Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamine

EELNÕU

06.02.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala

Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamine

Kutseõppeasutuse seaduse § 49 lõike 1 alusel ja kooskõlas § 49 lõike 2 punktiga 2 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate

riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 29 alapunktiga 3:

1. Korraldan 1. septembrist 2025. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli, liites

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli Kehtna Kutsehariduskeskusega, selliselt, et Vana- Vigala Tehnika- ja Teeninduskool lõpetab tegevuse. Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli asukohas hakkab õpet pakkuma Kehtna Kutsehariduskeskus. Ümberkorraldamisvajadus ja

täpsem põhjendus on esitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamise

ettepaneku“ (käesoleva otsuse juurde lisatud) punktides 1 ja 2. 2. Ümberkorraldatav Kehtna Kutsehariduskeskus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav

riigiasutus. 3. Moodustan punktis 1 nimetatud koolide ümberkorraldamiseks komisjoni järgmise

koosseisus:

• Karin Ruul – komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonna nõunik;

• Indrek Riisaar – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht;

• Pille Tarto - Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna eelarve ekspert;

• Karmen Selter – Kehtna Kutsehariduskeskuse direktor;

• Hille Toompuu - Kehtna Kutsehariduskeskuse finantsjuht;

• Enn Roosi - Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli direktor;

• Heli Valter - Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli finantsist.

4. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri

1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“.

5. Sulgen ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli eelarve seisuga 31. august 2025. a. nimetatud kooli kasutamata rahalised

vahendid antakse üle Kehtna Kutsehariduskeskusele. 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleril teavitada koheselt ümberkorraldatavate

õppeasutuste direktoreid, Märjamaa valda ja Kehtna valda ümberkorraldamisotsusest.

7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

10.02.2025 nr 8-2/25/710

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja

„Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamine“ eelnõu. Eelnõu ja ümberkorraldusettepanekuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 15 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

1. Eelnõu 2. Ümberkorralduse ettepanek 3. Põhimääruse muudatused 4. Eelarve

Karin Ruul 735 4099 [email protected]

MINISTRI MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri määruste muutmine

Määrused kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel.

§ 1. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 40 „Kehtna

Kutsehariduskeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: (1) Kooli asub Rapla maakonnas Kehtna vallas. Koolil on tegevuskoht Raplamaakonnas

Märjamaa vallas. (2) Kooli postiaadress on Kooli 1, Kehtna, Rapla maakond, sihtnumber 79001.

2) paragrahvi 6 punkt 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: 1) korraldab tasemeõpet humanitaaria ja kunstide, informatsiooni- ja

kommunikatsioonitehnoloogia, teeninduse ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondades;

§ 2. Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määrus nr 29 „Vana-Vigala Tehnika- ja

Teeninduskooli põhimäärus” kehtetuks tunnistamine.

Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määrus nr 29 „Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Kehtna Kutsehariduskeskuse

ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamise ettepanek

Austatud haridus- ja teadusminister

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende

tegevuse lõpetamise korra“ punktiga 10 ja 33 esitan ettepaneku korraldada ümber Kehtna Kutsehariduskeskus (edaspidi Kehtna KHK) ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool (edaspidi Vana-Vigala TTK).

Ümberkorraldamise ettepaneku koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja

oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige ([email protected], tel 735 1850), kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna nõunik Karin Ruul ([email protected], tel 735 4099) ja õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Marili Lehtmets ([email protected], tel

735 0289).

1. Ümberkorraldamise põhjendus

Haridusvaldkonna arengukavas 2021-20351 on seatud eesmärgiks, et õpivõimalused vastavad

ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Tegevuse 1.1. kvaliteetset haridust pakkuva, kaasava ja kestliku õppeasutuste võrgu ja taristu tagamiseks ühe esmatähtsa tegevusena on kokku lepitud olulise tegevusena õppeasutuste võrgu korrastamine. Koolivõrgu korrastamise vajadus

tuleneb ennekõike õpilaste arvu vähenemisest. 2024-2025 aastal korrastab Haridus- ja Teadusministeerium kutseõpeasutuste koolivõrku.

