Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 13.01.2025 nr 10-11/96-1

Meie 06.02.2025 nr 9.3-1/25/291-2

Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkuse seisukoht

Esitasite Tervismetile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõikest 6 alusel meie seisukohta Sepa tn 16 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle.

Planeeritav ala asub Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli asumis, Sepa

tn 16 kinnistul. Sepa tn 16 pindala on 3186 m2 ning maakatastri sihtotstarve on 100%

tootmismaa. Detailplaneeringu eesmärgiks on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu jagamine

kaheks krundiks, ühe sihtotstarve oleks 100% elamumaa ja teise 100% transpordimaa.

Elamumaa sihtotstarbega krundile on kavandatud maa-aluse korrusega osaliselt 3-, osaliselt 5-

korusseline korterelamu. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu

11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane tööstusettevõtete

juhtotstarbega ala korterelamute alaks.

Esitatud dokumentides on toodud järgmised punktid:

 „Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda,

mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti

standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et

tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;“

 „Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased

ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil

võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna

ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii

ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Vältida tuleb mürarikaste (arvestades ka

piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Samuti

tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid

kehtivatele normidele (keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“).“

2(3)

Amet on tutvunud esitatud dokumentidega, ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamise

otsusele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 KSH eelhinnangus (lk 15) on välja toodud: „Sepa tn 16 kinnistule on peamiseks müra

allikaks selle kõrval olev tootmis ettevõtte (Silverfields OÜ) ja KSH algatamata jätmise

otsuse punktis 9.7 on toodud: „Planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel

märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning kavandatava tegevusega ei kaasne

olulist õhusaaste suurenemist ega ülenormatiivsete saastetasemete esinemist.

Planeeringuala paikneb aga elamumaa ja tootmismaa piirialal millest idas jätkub

tootmistegevus. Seetõttu tuleb hoonetes tagada müratase, mis vastab sotsiaalministri 4.

märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud

normtasemetele. Uue korterelamu rajamine võib ka mõnevõrra suurendada piirkonna

liikluskoormust ja sellega kaasnevat mürataset. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia

müra modelleerimine, et tuvastada võimalikud täiendavad müraleevendusmeetmed.

Sobivad leevendusmeetmed ja nõuded lisatakse detailplaneeringu dokumentidesse

järgnevates planeeringuetappides;“ Amet juhib tähelepanu, et tulevastes

planeeringuetappides läbiviidavate mürauuringute puhul tuleks arvestada mitte ainult

määruse nr 42 tagamisega hoone siseruumides, vaid ka keskkonnaministri 16.12.2016.

a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) nõudega tagada

välisõhus leviva müra normid planeeringu maa-alal. Eelnevast lähtuvalt on asjakohane

teostada planeeringu maa-alal lisaks modelleerimisele ka reaalselt levivate

müratasemete mõõtmine nii liiklus- kui ka tööstusmüra osas, sealjuures ka maksimaalsed

tasemed, arvestades, et ümbruskonnas säilivad tööstusettevõtted, lähedal asuvad

sadamad on olnud ka varasemalt mürahäiringute põhjustajaks ning piirkonnas asub ka

Bekkeri ja Vene-Balti sadamasse viiv raudtee.

 KSH eelhinnang (lk 22) on välja toodud: „Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi

mürahäiringuid lähimate elamute (lähimad ca 10-20 m kaugusel) juures, eriti kui töid

teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena

rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45

dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi

tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja

öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.“ Amet juhib tähelepanu, et impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00

 KSH algatamata jätmise otsuses punktis 5.11 on toodud: „Tehnoseadmed peavad olema

integreeritud hoone arhitektuuriga ja paigutatud hoone mahtu või maa-aluse korruse

mahus“. Amet juhib tähelepanu, et tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid

suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete

müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1

toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

3(3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee