Porkuni mõisa jääaida kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 10.02.2025 nr 33

Porkuni mõisa jääaida kultuurimälestiseks

olemise lõpetamine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkt 4 ning lõike 2 alusel:

1. Lõpetan ehitismälestise „Porkuni mõisa jääait“ (kultuurimälestiste registri nr 15856;

asukoht Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Porkuni küla, Mäe tn 1, KÜ 78701:004:0181)

kultuurimälestiseks olemise.

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse nr 8 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 239.

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamine kultuurimälestiste registrisse ja

ajakohastada andmed riigi maakatastris ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades

kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

1. Asjaolud

1.1. Porkuni mõisa jääait tunnistati arhitektuurimälestiseks kultuuriministri 30.03.1998 määruse

nr 8 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 239 ning kanti kultuurimälestiste

registrisse numbriga 15856. Muinsuskaitseseaduse 23.02.2011 muudatusega asendati

mälestise liigi nimetus „arhitektuurimälestis“ nimetusega „ehitismälestis“.

1.2. 17.12.2019 esitas Tapa Vallavalitsus taotluse (kirjaga nr 7-6/19/2418) Porkuni mõisa jääaida

kultuurimälestiseks olemise lõpetamiseks tuues põhjenduseks, et hoone ei vasta riikliku

kaitse kriteeriumitele, on tehniliselt halvas seisundis ning ei oma mälestiseks olemise

kultuuriväärtuslikke tunnuseid.

1.3. Muinsuskaitseamet selgitas 10.02.2020 vastuses (kirjas nr 1.1-7/3182-1), millisel juhul võib

mälestiseks olemise lõpetada ning andis teada, et esmalt selgitatakse välja, kas hoone vastab

endiselt riikliku kaitse eeldusele ning kas hoone mälestiseks olemise lõpetamise menetluse

algatamine on põhjendatud.

1.4. Mälestis „Porkuni mõisa jääait“ asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Porkuni külas Mäe

tn 1 katastriüksusel (KÜ 78701:004:0181). Mälestis ja kinnistu, kus mälestis asub, kuuluvad

Tapa vallale.

1.5. Porkuni mõisa jääait ehitati 19. sajandi I pooles. Jääait oli ühekorruseline ning krohvitud

paekivist seintega ja kõrge kelpkatusega. 1920. aastatel, mil Porkuni mõisa hooned läksid

kooli kasutusse, ehitati jääait ümber saunaks, pesuköögiks ja sulaste eluruumideks. 1944.

aastal hoone põles. 1950. aastatel ehitati varemestunud jääait üles kahekorruselisena ja

viilkatusega, õpetajate eluruumideks. Praegu asuvad hoones korterid ja Porkuni

Paemuuseumi kontoriruumid.

1.6. 17.03.2021 valmis Muinsuskaitseameti koostatud Porkuni mõisa jääaida riikliku kaitse

kriteeriumitele vastavuse hinnang1. Hinnangus jõuti järeldusele, et jääaida hoone ei vasta

enamikele üldistele ja ehitismälestise kriteeriumitele ning et riikliku kaitse eeldusele

vastavuse kriteeriumite hindamise tulemusena on põhjendatud lõpetada Porkuni mõisa

jääaida mälestiseks olemine.

1.7. Kuna mälestis „Porkuni mõisa jääait“ asub keskkonnakaitselise objekti Porkuni

maastikukaitseala Porkuni parkmetsa piiranguvööndis (KLO1101983)2, küsis

Muinsuskaitseamet 20.04.2021 (kirjaga nr 1.1-7/1192) hoone mälestiseks olemise

lõpetamise kohta Keskkonnaameti arvamust. Keskkonnaamet vastas 26.04.2021 (kirjaga nr

7-9/21/8452-2), et ametil ei ole vastuväiteid Porkuni mõisa jääaida mälestiseks olemise

lõpetamise kohta.

1.8. Muinsuskaitseamet küsis 05.04.2021 Porkuni mõisa jääaida mälestiseks olemise lõpetamise

kohta arvamust ka Muinsuskaitseametit nõustavalt Ehitismälestiste eksperdinõukogult.

Nõukogu leidis, et Porkuni mõisa jääaidal ei ole mälestise tunnuseid ja et selle vähese

kaitseks, mis hoone originaalsubstantsist on säilinud, piisab paiknemisest mälestisel

„Porkuni mõis park“ ning pidas põhjendatuks lõpetada Porkuni mõisa jääkeldri mälestiseks

olemine.

1.9. 27.04.2021 otsustas Muinsuskaitseamet algatada Porkuni mõisa jääaida mälestiseks olemise

lõpetamise menetluse.

1.10. 2021. aasta maist kuni 2024. aasta juunini menetlustoiminguid ei tehtud. Kuna asjaolud ei

ole muutunud, siis menetluse jätkamise kohta menetlusosalistelt arvamust ei küsitud ning

2024. aasta augustis koostas Muinsuskaitseamet Porkuni mõisa jääaida mälestiseks olemise

lõpetamise käskkirja eelnõu.

2. Riikliku kaitse kriteeriumid

2.1. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et

kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,

millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

2.2. Kriteeriumitele vastavuse hindamist eeldab samuti MuKS § 20 lg 1 p 4, mille kohaselt

mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis ei vasta riikliku kaitse eeldusele.

2.3. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud

kriteeriumitest.

1 Muinsuskaitseameti poolt koostatud hinnang:

https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Porkuni_moisa_jaaait_Krit_vastavuse_hindamine_2020.pdf 2 https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/9267888

Üldised kriteeriumid

2.4. Riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele vastavuse hindamisel tuvastati, et Porkuni mõisa

jääait ei vasta selektiivsuse (määruse § 2 p 2) ja tehnilise seisukorra (määruse § 2 p 4)

kriteeriumitele ning vastab vähesele määral originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile

(määruse § 2 p 3). Hoone praegune varemetest uuel kujul üles ehitatud kehandi arhitektuurne

lahendus ei ole iseloomulik ühelegi mõisaajastule omasele jääkeldrile või aidale. Hoone

algupärasus ei ole tajutav, kuna originaalsubstantsi on pärast ülesehitamist säilinud vaid

vähesel määral. Jääaida tehniline seisukord on halb, hoone vajab suuremahulist remonti.

Ehitismälestise kriteeriumid

2.5. Ehitismälestise kriteeriumitele vastavuse hindamisel tuvastati, et Porkuni mõisa jääait ei

vasta enamusele ehitismälestiste kriteeriumitele.

2.6. Porkuni mõisa jääait vastab osaliselt:

2.6.1. funktsiooni järjepidevuse (määruse § 5 p 6) kriteeriumile. Jääaida funktsioonis ei ole hoonet

kasutatud juba 20. sajandi algusest saadik, kuid hoone on kasutusel elu- ja kontoriruumidena,

mis toetab ehitise säilimist;

2.6.2. ümbritseva ajaloolise ruumilise keskkonna säilivuse (määruse § 5 p 10) kriteeriumile, kuna

hoone paikneb endise Porkuni mõisakompleksi hoonete läheduses ning toetab mahuliselt

kompleksi mõisaaegse ruumilise keskkonna tajumist;

2.6.3. silmapaistva mõju või sümboolse tähenduse kriteeriumile (määruse § 5 p 12), kuna hoone

markeerib mõisa olulise majandushoone asukohta ja on seotud mõisasüdame algupärase

planeeringuga, mistõttu on tegemist paiga identiteeti toetava hoonega.

2.7. Porkuni mõisa jääait ei vasta:

2.7.1. vanuse (määruse § 5 p 1), arhitektuuriväärtuse (määruse § 5 p 2), autentsuse (määruse § 5 p

4), interjööri või sisseseade säilivuse (määruse § 5 p 5), harulduse (määruse § 5 p 7) ega

tüüpilisuse (määruse § 5 p 8) kriteeriumitele, kuna suurem osa algupärasest hoonest hävis

põlengus 1944. aastal ja hoonet ei taastatud algsel kujul;

2.7.2. terviklikkuse ehk ansamblilisuse kriteeriumile (määruse § 5 p 11), kuna 1944. aasta põlengus

hävis ka samast ehitusperioodist pärinenud tööliste maja, millega jääait algselt moodustas

ühtse ansambli.

3. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Mälestise kultuuriväärtus

3.1. Porkuni mõisa jääait on osa 19. sajandil rajatud Porkuni mõisa ansamblist. Kuna

algupärasest hoonest on pärast ülesehitamist originaalsubstantsi säilinud vaid vähesel

määral, siis hoone ei ole tajutav mõisa arhitektuurse algupära edasikandjana. Hoone väärib

aga säilitamist, kuna markeerib Porkuni mõisa kunagise olulise majandushoone asukohta,

on seotud mõisasüdame algupärase planeeringuga ning aitab säilitada ajalooliselt

väljakujunenud ruumilist keskkonda.

