Kinnistu Tartu tn 59 detailplaneeringu kehtestamine

V I L J A N D I L I N N

LINNAVALITSUS

KORRALDUS

03. veebruar 2025 nr 40

Kinnistu Tartu tn 59 detailplaneeringu kehtestamine

Viljandi Linnavalitsus algatas 07.08.2023 korraldusega nr 620 kinnistu Tartu tn 59

detailplaneeringu (Viljandi Linnavalitsuse detailplaneeringute registri nr 2023-007).

Detailplaneeringu koostamise vajadus tulenes huvitatud isiku soovist määrata krundile ehitusõigus

ja arhitektuurilised tingimused üksikelamu ja abihoone püstitamiseks.

Kinnistu Tartu tn 59 detailplaneeringu koostasid Väliprojekt OÜ ruumilise keskkonna planeerija

Liis Alver ja maastikuarhitekt Kätlina Veltmann. Detailplaneeringuga määratakse Tartu tn 59

krundile ehitusõigus ja arhitektuurilised tingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse

§ 126 toodud ülesanded üksikelamu ja abihoone püstitamiseks.

Detailplaneering võeti vastu ja tunnistati avalikustamiseks sobivaks Viljandi Linnavalitsuse

15.04.2024 korraldusega nr 209. Viljandi Linnavalitsuse 25.06.2024 korraldusega nr 332 otsustati

korraldada detailplaneeringu täiendav avalik väljapanek.

Planeeritud maakasutus- ja ehitustingimused ning kavandatavad ehitised on piirkonnas

väljakujunenud hoonestusega kooskõlas. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.

26.07.2024 esitas naaberkinnistu omanik vaide Tartu tn 59 detailplaneeringu kohta. Viljandi

Linnavalitsuse 12.08.2024 korraldusega nr 410 otsustati jätta vaie rahuldamata ning saata vaide

sisuks olevad arvamused detailplaneeringu kohta avalikule arutelule.

Kinnistu Tartu tn 59 detailplaneeringu avalike väljapanekute kestel 05.06.2024 – 19.06.2024 ja

22.07.2024 – 04.08.2024 esitati Viljandi Linnavalitsusele üks kirjalik arvamus.

Avalike arutelude käigus arvestamata jäänud arvamused on järgmised:

1. Elen Arutjunjani arvamuse esimene punkt: Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 järgi

detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning

vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga

funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. Sama sätte lg 2 kohaselt on

detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

Seega on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik lähtuda olemasolevast

üldplaneeringust.

Linnavalitsuse seisukoht esimesele punktile: Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud

kehtivast Viljandi linna üldplaneeringust. Üldplaneeringu järgi on maa-ala juhtfunktsioon

väikeelamumaa. Ühtlasi on kinni peetud üldplaneeringus kirjeldatud miljööväärtusliku

hoonestusala nõuetest.

Otsus esimese punkti kohta: Mitte nõustuda Elen Arutjunjan arvamusega, et kinnistu Tartu

tn 59 detailplaneeringu koostamisel ei ole lähtutud kehtivast Viljandi linna

üldplaneeringust. Üldplaneeringu järgi on maa-ala juhtfunktsioon väikeelamumaa.

2. Elen Arutjunjani arvamuse teine punkt: Tulenevalt Viljandi linna üldplaneeringust (lk 35-

36) on kehtestatud miljööväärtuslike alade üldised kasutustingimused, mis kehtivad

kõikide miljööväärtuslike hoonestusalade kohta. Üldplaneeringus on välja toodud, et tuleb

arvestada hoonestuse mõõdukal tihendamisel miljöö ning haljastuse säilimisega. Lisaks

tuleb uute ehitusalade määramisel lähtuda ajalooliselt väljakujunenud

hoonestuspõhimõtetest ja tihedusest. Lähtudes miljööväärtuslikust alast ja ajalooliselt

kujunenud hoonete ehitusest, on Õuna tn 4, Viljandi elamuhoone ning arhitektuuriline

lahendus koostatud lähtuvalt aedlinna põhimõtetest. Olgu siinkohal mainitud, et Eesti

Entsüklopeedia kohaselt on aedlinn aiarohke ja suhteliselt hõredasti väikeelamutega

hoonestatud linn, linnaosa või maapaikkond. Praegusel juhul on selge, et Tartu tn 59,

Viljandi detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud kehtivate miljööväärtuslike alade

ega aedlinna arendamise põhimõtetega.

Linnavalitsuse seisukoht: Detailplaneeringu lahendus ei lähe vastuollu ühegi

üldplaneeringu tingimusega. Tartu tänava ääres asuvatel kruntidel on keskmiselt 3 hoonet.

Tartu tn 59 krundile planeeritav hoonestus (1 eluhoone ja 1 abihoone) sobib piirkonda.

Haljastuse % on piirkonna kruntidel erinev (30% - 70%). Tartu tn 59 krundile on

planeeritud haljastust vähemalt 40% ulatuses krundi pinnast, et tagada väljakujunenud

olukord. Planeeritud hoonestus järgib piirkonnas olemasolevaid ehitusjooni ja -mahtusid.

Planeeringuala ja seda ümbritseva piirkonna iseloomustamisel ei saa kasutada aedlinna

mõistet, sest kehtivas üldplaneeringus ei kasutata sellist terminit mitte ühelgi korral. Kehtiv

üldplaneering ei defineeri mõistet „aedlinn“. Seetõttu ei ole aedlinna mõiste kasutamine

antud juhul asjakohane. Viljandi linna seisukohalt ei sobitu käsitletav piirkond EE seletuse

järgse aedlinna mõiste alla, kuna piirkonna tänavad (Tartu, Kõrgemäe, Lühike) on

hoonestatud viisil, kus hooned paiknevad tänava ääres tihedalt üksteise kõrval,

moodustades perimetraalse hoonestusviisi. Selline hoonestusviis ei ole aedlinnalik. Tartu

tänavale suunduv Õuna tänava lõik on antud piirkonnas hoonestustiheduse poolest

anomaalne, mis on tingitud keerukast reljeefist, mida on ajalooliselt olnud raske

hoonestada. Õuna tn 4 krundi hoonestus on tunduvalt hilisem ning ei järgi ajalooliselt

väljakujunenud olukorda Tartu tn 59 hoonestus on planeeritud lähtuvalt olemasolevale

olukorrale, ühtlustades erinevate hoonestusviiside vastuolusid.

Otsus teise punkti kohta: Mitte nõustuda Elen Arutjunjan arvamusega, et Tartu tn 59

kinnistule planeeritavad hooned ei sobi miljööväärtuslikule alale. Arvamuses mainitud

tingimused on täidetud. Aedlinna mõistet ei ole üldplaneeringus defineeritud ning antud

piirkond ei ole linna hinnangul aedlinnlik.

3. Elen Arutjunjani arvamuse kolmas punkt: Arvestades, et aedlinna ja miljööväärtuslike

alade põhimõtetest tuleb lähtuda ka muude ehitiste rajamisel, sh Tartu tn 59, Viljandi

kinnistul, ei ole võimalik nõustuda, et Tartu tn 59, Viljandi suhtes kinnitatud

detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Linnavalitsuse seisukoht: Kuna piirkond ei ole aedlinnalise hoonestusviisiga, siis ei saa

sellest lähtuda detailplaneeringu koostamisel. Üldplaneeringu tingimusi on planeeringus

järgitud.

Otsus kolmanda punkti kohta: Mitte nõustuda Elen Arutjunjan arvamusega, et

detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Arvamust ei ole põhjendatud.

4. Elen Arutjunjani arvamuse neljas punkt: Tartu tn 59, Viljandi suhtes kinnitatud

detailplaneeringu hoonete asukohta kujutaval joonisel on näha, et üks kavandatavatest

hoonetest asub täpselt Õuna tn 4, Viljandi kinnistul asuva elamuhoone kõrval. Kuivõrd

selliselt ehitatud hoone kinnistul Tartu tn 59, Viljandi varjutab täielikult Õuna tn 4, Viljandi

asuva elamuhoone rõdu, valguse juurdepääsu ja rikub üldiselt miljööväärtusliku ala

põhimõtteid hoone asetuse tõttu, ei ole võimalik sellist detailplaneeringut kehtestada ega

selle järgi ehitada.

Linnavalitsuse seisukoht: Kehtivas üldplaneeringus ei ole sätestatud täpseid tingimusi

hoonete paigutuse kohta krundil. Õuna tn 4 krundil asuv elamu on ehitisregistri järgi 8,5m

kõrgune. Tartu tn 59 krundile planeeritud elamu on samuti lubatud ehitada kuni 8,5m

kõrgune. Elamute vahe on planeeritud ca 12m. Maapinna kõrguste vahe kahe hoone

nurkades on ca 1,5m. Tartu tn 59 planeeritud elamu paikneb Õuna tn 4 elamust lõuna

suunas, päikesevalguse osas on täielikult avatud ida- ja läänesuund. EVS 894:2008

„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ kohaselt on vajalik loomulik valgustus Õuna

tn 4 elamu eluruumidele tagatud. Suveperioodil ei jää Õuna tn 4 elamu lõuna-läänenurgas

paiknev kaetud rõdu varju, kuna Tartu tn 59 krundile planeeritud elamu jääb Õuna tn 4

elamust 1,5m madalamale. Hoonete planeerimine üksteise kõrvale on käsitletavas

piirkonnas tavapärane praktika, et tekiks ühtne tänava ehitusjoon, see ei riku mingeid

reegleid ega põhimõtteid piirkonnas.

Otsus neljanda punkti kohta: Mitte nõustuda Elen Arutjunjan arvamusega, et uus

planeeritav hoone varjutab täielikult Õuna tn 4 rõdu. Planeeritav hoone (Tartu tn 59) on

sama kõrge kui Õuna tn 4 hoone, kuid asub 12 m kaugusel ja 1,5 m madalamal.

Standardijärgne valgustus Õuna tn 4 hoonele on tagatud.

5. Elen Arutjunjani arvamuse viies punkt: Õuna tn 4, Viljandi kinnistu ehitiste ja

arhitektuuriliste lahenduste puhul on tegemist individuaalprojektiga, mille koostas Priit

Roosalu, kauaaegse Viljandi peaarhitekti lapselaps. Maja projekti koostamisel arvestati

kõiki Viljandi aedlinna traditsioone ja põhimõtteid. Praegusel juhul on majakülg, mis on

vaatega Viljandi järvele ning mis on Tartu tn 59, Viljandi detailplaneeringu kohaselt täiesti

kõrvuti sinna kavandatava hoonega, on olulisim majaosa. Sellel majaküljel asub rõdu, maja

projekteerimisel on arvestatud vaadet Viljandi järvele, sellelt küljelt tuleb suurim hulk

valgust ning üleüldiselt on teise hoone ehitamine selle maja kõrvale absoluutselt vastuolus

maja ehitamisel arvestatud põhimõtetega. Sellisel viisil uue hoone ehitamine kinnistule

Tartu tn 59, Viljandi mitte üksnes ei riku üldplaneeringus kehtestatud põhimõtteid, vaid ka

Õuna tn 4, Viljandi kinnistu omanike õigusi.

Linnavalitsuse seisukoht: Detailplaneeringu koostamisel ei oma olulist tähtsust, kes on

naaberkrundil oleva hoone projekteerija. Kui Õuna tn 4 elamu projekteerimisel arvestati,

et tegemist on aedlinna piirkonnaga, siis on viga tehtud Õuna tn 4 elamu projekteerimise

lähteandmete koostamisel. Seda viga ei ole asjakohane piirkonna järgmiste hoonete

planeerimisel korrata. Tartu tn 59 detailplaneering on koostatud pädeva planeerija poolt.

Kui planeering on koostatud seadusele vastavalt ning üldplaneeringu kohaselt, siis ei ole

linnal põhjust seda mitte vastu võtta. Tiheasustusega alal (linnaruum) ei saa keegi eeldada,

et naabruskonnas ei ehitata ning et olemasolevad vaated säilivad muutumatuna ajast aega.

Kuna tegemist ei ole aedlinnaliku hoonestusviisiga piirkonnaga, siis ei saa selle järgi ka

olemasolevat olukorda hinnata ja sellest juhinduda.

Arvamus, et naaberkrundile ehitamine rikub üldplaneeringu põhimõtteid ja naabrite õigusi

ei ole põhjendatud.

Õuna tn 4 elamul on kaks rõdu, mis avanevad Õuna tänava poole, seega on hoone

peafassaad siiski suunatud Õuna tänavaga paralleelselt. Lõunasuunaline vaade on olnud

üle Tartu tn 59 krundi pikka aega vaba, kuid keelata naaberkrundile ehitamist seetõttu, et

see vaade muutub, on selgelt ebaproportsionaalne.

Otsus viienda punkti kohta: Mitte nõustuda Elen Arutjunjan arvamusega, et

detailplaneering rikub üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid. Planeering on koostatud

järgides kehtivaid seadusi, standardeid ja üldplaneeringut.

6. Elen Arutjunjani arvamuse kuues punkt: Lähtuvalt Tartu tn ja Õuna tn ajaloolisest

arengust, on Õuna tn 4, Viljandi kinnistul asuva elamuhoone lähtemotiiv lõunasuunaline.

Ehitusel on arvestatud kõiki aedlinna põhimõtteid.

Linnavalitsuse seisukoht: Tartu tn 59 kinnistu planeerimisel on arvestatud piirkonna

hoonestuse põhimõtetega. Kinnistul on üks eluhoone ja üks abihoone. Haljastust on

planeeritud minimaalselt 40% krundi pinnast. Planeeritud hoonestus järgib olemasolevat

ehitusjoont nii Tartu tänaval kui ka Õuna tänaval. Piirkonna hoonestuspõhimõtted ei ole

aedlinnalikud, keerukast reljeefist tulenenud Õuna tänava hõredam hoonestatus ei muuda

piirkonna üldist hoonestuspõhimõtet. Piirkonnas domineerib perimetraalne hoonestusviis.

Õuna tn 4 elamul on kaks rõdu, mis avanevad Õuna tänava poole, seega on hoone

peafassaad siiski suunatud Õuna tänavaga paralleelselt läänesuunaliselt. Lõunasuunaline

vaade on olnud üle Tartu tn 59 krundi pikka aega vaba, kuid keelata naaberkrundile

ehitamist seetõttu, et see vaade muutub, on selgelt ebaproportsionaalne.

Otsus kuuenda punkti kohta: Tartu tn 59 kinnistu planeerimisel on arvestatud piirkonna

hoonestuspõhimõtetega.

7. Elen Arutjunjani arvamuse seitsmes punkt: Riigikohtu halduskolleegium on märkinud

enda lahendis, et ehitamist reguleerivad normid peavad tagama tulevase ehitisega

külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-25-02, p

20-21). Riigikohus on samas lahendis toonud välja, et ehitiste vahekauguse ja muude

naabri kinnisasja kasutamist oluliselt mõjutavate tingimuste kindlaksmääramisel peab

pädev asutus (praegusel juhul Viljandi Linnavalitsus) arvestama ka naaberkinnisasja

omaniku põhjendatud huviga. Praegusel juhul ei ole arvestatud Õuna tn 4, Viljandi

kinnistuomanike huviga, et kavandatav naaberhoone ei asuks kohe nende elamuhoone

kõrval, mis varjutab valguse, rikub vaate ning muudab rõdu olemasolu sisuliselt mõttetuks.

Täiendavalt on Riigikohus nimetatud lahendis selgitanud, et isiku aknast avanev vaade

võib mõjutada eluruumi väärtust nii, et omaniku huvi piisavale vaatele võib üles kaaluda

tühjalt seisnud maatüki omandanud isiku huvi kinnisasi maksimaalses võimalikus ulatuses

hoonestada. Seega on Riigikohus tugevalt rõhutanud analoogses olukorras naabrite

õigustega arvestamist ja pidanud vaate varjamist asjaoluks, mis võib tingida taolise hoone

ehitamata jätmise. Viljandi Linnavalitsusel tulnuks detailplaneeringu kinnitamisel

arvestada naaberkinnistu Õuna tn 4, Viljandi omanike huvide ja õigustega.

Linnavalitsuse seisukoht: Viidatud RK lahend ei ole oma sisult sugugi selline, nagu

arvamuse esitaja väidab. Käesoleval juhul on naabreid teavitatud seaduses ettenähtud

korras ning neil on võimalik ka oma seisukohad öelda. Seetõttu tehtigi täiendav avalik

väljapanek. Linnavalitsus arvestab alati naabrite huvidega, kui need on põhjendatud.

