| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/779-1 |
| Registreeritud | 11.02.2025 |
| Sünkroonitud | 12.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Erle Kõomets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie nr
Meie 11.02.2025 nr 6-1/250265/2500954
Julgeolekumaks äriühingu kasumilt
Austatud minister
Õiguskantsleri poole pöördus advokaadibüroo Cobalt äriühingute kasumi julgeolekumaksuga
maksustamise küsimuses. Avaldaja kirja lisast nähtub, et ta on pöördunud Rahandusministeeriumi
poole 28.01.2024 ning ei ole ministeeriumilt veel vastust saanud.
Kuna julgeolekumaksu seaduse eelnõu seletuskirjas ei ole avaldaja tõstatatud küsimuste aspektist
eelnõu põhiseaduspärasust analüüsitud, edastan avalduse kõigepealt vastamiseks
Rahandusministeeriumile kui julgeolekumaksu seaduse väljatöötajale.
Palun avaldajale saadetava kirja koopia edastada õiguskantslerile.
Õiguskantsler otsustab põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatamise pärast ministeeriumi
vastuse saamist.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Teadmiseks: avaldaja
Lisa: advokaadibüroo Cobalt avaldus
Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]
Esita avaldus*kohustuslik väli *Ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimiTõnu Kolts (Advokaadibüroo COBALT) Isikukood või sünnikuupäev 38608290303 E-postiaadress [email protected] *Probleemi kirjeldus 1. SISSEJUHATUS JA TAOTLUSE EESMÄRK Pöördun Teie poole taotlusega, et Õiguskantsler analüüsiks, kas julgeolekumaksu seadus (edaspidi JMS), eelkõige maksustamine, mis toimub ettevõtja tegelikku rahalist olukorda mitte arvestades, on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Probleem seisneb selles, et teatud juhtudel võib JMS põhjustada ettevõtetele ja investoritele sellise maksukoormuse, mis ei vasta nende maksevõimele ega rahavoogudele, kahjustades seeläbi ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Taotlen, et Õiguskantsler selgitaks, kas kirjeldatud olukordade näol on tegemist põhiseadusvastase põhiõiguste riivega ning kas sellised maksustamise meetmed on kooskõlas põhiseaduse proportsionaalsuse, ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse põhimõtetega. 2. PROBLEEMI KIRJELDUS 2.1. Paberil tekkiva kasumi maksustamine ilma rahalise sissetulekuta Julgeolekumaksuga maksustatakse ettevõtte majandusaasta maksueelne kasum, sõltumata sellest, kas kasum väljendub tegelikus rahavoos. Probleem tekib olukordades, kus kasum kajastub üksnes raamatupidamislikult (nt vara ümberhindluse tulemusel) ning ettevõtjal puuduvad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks. Selline maksustamine võib sundida ettevõtet oma vara müüma, sealhulgas pikaajalist investeeringut, mis viib vara väärtuse vähenemise ja ettevõtluse jätkusuutlikkuse ohustamiseni. 2.2. Erinevate raamatupidamisstandardite mõju Ettevõtted, kes kasutavad erinevaid raamatupidamisstandardeid (nt IFRS vs Eesti finantsaruandluse standard), võivad kapitaliosaluse meetodil kajastada kasumeid ja kahjumeid erinevalt. See põhjustab maksustatava maksueelse kasumi suurenemise investori tasemel, isegi kui sidusettevõtte tasemel on tegelik maksukohustus väiksem. Selle tulemusena võib investoril tekkida täiendav maksukohustus, hoolimata sellest, et tema rahaline seis ei ole muutunud. 2.3. Omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive Sellised olukorrad, kus ettevõtjal puuduvad rahalised vahendid, kuid maksukohustus nõuab vara likvideerimist või laenu võtmist, võivad piirata ettevõtlusvabadust ning rikkuda omandipõhiõigust. Eriti tõsine on riive ettevõtjate jaoks, kelle äritegevus põhineb pikaajalistel investeeringutel (nt metsaomanikud), kuna sundmüük takistab edasist tulu teenimist. 3. PÕHISEADUSLIKUD VASTUOLUD JA ÕIGUSLIKUD ARGUMENDID 3.1. Proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11) Proportsionaalsuse põhimõtte järgi peavad kõik põhiõiguste piirangud olema vajalikud, sobivad ja mõõdukad. Kuigi julgeolekumaksu eesmärk – riigi kaitsevõime tugevdamine – on legitiimne, võib sihtrühma jaoks, kelle maksueelne kasum ei vasta tegelikele rahavoogudele, maksustamine olla ebaproportsionaalselt koormav. Seadusandja peaks kaaluma, kas on võimalik saavutada sama eesmärk vähem koormavate meetmetega, näiteks vabastades või vähendades maksukohustust paberil tekkinud kasumi osas, mis ei kajasta tegelikku rahalist seisu. 3.2. Ettevõtlusvabaduse riive (PS § 31) Põhiseadus kaitseb igaühe õigust tegeleda ettevõtlusega. Kui maksustamine sunnib ettevõtjat vara müüma või takistab pikaajaliste investeeringute elluviimist, on tegemist intensiivse ettevõtlusvabaduse riivega. Kommentaarid PS § 31 juurde rõhutavad, et sellised riived peavad olema põhjendatud ja mitte ülemäära koormavad. 3.3. Maksevõimelisuse põhimõte Maksevõimelisuse põhimõtte kohaselt peaks maksukoormus sõltuma maksumaksja potentsiaalsest maksevõimest. Paberil kasumi maksustamine on vastuolus selle põhimõttega, kuna majanduslik edukus ei pruugi tähendada tegelikku rahalist võimekust maksude tasumiseks. See võib viia ettevõtja majandustegevuse halvenemiseni või lõpetamiseni. 4. TAOTLETAVAD SELGITUSED Palun Õiguskantsleril analüüsida, kas: 1. Julgeolekumaksu seaduse sätted, mis maksustavad raamatupidamislikku kasumit sõltumata ettevõtte rahalisest seisust, on kooskõlas põhiseaduse proportsionaalsuse põhimõttega (§ 11). 2. Selline maksustamine kujutab endast lubamatut ettevõtlusvabaduse (§ 31) riivet, eelkõige olukorras, kus maksukohustuse täitmiseks tuleb müüa vara. 3. Julgeolekumaks vastab maksevõimelisuse põhimõttele ning kas seadus peaks ette nägema erandid või leevendused ettevõtjatele, kelle maksustatav kasum ei ole seotud tegelike rahavoogudega. ** Olen lisaks saatnud päringu ka Rahandusministeeriumile, millele vastust ei ole saanud. Oma päringus Rahandusministeeriumile olen toonud ka mõned konkreetsed näited, mis päriselus tekivad. Olen vastava päringu lisanud kaasa ka käesolevale taotlusele. *Kas olete samas küsimuses pöördunud ka kellegi teise poole (nt kohtu või mõne muu ametiasutuse poole)? Rahandusministeerium. Nende vastust ootan selgitustaotlusele, kuid Rahandusministeerium lähtub JMS puhul ennekõike poliitilisest tahtest ning ei soovi pöörata tähelepanu põhiseaduslikele aspektidele. Lisa uus fail Saada koopia minu e-posti aadressile Jah |
1
Tõnu Kolts [COBALT]
From: Tõnu Kolts [COBALT] Sent: teisipäev, 28. jaanuar 2025 07:48 To: [email protected] Subject: Päring julgeolekumaksu seaduse osas
Tere! Pöördun Rahandusministeeriumi poole sooviga saada täiendavaid selgitusi julgeolekumaksu seaduse (JMS) osas. Kuna seadusloome protsess JMS-i osas oli lühike, on tekkinud täiendavaid küsimusi, mida seaduse seletuskirjas ei ole käsitletud ja mille tõlgendamiseks puuduvad muud allikad. Palun andke teada, mis aja jooksul võin Rahandusministeeriumi tagasisidet oodata. 1. Koondkasumiaruanne (RTJ 2 punktid 30-33; SME IFRS 5.2 (b), 5.7) JMS § 14 lg 1 sätestab, et „Julgeolekumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriühing, majandusaasta kasum enne tulumaksustamist (edaspidi maksueelne kasum), millest on tehtud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud mahaarvamised.“ Sellest tulenevalt saab järeldada, et maksueelse kasumi all peetakse silmas kasumiaruandes toodud rida „Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist“. Juhul, kui tulem on positiivne, kuulub vastav summa maksustamisele julgeoleku maksuga. Kasumiaruannet reguleerib RTJ 2 punktid 21-29. Lisaks kasumiaruandele esineb olukordi, mil ettevõtted peavad koostama koondkasumiaruande (RTJ 2 punktid 30- 33), kui esineb sellised kasumeid ja kahjumeid, mida ei kajastata kasumiaruandes. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Koondkasumiaruandes kajastatakse näiteks rahavoogude riskimaandamisinstrumentide ümberhindlusel tekkinud kasumite ja kahjumite efektiivne osa (RTJ 2.31). Kui äriühing kasutab aga IFRS’i, siis IFRS’i alusel kajastatakse läbi koondkasumiaruande oluliselt rohkem elemente. Küsimus: Palun selgitada, kas koondkasumiaruandes toodud „Aruandeaasta muu koondkasum (-kahjum)“ real toodud positiivne summa on julgeolekumaksu objektis või mitte? 2. Sidusettevõtte arvestuspõhimõtete korrigeerimisest või ühtlustamisest tekkiv täiendav maksueelne
kasum Näide 1 Sidusettevõte koostab aastaaruande vastavalt IFRS EU-le ja hindab põhivarasid õiglases väärtuses. Investor koostab enda aastaaruande vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, mis ei luba põhivarade õiglases väärtuses kajastamist. Sidusettevõtte tasemel kajastatakse põhivarade õiglase väärtuse üleshindlus läbi koondkasumiaruande (allahindlused võivad ka kasumiaruandesse jõuda), mis ei ole eelduslikult maksustatav. See tähendab, et sidusettevõtte tasemel on põhivarad bilansis kõrgemas väärtuses ning sellest tulenevalt on kasumiaruandes kajastatav amortisatsioon suuremas summas (st kasumiaruandes toodud maksueelne kasum on väiksem, millelt arvutatakse julgeolekumaksu). Põhivarade ümberhindluse reserv, mis kajastub koondkasumiaruandes ja bilansis omakapitalis, ei mõjuta kasumiaruannet (välja arvatud juhtudel, kui põhivara müüakse või allahindlus ületab eelnevat üleshindluse summat). Kuna investor koostab enda aastaaruande vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, mis ei luba põhivarade üleshindlust, siis selle osas tuleb teha korrigeerimine (RTJ 11.97). Ehk kui sidusettevõte ei oleks teinud põhivarade ümberhindlust, siis nende amortisatsioonikulu oleks olnud väiksemas summas ja kasum suuremas summas. Selle korrigeerimise tulemusel on kapitaliosaluse meetodil kajastatav kasum investori tasemel suuremas summas, kui kasum, mis oli maksustatav sidusettevõtte tasemel. JMS § 14 lg 3 (teine lause) sätestab, et „Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtja kasum või kahjum või investeeringu üles- või allahindlusest tekkinud kasum või kahjum, mis on tütar- või sidusettevõtja tasandil maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga, arvatakse nimetatud kasum maksueelsest kasumist maha või liidetakse nimetatud kahjum maksueelsele kasumile.“
2
See tähendab, et investori tasemel on julgeolekumaksuga maksustatav maksueelse kasumi osa suurem, kui see on sidusettevõtte tasemel. Seda siis põhjusel, et kasutatakse erinevaid arvestuspõhimõtteid ning kuna sidusettevõtte tasemel tasutakse julgeolekumaksu väiksemalt maksueelselt kasumilt, peab investor täiendavat julgeolekumaksu tasuma. Küsimus: Palun kinnitada, kas antud näites toodud järeldus on korrektne. Näide 2 Sidusettevõte kajastab kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused). Investori kajastab kinnisvarainvesteeringuid aga õiglases väärtuses. See tähendab, et sidusettevõte maksueelne kasum on väiksem, millelt kuulub tasumisele julgeolekumaks. Investor teeb kohandused kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse arvestuses ning kapitaliosaluse