3.2. Kuivõrd Porkuni mõisa jääait ei vasta enamikele üldistele ja ehitismälestise kriteeriumitele

ning hoone, kui kunagise mõisa majandushoone markeerija, mahu küsimustes saab

Muinsuskaitseamet kaasa rääkida läbi mõisapargi mälestiseks olemise, siis ei ole antud

hoone puhul üksikobjektina riikliku kaitse jätkamine põhjendatud.

Avalik huvi

3.3. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka

Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine

ja kaitse. Kuna Porkuni mõisa jääait ei vasta mälestise riikliku kaitse eeldusele ning ei esinda

Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, ei ole Porkuni mõisa jääait enam

täismahus avaliku huvina käsitletav. Riik ei rakenda piiranguid ega oma ressursse seal, kus

see pole põhjendatud. Edaspidi seisneb avalik huvi Porkuni mõisa jääaida suhtes selles, et

oleks tagatud jääaida hoone mahuline sobivus mälestisega „Porkuni mõisa park“ (reg nr

15847).

Kaasatud isikute huvid

3.4. Olukorras, kus Porkuni mõisa jääait enamikele riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele ei

vasta, ei ole proportsionaalne piirata hoone omaniku õigusi hoone kultuurimälestiseks

olemisest tulenevate piirangutega, seetõttu on vajalik lõpetada jääaida mälestiseks olemine.

Mõjud

3.5. Porkuni mõisa jääaida omanikul on õigus pöörduda Muinsuskaitseameti poole nõu

saamiseks, kuidas ehitist hooldada, remontida, ehitada või konserveerida, kuid ei ole enam

võimalik taotleda Muinsuskaitseameti toetust ehitise hooldamiseks, remontimiseks,

konserveerimiseks, restaureerimiseks, hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks ning

taastamiseks.

3.6. Porkuni mõisa jääaidal säilivad riiklikud piirangud, mis tulenevad hoone asumisest mälestise

„Porkuni mõisa park“ (reg nr 15847) maa-alal. Kuigi jääait ei vasta riikliku kaitse eeldusele

ja jääaida mälestiseks olemine lõpeb, kehtivad jääaidal piirangud, mis tulenevad sellest, et

jääait asub mälestisel „Porkuni mõisa park“. Mälestisest tulenevad piiranud puudutavad

eelkõige jääaida ehitamist (nt rekonstrueerimine, laiendamine, lammutamine) või muid

tegevusi, mis mõjutavad mälestise ilmet (MuKS § 7 lg 3).

3.6.1 MuKS § 3 lg 3 sätestab, et ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel lähtutakse

kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest.

Lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi. Oluline on

silmas pidada, et tegevused jääaidaga oleksid sellised, mis toetavad mälestise

„Porkuni mõisa park“ ajaloolist ilmet ega kahjusta mälestise kultuuriväärtust.

3.6.2 Mõisa pargi ilme säilimise tagamiseks võib amet jääaida ehitustegevust

kooskõlastades vastavalt MuKSi § 54 lg-le 3 määrata tingimusi konserveerimisele,

restaureerimisele, ehitamisele või muudele töödele.

3.6.3 Vastavalt MuKSi § 50 lg-le 2 ning § 61 lg-le 3 ja 4 tuleb uue hoone püstitamise soovi

korral koostada eelnevalt detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused või

muinsuskaitse eritingimused.

4. Menetlusosaliste arvamused

4.1. 25.09.2024 saatis Muinsuskaitseamet Porkuni mõisa jääaida mälestiseks olemise lõpetamise

eelnõu Tapa Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks.

4.2. Kinnistu omanik Tapa Vallavalitsus vastas 18.10.2024, et on eelnõuga tutvunud ning et

märkusi ja ettepanekuid eelnõule ei ole.

4.3. Keskkonnaamet esitas 04.10.2024 arvamuse, mille kohaselt neil ei ole eelnõule vastuväiteid

ega täiendusettepanekuid.

5. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

5.1. Kultuuriministrit nõustav Muinsuskaitse Nõukogu arutas Porkuni mõisa jääaida mälestiseks

olemise lõpetamise ettepanekut 05.11.2024 toimunud koosolekul ja otsustas ettepanekut

toetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga