Sotsiaalkindlustusamet_soovitus

Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Teie nr

Meie 10.02.2025 nr 7-4/241106/2500929

Vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine

Lugupeetud peadirektor

Õiguskantslerilt küsiti, kas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) rakendab perehüvitiste seadust (PHS)

õigesti nende lapsevanemate suhtes, kes saavad ühe lapse eest jagatavat vanemahüvitist ja kellel

on samal ajal sündimas järgmine laps. Sellises olukorras võib juhtuda, et neile peredele makstakse

ühe lapse eest vanemahüvitist kuni 39 kalendripäeva võrra vähem kui peredele, kus lapsed

sünnivad pikema ajavahega.

Töötaval naisel tekib õigus ema vanemahüvitisele alates päevast, mil ta hakkab kasutama

emapuhkust (PHS § 35 lg 7). Naisel on õigus valida, millal ta emapuhkusele jääb. Kõige varem

saab emapuhkusele jääda 70 päeva enne eeldatavat sünnitustähtpäeva.

Kui naine hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne

lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeva

ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele jäävad kalendripäevad (kuni 39 päeva) jagatava

vanemahüvitise saamise perioodile. Jagatava vanemahüvitise päevadele liidetud päevi võivad

hiljem kasutada mõlemad vanemad. See tähendab, et kui naine jääb koju vähemalt 31 päeva enne

sünnitust, siis vanemahüvitiste koguperiood (605 päeva) ei lühene (PHS § 35 lg 4; § 34 lg 2).

Juhul kui lapsed sünnivad sellise ajavahega, et eelmise lapse eest makstakse veel jagatavat

vanemahüvitist, siis ei liida SKA ema vanemahüvitise kasutamata päevi jagatavale

vanemahüvitisele. SKA hinnangul on ema vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis sama liiki

hüvitised, mille ajalisel kattumisel on õigustatud subjektiks pere ning pere peab valima, kumba

hüvitist kasutada (PHS § 34 lg 10), et ei tekiks hüvitiste topeltmaksmist.

SKA on jätnud arvestamata asjaolu, et kui ema ei ole emapuhkust kasutama hakanud, siis ei ole

tal tekkinud ka õigust saada ema vanemahüvitist peagi sündiva lapse eest. PHS § 35 lõige 7 ütleb

selgelt, et emal on õigus vanemahüvitist saada ainult ema vanemapuhkuse kasutamise ajal.

Sellises olukorras ei teki hüvitiste topeltmaksmist. Kui ema ei ole hakanud kasutama õigust jääda

emapuhkusele sündiva lapsega ning on valmis töötama seni, kuni järgmise lapse sünnini on jäänud

31 päeva, ei ole õiguslikku alust jätta ema hüvitise päevi jagatava vanemahüvitise arvestusse üle

kandmata (PHS § 35 lg 4).

Eriti selgelt ilmestab olukorda juhtum, kui isa on eelmise lapsega vanemapuhkusel ja ema käib

tööl. Sel juhul on jagatava vanemahüvitise saamise õigus isal. Uue lapse sünniga seoses tekib isal

õigus isa vanemahüvitisele 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva (PHS § 36 lg 2). On

ilmne, et ei teki olukorda, mida kirjeldatakse PHS § 34 lõikes 10, sest „isikul, kellel on õigus

2

vanemahüvitisele“ (näiteks isal), ei teki seoses järgmise lapse sünniga õigust saada vanemahüvitist

70 päeva enne sünnitustähtaega.

Palun SKA-l muuta oma halduspraktikat ja viia see kooskõlla PHS-is sätestatuga. Palun andke

hiljemalt 31. märtsiks teada, kuidas olete olukorra lahendanud.

Asjassepuutuvad normid

1. Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek inimesele, kes kasvatab alla kolmeaastast

last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist (PHS § 32 lg 1).

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis

(PHS § 34 lg 1). Vanemahüvitist on õigus saada alates õiguse tekkimise päevast kuni lapse

kolmeaastaseks saamiseni. Lapse kohta makstakse vanemahüvitist kuni 605 kalendripäeva, mille

hulka on arvestatud ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise

kalendripäevad (PHS § 34 lg 2).

2. Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal (PHS § 35 lg 1 ja 2). Ema vanemahüvitist on

õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, sellest kuni 70 kalendripäeva enne lapse

eeldatavat sünnikuupäeva. Ema vanemahüvitise saamise aeg väheneb nende kalendripäevade

võrra, mille võrra ema taotleb ema vanemahüvitist või jääb emapuhkusele vähem kui

70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva (PHS § 35 lg 3).

3. Kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval

enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise

päeva ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise

saamise perioodile (PHS § 35 lg 4). Ema vanemahüvitise päevi ei kanta jagatava vanemahüvitise

arvestusse üle siis, kui ema hakkab oma õigust emapuhkusele kasutama vähem kui 31 päeva enne

eeldatava sünnituse tähtpäeva. Sätte eesmärk on motiveerida naisi emapuhkusele jääma vähemalt

kuu aega enne sünnitust. See on oluline naise ja sündiva lapse tervise kaitseks (lähemalt: selgitused

TLS-i kohta, § 59 p 3).

4. Naisel, kellel on õigus saada emapuhkust (TLS § 59 alusel), on õigus ema vanemahüvitisele

ainult emapuhkuse kasutamise ajal, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse

(PHS § 35 lg 7).

5. Pärast emapuhkust võib hakata kasutama vanemapuhkust. Vanemapuhkust saab üldjuhul

korraga kasutada üks vanem kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (TLS § 62 lg 1 ja 2). Kui üks

vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus saada

vanemahüvitist sellel vanemal (PHS § 33 lg 3).

6. Inimesele, kellel on õigus vanemahüvitisele ja kellel tekib see õigus ka seoses teise lapse või

teiste laste kasvatamisega, makstakse vanemahüvitist ühe lapse kohta inimese enda valikul

järgmiselt:

a) eelmise lapse eest vanemahüvitise maksmise jätkamise korral väheneb hüvitise maksmise

periood järgmise lapse eest nende kalendripäevade võrra, millal inimesele makstakse jagatavat

vanemahüvitist eelmise lapse eest;

b) järgmise lapse eest vanemahüvitise maksmise korral lõpeb eelmise lapse eest vanemahüvitise

saamise õigus (PHS § 34 lg 10).

7. Õigus hüvitisele tekib seaduses sätestatud hüvitise andmise faktiliseks aluseks oleva sündmuse

toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates (sotsiaalseadustiku üldosa

seadus (SÜS) § 16 lg 1). SÜS § 19 lõike 1 punktis 4 on öeldud, et õigus hüvitisele lõpeb õiguse

tekkimisega muule hüvitisele või muu hüvitise andmise algusega, kui seaduse kohaselt hüvitised

asendavad üksteist ja seadus sätestab õiguse lõppemise.

3

SKA halduspraktika

8. SKA hinnangul sätestab PHS § 34 lõige 10, et alates päevast, kui naisel tekib õigus jääda

emapuhkusele – s.o 70 päeva enne järgmise lapse eeldatavat sündi –, tekib tal ka õigus saada ema

vanemahüvitist. Juhul kui üks vanematest saab sel ajal jagatavat vanemahüvitist eelmise lapse eest,

siis tuleb perel alates emapuhkuse õiguse tekkimise päevast valida, kumma lapse eest pere edaspidi

hüvitist saab.

9. SKA veebilehel on seda olukorda selgitatud nii: „Jääd emapuhkusele 31–69 päeva enne lapse

eeldatavat sünnitähtaega. Sel juhul jääb sinu soovil kuni 39 kalendripäeva (70–31) emapuhkust

kasutamata. Selle aja oled veel vanema lapsega vanemapuhkusel. Kui sa ei saa enam vanema

lapsega vanemahüvitist, kanduvad sinu ema vanemahüvitise kasutamata päevad jagatava

vanemahüvitise perioodi, mida saavad soovi korral paindlikult kasutada mõlemad vanemad. See

tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb su kasutamata ema vanemahüvitise päevade

võrra.“

10. SKA praktika tugineb eeldusele, et ühel ja samal ajal kahte samaliigilist hüvitist ei maksta ning

sõltumata laste arvust võib pere saada vaid ühte asendussissetulekut. Kui pere otsustab, et saab

eelmise lapse eest jagatavat vanemahüvitist lõpuni, siis loobub pere nendest ema vanemahüvitise

kasutamata päevadest, mis kattuvad eelmise lapse eest makstava jagatava vanemahüvitisega.

Vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine järgmise lapse sünniga

11. Võib nõustuda, et kahe lapse eest ei pea samaaegselt maksma kahte erinevat vanemahüvitist.

Probleem seisneb aga selles, et SKA rakendab seda halduspraktikat ka neis olukordades, kui emal

ei ole veel tekkinud õigust saada ema vanemahüvitist ning kahte vanemahüvitist ei olegi võimalik

samal ajal maksta.

12. Järelikult ei arvesta SKA PHS § 35 lõikes 7 sätestatut. See säte ütleb, et töösuhtes oleval naisel

on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise ajal, kui emapuhkuse andmed on

kantud töötamise registrisse. Kuigi õigus emapuhkust saada muutub sissenõutavaks 70 päeva enne

eeldatavat sünnitustähtpäeva (TLS § 59 lg 2), ei kohusta see naist kohe puhkuseõiguse tekkides

emapuhkusele jääma. Naine võib valida, millal ta emapuhkust kasutama hakkab.

13. Naisel, kes ei ole emapuhkust kasutama hakanud, ei ole PHS § 35 lõike 7 kohaselt tekkinud

õigust ema vanemahüvitisele. Järelikult ei saa tekkida olukorda, et perele võiks maksta

samaaegselt nii jagatavat vanemahüvitist kui ka ema vanemahüvitist.

See tähendab ühtlasi, et PHS § 35 lõike 10 kohaldamise eeldused, mis nõuavad hüvitiste vahel

valimist, ei ole täidetud. PHS § 35 kohustab hüvitiste vahel valima neid vanemaid, kellel on õigus

vanemahüvitisele ja kellel tekib see õigus ka teise lapse või teiste laste kasvatamisega. Sätte

sõnastusest ilmneb, et selle kohaldamine (kohustus valida, kumma lapse eest hüvitist saada)

eeldab, et vanemahüvitist saav vanem peab vastama samaaegselt kahele tingimusele:

a) ta saab eelmise lapse eest vanemahüvitist;

b) tal on tekkinud õigus vanemahüvitise väljamaksetele teise (järgmise) lapse eest.

14. Jagatavat vanemahüvitist võivad saada nii ema kui ka isa. Näiteks kui vanema lapsega on

kodus isa ja ta saab jagatavat vanemahüvitist, siis asjaolu, et töötaval emal tekib õigus jääda

emapuhkusele (kuid kes seda õigust ei kasuta, vaid töötab), ei saa mõjutada isa õigust jagatavale

vanemahüvitisele. Ka sellisel juhul ei ole täidetud PHS § 34 lõike 10 kohaldamise eeldused, sest

isal ei ole tekkinud õigust saada vanemahüvitist teise (veel sündimata) lapse eest. Isal ei ole ja ei

saagi tekkida õigust ema vanemahüvitisele. Õigus isapuhkusele ja isa vanemahüvitisele tekib

kõige varem 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva (TLS § 60 lg 1; PHS § 36 lg 2).

4

15. Kui jagatavat vanemahüvitist vanema lapse eest saab lapse ema, kes samal ajal ka töötab (seda

võimaldab PHS § 42 lg 1) ning kes ei ole jäänud 70 päeva enne eeldatavat sünnitustähtpäeva

emapuhkusele, siis ei ole tal tekkinud õigust saada vanemahüvitist veel sündimata lapse eest.

16. Senikaua, kui naine ei ole jäänud emapuhkusele, ei ole tal tekkinud ka õigust ema

vanemahüvitisele. Topeltmaksmise olukorda ei teki ning SKA-l pole õiguslikku alust jätta

PHS § 35 lõiget 4 kohaldamata. See säte ütleb, et kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise

õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema

vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeva ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele

jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise saamise perioodile. Järelikult peab SKA liitma

ema vanemahüvitise päevad (sündiva lapse eest makstava) jagatava vanemahüvitise päevadele.

17. Teistsugune tõlgendus tähendaks, et peresid, kuhu sünnib järgmine laps ajal, mil eelmise lapse

eest makstakse veel jagatavat vanemahüvitist, koheldakse ebasoodsamalt kui peresid, kellel sünnib

esimene laps või kellele vanemahüvitise maksmine eelmise lapse eest on lõpetatud.

18. Muu hulgas võib see kaasa tuua olukorra, kus töötavaid naisi koheldakse halvemini ainuüksi

selle tõttu, et nende lapsed sünnivad lühema kui kolmeaastase vahega.

Kui töötavalt emalt võetakse võimalus ema vanemahüvitise päevi üle kanda jagatavasse

vanemahüvitisse, siis on töötavate emade peredel võimalik saada vanemahüvitist kokku

566 päeva: 61 päeva ema vanemahüvitist, 475 päeva jagatavat vanemahüvitist ja 30 päeva isa

vanemahüvitist. Mittetöötavate emade peredel on võimalik saada vanemahüvitist kokku

575 päeva: 30 päeva ema vanemahüvitist 515 päeva jagatavat vanemahüvitist ning 30 päeva isa

vanemahüvitist (PHS § 35 lg 6; § 37 lg 2).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et sellise olukorra soosimine, kus

seadus tagab mittetöötavale inimesele suurema sissetuleku kui töötavale inimesele, ei ole

jätkusuutlik (14. mai 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-7-13, p 49; vt ka RKÜKo asjas nr 3-3-1-51-13,

p 87). See, et soodustatakse lapse kasvatamisele pühendumist, seondub põhiseaduses seatud

eesmärgiga eesti rahvuse säilimise kohta. Samas on võimalik laste kasvatamisele pühendumist

soodustada üksnes maksumaksjate, sealhulgas töötavate inimeste toel.1

19. SÜS § 10 lõike 2 kohaselt hüvitised täiendavad ja seaduses sätestatud juhul asendavad üksteist.

Näiteks kui inimesel on samaaegselt õigus mitmele sissetuleku asendamiseks mõeldud hüvitisele,

võib seadus ette näha, et inimesele makstakse vaid üht hüvitist (SÜS (93 SE) eelnõu seletuskiri,

selgitus § 10 kohta, nt töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 4). Nii lähtutakse avalike vahendite

säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttest. Just sel eesmärgil sätestab SÜS, et õigus hüvitisele

lõpeb õiguse tekkimisega muule hüvitisele või muu hüvitise andmise algusega, kui seaduse

kohaselt hüvitised asendavad üksteist ja seadus sätestab õiguse lõppemise (SÜS § 19 lg 1 p 4).

20. PHS ei sätesta, et jagatava vanemahüvitise saamise õigus lõpeb ainuüksi selle tõttu, et emal on

tekkinud õigus hakata kasutama emapuhkust. Selleks et ema saaks ema vanemahüvitist, peab ta

olema hakanud emapuhkust kasutama (PHS § 35 lg 7). PHS § 34 lõige 10 on kehtestatud

eesmärgiga, et perele ei makstaks samal ajal vanemahüvitisi nii noorema ja kui ka vanema lapse

eest. Nii selgitati seda ka Riigikogus eelnõu (512 SE) menetlemise ajal: „[…] olukord, kus eelmise

lapse eest võib pere saada veel jagatavat vanemahüvitist ja järgmise lapse eest võib ema hakata

saama ema vanemahüvitist, pole kooskõlas sotsiaalkaitse põhimõtetega, millega seoses on

lapsevanematel võimalik saada kahte erinevat asendussissetulekut.”

Kahte erinevat asendussissetulekut ei ole võimalik lapsevanematel saada, kui ema pole jäänud

emapuhkusele, sest emal ei ole tekkinud õigust ema vanemahüvitisele. Sellisel perel on õigus

1 Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegiumi 14.05.2013 otsus asjas nr 3-4-1-7-13, p 49.

5

ainult ühele – jagatavale vanemahüvitisele. Palun SKA-l muuta oma halduspraktikat ja viia see

kooskõlla seaduses sätestatuga.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Anneli Kivitoa 693 8417

[email protected]