meetodi rakendamisest tekkiv kasum sidusettevõttest on suuremas summas. See tähendab, et investori tasemel on julgeolekumaksuga maksustatav maksueelse kasumi osa suurem, kui see on sidusettevõtte tasemel. Seda siis põhjusel, et kasutatakse erinevaid arvestuspõhimõtteid. Kinnisvarainvesteeringu näide on kõige lihtsam, kuid neid korrigeerimise / ühtlustamise näited on kindlasti veel. Küsimus: Arvestades JMS §14 lg 3 toodut (või mitte toodut), palume ka antud näite puhul kinnitada, kas toodud järeldus on korrektne – st, investori tasemel on täiendav maksueelne kasum, mis tekkis arvestuspõhimõtete korrigeerimisest, maksustatav. ** Kirjeldatud näidete eesmärk on illustreerida olukordi, kus investor võib olla nö passiivne investor, kellel puuduvad mistahes sissetuleku allikad või siis arvestuspõhimõtete korrigeerimisest tekkiv täiendav maksueelne kasum on väga suur, mistõttu investoril ei ole tegelikke vahendeid, et tekkivat julgeolekumaksu tasuda. Teisisõnu, maksueelne kasum tekib üksnes paberil ning investoril puudvad reaalsed võimalused julgeolekumaksu tasumiseks. See võib viia omakorda selleni, et investor peab hakkama likvideerima oma vara, et tasuda julgeolekumaksu. Sellises olukorras oma vara likvideerimine, mis seisneb sidusettevõtte aktsiates, võib olla esiteks võimatu või saab seda teha üksnes alla turuhinna. Seega olukorras, kus investoril ei ole tegelikke rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks, kuid maksustatav kasum tekib üksnes paberil, tuleb hinnata, kas maksustamine on proportsionaalne ja kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega. Maksukohustuse kehtestamine ei tohiks viia olukorrani, kus investor peab vara müüma või muutub maksejõuetuks, et maksu tasuda. See on eriti oluline passiivsete investorite puhul, kellel puuduvad muud sissetulekuallikad või kui arvestuspõhimõtete korrigeerimisest tekkiv täiendav maksueelne kasum on ebaproportsionaalselt suur. JMS §14 lg 3 täiendused enne teist lugemist Riigikogus oli suund paremuse suunas, kuid siiski ei elimineeri need olukordi, kus täiendav maksueelne kasum tekib tulenevalt arvestuspõhimõtete korrigeerimisest või ühtlustamisest ning isikute maksukohustus suureneb ebaproportsionaalselt. Selline olukord võib olla vastuolus õigusriigi põhimõtetega, mis nõuavad, et maksustamine oleks õiglane, mõistlik ja proportsionaalne. Selleks, et vältida ebamõistlikke maksukoormusi, tuleks kaaluda JMS täpsustamist, näiteks:
1) Täpsustada, kuidas käsitleda kapitaliosaluse meetodist tulenevaid raamatupidamislikke korrigeerimisi, et need ei viiks ebamõistliku maksustamiseni.
2) Anda võimalus vähendada maksukohustust olukorras, kus maksueelne kasum tekib üksnes paberil ega vasta tegelikule rahavoole.
3. JMS § 14 lg 3 (teine lause) JMS § 14 lg 3 (teine lause) sätestab, et „Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtja kasum või kahjum või investeeringu üles- või allahindlusest tekkinud kasum või kahjum, mis on tütar- või sidusettevõtja tasandil maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga, arvatakse nimetatud kasum maksueelsest kasumist maha või liidetakse nimetatud kahjum maksueelsele kasumile.“ Küsimus: Palun selgitada, mida on antud sättes mõeldud „investeeringu“ all. Ette tänades Lugupidamisega Tõnu Kolts
3
Käesoleva e-kirja saatja on COBALT büroo Eestis ja sellele kohalduvad järgmised
tingimused ja üldtingimused.
Tõnu Kolts Valdkonnajuht
Mob: +372 5340 7773 Tel: +372 665 1888 Email: [email protected]
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15 Tallinn 10141, Eesti
www.cobalt.legal
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|