Riigikogu sotsiaalkomisjon_arvamus

Madis Timpson

esimees

Riigikogu sotsiaalkomisjon

[email protected]

Teie 28.01.2025 nr 1-1/15-547/1

Meie 10.02.2025 nr 18-1/250218/2500932

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (547 SE)

Lugupeetud Madis Timpson

Riigikogus on arutusel perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille

kohaselt on kavas toitjakaotuspension asendada toitjakaotustoetusega. Kuna viimasel ajal on

õiguskantslerilt korduvalt küsitud toitjakaotuspensioni saamise tingimuste kohta, tutvusin põgusalt

eelnõu ja selle seletuskirjaga. Näen, et Riigikogul tuleks põhjalikumalt läbi mõelda ja selgitada,

kas eelnõu tagab vajaliku kaitse toitja kaotanud leskedele, kes ei suuda ise endale ülalpidamist

teenida.

Eesti riigil on kohustus tagada elatusvahendid lastele ja leskedele, kes on kaotanud toitja surma

tõttu elatusallika. See kohustus on ette nähtud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikes 2 ja ka

Eestile siduvas rahvusvahelises õiguses (Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi art 59 jj; parandatud

ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta art 12, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste

rahvusvahelise pakti art 9).

Kõige üksikasjalikumad toitjakaotushüvitise maksmise reeglid on kehtestatud Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksis, mis sätestab, et toitjakaotushüvitist tuleb maksta nii lapsele kui ka

lesele (koodeksi art 60 lõige 1; art 61). Seejuures võivad riigid seada tingimuse, et lesele makstakse

toitja kaotuse korral hüvitist vaid siis, kui ta ei ole võimeline end ise ülal pidama (koodeksi art 60

lõige 1). Riigid võivad lähtuda ka eeldusest, et elatusvahendite tagamiseks pole vaja mitut

sotsiaalkindlustushüvitist korraga maksta (koodeksi art 60 lõige 2; art 68 punkt c).

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga on kavas lõpetada

toitjakaotuspensioni maksmine lapseootel leskedele. Kehtiv seadus võimaldab lapse isa surma

korral maksta lapseootel lesele toitjakaotuspensioni alates 12. rasedusnädalast ehk umbes

28 nädalat enne lapse plaanitavat sündi (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lõike 2 punktid 3

ja 31). Selle asemel tahetakse anda ka mittetöötavale naisele võimalus saada ema vanemahüvitist

70 päeva ehk umbes 10 nädalat enne lapse sündi (547 SE eelnõu § 1 punkt 17).

Selline muudatus vajab põhjendamist. See aeg, mil naine ei pruugi keerulise raseduse tõttu olla

võimeline endale ise tööga ülalpidamist teenima, võib olla pikem kui 70 päeva enne lapse sündi.

Nii näeb perekonnaseadus ette, et tulevase lapse isa on kohustatud oma lapse ema ülal pidama kuni

2

neli kuud enne lapse sündi, kui ema ei ole raseduse tõttu või sünnituse põhjustatud tervisehäire

tõttu võimeline ise end ülal pidama (perekonnaseaduse (PKS) § 111 lõige 2).

Riikliku pensionikindlustuse seadus näeb praegu ette toitjakaotuspensioni maksmise ka

mittetöötavatele leskedele, kes kasvatavad alla kolmeaastast last. Eelnõuga see lõpetatakse.

Seletuskirjas on öeldud, et alla kolmeaastaste lastega leskedele pole vaja toitjakaotustoetust

maksta, sest neil on võimalik saada vanemahüvitist (547 SE esimese lugemise seletuskirja lk 6).

Võib nõustuda, et enamikul juhtudel tagab vanemahüvitis last kasvatavale vanemale lapse eest

hoolitsemise ajaks asendussissetuleku ja kui hüvitise maksmine lõpetatakse, võib vanem panna

lapse lasteaeda ning ise tööle naasta. Alati ei pruugi see siiski nii olla. Ka perekonnaseadus näeb

ette, et lapse vanemal võib olla kohustus lapse teist vanemat ülal pidada kuni lapse kolmeaastaseks

saamiseni, kui lapse eest hoolitseval vanemal ei ole võimalik sissetulekut teenida

(PKS § 111 lõiked 2 ja 3). Seetõttu võib lesestunud vanem pärast muudatusettepaneku jõustumist

sissetulekust ilma jääda.

Oluline on eelnõu arutamise käigus arvestada ka seda, et Eesti ei vähendaks oluliselt inimeste

õigusi, mida riik on Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi kohaselt kohustatud tagama. Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksi kohaselt peetakse lapse all silmas koolikohustuslikus eas last või alla

15-aastast last (koodeksi art 1 punkt h). Koodeksi täitmist kontrolliv komitee on juba varem

märkinud, et Eestis kehtivad toitjakaotuspensioni käsitlevad normid, mis lubavad

toitjakaotuspensioni maksta vaid kuni kolmeaastast last kasvatavale lesele, võivad olla liiga

piiravad ja jätta lapsi kasvatavad lesed ilma neile ettenähtud kaitsest (vt nt Eesti raport, lk 22 ja

23).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Angelika Sarapuu 693 8411

[email protected]

Merle Malvet 693 8426

[email protected]