Kutsehariduse õppekvaliteedi tõstmiseks ja ühtlustamiseks, õppebaaside efektiivsemaks kasutamiseks ja dubleerimise vähendamiseks ning õppekohtade jaotuses demograafiliste

muutustega arvestamiseks näeme kutseõppeasutustele ette vastutusvaldkonnad. Koolidele vastutusvaldkondade jaotamise eesmärgiks on tagada kvaliteetse õppe pakkumise kestlikkus piiratud ressursside tingimustes. Vastutusvaldkonnade jaotus on läbi räägitud ka tööandjate ja

erialaliitudega. Kutseharidusreformi ühe tegevusena viiakse kutseõppepakkumine kooskõlla tööturu ootuste ja tegeliku vajadustega st OSKA Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduste

analüüsidega. Analüüsi tulemusena vähendatakse riigieelarvest rahastatavaid õppekohti nendel õppekavadel, kus lõpetajaid on enam kui tööturg vajab. Samuti suurendatakse vastuvõttu nendel erialadel, kus on suurem tööturu vajadus.

Vana-Vigala TTK tasemeõppe õppekavad on OSKA analüüside järgi kahanevates

valdkondades st kutseõppes lõpetab rohkem õppijaid kui tööturg vajab. Viies kooli õppepakkumise analoogiliselt teiste kutseõppeasutustega vastavusse OSKA

analüüsidega ning arvestades, et alla 15 õppijaga õpperühmad ei ole majanduslikult mõistlikud (va HEV õppijate õpperühmad), siis 2029 aastal õpiks koolis 214 õpilast (tingimusel kui kõik

õppesse astunud õpilased lõpetavad), kellest 90 õppijat õpib kutsekeskhariduse õppekavadel. Kutsekeskhariduses toimuks õpe autoerialadel, 4. taseme kutseõpe auto- ja sepa õppekavadel ning 2. taseme kutseõpe köögiabilise ja puhastusteenindaja õppekavadel. Majanduslikult ei ole

efektiivne, nii väikest kooli ülal pidada, sest õpetajate koormus on väike, taristu ei leia mõistliku kasutust ja kooli ülalpidamiskulud on ebaproportsionaalselt suured.

1 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pd f

Kutseõppeasutuste koolivõrgu korrastamise tulemusena ei ole Vana-Vigala TTK

kavandatud üheski õppekavarühmas vastutusvaldkonna kooliks. Tööandjate ja

erialaliitude hinnangul võiks aga Vana-Vigala TTK pakkuda autoerialade ja sepa eriala kutseõpet. Teistes õpetavates valdkondades katavad naabermaakondade kutseõppeasutused õppekohtade vajaduse.

Kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide olemasolu ja leidmine. 2024 a. 1. novembri

seisuga töötab Vana-Vigala TTKs 38 õpetajat, kellest 10 õpetajal on keskharidus. 2023/2024 õppeaastal vastas kvalifikatsiooninõuetele 76,2% õpetajatest. Haridussilma andmetel oli 2023/24 õppeaastal koolis üks tugispetsialist (eripedagoog), kellel on erialane haridus. 2024

aasta sügisel asus tööle osakoormusega õppenõustaja, kellel on kvalifikatsiooninõuetele vastav haridus. Tugiteenuseid pakuvad enamjaolt kutseõpetajad, kes on läbinud mahukama

täienduskoolituse. Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on riigil kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis

maakondades. Raplamaal pakuvad kutseõpet Vana-Vigala TTK ja Kehtna KHK.

Muudatuse tulemusena jääb Rapla maakonnas kutseõpet pakkuma Kehtna KHK kahes

õppekohas. Vana-Vigala õppekoht hakkab pakkuma autoerialade ja sepa tasemeõpet 4. ja 5 tasemel. Autoerialasid õpetatakse ka kutsekeskhariduse tasemel. Koolide liitmine võimaldab

Vana-Vigala piirkonnas säilitada kutseõppe pakkumise ning olemasolev taristu leiab optimaalse kasutuse. Samuti on koolide liitmisel võimalik õpetajatele pakkuda piisavat õpetamiskoormust.

Vana-Vigala õppekohas kavandatakse jätkata õpet keskmiselt 260 õpilasega aastas (tingimusel kui kõik õppesse astunud õpilased lõpetavad), sh rakendusliku gümnaasiumi õppekavadele kavandatakse õpe 160 õpilasele. Lisanduvad ka tasulise kutseõppe õppijad ja täienduskoolituses

osalejad. Õppekoht hakkab kasutama ühte õppehoonet ja õpilaskodu.

Õppekoha õpilaskodus tagatakse võimalus ööbida Vana-Vigala põhikooli õpilastel ning õppekohas säilitatakse ka võimekus pakkuda toitlustust Vana-Vigala põhikooli õpilastele.

2. Ümberkorraldamise majanduslikud kaalutlused

Vana-Vigala TTK toimemudel ei ole jätkusuutlik ja viimased neli aastat ei ole kool eraldatud eelarvega välja tulnud. Viimasel 4 aastal on Haridus- ja Teadusministeerium andnud koolile lisaeelarve ja viimasel kahel aastal oli lisaeelarve maht üle 200000 euro.

2023 aastal oli koolis ühe õppekoha maksumus 8119 eurot, mis on Eesti keskmisega võrreldes

153%. Kui Eesti keskmise arvutusest välja jätta Tallinna muusika ja balletikool MUBA ja Eino Elleri muusikakool, kus on valdavalt individuaalõpe, siis 164% võrreldes teiste koolide keskmise õppekoha maksumusega. Tasemeõppe pakkumine Vana-Vigala TTKs ei ole

kuluefektiivne.

Peamised põhjused, miks kool ei tule välja eraldatud eelarvega, on ebavajaliku taristu omamine ja väiksed õpperühmad. Kool on avanud õpperühmi, kus on esimesel õppeaastal alla 20 õpilase ning teisel või kolmandal õppeaastal õpib õpperühmas alla 10 õppija. 2025 aasta jaanuari

seisuga pakub kool õpet 3 õppehoones ning kasutab kahte õpilaskodu hoonet. Õppehooned on alakasutuses ning üks õpilaskodu on praktiliselt tühi.

Õppe jätkamine samas õppemahus eeldab peahoone renoveerimist ja ekspertide hinnangul investeeringut 12 mln eurot. Vana-Vigala TTK ümber kujundamisel Kehtna KHK õppekohaks

eeldab õppehoones ja õpilaskodus ümberehitusi, mille kulu on arvestuslikult 160 000 eurot.

Mittevajaminevad õppehooned kavandatakse müüa enampakkumisel, kuid enampakkumise ebaõnnestumisel tuleb arvestada ka nende lammutamise vajadusega.

Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Õppekohas õppe kavandamisel on arvesse võetud pikaajalist õppurite

prognoosi kuni aastani 2035. Õppekoha suuruseks on planeeritud 260 õppekohta.

3. Andmed personali, töötajate arvu ja koosseisu ning kvalifikatsiooninõuete kohta

Kehtna Kutsehariduskeskuses töötab 31. jaanuar 2025 a. seisuga 65 inimest, kellest 34 on

õpetajad. 2023/2024 õppeaastal vastas kvalifikatsiooninõuetele 96,6 % õpetajatest. Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskoolis töötab 64 inimest, kellest 38 on õpetajad. 2023/2024 õppeaastal

vastas kvalifikatsiooninõuetele 76,2% õpetajatest. Õpetajate keskmine vanus on 51 aasta ning üle poolte õpetajatest on vanuses 60 ja enam.

Oma tööülesandeid Kehtna KHK õppekohas jätkavate töötajate töölepingud lähevad 1. septembrist 2025. a muutumatul kujul üle Kehtna KHK-le.

Koolide liitmisel väheneb Vana-Vigala õppekohas õppemaht ja sellega seoses ka õpetajate arv ca 20 õpetaja võrra. Kuna kutseõpetajatest on suur puudus, siis on Haridus- ja

Teadusministeerium teinud ettepaneku piirkonna teistele kutseõppeasutustele, et pakkuda võimalusel tööle kandideerimise võimalust kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele.

Vana-Vigala TTKs õpinguid alustanud õpilased jätkavad õpinguid samadel õppekavadel ja saavad oma õpingud lõpetada Vana-Vigalas.

4. Muudatused õigusaktides

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli tegevuse lõpetamine ei too kaasa muudatusi seadustes. Kehtetuks tunnistatakse 17.06.2016 vastu võetud haridus- ja teadusministri määrus nr 29 „Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli põhimäärus“. Muudetakse 20.06.2016 vastu võetud

haridus- ja teadusministri määrust nr 40 „Kehtna Kutsehariduskeskuse põhimäärus“

5. Ümberkorraldamise kuupäev

Koolid korraldatakse ümber ajavahemikul 1. juuli kuni 31. august 2025. a

6. Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine

Ümberkorraldamise ettepanek kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga ja esitatakse arvamuse avaldamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

Lisad:

1. Lõpetamisotsuse õigusakti eelnõu 2. Põhimääruse muudatuse eelnõu 3. Eelarve projekt

Kristi Vinter-Nemvalts kantsler