Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Tartumaa)

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 10.02.2025 nr 32

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja

andmete muutmine (Tartumaa)

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel:

1. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Maarja-Magdaleena kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 24066, asukoht

Tartu maakond, Tartu vald, Maarja-Magdaleena küla, Kiriku tee 18, KÜ 77302:001:0331)

lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20688 Tornikukk, 18.saj. (vask)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt

152

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 punkti 152.

3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Kodavere kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23950, asukoht Tartu

maakond, Peipsiääre vald, Kodavere küla, Kiriku, KÜ 58601:001:1645) lahutamatute

osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20235

Ukselukk käepidemega,

18.saj. (raudsepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt

59

20236

Võtmekilp, 19.saj.

(raudsepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt

60

20237

Võtmekilp, 19.saj.

(raudsepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt

61

20238

Võtmekilp, 19.saj.

(raudsepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt

62

20239

Ukselukk käepidemega,

18.saj. (raudsepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt

63

20242 Tornikukk, 18.saj. (vask)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt

66

20246

Ukselukk, riiv ja haak,

18.saj. (raudsepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt

70

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 punktid 59-63, 66 ja 70.

5. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Võnnu vana kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4300, asukoht

Tartu maakond, Kastre vald, Võnnu alevik, Kooli tee 13, KÜ 91501:003:0029)

lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

7316

Võnnu kalmistu A. G. de

Villebois kabel, 1773

kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr 12 punkt

435

6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 punkti 435.

7. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 424 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 7305, asukoht Tartu

maakond, Peipsiääre vald, Kuusiku küla, Kiriku, KÜ 86101:006:0177) nimetust ja

määran kultuurimälestise nimetuseks „Vara kirik“.

8. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kultuurimälestise „Vara kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 7305, asukoht Tartu

maakond, Peipsiääre vald, Kuusiku küla, Kiriku, KÜ 86101:006:0177) lahutamatute

osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

493

Tornikukk, 19. saj. (raud,

sepistatud)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

268

494

Tuulelipp, 1854 (raud,

sepistatud)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

269

9. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 01.06.1995 määruse nr 19/1 punktid 268-269.

10. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 382 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 7263, asukoht Tartu

maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Mihkli kirik, KÜ 69402:002:0005) nimetust ja

määran kultuurimälestise nimetuseks „Rõngu kirik“.

11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kultuurimälestise „Rõngu kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 7263, asukoht Tartu

maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Mihkli kirik, KÜ 69402:002:0005) lahutamatute

osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

462

Uksekäepide (figuraalne),

19. saj. (malm, valatud)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

249

463

Uksekäepide (figuraalne),

19. saj. (malm, valatud)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

250

464

Vitraaž, 19/20. saj. (klaas,

maalitud, tina)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

251

465

Vitraaž, 19/20. saj. (klaas,

maalitud, tina)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

252

12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 01.06.1995 määruse nr 19/1 punktid 249-252.

13. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Rannu kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4270, asukoht Tartu

maakond, Elva vald, Neemisküla, Kiriku, KÜ 66601:003:0217, 66601:003:0018)

lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

7255

Rannu kirikuaia piirdemüür,

19. saj

kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr 12 punkt

374

14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 punkti 374.

15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Puhja kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4268, asukoht Tartu

maakond, Elva vald, Puhja alevik, Elva tee 4 // 6, KÜ 60501:004:0060) lahutamatute

osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

7249 Puhja kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr 12 punkt

367

1016

Raidkivi, 1761(?) (hall

graniit)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

193

1017

Kivirist, 18. saj. (hall

graniit)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

194

1018

Kivirist, 18. saj. (hall

graniit)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

195

1019

Kivirist, 18. saj. (roosa ja

hall graniit)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

196

1020

Kivirist, 18. saj. (hall

graniit)

kultuuriministri 01.06.1995 määrus nr 19/1 punkt

197

16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 punkti 367 ja

kultuuriministri 01.06.1995 määruse nr 19/1 punktid 193-197.

17. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Mäksa mõisa kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4253, asukoht

Tartu maakond, Kastre vald, Mäksa küla, Mõisakabeli, KÜ 29101:001:0672) lahutamatu

osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

7219

Mäksa mõisa v. Essenite

hauakabel, 19. saj

kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr 12 punkt

336

18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 punkti 336 ning

kultuuriministri 21.06.2006 käskkirja nr 208 punkti 1 alapunkti 61 tabeli rea 3.

19. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Nõo kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4254, asukoht Tartu

maakond, Nõo vald, Aiamaa küla, Nõo kalmistu, KÜ 52801:011:0121, 52801:011:0033,

52801:011:0107, 52801:011:0111) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21562

M.Lipu hauamonument,

A.Starkopf (pronks, graniit)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 14 punkt

492

21563

A.Jõksi hauamonument,

A.Starkopf, 1934 (graniit)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 14 punkt

493

21564

K.Kissi hauamonument,

A.Starkopf (graniit)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 14 punkt

494

20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 18.05.1998 määruse nr 14 punktid 492-494.

21. Muudan kultuuriministri 15.02.2018 käskkirja nr 28 ehitismälestise (kultuurimälestiste

registri nr 30430, asukoht Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Vapramäe tn 9 // 11 // 13,

KÜ 17004:005:0004) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Alliku villa“.

22. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 436 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7317, asukoht Tartu maakond,

Kambja vald, Uhti küla, Valgekõrtsi tee 22, KÜ 51101:001:1951) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Uhti kõrtsihoone“.

23. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 430 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7311, asukoht Tartu maakond,

Kastre vald, Võnnu alevik, Pargi tee 2 // Tartu tn 1, KÜ 91501:003:0421) nimetust ja

määran kultuurimälestise nimetuseks „Võnnu pastoraadi peahoone“.

24. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 429 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7310, asukoht Tartu maakond,

Kastre vald, Võnnu alevik, Pargi tee 2 // Tartu tn 1, KÜ 91501:003:0421) nimetust ja

määran kultuurimälestise nimetuseks „Võnnu kirik“.

25. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 428 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7309, asukoht Tartu maakond,

Kastre vald, Rookse küla, Vastse, KÜ 91501:001:0086) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Rootsi abimõisa peahoone“.

26. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 427 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7308, asukoht Tartu maakond,

Peipsiääre vald, Välgi küla, Välgi kirik, KÜ 86101:002:0148) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Välgi õigeusu kirik“.

27. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 411 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7292, asukoht Tartu maakond,

Tartu vald, Igavere küla, Somma, KÜ 79402:002:0048) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Somma kõrtsi kelder“.

28. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 410 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7291, asukoht Tartu maakond,

Tartu vald, Igavere küla, Somma, KÜ 79402:002:0047) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Somma kõrtsihoone“.

29. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 402 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7283, asukoht Tartu maakond,

Tartu vald, Kukulinna küla, Kukulinna mõis, KÜ 79402:001:0786) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Kukulinna mõisa teenijate71maja“.

30. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 401 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7282, asukoht Tartu maakond,

Tartu vald, Kukulinna küla, Kukulinna mõis, KÜ 79402:001:0622, 79402:001:0371,

79401:001:0083, 79401:001:0080, 79401:001:0081, 79401:001:0082, 79401:001:0084,

79401:001:0085, 79401:001:0424, 79402:001:0259, 79402:001:0261, 79402:001:0225,

79402:001:0407, 79402:001:0108, 79402:001:0800, 79402:001:0779, 79402:001:0786,

79402:001:0787, 79402:001:0428, 79402:001:0431, 79402:001:0432, 79402:001:0433,

79402:001:0521, 79402:001:0135, 79402:001:0741, 79402:001:0122, 79402:001:0146,

79601:001:1387, 79402:001:0434) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks

„Kukulinna mõisa park“.

31. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 400 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7281, asukoht Tartu maakond,

Tartu vald, Kukulinna küla, Kukulinna mõis, KÜ 79402:001:0786) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Kukulinna mõisa peahoone“.

32. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 399 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7280, asukoht Tartu maakond,

Tartu vald, Puhtaleiva küla, Kõrtsimäe, KÜ 79601:001:2559) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Sootaga kõrtsihoone“.

33. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 398 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7279, asukoht Tartu maakond,

Tartu vald, Lammiku küla, Kloostriveski, KÜ 79401:001:0025) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Kärkna vesiveski“.

34. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 393 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7274, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Uderna küla, Uderna mõis, KÜ 69403:003:0575, 69403:003:0577,

69403:003:0060, 69403:003:0573, 17101:001:0718) nimetust ja määran kultuurimälestise

nimetuseks „Uderna mõisa park“.

35. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 392 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7273, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Uderna küla, Uderna mõis, KÜ 69403:003:0575) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Uderna mõisa peahoone“.

36. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 386 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7267, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Koruste küla, Koruste raamatukogu, KÜ 69401:004:0037) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Koruste külakooli hoone“.

37. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 384 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7265, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Rõngu alevik, Valga mnt 1, KÜ 69402:002:0013) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Rõngu kõrtsihoone“.

38. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 383 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7264, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Rõngu alevik, Koguduse ait, KÜ 69402:002:0008) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Rõngu pastoraadi ait“.

39. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 372 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7254, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Neemisküla, Kiriku, KÜ 66601:003:0217) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Rannu kirik“.

40. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 371 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7253, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Suure-Rakke küla, Jussi, KÜ 66601:002:0239) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Jussi talu ait“.

41. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 370 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7252, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Suure-Rakke küla, Jussi, KÜ 66601:002:0239) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Jussi talu rehielamu“.

42. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 368 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7250, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Puhja alevik, Viljandi tee 4, KÜ 60501:003:0014) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Puhja Koni tuuleveski“.

43. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 365 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7248, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Puhja alevik, Elva tee 4 // 6, KÜ 60501:004:0060) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Puhja kirik“.

44. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 362 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7245, asukoht Tartu maakond,

Nõo vald, Nõo alevik, Liivamäe tn 2, KÜ 52801:001:0617) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Nõo õigeusu kirik“.

45. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 348 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7231, asukoht Tartu maakond,

Nõo vald, Voika küla, Muhklase-Leesikmäe, KÜ 52801:006:0026) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Leesikmäe talu ait“.

46. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 346 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7230, asukoht Tartu maakond,

Nõo vald, Nõo alevik, Tartu tn 2, KÜ 52801:010:0024) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Nõo kirik“.

47. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 312 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7194, asukoht Tartu maakond,

Kambja vald, Vana-Kuuste küla, Reiteli, KÜ 28204:004:0239) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Vana-Kuuste vallamaja“.

48. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 300 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7182, asukoht Tartu maakond,

Kambja vald, Kambja alevik, Puiestee tn 1, KÜ 28203:005:0104) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Kambja kirik“.

49. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 297 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7179, asukoht Tartu maakond,

Peipsiääre vald, Nina küla, Jumalaema Kaitsmise kirik, KÜ 12601:006:0071) nimetust ja

määran kultuurimälestise nimetuseks „Nina õigeusu kirik“.

50. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 296 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7178, asukoht Tartu maakond,

Peipsiääre vald, Saburi küla, Jahilossi, KÜ 12601:005:0138) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Saburi (Rupsi) jahimõisa kelder“.

51. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 295 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7177, asukoht Tartu maakond,

Peipsiääre vald, Saburi küla, Jahilossi, KÜ 12601:005:0138) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Saburi (Rupsi) jahimõisa ait“.

52. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 294 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7176, asukoht Tartu maakond,

Peipsiääre vald, Saburi küla, Jahilossi, KÜ 12601:005:0138) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Saburi (Rupsi) jahimõisa peahoone“.

53. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 293 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7175, asukoht Tartu maakond,

Peipsiääre vald, Alatskivi alevik, Tartu mnt 27, KÜ 12601:004:0062) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Alatskivi kirik“.

54. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 275 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7157, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Oru tn 2 // Peedi, KÜ 17004:001:0096) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Peedu-Nuti vesiveski elamu“.

55. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 274 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7156, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Oru tn 2 // Peedi, KÜ 17004:001:0096) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Peedu-Nuti vesiveski ait-ladu“.

56. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 273 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7155, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Oru tn 2 // Peedi, KÜ 17004:001:0096) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Peedu-Nuti villaveski“.

57. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 272 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7154, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Oru tn 2 // Peedi, KÜ 17004:001:0096) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Peedu-Nuti vesiveski“.

58. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 271 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7153, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Veski tn 14a, KÜ 17004:004:0017) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Peedu-Nuti vesiveski“.

59. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 270 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7152, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Veski tn 16, KÜ 17004:004:0001) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

60. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 269 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7151, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Veski tn 1, KÜ 17004:004:0002) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

61. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 268 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7150, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Vapramäe tn 24, KÜ 17004:002:0001) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

62. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 267 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7149, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Vapramäe tn 22, KÜ 17004:003:0016) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

63. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 265 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7147, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Järve tn 1, KÜ 17001:002:0001) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Prof Afanasjevi suvila“.

64. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 264 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7146, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Supelranna tn 27, KÜ 17002:008:0093) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

65. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 263 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7145, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Supelranna tn 25, KÜ 17002:008:0014) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

66. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 259 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7141, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Pargi tn 38, KÜ 17007:004:0017) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

67. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 258 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7140, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Pargi tn 34, KÜ 17007:004:0003) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

68. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 257 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7139, asukoht Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Pargi tn 32, KÜ 17007:004:0004) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

69. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 256 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7138, asukoht

Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 35, KÜ 17007:003:0054) nimetust ja

määran kultuurimälestise nimetuseks „Apteek-elamu“.

70. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 254 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7136, asukoht

Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Pargi tn 8, KÜ 17007:003:0039) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elva kirik“.

71. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 253 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7135, asukoht Tartu

Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Pargi tn 2a, KÜ 17007:003:0046) nimetust ja

määran kultuurimälestise nimetuseks „Elva raudteejaama abihoone“.

72. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 252 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7134, asukoht Tartu

Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Pargi tn 4, KÜ 17007:003:0031) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elva raudteejaama tööliste elamu“.

73. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 12

punkti 251 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 7133, asukoht Tartu

Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Pargi tn 2, KÜ 17007:003:0045) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks „Elva raudteejaama peahoone“.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise

lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades

kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Mälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise

mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks,

puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail.

Maa-alalised mälestised, nagu näiteks park, kirikuaed või kalmistu on terviklik kooslus, mille

väärtusliku ansambli/keskkonna lahutamatuks osaks on seal asuvad ajaloolised rajatised,

haljastuselemendid, struktuur ja arhitektuursed väikevormid (näiteks piirdemüür, värav, paviljon,

kabel ja ajaloolised hauatähised).

Muinsuskaitseamet kogus kokku Tartu maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis

nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste

registrist, aga ka arhiiviallikaid, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud

informatsiooni.

Ülevaatuse tulemusena leiti, et 26 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga.

Nendest 22 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad uksed, tornikuked ja kirikuaias

paiknevad hauatähised. Ehitismälestisi on 4, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid.

Käskkirjas nimetatud Tartu maakonnas asuvad mälestised on tunnistatud kultuurimälestisteks

aastatel 1997–1999. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt

ehitise või rajatise juurde kuuluvad detailid või rajatised.

Näiteks on kinnismälestise „Maarja-Magdaleena kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 24066)

lahutamatuks osaks Tornikukk, 18.saj. (vask) (kultuurimälestiste registri nr 20688) ning jääb

mälestise „Maarja-Magdaleena kirik“ osaks. Samamoodi on „Rannu kiriku-

aed“ (kultuurimälestiste registri nr 4270) lahutamatuks osaks seal asuv pargi piirdemüür

(kultuurimälestiste registri nr 7255).

Kuivõrd käskkirjas nimetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist mõju

mälestiste kaitse korraldusele. Muudatus on tehniline ning sellega väheneb mälestiste arv

kultuurimälestiste registris. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel

riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu

osa ning nende riiklik kaitse jätkub senises ulatuses.

Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise

lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, mille lahutamatu osa see

mälestis on.

Lisaks parandatakse ja ühtlustatakse kinnismälestiste nimekujusid. Kultuurimälestise nimetuste

kontrollimise käigus tuvastati nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Sel juhul

nimetusi ühtlustati, mis tähendas ehitismälestise nimetuse täiendamist. Juhul, kui mälestise

nimetuses on toodud hoone aadress, siis see eemaldatakse, kuna aadress võib ajas muutuda.

Näiteks muudetakse ehitismälestis „Apteegihoone-elamu Elvas Kesk tn 35, 1900.-1910.

a“ nimetust ja uus nimetus on „Apteek-elamu“ (kultuurimälestiste registri nr 7138, asukoht Tartu

maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 35). Kokku täpsustatakse 55 kultuurimälestise nimetust,

millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit.

Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine ja nimetuse muutmine hõlmab

117 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud

detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse või nimetust muudetakse. Mälestiste

omanikele selle muudatusega täiendavaid negatiivseid mõjusid ei kaasne. Mälestise käsitlus

muutub selgemaks. Hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega ja mälestiste

lahutamatute osade puhul ei pea eraldi silmas pidama ja arvestama tööde ja tegevuste

planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail või rajatis on eraldi kaitse all ja milline ei ole

ning kas töödes tuleb või ei tule arvestada samal ajal nii vallas- kui ka kinnismälestisele kehtivaid

nõudeid. Mõnevõrra väheneb mälestise omanike halduskoormus ning Muinsuskaitseameti

töökoormus.

Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja

edastas 30.09.2024 eelnõu tutvumiseks Tartu maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste

katastriüksuste omanikele.

Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 15.10.2024. Eelnõule laekus

6 arvamust. EELK Võnnu Jakobi kogudus tegi ettepaneku Võnnu kirikumõisa peahoone nimetus

jätta muutmata. Muinsuskaitseamet selgitas vastuskirjas, et samafunktsiooniliste hoonete

nimetused ühtlustatakse ja kuna mõiste kirikumõis on mälestise nimetustes kasutust leidnud vaid

üksikutel kordadel, asendatakse kõikidel juhtudel ülalnimetatud mõiste enam kasutust leidnud

sünonüümiga. Ülejäänud nõustusid eelnõuga.

Muinsuskaitse Nõukogu tutvus eelnõuga 04.02.2025 toimunud koosolekul ja otsustas ettepanekut

toetada. Protokolliti ühe liikme eriarvamus, kes toetas Võnnu kirikumõisa nimetuse muutmata

jätmist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga