Kiri

Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan 2023-2026_seiretabel 2023 KINNITATUD 01.12.2023.a käskkirjaga nr 250

Tegevus Oodatavad väljundid Vastutav

ministeerium

Kaasvastutaja

d, partnerid KETK/IVTK

Info elluviimise kohta 2023.a

Avalda

juurprobleem

Avalda

juurprobleemi

Avalda

juurprobleemi ELi struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude ettevalmistamisel, millel on

puutumus regionaalse arengu juurprobleemidega on kooskõlas TAT juhenditega

kaalutud ja rakendatud võimalusi meetmete regionaalsete mõjude suurendamiseks.

Rakendades nt piirkonniti erinevaid:

- toetus- ja omafinantseeringu määrasid

- toetuse saamise tingimusi kasusaajatele

- toetusfondi suuruseid või taotlusvoore koos broneeritud vahenditega

- lisaboonuseid hindamiskriteeriumites

- kindlatele sihtpiirkondadele suunatud meetmeid või meetmete alategevusi

- erilahendusi taotlejate teavitamisel ja projektinõustamisel

Kõik

ministeeriumid

EL struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude

ettevalmistamisel on tehtud horisontaalsete põhimõtetega

arvestamise analüüs, kus muuhulgas hinnati ka puutumust

regionaalse arengu juurprobleemidega ning tulenevalt analüüsi

tulemusest ja puutumuse olemasolust, on toetuse andmise

tingimustes kaalutud võimalusi, kuidas regionaalseid mõjusid

võimaluse korral suurendada. Kultuuriministeeriumil on 5st

toetuse andmise tingimusest hetkel vastu võetud 4, kuid kõigi 5

puhul on teostatud horisontaalsete mõjude analüüs ja hinnatud

puutumust regionaalse tasakaalustatusega. Loomemajanduse

arendamise meetmes rakendatakse projektide

valikukriteeriumides lisapunktide andmist, kui taotleja/toetuse

saaja püsiv tegevuskoht asub väljapool Tallinna või seda

ümbritsevaid kohalikke omavalitsusi või Tartut. Teavitustegevuses

pööratakse eraldi tähelepanu toetusvõimaluste tutvustamiseks

regioonides (sh maakondlike arenduskeskuste jms

organisatsioonide kaudu).

Ministeeriumid juhendatud ja nõustatud EL-i struktuurivahendite toetusmeetmete

ettevalmistamise käigus piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamise osas

meetmetes nende regionaalsete mõjude suurendamiseks

ReM

Valdkondlike arengukavade koostamise juhendiga kavandatud täpsemad mehhanismid

ja juhised eri tasandi (riik, regioon, KOV) arengustrateegiate ja

planeeringudokumentide omavahelise kooskõla tugevdamiseks ning jälgitud nende

juhiste rakendamist valdkondlike arengukavade väljatöötamise ja kooskõlastamise

protsessis

Riigikantselei,

ReM

Koondatud maakonna arengustrateegiatest tulenev valdkondlik sisend valdkondlike

arengudokumentide koostamisel arvestamiseks

ReM

ReMi koondatud sisendi põhjal on valdkonna arengukavade ja tegevuste

ettevalmistamisel kaalutud ja võetud arvesse maakonna arengustrateegiates toodud

vajadusi ja ettepanekuid riigi sekkumisteks. Valdkondlikes arengudokumentides antud

ühtlasi ülevaade nende ettepanekute ja vajadustega arvestamise kohta

Ministeeriumid KUM on pööranud viimastel aastatel erilist tähelepanu kov-ide

toetamisele riikliku kultuuripoliitika elluviimisel kov-ide ja

maakonna tasandil, 2023. ja 2024. on läbiviidud sellekohased

inspiratsioonipäevad, koolitused ja kohtumised maakondades.

2023. a valmis maakondliku kultuurikorralduse analüüs koos

poliitikasoovitustega regionaalse kultuurikorralduse

edendamiseks. Kohalike arengukavade seosed riigi strateegiliste eesmärkidega on reguleeritud KOKS-s ReM Riigikantselei

Riigi ja regionaalse tasandi strateegilise planeerimise paremaks sidustamiseks on

töötatud välja juhised kohaliku ja regionaalse tasandi inimvara arendamiseks, mis

toetab riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist

Riigikantselei;

ReM

Regionaalse tasandiga arvestamise tugevdamiseks riigi strateegilises planeerimises on

2022.a lõpuks täiendatud ja ajakohastatud regionaalarengu mõju hindamise juhendit ja

kontrollküsimustikke, tõhustades mh maapiirkondadele avalduva mõju hindamist ja

arvestamist

ReM, JUM Riigikantselei LÕPPENUD

Juurprobleemide ülesed tegevused… Juurprobleemide ülesed läbivad tegevused

0.2 Riigi, KOV ja regionaalse tasandi strateegilise

planeerimise ja riigieelarve kavandamise

korrastamine ning nende omavahelise kooskõla

tagamine (EE2035)

0.3 Regionaalarengu kui keskse teema tervikliku

käsitluse tagamine riigi strateegilises

planeerimises, valdkonnapoliitikates ruumilise

mõõtme tugevdamine ja ruumilise arengu

koordineeritud kavandamine (EE2035)

0.1 Valdkondlike toetusmeetmete kavandamisel

piirkondlike vajadustega arvestamine ning

toetuste tõhusam suunamine piirkondadesse, kus

vastava juurprobleemi lahendamine vajab enam

tähelepanu

Lk 1

Regionaalarengu mõju hinnatud ja arvestatud vastavalt regionaalarengu mõju

hindamise ja toetusmeetmete regionaalarengu mõju suunamise juhenditele

valdkondlike arengustrateegiate ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel

Ministeeriumid KuMi (siseriiklikest vahenditest) toetusmeetmete

ümberkujundamisel on lähtutud regionaalsest mõjust kui ühest

väga oluliselt aspektist ning lähtuvalt sellest vaadatakse

toetusmeetmeid pidevalt üle ning tehakse vajadusel vastavaid

muudatusi. Läbi on viidatud vastavaid toetusmeetmete mõjude

hindamisi. Uue üleriigilise planeeringu (ÜRP2050) koostamisel on terviklikult lähtutud regionaalse

arengu vajadustest ning täpsustatud valdkondlikes strateegiadokumentides ÜRP-ga

arvestamise alused 2025.a lõpuks.

ReM

Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele regionaalse mõjuga

poliitikate regionaalsel tasandil koordinatsiooni tugevdamiseks, regionaalsete

arengulepete ja nõukogude loomiseks. Viidud läbi algatust toetav TSI uuring ning

piloteeritud vastavaid lahendusi 2 regiooni näitel.

ReM Muud

ministeeriumid

0.4 Regionaalse ja piirkondliku arengu

kavandamiseks ja seireks vajamineva

regionaalstatistika tagamine riikliku statistika

arendamise raames (RPP2024)

Tagatud „Eesti 2035“, Regionaalse arengu tegevuskava ja valdkondlike arengukavade

seiremõõdikute jälgimiseks vajamineva regionaalstatistika avaldamine Statistikaameti

poolt maakondlikus ning linnalise, väikelinnalise- ja maalise asustuspiirkonna tüüpide

lõikes. Samuti võetud kasutusele TöR-i andmeid piirkondliku tööhõive ja ettevõtluse

andmete ruumilise täpsuse parandamiseks

ReM,

Statistikaamet

Riigikantselei

1.1 Tööturu- ja haridusvaldkonna riiklikes

arengukavades ja programmides (sh Heaolu

arengukava, Tööturuprogramm, Hariduse ja

noorteprogramm) elluviimise seires olulisemate

mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt

Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3

piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse

mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene:

*kutsehariduses õpingud lõpetanud 20-34 aastaste hõivemäär

*tööjõus osalemise määr 15-74 aastaste seas (et maakondade näitajad ei erineks üle

10 %-punkti)

*töökohapõhises õppes osalenute arv

* põhikoolijärgsed õpivalikud

* õpingute jätkamine/mittejätkamine pärast põhikooli

* õppeasutuste arv (nt eraldi põhiharidus ja kesk ja kutseharidusasutuste arv)

* õpetajate keskmine palk

* täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr;

* eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal

MKM, HTM,

ReM

Tööturu toetusmeetmetega (sh mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetus Ida-

Virumaale kogusummas 476 000 eurot, tööhõiveprogrammi toetus, palgatoetus,

piirkondlik töökoha loomise toetus, mobiilsustoetus ja tööjõu koolitusmeetmed; Ida-

Virumaa noorte töövaatlusprogramm; tööturul konkurentsivõime toetamine ) on

tagatud inimeste ja ettevõtete toetamine Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ning vajadusel

mujal suurema tööpuudusega piirkondades

MKM Töötukassa IVTK, KETK

Töötatud välja ja rakendatud muud tegevused Ida-Virumaa tööturu kohandamiseks

süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuga, sh töölt-tööle liikumise ning ümber- ja

täiendõppe toetamine põlevkivisektori töötajatele (ÕÜF)

MKM Töötukassa IVTK

Jätkub üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuurisündmuste käivitamise toetamine Ida-

Virumaa programmi raames (IVP)

ReM KuM IVTK

Ministeeriumid on analüüsinud täiendavate regionaalsete palgakoefitsientide

rakendamise vajadust avaliku sektori töökohtadel Ida-Virumaal

Ministeeriumid IVTK

Analüüsitud kaugtöö tegemise praktikaid, peamisi probleemkohti ning võimalikke

kaugtöö tegemist soodustavaid meetmeid ning töötatud välja kaugtööd soodustavaid

muudatusi sisaldav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu

MKM1.3 Eelduste loomine kaugtöö laiemaks

kasutamiseks piirkondades

0.3 Regionaalarengu kui keskse teema tervikliku

käsitluse tagamine riigi strateegilises

planeerimises, valdkonnapoliitikates ruumilise

mõõtme tugevdamine ja ruumilise arengu

koordineeritud kavandamine (EE2035)

1.2 Kirde- ja Kagu-Eesti jt halvemate

tööhõivenäitajatega piirkondade tööturgude

toetamine regionaalse tasakaalu tagamiseks

(EE2035, HEAK2035)

Juurprobleem 1: piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed … kus luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus

Lk 2

Riigisektoris soodustatud paindlikku üle-eestilist värbamist ning kaugtöötamist, sh

luues püsivat ja ajutist kaugtööd võimaldavaid kaugtöökohti maakonnakeskustesse

rajatavates riigimajades

ReM; RM Ministeeriumid

Parandatud kaugtöötamise ja kaugvärbamise võimalusi riigipalgaliste ametikohtade

regiooniti ühtlasema jaotuseni jõudmiseks

Ministeeriumid KUM soodustab ja toetab kaugtöötamise võimalusi ning

ministeeriumi tasandil on värvatud inimesi, kelle elukoht on

väljaspool Tallinna. Kagu-Eesti programmi raames toetatud Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku

väljaarendamist suurendamaks piirkonna võimekust kaugtööteenuste osutamisel

tööhõive suurendamiseks ja uute elanike meelitamiseks

ReM KETK

Avalda

juurprobleem

Avalda

juurprobleemi

Avalda

juurprobleemi

nimetus 2.1 Heaolu arengukavas ja selle programmide

elluviimise seires olulisemate mõõdikute jälgimine

regionaalselt

Jälgitud võimalusel mõõdikute (sh suhtelise vaesuse määr ) piirkondlikke erinevusi

maakondade või NUTS3 piirkondade lõikes, vajadusel kavandatud täiendavad

sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud

erinevused mõõdikute osas ei vähene.

SOM

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetusAvalda

juurprobleem

i nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus 3.1 Tervisevaldkonna riiklikes arengukavades ja

programmides (sh Rahvastiku tervise arengukava;

Inimkeskse tervishoiu, Tervist toetavate valikute,

Tervist toetava keskkonna programmid)

elluviimise seires olulisemate mõõdikute jälgimine

regionaalselt

Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (vähemalt maakondlikus või

NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes

nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei

vähene:

*katmata tervishoiuteenuste vajadus

*keskmine oodatav eluiga (et 2030.a poleks üheski maakonnas Eesti keskmisest üle 2

aasta lühem)

*piirkonnaspetsiifiliste erivajadustega arvestamine lõimitud teenuste arendamisel

SOM

Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste toetusmeetset on

toetatud investeeringuid Kuressaare ja Narva haiglates (summas 28 mlj eurot)

SOM

Loodud kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused lõimitud tervishoiu- ja

sotsiaalteenuste pakkumiseks

SOM

Tervisekeskuste rajamise toetusmeetme elluviimisel arvestatud maakonna

arengustrateegiates ja maakonnaplaneeringutes kavandatuga. 2023.a lõpuks valminud

meetme toel maakondade tõmbekeskustes 57 tervisekeskust, tagades seeläbi parem

ligipääs mitmekülgsetele terviseteenustele, ja vähendades piirkondade vahelist

tervisealast ebavõrdsust

SOM

Tõmbekeskuste põhise mudeli kujundamine tervise ja sotsiaalteenste pakkumisel

(VVTP)

SOM

3.4 Pädevuskeskustena töötavate

regionaalhaiglate kaasajastamine ja võrgustamine

maakonnahaiglatega (ITP2024)

Haiglate võrgustumise kaudu on kindlustatud maakonnahaiglate meditsiiniline ja

majanduslik jätkusuutlikkus ning seeläbi kõigi Eesti piirkondade elanikele paranenud

kvaliteediga eriarstiabi kättesaadavus maakonnahaiglates

SOM

3.5 Meditsiini kaugteenuste pakkumine

arvestades haja-asustatud piirkondade vajadusi (ITP24)

Toetatud paindlikku terviseteenuste korraldamist ja nutikaid lahendusi teenuste

osutamisel (ITP24) , arvestades seejuures hõreasustuspiirkondade vajadusi. Analüüsitud

on uute nüüdisaegsete tervisetehnoloogiate kasutuselevõtu võimalusi ning tagatud

meditsiini kaugteenuste lahenduste rahastamine Haigekassa kaudu

SOM Haigekassa

Suurendatud arstide ja apteekrite lähtetoetusi ning muudetud toetuse tingimusi

paindlikumaks, kes asuvad tööle väljapoole Tallinnat ja Tartut (ITP2024)

SOM

Juurprobleem 2: regionaalne ebavõrdsus sissetulekutes ja vaesuses „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed

1.3 Eelduste loomine kaugtöö laiemaks

kasutamiseks piirkondades

Juurprobleem 3: piirkondlikud erinevused tervises ja tervena elatud eluajas „Eesti 2035“ siht: Eestis on tervist hoidvad inimesed ja keskkond

Muid eraldiseisvaid tegevusi selle juurprobleemi all praegu ei kavandata, kuna panustavad teiste juurprobleemide (eelkõige 1, 7 ja 8) all

kavandatud tegevused

3.6 Riigile vajalike oskustega töötajate (sh

tervishoiutöötajad) järelkasvu tagamine

piirkondlikke vajadusi arvestades (EE2035)

3.2 Koostöös KOV-de, perearstide ja haiglatega

kujundatud lõimitud sotsiaal-, tervishoiu- ja

haridusteenused ning välja arendatud teenuse

pakkumist toetav taristu, mille puhul on

arvestatud pirikondlike vajadustega (EE2035)

3.3 Maakondlike tervisekeskuste rajamine

tõmbekeskustesse arvestades rahvastiku

paiknemist ja piirkondlikku teenusevajadust (ITP2024)

Lk 3

Koostöös kohalike omavalitsustega otsitud võimalusi muude toetavate meetmete

rakendamiseks arstide ja tervishoiutöötajate maapiirkondadesse tööle asumiseks (sh

täiendavad motivatsioonipaketid perearstidele, maapiirkondade tervisekeskuste

juures eriarstiabi teenuse osutamiseks meedikute koormuse alammäära

langetamiseks, eriarstide residentuuri ja õdede praktika korraldamine jm

tervishoiuteenuste komponentide hüvitamiseks) (Jgv MKAS, ELVL)

SOM

Jätkatud regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeetme elluviimist ning

valmistatud ette analüüs ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku

arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus (VVTP)

KUM 1. 2023. aastaks taotlusvooru "Regionaalsete

tervisespordikeskuste edasiarendamine perioodil 2023–2026" ette

nähtud vahendid on tervisespordikeskustele eraldatud.

Taotlusvooru maht 600 000 eurot.

2. 2023. aastaks taotlusvooru "Regionaalsete

tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise

toetamine" ette nähtud vahendid on eraldatud. Taotlusvooru

maht oli 3 mln eurot.

3. VVTP punkti (tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku

arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus) täitmise

tähtaeg on 2024. a aprill. Analüüsi koostamine on toimumas.

Toetatud tegevustoetusega maakondlike spordiliitude tegevust kohaliku spordi ja

liikumisharrastuse elavdamisel

KUM Toetatud 2023. aastal ligi 0,7 mln euroga

Ida-Virumaal on välja arendatud Alutaguse rahvuspargi külastustaristu KLM RMK,

Keskkonnaamet

IVTK

Õigusraamistik tervisedenduseks kohalikul tasandil on korrastatud. KOV-dele on

teadmistepõhise tervisedenduse elluviimiseks võimaldatud koolitusi, nõustamist ja

ligipääs TAI poolt välja töötatud või Eestile kohandatud tõenduspõhistele tööriistadele,

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi regionaalse tasandi andmed on

regulaarselt uuendatud

SOM TAI

Halvemate tervisenäitajatega Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti maakondadele suunatud Norra

FI rahastusperioodi raames eraldi tegevused kohalike tervisemeeskondade loomise ja

KOV terviseprofiilide koostamise toetamiseks. Programmiga liitunud KOVid saavad

mentori, kes aitab tervisealaseid tegevusi tõenduspõhiselt kavandada ja ellu viia

SOM IVTK, KETK

Välja on töötatud meede ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja

tervishoiuteenuste arendamiseks Ida-Virumaal (summas 5 mlj EUR) (ÕÜF)

SOM IVOL IVTK

Loodud on toetusskeem ja ellu on viidud kemikaalide riskide hindamise partnerluse

(PARC) ja biomonitooring tegevused Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise ja

töötlemisega seotud keskkonna-probleemide lahendamiseks ja tervisekahjude

vähendamiseks (summas 840 000 EUR) (ÕÜF)

SOM KLM IVTK

Välja on töötatud toetusmeetmed õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ning

lõhnahäiringu vähendamiseks Ida-Virumaal

KLM IVTK

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

3.9 Õhukvaliteedi ja ohtlike ainete levikuga seotud

piirkondlike terviseriskide maandamine

Juurprobleem 4: regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud

eneseteostusvõimalustes „Eesti 2035“ siht: Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud … kus igaühel on võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses

3.8 Kohalikul tasandil tervisedenduse toetamine

3.6 Riigile vajalike oskustega töötajate (sh

tervishoiutöötajad) järelkasvu tagamine

piirkondlikke vajadusi arvestades (EE2035)

3.7 Maakondlike spordirajatiste vajaduspõhine

toetamine ning spordi- ja liikumisharrastuse

elavdamine (SP2024)

Lk 4

4.1 Haridus-, kultuuri-, lõimumis- ja

kodanikuühiskonna valdkonna riiklike

arengukavade ja programmide elluviimise seires

olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine

regionaalselt

Jälgitud võimalusel valdkonna arengukavade mõõdikute regionaalseid erinevusi

(eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud

täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui

piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene:

*täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr

*ettevõtlusprogrammis osalevate ettevõtete arv

*madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal

*noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osatähtsus (%)

*osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus

tegevuses

*osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust

mõjutada ühiskonda

*KOVde arv, kus toetatakse elanike organiseeritud tegevusi

*vabatahtlike poolt abistatud isikute arv

*elanike liikumisaktiivsus

*sotsiaalsete ettevõtete müügitulu

*Eesti elanike osalemine kultuurielus

*rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega

*Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust

HTM, SOM,

SIM, KUM

ReM KUM: Eesti elanike osalemine kultuurielus uuring toimus 2023.

aastal, peale tulemuste avaldamist (2024. I pa lõpus) kavandame

kohtumised maakondades kov kultuurivaldkonna esindajatega (II

pa 2024), et arutada uuringu tulemusi konkreetses maakonnas

(2022. toimusid 4 maakonnas vastavad kohtumised 2020. sama

uuringu tulemuste põhjal), et saada sisendit kultuuripoliitika

kujundamisse. 2023. aastal toimus ka Eesti Integratsiooni

Monitooringu järjekordne uuring, mille tulemusi on samuti plaanis

kov-idega arutada 2024. a. Peame väga oluliseks ka nimetatud

uuringute tutvustamist kov-idele, et viimased arvestaksid

vastavate näitajate ja trendidega enda vastavates valdkondades

strateegiliste eesmärkide seadmisel.

Koostöös KOV-dega kujundatud regionaalsete rahvastiku- ja keskus-tagamaa suhete

muutustega arvestav koolivõrk, millega on tagatud kahaneva rahvastikuga

piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes

ning kolmanda kooliastme õpe KOVde suuremates keskustes

HTM ReM

Kavandatud toetusmeede (SF21+) Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamiseks ja

kohandamiseks kahaneva rahvastiku tingimustele, tagades hariduse hea kvaliteedi ja

kättesaadavuse (summas 72 mlj eurot)

HTM IVTK

4.3 Ühtsete piirkondlike hariduskeskuste loomine

koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega (EE2035, HVAK2035)

Alustatud piirkondlike hariduskeskuste mudeli välja töötamist ja esimeste

hariduskeskuste väljaarendamist (milles on ühendatud üld-, kutse- ja kõrghariduse

ning mitteformaalse õppe ja noorsootöö väljundid) piloteerides kontseptsiooni valitud

maakondades (HVAK)

HTM

SF 21+ noortevaldkonna arendamise toetusmeetmete (noorsootöö meetmed noorte

tööturule sisenemise toetamiseks; NEET-noortele tugimeetmete pakkumine )

kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga, suunates

meetmed noorsootöö regionaalse kättesaadavuse parandamisele ja KOV-dele

toetamisele noorte tõrjutusriski ennetamisel

HTM SOM

Ellu viidud ettevalmistavad tegevused keskkonnahariduskeskuse loomiseks Ida-

Virumaale

KLM IVTK

Tagatud tugi üldhariduskoolidele muu kodukeelega õpilaste toetamiseks Ida-Virumaal HTM SIM IVTK

Toimib keeleõpetajate metoodiline toetamine ning muu emakeelega haridustöötajate

eesti keele õpe ning muu emakeelega (sh rändetaustaga) õpilaste eesti keele õpe üld-ja

kutsehariduses. Üleriigiline tegevus, sh fookusega Ida-Virumaale, millel on sihtgrupist

tulenevalt oluline mõju Ida-Virumaal

HTM IVTK

Narva eesti keele maja tegevus on laienenud ühte täiendavasse asukohta Ida-Virumaal KUM IVTK Narva eesti keele maja on laiendanud oma tegevuse Lüganuse

vallas. Tööle on võetud piirkondlik koordinaator ning toimuvad

erinevad koolitused ning muud tegevused.

4.5 Õpetajate järelkasvu tagamine piirkondlikke

vajadusi arvestades, sh keskustest kaugemates ja

kahaneva asustusega piirkondades (EE2035)

Rakendatud Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele palga lisatasu

koefitsienti ning töötatud välja täiendavaid motivatsioonipakette Ida-Virumaale tööle

asuvatele õpetajatel

HTM IVTK

4.2 Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine

koostöös KOVdega ning nende võimestamine

põhihariduse võrgu korrastamisel (EE2035)

4.4 Arengutõuget vajavate piirkondade

vajadustega arvestamine haridusteenustes ja

õpivõimalustes (HVAK 2035)

Lk 5

Rakendatud kultuuri regionaalset kättesaadavust edendavad toetusmeetmed ja

tegevustoetused (KP24) vähemalt senises mahus

KUM Toetusprogramm "Teater maal" on jätkunud samas mahus,

koostöös ReM-iga on arutatud vooru mahu suurendamist 2024.

aastal 20 000 euro võrra. 2023. aastal käivitus toetusmeede

"Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate

rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja

kord" kov-ide rahvaraamatukogude ajakohastamiseks ja teenuste

kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamiseks. Taotlusvooru maht

on 500 000 eurot. Jätkuvalt toetatakse rahvaraamatukogudesse

teavikute soetamist 2 025 000 euroga.

Muuseumide tegevustoetuste ja "Muuseumide kiirendi" voorud on

jätkunud samas mahus. Era-, KOV-i ja avalik-õiguslike isikute

muuseumide tegevustoetuse meetmes muudeti 2023. aastal

hindamiskriteeriume, et teatud eelise saaks muuseumid väljaspool

Tallinna ja Tartut. Rahvakultuuri valdkonnas on laulu- ja tantsupeo

kollektiivide tegevustoetus jätkunud samas mahus 1 000 000 milj

euroga. Laulu- ja tantsupeo juhendajate palgatoetus oli 2023.a

summas 1 878 226 eurot ja 2024. a eelarve on 2 574 370 eurot.

Uue meetmena käivitus 2024.a maakondade laulu- ja

tantsupidude toetus eelarvega 266 912 eurot.

Tagatud etendusasutuste kestlik toimimine koostöös KOVdega ja etenduste toetamine

eri piirkondades (EE2035) . Täpsustatud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi

hindamise aluseid Etendusasutuste seaduse rakendusaktiga.

KUM Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate

munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuste

tegevustoetuse määruses ja hindamismetoodikas on täpsustatud

senise etendustegevuse piirkondliku kättesaadavuse kriteeriumit.

Koostöös KOVdega töötatud välja lahendused kohalikul tasandil paindlikuks

kultuurivaldkonna töökorralduseks ja KOVde kultuuritöötajatele palgakasvu

tagamiseks samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega (KuAK30)

KUM 2023. aastal RES-i protsessis kultuuritöötajate palgatõusu ei

arutatud.

Jätkatud ja arendatud Kagu-Eesti regionaal- ja kultuuriprogramme KUM, ReM KETK Jätkuvad Kagu-Eesti suunal tegutsevad Setomaa, Vana-Võromaa ja

Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmed kogumahus 432 126

eurot.

Vajaduspõhise sotsiaalkaitse mudeli arendamine ning inimese, riigi ja KOVde vastutuse

korrastamine toimunud koostöös kohalike omavalitsustega

SOM

Ellu on viidud sotsiaaltranspordi arendamise katseprojekt Kagu-Eestis SOM KETK LÕPPENUD

Alustatud vabatahtlike kaasamise mudeli rakendamist hoolekandesüsteemis koostöös

Külaliikumisega Kodukant

SOM

Loodud kogukonnakoordinaatori ametikohad maakondades, mille kaudu

võimestatakse kodanikuühiskonna üle-eestilist nõustamisteenust maakondlike

arenduskeskuste võrgustiku baasil (KÜP2024, EE2035)

SIM KÜSK

Toetatud linnaliste asumi-, küla- jm kogukonnaseltside tugi- ja arendustegevusi, sh

piirkondlike projektikonkursside kaudu (KÜP2024)

SIM

Ellu on viidud sotsiaalse innovatsiooni arendamise katseprojekt Ida-Virumaal (KÜP2024)

SIM

Välja on töötatud, piloteeritud ja skaleeritud kohaliku tasandi poliitikakujundamise

koosloomeformaadi mudel, mida rakendatakse vähemalt 10 omavalitsuses 2024.

aastal

SIM ReM, KUM

4.7 Vajaduspõhise sotsiaalkaitse arendamine,

korrastades inimese, riigi ja KOVide vastutuse

jaotuse (EE2035)

V kultuuri

4.8 Kogukondade ja kodanikuühenduste

võimestamine ja osalemise toetamine

valitsemises, sh kohalike teenuste pakkumisel (EE2035)

Lk 6

2024. aastaks kasutavad kõik KOVid kogukonnakeskset lähenemisviisi, kus kogukonnad

on end määratlenud ja KOVi poolt aktsepteeritud, neis on määratletud

eestkõneleja/esindaja ning kaasatud kohaliku elu kujundamisse (KÜP2024)

SIM

Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamise meetmete (SF21+)

kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga (laste ja noorte

kodanikuühiskonda kaasamine), kaalutud eriprojektide toetamist kindlates

piirkondades või kindla fookuse suunamist mõne piirkonna vabaühendusele

SIM

4.9 Uussisserändajate ja tagasipöördujate

kohanemise toetamine kohalikul tasandil koostöös

KOV-dega (LP23)

Meetme Kohanemise ja lõimumise toetamine kohalikul tasandil (SF21+) kavandamisel

ja elluviimisel on arvestatud piirkondlike vajaduste ja eripäradega ning kaasatud

kohalikku tasandit. Meetme toel on:

*võimestatud KOV-e lõimumis- ja kohanemisteenuste arendamisel ja pakkumisel ning

uussisserändajate tugivõrgustike kogukondliku mudeli rakendamisel;

*suurema uussisserändajate arvuga piirkondades on tööle asunud lõimumis- ja

kohanemiskoordinaatorid;

*toetatud kohalike lõimumisstrateegiate ja -meetmete väljatöötamist eelkõige

uussisserändajate ja tagasipöördujate olulisemates sihtkohtades (sh Narva ja Ida-

Virumaa, Tartu ja Tartumaa, Pärnu, Tallinn)

KUM Meetme elluviimiseks on 2023.a. kehtestatud määrus (26.01.2023

nr 24 "Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel"). Määruse kohaselt tegevuste

elluviija on Eesti Linnade ja Valdade liit ning partneriteks on Tartu

linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn ning Saaremaa vald.

Partneromavalitsustes on tööle asunud lõimumis- ja

kohanemiskoordinaatorid. On toimunud õppereisid ning

koolitused.

Töötatud välja ja rakendatud ERF-st rahastatav toetusmeede kvaliteetsete avalike

teenuste kättesaadavuse parandamiseks piirkondades, lähtudes maakonna

arengustrateegias kavandatust ja rakendades piirkonniti broneeritud rahajaotust, sh

eelistades rahajaotusel Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad

ReM IVTK, KETK

Jätkatud kohaliku omaalgatuse programmi elluviimist, rakendades piirkondliku

rahajaotuse valemit

ReM

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

5.1 Transpordi ja IKT taristu valdkonna riiklike

arengukavade ja programmide elluviimise seires

olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine ka

regionaalselt

Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või

NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes

nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas

ei vähene:

*kiire internetiühendusega majapidamiste osakaal

*rahulolu e-teenustega ettevõtjate ja elanike seas

*ühistranspordiga rahulolu kasv transpordiliigiti

*parandatud kvaliteediga (riigi)maanteede osakaal

*maakondlike bussiliinide, sõitjate arv (km, in);

*ühistranspordi, jalgsi ja jalgrattaga tööl käimise osakaalu tõus (%);

*riigiteede võrgu seisundi parendamine

KLM ReM

Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse muuhulgas piirkondlikest vajadustest ja

maakonnaplaneeringutes määratletud prioriteetidest ning kaasatakse KOV-e kava

koostamisele

KLM TRAM

Teostatud riigimaanteede tolmuvabaks muutmist vastavalt teehoiukava eesmärkidele KLM

Toetatud KOV-de jalg- ja jalgrattateede arendamist regionaalarengu toetusmeetmete

raames, rakendades piirkondlikku rahajaotuse valemit ning arvestades

omafinantseeringu määra puhul KOVide finantsvõimekust (RP2024)

ReM

Riigi maanteetaristu arendamiseks, regionaalsete rongiühenduste kiiruste tõstmiseks

ning eelkõige saartega ühenduskindluse tagamiseks vajalike vee- ja õhuteede

regionaalsed investeeringud on SF2021+ toetusmeetmete toel teostatud vastavalt

TLAK 2035-s kavandatule

KLM

Juurprobleem 5: regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes „Eesti 2035“ siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine

transporditeenus kõigi transpordiliikide koostoimes

5.2 Rahvusvaheliste ja riigisiseste ühenduste

arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade

läbimisel ning suurendavad ligipääsetavust (EE2035)

4.10 Väljaspool suuremaid linnapiirkondi inimeste

eneseteostusvõimalusi parandavate

regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine

4.8 Kogukondade ja kodanikuühenduste

võimestamine ja osalemise toetamine

valitsemises, sh kohalike teenuste pakkumisel (EE2035)

Lk 7

Aastaks 2027 on Tapa-Narva raudteetrass elektrifitseeritud ning saavutatud piirkiirus

160 km/h

KLM IVTK

SF21+ toetusmeede Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamine suunatud

hõreda tanklavõrguga piirkondadele väljaspool tõmbekeskuseid

KLM

Ühistranspordi taristu/teenuste arendamisel lähtutud üld- ja maakonnaplaneeringutes

kavandatud keskustevõrgust ja üldisest liikuvusnõudlusest, sh keskus-tagamaa vahel

ning sundliikumiste vähendamise põhimõtetest

ReM; KLM TRAM, ÜTK-d

Arendatud mitmeliigilist ja paindlikku integreeritud liikuvusteenust üle-eestiliselt koos

ühtse piletisüsteemi ja eri liikumisiviiside parema ühildamisega (sh ühistranspordi

eriliigid, sotsiaal- ja nõudetransport, "viimase miili" liikuvuslahendused ühistranspordi

põhiliinide teenindamiseks, sõlmpunktide arendus, liikuvusuuringu läbiviimine

ühistranspordi liinivõrkude arendamiseks jm) (EE2035, MKAS-d)

ReM

SF21+ ja RFF vahenditest rahastatava Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu

ehitamise meetmes reserveeritud toetusvahendid maakondade ja KOVide põhiselt

maa- ja väikelinnalistele asulatele arvestades olemasolevat kiire internetiühendusega

kaetust ning kaasates KOV-e investeeringute asukohtade prioriseerimisse

KLM

Töötatud välja kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse (riigieelarve vahenditest),

mille elluviimine suunatud maapiirkondadele

KLM

5G sageduslubade avalikel konkurssidel on seatud tingimuseks, et konkursi võitja peab

kahe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest üle Eesti paigaldama ja aktiveerima

minimaalselt 200 tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas,

kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama

KLM

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

6.1 elamumajanduse, keskkonna, siseturvalisuse

valdkonna riiklike arengukavade ja programmide

(sh REKK, STAK, Ehituse programm, Siseturvalisuse

programm) elluviimise seires olulisemate

mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt

Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3

piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse

mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene:

*riiklike toetuste abil rekonstrueeritud korterelamute eluruumide ja väikeelamute arv

*uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine

*oma elukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal

*elanike osakaal, kellele tagatud elupäästevõimekusega päästemeeskondade kohale

jõudmine 15 minutiga

*PPA poolt tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga

reageerimiste osakaal

*elukeskkonnaga rahulolu

KLM, SIM ReM

Viidud ellu koolitus- ja teavitustegevusi KOVde, ministeeriumite jm ruumiloomega

tegelevate riigiasutuste teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamiseks kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtetes

ReM, KUM KLM Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid on tutvustatud Eesti

Rahvakultuuri Keskuse poolt läbiviidud kohalike omavalitsuste

kultuurijuhtide arenguprogrammi koolitustel.

Läbi viidud elukeskkonna arendamise strateegilise raamistikku analüüs aastatel 2022-

23, arvestades selle tulemusi KOVde ja riigiasutuste kompetentsi kasvatamisel

kvaliteetse ruumi arendamisel

KLM

Koostöös OECD-ga valminud poliitikasoovitused ruumikasutuse ja teenuste

korraldamise kohandamiseks kahaneva asustuse väljakutsetele ning töötatud välja

ettepanekud vastavate tegevuste ellurakendamiseks

ReM Muud

ministeeriumid

5.2 Rahvusvaheliste ja riigisiseste ühenduste

arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade

läbimisel ning suurendavad ligipääsetavust (EE2035)

5.3 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine

üle Eesti (EE2035, DÜAK30, ERSAP24)

5.2.1 Jätkusuutlikult majandatud ja ligipääsetava

ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside

arendamine ning liikuvusteenuste kasutajakeskse

disaini loomine koostöös KOV-dega (EE2035,

TLAK2035)

6.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv

järgimine ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul

tasandil (EE2035)

Juurprobleem 6: regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes „Eesti 2035“ siht: terves Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud piirkondlikult tasakaalustatud

ruumiline areng ning rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga arvestavad ruumilahendused

6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele

kohandatud ruumilahenduste (sh taristu)

kasutuselevõtu toetamine, millega tagada

kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja kestlik

ehitatud keskkond (EE2035)

Lk 8

KOVd on juhendatud asulate kompaktsemaks kohandamisel ning jätkusuutliku

ehitatud keskkonna (sh taristu) arendamisel

ReM Muud

ministeeriumid

Riik on lähtunud oma investeeringutes ning KOV-idele investeeringutoetuste andmisel

regionaalsetest kahanemisega kohandamise põhimõttest (teenustevõrgu kujundamisel

lähtutud regionaalsetest rahvastikuprognoosidest, teenuste ja asutuste füüsiline

koondamine linnasüdametesse, ühishoonetesse)

ReM, KLM,

HTM, KEM,

SOM

Toetatud väikelinnade ajalooliste keskuste elavdamist ja hoonestuse kohandamist

uutele funktsioonidele (KUP24) ning nende teenuste, avaliku ruumi ja elukondliku

kinnisvara ligipääsetavuse parandamist

KUM ReM Norra ja EMP toetuse abil jätkusid 2023. ehitustööd ühel objektil,

algasid tööd neljal objektil ja lõppesid tööd ühel objektil. Üks

objekt loobus (Paide linnas). 2023 aasta alguses suunati

lisavahendeid 1 mln eur objektide vahel jaotamiseks. Valmis 9

vanalinna kohta koostatud tasuta trükist "Elavad vanalinnad"

lugudega ajaloost ja vanalinnas tegutsemisest, allalaetavad:

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/trukised-elavad-

vanalinnad Toimusid ka koolitused ja valmisid videod, kogu info

leitav https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ameti-

tegevus/elavad-vanalinnad-ajalooliste-linnasudamete-elavdamine-

ja-kohalik-areng

Pilootprojekti raames on välja töötatud õiguslikud ja finantsilised lahendused KOVdele

tühjade ja pooltühjade korterelamute probleemile 2022.a lõpuks

ReM JUM

Tühjenevate korterelamute pilootprojekti alusel on aastal 2022 KOV-dele avatud

toetusmeede pooltühjade kortermajade kokku kolimiseks ja amortiseerunud hoonete

lammutamiseks Ida-Virumaal (IVP)

ReM KOVid IVTK

Taotletud lisavahendeid 2023-26.a RES-i tühjenevate korterelamute toetusmeetme

laiendamiseks üle-eestiliseks, keskendudes suurema vajadusega piirkondadele

ReM KLM

Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa omavalitsustele omavalitsuste

investeeringuteks õiglase ülemineku toetamisel (ÕÜF)

ReM IVOL IVTK

Viidud läbi turutõrkeuuring, mis on aluseks aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest

eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu elavdamise rahastamisvahendite

käivitamiseks

ReM KLM LÕPPENUD

Korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmete (SF21+) rakendamisel on

piirkondlikult diferentseeritud toetusmäära piirkondlikke kinnisvara turutõrkeid

arvestades ning tehtud madalama kinnisvaraväärtusega piirkondadele erisus osaliste

tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimistööde võimaldamiseks

KLM

Töötatud välja täiendavaid laenu- ja käendusinstrumente eluasemevaldkonnas,

arvestades regionaalseid turutõrkeid erapankade kinnisvaralaenu andmisel, sh:

*riiklik käendus kuni 80% ulatuses noortele peredele ja spetsialistidele väljaspoole

suuremaid linnapiirkondi eluaseme soetamiseks ning jätkatud regionaallaenu

eraldamist korteriühistutele;

*eluaseme kaaslaen krediidiasutustega, mis on suunatud maapiirkonnas eluaset osta,

ehitada või renoveerida soovivatele eraisikutele

KLM, ReM EISA, MES LÕPPENUD

Koostatud tänavaruumi uus standard, mis järgib ligipääsetavuse ja teisi kvaliteetse

ruumi aluspõhimõtteid avalikus ruumis (VVTP)

KLM

Läbi viidud kvartalipõhise renoveerimisprogrammi katseprojekt (VVTP) KLM

RRFi korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetmete

rakendamisel kasutatakse piirkonniti diferentseeritud toetusmäärasid

KLM

6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi

kestlik uuendamine koostöös KOVidega ning

väljapoole suuremaid keskusi elama asumist

soodustavate rahastamisvahendite

mitmekesistamine (EE2035)

6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele

kohandatud ruumilahenduste (sh taristu)

kasutuselevõtu toetamine, millega tagada

kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja kestlik

ehitatud keskkond (EE2035)

Lk 9

Primaarenergia tõhusama kasutuse ja lõpptarbimises taastuvenergia osakaalu

suurendamise meetmete (Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja

rajamise toetamine) rakendamisel arvestatakse KOVde soojusmajandust käsitlevate

arengudokumentidega ning kasutatakse võimalusel toetusmäärade piirkondlikke

erisusi

KLM

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi KLM

SF21+ vahenditest rahastatavate suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse

korraldamise meetmete (Tallinna trammiliikluse arendamine; Jalgrattateede

põhivõrgustike ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine; Mitmeliigiliste

ühistranspordi sõlmede arendamine ) kavandamisel ja elluviimisel on lähtutud

piirkonnaspetsiifilistest vajadustest säästva liikuvuse arendamisel

KLM

Töötatud välja pilootprojekt rahastusega 5 mlj eurot Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa

maapiirkondade alla 1000 elanikuga asustusüksustes elamistingimuste parandamiseks

eraisikutele eluaseme ehitamisel või renoveerimisel ning alustatud selle rakendamist.

Pilootprojekti elluviimise järgselt laiendatud meede üle-eestiliseks

ReM MES IVTK, KETK

Jätkatakse täiendava nõustamise pakkumisega Ida-Virumaal EISA rakendatavate

energiatõhususmeetmete kasutuse intensiivistamiseks

ReM IVTK

Välja töötatud ja rakendatud meede Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselustamiseks

SF21+ vahenditest

ReM IVTK

Kagu-Eestis on toetatud uute puurkaevude rajamist KEM KETK TEGEVUSEGA EI JÄTKATA

Jätkub Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme rakendamine ReM KETK

Kohalikul tasandil turvalisuse tagamiseks on arendatud ja toetatud püsivate

koostöövormide kasutuselevõttu (nt KOV turvalisuse nõukogu), mis põhinevad

kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikutööl (STAK30)

SIM

Tagatud kvaliteetsete turvalisuse teenuste (sh politsei, pääste, hädaabi) kättesaadavus

kõigis piirkondades koostöös KOV-dega: KOV-idele antud täiendavaid volitusi avalikus

ruumis korrarikkumistele reageerides oma ülesandeid iseseisvalt täita; vabatahtliku

päästeteenuse toetamisel rakendatud piirkonnaspetsiifilisi lähenemisi (nt väikesaarte

vabatahtlike päästekomandode täiendav püsitoetus); kutseliste ja vabatahtlike

päästekomandode võrgustiku kaudu tagatud abi 15 minuti jooksul 92%-le Eesti

elanikkonnast (STAK30)

SIM

Päästjate ja politseitöötajate järelkasvu tagamisel lähtutud piirkondlikest vajadustest,

sh pakutud sisekaitse eelkutseõpet Ida-Virumaa ja piiriregioonide koolides

SIM

Päästevõimekuse suurendamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on

arvestatud piirkonnaspetsiifiliste ohuteguritega pääste/merepääste vallas

SIM

SF21+ kliimaeesmärkide elluviimise, välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse meetmete

(üleujutusohu ennetamise ja leevendamise; kombineeritud sadeveesüsteemide

rajamise; KOV-de kliima- ja energiakavade koostamise toetus ) toetusmeetmete

kavandamisel ja elluviimisel arvestatud regionaalsete eripäradega ja piirkondliku

potentsiaaliga projektivalikul ning kaalutud vahendite piirkondlikku jaotust ja

piirkonniti erinevaid toetusmäärasid ja lisaboonuseid

KLM

Meetmest Eluslooduse kaitse ja kasutus (SF21+) toetatud rohestamiskavade

koostamist ja elluviimist ja elurikkuse parendamist linnades

KLM

SF21+ ennetava ja turvalise elukeskkonna meetmete (sh Ennetav ja turvaline

elukeskkond , Laste ja perede toetamine, Kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev

koostöömudel ) kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse regionaalse dimensiooniga

ning toetuste piirkonniti ühtlasema jaotuse põhimõtet

SIM, SOM

6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi

kestlik uuendamine koostöös KOVidega ning

väljapoole suuremaid keskusi elama asumist

soodustavate rahastamisvahendite

mitmekesistamine (EE2035)

6.3 Turvalise ruumi arendamine koostöös

KOVidega ning KOVide ja kogukondade

võimestamine turvalise ja tervisele ohutu

keskkonna/avaliku ruumi loomisel (EE2035)

Lk 10

Sadamate akvatooriumi kaitse investeeringute toetuste (SF21+) kavandamisel ja

elluviimisel on arvestatud kohaspetsiifiliste vajadustega, sh suunates parema

ühenduskindluse tagamiseks saartega vahendid lainemurdjate arendamiseks puuduliku

kaitstusega Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamatesse

KLM

Valmis on ehitatud Idapiiri maismaaosa taristu ja tehniline seiresüsteem ning

korraldatud on selle hooldus

SIM KETK

2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede jäätmete käitluse piirkondlikuks

arendamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF)

KLM IVTK

2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede kaevandamisega ja põlevkivi

töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF)

KLM IVTK

Välja on töötatud ja ellu viidud toetus põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna

järvede veerežiimi taastamiseks Ida-Virumaal (summas 1,4 mlj eurot) (ÕÜF)

KLM IVTK

6.4 Ressursikasutuse pikaajaline strateegiline

planeerimine lähtudes piirkondlikest eripäradest

ja võimalustest

Algatatud maavarade strateegilise/ruumilise kasutamise põhitingimusi määratlevate

maakondlike teemaplaneerigute koostamine

ReM, KLM

6.5 „Kohaliku kasu“ motivatsioonimehhanismide

loomine, et suurendada taluvushuvi, mis toetaks

arendusi ja suurinvesteeringuid kohalikul tasandil (EE2035, REKK2030)

Ettevõtte tegevuskoha KOVi ja kohaliku kogukonna kohaliku kasu instrumentide

analüüs läbi viidud (RP24) , ettepanekud instrumentideks välja töötatud ja esitatud

Vabariigi Valitsusele

ReM, KLM KLM

6.6. Regionaalsete kompetentsikeskuste või vee-

ettevõtete loomine, et tagada nõuetekohane

veeteenus ka väljaspool suuremaid linnapiirkondi

Kompetentsikeskuste ja vee-ettevõtete koolitamise ja regionaalsete ühisprojektide

suurema toetusmääraga toetamisega parandatud veeteenuste kvaliteeti,

oskusteadmisi ja kulutõhusust väljaspool suuremaid linnapiirkondi ja maapiirkondades,

kus veeteenuse kvaliteet ja taristu ei ole jätkusuutlik

KLM ReM, KOVd

Jätkatud maakondlike arengustrateegiate elluviimise, hajaasustuse ja väikesaarte

regionaalarengu programmide ning kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe

parandamise meetme elluviimist

ReM

Välja töötatud ja rakendatud SF21+ toetusmeede nutikate linnaarengu lahenduste (sh

rohelahenduste) väljaarendamiseks (RP24)

ReM

Maakondlike arengustrateegiate toetusmeetme Ida-Virumaa tegevuste

võimendamiseks on iga-aastaselt eraldatud lisavahendid Ida-Virumaa programmist (IVP)

ReM IVTK

Välja töötatud ja avatud toetusmeede õiglase ülemineku piirkondlike algatuste

toetamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF)

ReM IVTK

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Juurprobleem 7: piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile„Eesti 2035“ siht: Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades

6.7 Regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine

piirkondliku elukeskkonna arendamiseks (RP2024)

6.3 Turvalise ruumi arendamine koostöös

KOVidega ning KOVide ja kogukondade

võimestamine turvalise ja tervisele ohutu

keskkonna/avaliku ruumi loomisel (EE2035)

Lk 11

7.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA valdkonna

riiklike arengukavade ja programmide (sh TAIE ja

PÕKA) elluviimise seires olulisemate mõõdikute

saavutatuse jälgimine ka regionaalselt

Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade

lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse

mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene:

*väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest

*nominaalne tööjõutootlikkus EL27 keskmisest

*ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st

*kaupade ja teenuste eksport

*eksportivate ettevõtete arvu kasv

*siseturistide ja välisturistide ööbimiste arvu suhe maapiirkondade majutusasutustes

võrreldes Tallinna ja teiste suuremate linnade ööbimiste arvuga

*Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht

*nutika spetsialiseerumise, sh kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna

seires jälgitud võimalusel regionaalset mõõdet ja vajadusel arvestatud seire

tulemustega meetmete ja sekkumiste kohandamisel

*3 aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 €

MKM, HTM,

ReM

ReM

7.2 Majanduse struktuursete muudatuste

kiirendamise toetamine väljaspool Harjumaad (EE2035; TAIE2035)

Viidud ellu väljaspool Harjumaad majanduse struktuurseid muudatusi toetavad

alljärgnevad tegevused

MKM, ReM SOM

Ettevõtluskeskkonna arendamise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooni soodustamise

toetusmeetmete (SF21+) tegevuste kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud

regionaalse dimensiooniga ja kaasatakse maakondlikke arenduskeskuseid, sh:

*Turismi arendamise nõudluse suurendamise toetuste puhul on kaasatud sihtkoha ja

erialaliitude strateegilisi koostöövõrgustikke ning arvestatud mõju regionaalsele

tasakaalustamisele hindamiskriteeriumites;

*Iduettevõtluse hoogustamise toetuste puhul suunatud kuni 300 000 eurot väljapoole

Tallinna ja Tartut regionaalsetele arenguprogrammidele ja kogukonnategevustele;

*Ettevõtete starditoetus suunatud väljapoole Tallinna "kuldse ringi" omavalitsusi ja

Tartut;

*Ettevõtja tootearenduse toetuse taotluste hindamiskriteeriumites arvestatud

eelisena asukohta väljaspool Harjumaad;

*Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi rakendamisel viidud läbi

täiendavat teavitust ja nõustamist vähemesindatud piirkondades;

*Eesti turismivaldkonna elavdamise ja taaskäivitamise toetusmeetmes arvestatakse

tegevuskavade hindamisel piirkonnaspetsiifilist lähenemist

MKM

Valminud analüüs ja ettepanekud Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027.a

rakenduskava alaeesmärkide "Nutikam Eesti" ja "Rohelisem Eesti" ettevõtluse

toetusmeetmetest vähemalt 40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu

regioone

MKM, KLM ReM; RaM;

HTM; KUM

2023. a oktoobris ja novembris antud detailne sisend MKMi

koostatud VV memorandumisse "Analüüs ja ettepanekud Nutikam

Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste

suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone".

Loomemajanduse toetamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on

arvestatud regionaalse dimensiooniga, sh hindamiskriteeriumite kujundamisel

KUM Loomemajanduse arendamise meetmes rakendatakse projektide

valikukriteeriumides lisapunktide andmist, kui taotleja/toetuse

saaja püsiv tegevuskoht asub väljapool Tallinna või seda

ümbritsevaid kohalikke omavalitsusi või Tartut.

Ringmajanduse korraldamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on

arvestatud regionaalse dimensiooniga, soodustades vähemarenenud piirkondades

projektide elluviimist, rakendades piirkonniti erinevaid riigiabi määrasid ja arvestades

piirkondlike vajadustega meetme tegevuste elluviimisel

KLM

7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA

toetusmeetmete väljatöötamisel piirkondlike

erisustega arvestamine, piirkondade

fookusvaldkondade arengusse panustamine ning

meetmete tõhusam suunamine väljapoole

Harjumaad ja piirkondadesse, mille ettevõtluse

areng on kesisem

Lk 12

RRFi meetme Tootmisettevõtja ärimudeli toetus elluviimisel rakendatakse erinevaid

toetusmäärasid Harjumaa ja Tartu linna (50%) ja ülejäänud Eesti (70%) puhul ning

meetmete elluviimisesse kaasatud maakondlikke arenduskeskuseid

MKM

Välja töötatud RRF meede Bioressursside väärindamine ning ELi ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 meetmed Investeeringud

bioressursside väärindamisse ja Ettevõtete konkurentsivõime kasvutoetus , mis

toetavad maa- ja rannapiirkondade ettevõtluse arengut ja lisandväärtuse kasvu

ReM KLM

Välja töötatud EMKVF 2021-27 meede Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine

ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade

jätkusuutlik arendamine on suunatud 8 EMKVFi kalanduspiirkonna arendamisele ja

toetab rannapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist

ReM

ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 sekkumiste LEADER -

kogukonna juhitud kohalik areng ja Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks

maapiirkonnas kaudu toetatud maapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist,

arvestades kohalike eripärade, vajaduste ja võimalustega

ReM

Kaalutud võimalusi kehtestada Kagu-Eestile erisusi TAIE ettevõtlusmeetmete

tingimustes

MKM KETK

Analüüsitud võimalusi kasutada 2021-27 maaelu arengu meetmetes Kagu-Eestis ja Ida-

Virumaal kõrgemaid sekkumismäärasid

ReM IVTK, KETK

Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmis on antud Kagu-Eesti ressursside

tõhusama kasutuse, jäätmete ja heitmete tekke vähendamise, keskkonnaseisundi

parandamise ja ringmajanduse printsiipide kasutuselevõtu edendamisele suunatud

projektidele maksimumpunktid keskkonnakaitse mõju valdkonnas

KLM KETK

Välja töötatud ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 meede

"Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas", mis on suunatud

maapiirkonda väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid

ReM

Rakendatud Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede (SF21+) ReM KETK

Täpsustatud on Eesti regioonide ettevõtluse fookusvaldkonnad ja nende

eelisarendamise tegevused teiste arendusvaldkondade kõrval ning tagatud nende

fookusvaldkondade ettevõtete arengu ja TA projektide toetusvõimalused ka

üleriigiliste nutika spetsialiseerumise jm ettevõtluse- ja TA toetusmeetmete raames

ReM, MKM HTM

Koosloomes piirkondlike partnerite ja ekspertidega (nt MAK-de, ülikoolide kolledžite,

kompetentsikeskuste jt partneritega) töötatatud välja ressursside väärindamise

teekaart, mille alusel kujundatakse temaatilised TA-programmid

MKM, HTM ReM

Jätkunud Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenteri edasiarendamine

koostöös Võrumaa maakondliku arenduskeskusega

HTM KETK

Analüüsitud võimalusi Kagu-Eesti biomajanduse rakenduskava koostamiseks ning

valminud piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide metoodiline raamistik, mille

elluviimist piloteeritakse mh Kagu-Eestis

ReM KETK

ÜPP Strateegiakava ja EMKVF-i 2021-27 sekkumiste Innovatsioonikoostöö , Teadlaste

ja kalurite ning vesiviljelusettevõtjate koostöötoetused, Kalapüügi,

vesiviljelusettevõtete ja töötlemisettevõtete innovatsioonitoetused ning Riikliku

uuringuteprogrammi kaudu toetatud maa- ja rannapiirkondade ettevõtete koostööd

T&A asutustega

ReM

7.2.3 Uute maavarade kasutusvõimaluste ja

sellega seotud keskkonnariskide analüüsimine (EE2035)

Tagatud uute maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine,

mille raames on analüüsitud uute maavarade kasutuselevõtu piirkondlikku kasu ning

selle võimendamise võimalusi

KLM ReM

Avatud Ida-Virumaale suunatud toetusmeede kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivist

(Narva linna kaugküte) (ÕÜF)

ReM IVTK7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava

teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine

Ida-Virumaal (EE2035)

7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA

toetusmeetmete väljatöötamisel piirkondlike

erisustega arvestamine, piirkondade

fookusvaldkondade arengusse panustamine ning

meetmete tõhusam suunamine väljapoole

Harjumaad ja piirkondadesse, mille ettevõtluse

areng on kesisem

7.2.2 Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö

toetamine Eesti ja selle piirkondade majandusele

olulistes fookusvaldkondades (EE2035)

Lk 13

Õiglase ülemineku kavas on loodud võimalus ÕÜM II sambast vahendite kaasamiseks

InvestEU nõuetele vastavate põlevkivisektori ettevõtete innovatiivsete tehnoloogiate

ja jätkusuutliku infrastruktuuri arendamiseks

ReM IVTK

Riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine Kirde-Eestis tuuleparkide rajamise

võimaldamiseks

KAM KLM, ReM IVTK

Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks

Ida-Virumaal ülikoolide konsortsiumi kaudu (ÕÜF)

HTM MKM, ReM IVTK

Avatud toetusmeede Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse kasvatamise ja TA mahuka

piloottaristu rajamise toetamiseks (ÕÜF)

MKM IVTK

Erasektorile suunatud toetusprogrammide tingimusi on tõlgitud vene keelde ning

tagatud info kättesaadavus ja nõustamine

Ministeeriumid IVTK

Avatud on programmipõhine toetusmeede ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste

ja taristu pakkumiseks Ida-Virumaal, sh partnerite võimestamine (ÕÜF)

MKM ReM, IVEK, IVIA IVTK KuM on andnud sisendi vastavates meetmete tingimustes

loomemajanduse edendamisega arvestamiseks.

Viidud ellu Ida-Virumaa programmi ettevõtluskeskkonna toetusmeetmed, sh äri- ja

startup- inkubaatorite ja iduettevõtete ökosüsteemi arendamiseks (IVP)

ReM MKM, IVEK IVTK KuM on andnud sisendi vastavate meetmete tingimustes

loomemajanduse edendamisega arvestamiseks.

Avatud toetusmeetmed Ida-Virumaale investeerivatele ettevõtetele (kogusummas 168

mlj eurot) (ÕÜF)

MKM ReM IVTK

Tagatud välisinvestoritele regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse teenuse

toetamine ja osutamine koostöös MAK võrgustikuga ning koolitatud tööstusalade

arendajaid

MKM

Toetatud regionaalset turismialast koostööd ning EASi vahendusel piirkondlikke

turismisihtkohtade organisatsioone, koostöövõrgustikke

MKM

Toetatud SF21+ meetmetest maakondlikke arenduskeskuseid ettevõtjatele

nõustamisteenuste pakkumisel ning VKEde võimekuse kasvatamisel nutika

spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas väljaspool

Tallinna linnapiirkonda (summas 8,77 mlj eurot). Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate

tugisüsteem toimib kõigis maakondades arvestades piirkondade spetsiifiliste

vajadustega (MKAS-d, TAIE35)

MKM SOM,

Töötukassa, EIS,

MAK-d

Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede ettevõtluskeskkonna arendamiseks

väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda, meetme piirkondliku rahajaotuse

koostamisel võetakse arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda,

projektivalik põhineb maakonna arengustrateegiatel

ReM

Toetatud piirkondlikke ettevõtluskeskkonna arendamise tegevusi maakondlike

arengustrateegiate elluviimise meetmest (RP24)

ReM

Tagatud toetusvõimalused piirkondade ettevõtete arengu ja lisandväärtuse

suurendamise tugitegevustele piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna toetusmeetme

raames (aastani 2023) (RP24)

ReM

RRFi meetme Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu

hoogustamine kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga

ning kaalutud regionaalsete erisuste rakendamist meetme elluviimisel

MKM

RRFi meetme Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse

tõstmiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks elluviimisel suunatud meetme

fookus piiratuma võrguvõimusega Lääne-Eestisse

KLM

Toetatud Kagu-Eesti mainekujunduse kava 2020-22 tegevuste elluviimist ReM KETK

7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava

teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine

Ida-Virumaal (EE2035)

7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja

investeerimiskeskkonna ning piirkondlike

ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetavate

tugiteenuste arendamine kõigis Eesti piirkondades

koostöös KOV-dega (EE2035, TAIE2035, RP2024)

Lk 14

Ida-Virumaal on arendatud metsaühistute pädevust, metsaühistud on välja arendatud

maakonna metsaomanikele kõiki metsakasvatusteenuseid pakkuvaks metsaomanike

omaabiorganisatsiooniks ja muukeelseid metsaomanike integreeritud metsaomanike

koostöövõrgustikku

KLM IVTK

Töötatud välja ettevõtluse investeeringute suurendamiseks väljaspool Tallinna ja

Tartut käendustasu kompensatsioon ettevõtjatele, kel ei ole endal piisavat tagatist

MKM ReM

Käivitatud regionaallaen ettevõtjatele väljaspool Tallinna ja Tartut tehtavate

põhivarainvesteeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega

MKM EISA

Valminud analüüs ja ettepanekud maapiirkondade ettevõtete rahastamisvõimalustele

ligipääsu parandamise kohta ning kaalutud/rakendatud täiendavaid

põllumajandustootjate likviidsust parandavaid meetmeid (käibekapitalilaenud,

pangalaenude refinantseerimine, garantii- ja käendusskeemid vmt) (PÕKA35)

ReM MKM, MES

Ettevõtlusarengut toetavate finantsinstrumentide jm rahastamisvahendite

rakendamisel seiratakse vahendite piirkondlikku jaotust ning kavandatud vajadusel

täiendavaid lahendusi, millega nende piirkondlikku jaotust/mõju ühtlustada

MKM EISA

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

8.1 Haridusvaldkonna arengukava ja

ettevõtlusvaldkonna arengukava (TAIE2035) ning

nende programmide elluviimise seires olulisemate

mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt

Võimalusel jälgitud seires mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus

või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised

meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused

mõõdikute osas ei vähene:

*täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr

*eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal

HTM

Piirkondlike hariduskeskuste ja kutsevaldkondade tippkeskuste õppekavade

väljatöötamisse kaasatud piirkondlikud Töötukassa esindused, MAKd, KOV-d ning

kohalikud ettevõtjad (lisaks valdkonna asjakohastele organisatsioonidele ja

ekspertidele üle Eesti)

HTM

Piirkondade (sh maapiirkondade ja väikelinnade) ettevõtjatele tagatud nõustamis- ja

tööjõukoolituse teenused tööjõuprobleemide lahendamiseks (Jõgeva MKAS)

SOM Töötukassa

Tagatud on ettevõtjate vajaduste kohta info suunamine haridusasutustesse, sh

kutseõppeasutustesse ja ülikoolide regionaalsetesse kolledžitesse koostöös MAK-i,

Töötukassa ja KOVdega, mis aitab parandada tööjõu kättesaadavust tehnoloogia ja

arendusmahukate (välis)investeeringute maandamisel (TAIE35)

MKM SOM, HTM

Taotletud lisavahendid üürielamute rajamise toetusmeetme jätkamiseks töö- ja

tööjõuvajaduste paremaks rahuldamiseks piirkondades (Hiiu, Pärnu, Rapla MKAS).

Meetme jätkumise korral on Ida-Virumaa puhul rakendatud soodustavad erisused

meetme rakendamisel

MKM

Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ning inimeste

tööalaste oskuste mitmekesistamiseks (IVP)

ReM KUM, MKM,

SOM

IVTK Integratsiooni Sihtasutus viis 2023.a. lõpus riigihanke eesmärgiga

leida partner(-id), kes viib (viivad) ellu 130-le Harjumaal ja

vähemalt 130-le Ida-Virumaal avalikus sektoris töötavatele eri

keele- ja kultuuritaustaga ebapiisava eesti keele oskusega

inimesele keeleõppe eesmärgil tööjõulähetusprogrammi.

Tegevused viiakse läbi perioodil veebruarist 2024 kuni 31.

augustini 2025.

MKMi välja töötatud ÕÜF vastavate meetmete tingimustes on

arvestatud loomemajanduse edendamisega.

7.4 Ettevõtete rahastamisallikate

mitmekesistamine ja kättesaadavuse

soodustamine tõmbekeskustest eemal asuvates

piirkondades tegutsevatele ettevõtetele (EE2035,

TAIE35)

Juurprobleem 8: piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses „Eesti 2035“ siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades

7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja

investeerimiskeskkonna ning piirkondlike

ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetavate

tugiteenuste arendamine kõigis Eesti piirkondades

koostöös KOV-dega (EE2035, TAIE2035, RP2024)

8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks

kõigis piirkondades (EE2035) regionaalsele

ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem

ettevalmistamine koostöös regionaalsete ja

kohalike huvipooltega

Lk 15

Avatud programmipõhine toetusmeede "Töölt-tööle liikumise ning töötajate

ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele" Ida-Virumaale summas 5

mlj eurot (ÕÜF)

SOM ReM IVTK

Avatud on toetusskeem "Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses" (ÕÜF)

HTM IVTK

Muudetud piirkondliku töökoha loomise toetuse tingimusi ja võimaldatud

põlevkivisektoris töö kaotanud inimeste värbamist toetusega soodustingimustel, st

ilma eelneva 6 kuud tööta olemise nõudeta. Ida-Virumaale võimaldatakse toetust

nimetatud soodustingimustel

SOM IVTK ELLUVIIMINE PEATATUD

SF21+ Hariduse, ühiskonna ja tööturu seoste meetmed (sh meetme Kõrge tööhõive

taseme saavutamine ja hoidmine oskuste arendamise toetus) on suunatud kehvema

tööturuolukorraga piirkondadesse ning kaalutud on piirkonniti diferentseeritud

lahenduste kasutamist meetmete rakendamisel

HTM SOM

Toetusmeetme Sektoritevahelise mobiilsuse toetus (SF21+) elluviimisel rakendatud

projektide hindamisel lisaboonust ettevõtjatele väljapoolt Harju- ja Tartu maakonda

HTM

8.3 OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine

ametipõhiselt oskuste ning piirkonna põhiseks (EE2035)

Tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosüsisteemi (OSKA) prognooside

piirkonnapõhisus arendatud koostöös piirkondlike Töötukassa esinduste,

ettevõtlusorganisatsioonide ja MAK-dega. OSKA prognoosid ning Töötukassa

piirkondliku tööjõuvajaduse prognoosid on sisendiks kutsehariduses,

täiskasvanuhariduses ning kõrgkoolidele õppekavade ja koolitusmahtude

kavandamisel

HTM MKM, SOM,

ReM,

Kutsekoda,

Töötukassa

8.4 Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse

pakkumine ja nende funktsioonide laiendamine

arvestades regionaalpoliitilisi eesmärke (EE2035)

Ülikoolide regionaalsetes kolledžites kõrgharidusõppe pakkumiseks on arvestatud

rahastus ülikoolide rahastusmudeli või riigieelarvelise lisarahastuse raames ning

toetatakse piirkondlikule arengule vajalike muude funktsioonide (nt täiendus- ja

ümberõpe) toimimist rakenduskava prioriteetide „Õiglane üleminek“ ja „Sotsiaalsem

Eesti“ (erieesmärgid e, g, i) meetmete raames

HTM

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

Avalda

juurprobleemi

nimetus

9.1 Riigivalitsemise tulemusvaldkonna "Tõhus riik"

programmide elluviimise seires olulisemate

mõõdikute jälgimine ka KOV sektori võrdluses ja

regionaalselt

Jälgitud riigivalitsemise tulemusvaldkonna programmide seires asjakohaste mõõdikute

regionaalseid erisusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel

kavandatud täiendavad sekkumised KOV sektori võimekuse ühtlustamiseks

keskvalitsuse omaga ja piirkonniti, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei

vähene

ReM, RAM

Vajadusel analüüsitud täiendavate ülesannete üleandmise võimalusi KOV-dele ja

toetatud ministeeriume ülesannete üleandmise korraldamisel. Muuhulgas vaadatud

üle ja tehtud vajalikud ettepanekud riigi ja KOVde ülesannete rahastamise muutmiseks (RPP24)

ReM Riigikantselei,

muud

ministeeriumid

Valminud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu eesmärgiga

parandada omavalitsuste enesekorraldusõigust ning muuta KOV korraldus lihtsamaks

ja paindlikumaks, tähtajaga 2024.a (VVTP)

ReM

Valminud analüüs ja ettepanekud regionaalse ebavõrdsuse vähendamist ning

ühiskondliku ja üleilmsete muutustega kohandumist toetava tuleviku kohaliku

omavalitsuse mudeli alternatiividega, tähtajaga 2024.a detsember (VVTP)

ReM

9.3 KOV-ide haldus- ja arendusvõimekuse

edendamine (EE2035, RPP2024) kohalikul ja

regionaalsel tasandil

Saavutatud alljärgnevad väljundid KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse arendamisel

Juurprobleem 9: KOVde piirkonniti erinev finants-, haldus- ja teenuste osutamise võimekus „Eesti 2035“ siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik … kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad

olenemata elukohast

8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks

kõigis piirkondades (EE2035) regionaalsele

ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem

ettevalmistamine koostöös regionaalsete ja

kohalike huvipooltega

9.2 Kohalike omavalitsuste rolli suurendamine

riigivalitsemises detsentraliseerimise ja

piirkondliku koostöö edendamise kaudu (EE2035,

RPP2024)

Lk 16

Töötatud välja regionaalarengu toetusmeetmed (SF 21+), mille raames toetatud:

*kohalike omavalitsuste arendusvõimekust toetavate uuringute, ekspertiiside,

pilootprojektide läbiviimist;

*arendus- ja koolitusprogrammide ning rakke- ja ekspertrühmade korraldamist

ReM

Loodud ministeeriumide ülene juhtrühm/võrgustik riigi strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks vajalike inimvara arendustegevuste koordineeritud planeerimiseks ning

vajalike oskuste arendamiseks kohalikul ja regionaalsel tasandil

ReM

Ministeeriumite vahelises koostöös on kavandatud riigi strateegiliste eesmärkide

täitmise toetamiseks vajalikud KOV-de koolituse- ja arendustegevused vm meetmed

nende elluviimiseks, sh valdkonnaülestes eesmärkides (digivõimekus, KOV

arendusvõimekus, KOV koostöö, teenuste arendamine ning rohepööre)

ReM, muud

ministeeriumid

Viidud läbi ruumiloome täienduskoolituse programm KOV-dele ReM

Välja töötatud ja rakendatud aastaks 2025 SF21+ toetusmeede Kohalike omavalitsuste

võimestamine roheliste investeeringute tegemisel, maksumusega 4 mlj eurot

ReM

Loodud juhend ühtsete põhimõtete rakendamiseks KOVides kriisideks valmisoleku

tagamisel ja kriisijuhtimisel ning toetatud KOVde kriisiõppuste ja koolituste läbiviimist

SIM,

Riigikantselei

PÄA, SKA

Pakutud on koolitusi maakondlikele kodanikuühiskonna konsultantide arendamiseks SIM

Korraldatatud koolitusi KOV-ide spetsialistidele aitamaks paremini toetada NEET-

noorte toimetulekut

SOM, HTM Riigikantselei

Loodud kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele

omavalitsustele ja haridusasutustele eesmärgiga toetada kvaliteetse ja kaasava

hariduse kättesaadavust kõikidele õpilastele sõltumata elukohast

HTM

Toetatud on KOV-ide rolli ennetava ja turvalise elukeskkonna põhisuunajana ning

avaliku ruumi planeerimisel turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamist, mis

aitavad ennetada süütegusid ja õnnetusi ning hõlbustavad neile reageerimist (STAK30)

SIM PPA

Linnade suunaliste Euroopa Horisondi missioonivaldkondade koordineerimisel ja

sisendi andmisel selle rahastamisinstrumentide kavandamisele on arvestatud

regionaalseid vajadusi ja eripärasid. Missioonivaldkondade elluviimise tulemusel on

võimestatud piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üleminekul kliimaneturaalsusele.

HTM, KLM ReM

Arendatud rakendust minuomavalitsus.ee , võimaldades rakenduse kasutamise

igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel ning

omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel

ReM

Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning

hooldusvõimaluste tagamise toetusmeetmetes (SF21+) on arvestatud regionaalseid

vajadusi ja piirkonniti diferentseeritud lahendusi meetmete rakendamisel, sh:

Eakate teenusmajade loomise toetuse puhul rakendatud piirkonniti erinevaid

omaosaluse määrasid vanemaealiste arvu, sotsiaalkaitse kulude suurust ja KOV

finantsvõimekust arvestades;

Kohalike tegevusgruppide toetus pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamiseks suunatud kohalikele LEADER tegevusgruppidele

maapiirkondades, lähtudes toetusvahendite jaotamisel piirkonna vanemaealiste ja

puuetega inimeste arvust

SOM

9.3.1 KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse, sh

kvaliteetsete ja kasutajakesksete teenuste

osutamise võimekuse tugevdamise tugitegevuste

osutamine (RPP2024, EE2035)

Lk 17

Suurendamaks KOVde võimekust sotsiaalteenuste pakkumisel ja innovatsioonis on ellu

viidud sotsiaalvaldkonna arendusprogramm Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele

ning suunatud eraldi taotlusvoor Kagu-Eesti omavalitsuste võimestamiseks summas

ligikaudu 1 mlj eurot (SF21+ vahenditest)

SOM SKA KETK

Suurendatud Kagu-Eesti KOV üksuste võimekust rahvatervise edendamisel SOM KETK

Valminud analüüs ja ettepanekud riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi

laiendamise kohta (tähtaeg 2024.a) (VVTP)

RM ReM

Valminud analüüs ja ettepanekud kohalike omavalitsuste tulubaasi

ümberkujundamiseks (tähtaeg 2023.a) (VVTP)

ReM

Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele KOVde rolli ja

motivatsiooni suurendamiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel, sh piirkondlikku

ettevõtlust soodustavate maksumuudatuste kaalumiseks 2021.a lõpuks ning alustatud

on ettepanekute elluviimist

ReM MKM

Arendatud ja toetatud olemasolevat ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustikku MAK-

des ning loodud KOVde ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustik, mille tegevustega (sh

koolitused, nõustamised, seminarid) on võimestatud KOVe ja nende koostööd

piirkondliku ettevõtluse arendamisel

ReM, MKM MAK-d

Valminud analüüs ja koostatud ettepanekud Vabariigi Valitsusele KOV-dele maa

ettevõtluse arendamiseks üleandmise lihtsustamise kohta. Valitsuse heaks kiidetud

ettepanekute alusel valmistatud ette riigivaraseaduse ja maareformi seaduse

muutmist käsitlev eelnõu ning koostatud juhend riigiabi võimaliku esinemise

hindamiseks

ReM, MKM, RM Maa-amet

Valminud analüüs ja ettepanekud linnades ja asulates kasutuses mitteoleva riigimaa

võõrandamise võimaluste kohta (tähtaeg 2024.a) (VVTP)

REM

Toetatud KOVde ühiste/üleriigiliste standardiseeritud e-teenuste ja IKT lahenduste

arendamist SF21+ meetmete "Digiriik", "Valdkondade digipööre" jt avalikus sektoris

digilahenduste ja uuenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtu toetusest: riigiüleste

avalike digiteenuste arendamise tulemusena saavutatud ühtne ja läbimõeldud avalike

teenuste korraldus KOVide üleselt ning olukord, kus avalike digiteenuste osutamine ja

riigi toimimine on tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale ja mugavale

kasutamisele tõhusam, turvalisem, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum

MKM

Viidud ellu tegevused KOVde kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse

suurendamiseks

MKM

2021.a lõpuks valminud analüüs KOV-de e-teenuste ja IT juhtimise konsolideerimiseks MKM LÕPPENUD

Toetatud KOV-de IT kompetentsikeskuse tegevust ReM

Tugevdatud on KOVde, erasektori ja kolmanda sektori asutuste piirkondlikku koostööd

elutähtsate teenusete tagamisel ning parendatud nende oskusi kriisi ajal tegutseda

SIM RK, PÄA

Toetatud on KOV-ide valmisolekut koordineerida kriisiolukorras elutähtsate teenuste

osutamist ning selleks vajalikke õppuseid, koolitusi jm teenuste toimepidevust

kindlustavaid meetmeid

SIM RK, PÄA

Tagatud regionaalsete kriisikomisjonide töö, sh kaasatud riigiasutused ja KOVid

piirkondlikul tasandil. See aitab kaasa paremale võimekusele kohaliku ja regionaalse

tasandi kriiside ennetamisel ja lahendamisel

SIM RK, PÄA

9.3.7 KOV võimekuse tõstmiseks keskselt

koordineeritud personaliarendustegevused

ministeeriumide ja üleriigilise omavalitsusliidu

koostöös

Viidud läbi analüüs ning töötatud välja selle ettepanekud personaliarendustegevuste

elluviimiseks

ReM ELVL

9.3.1 KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse, sh

kvaliteetsete ja kasutajakesksete teenuste

osutamise võimekuse tugevdamise tugitegevuste

osutamine (RPP2024, EE2035)

9.3.3 Kohaliku tasandi võimekuse ja motivatsiooni

suurendamine ettevõtluse arendamisel ja

ettevõtluskeskkonna kujundamisel (EE2035,

RPP2024)

9.3.4 Riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku

riigimaa kohalikele omavalitsustele

arendustegevuseks kasutusse andmise

lihtsustamine (Harju, Jõgeva, L-Viru, Rapla MKAS)

9.3.2 KOV-de finantsvõimekuse ja

finantsautonoomia tugevdamine

9.3.6. Tugevdatud kriisideks valmisolekut ja

elutähtsate teenuste toimepidevust piirkondlikul

ja kohalikul tasandil (EE2035)

9.3.5 Kohalike e-teenuste arendamine koostöös

KOV-dega (VVTP), mis lahendavad eelkõige KOVde

ühiseid IKT arengu vajadusi (KOVde IKT

ühislahendused)

Lk 18

Avalda

juurprobleemi

Avalda

juurprobleemi

Avalda

juurprobleemi

Avalda juurprobleemi nimetusAvalda juurprobleemi nimetusAvalda juurprobleemi nimetusJuurprobleemi lahendamisele aitavad kaasa läbivalt ka kõigi muude juurprobleemide all kavandatud tegevused

Juurprobleem 10 - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses elanike arvu muutustega

Lk 19

RETKi seirearuandes ja rakendusplaani seiretabelis kasutatavad lühendid

DMO Destination Management Organisation, ehk „turismi sihtkoha organisatsioon“

DÜAK digiühiskonna arengukava 2035

EE2035 üleriigiline strateegia "Eesti 2035"

EIS(A) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

EL Euroopa Liit

ELVL Eesti Linnade ja Valdade Liit

EMKVF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond

EMP Euroopa Majanduspiirkond

ERF Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

HEAK Heaolu arengukava 2023–2030

HTM Haridus- ja Teadusministeerium

HVAK Haridusvaldkonna arengukava 2035

ITP Inimkeskse tervise programm

IVP Ida-Virumaa programm

IVOL Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

IVTK Ida-Virumaa tegevuskava 2030

JUM Justiitsministeerium

KETK Kagu-Eesti tegevuskava 2030

KEVAD Keskkonnavaldkonna arengukava 2035

KLM Kliimaministeerium

KOKS Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

KOV kohaliku omavalitsuse üksus või kohalik omavalitsus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

KuAP Kultuuri arengukava 2030

KUM Kultuuriministeerium

KÜP Kodanikuühiskonna programm

KÜSK Kodanikuühiskonna Sihtkapital

MAK Maakondlik arenduskeskus

MES Maaelu Edendamise Sihtasutus

MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MKAS maakonna arengustrateegia

MTA Maksu- ja Tolliamet

MTÜ mittetulundusühing

NEET noored, kes ei õpi ega tööta

NUTS3 Nomenclature of Territorial Units for Statistics, Euroopa territoriaalse jaotuse klassifikatsiooni

süsteem, mille alusel Eesti jaguneb 5 regiooniks (Põhja-, Kesk-, Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eesti)

OECD Organization for Economic Co-operation and Development, ehk Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsioon

OSKA OSKA-nimeline tööjõuvajaduse seire ja prognoosi süsteem

PPA Politsei- ja Piirivalveamet

PÕKA Põllumajanduse ja kalanduse arengukava

PÄA Päästemet

REACT-EU Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe, Euroopa Liidu rahastusfond,

mis on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks

ja vastupidavaks ümberkujundamiseks

REKK riiklik energia ja kliimakava 2030

REM Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

RES Riigieelarve strateegia

RK Riigikantselei

RM Rahandusministeerium

RMK Riigimetsa Majandamise Keskus

RP, RPP Regionaalpoliitika programm

SF21+ ELi sttuktuurifondid perioodil 2021-2027

SIM Siseministeerium

SKA Sotsiaalkindlustusamet

SKP sisemajanduse koguprodukt

SOM Sotsiaalministeerium

STAK siseturvalisuse arengukava 2030

TA teadus- ja arendustegevus

TAI Tervise Arengu Instituut

TAIE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035

TAT toetuse andmise tingimused

TLAK transpordi ja liikuvuse arengukava 2035

TRAM Transpordiamet

TSI Technical Support Instrument, Euroopa Liidu programm liikmesriikidele erinevate reformide

kavandamist ja läbiviimist toetava eksperttoe pakkumiseks

TöR Eesti Maksu- ja Tolliameti töötamise register

VV Vabariigi Valitsus

VVTP Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm

ÕÜF Õiglase Ülemineku fond, ehk Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahend, mille

eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulevate

tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega

ÜKP EL-i ühtekuuluvuspoliitika

ÜRP Üleriigiline planeering

ÜTK Ühistranspordi keskus

RRF Recovery and Resilience Facility, ehk Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu, mille

eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme majanduse pikaajaliseks taastumiseks ja