, nagu on selgitatud PS-i

kommenteeritud väljaandes:

Riigikohtu selgituse kohaselt annab § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse

piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus

peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema

kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.41

[---]

Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega

seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud

juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud

õigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13).42

PS-i § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib seadusega

piirata.

Mõlema puhul peavad piirangud olema kooskõlas PS-i §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja

vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ja ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Kuna PS-i §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus ja §-is 32 sätestatud omandipõhiõigus on lihtsa

seadusreservatsiooniga põhiõigused, võib seadusandja põhjendatud juhul neid piirata. Riive on

põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab

riivav meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede juhul, kui sellel on

legitiimne eesmärk ning see on:

1) kohane ehk sobiv;

2) vajalik ja

3) proportsionaalne kitsamas tähenduses.

Varjendi rajamise nõue seatakse teatud hoonete ehitamisel, varjumiskoha kohandamise

kohustus seatakse peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha

kohendamise nõude legitiimne eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse.

 Meede on kohane ehk sobiv, kui see vähemalt soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist.

See tähendab, et meede ei pea viima absoluutse kindlusega sihini ega olema kõige parem

või kohasem, vaid piisab, kui see aitab legitiimse eesmärgi saavutamisele kaasa. Varjendi

rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue aitab kahtlemata legitiimset eesmärki

saavutada, sest tänu sellele tekib juurde kohti, kuhu on inimestel võimalik vahetu ohu korral

oma elu ja tervise kaitseks varjuda.

 Meede on vajalik, sest muutunud julgeolekuolukorra tõttu on tekkinud vajadus varjendite

ja varjumiskohtade järele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue on vajalik,

sest see loob järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimaluse. Mõlemad nõuded

aitavad kaasa sellele, et inimesed tunneksid enda turvalisemalt. Mõlema nõude

kehtestamisel lähtutakse avalikust huvist ja inimeste kaitse vajadusest kõrgendatud vahetu

ohu korral. Varjendi eesmärk on tagada inimesele kaitse plahvatuse ja sellega kaasneva

41 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 31. – Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 22. 42 Sealsamas, komm 23.

lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja saastunud välisõhu eest. Varjumiskoha eesmärk on

tagada inimestele esmane kaitse vähemalt plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate

esemete eest. Sama eesmärgi täitmiseks puudub teine sobiv meede, mis riivaks põhiõigusi

vähem.

 Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk mõõdukas, kui selle põhjus kaalub

üles põhiõiguse riive. Varjendi rajamise nõue toob kaasa lisanõuded teatud hoone

püstitamisel. Kohustus ei mõjuta ehitussektorit tervikuna, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja

tervist kohtades, kus on korraga koos palju inimesi. Varjumiskoha kohandamise nõue toob

kaasa lisanõuded teatud peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjumiskoha

kohandamise nõude puhul on arvestatud asjaoluga, et see oleks rakendatav eriilmeliste

hoonete puhul ning ei tooks kaasa ülemääraseid kulusid omanikule, lisaks ka seda, et seda

ei ole võimalik kõigis hoonetes rakendada. Nõuetekohase varjendi ja varjumiskoha

kohandamine toob mõningaid rahalisi kulutusi, kuid varjendi rajamise ja varjumiskoha

kohandamise nõude kehtestamine kõige efektiivsem viis kaitsta ohustatud alal vahetu ohu

korral viibivaid inimesi, kes ei ole sealt lahkunud või saanud lahkuda. Meede on seega

mõõdukas: päästetud elud kaaluvad üles varjumiskoha rajamise nõude ja nõuded

varjumiskohale.

Analüüsi põhjal saab seega öelda, et eelnõu on proportsionaalne, vajalik seatud eesmärgi

saavutamiseks ja kooskõlas PS-iga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse HOS-is kasutusele järgmised terminid.

1) Varjumine on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine

ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine isiku elu või tervise

kaitseks.

2) Varjend on hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon

kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning

õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

 Avalik varjend on varjend, millele tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks.

 Mittavalik varjend on varjumiskoht, mis nähtud ette eelkõige konkreetse hoone

kasutajale.

3) Varjumiskoht on hoone või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille

konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

 Avalik varjumiskoht on varjumiskoht, millele tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks.

 Mitteavalik varjumiskoht on varjumiskoht, mis nähtud ette eelkõige konkreetse hoone

kasutajale.

4) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks

valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamise võimalusi.

5) Viivitamatu ohuteade edastatakse elanikkonnale paljude inimeste elu või tervist vahetult

ohustava sündmuse esinemise korral, sellega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks,

sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate

edastamiseks kasutatakse üldjuhul EE-ALARM-i.

6) riikliku ohuteavituse süsteem EE-ALARM on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate

kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks

7) Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mis koosneb omavahel ühendatud seadmete ja

vahendite kogumist ja mille eesmärk on heliga viivitamatu ohuteate esitamine. Kogumisse

kuuluvad valjuhääldi ning kõik selle paigaldamiskomponendid ja juhtseadmed, sealhulgas

juhtimis-, elektri- ning sidevarustuse seadmed.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega otsest puutumust.

6. Seaduse mõjud

6.1 Viivitamatu ohuteate edastamine

6.1.1 Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: Eestis viibivad inimesed

Sihtrühm on suur, sest kaudselt mõjutab eelnõu kõiki Eesti elanikke43 ja siin viibivaid inimesi.

Otsene mõju on nendele inimestele, kes viibivad ohualas ning kellele edastatakse viivitamatu

ohuteade. Kiire info ohust või hädaolukorrast võimaldab inimestel ohule kiiremalt reageerida

(nt varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Kui ohuteate edastamine ei toimi piisavalt kiiresti,

siis ohuteate viibimine hädaolukorra ohu või hädaolukorra piirkonnas asuvatele inimestele võib

tuua kaasa enamate inimeste tervise kahjustamise või hukkumise. Viivitamatu ohuteate

edastamine võimaldab viia inimesteni kõige kiiremini info võimalikust ohust ning anda

vajalikud käitumisjuhised, et tagada võimalikult paljude inimeste elu ja tervise kaitse.

Kui viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse kanalit, mis ei ole seotud konkreetse

geograafilise alaga (nt edastamine teleekraanile), siis sellega võib kaasneda mõningane

ebasobiv mõju (nt raadio- või telekanali vahetus ja ohuteavituse edastamine üldjuhul kuni ühe

minuti jooksul) inimestele, kes ise tegelikkuse ei viibi ohualas ning kelle elu ja tervis vahetult

ohus ei ole. Siiski kaalub ohualas viibivate inimeste elu ja tervise kaitse üles sellise võimaliku

ebasobiva mõju.

Pikas plaanis on muudatuse mõju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Seega on

mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise

risk väikesed. Kokkuvõttes on mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

6.2.2 Mõju majandusele

Sihtrühm I: ehitise omanikud

Sihtrühm on väike, sest sireeniseadmete paigaldamisega mõjutatakse esimeses etapis

suurusjärgus 122 ehitist, laiendamise vaates ei ole tõenäoline, et see ületaks 200 ehitist. Seega

kokku võimalik mõjutatud ehitiste arv on pisut üle 300. Üldjuhul on eelisatud

43 2024. aasta seisuga elab Eestis 1 374 687 inimest. Statistikaamet 2024. Rahvaarv. Vaadatud 08.01.2025.

paigalduskohtadeks riigi või kohaliku omavalitsuse ehitised ja kõrgemad rajatised (nt mastid),

siis omanike arv on eelduslikult oluliselt väiksem ehitiste hulgast.

Sireeniseadme paigaldamisel hoone või rajatise külge mõjutatakse:

• ehitise välisilmet, sõltuvalt ehitisest võivad sireenid olla nähtavad ka tänavapildis;

• kandekonstruktsioonidele mõjuvat koormust, sõltuvalt ehitisest võib paigaldatav

sireeniseade omada kandekonstruktsioonile olulist mõju;

• elektri- ja sideühenduste tõttu võidakse tekitada püsikulusid;

• sireeniseade vajab hooldust, mistõttu on vajalik tagada sireeniseadmete süsteemi

omaniku esindajale regulaarne ja erakorraline ligipääs;

• sireeniseadme kasutamisel (nii testimistel, õppustel kui ka sündmuse puhul) tekitatakse

valju heli, mis samuti mõjutab kuulderaadiuses olevaid inimesi, kelleks võivad olla ka ehitise

kliendid, töötajad jne, mistõttu võib olla mõjutatud klientide huvi konkreetse objekti kasutamise

osas;

• sõltuvalt ehitisest võib sireeniseadme paigaldamisel tekkida olukord, kus sama või

sarnase vajadusega on teisi konkureerivaid rentnike, nt sidesüsteemidele sobilikud

paigalduskohad.

Eelnevalt nimetatud mõjud on negatiivsed, aga pigem väheolulised, sest konkreetse ehitise

tuvastamisel tutvutakse objekti ehitus-tehniliste võimalustega ning vajadusel teostatakse

tugevusarvutused ja ehitusprojekt ning vajalikud lisatööd. Kui tuvastatakse, et hoone ei ole

ehitus-tehniliselt sireeniseadme paigaldamiseks sobiv, otsitakse alternatiivne objekt, mistõttu

ehitise koormustaluvusele olulist mõju ei ole. Kõik sireeniseadme paigaldamise, hooldamise

ning talumisega seotud kulud kannab riik ja objektil läbi viidavad hooldustegevused

kooskõlastatakse eelnevalt objekti esindajaga. Sireeniseadme paigaldamisega kaasneb ehitisele

väiksem või suurem esteetiline riive, kuid paigaldamisel püütakse jääda võimalikult

märkamatuks ja arvestatakse maksimaalselt palju objekti poolsete ootustega. Sireeniseade ei

ole visuaalselt suur ning seega on negatiivne mõju pigem väike. Sireeniseadme testimised ning

õppustel kasutamised planeeritakse pikalt ette ning need toimuvad ajal, mis on eeldatavalt kõige

vähem häiriv (nt tööajal). Sireeniseadmete kasutamine reaalsete sündmuste puhul on eeldatavalt

väga harv. Talumiskohustusega kaasnevate kulude hüvitamisel lähtutakse kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduses sätestatust. EE-ALARM-i kasutamisega tagatakse keskselt

hallatav süsteem, mis võimaldab sireene käivitada ainult vastavat õigust omavatel isikutel

konkreetse ohu olemasolu korral või eelnevalt planeeritud õppusel või terviktestimisel. Sellega

minimeeritakse võimalikud süsteemi väärkasutused.

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus ehitise omanikele väikesed. Kokkuvõttes

on negatiivne mõju väheoluline.

Sihtrühm II: EE-ALARM-iga liituma kohustatud ning viivitamatut ohuteadet edastama

kohustatud isikud (massiteabevahendi valdajad, elektroonilise side ettevõtjad,

multipleksimisteenuse osutajad, avalikus ruumis paiknevate elektroonilise teabeekraani

valdajad).

Süsteemi kasutusele võtmine ei ole massiteabevahendi valdajale liigselt koormav, sest riik

hüvitab viivitamatu ohuteate edastamise IT-lahenduse/protokolli väljatöötamise kulu. Teiseks

toimub viivitamatu ohuteate edastamine üksnes paljude inimeste elu või tervist ohustava

vahetult eelseisva või juba toiminud sündmuse või selle lõppemise korral, mis eelduslikult leiab

aset haruharva. Automaatse ohuteavituse tekst ilmub koos massiteabevahendi valdaja saatega

või elektroonilisel teabeekraanil üliharva. Lisaks käib üldjuhul televisioonis,

audiovisuaalmeedia teenuse ajal ning raadios saade ohuteavituse edastamise ajal taustal edasi.

Häirekeskus ei võta nimetatud kanaleid üle, vaid üksnes lisab ohuteavituse teksti saate äärde

või raadio ekraanile. Ka suuremate elektrooniliste teabeekraanide puhul ei kata ohuteavitus

kogu teadetahvli välja. Kõik eeltoodud tegevused on lühiajalised. Liitumiskohustus on eelnõus

seotud täiendava tähtajaga, millega tagatakse liitumiseks mõistlik aeg.

Üheks sihtrühmaks on elektroonilise side ettevõtjad, kes edastavad teleteenuseid. TTJA

andmete alusel on hetkel Eestis neli teenuse osutajat (maapealne digilevi, kaabellevi,

internetipõhine teleteenus), kelle teenuse tarbijate hulk on suurem kui 10 000.

Ohuteate edastamiseks digitaalsetel platvormidel on vajalik lisaks juba lahendatud ERR-i

portaalidele kaasata teised meediateenuste platvormid. Tuginedes Meedialiidu avalikule

statistikale44 ja ettevõtete infole puudutab eelnõuga planeeritav muudatus nelja digitaalset

platvormi.

Avalikus ruumis rohkem kui 10 000 igapäevase kontaktiga paiknevate elektrooniliste

teabeekraani valdajate hulk on samuti suhteliselt väike, sest teenusosutajaid on vähe ja

kasutuses olevad süsteemid on üldjuhul ühetaolised. Hetkel teadaolevalt puudutab liidestamine

vähem kui kümmet teabeekraani valdajat.

Viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud meediateenuste ja multipleksimisteenuste

osutajate õiguste mõjutamine toimub lühidalt selliselt, et Häirekeskus edastab saate ajal

viivitamatu ohuteate. Teabeekraanide omanike õiguste mõjutamine toimub selliselt, et

Häirekeskus edastab elektroonilisel teabeekraanil ohuteate. Kui elektrooniline teabeekraan on

väikeste mõõtudega, võib ohuteate tekst katta kogu teabeekraani. Riikliku mobiilirakenduse

valdaja õigusi mõjutatakse edastades mobiilirakenduse kasutajatele teavituse, mis ei ole otseselt

mobiilirakenduse valdaja poolt koostatud.

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud

isikutele väikesed. Kokkuvõttes on negatiivne mõju väheoluline.

6.2 Varjumine

6.2.1. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: Eelkõige Eesti linnalistes piirkondades viibivad inimesed

Sihtrühm on suur, sest eelnõu võib mõjutada kõiki Eesti elanikke45 ja siin viibivaid inimesi.

Otsene mõju on neile, kes elavad suuremates korterelamutes, viibivad eelnõus nimetatud

hoonetes või külastavad neid ja liiguvad tiheasustusalal piirkonnas, kus avalikus ruumis on

rohkem jalakäijaid. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes

ja väikelinnalistes asustuspiirkondades peaaegu 70% Eesti elanikest.46 Rahvaarvu aluseks

võttes on eelnõul oluline mõju nendes asustuspiirkondades elavale umbes 950 000 inimesele.

Eelnõu mõjul kasvab Eesti elanike elu ja tervise kaitstus, kuivõrd rajatakse nii avalikke kui ka

mitteavalikke varjendeid ja varjumiskohti, mis aitavad elada üle ohuolukordi. Eelnõuga

kehtestatakse konkreetsed nõuded varjendile, mis tähendab, et varjendid vastavad kindlatele

tehnilistele nõuetele ja tagavad Eesti elanikele suurema tõenäosusega turvalise viibimiskoha

võimalikus ohuolukorras. Lisaks rajatakse tänu eelnõule juurde avalikke varjendeid sinna, kus

liiguvad rahvahulgad.

44 Meedialiit. Statistika 2024. 45 2024. aasta seisuga elab Eestis 1 374 687 inimest. Statistikaamet 2024. Rahvaarv. Vaadatud 08.01.2025. 46 Loik, Kristjan Erik 2022. Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase

rahvaloenduse näitel. – Statistikaamet. Vaadatud 24.10.2023.

Lisaks varjenditele tekivad juba olemasolevatesse hoonetesse mitteavalikud varjumiskohad.

Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega tuleb koostada ka varjumisplaan, tänu millele on

suuremates hoonetes läbi mõeldud, kuidas varjumine hoones läbi viiakse ning inimesed on

võimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud.

Pikas plaanis on mõju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Eelnõu mõjutab Eesti

elanikke valdavalt positiivselt. Koostoimes ohuteavitussüsteemi arendamise ja evakuatsiooni

ettevalmistamisega aitab eelnõu oluliselt tõhustada elanikkonnakaitset.

Seega on mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju

kaasnemise risk väikesed. Kokkuvõttes on mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

6.2.2. Mõju majandusele

1) Sihtrühm: juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega

Mõjutatud juriidiliste isikute arv on võrreldes juriidiliste isikute koguarvuga väike.

E-äriregistri47 kohaselt on 1. juuli 2023. aasta seisuga umbes 4000 juriidilist isikut, kelle

põhitegevusala on kinnisvara ost-müük. Suur osa sellistest juriidilistest isikutest on seejuures

loodud ühe hoone või kinnisvaraprojekti jaoks. Ehituse on märkinud oma põhitegevusalaks üle

27 000 juriidilise isiku. Juriidilisi isikuid on 1. juuli 2023. aasta seisuga kokku üle 352 000.

Kõigist juriidilistest isikutest on seega mõjutatud alla 9%, sealhulgas umbes 1% on kinnis-

varaarendusettevõtjad.

Ehitus- ja kinnisvarasektoris võib eelnõu tõsta mõnevõrra ehitus- ja kinnisvarahinda, kuna

projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada varjendile esitatavate nõuetega. Eelnõus

arvestatakse õiguskindluse põhimõttega: varjendile esitatavaid nõudeid olemasolevatele

ehitistele ei kohaldata. Uusehitistele kehtestatakse mõistlik üleminekuaeg. Eelnõu mõju

juriidilistele isikutele on pigem väheoluline, kuna varjendi rajamise nõuet ei kohaldata kõigile

hoonetele ja seega ei avaldu mõju iga kord, kui hoone püstitatakse.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid mõjutab varjendi rajamise nõue vähesel määral, sest

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pigem ei kasuta nii suuri hooneid (üle 1200 m2

suuruseid büroohooneid või üle 1500 m2 suuruseid tööstushooneid), millele hakkab kehtima

varjendi rajamise nõue.

Varjendi rajamisega seotud lisakulude hindamisel on lähtunud Soomes kehtivatest nõuetest ja

Soome analüüsidest varjendi maksumuse hindamisel. Soome pikaajaline kogemus toob välja,

et eluhoone varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale keskmiselt 1-2%48. Varjendi nõue

tähendab sisuliselt, et kortermaja kasutatavast pinnast 2% tuleb teha tugevama

konstruktsiooniga.

Varjendi konstruktsiooniga ruumi ehitushind sõltub ruumi suurusest, kuid see jääb vahemikku

1600 eurot/m2 (135 m2 suurusega ruumil) kuni 3200 eurot/m2 (20 m2 suurusega ruumil), st mida

suurem varjend rajada, seda soodsam on hind ruutmeetri kohta.

Eeltoodud lisanduva maksumuse hinnang on tehtud kortermaja varjendi kohta, mida saab rajada

ka maapealsena, st 1. korrusele.

47 E-äriregister. Juriidilised isikud põhitegevusala järgi seisuga 1. juuli 2023. Vaadatud 24.10.2023. 48 Rajajärvi, Pekka 2020. S1-luokan väestönsuojien rakentamiskustannukset 2020.

Lisakulu hindamisel on võetud eelduseks, et see jääb üldjuhul 2% piiresse, kui varjendi

rajamine ehitisse on planeeritud kohe algusest (st projekte ei pea ümber tegema) ja varjendile

on planeeritud tavaolukorraks kasutusotstarve (st tegemist ei ole eraldi lisanduva tühja pinnaga,

mida ehitatakse muu üldpinna arvelt).

Maa-ameti 2023.a detsembri kinnisvaraturu ülevaade toob välja, et Tallinnas maksis uue korteri

ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot. Kui arvestada keskmist ruutmeetri hinda 1200 suletud

netopinna peale (1200 * 4141 = 4 969 200 eurot), siis lisanduv 2% on 99 384 eurot. Seega saab

öelda, et kortermajade puhul lisandub maksumusele ca 100 000 eurot ja suurtel hoonetel siis

vastavalt lisanduvate ruutmeetrite arvule rohkem (2400 m2 puhul ca 200 000 eurot ja 5000 m2

puhul ca 414 000 eurot). Varjendi rajamise kulu ei erine Eestis piirkondlikult, küll aga võib

kulu erineda konkreetse ehitise ja selle asukoha eripäradest, mis võivad ehitamist muuta

keerukamaks.

Statistikaameti andmetel on pärast viimast rahvaloendust alates 2012. aastast lisandunud

17 167 tavaeluruumiga hoonet, millest 82,1% on eramud ning 11,2% kolme ja enama korteriga

kortermajad.49 Eelnõu mõjutab ainult väikest osa edasisest elamumajandusest. Seega on vähe-

tõenäoline, et see pidurdaks uute hoonete püstitamist. Arvestades muutunud julgeoleku-

olukorda võib varjendi rajamise nõue müüki pigem soodustada kui pärssida, kuna varjendi

olemasolu majas parandab elanike toimetulekut ohuolukorras.

Seega on mõju ulatus ja avaldumise sagedus mõjutatud juriidilistele isikutele väikesed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. Kokkuvõttes on mõju juriidilistele

isikutele, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega, väheoluline.

2) Sihtrühm: kohustusega hõlmatud hoonete omanikud

Sihtrühm on väike, sest eelnõu ei kohaldata kõigile hoonetele ja seega ei avaldu mõju kõigile

hoone omanikele. 2023. aasta augusti seisuga on ehitisregistris andmed üle 750 000 hoone

kohta, millest alla 67 000 on kasutusotstarbe järgi kolme või enama korteriga elamud, majutus-

või toitlustushooned, büroohooned, kaubandus- või teenindushooned, meelelahutus-, haridus-

või tervishoiuhooned või tööstushooned ehk mõjutatud sihtrühm. Alates 2022. aastast on

püstitatud pisut üle saja sellise hoone, millele tuleb eelnõu järgi rajada mitteavalik varjend, ning

pisut üle kümne sellise hoone, millele tuleb rajada avalik varjend. Kuna ühes hoones võib olla

mitu omanikku (eriti korterelamutes), siis hoone omanike arv on suurem, kui eelnimetatud

hoonete arv. Uute varjendite ehitamise nõue mõjutab aastas alla 1000 isiku (hoone omaniku).

Kasutusse lubatud eluruumide arv on alates 2022.a algusest olnud50:

2022

I kv

2022

II kv

2022

III kv

2022

IV kv

2023

I kv

2023

II kv

2023

III kv

2023

IV kv

2024

I kv

2024

II kv

2024

III kv

Eluruumide

arv 1247 1882 1563 1829 2225 2113 1599 2487 1764 1221 1088

Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv on alates 2022.a algusest olnud:

2022 2023

Hoonete arv 977 1036

49 Statistikaamet. Eluruumid ja eluruumidega hooned. Vaadatud 24.10.2023. 50 Statistikaamet. Ehitus- ja kasutusload.

Eelnõu tõttu kasvavad hoone püstitamise kulud. Mõju on pigem väheoluline, kuna võrreldes

ehituse kogumaksumusega on varjendi rajamise lisakulud väikesed. Samuti võib prognoosida,

et varjendi olemasolu hoones on positiivne lisategur, mis tõstab korteri või muu hoone

turuväärtust.

Nii ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõtjatele kui ka hooneomanikele, sealhulgas KOV-idele,

kehtestatakse varjendi rajamise nõue ühtlaselt kogu sektoris analoogselt muude ehitus-, ohutus-

, tervisekaitse- ja turvalisusnõuetega, nagu tuleohutus-, müra-, ventilatsiooni-, vibratsiooni-,

parkimis- ja haljastusnõuded. Varjendi rajamine ei välista üldjuhul selle kasutamist samal ajal

äri- või muul eesmärgil.

Juba olemasolevatele hoonetele tekib varjumiskoha kohandamise kohustus. Varjumiskoha

kohandamise kohustuse rakendamine ei eelda hoones ümberehitustööde tegemist, vaid juba

hoones olemasolevate võimaluste paremat rakendamist, nt olemasoleva keldrikorruse

korrastamine. Seega ei kaasne sellega suuri kulusid (miinimumnõuete täitmise keskmine kulu

võib jääda kuni 5000 EUR piiresse). Kohustus rakendub üksnes hoonetes, kus on selliseid

ruume, mida on võimalik varjumiseks sobivaks kohandada. Samuti ei rakendu kohustus kõigile

olemasolevatele hoonetele.

Varjumiskoha kohandamisega kaasnevad kulud olenevad konkreetsest hoonest ning seal

planeeritavatest töödest. Kaasnevad kulud võivad olla nt liivakottide soetamine akende

katmiseks, prussid või muu materjal lagede toestamiseks. Lisaks tuleb nii varjendi rajamise kui

ka varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetele koostada varjumisplaan, kus on

läbimõeldud kõik oluline seoses varjumisega antud hoones. Varjumisplaan on oma olemuselt

piisavalt lihtsasti koostatav, et see ei eelda eriteadmistega inimese palkamist.

Seega on mõju ulatus ja avaldumise sagedus hoone omanikele väikesed. Seega on mõju hoone

omanikele väheoluline.

6.3. Elanikkonnakaitse koolituse kohustus

6.3.1. Mõju majandusele

1) sihtrühm: elutähtsa teenuse osutaja

HOS-i muudatuste51 tulemusena suurenes 2024. aastal elutähtsa teenuse osutajate arv 315

ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajaid on 422. Kokku tegutses Eestis 2022. aasta seisuga

144 44952 ettevõtet. Muudatus puudutab 422 ettevõtet, kes moodustavad 0,3% Eestis

tegutsevatest ettevõtetest. Seega võrreldes kogu ettevõtjate arvuga Eestis on sihtrühm pigem

väike.

Käesoleva muudatuse tulemusel täpsustatakse ETO-de töötajatele juba kehtivat

koolituskohustust elanikkonnakaitse koolitusega, kusjuures koolituskohuslased määrab

elutähtsa teenuse osutaja ise oma riskianalüüsiga. Koolituskohustus loetakse täidetuks, kui

töötaja on läbinud veebikoolituse Digiriigi Akadeemias, kuid soovi korral saab kasutada ka

kontaktkoolitusi veebikoolituse asemel. Veebikoolituse läbimise mõju saab mõõta pigem

sellele kuluvas ajas, kuid et koolitust saab teha osade kaupa, siis kogumõju on raske välja tuua.

51 RT I, 08.10.2024, 1 52 Statistikaamet. Ettevõtete majandusnäitajad.

Kogu koolituse läbimisele kulub keskmiselt 4-6 tundi ning see tuleb läbida elutähtsa teenuse

osutaja määratud regulaarsusega. Nii on ajaline kulu võrreldes kogu töötundidega väga väike.

Kontaktkoolituste osas peab arvestama kindlasti ka tööaegadega, koolituse ruumidega, töötajate

valmisolekuga jm. Päästeamet pakub kontaktkoolitusi tasuta. Erasektori koolitajad võivad

küsida koolituste eest tasu. Kui koolitus tellitakse sisse eraturul tegutsevalt koolitajalt, siis võib

sellega kaasneda ETO-dele mõningane täiendav rahaline kulu. Koolitus, mis toimub Digiriigi

Akadeemia platvormil veebikoolitusena on kõigile osalejatele tasuta.

Elanikkonnakaitse koolituskohustuse seadmisega kaasnev negatiivne mõju on

elutähtsateenuse osutajatele väheoluline. Koolituskohustusega kaasneb elutähtsateenuse

osutajale pigem positiivne mõju, kuna kriisiks valmistunud töötaja on paremini valmis töökohal

oma ülesandeid täitma. Kokkuvõttes kaasnev mõju on väheoluline, kuid pigem positiivne.

6.3.2. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: avaliku sektori teenistujad

Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks (keskvalitsus, kohalik omavalitus,

sotsiaalkindlustusfondid) ja muuks avalikuks sektoriks. 2023. aasta seisuga oli avaliku sektori

töötajate arv 137 644 inimest53, tööga hõivatute arv 2023. aasta esimese kvartali seisuga oli 694

800 inimeseni54. Seega avaliku sektori teenistujad moodustavad kõigist tööga hõivatud

inimestest ligi 20%, seega võib öelda, et tegemist on pigem keskmise suurusega sihtrühmaga.

koolituskohustust saab täita veebikoolituse läbimisega, mida saab teha endale valitud ajal ja

kohas, mis omakorda lisab omakorda kohustuse täitmisele paindlikkust. Kontaktset koolitust,

nt esmaabis, saavad praegu juba need, kes asutustes esmaabi eest vastutavad ja need, kes

taotlevad juhilube – seega on meil olemas juba ka selliste teadmiste ja oskustega inimesed, mis

omakorda suurendab meie kogukondade kriisivalmidust. Lisaks, viimastel aastatel tellivad

asutused üha enam erinevaid elanikkonnakaitse teemalisi koolitusi erinevatelt koolitajatelt,

seega ei saa uue regulatsiooniga harjumine olla keeruline.

Tegemist on küll teenistujatele lisanduva kohustusega, kuid seda on võimalik täita paindlikult

vastavalt teenistuja enda ajaplaneerimisele. Samas tõstab koolituse läbimine asutuse töötajate

valmisolekut erinevates kriisides toime tulle ning seeläbi on ka asutuse enda ülesannete täitmine

kriisiolukorras paremini tagatud.

Mõjutatud isikute ring on küll keskmise suurusega, kuid puuduvad olulised ebasoovitavad

mõjud, elanikkonnakaitse koolituskohustuse seadmisega kaasnev negatiivne mõju on avaliku

sektori teenistujatele väheoluline

6.3.3. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: avaliku sektori asutused, elutähtsa teenuse osutajad

31. detsember 2022. aasta seisuga on avaliku sektori asutusi 2426 ning alates 2024. aasta

oktoobriseisuga elutähtsa teenuse osutajaid 422. Võib öelda, et tegemist on pigem keskmise

suurusega sihtrühmaga.

53 Rahandusministeerium 2024. Avaliku sektori töötajate arv. Vaadatud 28.10.2024 54 ERR 2023. Töötute arv ületas teise kvartali lõpus 50 000 inimese piiri.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimisega kasvab nende asutuste töötajate valmisolek saada

hakkama erinevates kriisiolukordades, suureneb teadmine võimalikest ohtudest ja nendega

toime tulemisest ning paranevad esmaabi oskused. Seeläbi kasvab ka asutuste enda valmisolek

kriisidega paremini toime tulla, kuna nende töötajad on erinevateks kriisideks paremini

valmistunud ning võimelised ka kriisiolukorras jätkama tööülesannete täitmist.

Kaudset positiivset mõju omab see kogu ühiskonnale, kuna ühiskonnas on suur hulk inimesi,

kellel on oskused kriisisituatsioonis toime tulla ning vajadusel abistada ka oma lähedasi ning

kogukonda.

Elanikkonnakaitse veebikoolitusega kaasneb sihtrühmale keskmine, kuid positiivne mõju.

6.4. ESS-i muutmine

6.4.1 Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm I: Eestis viibivad inimesed

Ohuteavitussüsteemi terviktestimine võimaldab senisest paremini valmistuda erinevateks

kriisideks kõigil Eestis viibivatel inimestel. Sellisel kujul ohuteavituse terviklahendus on Eestis

uus, mistõttu on vajalik, et inimestel tekiksid teadmised, kuidas erinevates situatsioonides

käituda. Selliste oskuste ja teadmiste olemasolu tagab, et inimesed teavad reaalses ohuolukorras

vajalikke esmaseid käitumisjuhiseid ning seeläbi on tagatud võimalikult suure hulga inimeste

elu ja tervise kaitse ohu olukorras. Eelduslikult väheneb abivajavate inimeste hulk ning tekib

väiksem surve ja pääste- ja kiirabiressursile ning vajalik abi jõuab abivajajateni kiiremini.

Ohuteavitussüsteemi terviktestimine toimub mitte rohkem kui üks kord aastas eelduslikult

inimesi kõige vähem häirival ajal. Ohuteavituse testimisel on väga oluline eelnev avalik

kommunikatsioon ja mitmete kanalite samaaegne testimine täidab kogu ohuteavituse

süsteemile esitatavat eesmärki jõuda maksimaalselt suure isikute kaetuseni (sh erivajadustega

inimesed).

Seega on mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus on väike. Kokkuvõttes on

mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

6.4.2 Mõju majandusele

Sihtrühm: sideettevõtjad

Eelnõu omab otsest mõju mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele. Selliseid

sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti

AS ning Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada sireenide mõjualas viibiva

kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS-ina, mistõttu suureneb

koormus nende sõnumikeskustele. Ohuteavituse SMS-id edastatakse prioriteetsena võrreldes

muude SMS-idega, suure hulga ohuteavituse SMS-ide saatmine võib põhjustada lühiajalisi

viivitusi ettevõtja teiste SMS-ide edastamisel.

Eelnõu ei mõjuta ettevõtete konkurentsi, kuna nimetatud kohustus lasub võrdselt kõigil

sideettevõtjatel. SMS-i saatmise kulud hüvitatakse sideettevõtjatele siseministri määruses

sätestatud kohaselt.

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus sideettevõtjatele väikesed. Kokkuvõttes on

mõju väheoluline.

6.5. Koondmõju kodanike ja ettevõtjate halduskoormusele

Ettevõtjatele kaasnevad riikliku ohuteavituse süsteemiga liitumisel tegevused ja osaliselt ka

kulud, kuid need on pigem ühekordsed ja seotud kaasaegsete telekommunikatsiooni lahenduste

kasutusele võtuga, st liidestatakse ettevõtted, kellel on juba olemas või kes liiguvad suunas, mis

omavad kaasaegseid liidestusvõimalusi pakkuvaid tehnoloogiaid. Liidestamisega võivad

vastavuskuludena kaasneda eelkõige ajakulu seoses uute lahenduste kasutusele võtmisega.

Liidestamise tehnilise lahenduse loomisega seotud kulud kannab riik.

Eelnõu tõttu ei suurene oluliselt kodanike ega ettevõtjate halduskoormus. Eelnõu varjendi

rajamise regulatsiooni ei kohaldata iga kord, kui püstitatakse hoone, vaid juhul, kui püstitatakse

hoone, mis eeldab ehitusloa taotlemist või ehitisteatise esitamist ning vastab eelnõus sätestatud

parameetritele. Samuti ei rakendata varjendi rajamise nõuet tagasiulatuvalt olemasolevatele

hoonetele. Seega ei pea tegema eraldi kulutusi ega tõendama, et hoone vastab eelnõuga

kehtestatavatele nõuetele. Hoone vastavust varjendi rajamise nõudele ja varjendile esitatavate

nõuete täitmist hinnatakse senistes menetlustes: ehitusloa ja kasutusloa menetlustes. Uusi

menetlusi või menetlusse kaasatud asutusi ei lisandu. Vastavuskulud, mis kaasnevad varjendi

nõude kehtestamisega on eelkõige rahalised, nende suurust on hinnatud mõjude analüüsis

konkreetsete sihtrühmade juures.

Varjumiskoha kohandamise nõudega ei kaasne täiendavad halduskoormust, kuna

kohandamiseks vajalikud tööd on üldjuhul võimalik teha ilma ehitusloamenetluseta ning ilma

ehitusteatise esitamise kohustuseta. Loamenetluse kohustus võib kaasneda, kui hoones

kavandatakse varjumiskindluse suurendamiseks rohkem tegevusi, kui ainult olemasoleva ruumi

korrastamine. Varjumiskoha kohandamise nõude täitmise üle hakkab järelevalvet tegema

Päästeamet. Nõude täitmist kontrollib Päästeamet koos oma muude ülesannete täitmisega.

Peamised vastavuskulud, mis varjumiskoha nõude täitmisega kaasnevad on ajakulu ja

võimalikud rahalised kulud (hinnatud mõjude analüüsis), mis on vajalikud varjumiskoha

kohandamiseks.

Lisandub varjumisplaani koostamise kohustus, mille täitmise üle hakkab järelevalvet tegema

Päästeamet. Koostatud varjumisplaani esitamise kohustust ei teki. Varjumisplaani olemasolu

kontrollib Päästeamet koos oma muude ülesannete täitmisega. Varjumisplaani koostamise

peamine vastavuskulu on ajakulu, kuna tegemist on juhendiga, mille koostamiseks ei ole vaja

eriteadmisi ehk seda ei ole vajalik eraldi teenusena sisse osta.

Elanikkonnakaitse koolituse kohustuse lisamine olulist halduskoormuse tõusu ei teki.

Päästeamet hakkab tegema järelevalvet KOV-ide osas, kes igakordselt andmeid Päästeametile

esitama ei pea. Päästeamet saab esmased vajalikud andmed kätte Digiriigi Akadeemialt.

Andmete ning selgituste esitamise vajadus võib tekkida, kui selgub, et koolituse läbimise osas

on asutusel olulised puudujäägid. Päästeamet saab juurdepääsu üksnes statistilistele andmetele,

mitte koolituse läbinud isikute nimekirjale ja tulemustele.

Samuti ei teki ETO-l kohustust igakordselt koolituse läbimise osas andmeid edastada. Selline

vajadus võib tekkida, kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus neid küsib. Siiski

tekib vajadus koolituse läbimise kohta andmeid hoida, kuna koolituse korraldamise kohustus

on tööandjal, siis peab ka tööandja ise omama infot koolituse läbimise osas. Olulisi

vastavuskulusid kohustus kaasa ei too, kuna koolituskohustus on võimalik täita tasuta

kättesaadava veebikoolitusega, seega peamine tekkiv kulu on sellisel juhul ajaline kulu. Kui

koolituskohustus otsustatakse täita kontaktkoolitustena, siis võib tekkida täiendavaid rahalisi

kulusid seoses koolituse korraldamisega.

6.6. Mõju riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele

1) Sihtrühm: Päästeamet

Muudatus avaldab kõige suuremat mõju Päästeametile kõigi eelnõus toodud muudatuste osas.

Viivitamatu ohuteate edastamise valmistumise koordineerimiseks on Päästeametil loodud ning

täidetud ametikoht, et töötada välja ohuteate kanalite kasutamise üldpõhimõtted ning koostöös

partnerasutustega pöörata senisest suuremat tähelepanu avalikkuse ohuteavitusest teadlikkuse

tõstmisele. Mõju kogu isikkoosseisule on väike, sest puudutab üksikuid töökohti ning

teavituskampaaniate läbi viimise kogemus on Päästeametil olemas. Mõningal määral suureneb

Päästeameti töökoormus seoses AÕS § 1581 lõike 11 lisatava sireeniseadme talumise kohustuse

kehtestamiseks sundvalduse seadmisest tulenevate tegevustega. Kuna suurel osal

sireeniseadmetest on olemas hetkel kehtivad üürilepingud, siis ei kaasne seaduse muudatusega

ootamatult suurt täiendavat töökoormust ning uute sundvalduste seadmise ning olemasolevate

üürilepingute ühtlustamine on võimalik hajutada üürilepingute kehtivuse ajale (5 aastat

sõlmimisest).

Varjumise korraldamise ülesande täitmiseks tuleb Päästeametil tagada tööjõud, et töötada välja

juhised varjumise korralduse kohta, tõsta avalikkuse teadlikkust varjumise korraldusest ja teha

riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nõuete täitmise ning varjumisplaani koostamise üle.

Riiklik järelevalve eeldab alaliselt rahastatud ametikohti. Päästeameti töökoormuse kasv on aga

kokkuvõttes väike, kuna Päästeamet täidab osaliselt juba praegu varjumise korralduse

ülesannet. Hetkel on Päästeametis viis varjumise valdkonna ametikohta, mis on võrreldes

Päästeameti koosseisuga (2100 teenistujat) väike.

Ka elanikkonnakaitsekoolituste läbimise jõudluse jälgimine toob Päästeametile kaasa ilmselge

töökoormuse kasvu. Ehkki teatud ülesandeid saab jagada Sisekaitseakadeemia ja Digiriigi

Akadeemiaga tähendab see siiski igapäevast toimetamist elanike kriisiteadlikkuse ja -

valmisoleku suurendamisel. Kontaktkoolitusi viib Päästeamet juba praegu läbi, kuid

elanikkonnakaitse koolituste lisandumisega võib ette näha mõningast kontaktkoolituste

läbiviimise mahu tõusu.

2) Sihtrühm: Häirekeskus

Viivitamatu ohuteate edastamisel Häirekeskuse edastaja roll ei too asutusele senisega võrreldes

olulist töökoormuse kasvu, sest KRIT teenus on juba tegevustesse liidestatud ja rolli täitmine

omab täiendavat töökoormust vaid reaalse sündmuse korra ning on arendustegevuste ja õppuste

puhul planeeritav.

3) Sihtrühm: PPA

Varjumist korraldab Päästeamet, kuid vajadusel osaleb varjumise läbiviimisel ka PPA. Mõju

PPA-le on väike, kuna PPA abistab Päästeametit ja sellist vajadust esineb harva. Eelnõu ei

mõjuta kogu PPA koosseisu, vaid eelkõige neid PPA teenistujaid, kesosalevad varjumise

läbiviimisel. Seega on mõjutatud isikuid võrreldes kogu PPA koosseisuga vähe. 2022. aasta

andmetel töötas PPA-s 4838 inimest.

4) Sihtrühm: Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia koostöös Digiriigi Akadeemiaga on ühekordse tegevusena loonud

elanikkonnakaitse veebikursuse. Hilisem kursuse hooldamine nõuab ilmselt personali poolt

väiksemat pingutust, kuid sellega võib kaasneda iga-aastane rahavajadus

Sisekaitseakadeemiale. Sisekaitseakadeemia koolitab lisaks ka elanikkonnakaitse koolitajaid.

Tegemist on ülesannetega, mida Sisekaitseakadeemia juba täidab, seega eelnõu jõustumisega

Sisekaitseakadeemiale olulist mõju ei kaasne.

5) Sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT)

SMIT-i ülesanne on paigaldada sireeniseadmed, koos seadmete paigaldamisega kaasneb SMIT-

i jaoks ka sireeniseadmete hooldamise kohutus. Sireeniseadmete paigaldamise ja hooldamise

seotud ülesannete täitmiseks on SMIT-is loodud 3 töökohta. Tegemist on ülesandega, mida

SMIT juba täna täidab ning mille täitmine jätkub eelduslikult ka pärast eelnõu jõustumist. Seega

eelnõu SMIT-i töökorraldusele olulist mõju kaasa ei too.

6) Sihtrühm: Digiriigi Akadeemia

Loodud elanikkonnakaitse veebikursus on majutatud Digiriigi Akadeemia õppeplatvormile,

millega kasvab oluliselt koolitatavate maht, mis võib omakorda tuua kaasa platvormi tehnilise

ülalhoiu ning hooldamisega seotud kulude kasvu. Veebikursuse majutamise järgselt

on Digiriigi Akadeemia platvormiga seotud aastane eelarvevajadus hinnanguliselt kuni 350 000

eurot, mis katab lisaks elanikkonnakaitse veebikursusele ka teiste avaliku sektori asutuste poolt

loodud veebikursuste majutuse platvormil ning tagab koolituste kõrgkäideldavuse ehk

võimaluse kõigil koolituskohuslastel kasvõi üheaegselt koolitust läbida.

7) Sihtrühm: KOV-id

Eelnõu mõjutab kõiki 79 KOV-i ja nende töökoormust, kuid see pole märkimisväärne ega

igapäevane. Eelnõuga täpsustatakse eelkõige, kuidas seoses varjumisega korraldada abivajajate

toetamist ohuolukorras. Juba praegu teeb Päästeamet KOV-idega koostööd avalike

varjumiskohtade planeerimisel ja kasutuselevõtul. Seoses sireeniseadmete paigaldamiseks

sundvalduse kehtestamise õiguse lisandumisega võib suureneda sundvalduse seadmised

menetluste hulk, mis KAHOS kohaselt on KOV- pädevuses. Hinnanguliselt võib selliseid

menetlusi tulla kõigi KOV-ide peale kokku 20-30.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju KOV-ide korraldusele väike.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus võrreldes nende kõigi ülesannetega on riigiasutuste ja KOV-

ide töökorraldusele pigem väikesed. Kokkuvõttes on mõju riigiasutuste ja KOV-ide

töökorraldusele väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Kehtivas riigi eelarvestrateegias on eelnõu rakendamise kuludega arvestatud kuni aastani 2027.

Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises

riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele

koondatava info alusel.

 Päästeameti kulud

Päästeametis on loodud ohuteavituse üldkoordinaatori ametikoht, kelle ülesanne on viivitamatu

ohuteate edastamise teenuse standardite loomine ning kasutuskordade koordineerimine

ohuteavituse terviksüsteemi kasutajatega koostöös. Lisaks tekivad Päästeametile kulud

ohuteavituse terviksüsteemi testimisel, mis hüvitatakse Päästeameti eelarvest. Ohuteavituse

terviksüsteemi testimisega kaasnevad peamiselt SMSide saatmise ja avalikkuse teavitamise

kulu. Arvestusega, et adressaadile on võimalik saata keele eelistusest tulenevalt üks sobivas

keeles SMS ning sõnumeid saadetakse vähemalt kaks korda – üks testimise alguses ja teine

lõpus – u 1,3 miljonile saajale üle kogu Eesti. Sõnumite edastamise kulu koos

teavituskampaaniaga, mis hõlmaks erinevate infotarbimise harjumustega ühiskonnakihte, on

kokku ligikaudu 265 000 eurot. Päästeametile kaasnevad ka kulud seoses sireeniseadme

talumiskohustuse seadmisega, mis kaetakse Siseministeeriumi haldusalale ettenähtud

eelarveliste vahendite arvelt.

Päästeametis tuleb tagada ka personal, et töötada välja ja avaldada juhised varjumise korralduse

kohta, vajadusel nõustada asjaosalisi varjumise korralduse osas ja teha riiklikku järelevalvet

varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Päästeametis on juba loodud viis varjumise

valdkonna ametikohta. Päästeamet on ka selgitanud välja varjumisvõime arendamise

lisavajadused. Eelnõu rakendatakse vajadusel ka lisarahata.

Lisaks peab Päästeamet suurendama oma personali tagamaks elanikkonnakaitse koolituse

igakülgne ja sujuv korraldus. Elanikkonnakaitse koolituste korraldamisega seotult on vaja

lisaks veel ühte ametikohta, mis lahendatakse laiapindse riigikaitse 2025-2027 rahastusest.

 SMIT-i kulud

SMIT tegeleb sireeniseadmete paigaldamise ja hooldusega. Sireeniseadmete ülalpidamise,

hoolduse ja arendusega seotud tegevusteks on SMIT-is loodud 3 töökohta. Sireeniseadmete

ülalpidamisega kaasnevad hetkel lisaks tööjõukulule rendi-, elektri-, side- ja hoolduskulu ning

kulu kesksele IKT-le. Nende osas on saadud rahastus 2028. aastani 610 885 eurot aastas.

 PPA kulud

PPA-le kulusid ei kaasne. PPA kaasatakse vajadusel varjumise tagamisse, kus tal on õigus

kohaldada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi. PPA tegevus ja

meetmed on varjumise läbiviimisel sellised, mille kohaldamise õigus on PPA-l juba praegu.

Seega puudub vajadus lisaväljaõppe või -personali järele.

 KOV-ide kulud

KOV-i ülesanne on korraldada kohaliku elu küsimusi, kaasa arvatud kriisiolukorras. Eelnõuga

täpsustatakse KOV-i rolli seoses varjumise korraldamisel Päästeametiga koostöö tegemisel.

KOV-id teevad juba praegu nii kriisireguleerimises kui ka hädaolukorra ennetamisel ja

lahendamisel Päästeametiga koostööd. Võivad tekkida lisakulud, kui KOV-il on vaja püstitada

eelnõus nimetatud hoone või kohandada olemasolevas hoones varjumiskoht. Arvestades, et

varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise lisakulud on võrreldes ehituse

kogumaksumusega väikesed, on mõju KOV-ide ja ka riigiasutuste eelarvele pigem väike.

Varjumisplaani koostamine eelduslikult olulisi lisakulusid kaasa ei too. Varjumisplaani

koostamise peamine kulu on KOV töötaja tööajakulu plaani koostamiseks, kuna varjumisplaani

koostamine ei eelda eriteadmisi või plaani koostamise töö sisse ostmist.

 Digiriigi Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia kulud

Elanikkonnakaitse veebikoolitus on põhiosas 2024. aasta oktoobri alguseks valmis ning järk-

järgult sihtgrupile avatud. Eelnõu jõustumise ajaks on veebikoolitus juba kogu sihtgrupile

kättesaadav. Veebikoolitusega kaasnevad hooldus ning muud püsikulud kaetakse Digiriigi

Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia eelarvelistest vahenditest.

 Toetusmeetmed korteriühistutele ja KOV-idele

Sõltuvalt raha olemasolust ja ühiskondliku kaitse eesmärkidest on võimalik toetada varjumis-

kohtade rajamist toetusmeetmetega, näiteks toetused korteriühistutele ja KOV-idele elamute

renoveerimiseks, mille käigus rajatakse ka varjumiskoht või suurendatakse hoone varjumis-

kindlust, või toetused teatud piirkondades varjumiskohtade rajamiseks. Näiteks avas

Päästeamet 2023. aasta mais taotlusvooru korteriühistutele keldrite varjumiskindluse

parandamiseks.55 Samuti saab varjumiskohtade kohandamiseks kasutada KredEx hoonete 56renoveerimistoetust. Lisaks on planeeritud 2025. aastaks toetusmeede nii KOV-idele kui

korteriühistutele kriiskindluse suurendamiseks.

Lisaks eraldab Siseministeerium aastatel 2025-2027 kohaliku omavalitsuse üksustele 2,25

miljonit eurot kriisispetsialistide palkamiseks ning 750 000 eurot Päästeametile

kriisispetsialistide väljaõppe toetamiseks. Eraldatava toetuse eesmärk on kohaliku omavalituse

üksuste kriisivalmiduse tõstmine.

 Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud

Eelnõuga kaasneb EE-ALARM-iga ühekordne liidestamise kulu edastajatele, mis kaetakse

riigi poolt, püsivat halduskulu ette ei nähta. Esialgsete prognooside kohaselt ei kaasne

täiendavaid hüvitamist vajavaid kulusid riikliku mobiilirakenduse valdajatele. Samuti ei kaasne

eelduslikult kulutusi teenustele, mis on veel arendamisel (nt dab+), kuna need arendatakse

eelduslikult juba vastava võimekusega. Meediateenuse ning avalikus ruumis paikneva

elektroonilise teabeekraani valdajatele hüvitatavad kulud on prognoositud suurusjärku 200 000

eurot. Suurimad kulutused kaasnevad elektroonilise side ettevõtjatel, kes edastavad

teleteenuseid väga erinevatel erinevate sidevõrkude vahendusel (maapealne digilevi,

kaabellevi, internetipõhine teleteenus) ning kasutades äppe juba olemasolevates lahendustes

(kaasnevad kulud olemasoleva lahenduse täiustamiseks). Liidestamiskulude prognoositav

vajadus kuni 1,5 miljonit eurot, mis on planeeritud katta lisaks riigieelarves ohuteavitusele

eraldatud rahastusele kaasates välisrahastust (nt ELi elanikkonnakaitse mehhanism ja Norra

fonde).

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse viis uut siseministri määrust:

 „Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel“;

55 Taotlusvooru eelarve oli 1 200 000 eurot. 56 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Rekonstrueerimistoetus 2022-2027.

 „Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone

kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi

ning varjumiskoha kohandamise põhimõtted“;

 „Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise

kord“;

 „Viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja EE-ALARM-iga liitumisega

seotud kulude katmise tingimused ja kord ning nõuded sireeniseadmele,

sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamise ja testimise tingimused ja

kord“;

 „Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“.

Uute määruste kehtestamine on vajalik, sest hetkel ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust

ega nõudeid varjendile, varjumiskohale, varjumisplaanile, viivitamatu ohuteate edastamisele,

sireeniseadmetele ega elanikkonnakaitse koolitustele. Tegemist on Eesti õiguses uute

valdkondadega. Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse viis siseministri määrust, sest riigi

sisejulgeoleku, avaliku korra tagamise ja päästega seotud tegevuse korraldamine kuulub

Siseministeeriumi valitsemisalasse.

Määruste eelnõude kavandid on seletuskirja lisas 1. Määruste eelnõude koostamisse kaasatakse

eri poolte esindajad, et leida võimalikult paljusid pooli rahuldavad lahendused. Määruste otsest

mõju analüüsitakse määruste eelnõude koostamisel.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-i 1 punktid 3, 5, 6, 8 ning §-d 4-5 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et oleks piisavalt

aega uute ministri määruste vastuvõtmiseks ja eelnõu nõuetega kohanemiseks.

Eelnõu § 1 punkt 1, 2, 4 ja 7 jõustuvad üldises korras, sest kavandatud muudatused ei nõua

üleminekuaega. Viivitamatu ohuteate edastamise regulatsioon ei vaja tervikuna

üleminekuperioodi. Üleminekuperiood kehtestatakse EE-ALARM-iga liitmiseks, kuna vajalike

IT-süsteemide arendamine on juba käimas ja kohustatud isikute liitmine EE-ALARM-iga käib

järkjärguliselt ning võimaldab EE-ALARM-i viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutada

koheselt nende osas, kes on juba liitunud. Lisaks paigaldatakse juba praegu üle Eesti

sireeniseadmeid ehitiseomanikega sõlmitud kokkulepete alusel, seega ka nende kasutusele

võtmiseks puudu vajadus üleminekuperioodi jaoks. Sireeniseadmete osas on pigem vajalik

regulatsiooni jõustumine esimesel võimalusel, kuna suur osa sireeniseadmeid on tänaseks juba

paigaldatud, kuid nende kasutamist reguleerivad õiguslikud alused puuduvad.

Päästeametile ja Häirekeskusele eelnõuga lisanduvad ülesanded ei vaja kohanemiseks

täiendavat üleminekuperioodi, kuna tegemist on ülesannetega, mida praktikas juba täidetakse.

Eelnõuga luuakse õigusselgus juba täidetavate ülesannete ning kohustuste osas. Päästeamet

koordineerib juba praegu viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist ning korraldab

varjumist.

Samuti puudub vajadus üleminekuperioodi jaoks avaliku sektori asutustele elanikkonnakaitse

koolituse kohustuse rakendamiseks, kuna elanikkonnakaitse koolituse e-kursus on eelnõu

jõustumise ajaks juba valmis ning kohustatud isikute jaoks kättesaadav. Eelnõu kohaselt tuleb

koolitus läbida kahe aasta jooksul, seega on normi adressaatidele antud piisav aeg uue nõudega

kohanemiseks. ETO-dele antakse eelnõuga koolituskohustuse täitmiseks pikem periood, et

võimaldada ETO-dele sujuvat üleminekut arvestades muuhulgas 2024. aastal lisandunud

kohustusi ning uusi ETO-sid.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate

Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti

Korteriühistute Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti

Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Pangale, PPA-le, Päästeametile,

Päästeliidule, Sisekaitseakadeemiale ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu

märkustega, arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit,

Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti

Ravimihulgimüüjate Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (vt seletuskirja lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

SK_HOS jt muutmise seadus_Lisa 1_Rakendusakti kavandid_06022025.pdf

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ja

sellega seotud kulude hüvitamise ning sireeniseadme kasutuselevõtu ja selle haldamise ja

testimise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 131 lõike 11 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem hädaolukorra seaduse §131 lõike 2 tähenduses;

2) käivitaja - ohuteate kasutamise otsustanud isik või asutus;

3) edastaja – EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik hädaolukorra seaduse §131 lõike 4

tähenduses;

4) kõrge taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi,

mille vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda ohutate

saamisest, eeskätt mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, sireen, ringhäälinguvõrgus edastatav

ohuteade;

5) madala taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse lahendusi,

mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt midagi ohuteavituse

saamiseks teinud, eeskätt laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse funktsionaalsuse,

külastanud veebilehte, jälgima sotsiaalmeedias konkreetset asutust).

2. peatükk

Viivitamatu ohuteate edastamine

§ 2. Viivitamatu ohuteate edastamise üldnõuded

(1) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või

Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

(2) Viivitamatu ohuteate kasutamiseks peab käivitaja koostama asutuse sisekorra, mille

kinnitab vastava asutuse juht. Käivitaja kooskõlastab korra Päästeameti ja asjaomaste

partneritega.

(3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu edastaja ja Päästeameti või

Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

§ 3. EE-ALARM-iga liitumine ja sellega seotud kulud

(1) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:

1) massiteabevahendi valdaja, kelle poolt hallatava digitaalse platvormi tarbijate hulk on

vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

2) sideettevõtja, kes edastab või taasedastab MeeTS § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia

teenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

3) multipleksimisteenuse osutaja, kes edastab või taasedastab MeeTS § 4 nimetatud

meediateenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

4) riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

5) avalikus ruumis paiknev elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane

eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest.

(2) Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud kannab riik.

§ 4. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele

(1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab selle käivitaja.

(2) Viivitamatu ohuteate tekst peab üldjuhul olema koostatud eesti, vene ja inglise keeles.

(3) Viivitamatu ohuteate kasutamisel tagab käivitaja esmase info edastamise Häirekeskuse

kriisiinfo teenusele, kriis.ee veebilehele, meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

(4) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate rakendamisel peavad rakenduma ka madalama

taseme ohuteavituse kanalid. Sireeniseadmete käivitamisel tuleb maksimaalsel määral kaasata

ka teisi kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse kanaleid.

(5) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane info üldjuhul viivitamatu ohuteate edastamisega

samades kanalites. Viivitamatu ohuteate edastamine sireeniseadme kaudu lõpetatakse ohu

möödumisel.

3. peatükk

Päästeameti ülesanded

§ 5. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise

koordineerimisel

Päästeamet:

1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse standardi koostöös viivitamatut

ohuteadet käivitavate ja edastavate isikute ning asutustega;

2) viib mitte rohkem kui üks kord aastas läbi ohuteavitussüsteemi terviktestimise;

3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud isikute ja asutustega regulaarselt õppusi

ja koolitusi;

4) teavitab elanikkonda EE-ALARM ja üldisemalt viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest

ja käitumisjuhistest, sealhulgas tehniliste testide läbi viimisest;

5) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ning kinnitab paigalduskohtade loendi;

6) esitab taotluse sundvalduse sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamise;

7) tagab koostöös Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskusega sireeniseadmete

võrgustiku toimimise.

4. peatükk

Sireeniseadmed

§ 6. Nõuded sireeniseadmetele

Sireeniseade peab:

1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme

kaudu;

2) välistama valehäirete tekkimise;

3) võimaldama lisaks tsentraalsele käivitamisele alternatiivseid käivitusviise.

§ 7. Nõuded sireeniseadme helisignaalile

(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ning selgesti eristuma taustmürast.

(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mis

tähendab varju koheselt lähimasse siseruumi.

§ 8. Sireeniseadmetega kaetavad alad

(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:

1) asustustihedus;

2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;

3) strateegiliselt olulised piirkonnad;

4) regiooni- ja maakonnakeskused.

(2) Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus teostab sireeniseadme paigaldamiseks

vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid.

§ 9. Sireeniseadmete tehniline testimine

(1) Sireeniseadmete tehnilised testid teostab sireenseadme paigaldaja.

(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on üksiku sireeniseadme testimine ühekordse 3 kuni

4 sekundi pikkuse helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 161 lõike 5 alusel.

§ 1. Päästeameti ülesanded

Päästeamet:

1) peab avalike varjendite ja varjumiskohtade arvestust;

2) teavitab avalikkust avaliku varjendi ja varjumiskoha asukohast ja varjumise korraldusest oma

kodulehel või muul viisil;

3) korraldab koos kohaliku omavalitsuse üksusega varjumisteabe, sealhulgas varjendi ja

varjumiskoha tähistuse ja juhiste esitamise ka erivajadusega inimesele arusaadaval viisil;

4) koostab ja avaldab juhendeid, soovitusi ja ettepanekuid varjumise korraldamise kohta;

5) sõlmib vajaduse korral kokkuleppe sobiva ehitise omanikuga, et võtta ehitis või selle osa

kasutusele avaliku varjumiskohana;

6) annab asjaosalistele nõu varjumise kohta;

7) koostab vajadusel juhendmaterjali varjendite ja varjumiskohtade nõuete selgitamiseks.

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone

kasutamise otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning

varjumiskoha kohandamise põhimõtted

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja hädaolukorra seaduse § 162 lõike 9 ja §

163 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses sätestatakse nõuded varjendile, sealhulgas ehituslikud nõuded, nõuded sisustusele

ja varustusele, hooldusele, ligipääsetavusele ja tähistamisele, samuti varjendi rajamise

kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja

laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.

(2) Määruses sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted.

2. peatükk

Nõuded varjendile

§ 2. Varjendi tüübid

(1) Varjendid jaotatakse varjendi kaitseklassist ja suurusest tulenevalt kahte klassi:

1) S1-klassi varjendid, mille suurus on 20 ruutmeetrit kuni 135 ruutmeetrit ja mille

konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 100 kilopaskalit;

2) S2-klassi varjendid, mille suurus on 135 ruutmeetrit kuni 900 ruutmeetrit ja mille

konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 200 kilopaskalit.

(2) Hoones rajatava varjendi tüüp valitakse vastavalt planeeritava varjendi suurusele.

§ 3. Varjendi üldnõuded

(1) Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühe ühise varjendi. Seejuures tuleb tagada,

et varjend on piisavalt suur, et mahutada kõikide selle varjendiga seotud või sellesse varjendisse

määratud ehitiste kasutajaid ja varjend peab olema valmis kõige varem kasutusele võetava

hoonega.

(2) Hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250

meetri kaugusel, kusjuures kauguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad hoone välisuksest kuni

varjendi sissepääsuni mööda käiguteed. Juhul kui käigutee ühisesse varjendisse on maa-alune,

on erandina lubatud käigutee suurem pikkus.

(3) Varjendi peab saama varjumiseks ette valmistada 72-tunni jooksul alates vastavast

korraldusest.

(4) Varjendil võib olla tavaolukorraks muu kasutusotstarve. Tavaolukorra kasutusotstarve peab

võimaldama varjendi kasutamiseks ettevalmistamist 72-tunni jooksul.

(5) Varjendis tuleb hoida temperatuuri +10 C kuni +25 C.

(6) Varjendi ehitamise kohustus määratakse ehitise peamise kasutusotstarve järgi.

§ 4. Varjendi suuruse määramine

(1) Varjendi suuruse määramisel võetakse arvesse hoone netopinnast kasulik pind, st hoone

netopindala, mida püsivalt kasutavad inimesed, sh eluruumid, tööruumid, olmeruumid ja muud

sellised ruumid (edaspidi „kasulik pind“). Varjendi suuruse määramisel ei arvestata hoone

tehnoruumide, parkimiskorruste, abiruumide ja muude hoone osadega, kus inimesed püsivalt ei

viibi.

(2) Varjendi tegelik varjendiruum on varjendis inimeste kaitseks eraldatud ruum, iga varjuva

isiku kohta peab olema ruumi arvestuslikult vähemalt 0,75 ruutmeetrit.

(3) Käesoleva määruse § 19 lõikes 1 (eluhoone jm „hoone tüüp 1“) nimetatud hoone puhul on

varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast.

(4) Käesoleva määruse § 19 lõikes 2 (tööstushoone jm „hoone tüüp 2“) nimetatud hoone puhul

on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 1% kasulikust pinnast. Juhul kui tööstushoone

kasutajate arvu arvestades tuleks kasuliku pinna järgi määratav varjendi tegelik suurus liiga

suur, võib varjendi varjendiruumi suurust arvestada kasutajate arvu järgi, tagades tegeliku

varjendiruumi vähemalt 0,75 ruutmeetrit hoone kasutaja kohta.

(5) Käesoleva määruse § 18 (avalik varjend jm „hoone tüüp 3“) nimetatud hoone puhul on

varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast.

§ 5. Varjendi paiknemine

(1) Üldjuhul paikneb varjend hoone kõige madalamal korrusel, eelistatult maa-alusel korrusel.

(2) S1-klassi varjendeid võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena kas täielikult või

osaliselt maa-alusena või hoone esimese korrusele.

(3) S2-klassi varjend rajatakse üldjuhul maa-alusena.

(4) Vältida tuleb varjendi paigutamist madalamale kui üks meeter põhjavee tasemest ja maa-

alusele korrusel üleujutusohuga kohas.

(5) Varjendi piirdesein ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumiga, mille eripõlemiskoormus

on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta või kus paiknevad kõrgsurveseadmed,

plahvatusohtlikud ained või suures koguses vedelikke (basseinid, suured veehoidlad).

(6) S2-klassi varjendi asemel võib rajada kaks või mitu S1-klassi varjendit. Kõrvuti võib

paigutada kuni kaks S1-klassi varjendit (edaspidi varjendirühm), mille tegelik varjendiruum on

maksimaalselt 270 ruutmeetrit. Varjendirühmade vaheline kaugus peab olema vähemalt 20

meetrit.

§ 6. Varjendi ruumid

(1) Varjendi ruumide hulka loetakse kõiki survekaitses seespool asuvaid ruume.

(2) Varjendi sissepääs ja väljapääs ning väljaspool survekonstruktsioone asuvad varjendi

seadmete ja kanalite jaoks vajalikud ruumid loetakse varjendiga seotud ruumideks.

(3) Tegeliku varjendiruumi juurde kuuluvad järgmised abiruumid ja hoiukohad:

1) olmeruum – vähemalt kahe ruutmeetri suurune ala, kus on olemas elektrivarustus koos

pistikupesadega;

2) koht värske (joogi)vee hoiustamiseks, tagades tegeliku varjendiruumi iga ruutmeetri kohta

40 liitrit vett, kui varjendis on veevarustus, on nõutav vee hoiustamise kogus 15 liitrit tegeliku

varjendiruumi ruutmeetri kohta;

3) koht jäätmete hoiustamiseks, 15 liitrit tegeliku varjendiruumi ruutmeetri kohta;

4) käimla, iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi kohta üks käimla, ühele tualetiboksile

arvestatakse vähemalt 0,7 ruutmeetrit.

(4) Tegelikule varjendiruumile lisaks tuleb arvestada järgmiste abiruumidega:

1) sulgetelk või sulgeruum, mille suurus on vähemalt 2,5 ruutmeetrit;

2) ventilatsiooniseadme kohta vähemalt 1,5 ruutmeetrit seadme kohta;

3) esmaabiruum, kui tegelik varjendiruum on suurem kui 135 ruutmeetrit.

(5) Tegeliku varjendiruumi hulka ei loeta:

1) alla 1,6 meetri kõrguseid ruume;

2) vähem kui 2 meetri laiuseid ruume.

(6) Varjendiruum võib koosneda ühest või mitmest ruumist, seejuures tuleb kõikides ruumides

tagada piisav ventilatsioon.

(7) Kui S1-klassi varjendi tegelik varjumisruum on suurem kui 90 ruutmeetrit, tuleb see

raudbetoonist vaheseina abil jagada kaheks sektsiooniks.

(8) Vibratsioonikindluse tagamiseks ei tohi vaheseinad olla müüritud ja varjendi siseseinu ja

lage ei tohi krohvida. Katmata betoonist varjendi sisepinnad tuleb töödelda tolmu siduva ainega.

(9) Varjendi kõrgus on vähemalt 2,3 meetrit. Talade ja kanalite juures peab vaba kõrgus olema

vähemalt kaks meetrit. Ruumi osasid, mille kõrgus on alla 1,6 meetri ei loeta tegeliku

varjendiruumi pinna hulka.

(10) Lemmikoomadele rajatakse võimalusel eraldi ala.

§ 7. Varjendi tuleohutus

(1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis kasutatakse varjendi igapäevasest

kasutusotstarbest lähtuvalt selle uksena vastavat tuletõkkeust ja tavaolu ventilatsioonis

tuletõkkeklappi.

(2) Varjendi suitsueemaldus tagatakse avariiväljapääsuava või avariiväljapääsu koridori kaudu.

§ 8. Liikumisteed

(1) Varjendil peab olema lihtne ja selge sissepääsutee ja ohutu väljumistee.

(2) Varjendist peab saama väljuda vähemalt kahes suunas.

(3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olemas korraldatud nii, et liikumispuudega inimest

saab vajadusel kõrvalise abiga varjendisse transportida ja liikumispuudega inimene saab

varjendis kasutada talle vajaminevat abivahendit.

(4) Varjendil võib olla mitu sissepääsuteed. Sama sissepääsutee võib viia mitme varjendi

juurde. Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit.

(5) Varjendil võib olla mitu kaitseust, neist ühe sissepääsu ava laius peab olema vähemalt 0,9

meetrit. Kui sissepääsutee laius on vähemalt 1,6 meetrit, siis peab varjendi ühe kaitseukse laius

olema vähemalt 1,2 meetrit.

(6) Kaitseuksega külgnevad või selle vastas olevad seinad ei või olla müüritud.

(7) Varjendi kaitseukse avanemisruumi kaitsvad konstruktsioonid peavad lisaks tavalisele

koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta varisemiskoormust.

(8) Vastastikku asetsevate varjendite kaitseuksi ei paigutata üksteise vastu, et tagada uste

samaaegse avanemise võimalikkus.

(9) Avariiväljapääsu kavandamisel arvestatakse hoone varingualaga ja luuakse võimalus

avariiväljapääsu kaudu väljuda varingualast kaugemale. Hoone varingualaks loetakse hoone

väliste kandvate osade kõrgusest ühte kolmandikku.

(10) Kahel või enamal varjendil võib olla ühine väljapääsutee.

(11) Tugevdatud liikumistee algab varjendi uksest ja lõppeb hoone välisseina juures.

Tugevdatud liikumistee laius peab olema vähemalt 1,2 meetrit ja selle konstruktsioon peab

lisaks tavalisele koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta

varisemiskoormust.

(12) Varjendi väljapääsuteed kavandatakse kasutades järgmisi lahendusi:

1) maapealsel varjendil avariiväljapääsuava maapealses välisseinas;

2) maa-alusel varjendil väljapoole varinguala viiv avariiväljapääsukoridor (võimalusel

eelistatud lahendus);

3) maa-alusel varjendil tugevdatud liikumistee hoone sees ja avariiväljapääsuava varjendi

seinas maa all maksimaalselt 2 meetrit maapinnast;

4) kui eeltoodud lahendused ei ole teostatavad, siis on maa-alusel varjendil lubatud rajada

avariiväljapääsukoridor varingualale ja avariiväljapääsuava varjendi seinas maa all

maksimaalselt 2 meetrit maapinnast.

(13) Avariiväljapääsuavana kasutatakse varjendisse sissepoole avanevat luuki.

(14) Avariiväljapääsuava peab olema varjendis vabalt juurdepääsetavas asukohas.

(15) Avariiväljapääsuava standardmõõtmed on 600 x 800 millimeetrit ja 700 x 1200

millimeetrit. Avariiväljapääsuava servad jäetakse varjendi sise- ja väliskülgedel lae- ja

seinapindadest vähemalt 150 millimeetri kaugusele. Avariiväljapääsu välis- ja siseküljele

kasutatakse varjendis hoiustatavat redelit, kui ava alaserv on maapinnast või põrandast

kõrgemal kui 2 meetrit.

(16) Avariiväljapääsuava alumine serv võib olla maapinnast allpool maksimaalselt 2 meetrit.

Kui alumine serv on sügavamal kui 2 meetrit, tuleb varjendist teha ülespoole suunatud

avariiväljapääsukoridor.

(17) Avariiväljapääsuava ümbritsev pinnas peab olema kergesti eemaldatav ja vältida tuleb

pinnase külmumist.

(18) Avariiväljapääsukoridori mõõtmed on vähemalt 800 ×1200 millimeetrit ja see suunatakse

väljapoole varinguala maa peale või maa alla. Avariiväljapääsukoridori konstruktsioonid

peavad vastama varingukoormusele 25 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Avariiväljapääsu-

koridori vertikaalsetesse osadesse paigaldatakse statsionaarsed redelid.

(19) Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava alumine serv võib olla maapinnast allpool

maksimaalselt 2 meetrit. Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava sulgemiseks võib kasutada

terasluuki, samuti võib ava kinni laduda kergblokkidega, mida saab koridori poolelt lammutada.

Avariiväljapääsukoridor peab välimise otsa ava ees olema vähemalt kahe meetri ulatuses

horisontaalne. Väljaspool avariiväljapääsukoridori ava juures peab pinnas olema kergesti

kaevatav ja mittekülmuv vähemalt ühe meetri kaugusel avast.

§ 9. Varjendi konstruktsioonid

(1) Varjendi konstruktsioon võib moodustada osa hoone kandvast konstruktsioonist.

(2) Varjendi piirdekonstruktsiooni ei tohi teha paisuvuuke. Hoone muu konstruktsiooni jaoks

vajalikud paisuvuugid peavad asuma väljaspool varjendit.

(3) Omavahel kokkupuutuvate varjendite piirdeseinade vahele tuleb jätta paisuvuuk.

(4) Varjendis kasutavad metallkonstruktsioonid, nagu redelid, käsipuud ja muu sarnane

sisustus, peab olema korrosioonikindluse tagamiseks vähemalt kuumtsingitud.

(5) Varjendi kandev sisekonstruktsioon tehakse raudbetoonist.

(6) S1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon peab olema projekteeritud taluma lisaks

tavakoormusele ka järgimisi lööklaine koormusi:

1) lagi ja piirdeseinad 100 kN/m2;

2) põrand, põrandapind välisolude vastas 100 kN/m2;

3) pinnasele toetuv põrand – nõue puudub;

4) avariiväljapääsukoridor 25 kN/m2.

(7) Kõik varjendi konstruktsiooni peavad olema projekteeritud mistahes suunast mõjuvale

vibratsioonikoormusele, mis on vähemalt kaks korda suurem kui varjendi konstruktsiooni mass.

(8) Üksteise peal asuvate eraldiseisvate S1-klassi varjendite vahelise vahelae raudbetooni

paksus on vähemalt 300 millimeetrit.

(9) Varjendi põrand, kandvad raudbetoonist vaheseinad ja postid ning kahekorruselise varjendi

raudbetoonist vahelagi peab olema vähemalt 150 millimeetrit paksud.

(10) Varjendi piirdeseintesse võib teha varjendi jaoks vajalikke süvispaigaldisi. Varjendi lakke

süvispaigaldisi teha ei tohi. Kõik varjendi ülapoolele jäävad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja

elektripaigaldised viiakse/projekteeritakse/paigaldatakse/ehitatakse selleks ettenähtud

paigaldusruumi, mis asub varjendi piirdekonstruktsioonist väljaspool.

(11) Varjendi piirdeseinas võib lisaks kaitseuksele olla avariiväljapääsu avasid ja tavaolude

ventilatsiooni sulgeseadmeid ja muid varjendi jaoks vajalikke avasid, tingimusel, et avade

kogupindala ei üle S1-klassi varjendi puhul neli protsenti tegeliku varjendiruumi pindalast.

(12) Kui varjend tuleb soojustada, paigaldatakse soojustus varjendi piirdekonstruktsiooni

välisküljele.

(13) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda.

(14) Varjendi seinad, põranda ja lae võib katta tugevalt kinnituvate tasandusmaterjalide ja

tavaliste värvidega. Põrandal võib kasutada tavapäraseid põrandakatteid. Seinaplaadid tuleb

kinnitada otse betoonipinnale vibratsioonikindla seguga.

§ 10. Killukaitse

(1) Varjendi uksed, luugid, ventiilid ja muud seadmed peavad olemas kas killukindlad või

peavad olema ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsioonidega, mis pakuvad kaitset

lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 kraadise või suurema nurga all.

(2) Killukaitse konstruktsiooni hulka loetakse kõik varjendi konstruktsioonid, mis asuvad

kaitstavast objektist kuni 10 meetri kaugusel.

(3) Kildude eest kaitsvaks konstruktsiooni kokku liidetud minimaalne paksus on järgmine:

1) raudbetoon 200 millimeetrit;

2) teras 30 millimeetrit;

3) pinnas 600 millimeetrit.

§ 11. Varjendi ventilatsioon

(1) Varjendile tehakse tavakasutuseks mõeldud ventilatsioon vastavalt ehitise ja ruumi

tavakasutuse otstarbele ja varjumise korral kasutatav ventilatsioon.

(2) Varjumise korral vajaliku ventilatsioonisüsteemi osad on:

1) ventilatsiooniseade iga 45 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta;

2) torustik iga ventilatsiooniseadme jaoks;

3) värske õhu kanal;

4) jaotuskanal koos õhuventiilidega, mis jagab õhku varjendiruumi;

5) väljatõmbeventiil, mille kaudu liigub õhk varjendiruumist sulgeruumi;

6) ülerõhuventiilid, kaks tükki ventilatsiooniseadme kohta, mille kaudu õhk varjendist väljub

ja mis reguleerivad varjendi ülerõhku;

7) ülerõhumõõtur, mis näitab rõhkude erinevust varjendiruumi ja välisõhu vahel;

8) tavaoludes kasutatava ventilatsiooni sulgeseade, mis suletakse varjumise ajal.

(3) Ventilatsiooni projekteeritakse nii, et õhk jaotuks ühtlaselt kogu varjendis.

(4) Varjumise ajal peab ventilatsioon hoidma varjendis ülerõhku vähemalt 50 paskalit, et vältida

ohtlike ainete sattumist välisõhu kaudu varjendisse.

(5) Sissepuhkeõhk jagatakse kõikidesse varjendi ruumidesse vastavalt nende pindalale.

Väljatõmbeõhk juhitakse tualettruumide, sulgeruumi või sulgetelgi kaudu varjendist välja.

(6) Varjendi õhuvarustus tuleb tagada ka varingu korral. Selleks paikneb õhuvõtutoru eelistatult

väljaspool varinguala. Juhul kui see ei ole võimalik, peab õhuvõtukoht olema varisemiskindel

või varingu eest kaitstud. Õhuvõtukoht peab olema 0,8 meetrit kõrgemal allpool olevast

horisontaalpinnast.

(7) Maapealses varjendis võetakse õhk üldjuhul varjendi seina paigaldatud läbiviigutoru kaudu

otse ventilatsiooniseadmesse. Läbiviigutoru kaitstakse üldjuhul killukaitseplaadiga.

(8) Maa-aluses varjendis:

1) võetakse üldjuhul õhku väljastpoolt varinguala;

2) sissepuhkekanalina võib kasutada avariiväljapääsukoridori, sel juhul võetakse välisõhk läbi

avariiväljapääsukoridori luugis asuva võre, tagades, et võre avatud ala peab olema vähemalt

0,02 ruutmeetrit iga ventilatsiooniseadme kohta;

3) välisõhu võib avariiväljapääsukoridori juhtida ka eraldi õhuvõtutoru kaudu;

4) varingualal paiknev õhuvõtutoru tuleb kaitsta 100 kilonjuutonilise tugevuse varisemise eest

betoonkonstruktsiooniga või kasutada vastava tugevusega vertikaaltoru;

5) maasse paigaldatud kuumtsingitud terastoru kaudu, torusse tuleb teha vee-eemaldus.

(9) Juhul kui lõigetes 7 ja 8 toodud lahendused ei ole rakendatavad võib varjendi sissepuhkeõhu

võtta hoone siseruumide kaudu.

(10) Kui varjendisse tuleb paigutada rohkem kui üks ventilatsiooniseade, peab nende jaoks

olema eraldi ruum. Ventilatsiooniseadme ees peab olema piisavalt ruumi seadme käsitsi

juhtimiseks.

(11) Tavaolu ventilatsioonikanalid, torud ja elektripaigaldised võib viia läbi varjendi

piirdeseina selleks tehtud avause kaudu, mida peab saama varjumise ajal sulgeda sulgeluugiga.

§ 12. Sulgeruum ja sulgetelk

(1) Varjendis peab olema sulgeruum või sulgetelk, mis takistab ohtlike ainete sattumist

varjendisse varjendi ukse avamisel.

(2) Sulgetelk paigaldatakse varjendi kasutamise ettevalmistamisel kaitseukse siseküljele.

Varjendi kaitseukse siseküljel peab sulgetelgi jaoks olema ruumi vähemalt 2,5 ruutmeetrit ja

vajalik ruum peab olema tasane ja see tuleb välja tuua varjendi joonisel.

(3) Sulgetelgi asemel võib varjendile ehitada sulgeruumi, mille minimaalne pindala on 2,5

ruutmeetrit. Sulgeruumi seinad peavad olema kergesti puhastatavad ja pesukindlad. Sulgeruum

peab olema eraldatud õhu- ja veetihedalt teistest ruumidest. Sulgeruumis peab asuma veekraan,

valamu ja äravool.

§ 13. Varjendi olmetingimused

(1) Iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta peab olema vähemalt üks tualett.

Tualeti asukoht märgitakse varjendi joonisele.

(2) Varjendis peab olema veekraan. S1-klassi varjendil võib veekraan asuda väljaspool varjendit

kuni 15 meetri kaugusel varjendi uksest.

(3) Side kasutamist võimaldav tehniline süsteem.

(4) Elektrivarustus ja küte.

(5) Varjendis tuleb korraldada jäätmete kogumine.

§ 14. Varjendi varustuse vastavuse hindamine

Varjendi seadmete ja varustuse, sh kaitseuste ja -luukide, ventilatsiooniseadmete, sulgetelkide

ja muude seadmete nõuetele vastavus peab olema kontrollitud sõltumatu hindamisasutuse poolt.

§ 15. Nõuded varjendi kontrollile ja hooldusele

Varjendis tuleb iga-aastaselt kontrollida:

1) ventilatsiooniseadme käivitumist ja tagada selle töö vähemalt viieks minutiks aastas,

kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ja ülerõhunäidiku toimimist;

2) kanalisatsiooni sulgeventiili täielikku sulgumist ja avamist;

3) varjendi kaitseukse sulgumist ja uste tihendite korrasolekut;

4) varjendi vajaliku varustuse olemasolu.

3. peatükk

Varjumiskoha kohandamise põhimõtted

§ 16. Varjumiskoht

(1) Varjumiskoha konstruktsioon peab pakkuma kaitset lenduvate kildude eest. Varjumiskohal

võib olla aken, mille peab saama varjumise ettevalmistamisel katta liivakottide või muu sarnase

kaitsevahendiga.

(2) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus arvestades varjumiskohas viibivate

isikute hulka. Õhuvahetus võib käia läbi aknaava.

(3) Varjumiskohal peaks olema varuväljapääs. Varuväljapääsuna võib kasutada piisava

suurusega aknaava või kergblokkidega kinni laotud ava, mida saab varjumisruumi poolelt

lammutada.

(4) Varjumiskohas peab saama hoiustada joogivett ja kasutada varjumise ajal kuivkäimlat.

(5) Varjumiskohta ei paigutata soojasõlme või muusse tehnosüsteemi ruumi, mis võib

plahvatusega kaasneva lööklaine või vibratsiooni tõttu puruneda ja muutuda varjumiskohas

viibivatele inimestele eluohtlikuks.

(6) Avalik varjumiskoht peab olema kõigile ligipääsetav.

4. peatükk

Varjendi ja varjumiskoha tähistus

§ 17. Nõuded varjendi ja varjumiskoha tähistamisele

(1) Avalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga, nagu

on sätestatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli

rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 66. Rahvusvahelisele

tsiviilkaitsetunnusmärgile lisatakse sõnad „VARJUMINE“. Avaliku varjendi ja varjumiskoha

tähis on esitatud käesoleva määruse lisas.

(2) Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis paigutatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha

sissepääsu lähedusse nähtavale kohale. Võimaluse korral tähistatakse avaliku varjumiskohani

liikumise tee, lisades avaliku varjendi ja varjumiskoha tähisele teetähise, näiteks suunanoole,

korruse numbri või kauguse meetrites.

(3) Mitteavalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse hoonesiseselt käesoleva määruse lisas

toodud varjumise märgisega. Hoone omanik teavitab mitteavaliku varjumiskoha kasutajat selle

asukohast ja kasutamisest.

(4) Varjendi ja varjumiskoha märgiste näited on lisas 1.

4. peatükk

Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi

§ 18. Avaliku varjendiga hoone

Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on vähemalt 10 000

ruutmeetrit:

1) 12311 - kaubandushoone;

2) 12411 - lennujaama hoone;

3) 12413 - raudteejaama hoone;

4) 12415 - bussijaama hoone;

5) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;

6) 12615 - klubi või rahvamaja;

7) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;

8) 12621 - muuseum või kunstigalerii;

9) 12623 - raamatukogu;

10) 12651 - spordihall või võimla;

11) 12619 - muu meelelahutushoone.

§ 19. Mitteavaliku varjendiga hoone

(1) Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on

vähemalt 1200 ruutmeetrit:

1) 11221 - ridaelamu;

2) 11222 - muu kolme või enama korteriga elamu;

3) 11311 - päevakeskus;

4) 11312 - tugikodu;

5) 11313 - varjupaik;

6) 11314 - lastekodu;

7) 11315 - noortekodu;

8) 11316 - üldhooldekodu;

9) 11317 - koolkodu;

10) 11318 - sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus;

11) 11319 - erihooldekodu;

12) 11321 - ühiselamu üliõpilastele või õpilastele;

13) 11322 - ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele;

14) 12111 - hotell, motell või külalistemaja;

15) 12131 - restoran;

16) 12139 - muu toitlustushoone

17) 12201 - büroohoone;

18) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;

19) 12615 - klubi või rahvamaja;

20) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;

21) 12619 - muu meelelahutushoone;

22) 12621 - muuseum või kunstigalerii;

23) 12623 - raamatukogu;

24) 12631 - koolieelne lasteasutus: lastesõim või -aed, päevakodu või lasteaed-algkool;

25) 12632 - põhikooli või gümnaasiumi õppehoone;

26) 12633 - kutseõppeasutuse õppehoone;

27) 12634 - ülikooli või rakenduskõrgkooli õppehoone;

28) 12641 - haigla;

29) 12645 - sanatoorium või spaa;

30) 12651 - spordihall või võimla;

31) 12743 - päästeteenistuse hoone.

(2) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind on

vähemalt 1500 ruutmeetrit ja mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 10 inimest:

1) 12511 - maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone;

2) 12512 - energeetikatööstuse hoone;

3) 12513 - keemiatööstuse hoone;

4) 12514 - toiduainetetööstuse hoone;

5) 12515 - ehitusmaterjalide või -toodete tööstuse hoone;

6) 12516 - kergetööstuse hoone;

7) 12517 - puidutööstuse hoone;

8) 12518 - masina- või seadmetööstuse hoone;

9) 12519 - muu tööstushoone.

§ 20. Varjumiskoha kohandamine

Käesoleva määruse paragrahvides 19-20 nimetatud hoonetes, mis on püstitatud enne 1.09.2025

ja kus varjumisplaani kohaselt on võimalik kohandada mingi hoone osa varjumiskohaks,

tehakse seda lähtudes käesoleva määruse § 17 sätestatust.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa. Varjendi ja varjumiskoha tähis

Siseministri …. määrus nr …

„Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise

otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha

kohandamise põhimõtted“

Lisa

Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 164 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev määrus sätestab nõuded varjumisplaanile, sh varjumisvõimaluste hindamisele,

varjumisplaani avalikustamisele ja plaani koostamise korra.

§ 2. Varjumisplaani koostamine

Varjumisplaan koostatakse hoonete kohta, kuhu hädaolukorra seaduses nimetatud juhul

rajatakse varjend. Samuti tuleb varjumisplaan koostada nende hoonete kohta, mis on püstitatud

enne 2026. aasta 1. jaanuari, kuid kriteeriumide järgi tuleks uute hoonete puhul neisse rajada

varjend.

§ 3. Varjumisplaani koostamise eesmärk

Varjumisplaani koostamise eesmärk on:

1) varjumisvõimaluste hindamine ehitises ja;

2) varjumise korralduslike meetmete kirjeldamine.

§ 4. Varjumisplaan

(1) Varjumisplaan peab nimetama ära hoone varjumispõhimõtte.

(2) Kui hoonesse ei pea rajama varjendit ning hoones või selle vahetus läheduses puudub

varjumiskohaks sobiv hoone osa, tuleb varjumisplaanis tuleb sel juhul kirjeldada varjumise

korraldus hoones. Hoone omanik peab hoone kasutajaid teavitama, et hoones sees puudub

varjumise võimalus.

(3) Kui hoones või selle vahetus läheduses on olemas hoone osa, mis kaitseb inimesi piisavalt

lenduvate kildude eest ja mida saab kohandada varjumiskoha nõuetele vastavaks, siis tuleb see

kohandada varjumiskoha põhimõtetele vastavaks ning varjumisplaanis tuleb kirjeldada

varjumise korraldus hoones.

(4) Varjumisplaani osadeks on:

1) joonis varjendi või varjumiskoha asukohaga hoones või selle vahetus läheduses, sh vajadusel

teekond varjendisse;

2) varjendi või varjumiskoha suurus ja selle mahutavus ning selle tavapärane kasutusotstarve;

3) vajalikud tegevused (meetmed) varjendi või varjumiskoha ettevalmistamisel varjumiseks 72

tunni jooksul, tuues välja vajalikud tegevused koos vastutajatega;

4) varjendi või varjumiskoha ligipääsetavuse kirjeldus;

5) vajadusel hoonesisese teavituse korraldus varjumise vajaduse korral;

6) varjendi kontrolli ja hoolduse korraldus ja tehtud kontrollide ja hoolduste ülevaade.

§ 5. Varjumisplaani kinnitamine ja uuendamine

(1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või korteriühistu juhatuse poolt.

(2) Varjumisplaani uuendatakse kui see on asjakohane, näiteks hoone ümberehitamise järgselt

või varjumise läbi viimise muutmisel.

§ 6. Varjumisplaani avalikustamine

(1) Varjumisplaan varjendi rajamise kohustusega hoonete kohta esitatakse hoone

dokumentatsiooni hulgas ehitisregistrisse.

(2) Varjumisplaanis kajastuv varjumise läbi viimine, sh varjendi või varjumiskoha asukoht

hoones, tehakse teatavaks kõigile hoone kasutajatele.

§ 7. Jõustumine

Määrus jõustub ….

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 171 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesolev määrus sätestab nõuded elanikkonnakaitse koolituse korraldusele, koolitusel

käsitletavatele teemadele ja mahule ning koolitajale.

§ 2. Koolituse korraldus

(1) Koolitust saab läbida nii veebikoolituse kui kontaktkoolitusena.

(2) Koolitus lõppeb testi või lõpuloenguga.

§ 3. Koolituse õppekava ja maht

(1) Koolituse õppekava sisaldab vähemalt järgmisi elanikkonnakaitse teemasid:

1) riskid ja hädaolukord, õige tegutsemine;

2) iseseisev hakkamasaamine ja tegutsemine hädaolukorras või kriisis, tegutsemine

kogukonnana;

3) psühholoogiline esmaabi.

(2) Koolituse õppekava minimaalne maht on esitatud määruse lisas.

§ 4. Nõuded koolitajale

(1) Koolitaja on isik, kes viib läbi elanikkonnakaitse koolitust.

(2) Koolitajal peab olema kontaktkoolituse läbi viimisel õpperuum või selle kasutamise

võimalus ning vahendid õppe läbiviimiseks.

(3) Koolitaja peab olema läbinud käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud teemade

kohta täienduskoolituse seda pakkuvas täienduskoolitusasutuses.

(3) Kui koolitaja kasutab veebikoolitust, siis peab see olema heaks kiidetud vastava

täienduskoolitusasutuse või valitsusasutuse poolt.

(4) Koolitaja peab koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitab neid andmeid vähemalt kaks

aastat.

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa. Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid

Siseministri …. määrus nr …

„Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“

Lisa

Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid

Teema Sisu Õpiväljund

RISKID JA

HÄDAOLUKORD, ÕIGE

TEGUTSEMINE

Elanikkonnakaitse mõiste ja

eesmärk, kriisiolukorra ja

hädaolukorra mõiste ja

erinevad riskid, üleriigilised

ja piirkondlikud riskid,

relvastatud konfliktidega

seotud riskid, teabeallikad

riskide kohta.

Riskikommunikatsiooni

mõiste ja eesmärk,

käitumisjuhised

kriisiolukorras, ohuteavitus:

kanalid ja vahendid,

ohuteavituse korral

tegutsemine.

Teab, millised riskid inimest

Eestis ohustavad ning oskab

leida tõest teavet võimalike

hädaolukordade ja kriiside

kohta ja teab, mida teha

ohuteavituse korral.

ISESEISEV

HAKKAMASAAMINE JA

TEGUTSEMINE

HÄDAOLUKORRAS VÕI

KRIISIS, TEGUTSEMINE

KOGUKONNANA

Elutähtsate teenuste mõiste ja

jagunemine, pere korteri ja

eramu ettevalmistamine

kriisiks, isiklik ettevalmistus

ja hakkamasaamine, kodune

ettevalmistus ja varud,

kodune kriisiplaan,

valmisolek elutähtsate

teenuste katkestamiseks,

teabeallikad kriisiolukorras.

Kogukonna vajadused

võimalused ja lahendused,

abi kutsumise võimalused,

kerksuskeskused.

Varjumiskoht ja varjend,

varjumine kodus linnas ja

maastikul, varjumiskohtade

tähistamine ja

kaardirakendus.

Evakuatsiooni mõisted ja

põhimõtted, tegutsemine

evakuatsiooni korral,

evakuatsioonikoti sisu.

Nimetab, millised on isikliku

ettevalmistuse tegevused ja

riiklikult soovitatud

minimaalsed varud vähemalt

ühenädalaseks iseseisvaks

hakkamasaamiseks

kriisiolukorras

Teab, millist tegutsemist

oodatakse temalt

hädaolukorra tekkimisel ja

kriisiolukorras. On valmis

tegutsema kogukonnaga

koos, et suurendada

kriisivalmidust.

LISATEADMISED JA

OSKUSED:

Psühholoogilise esmaabi

tegevussammud - JÄLGI -

Teab, millised on

psühholoogilise esmaabi

psühholoogiline esmaabi,

füüsiline esmaabi*

KUULA – AITA, enesehoid,

abi saamise võimalused.

Teadmised füüsilise esmaabi

algtõdedest

andmiseks vajalikud

vahendid, võimalused ja

pädevused ning füüsilise

esmaabi põhitõed

SK_HOS jt muutmise seadus_Lisa 2_Märkuste tabel_06022025.pdf

Hädaolukorra seaduse ja

teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Märkustega arvestamise tabel

Kultuuriministeerium, 27.11.2024 kiri nr nr 1-12/1246-2

Kontaktisik: Marju Reismaa (628 2335; [email protected]), Karin Närep (628 2230; [email protected])

1. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse hädaolukorra seaduse regulatsiooni varjendi ja varjumiskoha

mõistega.

Muudatuse kohaselt rajab varjendi hoonesse või selle vahetus läheduses ehitisse hoone omanik

(uus § 162 lg 4). Varjumiskoha kohandamise korraldab aga ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab

mitu valdajat, korraldab varjumiskoha kohandamise ehitise omanik (uus § 162 lg 8). Seda, kas

varjumiskohta saab rajada, hinnatakse varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamise

korraldab samuti ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, korraldab varjumisplaani

koostamise ehitise omanik.

Samas, eelnõu seletuskirja kohaselt seda, „kas hoones on varjumiskoha kohandamise võimalus

olemas, hindab hoone omanik varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamisel võib ka

selguda, et sellesse hoonesse ei ole võimalik kohandada varjumiseks sobivat ruumi. Antud

sättega ei kohustata hoone omanikku vastavat ruumi ehitama hakata.“ Märgime, et eelnõu ja

seletuskirja tekst ei ole omavahel kooskõlas, eelnõus on vastav kohustus valdajal või teatud juhul

omanikul, seletuskirja kohaselt ainult omanikul.

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsevad muuseumid ja teatrid, kes on üldjuhul hoonete

ainuvaldajad, mitte omanikud. Neile kui hoonete valdajatele pannakse eelnõuga kohustusi, aga

seletuskirjas ei ole hinnatud, millist mõju sellise kohustuse panemine neile avaldab. Palume

kaaluda, kas varjumiskoha kohandamine on ikka valdaja ülesanne, või peaks sellega tegelema

hoone omanik. Leiame, et varjumiskoht on sarnaselt varjendile pikaajaliseks kasutamiseks ning

suurendab hoone väärtust.

Arvestatud. Varjumiskoha kohandamise

kohustuse osas eelnõu sõnastust täpsustatud.

Varjumiskoha kohandamise korraldab hoone

omanik.

2. Eelnõuga kehtestatakse avaliku sektori asutuse teenistujatele ja elutähtsateenuse osutaja

töötajale elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustus (eelnõu § 1 punktid 5–7). Inimeste

valmisolek kriisis toimetulemiseks on vajalik, kuid leiame, et koolituse läbiviimise kohustus ei

Selgitame. Senise elanike kriisivalmiduse

suurendamiseks on Päästeamet teinud peamiselt

erinevaid ennetuskampaaniad, teavitusi ning

peaks olema sätestatud seaduse tasandil. Asutusi tuleks nö positiivselt nügida, et koolitusi

viidaks läbi vabatahtlikult. Lisaks märgime, et elutähtsa teenuse osutajatele on hädaolukorra

seaduse alusel pandud juba rida kohustusi, sh õppuste korraldamine, mistõttu elanikkonna kaitse

koolituse lisamine on ebamõistlikult koormav.

kontaktkoolitusi, kuid uuringu tulemused

näitavad, et pelgalt sellisest lähenemisest ei

piisa, et valmistada inimesi ette kriisides

iseseisvalt toime tulema. Vajalik on sihistada

konkreetseid sihtrühmi ja läheneda neile

erinevalt. Käesoleva muudatuse raames otsustati

sihtrühmaks valida avaliku sektori ametnikud ja

töötajad ning elutähtsa teenuse osutaja töötajad,

kuna nende personaalne kriisivalmidus

võimaldab neil tõenäoliselt kiiremini asuda

kriisi ajal täitma oma teenistusülesandeid.

Tegemist küllalt suure hulga inimeste

kriisivalmiduse suurendamisega, mis omakorda

parandab ka elanike üldist kriisivalmidust, kuna

elanikkonnakaitse koolituse läbimine võimaldab

suurendada mitte ainult konkreetse sihtgrupi

personaalset kriisivalmidust, vaid ka nende pere

oma (nt kodused varud, tegutsemine elektri- või

veekatkestuse korral jne).

Eelnõu sõnastust muudetud, et suurendada

kohustuse osas paindlikkust. Elanikkonnakaitse

koolituse läbimine on muudatuse kohaselt

lisatud juba kehtivasse koolituskohustusse,

koostoimes Vabariigi Valitsuse 29.07.2021

määruse nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse

riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende

koostamise ning plaani kasutuselevõtmise

nõuded ja kord“ § 8 punktiga 1 otsustab ETO

riskianalüüsi koostamisel, milline on kriitilise

tegevuse toimimiseks vajaliku personali

optimaalne ja minimaalne arv, sealhulgas

elutähtsa teenuse toimepidevuseks vältimatult

vajalikud töökohad ning millised oskused ja

teadmised peavad personalil olema.

Justiitsministeerium, 29.11.2024 kiri nr 8-2/7864

Kontaktisik: Markus Ühtigi (51914873, [email protected])

1. Eelnõu § 1 punkt 1 (viivitamatu ohuteate edastamine) – lõike 4 sõnastus vajab täpsustamist,

et oleks arusaadav, kes ja millal viivitamatu ohuteate edastamiseks EE-ALARMi kasutada

võivad. Eelnõust ega seletuskirjast ei tulene üheselt, kas valitsusasutused saavad teadet edastada

ka nn erikordade (eriolukord, erakorraline seisukord, KKV, sõjaseisukord) ajal või saavad seda

erikordades teha üksnes nn erikorra juhid. Samuti tekib küsimus, kas peaministri kui teatud

erikorra juhi otsus on hädavajalik KKV, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal või peaks

olema võimalik peaministril otsustusõigust vajadusel ka edasi volitada. Samad küsimused

tekivad ka lõike 7 puhul (sireenseadme kaudu ohuteate edastamine), milles on kõik ohuteate

edastamisõigusega valitsusasutused nimeliselt loetletud. Palume sätted üle vaadata ja selgemalt

välja tuua, millised asutused ja isikud ohuteadet erikordade ajal edastada tohivad.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust

täpsustatud.

2. Eelnõu § 1 punkt 2 (varjumine) – lõikes 3 nähakse ette, et korrakaitseseaduse (KorS) §-s 44

sätestatud viibimiskeeldu võib üle 12 tunni kohaldada Päästeameti päästekeskuse juhi või

Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal. Oleme seisukohal, et põhjendused, miks päästekeskuse

juhi otsuse tasand on just varjumise korral hädavajalik, vajavad täiendamist.

Palume selgitada erisuse tegemise vajadust ehk seda, miks just varjumise olukorras ei ole KorS

§ 44 lg 5 sätestatu järgimine võimalik. Siin oleks vajalikud näited olukordadest, kus KorS-is

sätestatud otsustamistasandi järgimine ei pruugi tagada viibimiskeelu eesmärgipärast

kohaldamist (tekib viivitus ja seetõttu on ohus inimelud).

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud.

3. Eelnõu § 1 punkt 3 (varjend ja varjumiskoht) – lõike 10 kohaselt otsustab varjendi ja

varjumiskoha varjumiseks vahetult kasutusele võtmise ettevalmistamise Vabariigi Valitsus.

Sätte selgitusest tuleneb, et varjendid ja varjumiskohad tuleb varjumiseks valmis seada

sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri määruses sätestatud tähtaja jooksul ning lõike 10

kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus, millal tähtaja kulgemine algab. Sätte sõnastuse võiks üle

vaadata ja vajadusel täpsustada, et seletuskirjas kirjeldatud mõte ka sättest selgemini välja

tuleks.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust ja seletuskirja

täpsustatud.

4. Eelnõu § 1 punkt 5 näeb ette avaliku sektori asutuste teenistujatele ja sama paragrahvi punkt Teadmiseks võetud

6 elutähtsa teenuse osutajate töötajatele kohustuse läbida kord kahe aasta jooksul

elanikkonnakaitse koolitus. St kooskõlastamiseks esitatud eelnõu toob kaasa täiendavaid

kohustusi kõigile asutustele (olenemata riigikaitseülesande olemasolust) ja ettevõtjatele, kes

osutavad elutähtsat teenust. Toetame eesmärki suurendada valmisolekut kriisis iseseisvalt toime

tulla. Omaette küsimus on, kas vastav kohustus peab olema reguleeritud tingimata seaduse

tasandil (nt infoturbe teste teevad kõik asutused ilma, et vastav kohustus mõnest seadusest

tuleks) ja kas koolituse läbimine tagab äsja nimetatud eesmärki. Tegu peab olema piisavalt hea

koolitusega, mida töötajad sooviksid teha olenemata kohustusest. Enne täiendava kohustuse

peale panemist ettevõtjatele on vajalik hinnata kehtestatava meetme sobivust ning hinnata selle

vajalikkust ja proportsionaalsust. Seletuskirja kohaselt on äärmiselt oluline, et elutähtsa teenuse

osutaja töötajad oleksid koduse ettevalmistuse läbi mõelnud, et vajadusel kiiresti asuda oma

ülesandeid täitma. Kui eesmärk on tagada elutähtsa teenuse toimepidevus, siis ei peaks vastav

kohustus olema rakendatav kõigile ettevõtte töötajatele, vaid üksnes nn võtmeisikutele, kes

elutähtsa teenuse toimivuse tagamiseks täidavad olulist rolli. Kui on soov koolituse ja testi

läbimine kohustuslikuna kehtestada, tuleks rakenduslikust vaatest arvestada järgnevaga: 1)

ülevaade koolituse läbinutest/mitteläbinutest – kui on soov pidada arvestust ka koolituse

läbijatest, tuleks tagada tehniline lahendus, mis võimaldaks hõlpsalt saada väljavõtet (st

arvestuse pidamise ei tohi olla käsitöö ega tekitada juurde halduskoormust); 2) koolituse

mahukus ja fokusseeritus – seletuskirja kohaselt võtab selle läbimine aega keskmiselt 4–6 tundi

ning koosneb videost, iseseivast lugemisest, interaktiivsetest harjutustest ning lõpeb

valikvastustega testiga – kaaluda koolituse ja testi lühendamist, fokusseerides konkreetsetele

teemapüstitustele.

5. Eelnõu § 1 punkt 5 – lõikes 2 on elanikkonnakaitse koolitust reguleerivas sättes kasutatud

avaliku sektori puhul terminit „teenistujad“. Selle peaks asendama täpsuse huvides sõnadega

„ametnikud ja töötajad“. Palume eelnõu täpsustada.

Arvestatud

6. Ehitusseadustiku ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega seotud

muudatused. Eelnõu § 5 p-ga 1 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse (EhSRS) §-ga 308 , mille kohaselt ei kohaldata varjendi rajamise nõuet

hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne selle

punkti jõustumist, st enne 01.09.2025. Samas täiendatakse eelnõu §-i 4 p-ga 2 ehitusseadustiku

(EhS) §-i 27 lg-ga 31 , milles sätestatakse, et ehitusloa taotlenud isiku taotlusel võib kohaliku

omavalitsuse üksus anda hoone omanikule uued projekteerimistingimused, mis leevendavad

Selgitame. Ehitusseadustiku §-i 27 täiendamise

säte eelnõust eemaldatud.

varjendi rajamist takistavaid asjaolusid. Viimati nimetatud muudatuse kohta on seletuskirjas

selgitatud, et sätte eesmärk on soodustada uutes hoonetes varjendite rajamist, sh sellistes

hoonetes, millele on antud ehitusluba enne eelnõukohase seaduse jõustumist.

Kui EhS-i § 27 lg-ga 31 kavandatav muudatus kohaldub üksnes hoonele, mille ehitusloa taotlus

või ehitusteatis on esitatud enne 01.09.2025, siis tuleks teha vastav muudatus EhSRS-s, kuna

sellisel juhul on tegemist rakendussättega. Lisaks, kuna see säte ei piira kuidagi, millise hoone

ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitanu võib selle sätte alusel uute projekteerimistingimuste

väljastamist taotleda, saab teoreetiliselt ka nt üksikelamu, mis ei vasta varjendi rajamise

kohustusega hoonete tunnustele, ehitamiseks ehitusloa taotluse esitanud isik taotleda varjendi

rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamist. Kui nii ongi mõeldud, siis milliseid nõudeid

sellisel juhul kohaldatakse?

Kui enne 01.09.2025 ehitusloa taotluse esitanud isik taotleb kavandatava EhS-i § 27 lg 31 alusel

varjendi rajamist takistavate asjaolude leevendamiseks uusi projekteerimistingimusi ja pärast

nende saamist muudab ehitusprojekti, siis võib siin tekkida lünk – nimelt oleks nagu puudu säte,

mille alusel kohaldatakse varjendi rajamise kohustusest vabastatud isiku (hoone) suhtes

varjendile kehtivaid nõudeid ja milliseid nõudeid? Kas kõikide EhS § 11 lg 4 alusel

kavandatavate nõuete kohaldamine on siis asjakohane ja võimalik või antakse KOV-ile

kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid nõudeid on võimalik juba ehitusloa saanud hoone puhul

kohaldada? EhS-i § 27 lg-ga 31 kavandatava muudatusega seoses tekib ka küsimus, kuidas

toimida siis, kui ehitusloa taotlust või ehitusteatist ei ole veel 01.09.2025 seisuga esitatud, aga

kehtivate projekteerimistingimuste raamides ei ole võimalik varjendi nõuet täita?

7. Eelnõu § 6 – kõnealuse sättega nähakse ette, et Päästeamet võib korra aastas kasutada

mobiiltelefoniteenuse klientide ja rändlusteenuse kasutajate asukohaandmeid selleks, et testida

ohuteavitussüsteemi. Seletuskirjas ja selles sisalduva hüperlingi all on esitatud põhjalik

põhiseaduspärasuse analüüs ohuteavituse kohta, kuid selles ei ole käsitletud

ohuteavitussüsteemi testimisega seonduvat. Palume seletuskirjas analüüsida ka ohuteavituse

testimist eraelupuutumatuse riive vaatest, ennekõike on oluline välja tuua, milliseid

alternatiivseid meetmeid ja kas üldse oleks võimalik süsteemi testimiseks kasutada.

Arvestatud

8. Palume eelnõu puhul teha põhjalikum analüüs, kuidas ehitus- ja kinnisvaraarendusega

tegelevatele ettevõtjatele ning hoonete omanikele kehtestatavad nõuded varjendi rajamiseks,

varjumiskoha kohandamiseks ja varjumisplaani koostamiseks võivad mõjutada nende

halduskoormust. Täpsem analüüs aitab tagada seda, et õigusloomes ei tekitata liigset ja

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud

põhjendamatut halduskoormust, lisaks võimaldab see hinnata ettevõtete võimalust kõnealuseid

nõudeid täita.

9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud. Esitatud märkustega võimalikus

mahus arvestatud

Kaitseministeerium, 04.12.2024 kiri nr 5-7/24/168-3

(asutusesiseseks kasutamiseks)

Rahandusministeerium (esitatud mitteametlikult)

Kontaktisik: Viola Mäemurd (5599 9574; [email protected]), Agnes Peterson (58851301; [email protected])

1. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud eelnõu rakendamisega seotud kulud Siseministeeriumi

valitsemisalale (eelkõige Päästeametile, Sisekaitseakadeemiale ja SMITile). Kuna

elanikkonnakaitse võimearendusi on rahastatud laiapindse riigikaitse investeeringute kavast,

mis on lühiajaline, siis on oluline seletuskirjas välja tuua, kuidas plaanib Siseministeerium

eelnõuga seotud kulud katta pärast laiapindse riigikaitse investeeringute kava lõppu (alates 2028.

aastast). Kui eelnõu rakendamisega tekivad Siseministeeriumi valitsemisalale lisavajadused

alates 2028. aastast, siis tuleb seletuskirja lisada lause: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias on

eelnõu rakendamise kuludega arvestatud kuni aastani 2027. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate

kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia

protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui

lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta alates 2028. aastast Siseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.“

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 03.12.2024 kiri nr 1.4-2/4682-1

Kontaktisik: Toomas Unt (625 6171; [email protected]), Katrin Pööra (625 6147; [email protected])

1. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse hädaolukorra seaduse § 38 lõiget 3 punktiga 75, millega

sätestatakse elutähtsa teenuse osutajale kohustus korraldada oma töötajatele kord kahe aasta

jooksul sama seaduse §-s 171 sätestatud elanikkonnakaitse koolituse läbimine. Leiame, et

nimetatud kohustuse sätestamine elutähtsa teenuse osutajale ei ole põhjendatud arvestades

elutähtsa teenuse osutajaks olemisega kaasnevate kohustuste suurt hulka, mistõttu teeme

ettepaneku elanikkonnakaitse koolituse korraldamise vabatahtlikuks jätmist.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on võimalik tagada vähim vajalik ettevalmistus veebikoolituse

kaudu, mille on koostanud partneritega koostöös Sisekaitseakadeemia ja Päästeamet. Võib

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud, et

suurendada kohustuse osas paindlikkust.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimine on

muudatuse kohaselt lisatud juba kehtivasse

koolituskohustusse, koostoimes Vabariigi

Valitsuse 29.07.2021 määruse nr 75 „Elutähtsa

teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani

nõuded, nende koostamise ning plaani

ilmselt eeldada, et ettevõtjad hakkavad kasutama just seda võimalust ning elutähtsa teenuse

osutamisega seotud spetsiifilisi koolitusi vm korraldavad ettevõtjad omal algatusel. Samuti

võiks jääda elutähtsa teenuse osutajale õigus otsustada, milline töötaja vajab eespool nimetatud

koolitusi enim. Seega ei peaks olema elanikkonnakaitse koolituse korraldamine sätestatud

ettevõtjale kohustuslikuna, vaid ettevõtjale peaks meie hinnangul jääma võimalus otsustada

nende tegevuste üle, mis on vajalikud elutähtsa teenuse parimaks osutamiseks.

kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ § 8 punktiga

1 otsustab ETO riskianalüüsi koostamisel,

milline on kriitilise tegevuse toimimiseks

vajaliku personali optimaalne ja minimaalne

arv, sealhulgas elutähtsa teenuse

toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad

ning millised oskused ja teadmised peavad

personalil olema.

2. Palume täiendada eelnõu § 4 ehitusseadustiku § 97 lõike 8 muudatusega järgmises sõnastuses:

„(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja loetakse hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 2

nimetatud elutähtsa teenuse osutajaks juhul, kui ta on määratud sama seaduse § 38 lõike 12

alusel elutähtsa teenuse osutajaks.“.

Muudatuse eesmärk on muuta paindlikumaks ehitusseadustiku § 97 lõikes 8 sätestatud nõue,

mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus määrama elutähtsa teenuse osutajaks eranditult

kõik teedehooldajad, sealhulgas ka hajaasustusega piirkonnas ühe sõidukiga lumelükkamise

teenust osutavad füüsilisest isikust ettevõtja. Leiame, et tegu on ebaproportsionaalse

koormusega nii ettevõtjale kui ka kohaliku omavalitsuse üksusele. On äärmiselt oluline tagada,

et elutähtsa teenuse osutajaks määratakse vaid selline ettevõtja, kelle suhtes on elutähtsa teenuse

osutaja kohustused ka proportsionaalsed ja kes suudab neid täita.

Mitte arvestatud. Ettepanek esitatud arvamuse

avaldamiseks Riigikantseleile.

Riigikantselei seisukoht:

HOSi § 38 lõikes 21 sätestatakse selgelt, et

ETKA annab ETO määramise kohta haldusakti.

See tähendab, et alates 18. oktoobrist ei loeta

ühtegi uut seaduses sätestatud ETO tingimustele

vastavat jur.isikut või ettevõtjat seaduse alusel

automaatselt ETOks ning ETO määramiseks

viiakse läbi haldusmenetlus. HOSis sätestatud

haldusmenetlus ETO määramiseks kohaldub

ühtviisi kõikidele jur.isikutele, kes vastavad

seaduses sätestatud tunnustele ja võivad selle

kaudu saada ETOks. Siin ei ole vahet, kas

tegemist on suurettevõtjaga või

mikroettevõttega. Haldusmenetlus määramise

kohta tuleb läbi viia täpselt samamoodi, samadel

alustel ja arvestades kõiki HMSi põhimõtteid.

HMS § 4 kohaselt kaalutlusõigus (diskretsioon)

on haldusorganile seadusega antud volitus

kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate

otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes

põhjendatud huve.

Praeguses küsimuses on kõige olulisem

proportsionaalsuse põhimõte ja selle

rakendamine ja selle järgimine on kohustuslik

ka ETOde määramise haldusmenetluses. HMSi

§ 3 lg 2 kohaselt halduse õigusakt ja toiming

peab olema

a) kohane,

b) vajalik ning

c) proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

Enne mistahes ettevõtja ETOks määramise

haldusakti andmist peavad need punktid olema

kõik motiveeritult sisustatud. Haldusorgan peab

rakendama uurimispõhimõtet (HMS § 6),

millega ta kohustub välja selgitama kõik

olulised asjaolud. Tegemist on samuti ühe

olulise põhimõttega ka siin. Kui seaduses on

sätestatud (HOS § 38 lg 12), et ETO määramise

menetlus tuleb läbi viia 30 päeva jooksul alates

elutähtsa teenuse osutaja tingimustele

vastavusest teada saamisest arvates, siis on ei

tähenda see kuidagi veel seda, et edasine on

pelgalt formaalne ETOks vormistamine

haldusaktiga. Kohe kindlasti mitte. Selle 30

päeva jooksul kohustub haldusorgan rakendama

ka uurimispõhimõtet ja jõudma ka

proportsionaalsele otsusele.

Kliimaministeerium, 24.12.2024 kiri nr 1-5/24/5280-2

Kontaktisik: Martin Kadai (6256382, [email protected])

1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse kehtivat hädaolukorra seadust (edaspidi HOS) §-ga 162,

millega sätestatakse varjendi ja varjumiskoha regulatsiooni.

Lisanduva HOS § 162 lõike 4 kohaselt rajab varjendi hoone omanik hoonesse või selle vahetus

läheduses ehitisse. Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühe varjendi, mis peab

olema valmis esimese hoone kasutusel võtmise ajaks. Seletuskirjas on selgitatud, et kui rajatakse

üks varjend, siis peab see mahutama sama palju inimesi kui siis, kui kõigis hoonetes oleks

nõuetekohane varjend. Seda põhimõtet tuleks kaaluda sätestada seaduse tasemel, vastasel juhul

puudub selge arusaam, kui suure varjendi puhul mitu järgnevat hoonet enam varjendit rajama ei

pea. Lisaks tuleb arvestada, et uusarendustes ei valmi majad tervikuna vaid etappide kaupa.

Selleks hetkeks kui maja on valmis aga kasutusluba ei pruugi veel olla, siis tõenäoliselt on

esimene ehitis juba müüdud eraomanikele. Juhul kui arendaja on pahatahtlik ja ei ehita välja

varjendit, siis langeb eelnõus toodud sõnastuse kohaselt varjendi rajamise kohustus

uusarendusele tervikuna esimese maja eraisikutest korteriomanikele.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täiendatud.

2. Kehtiva ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 19 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise

ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Esitatud eelnõu seab

varjumisplaani koostamise ja varjumiskoha kohandamise kohustuse eelkõige ehitise valdajale.

Tegemist on põhimõttelise erisusega senisest EhS-i lähenemisest ja paraku seletuskirjast ei selgu

miks. Meie hinnangul tekitab selline lähenemine praktikas segadust ja avab võimaluse nõudeid

mitte jälgida, lõpetades lihtsalt üürilepingu või luues neid juurde. Samuti peab riikliku

järelevalve

teostaja järelevalve tegemiseks hindama tsiviilõiguslikke lepinguid, et tuvastada isik, kellele

ettekirjutus koostada. Palume see kohustus siiski määrata igakordselt hoone omanikule, et

ehitisele esitatavate nõuete tagamise kohustuse adressaat oleks nii HOS-is kui ka EhS-is sama

isik. Riigi vaatest on oluline varjumisvõimaluse olemasolu, kuid kas seda teeb omanik ise või

delegeerib selle valdajale, ei peaks riik sellesse sekkuma.

Arvestatud.

3. Lisanduva HOS § 162 lõikes 8 on sätestatud, et hoones, mis on püstitatud või mille ehitusloa

taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 1. septembrit 2025. a. ja mis vastab varjendi nõuetele,

tuleb varjumisplaani koostamisel hinnata vähemalt varjumiskoha rajamise võimalust ning

vastava võimaluse olemasolul kohandada hoonesse varjumiskoht. Meie hinnangul tuleb

täpsustada ka eelnõu tasemel, et millise tegevuse osas on ehitusloa taotlus või ehitusteatis

esitatud. Ka lammutamine on ehitusloa kohustuslik tegevus. Sellisel kujul võib sätet tõlgendada

ka selliselt, et enne ehitise lammutamist tuleb koostada ehitisele varjumisplaan.

Arvestatud

4. Eelnõus toodud HOS § 162 lõige 10 sätestab, et varjendi ja varjumiskoha varjumiseks vahetult

kasutusele võtmise ettevalmistamise otsustab Vabariigi Valitsus. Hetkel jääb arusaamatuks,

mida tähendab ettevalmistamine ehk mida otsustab Vabariigi Valitsus. Näiteks varjumiseks

vahetult kasutusele võtmiseks ettevalmistamine võib olla ka keldri viimine vastavusse

varjumiskohale esitatavatele nõuetele. Ka seletuskiri ei anna sellele vastust, mistõttu palume

sätte eesmärki täpsustada.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust

täpsustatud.

5. Siseministri määruse „Nõuded varjendile ja varjumiskohale ning varjendi ja varjumiskoha

rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi“ eelnõu kavandis

on nimetatud avaliku varjumiskoha kohustusliku hoonena muuhulgas lennujaama, raudteejaama

ja bussijaama hoonet kui see püstitatakse. Eelnõus ega seletuskirjast ei selgu, kas olemasolevad

taristuhooned on kohaldamisalast väljas või sees. Juhul kui olemasolevaid taristuhooneid tuleb

hakata ümberehitama, siis on vaja ministeeriumide vahelisi arutelusid jätkata, et tuvastada

täpsed tingimused, millele hoone täna vastab või ei vasta. Näiteks on AS Tallinna Lennujaam

ka piirkondlike lennuväljade käitaja, st need lennuväljad ei asu tiheasustusalade keskustes ja

tõenäoline vajadus varjumispaiga tingimustele vastamiseks on vähene ning seetõttu tuleks

selgelt piirkondlike lennuväljade terminalide hooned regulatsiooni kohaldamisalast välistada.

Selgitame. Varjendi rajamise nõuet ei kohaldata

hoonele, mis on püstitatud või mille püstitamise

ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne

2026. aasta 1. jaanuari, seega ei kohaldu

varjendi rajamise nõue muuhulgas juba

olemasolevatele hoonetele.

Olemasolevatele hoonetele, mis jäävad eelnõu

reguleerimisalasse kohaldub varjumiskoha

kohandamise nõue, mille eelduseks on, et

hoones on varjumiskohaks sobiv ruum või ruum

olemas. Varjumiskoha kohandamine ei eelda

ehitus- või renoveerimistööde teostamist.

Tallinna Lennujaama reisiterminal I (Tartu mnt

101, Tallinn) on juba täna Maa-ameti

kaardirakenduse kohaselt avalik varjumispaik.

6. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse EhS-i § 27 lõikega 31 ning sätestatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele õigus anda ehitusloa taotlenud isiku taotlusel hoone omanikule uued

projekteerimistingimused, mis leevendavad varjendi rajamist takistavaid asjaolusid. Selgitame,

et kehtiv EhS reguleerib kahte erinevat liiki projekteerimistingimusi (§ 26 detailplaneeringu

kohustuse puudumisel ja § 27 detailplaneeringu olemasolul selle täpsustamiseks). Eelnõust ega

seletuskirjast ei selgu miks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (EhS § 26)

projekteerimistingimusi vastavalt täpsustada ei saa. Lisaks ei ole aru saada sätte eesmärk ehk

milliseid täiendavaid muudatusi saab eelnõuga lisatava projekteerimistingimuste sättega lubada,

sest ka täna on juba ehitusloa saanud isikul õigus alustada uuesti ning küsida detailplaneeringu

täpsustamiseks projekteerimistingimused. Seletuskirja kohaselt uusi muudatusi ei lisandu. Meie

hinnangul on küsitav sellises sõnastuses sätte lisamine vaid selleks, et välistada § 27 lõike 1

Arvestatud osaliselt. PT taotlejaks on jäetud

hoone või kinnisasja omanik. Hetkel on säte

eelnõus just selle mõttega, et ärgitada hoone ja

kinnistu omanikke mõtlema varjendi rajamise

võimalustele ja selleks ka KOVist PT minna

küsima. KOVil tuleb otse loomulikult hinnata,

kas küsitavad PT-d on kooskõlas kehtivate

planeeringutega ning kaaluda võimalust need

anda.

punktide 1-3 kohaldumise eeldused projekteerimistingimuste andmiseks. Kui see oli vaid sätte

eesmärk, siis tuleks selline erisus sätestada § 27 punktina 4. Täiendavalt selgitame, et uus säte

on piiranud projekteerimistingimuste taotluse esitaja vaid ehitusloa taotluse esitanud isikuga.

Praktikas ei pruugi olla ehitusloa taotluse esitaja, omanik ja projekteerimistingimuste taotleja

sama isik ja seega on eelnõu meie hinnangul liiga piirav.

7. Seletuskirja punktis 6.5 on öeldud, et varjendi rajamise regulatsiooni kohaldatakse vaid juhul,

kui püstitatakse hoone, mis eeldab ehitusloa taotlust või ehitusteatise esitamist. See lause ei lähe

ülejäänud eelnõuga kokku, sest eelnõus viidatud varjendi kohustusega hõlmatud ehitisi ei saa

püstitada ehitusteatisega ning ka paljud ehitusloa kohustusega ehitised ei ole hõlmatud varjendi

rajamise kohustusega.

Lisaks oleks mõistlik selgitada seletuskirja tasemel ka olukordi, kus ehitisel on mitu kasutamise

otstarvet.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust koostöös KliM-

iga täpsustatud.

8. Eelnõu §-s 2 toodud asjaõigusseaduse § 1581 sätted on seotud talumistasu maksmise

kohustusega, mille kohaselt on avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis ka HOS-is

sätestatud viivitamatu ohuteate edastamiseks vajalik sireeniseade ning isikul tekib

talumiskohustus, mis on sireeniseadme paigaldamiseks ja sireeniseadmete süsteemi

kasutuselevõtmiseks vajalik. Juhime tähelepanu, et talumistasu üldine põhimõte on see, et isik,

kelle kinnistut koormab kolmanda isiku tehnorajatis on õigustatud saama selle eest tasu ja isik,

kellele see konkreetne tehnovõrk kuulub on kohustatud tasu maksma. Ei eelnõust ega

seletuskirjast ei nähtu, et talumistasu regulatsioon sh talumistasu tasuja oleks läbi mõeldud.

Näiteks juhul kui sireeniseadmed kuuluvad Päästeametile, siis tuleks kehtiva seaduse loogika

kohaselt Päästeametil maksta talumistasu mõjutatud isikutele. Kui aga eelnõu koostajate sooviks

on talumistasu mitte maksta, siis tuleks sireeniseadme talumiskohustus sätestada eraldi lõikena

ja lisada klausel, et sireeniseadme talumise eest talumistasu ei maksta. Palume eelnõud selles

osas täpsustada.

Teadmiseks võetud. Sireeniseadmete

paigaldamisel on arvestatud võimaliku

talumiskohustuse tasuga ning tasujaks on

Päästeamet. Talumiskohustuse seadmine on

mõeldud lähtuvalt KAHOS-est.

9. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 sätestatakse elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustus

avaliku sektori asutustele ja elutähtsa teenuse osutajatele (edaspidi ETO). Esmalt tunnustame

Siseministeeriumi kavatsust eelnõuga arendada elanikkonnakaitset ja laiemalt suurendada

inimeste valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla. Samuti täname Siseministeeriumit

võimaluse eest katsetada koos osade KLIM valitsemisala ETO-de esindajatega Teie

väljatöötatud elanikkonnakaitse veebikoolitust.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud, et

suurendada kohustuse osas paindlikkust.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimine on

muudatuse kohaselt lisatud juba kehtivasse

koolituskohustusse, koostoimes Vabariigi

Valitsuse 29.07.2021 määruse nr 75 „Elutähtsa

teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani

Seletuskirjas on väljatoodud, et ETO-de töötajate kohustuslikus korras koolituse läbimine on

seotud eesmärgiga tagada mh ka jätkusuutlik riigi toimimine kriiside ajal – hästi ettevalmistatud

kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Juhime tähelepanu, et kõik ETO töötajad ei oma

siiski kriisi ajal rolli, vaid kriitiline hulk neist, mida on ETO pidanud läbi analüüsima enda

elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. Samas eelnõu praeguses sõnastuses ei ole

piiratud koolituse läbimist kriitiliste töötajatega, vaid on laiendatud kõikidele töötajatele.

Seejuures ei ole arvesse võetud, et erinevalt avaliku sektori töötajate hulgast, kelle igapäeva

töövahendiks on enamjaolt (süle)arvuti ja kes peavad samuti edaspidi koolitust kohustuslikus

korras läbima, on ETO-del suur hulk töötajaid, kelle tööks on tagada teenuse

toimimine/taastamine just n.ö „põllul“. Seega tuleb ETO-l planeerida selliste töötajate

koolitamist eelkõige füüsiliste kohapeal tehtavate koolitustena, mis toob kaasa omakorda

kulusid. Seletuskirjas on mainitud, et füüsilisi koolitusi riigi tasandilt viib läbi eelkõige

Päästeamet (tasuta), kuid puudub põhjalikum analüüs, kas ja kui suures mahus suudab

Päästeamet regulaarseid koolitusi kõikidele ETO-dele pakkuda. Seletuskirjas toodud mõjude

analüüsis on võetud justkui eeldus, et enamik läbivad tasuta veebikoolitust, seejuures on ETO-

delt saadud hinnang vastupidine.

nõuded, nende koostamise ning plaani

kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ § 8 punktiga

1 otsustab ETO riskianalüüsi koostamisel,

milline on kriitilise tegevuse toimimiseks

vajaliku personali optimaalne ja minimaalne

arv, sealhulgas elutähtsa teenuse

toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad

ning millised oskused ja teadmised peavad

personalil olema.

Sotsiaalministeerium, 19.12.2024 kiri nr 1.2-3/2807-3

Kontaktisik: Nele Nisu ([email protected])

Toetame siseministeeriumi esitatud hädaolukorra seaduse (hädaolukorra seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste täiendamise seadus) muutmist, kuid me ei nõustu elutähtsa teenuse

osutajale lisatava kohustusega korraldada oma töötajatele iga kahe aasta järel elanikkonnakaitse

koolitus. Seetõttu kooskõlastame eelnõu märkustega arvestamisel.

Alles selle aasta oktoobris jõustus seaduse muudatus, millega kehtestati elutähtsa teenuse

osutajale oma töötajate koolitamise kohustus, eesmärgiga suurendada nende teadlikkust

elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus

sarnases olukorras või nende ohu korral. Meie hinnangul arvestab viidatud säte juba laiema

pildiga võimalikest riskidest, samuti arvestab elutähtsa teenuse osutaja erinevaid ohte

toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel – nii arvestab teenuse osutaja erinevaid

kriisiolukordi ja asjaolusid oma koolituse raames nagunii. Uue koolituse lisamist võib kaaluda

siis kui praktikas ilmneb, et sügisel loodud kohustusest ei piisa.

Arvestatud osaliselt. ETOde koolituskohustus

on seotud riskianalüüsis nimetatud

töökohtadega ehk ETO nimetab need isikud,

kellele ta korraldab vajalikke koolitusi.

Eelnõuga täiendatakse olemasoleva koolituse

sätet, lisades sinna elanikkonnakaitse teema.

Koolituste regulaarsuse valib samuti ETO ise,

kuid meie soovitus on, et see oleks sama, mis

riskianalüüsi ülevaatamine ehk üks kord kahe

aasta jooksul.

Veebikoolitus, mille riik on loonud, on vaid üks

võimalus, mida ei pea kasutama. Seega ei ole

mõistlik seda eelnõus nimetada.

Samuti võiks eelnõus täpsustada, kelle kohustus on tagada avaliku sektori poolt üks baaskursus,

mida on võimalik kõigile digiriigi akadeemias tasuta jagada. Seletuskirja järgi on

Sisekaitseakadeemial, Päästeametil ja nende koostööpartneritel üks võimalik baaskursus

valminud, kuid eelnõu sellist kohustust ei sätesta. Seega jääb ebaselgeks, kelle poolt tekib tasuta

baaskursus, mida avalik sektor ja üldsus kasutada saaks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 19.12.2024 kiri nr 2-3/2786

Kontaktisik: Kerli Zirk (54760 963; [email protected])

1. Eelnõu seletuskirjas on varjumiskoha ja varjendi erinevust hästi selgitatud, kuid

seaduseelnõust endast seda erinevust nii hästi välja ei tule. Võiks kaaluda erinevuse täpsustamist

ka eelnõu tekstis, et ettevõttetele ja hoonete omanikele oleks selgem, mis kohustused millisel

juhul neile kehtima hakkavad.

Arvestatud. Selguse huvides jagasime varjendi

rajamise ning varjumiskoha kohandamise sätted

eraldi paragrahvideks.

2. Seoses varjumiskohtade ja varjendite ehitamise kohustusega on mõju majandusele,

ettevõtetele küll mõnevõrra analüüsitud, kuid tegelik mõju suurus/olulisus sõltub tegelikult

paljuski just määrusest, mida seaduse alusel kehtestatakse ja mille täpsem sisu on hetkel veel

teadmata. Teeme ettepaneku see sisu võimalikult aegsasti läbi rääkida või vähemalt mingil

määral seaduse tasandil reguleerida. Lisaks on asjakohane mõjude osas välja tuua, et uusehitiste

hinnatõusuga võib kaasneda nende kehvem konkurentsipositsioon turul võrreldes vanemate

ehitistega.

Võtame teadmiseks. Teisel kooskõlastusringile

esitatakse eelnõu täiendatud rakendusakti

kavandiga.

3. Ettepanek: Eemaldada § 16 prim 2 lg 6 miinimumpindala tingimus ehitistelt, mille

kasutusotstarbest tulenevalt on vaja erilist tähelepanu pöörata sellele, et kõikidele inimestele

oleks tagatud võrdsed võimalused olenemata elukohast, majanduslikust seisust ja vaimsest või

füüsilisest võimekusest.

Uus tekst: § 16 prim 3 lg 6 p 1 Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:

1) erihoolekandeasutuse või ühiselamu hoone, haridusasutuse hoone (sh koolieelne lasteasutus),

haigla;

2) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või

meelelahutus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud brutopind on

vähemalt 1200 ruutmeetrit;

3) tööstushoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.

Mittearvestatud. Kõigile viidatud hoonetele

kohustuse panek võib hakata takistama ka

väiksemate hoolekandeasutuste ja

haridusasutuse hoonete rajamist, kuna varjendi

rajamise kulud väikeste hoonete puhul ei oleks

enam 1-2% hoone kogumaksumusest ning

hoone tõstaks hoone rajamise ruutmeetrihinda

proportsionaalselt rohkem, kui suurte hoonete

puhul. Siiski ei takista käesolev eelnõu varjendi

vabatahtlikult rajamist nendesse hoonetesse.

Praegu eelnõus: § 16 prim 2 . Varjend ja varjumiskoht (6) Mitteavalik varjend rajatakse, kui

püstitatakse: 1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või

teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone,

mille suletud brutopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit;

Põhjendus: Lapsed, eakad, puuetega inimesed ning haiglates viibivad inimesed vajavad erilist

tähelepanu kaitse kavandamisel, sest neil on vähem võimalusi end iseseisvalt kaitsta ja valida,

kus nad viibivad. Esmatähtsaid teenuseid pakkuvatel töötajatel (näiteks meditsiinitöötajad,

hooldajad, õpetajad) on vähem paindlikkust valida töökohta ning nad tõenäolisemalt jätkavad

töötamist ja hoolealuste abistamist ka kriisiolukorras. Maapiirkondades, aga ka linnades, võivad

olla need hooned väiksemad näiteks , kui hoolealuste arv piirkonnast tulenevalt väiksem või

kehtivad muud piiravad ehitustingimused. Väiksemaid hoolekande asutusi tehakse ka põhjusel,

et pakkuda hoolealustele parimat võimalikku hoolt. Ei ole vastuvõetav, et näiteks väiksemad

lasteasutused või erihoolekandeasutused poleks samaväärse varjumisvõimekusega, kui

suuremad. Kõikidele ja kõikjal võrdne kaitse annab kindlustunnet kriisis esmareageerijatele, et

nad ei peaks ruttama esmajoones oma lähedasi päästma.

Võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) §14 sätestab, et iga ministeerium jälgib oma valitsemisala

piires VõrdKS nõuete täitmist ning teeb koostööd teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise

põhimõtte edendamisel1. Puuetega inimeste õiguste konventsioon2 artikkel 4 § 1 lg C kohustab

Eestit arvestama puuetega inimeste inimõiguste kaitse ja edendamisega kõikides poliitikates ja

programmides. Konventsiooni mõistes ei loeta diskrimineerimiseks erimeetmeid, mis on

vajalikud, et kiirendada puuetega inimeste faktilise võrdsuse saavutamist või see tegelikult

saavutada (Artikkel 5 §4). Konventsiooni artikkel 8 käsitleb teadlikkuse suurendamist, artikkel

9 juurdepääsetavust, artikkel 10 õigust elule, artikkel 11 ohuolukordi ja humanitaarseid

eriolukordi, artikkel 19 iseseisvat elu ja kogukonda kaasamist, artikkel 21 juurdepääsu teabele.

4. Tähelepanek: §4 Ehitusseadustiku täiendamine katab varjendid, aga ei maini varjumiskohti.

Kuna ka varjumiskohad on reguleeritud, siis kas peaks neid sisaldama?

Selgitame. Varjumiskoha kohandamine ei eelda

ehitustegevust ning erinevalt varjendist ei ole

varjumiskoht hoone kohustuslik osa.

5. Tähelepanek: Kas § 16 prim 2 lõikes 8 sätestatud kohustusega seoses tuleks täiendada ka

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse3 § 39, et kohustust oleks võimalik paremini täita ka

nendes hoonetes, kus omanike osavõtlikkus on ebaühtlane?

Selgitame. Eelnõu koostajate hinnangul ei

takista täna kehtiv korteriomandi- ja

korteriühistuseadus varjumise korraldamist ning

ei vaja eraldi reguleerimist antud seaduses.

6. Ettepanek: Lisada § 16 prim 2, lg 3, et avalik varjend ja varjumiskoht on ligipääsetav.

Uus tekst: § 16 prim2, lg 3 Varjendid ja varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.

Avalik varjend ja avalik varjumiskoht on avalikus kohas igaühele ette nähtud ja ligipääsetav

koht varjumiseks. Mitteavalik varjend ja mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige

konkreetse ehitise kasutajale.

Põhjendus: Avalikus kasutuses ehitiste puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et ehitised

oleksid ligipääsetavad kõikidele elanikkonnagruppidele, sh puuetega inimestele, lastele,

eakatele, vigastatud inimestele ning kriisiolukorras segadusse sattunud inimestele. Kuna uute

varjendite ehitamine ja ümberehitamine on tavaehitusest keerukam, siis tuleb ligipääsetavuse

elementidega arvestada igas kavandamise ja ehitamise etapis. Seetõttu on vajalik ka seaduse

tasemel see ootus selgelt väljendada. Kuigi ehitiste ligipääsetavuse nõuded kehtivad juba

aastaid, on teadlikkus ja teostus olnud siiski ebaühtlane. Kui see ootus saab seadusesse kirja, on

parem võimalus, et uut sorti objektide esmasel väljatöötamisel ja uute töövõtete omandamisel

integreeritakse töövoogu ka ligipääsetavuse aspektidega arvestamine

Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust

täpsustatud. Ligipääsetavuse nõuded

täpsustatakse rakendusaktis.

7. Lisaks soovime välja konkreetsed ettepanekud määruste täiendamiseks:

Määrus: Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel

Ettepanek: § 1 lg 3 „ korraldab varjumisteabe, sealhulgas varjumiskoha tähistuse ja juhiste

esitamise puudega inimesele ligipääsetavalt ja arusaadaval viisil“

Põhjendus: Lisada sõna “ligipääsetavalt”, sest see sisaldab nii arusaamist (lihtne keel) kui ka

erinevaid esitusviise, näiteks ekraanilugeriga etteloetav või suurendatav tekst, subtiitrid ja

viipekeel. Info ligipääsetavust ei pruugi takistada ainult teksti mõistmine vaid ka muud asjaolud.

Võtame teadmiseks. Arvestame rakendusakti

koostamisel

8. Määrus: Nõuded varjendile ja varjumiskohale ning varjendi ja varjumiskoha rajamise

kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi

Kommentaar § 7 kohta: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika

osakond on valmist kaasa rääkima varjendi ja varjumiskoha ligipääsetavuse nõuete sisustamisel.

Kliimaministeeriumis ehitus- ja elukeskkonna osakond (kontaktisik Kaido-Allan Lainurm) on

koostamas määruse eelnõud, mis sätestab ligipääsetavuse nõuded ehitistele. Praegu kehtib

määrus „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele4“. Soovitame arutada,

millisesse määrusesse on kõige tulemuslikum varjendile kehtivad ligipääsetavuse nõuded kirja

panna ja kuidas neid omavahel viidata, et info kindlasti projekteerijateni jõuaks.

Ettepanek: Määruse § 9 ja § 10 nimekirja hoonete otstarvetest muuta sarnaselt ettepanekule,

mis tehti seaduseelnõu § 16 prim 2 lg 6 kohta.

Võtame teadmiseks. Kaasame MKM-i ja

KliM-i esindajad rakendusakti väljatöötamisse.

9. Tähelepanek: Seaduseelnõu § 16 prim 2 lg 6 räägib varjendi rajamise kohustusest aga

nimekirja täpsustav loetelu määruse tekstis räägib hoopis varjekohtade rajamise kohustusest.

Arvestatud. Rakendusakti kavandi sõnastust

täpsustatud

10. Määrus: Varjumisplaani koostamise nõuded ja kord

Ettepanek: § 5 plaani sisu võiks sisaldada ligipääsetavuse kirjeldust, kuidas erinevad sihtrühmad

iseseisvalt varjumiskohta ja sealt välja pääsevad. Näiteks lapsed, eakad, voodihaiged, puuetega

inimesed, haavatud inimesed. Kirjeldamine aitab plaani koostajal stsenaariume mõttes läbi

mängida ning ligipääsetavuse barjääre ennetada.

Võtame teadmiseks. Arvestame rakendusakti

koostamisel.

11. Eelnõu § 1 sätestab:

§ 1. Hädaolukorra seaduse täiendamine

seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

(3) Päästeamet võib kohustada meediateenuse osutajat, elektroonilise side ettevõtjat,

multipleksimisteenuse osutajat, avalikus ruumis paikneva elektroonilise teadetetahvli valdajat,

riikliku mobiilirakenduse valdajat ja nende lepingupartnerit (edaspidi kohustatud isik) liituma

EE-ALARM-iga

Tähelepanek: eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millistele kriteeriumitele tuginedes otsustab

Päästeamet kohustada nimetatud subjekte liituma EE-ALARM-iga. Näiteks tegutseb Eestis ca

paarsada sideettevõtjat (ca 30 suuremat). Eelnõu põhjal antakse Päästeametile õigus kohustuse

panekuks, mida ta võib kasutada või mitte kasutada. Oluline on rõhutada, et liitumine EE-

ALARM-iga toob subjektile kaasa kulusid, mis on seotud süsteemiga liidestamisega. Seetõttu

Arvestatud. Sätte sõnastust täpsustatud.

soovitame kaaluda võimalust piiritleda selgemalt, millistel juhtudel või millistele tunnustele

vastavatele subjektidele on võimalik EE-ALARM-iga liitumise kohustus panna.

12. Eelnõu § 6. Elektroonilise side seaduse täiendamine

Elektroonilise side seaduse § 1051 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) mitte rohkem kui üks kord aastas Päästeameti otsusel ohuteavitussüsteemi

terviktestimiseks.”.

Märkus: täna kehtiv ESS § 1051 lg 1 sätestab:

Kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse

kasutajale võib edastada ohutuks tegutsemiseks juhised (edaspidi ohuteavitus) järgmistel

juhtudel: 1) valitsusasutuse, eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel, kui

mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule või tervisele esineb oht või sellise

ohu lõppemise korral, arvestades, et oht elule või tervisele on eelkõige paljusid inimesi ohustav

vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord;

2) kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal valitsusasutuse,

eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või peaministri otsusel riigi julgeolekut ohustava

sündmuse või selle lõppemise korral;

3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel hädaolukorra seaduse § 18

lõikes 3 nimetatud õppuse ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel

kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel.

Seega juba täna on võimalik testida õppustel EE-ALARM süsteemi ja ohuteavituse saatmist.

Õppuste eesmärk peakski olema ohuolukordade läbimängimine ning erinevate süsteemide

töökindluse testimine.

Seletuskirjast ei selgu, millist täiendavat teavet peaks andma Päästeametipoolne

ohuteavitussüsteemi terviktestimine võrreldes ESS § 1051 lg 1 p 3 sätestatud õppustega.

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale

mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohuteavituse saatmine eeldab tema

asukoha positsioneerimist, mis omakorda riivab tema eraelu puutumatust.

Eeltoodust lähtuvalt palume täiendavalt kaaluda muudatusettepaneku vajalikkust.

Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud

13. Ettepanek: § 4 lg 2 lisada ligipääsetavuse nõuded „Viivitamatu ohuteate tekst peab üldjuhul

olema koostatud eesti, vene ja inglise keeles. Eelsalvestatud ohuteade on selges või lihtsas keeles

ning sõnumi arusaadavus testitud intellektipuudega inimeste ning lastega. Võimalusel lisatakse

Arvestatud osaliselt. Arvestame tektud

märkust ohuteavituse edastamise

juhendmaterjalide koostamisel.

tekstile piktogrammid ja eesti viipekeelne tõlge. Teade edastatakse võimalusel mitme meele

kaudu tajutavana.“

Põhjendus: Arvestada võimalikult erineva vaimse võimekusega, kriisiolukorras segadusse

sattunud inimestega, nimetatud keeli mitte teadvate inimestega, lugemisoskuseta inimestega ja

viipekeelsete kurtidega. Kui infokandja võimaldab lisaks tekstile edastada piktogramme või

videot, siis võiks seda kasutada. Eelsalvestatud sõnumite tekstid tuleks testida sihtrühmadega,

kes võivad järgida korraldusi sõna-sõnalt või sõnumist teisiti aru saada. Teade tuleb võimalusel

edastada mitme meele kaudu tajutavana, näiteks kombineerides heli ja visuaalset taju.

Sotsiaalmeedia postitustel panna tähele, et info poleks ainult pildi kujul vaid ka tekstina loetav,

et seda pääseks lugema pimedad ja vaegnägijad. Videosõnumitele on vaja esimesel võimalusel

lisada subtiitrid.

14. Ettepanek: § 6 lg 3 p1 lisada „ Sireeniseade peab võimaldama viivitamatu ohuteate

edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme kaudu. Kui see on tehniliselt võimalik

ja otstarbekas, annab sireeniseade ohuteate edasi ka visuaalselt tajutavana.“

Põhjendus: Kui on võimalik sireeniseadmele lisada visuaalne väljund, näiteks kaugele nähtav

valgusmajakas, siis võivad sireeni märgata ka kurdid ja tugeva kuulmislangusega inimesed.

Mitte arvestatud. Sireeniseadet ei kasutata

ohuteate edastamisel mitte kunagi ainsa

teavitusviisina ning sireeniseadme heli mitte

kuulvatele inimestele (sh erivajadustega

inimestele) tagatakse ohuteavituse levitamine

teiste kanalite vahendusel (nt SMS,

mobiilirakendus, tv, raadio). Sireeniseadme

varustamine täiendava valguslahendusega ei ole

eelnõu koostajate hinnangul otstarbekas, sest:

• vajaks paigaldamisel erinõudeid, et

tagada nähtavus (maja katusel olev valgusallikas

tänavale ei paista);

• tooks sireeniseadme relvakonflikti

olukorras väga kergesti haavatavaks

sihtmärgiks.

15. Elutähtsa teenuse osutajate koolituskohustus peaks olema proportsionaalne ehk vastama

näiteks riskianalüüsile ja -plaanile täpsema sihtgrupi määratlemisel. Leiame, et kõigile

töötajatele kohustuse seadmine ei ole proportsionaalne ning ei lähe kokku elutähtsa teenuse

osutaja põhimõttega. Näiteks ei kanna kõik töötajad elutähtsa teenuse osutamiseks konkreetset

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud, et

suurendada kohustuse osas paindlikkust.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimine on

muudatuse kohaselt lisatud juba kehtivasse

koolituskohustusse, koostoimes Vabariigi

Valitsuse 29.07.2021 määruse nr 75 „Elutähtsa

rolli – sideettevõtjate puhul näiteks turundustegevused. Leiame, et neile võiks olla koolitus

soovituslik, aga vabatahtlik.

teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani

nõuded, nende koostamise ning plaani

kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ § 8 punktiga

1 otsustab ETO riskianalüüsi koostamisel,

milline on kriitilise tegevuse toimimiseks

vajaliku personali optimaalne ja minimaalne

arv, sealhulgas elutähtsa teenuse

toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad

ning millised oskused ja teadmised peavad

personalil olema.

16. § 3 lg 1 lisada koolituse õppekavasse inimeste erinevustest tulenevate vajadustega

arvestamine. Seda on vaja, et osataks märgata ja vajadusel ka aktiivselt otsida abivajavaid

inimesi, nt lapsi, eakaid, noori, puuetega inimesi. Varjumise ajal on vaja osata käituda

erinevustega arvestavalt, säilitada kitsastes tingimustes pingelisel hetkel inimväärikus ja teistega

arvestamine. See haakub tegutsemisega kogukonnana, kuid laiemalt, kui ressursside jagamise

vaatenurgast.

Arvestatud

17. Käsitletavad teemad puudutavad kogu ühiskonda, mistõttu soovitame muudatuste

kommunikatsioonis arvestada puuetega inimeste ja erinevas vanuses inimeste vajadusega saada

info muudatuste kohta ligipääsetavas formaadis (nt ligipääsetavad infokandjad, viipekeelne

tõlge, tõlge lihtsasse keelde) ning aegsasti, et hoida ära teadmatusest tulenevat muret.

Eelnõu koostamisse kaasatud osapoolte seast ei leidnud veteranide, eakate, omastehooldajate

ega laste huvikaitse organisatsioone. Soovitame neid võimalusel kaasata.

Teadmiseks võetud

Riigikantselei, 02.12.2024 kiri nr 7-2/24-01719-2

1. Palume eelnõu kohta esitatud märkuste (sh mitteametlikult edastatud) lahendamisse kaasata

ka Riigikantselei esindajad, kuna TsiRKSi eelnõuga tunnistatakse HOS kehtetuks ja kavandatud

elanikkonnakaitse regulatsioon sätestatakse edaspidi TsiRKSis.

TsiRKSi eesmärk on tagada süsteemselt erinevateks erikordadeks valmistumine ja nende

lahendamine. Praeguse eelnõuga on kavas sätestada HOSis viivitamatu ohuteate edastamise ja

varjumine regulatsioon. Samas on neid vajalik rakendada lisaks HOSis sätestatud

hädaolukorrale (ja selle ohule) ka muude erikordade ajal nagu kõrgendatud kaitsevalmidus,

Selgitame. Hädaolukorra seaduse §-i 1 lõike 2

kohaselt kohaldatakse hädaolukorra seadust

riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda

ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja

sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes

seadustes ei sätestata teisiti. Kehtivates muudes

seadustes ei ole varjumist ega viivitamatu

erakorraline seisukord, sõjaseisukord, mis on aga reguleeritud riigikaitseseaduses (RiKS) ja

erakorralise seisukorra seaduses (ErSS). Nimetatud seadustes eelnõu kohaselt muudatusi ei

tehta, mis tõstatab küsimuse, kuidas kohaldatakse HOSi kavandatud regulatsiooni eespool

nimetatud olukordade lahendamisel.

ohuteate edastamist reguleeritud, seega HOS § 1

lõike 2 kohaselt kohaldatakse HOS-is sätestatut.

2. Viivitamatu ohuteate edastamine (eelnõuga kavandatav HOS § 131) erineb oluliselt TsiRKSi

eelnõus koostöös Siseministeeriumiga väljatöötatud sätetest. TsiRKSi eelnõu väljatöötamisel on

juhindutud mh tehnoloogia neutraalsuse põhimõttest, et tagada vajalik paindlikkus seadusandja

eesmärgi saavutamiseks mistahes tehnoloogiate või süsteemide muutumisel. TsiRKSi eelnõu

kohaselt edastatakse viivitamatu ohuteade eelkõige massiteabevahendites, elektroonilise side

teenuse kasutamise teel või helisignaalina sireenisüsteemi kaudu või muu kanali kaudu.

Siseministeeriumi esitatud eelnõu (HOS § 131 lõike 1 teine lause) kohaselt kasutatakse

viivitamatu ohuteate edastamiseks üldjuhul riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM,

eelkõige selle meediateenuste, elektroonilise side teenuste või sireeniseadmetega seotud

komponente.

Riigikantselei hinnangul eemaldub eelnõuga kavandatud HOSi muudatus eespool nimetatud

põhimõttest. Mõistame eelnõu koostajate eesmärki, milleks on reguleerida mh ka riiklikku

ohuteavituse süsteemi EE-ALARM, selle kasutuselevõttu või selle kasutamist, kuid praegu ei

ole selle süsteemi seaduse tasandil reguleerimise vajadus arusaadav ja see ei ole ka eelnõus

selgelt sätestatud. Näiteks väidetakse eelnõu seletuskirjas, et eelnõus määratletakse termin

„riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM“. Seda ei ole tegelikult eelnõus tehtud (terminile on

antud siiski asjakohane selgitus ainult eelnõu seletuskirjas, lk 32).

Riigikantselei hinnangul tuleb riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM (selle reguleerimise

vajaduse olemasolul) ka eraldiseisva normina seaduses defineerida. Samuti peab kaaluma, kas

seaduse tasemel tuleb reguleerida, mis osadest see süsteem täpsemalt koosneb, milline on selle

tehniline lahendus, kuidas seda hallatakse ning millised on süsteemi haldamise ja kasutamisega

(sh selles vahendatava teabe töötlemisega) seotud osaliste õigused ja kohustused. Selle süsteemi

täpsema reguleerimise vajadusele seaduse tasandil viitab ka eelnõuga kavandatud HOSi § 131

lõige 3, mille kohaselt saaks erinevaid subjekte kohustada selle süsteemiga liituma.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu on täiendatud EE-ALARM

defineerimisega.

Eelnõus on täpsustatud EE-ALARM-iga liituma

kohustatud isikud.

TsiRKSi eelnõus toodud sõnastus ei ole eelnõu

koostajate hinnangul asjakohane, sest

kohustatakse liituma süsteemiga, mis tähendab,

et iga asutus oma ohuteate edastamisel ei

kohusta ühtegi maasiteabevahendi valdajat eha

teisi igakordselt vaid sisestab ohuteate süsteemi

ning see esitatakse lõppkasutajale ilma

kohustatud isiku igakordse tegevuseta.

Nimetatud liitumise kohustus, täpsemalt selle eesmärk, on jäänud seaduse tasandil samuti

sisustamata. Võib eeldada, et subjektid, keda kohustatakse liituma EE-ALARM süsteemiga, on

ühtlasi kohustatud viivitamatu ohuteate ka avaldama (erinevalt liitumisest ei sätesta eelnõu

viivitamatu ohuteate avaldamise kohustust). Lisaks on kohustatud subjektide ring erinevalt

TSiRKSi eelnõust sõnastatud kinniselt, välistades sellega viivitamatu ohuteate avaldamise

kohustusega subjektide hulgast need, kes pole liitunud EE-ALARM süsteemiga ega vasta ka

juriidiliselt sättes nimetatule, kuid samas võib neil selline võimekus olla. Palume kohustatud

subjektide määratlemisel kasutada analoogset sõnastust, nagu on TsiRKSi eelnõus:

valitsusasutus, Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav

asutus ja nende volitatud isik võivad kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side

ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama viivitamatu ohuteate tasuta, muutmata kujul

ja viivitamata.

3. Eelnõuga kavandatava HOSi § 131 lõigetest 4 ja 7 tuleneb, et HOSiga reguleeritud viivitamatu

ohuteate edastamist (mh sireeniseadmete kaudu) rakendatakse ka kõrgendatud kaitsevalmiduse,

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Seletuskirjas on selgitatud, et kui toimunud

sündmuse lahendamise käigus ilmneb viivitamatu ohuteate edastamise vajadus, siis langetab

ohuteavituse väljasaatmise otsuse valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või

kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka

peaminister. Erakorralise seisukorra lahendamist reguleerib erakorralise seisukorra seadus

(ErSS). Kaitsevalmiduse kõrgendamine ja sõjaseisukorra lahendamine on omakorda sätestatud

riigikaitseseaduses (RiKS). Nimetatud erikordade ajal on samamoodi vajalik ohuteavitust

rakendada. Seletuskirjas tuleks täiendavalt selgitada, kuidas kohaldub HOSiga reguleeritav

viivitamatu ohuteate edastamine (sh selle otsustamine) ErSSis või RiKSis nimetatud erikordade

ajal, kuna nimetatud erikordade (nt erakorralise seisukorra) lahendamist HOS ei reguleeri.

Vt. punkti 1 selgitust

4. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas rakendatakse eelnõuga kavandatud viivitamatu

ohuteate edastamist ja sireenide kasutumist (sh selle otsustusprotsessi) ühel ajal suurõnnetuse

ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja kasutatava varajase hoiatuse süsteemiga, kus inimeste

koheseks teavitamiseks kasutatakse samuti sireeniseadmeid (vt majandus- ja taristuministri

01.03.2026 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

Selgitame. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike

ettevõtete kohustused on kemikaaliseaduses ja

sinna tehakse vastavasisuline muudatus, mis

lubab ettevõtetel nende territooriumil toimunud

õnnetuse korral elanike teavitamiseks kasutada

riiklikku sireenivõrgustikku.

dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele“ § 7).

5. Teeme ettepaneku kasutada uusi termineid samas sõnastuses, nagu need on kavandatud

koostöös Siseministeeriumiga TsiRKSi eelnõus. Alternatiivset tooge palun esile, miks on vajalik

muuta koostöös tehtud termineid.

- Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on isikute elu või tervist ähvardava vahetu ohu

korral ohustatud kohas viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse

tema elu ja tervise kaitse eesmärgil.

- Varjend käesoleva seaduse tähenduses on ehitis või selle osa, mis on ehitatud arvestades

käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõudeid varjumiseks eelkõige plahvatusega kaasneva

lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste eest.

- Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on ehitis või selle osa, mis on olemasolevas

ehitises kohandatud arvestades käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõudeid varjumiseks

eelkõige plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

Selgitame. Eelnõus on terminite kasutamisel

tehtud parandused lähtuvalt

kooskõlastusuringilt tulnud ettepanekutest ning

keelelistest märkustest.

6. Eelnõuga kavandatud HOSi § 162 lõike 4 kohaselt rajab varjendi hoone omanik hoonesse või

selle vahetus läheduses ehitisse. Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühe varjendi,

mis peab olema valmis esimese hoone kasutusel võtmise ajaks.

Oleme selle sätte teise lause sõnastuse probleemile juhtinud tähelepanu ka TsiRKSi eelnõu

koostamisel. Puudub selgus, millised on selliste (lähestikku asuvate) hoonete valdajate või

omanike (sh omavahelised) kohustused varjendite rajamisel. Eraomandisse kuuluvate hoonete

varjendid on eelnõu kohaselt ka mitteavalikud ja mõeldud kasutamiseks eelkõige selle hoone

kasutajale. Need küsimused tekkiks juba lähestikku kavandatavate hoonete (nt kortermajade)

planeerimisel, kus hoonete püstitamise eest vastutavad isikud ja/või kinnisasja omanikud on

erinevad. Seletuskirjas ei ole selle kohta täpsemaid selgitusi antud ning pole üheselt mõistetav,

mis on kavandatud sätte eesmärk. Palume kaaluda lõike 4 sõnastamist järgmiselt:

„(4) Varjend rajatakse hoonesse või selle vahetus läheduses asuvasse ehitisse. Ehitusseadustiku

§ 3 lõikes 2 nimetatud funktsionaalselt koos toimivasse ehituslikku

Arvestatud osaliselt. Eelnõu seletuskirja

täpsustatud.

kompleksi, mis koosneb mitmest (käesoleva paragrahvi lõikes /…/ või /…/) nimetatud hoonest,

peab rajama vähemalt ühe varjendi.“.

7. Riigikantselei ei pea vajalikuks, et eelnõuga kavandatud HOSi § 162 lõikega 10 antakse

varjendi ja varjumiskoha varjumiseks vahetult kasutusele võtmise ettevalmistamise otsustamine

Vabariigi Valitsusele. Palume selle lõike eelnõust välja jätta.

Seletuskirja kohaselt on varjendeid ning varjumiskohti lubatud igapäevaselt kasutada muul

eesmärgil, selleks et tagada hoonetes ruumi maksimaalselt efektiivne kasutamine. Varjendid ja

varjumiskohad tuleb varjumiseks valmis seada sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri

määruses sätestatud tähtaja jooksul. Käesoleva lõike kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus, millal

selle tähtaja kulgemine algab (seletuskirja lk 19).

Varjendi ja varjumiskoha varjumiseks vahetult kasutusele võtmise ettevalmistamise otsustuse

viimine Vabariigi Valitsuse tasandile on ebamõistlik, sest sedalaadi küsimused (samuti nendega

kaasnevad riived põhiõigustele ja -vabadustele) ei kuulu Vabariigi Valitsuse otsustuspädevusse,

arvestades Vabariigi Valitsusele põhiseadusega pandud ülesandeid.

Kordame siinkohal TsiRKSi eelnõu väljatöötamisel antud selgitusi. Varjumise eesmärk on

tagada, et inimene oleks väliskeskkonna ohtude eest kaitstud. Iga inimene tegeleb varjumisega

iseseisvalt, liikudes varjumiskohta, mis aitab kaitsta tema elu ja tervist väliskeskkonna ohtude

eest. Seega on varjumine turvalisse kohta inimese iseseisev otsus, mis ei vaja Vabariigi Valitsuse

eelnevat heakskiitu. Nii selle kui ka TsiRKSi eelnõuga kohustub riik aga looma elanikkonnale

minimaalsed võimalused varjumiseks. Samuti saab seadusega anda ja ka peab andma selleks

pädevale asutusele õigused kohaldada varjumise vajaduse tekkimisel igaühe elu ja tervist

säästvaid meetmeid, mis võivad riivata ka põhiõigusi ja -vabadusi (nt KorSis sätestatud riikliku

järelevalve meetmete rakendamine). Reaalseks (varjumist nõudvaks) ohuolukorraks peab

seadusandja võimaldama just operatiivtasandil tegutsevale asutusele maksimaalsed, kuid

proportsionaalsed õigused ja töövahendid elude päästmiseks ja õiguskorra tagamiseks. Seega ei

peaks kohustama Vabariigi Valitsust kiireloomuliselt kogunema selleks, et nõuda

Mitte arvestatud. Varjendite ja

varjumiskohtade varjumiseks

ettevalmistammise otsuse teeb Vabariigi

Valitsus, kuna sisuliselt on tegemist

eelhoiatusega, mis annab ühiskonnale selge

sõnumi, et relvastatud konflikti või muu

samalaadse sündmuse oht on lähipäevil

tõenäoline ja seetõttu tuleb valmistuda

varjumiseks. Tegemist on suure mõjuga

ühiskondliku sõnumiga ja seetõttu on

otsustustasand määratud Vabariigi Valitsuse

tasandile.

Lisaks on eelnõu teksti muudetud selliselt, et

selgemalt tuleks välja selle eelhoiatuse ja EE-

ALARMi erinevus.

asjassepuutuvatelt varjendite omanikelt varjendite ettevalmistamist. Varjumise eesmärki ja

sellega kaasnevate tegevuste iseloomu arvestades tuleb sellised küsimused lahendada

võimalikult kiirelt asutuste tasandil.

8. Seonduvalt eelmise punktiga teeme ettepaneku täiendada eelnõuga kavandatud HOSi § 163

lõiget 1 selliselt, et varjumisplaanis tuleb kajastada mh tegevusi varjendi või varjumiskoha

kasutuselevõtmise ettevalmistamiseks vahetult enne varjumist. TsiRKSi eelnõus oleme

varjumisplaani koostamise sõnastanud järgmiselt:

„Käesolevas paragrahvis sätestatud varjendi rajamise või varjumiskoha kohandamise nõudele

vastava hoone kohta koostatakse varjumisplaan, milles kirjeldatakse varjumiseks valmistumist,

varjumiskindluse suurendamist, varjumise võimalusi ja tegevusi varjendi või varjumiskoha

kasutuselevõtmise ettevalmistamiseks vahetult enne varjumist. Varjumisplaani koostamise

korraldab ehitise valdaja. Kui ehitisel on mitu valdajat, korraldab varjumisplaani koostamise

ehitise omanik.“

Päästeametil on õigus rakendada varjumiskohtade ettevalmistamise vajaduse tekkimisel KorSi

§-s 26 sätestatud riikliku järelevalve üldmeedet (teavitamine), samuti on Päästeameti pädevuses

käivitada elanikkonna kiireloomuliseks teavitamiseks viivitamatu ohuteate edastamine (eelnõu

§ 1 p 1). Päästeametile on pandud eelnõuga ka ülesanne teha riiklikku järelevalvet

varjumisplaanide koostamise nõude täitmise üle (eelnõu § 1 p 7). Riigikantselei hinnangul

tagaks varjendite ja varjumiskohtade ettevalmistamise kohustuse üle riikliku järelevalve

tegemine soovitud eesmärgi.

Arvestame osaliselt. Arvestame esitatud

märkustega rakendusakti koostamisel.

9. Eelnõuga kavandatud HOSi § 162 lõige 8 tuleks Riigikantselei hinnangul sätestada seaduse

üleminekusättes (ehk HOSi §-s 53).

Samuti palume hinnata §-ga 5 kavandatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse täiendamist. Varjendi rajamise nõudeid tegelikult ehitusseadustikus ei sätestata. Kõik

varjendi nõuded on reguleeritud eelnõu § 1 p 3 kohaselt HOSis (sh antakse HOSis volitusnorm

varjendi täpsemate nõuete määramiseks HOSi alusel

Selgitame. Eelnõuga täiendatakse EhS § 11

lõikes 2 olevat ehitisele esitatavate nõuete

loetelu. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse täiendamine on vajalik, et

välistada EhS muudatuse tagasiulatuv mõju.

Varjendi rajamise tehnilised nõuded

sätestatakse sisejulgeoleku tagamise eest

vastutava ministri määrusega, mis antakse HOS-

ist ja EhS-st tuleneva volitusnormi alusel.

sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri määrusega). Leiame, et eelnõu §-ga 5

kavandatud muudatus tuleb viia HOSi §-i 53 (üleminekusätted).

10. Eelnõu §-ga 5 kavandatud muudatus on problemaatiline. Sätte kohaselt peab enne 2025.

aasta 1. septembrit rajatud varjend või varjumiskoht olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks

ohutu. Seletuskirja kohaselt peab saama sellist varjendit ja varjumiskohta eesmärgipäraselt

kasutada, st see peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu. Praegusel juhul jäetakse

seadusega reguleerimata, mida tähendab „kasutamiseks sobilik ja ohutu“, ning kas nimetatud

„varjendi“ tingimuste täitmise üle tehakse ka riiklikku järelevalvet.

Arvestatud. Eelnõu parandatud ning antud säte

eelnõust välja võetud.

11. Oleme nõus, et kavandatav elanikkonnakaitse koolitus on oluline ja hea töövahend

valdkondlike teadmiste omandamiseks, mille sarnast seni pole olnud. Seetõttu peame kindlasti

vajalikuks selle laia kättesaadavust ja sellekohase kommunikatsiooni korraldamist kõigile

huvilistele. Siiski palume kaaluda, kas koolituskohustuse seadmine kõigile avaliku sektori

töötajatele ja elutähtsa teenuse osutajatele seadusega on proportsionaalne meede, arvestades

koolituse mahtu ja selle läbimiseks kuluvaid töötunde (koolituse läbimise ajakulu 6 h). Tuleb

arvestada, et tegemist ei ole ainsa riigipoolse kohustusega avaliku sektori töötajatele ja elutähtsa

teenuse osutajatele. Leiame, et igal tööandjal peaks jääma võimalus koostada personali

tööülesannetest ja ametikohal vajaminevatest kompetentsidest tulenevalt individuaalne

koolitustellimus, sh määrata ise töötajad, kellel on tarvis koolitus läbida. Eelnõu näeb ette

koolituskohustuse avaliku sektori asutustele, seletuskirjas selgitatakse, keda mõeldakse avaliku

sektori asutuse all. Seletuskirja määratluse järgi lähevad selle termini alla ka näiteks Rõuge valla

raamatukogu, Pärnu Lasteaed Mai, Estonia SPA Hotels AS jne. Jääb selgusetuks, miks on tehtud

just selline valik, kus elanikkonnakaitse koolitus muutub kohustuslikuks kohalikes

omavalitsustes nt munitsipaallasteaedadele, kuid mitte eralasteaedadele. Palume täiendada

eelnõu ja sätestada seaduses, kuidas kasutatakse terminit „avaliku sektori asutus“ HOSi

tähenduses.

Mitte arvestatud. Elanikkonnakaitse koolitus

jäetakse kohustuslikuks avaliku sektori

asutustele nii, nagu see praegu eelnõus on

kajastatud. See ei tähenda, et kohustusega

mittehõlmatud asutused ei võiks neid oma

töötajatele korraldada. Avalik sektor on

määratud RaMi põhimõtete järgi ja seda ei

hakata eelnõus muutma, asutuste variatiivsus

annab kindluse, et vajalikud teadmised jõuavad

võimalikult suure hulga elanikkonnani.

ETOde osas tehti eelnõus muudatus, millega

saab ETO ise valida, keda ja millise

regulaarsusega ta koolituma kohustub

Eesti Linnade ja Valdade Liit, 26.11.2024 kiri nr 5-1/441-1

Kontaktisik: Mailiis Kaljula ([email protected]; 56621771)

1. Varjumiskohtade vajadus on arusaadav. Samas toob see KOVidele selgelt kaasa täiendavad

kulud ja töökoormuse: näiteks peab KOVi töötaja füüsiliselt, st ajakuluga otsima ja välja

Teadmiseks võetud. KOV-id on kaasatud

varjumise korraldamisse, kuna nad omavad

parimat teadmist kohalikest oludest.

pakkuma sobivaid kohti. Kui varjumiskoht on KOV hallatava asutusega seotud, on KOVi roll

hakata koordineerima varjumiskohaga seotud tegevusi.

2. Varjumiskoha ettevalmistusega, kui see asub KOV hallatavas asutuses, võivad kaasneda

rahalised kulutused, eriti juhul, kui neid on omavalitsuses mitu. Nt raamatukogud, spordihallid,

rahvamajad jne. Kui siia lisada mitteavaliku varjumiskohaga hooned, nt hooldekodud,

haridusasutused, varjupaigad, asenduskodud, võivad rahalised kulutused akumuleeruvalt olla

väga suured. Lisaks peab ka KOV tasandil keegi hakkama neid haldama, samuti koordineerima

koostööd Päästeametiga.

Teadmiseks võetud. Sõjalise rünnaku korral

puuduvad inimelu kaitseks varjumisest paremad

meetodid. Nii varjendit kui varjumiskohta saab

tavaolukorras kasutada muul eesmärgil, mistõttu

ei ole tegemist nö kasutuna seisva ruumiga.

Selleks, et suurendada Eesti kohalike

omavalitsuste valmisolekut ulatuslikeks

kriisideks eraldab Siseministeerium aastatel

2025-2027 kohaliku omavalitsuse üksusetele

2,25 miljonit eurot kriisispetsialistide

palkamiseks.

3. Seletuskirjas on hinnatud, et ehituste maksumus suureneb ca 2%. Juhime tähelepanu sellele,

et ühistute, avaliku sektori puhul, lisandub käibemaks, mida ei saa tagasi küsida. Ja käibemaks

tõuseb veelgi.

Teadmiseks võetud.

4. Palume seletuskirjas selgitada, kas muudatustest tingitud hinna tõusuga arvestatakse ka

investeeringute rahastamisel olemasolevate toetusmeetmete puhul. Näiteks üürimajade

programm? Eksitav on öelda, et KOVide mõju on sama, mis teistel, sest KOVid ei ole päris

samas seisus, näiteks saab arendaja tõsta maksumuse suurenemisel kinnisvara müügihinda, kuid

KOVil puuduvad hoovad, et kulude suurenemisega samas suuruses tulusid juurde tekitada.

Selgitame. Kaasnevate kulude

rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises

riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis

5. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse ehitusseadustiku § 27 lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„31 ) Ehitusloa taotlenud isiku taotlusel võib kohaliku omavalitsuse üksus anda hoone

omanikule uued projekteerimistingimused, mis leevendavad varjendi rajamist takistavaid

asjaolusid.“; Ehitusseadustiku § 27 muudatuse sõnastus ei ole meie hinnangul õnnestunud:

antakse kohaliku omavalitsuse üksusele õigus anda hoone omanikule uued

projekteerimistingimused, et leevendada varjendi rajamist takistavaid asjaolusid. Säte tekitaks

küsimusi, mida mõeldakse uute projekteerimistingimuste all, üldjuhul on ehitusprojekti aluseks

detailplaneering ja projekteerimistingimusi ei taotleta. Hoonesse varjendi lubamisel on tegemist

detailplaneeringu vähesel määral muutmisega, kuna vajalik on maa-aluse korruse lisamine ning

varuväljapääsude tegemine väljaspoole hoonestusala. Seetõttu ei ole otstarbekas avatud

menetlust avalike väljapanekute ja aruteluga läbi viia, kui projekteerimistingimuste sisuks on

Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust

täpsustatud.

ainult varjendi rajamine. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 27 lg 31 järgmiselt: (31 ) Kui

soovitakse kehtiva detailplaneeringu alusel püstitavasse hoonesse rajada varjend, ei pea

kohaliku omavalitsuse üksus arvestama detailplaneeringus olevate varjendi ehitamist piiravate

tingimustega.

6. Eelnõust ei selgu, milliste vahendite ja meetoditega saab eraomanikult nõuda olemasolevate

hoonete varjumiskohtade kohandamist. Kasutuses oleval hoonel on olemas kasutusluba.

Täpsustamist vajaks, millise meetmega ja kuidas saab varjumiskohtade kohandamist kontrollida

ja kust tulevad vahendid varjumiskohtade kohandamiseks olemasolevates hoonetes?

Selgitame. Varjumiskoha kohandamise

kohustuse täitmise üle hakkab riikliku

järelevalvet tegema Päästeamet hädaolukorra

seaduses sätestatud korras.

7. Otseselt kasvab töökoormus ja kulu ka elanikkonnakaitse koolituse nõudega. Kulu ei ole

väike, kui koolituse peavad läbima avaliku sektori asutuse kõik teenistujad (erandeid ei ole

nimetatud), sest see võtab keskmiselt terve tööpäeva. Sõltuvalt inimese varasemast hariduslikust

taustast ja kogemusest, võib koolituse läbimine võtta aega tunduvalt kauem.

Teadmiseks võetud. Koolituse läbimine on

tehtud võimalikult paindlikuks on võimalikuks.

Koolitust on võimalik läbida veebi teel

ametnikule või töötajale kõige sobivamal ajal.

Lisaks on seda võimalik läbida etappide kaupa.

8. Ebaselgeks jääb, kust tulevad olemasolevatel ühistutel teadmised hinnata, kas olemasolevasse

hoonesse saab kohandada varjendi või varjumiskoha, kuidas koostada varjumisplaani jms.

Päästeamet saab järelevalve õigused, aga kelle kohustuseks on nõustada ja toetada ühistuid?

Samuti peavad KOVid omandama pädevuse uute nõuetega projekteerimistingimuste jms

väljastamiseks, väljastatud tingimuste muutmiseks, inimeste nõustamiseks - kuidas see tekib?

Selgitame. Varjumisplaani koostamiseks on

väljatöötamisel täiendav juhendmaterjal, mis

abistab varjumisplaani koostamisel. Lisaks on

alati võimalik pöörduda Päästeameti poole abi

saamiseks.

9. Kas ainult elanikkonnakaitse koolitustest piisab, ehk oleks vaja ka spetsiifilisemaid koolitusi

nõuete tagajatele. Ja nendega on suhteliselt kiire, kuna nõuded hakkavad kehtima 2025/2026.

Selgitame. Elanikkonnakaitse koolituse

eesmärk on isiklik ettevalmistus, asutuse

spetsiifiliste vajaduste jaoks tuleb asutusel leida

muu koolitus.

10. Eelnõu sätestab, et avaliku sektori asutus korraldab oma teenistujatele elanikkonnakaitse

koolituse läbimise ja sama kohustus on ka ETOdel. Palume seletuskirja täpsustada, milliseid

tegevusi peetakse koolituse „korraldamise“ all silmas, kui igal inimesel on võimalik

veebikoolitus iseseisvalt läbida.

Selgitame. Tööandja võimaldab teenistujal

tööajal vastavat koolitust läbida ning vajadusel

võimaldab ka vahendid koolituse läbimiseks.

Lisaks on asutusel võimalik veebikoolituse

asemel tellida oma töötajatele kontaktkoolitus,

kui selline koolituse läbimise viis on asutuse

arvates mõistlikum või sobivam.

11. Eelnõust ei selgu, kuidas või kas KOV ja ETO näevad koolituste lehelt, kui palju ja kes tema

teenistujatest on selle läbinud. On oluline, et kui koolituse korraldamine on kohustuslik, siis

peab asutusel olema ka ülevaade täitmisest.

Selgitame. Eelnõu koostamise ajal on teadmine,

et vastavad andmed saab Päästeameti või

Digiriigi Akadeemia kaudu. Täiendavad

tehnilised võimalused on läbi rääkimisel ja

loomisel.

12. Täiendavalt palume selgitada, kuidas toimub koolituses osalejate identifitseerimine

koolitusmoodulis ja koolituse läbinute logis, kui asutus peab korraldama koolitusi grupile,

näiteks juhul, kui teenistujal puudub digipädevus või ligipääs veebikoolitusele. Seega, kas

grupikoolitused on üldse võimalikud?

Selgitame. Elanikkonnakaitse koolitust on

võimalik läbida nii veebis kui ka

kontaktkoolitusena. Veebikoolitust grupis

läbida võimalik ei ole, küll aga

kontaktkoolitusena.

13. Ebaselgeks jääb vastutus koolituse läbimise eest. Eelnõu sõnastuse kohaselt korraldavad

avaliku sektori asutused ja ETOd oma töötajatele koolituse, aga puudub regulatsioon, kuidas

töötajaid koolituse läbimiseks survestada. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelnõu on vajalik,

et suurendada elanikkonna kriisideks valmisolekut läbi elanikkonnakaitse koolituse

kohustuslikuks muutmise avaliku sektori teenistujatele ja elutähtsateenuse osutaja töötajatele,

kuid seaduses teenistujatele ja töötajatele kohustust ei ole.

Selgitame. Töötaja kohustused tulenevad

töölepingu seadusest ja ametniku kohustused

avaliku teenistuse seadusest. Ametnik ja töötaja

on kohustatud järgima tööandja seaduslikke

korraldusi.

14. Eelnõu koostajad on alahinnanud muudatustega kohalikele omavalitsustele kaasnevat

võimalikku töökoormuse ja kulude kasvu. On arusaadav, et kohalikele omavalitsustele

muudatustega kaasnevaid täpseid kulusid ei ole võimalik eelnõus välja tuua, kuid öelda rahalise

mõju esimese lausena, et "KOV-idele eelnõu otseseid lisakulusid kaasa ei too" ja "Võivad

tekkida lisakulud, kui KOV-il on vaja püstitada eelnõus nimetatud hoone või kohandada

olemasolevas hoones varjumiskoht." ei ole kohane. Näiteks koolieelseid lasteasutusi rajatakse

pidevalt juurde ja kindlasti ka üle 1200 m2- seid. Ja vähemalt osalt ei saa hoonete ehitusest ka

loobuda, kuna nende vajadus tuleneb teistest riigi kehtestatud nõuetest.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud.

15. Arusaadav on eelnõu eesmärk arendada elanikkonnakaitset. Seletuskirja kohaselt mõjutab

eelnõu kõiki 79 KOVi ja nende töökoormust, kuid see pole märkimisväärne ega igapäevane ja

otseseid lisakulusid eelnõu KOVidele kaasa ei too. Viidatud hinnanguga ei saa omavalitsused

nõustuda. Üksiktegevusena võib muudatusega kaasnev lisategevus või -kohustus tunduda

vähese tähtsusega, kuid tervikuna kokku eelmise HOS muudatuse, Päästeameti ja teiste ametite

Teadmiseks võetud. Selleks, et suurendada

Eesti kohalike omavalitsuste valmisolekut

ulatuslikeks kriisideks eraldab Siseministeerium

aastatel 2025-2027 kohaliku omavalitsuse

ootuste, nt hoolekandeasutuste toimepidevuse tagamisega ning muude kokkulepetega, nt

Päästeameti ulatusliku evakuatsiooni plaanist tulenevad kohustused, on koormus suur.

Rõhutame, et ilma spetsiaalse, eraldi väljaõppinud kriisijuhita ning vastava isiku palkamiseks

vajaliku palgafondita, ei ole sellises mahus elanikkonnakaitsealaste tegevuste reaalne

elluviimine võimalik. Kahjuks puuduvad KOVidel selleks vahendid.

üksusetele 2,25 miljonit eurot kriisispetsialistide

palkamiseks.

16. Palume eelnõu koostajatel uuesti avada mõjude analüüs ning KOV vaates analüüsida

täiendavalt nii töökoormuse kui lisakulude rida. Palume detailsemalt välja tuua ning esitada

eraldi need argumendid ja faktid, mille põhjal on jõutud järeldusele, et mõju KOVile on

väheoluline.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud.

Eesti Proviisorapteekide Liit, 26.11.2024

Kontaktisik: Ly Rootslane, tel 5886 3915

Kokkuvõtlikult kordame kõige olulisemat tõdemust: kuna valdav enamus Eesti apteeke on

väike- või mikroettevõtted, siis puudub neil võimekus lisakulude või kohustuste kandmiseks

ilma riigipoolsete lahenduste väljapakkumiseta. Ravimite jaemüügi juurdehindlused on Eestis

riiklikult reguleeritud ja väga madalad (kehtestatud 2005 aastal), mistõttu isegi riskianalüüside,

kriisiplaanide jmt koostamine võib üksikapteegile üle jõu käia. Seetõttu peame ka juba kehtivat

hädaolukorra seadust rakendamatuks seni, kuni riik pole välja pakkunud finantsilisi jmt

lahendusi, mis aitaksid apteekidel uudseid, mahukaid kohustusi täita.

Eelnõuga soovitakse aga panna ETOdele veelgi lisakohustusi, mis ei ole üksikult võttes küll

väga suured, kuid siiski tähendavad apteekidele täiendavat koormust, mis vähendab nende

jätkusuutlikkust. Kahjuks ei vasta tõele Eelnõu seletuskirjas toodud väide, et eelnõuga ei kaasne

ettevõtjatele olulisi kulusid. Näiteks nõutakse töötajate lisakoolitusi regulaarselt – see eeldab

koolitatavate töötajate vabastamist koolituste ajaks (ehk asendusi) ja iga uue töötaja koolitust.

Paraku on apteekides terav erialase tööjõu nappus. Meie jaoks on kummastav, et kuigi juba

kehtivad ETO reeglid (mis pole veel rakendunud) käivad apteekidel üle jõu, siis lisakohustusi

tuleb veel juurde.

Kordame oma palvet tõsiselt kaaluda ressursside eraldamist riigipoolseteks lahendusteks, sest

vastasel juhul on risk, et Eelnõu eesmärgid jäävad tegelikkuses saavutamata.

Arvestatud osaliselt. ETOd valivad ise

töötajad, kes läbivad

elanikkonnakaitsekoolituse ja määravad ka

koolituste regulaarsuse. Seega on mõju oluliselt

väiksem, kui esialgse eelnõu sõnastusega

plaanitud.

Eesti Puuetega Inimeste Koda, 25.11.2024 kiri nr 70

Kontaktisik: Mari Puuram ([email protected]; tel +372 5401 0437)

1. Juhime tähelepanu, et eelnõu tutvustusele ei olnud tagatud ligipääsetavust kuulmislangusega

inimestele nagu kõne tekstiks (kirjutustõlge) ja eesti viipekeeletõlge, mis on oluline neile, kelle Teadmiseks võetud.

emakeel on eesti viipekeel. Soovime, et avalik sektor pööraks oma tegevustest suuremat

tähelepanu ligipääsetavuse tagamisele, eriti olukordades, mil tutvustatakse kogu elanikkonda

puudutavaid eelnõusid. Heaks näiteks on Sotsiaalministeerium olukordades, kus tutvustusele on

oodatud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid ning tõlgete tagamine kohtumisel on pigem

norm, kui erand. Samuti on ligipääsetavus oluline nt avalike konsultatsioonide, õppuste,

arendusprojektide, planeeringute tutvustamisel jne.

2. Hädaolukorra seaduse eelnõu kohaselt on kavas Siseministeeriumi tasandil määruse loomine,

millega tagatakse varjenditele ligipääsetavusnõuded. EPIKoja ettepanek on arvestada kehtiva

ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri määruse number 28 „Puudega inimeste erivajadusest

tulenevad nõuded ehitisele“ põhimõtetega ka varjendite ligipääsu tagamiseks. See on oluline, et

varjendis olev inimene ei jääks ebavõrdsesse olukorda. Eelnõu tutvustusel selgus, et on olemas

töörühm, kes valmistab ette lahendusi, mis puudutavad puudega inimeste erivajadustega

arvestamist. EPIKoda palub kaasata ennast eelnõu väljatöötamisse, et lahendused oleksid

puudega inimestele, eriti liikumispuuet arvestavad, jõukohased ja sobivad.

Arvestatud. Kaasame EPIKoja rakendusakti

ligipääsetavuse osa koostamisse.

3. Eelnõu tutvusamisel toodi välja Kredexi meetme abil korterelamutele varjumiskohtade

loomist. Oluline on koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega, et ka need varjumiskohad

oleksid ligipääsetavad puude korral.

Teadmiseks võetud.

4. Elanikkonna koolitusega seonduva puhul toome välja ligipääsetavuse tagamist video- ja

õppematerjalidele. See on oluline olukorras, kus elanikkond peab tegema ettevalmistusi ning

olema teadlik, kuidas kriisiolukorras käituda. Videod vajavad viipekeeletõlkeid, subtiitreid ja

võimalik, et ka kirjeldustõlkeid, kui sisalduv info antakse edasi kirjalikult või pildis ilma

lisainfota. Meie vaates on oluline, et taolised lahendused oleksid alati välja töötatud koostöös

sihtrühmadega juba algusest peale. Heaks näiteks on Päästeamet, kes on ettevalmistanud

ohuteavituse logod, testinud neid arusaamisraskustega inimeste sihtgrupi peal, mis tagab

ligipääsetavuse ja arusaadavuse ka kõikidele teistele ühiskonnagruppidele. Ole Valmis

kodulehel muudatuste tegemiseks, mis tagaksid kõigile parema ligipääsetavuse, on EPIKoda

saatnud ettepanekud juba varasemalt.

Arvestatud.

5. Soovime rõhutada, et arvestades puudest tulenevate erivajadustega tagatakse ligipääs ka

teistele ühiskonnagruppidele, nagu vanemaealised, ajutise vigastusega inimesed, lapsed ja

noored. Ligipääsetavuse tagamine on oluline samm ettevalmistumiseks kriisiolukordadeks ning

võimaldab igaühel panustada ning toimida parimal võimalikul moel hädaolukordades.

Loodame, et meie ettepanekud leiavad oma koha eelnõu rakendamisel ja tegevuste elluviimisel.

Teadmiseks võetud.

Lisaks rõhutame, et väljatöötamiskavatsuste, eelnõude ja mistahes muude dokumentide

koostamise ja algatuste puhul on oluline kaasata sihtgruppe juba planeerimise faasis ning

teavitada aegsasti sisendikorjest, toimuvatest koosolekutest ja üritustest, et ette jõuaksid

valmistuda ja kaasatult osaleda ka need sihtgrupid, kelle jaoks seadusandluses orienteerumine

ei ole igapäevane, kuid kes on samamoodi meie ühiskonna olulised liikmed. Eesti Puuetega

Inimeste Koda saab siin olla esmane kontaktpunkt, palume meid aegsasti kaasata.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, 27.11.2024 kiri nr 5.1-1/150

Kontaktisik: Keilin Tammepärg ([email protected])

1. Eelnõust ei ole selge, kes on kavandatavate muudatuste järgi kohustatud isikud Eelnõu § 1

punktiga 1 HOS-i lisatava § 131 lõikest 1 nähtub, et Siseministeerium soovib ohuteavituse

süsteemi laiendada ja rakendada võimalikult mitmekülgseid kanaleid, et jõuda elanikkonnani

kriisiolukordades. Eesmärk on arusaadav, kuid see säte tõstatab mitmeid praktilisi ja tehnilisi

küsimusi, eriti TV-teenuste ja multipleksimisteenuse osutajate rolli osas.

HOS lisatava § 131 lõikega 3 antakse Päästeametile volitus kohustada sideettevõtteid,

meediateenuse ja multipleksimisteenuse osutajaid liituma EE-ALARM-iga.

Selles sättes võetakse nimetatud teenuse osutajate kohta kasutusele termin "kohustatud isik",

mis tekitab küsimusi. Näiteks kui ettevõte osutab vaid osaliselt elektroonilise side teenuseid, mis

on teadete edastamiseks vajalikud (TV tehniline lahendus), või elutähtsaid teenuseid HOS

mõistes, siis võib olla vaieldav, kas kõik need isikud saavad olla "kohustatud isikuks". Lisame,

et TV teenus võib olla ka OTT teenus (ingl k over the top ehk voogedastusteenus interneti kaudu)

ja paljudel juhtudel pole üldse tegu sideteenusega.

Samas jääb arusaamatuks ka elutähtsa teenuse osutajast sideettevõtja kohustamine eelnõu alusel

rohkemaks kui elutähtsate teenustena kehtivas HOS-is kirjas on (multipleksimisteenus ei ole

elutähtis teenus).

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust

täpsustatud. Vt ka järgmist punkti.

2. Eelnõus puudub õiguslik alus ohuteavitusega seotud kohustuste kehtestamiseks HOS § 36 lg

1 punktide 5-7 kohaselt on elutähtsaks teenuseks mobiiltelefoniteenus, telefoniteenus ja

andmesideteenus. TV-teenuste osutamine ja multipleksimisteenused nende hulka ei kuulu.

Elutähtsate teenuste osutajate kohustusi saab laiendada ainult nende teenuste pakkujatele, mis

on seaduses otseselt määratletud. Meediateenused ei ole HOSi kohaselt elutähtsateks teenusteks,

seega pole neile elutähtsa teenuse osutamisega seotud kohustuste kehtestamine õiguslikult

võimalik. Kohustuste kehtestamine HOS kaudu teenusepakkujatele, kes ei osuta elutähtsat

teenust, võib olla ka vastuolus õiguspärasuse põhimõttega. Oleme seisukohal, et seaduses peab

Selgitame. Ohuteate edastamine toimub

üldjuhul enne kui olukord on muutunud

lõppkasutaja ja teenuse pakkuja jaoks

kriitiliseks, mistõttu ei näe koostajad vajadust

kohustatud isikute seostamist elutähtsa teenuse

osutamisega.

olema selge ja piisav õiguslik alus, kui meediateenuste või multipleksimisteenuste pakkujaid

soovitakse kohustada osalema hädaolukorra teavituses.

Alternatiivseks lahenduseks on vastavatest kohustustest loobuda.

Variant on ka eelnõu seletuskirjas täpsustada, et Päästeamet või valitsusasutused saavad teha

koostööd ka nende teenusepakkujatega, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajaid, ent kes on valmis

vabatahtlikult panustama kriisiteavitusse.

Kuna mobiiltelefoniteenus, telefoniteenus ja andmesideteenus on juba elutähtsad teenused,

soovitame kriisiteavitussüsteemi arendamisel ja HOS muutmisel keskenduda eelkõige nendele

kanalitele. Nende kaudu saab tagada kiire, geograafiliselt sihitud ja laialt levitatava teavituse.

Uute kohustuste sätestamiseks on vajalik ennetavalt analüüsida nende tehnilist ja praktilist

teostatavust. Mitme eraldiseisva teenuse (andmesideteenuse kui elutähtsa teenuse ja mitte

elutähtsate teenuste nagu meediateenuse ning multipleksimisteenuse) läbisegi või ühtsena

käsitlemine ja kohustamine eelnõuga samaks tegevuseks tekitab segadust ning vastuolusid.

Seadusega isikutele sätestatavad kohustused ei saa olla ebaselged ega mitmeti mõistetavad.

Eelnõus kavandatav regulatsioon jääb arusaamatuks ka seetõttu, et täna on juba olemas

meediateenuste seaduse § 18, mis võimaldab kohustada meediateenuste osutajaid edastama

hädaolukorra teateid. Kui soovitakse uut kohustust, teistsuguse teenuse või tehnilise lahenduse

kaudu sätestada, siis kohustatud isik peab oma kohustusi ka üheselt mõistma ning neid kohustusi

peab olema võimalik tehniliselt teostada.

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, 27.11.2024

Kontaktisik: Teet Torgo

1. Eelnõus on jäetud hindamata kohustuse tegelik mõju ETO-dele ja Eestile tervikuna. Esitatud

statistika ETO-ettevõtete (422) ja mitte-ETO-ettevõtete (144 499) üldarvu võrdluses kui eelnõu

väheolulise mõju näitaja on põhimõtteliselt eksitav.

Valdav osa Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted. Seevastu suurem osa ETO-ettevõtetest on

märkimisväärse töötajate arvuga suured ja keskmise suurusega ettevõtted. Eelnõu tegelikku

mõjuulatuse hindamiseks tuleb vaadelda avaliku sektori (137 644 inimest) ja ETO-ettevõtete

töötajate koguarvu ning eelnõu kohaselt koolituseks kuluvat 4-6 tundi iga töötaja kohta iga 2 a

järel. Sellele tuleb omakorda lisada ettevõtetel tööandjatena ja ettevõtete töötajatel

erialaspetsialistidena juba olemasolevad koolituskohustused nii ETO-ülesannete täitjana,

tööõigusest lähtuvalt kui ettevõtete valdkonnaspetsiifilised koolituskohustused. Ühtlasi tuleb

Võtame teadiseks. Eelnõu sõnastuses tehtud

täpsustused.

arvestada asjakohaste sektorite (keskmise) töötasu määradega, mida tuleb arvestada koolituseks

kuluva tööaja rahalise maksumuse selgitamisel.

Ilma korrektse mõjuhinnanguta on eelnõu selgitused eksitavad ning selle rakendatavus

küsimärgi all.

2. Mõistame ja toetame eelnõu eesmärki tagada Eesti ühiskonna valmisolek kriisideks, kuid sel

juhul on ETO-ettevõtted koolituse korraldamiseks kohustatud tööandjatena neile normidele vale

adressaat ehk valitud meede ei ole eesmärgi täitmiseks sobiv.

Eelnõu kohaselt on tegemist elanikkonnakaitse koolitusega. Seega on koolituste otseseks

adressaadiks Eesti elanikkond ja ühiskond tervikuna, mitte pelgalt ETO-ettevõtete töötajad.

Seepärast ei saa üksnes ETO-ettevõtete kohustamine koolitusi korraldada täita eelnõu eesmärki.

Elanikkonnakaitse koolituskohustuste panemine üksnes ETO-ettevõtetele ei ole

proportsionaalne, ettevõtjaid ja Eesti elanikkonda võrdselt kohtlev ega mõistlik, sest jätab

olulise osa Eesti ühiskonnast koolituste soovitud mõjualast välja.

Selgitame. Koolituskohustus ei määrata üksnes

ETO töötajatele vaid ka avaliku sektori asutuste

ametnikele ja töötajatele. Lisaks võimaldatakse

koolituse läbimist ka kõigile soovijatele.

3. Eelnõu koormab ebamõistlikult ja ebavõrdselt ETO-ettevõtteid võrreldes teiste tööandjatega

ega arvesta ETO-ülesannete eripärasid. Seega ei vasta eelnõu praegusel kujul ka vajalikkuse

ning kitsamas tähenduses proportsionaalsuse kriteeriumitele.

ETO-ettevõtete kohustamine ei arvesta piisaval määral asjaoluga, et ETO-staatusest tulenevalt

on just neil ettevõtetel niigi regulaarne kohustus kriisivalmiduse/toimepidevuse õppuste

korraldamiseks. Selle täiendamine veel ühe koolituskohustusega, mis ei ole ettevõtte ETO-

ülesannetega seotud, oleks ebamõistlik.

Eelnõus on probleem ka ettevõtete võrdse kohtlemise aspektist. Esmalt selekteerib eelnõu

koolituskohustuse täitjana ebavõrdselt välja üksnes avaliku sektori ja ETO-ettevõtted, kuid jätab

ülejäänud ettevõtted-tööandjad kohustusest vabaks. Samuti jäetakse eelnõus tähelepanuta, et ka

ETO ettevõtte siseselt ei pruugi kõik tegevused olla seotud ETO-funktsiooniga, kuid sellest

hoolimata peab ETO-ettevõtja koolitama kõiki oma töötajaid. Siin tekitab eelnõu põhjendamatu

ebavõrdse kohtlemise ETO-ettevõtete mitte-ETO-funktsioonis töötajate ning kõigi teiste

tööandjate ja nende töötajate vahel.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimine on

muudatuse kohaselt lisatud juba kehtivasse

koolituskohustusse, koostoimes Vabariigi

Valitsuse 29.07.2021 määruse nr 75 „Elutähtsa

teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani

nõuded, nende koostamise ning plaani

kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ § 8 punktiga

1 otsustab ETO riskianalüüsi koostamisel,

milline on kriitilise tegevuse toimimiseks

vajaliku personali optimaalne ja minimaalne

arv, sealhulgas elutähtsa teenuse

toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad

ning millised oskused ja teadmised peavad

personalil olema.

4. Eeltoodud põhjustel me eelnõu elanikkonnakaitse koolituse osaga ei nõustu. Eelnõu ja

seletuskiri vajavad vastavas osas oluliselt muutmist ja täiendamist. Meie hinnangul võiks teatava

lahenduse pakkuda näiteks ETO-ettevõtete üldise kriisiõppuste kohustuse ning praeguses

eelnõus kavandatud koolituskohustuse mõistlik sidumine nii, et vastavaid koolitusi saaks

Arvestatud. Vt eelnevat selgitust

arvestada ETO-õppustena. Ka sel juhul tuleb eelnõus täpsemalt piiritleda koolituskohustuse

ulatus ehk missugused töötajad peavad koolituse läbima ning tagada kõigi tööandjate võrdne

kohtlemine.

Praktilise poole pealt tuleb välja selgitada ka eelnõu tegelikud mõjud tagamaks, et lisanduv uus

koolituskohustus võimaldab ettevõtetel ka edaspidi oma põhitegevust ja ETO-ülesandeid täita.

Mõistlikult tuleb tagada ka ETO-nõuete täitmise järelevalve, sh järelevalveks pädevate

riigiasutuste rollid, et mitte asjatult koormata ETO-ettevõtteid mitmete eripädevusega

järelevalveasutuste kontrollidega.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 27.11.2024 kiri nr 4/191

Kontaktisik: Ireen Tarto ([email protected])

1. Käesoleva eelnõu lisas 1 oleva rakendusakti kavandiga nr 3 sätestatakse nõuded varjenditele

ja varjumiskohtadele. Hetkel ei ole veel rakendusakti kavandis nr 3 kirjas varjendite ja

varjumiskohtade nõudeid.

Kaubanduskoda soovib teada, kas siis, kui saavad paika varjendite ja varjumiskohtade nõuded,

vaadatakse üle ka muud ehitiste tehnilised nõuded? Kaubanduskoja hinnangul on see väga

oluline, et ei tekiks olukorda, kus hoonetele on tehtud korralikud nõuetele vastavad varjendid,

kuid näiteks hoone, ise ei vasta tervikuna sellistele nõuetele, mis tagaksid selle all oleva varjendi

või varjumiskoha ohutuse. Seega on Kaubanduskoja hinnangul väga oluline see, et varjendite

nõuete rakendumisel oleks tagatud ka inimeste ohutus. Näiteks tehnonõuetele mittevastavate

hoonete puhul võib juhtuda, et kui kortermaja all on varjend ning tabamuse saades kukub maja

kokku nii, et kogu maja varemed kukuvad varjumiskohale peale ja selle tulemusel lõhkeb

kuumaveetoru, siis on olukord vaatamata asjakohasele varjumiskohale halb. Seega ei saa

ainuüksi nõuetele vastavate vajendite või varjumiskohtadega luua illusiooni, et neis on lõpuni

turvaline ning vajalik on laiem vaade ohutuse seisukohast.

Seega soovib Kaubanduskoda rõhutada, et juhul kui hoonetele ehitatakse nõuetele vastavad

varjendid, siis tegelikult peaksid kõik need hooned ka ise vastama nn kindlatele nõuetele, et

kriisiolukorras päriselt inimesed varjendites turvaliselt olla saaksid. Samuti on oluline, et

hooned, kuhu on rajatud varjumiskohad, tagaksid parimal võimalikul viisil inimeste ohutuse.

Teadmiseks võetud. Varjendi nõuete

kehtestamisel vaadeldakse ka hoone muid

nõudeid, mis arvestavad antud märkuses

viidatud põhimõtteid.

2. Eelnõu lisas 1 oleva rakendusakti kavandiga nr 3 sätestatakse näiteks nõuded varjenditele ja

varjumiskohtadele ning rakendusakti kavandiga nr 4 sätestatakse varjumisplaani koostamise

nõuded. Siiski ei ole tegelikult eelnõu lisas veel tegelikke nõudeid kirjas.

Teadmiseks võetud. Täiendame

rakendusaktide kavandeid teise EISi

kooskõlastusringi ajaks.

Kaubanduskoda soovib teada, kas on teada, millal plaanitavad nõuded selguvad või millal need

avaldatakse? Soovime rõhutada, et ilma kõiki nõudeid teadmata on võimatu hinnata, milline on

plaanitavate muudatuste tegelik ning koondmõju kõikidele osapooltele. Alles nõuete selgudes

on võimalik näiteks tegelikult välja selgitada, kui palju rohkem hakkab maksma hoone

ehitamine, mis nõuab ka varjumiskohta või varjendit. Seega soovib Kaubanduskoda rõhutada,

et seaduse eelnõu juures peab olema ka määruse eelnõu, kus on varjendite ja varjumiskohtade

tingimused, ning alles siis on võimalik anda hinnang sellele, kuidas hakkavad muudatused kõiki

osapooli tegelikult mõjutama. Hetkel on eelnõude mõjude hindamine ilma sisulise määruseta

võimatu.

3. Eelnõu § 1 p 3 lg 8 kohaselt „Hoonetes, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või

ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. septembrit ja mis vastab avaliku või mitteavaliku

varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele, tuleb varjumisplaanis hinnata varjumiskoha

kohandamise võimalust ning vastava võimaluse olemasolul kohandada hoonesse vastav

varjumiskoht. Varjumiskoha kohandamise korraldab ehitise valdaja”.

Sooviksime välja tuua, et kuigi kavandatud säte tagab võrdsust hoonete omanike vahel, siis tekib

siiski ebavõrdne olukord nende ettevõtetega, kes lasid hoone ehitada näiteks 2024 aastal ilma

varjumiskohata ning on tänu sellele saanud hoone ehitada näiteks 20% või 30% soodsamalt.

Selgitame. Eelnõu seletuskirjas on varjendi

rajamise võimalikku maksumust hinnatud.

Seletuskirjas on varjendi rajamisega seotud

lisakulude hindamisel lähtunud Soomes

kehtivatest nõuetest ja Soome analüüsidest

varjendi maksumuse hindamisel. Soome

pikaajaline kogemus toob välja, et eluhoone

varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale

keskmiselt 1-2%. Pikem põhjendus toodud

eelnõu seletuskirjas.

4. Eelnõu § 1 p 3 lg-d 5 ja 6 sätestavad, millal tuleb rajada avalik või mitteavalik varjend. Lisaks

sätestab eelnõu lisas 1 olev rakendusakti kavand nr 3 §-dega 9 ja 10, millal tuleb rajada avalik

või mitteavalik varjumiskoht. Lisaks ütleb eelnõu § 5, et “varjendi rajamise nõuet ei kohaldata

hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025.

aasta 1. septembrit”. Kaubanduskoda soovib täpsustada, kas juhul, kui mõnes hoones teostatakse

näiteks suur remont või renoveerimine ning selle tulemusel muutub ta näiteks

avaliku/mitteavaliku varjendi/varjumiskoha nõuetele vastavaks hooneks, siis kas sellisel juhul

tuleb remondi või renoveerimise käigus luua ka varjend või varjumiskoht, isegi kui seda hoonel

varasemalt ei olnud?

Selgitame. Varjendi rajamise nõue ei kehti

tagasiulatuvalt. Hoone remondi või

renoveerimise käigus ei kohaldu varjendi

rajamise kohustust. Varjend tuleb rajada üksnes

uute hoonete püstitamisel.

Siiski võib rakenduda varjumiskoha

kohandamise nõue näiteks hoonete puhul, mis

enne renoveerimist oli kasutuskõlbmatu.

5. Eelnõu § 1 p 3 lg-d 5 ja 6 sätestavad, millal tuleb rajada avalik või mitteavalik varjend. Lisaks

sätestab eelnõu lisas 1 olev rakendusakti kavand nr 3 §-dega 9 ja 10, millal tuleb rajada avalik

või mitteavalik varjumiskoht.

Selgitame. Varjendi rajamise kohustus tekib

hoonetele, mis on püstitatud või mille ehitusloa

taotlus või ehitusteatis on esitatud pärast 2026.

aasta 1. jaanuari.

Kaubanduskoja hinnangul on väga oluline, et oleks väga selge see, kellel on ja kellel ei ole

varjendi ja varjumiskoha loomise kohustus ning et ei tekiks segadust, kellele mis nõuded

kohaldavad.

Näiteks eelnõu lisas 1 olev rakendusakti kavand nr 3 § 9 kohaselt tuleb luua kaubandushoonele

avalik varjumiskoht, kui hoone suletud brutopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Samas eelnõu

§ 1 p 3 lg 5 kohaselt tuleb luua avalik varjend kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbest

tulenevalt külastavad seda rahvahulgad ja mille suletud brutopind on vähemalt 10 000

ruutmeetrit. Seega vastaks kaubandushoone, mille suletud brutopind on vähemalt 10 000

ruutmeetrit nii avaliku varjendi rajamise kui ka avaliku varjumiskoha loomise nõuetele.

Soovime teada, kas sellisel juhul tuleb kaubandushoonele luua varjend või varjumiskoht?

Kaubanduskoja hinnangul ei tohiks eelnõuga tekkida topeltkohustust (nii varjendi kui

varjumiskoha loomise kohustust), vaid piisama peab ühe loomisest. Oluline on, et kõigile, kes

peavad rajama varjendi või varjumiskoha oleks selge see, kumma nad rajama peavad ning

millistele tingimustele see vastama peab.

Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise

kohustus ei rakendu hoonele samaaegselt.

6. Kaubanduskoja hinnangul tuleb eelnõu seletuskirja juurde kuuluvat mõjuanalüüsi täiendada.

Kaubanduskoja hinnangul võiks eelnõu mõjuanalüüs sisaldada informatsiooni selle kohta,

milline on varjendite ja varjumiskohtade loomise hinnanguline kulu (näiteks % ehituse

maksumusest) hoonete puhul, kuhu tuleb rajada varjend või varjumiskoht. Kuna hetkel ei ole

täpselt teada varjendite/varjumiskohtade nõudeid, siis on raske hinnata, milline hakkab olema

nende loomise eeldatav kulu. Hoonetesse loodavate varjendite/varjumiskohtade hinnanguline

kulu aitaks osapooltel mõista, kui palju hakkab eelduslikult nende loomine maksma. Lisaks ei

ole seletuskirjas infot selle kohta, et avalike ja mitteavalike varjumiskohtade omanikele tulevad

kulud seoses varjendite/varjumiskohtade hooldamisega ning kui suured need võivad

hinnanguliselt olla. Oleme seisukohal, et väga oluline on kajastada mõjuanalüüsis ka

varjumiskohtade/varjendite hooldamiskulusid, sest juhul kui varjendeid/varjumiskohti ei

hooldata, siis ei pruugi lõpuks kriisiolukorras need inimestele kaitset pakkuda.

Selgitame. Eelnõu seletuskirjas on

varjumiskoha kohandamise ja varjendi rajamise

eelduslike kulusid hinnatud.

Varjendi ja varjumiskoha hoolduskulusid ei ole

võimalik üheselt hinnata. Varjendit ja

varjumiskohta võib igapäevaselt kasutada

muuks otstarbeks kui varjumiseks. Konkreetsed

hoolduskulud sõltuvad paljuski sellest, millisel

otstarbel olemasolevat ruumi kasutatakse ning

on seotud pigem antud otstarbega. Varjendi

spetsiifikast tulenevalt saab rääkida eelkõige nt

vajalike filtrite kontrollist. Varjumiskohtade

hooldamisele mingeid lisakulusid ette ei nähta.

7. Eelnõu § 1 p 2 lõike 2 kohaselt “korraldab varjumist Päästeamet. Varjumise korraldamine

hõlmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse tõstmist ja teavitamist.

Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuste, asutuste ja

isikutega”. Eelnõu seletuskirja lk-l 13 on täpsustatud, et “Päästeamet kontrollib avalike

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud.

Päästeameti ülesandeid täpsustatakse

rakendusaktis.

varjendite ja varjumiskohtade rajamist, korraldab nende tähistamise, teavitab nende asukohast

ja annab varjumise korraldamiseks vajalikke suuniseid”. Lisaks on Päästeameti ülesanded kirjas

eelnõu lisa 1 rakendusakti kavandis nr 2. Rakendusakti kavandi nr 2 § 1 kohaselt Päästeamet 1)

peab avalike varjendite ja varjumiskohtade arvestust; 2) teavitab avalikkust avaliku varjendi ja

varjumiskoha asukohast ja varjumise korraldusest oma kodulehel ja muul viisil; 3) korraldab

varjumisteabe, sealhulgas varjumiskoha tähistuse ja juhiste esitamise puudega inimesele

arusaadaval viisil; 4) koostab ja avaldab juhendeid ja soovitusi varjumise korralduse kohta; 5)

sõlmib vajaduse korral kokkuleppe avalikuks varjumiskohaks sobiva ehitise omanikuga, et võtta

ehitis või selle osa kasutusele avaliku varjumiskohana; 6) esitab ettepanekuid varjumise

korralduse tagamiseks ja muutmiseks; 7) annab asjaosalistele nõu varjumise kohta.

Kaubanduskoda soovib välja tuua, et hetkel võib eelnõu, määruse ja seletuskirja lugejale jääda

arusaamatuks see, milline on Päästeameti roll seoses varjumisega mitteavalikesse

varjumiskohtadesse ja varjenditesse. Näiteks sooviksime täpsustada, kas saame õigesti aru, et

eelnõu rakendusakti nr 2 §-s 1 sätestatud ülesannete puhul, mille ees ei ole sõna avalike (st

punktid 3, 4, 6 ja 7), on Päästeametil need kohustused ka mitteavalike

varjendite/varjumiskohtade suhtes? Lisaks võiks meie hinnangul ka eelnõu seletuskirjast tulla

selgelt välja see, mis on Päästeameti ülesanded avalike ja mitteavalike varjumiskohtade osas.

Näiteks võiks eelnõu seletuskirja lk-l 13 olla ka kirjas ka see, milline on Päästeameti roll just

mitteavalike varjendite/varjumiskohtade puhul. Sellisel juhul oleks lugejale kohe selge, milline

on Päästeameti roll mitteavalike ja avalike varjendite/varjumiskohtade juures.

8. Eelnõu § 5 sisaldab sätet, mis ütleb, et “Enne 2025. aasta 1. septembrit rajatud varjend või

varjumiskoht peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu”. Eelnõu seletuskirja lk-l

25 on täpsustatud, et “Varjendile ja varjumiskohale, mis on rajatud enne 2025. aasta 1.

septembrit, ei kohaldata eelnõukohase HOS-i § 161 lõike 14 ja EhS § 11 lõike 4 alusel

kehtestatavat ministri määrust. Siiski peab saama sellist varjendit ja varjumiskohta

eesmärgipäraselt kasutada, st see peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu”.

Esmalt soovime välja tuua, et eelnõu § 1 p 2 sisaldab HOS-i § 161, kuid see ei sisalda lõiget 14.

Samuti on ehitusseadustiku muudatused eelnõu §-is 4, kuid see ei sisalda ehitusseadustiku § 11

lg-t 4. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik aru saada, millised nõudeid on eelnõu seletuskirja lk-

l 25 silmas peetud.

Lisaks soovisime teada, mille järgi hinnatakse seda, kas varjend/varjumiskoht on kasutamiseks

ohutu ja varjumiseks sobilik? Kui seda ei tehta eelnõus või määruses sätestatud

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.

varjendite/varjumiskohtade tingimuste järgi, siis mille alusel on võimalik veenduda, et need on

sobilikud ja ohutud? Kes ja kuidas hakkab selle üle järelevalvet teostama?

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seadus

Failid

Digiallkirjad