Arvamus Õuna tn 4 elamule liiga lähedale ehitamise kohta on liiga üldine ja toodud

argumendid ei ole asjakohased. Linnavalitsus kaalub iga detailplaneeringu koostamisel

alati hoonetevahelisi kujasid lähtuvalt olemasolevast olukorrast ning arvestab õigusaktides

toodud nõudeid ja standardeid. Tartu tn 59 krundile planeeritav elamu ei asu kohe Õuna tn

4 elamu kõrval, vaid nende vahele on planeeritud 12 m kuja, mis arvestades piirkonna

hoonestuspõhimõtteid, on väga suur vahemaa.

Arvamuse esitaja on tsiteerinud RK lahendit vaid osaliselt ja kallutatult.

Arvamuse esitaja: Eluruumi omaniku huvi piisavale vaatele võib olla kaalukam, kui seni

tühjalt seisnud maatüki omandanud isiku huvi maatükk võimalikult suures ulatuses

hoonestada.

Arvamusest on jäetud välja järgnev lause, mis muudab oluliselt Riigikohtu otsuse mõtet:

Samas ei saa linnas asuva eluruumi omanik eeldada, et tema akendega külgnevale tühjale

krundile kunagi midagi ei ehitata ja et vaadet tema aknast üldse ei piirata.

Planeeritav maja paikneb 1,5 m madalamal kui arvamuse esitaja maja ja nende majade

vaheline kaugus on ca 12 meetrit. Tavapäraselt on minimaalne normipiires tuleohutusest

tulenev vahemaa 8 meetrit. Lähtudes piirkonna perimetraalsest hoonestusviisist võiks

planeeritav elamu olla veelgi lähemal, kuid arvestades Õuna tänava olemasolevate kruntide

suurust ja kuju, ei ole tihedam hoonestamine siiski mõistlik.

Otsus seitsmenda punkti kohta: Arvamuse esitaja on Riigikohtu lahendit tsiteerinud

osaliselt ja kallutatult, seega ei saa käesoleva menetluse juures sellele lahendile tugineda.

8. Elen Arutjunjani arvamuse kaheksas punkt: Lisaks ei ole leitav Tartu tn 59, Viljandi

detailplaneeringust täpset sinna kavandatavate hoonete absoluutkõrgust, Õuna tn 4,

Viljandi kinnistu omanike huvi on teada nende hoonete harjakõrgust. Täiendavalt tuleb

juhtida tähelepanu ka sellele, kas Tartu tn 59, Viljandi kinnistule kavandatavate hoonete

maht on kohane üksikelamule.

Linnavalitsuse seisukoht: Tartu tn 59 eluhoone suurim lubatud kõrgus on 8,5m. Lubatud

kõrgused on võetud, arvestades olemasolevaid ümbritsevaid hooneid. Õuna tn 4 hoone

8,5m ning Tartu tn äärsed hooned 6m. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud

olemasoleva maapinna absoluutkõrgus. Tartu tn 59 planeeritud hoonestuse maht on

piirkonnale sobilik.

Otsus kaheksandale punktile: Tartu tn 59 kinnistule planeeritava eluhoone suurim lubatud

kõrgus on 8,5m, Tartu tn äärde planeeritava abihoone suurim lubatud kõrgus on 6m.

Seletuskirjas ja joonistel on välja toodud olemasoleva maapinna absoluutkõrgus.

Planeeritud hoonestuse maht on piirkonnale sobilik.

9. Elen Arutjunjani arvamuse üheksas punkt: Praegusel juhul ei ole Tartu tn 59, Viljandi

kinnistu omaniku omandiõigus piiramatu. Hoonete planeerimisel ja ehitamisel tuleb

arvestada naabrite õigusega piisavale vaatele ja valgustusele, seda enam, kui planeeritav

hoone just seda kõige enam mõjutab.

Linnavalitsuse seisukoht: Vaate mittesäilimist ei saa tiheasustusega alal pidada piisavaks

naabri õiguste riiveks, et keelata naaberkrundil hoone planeerimist ja püstitamist.

Planeeringulahendus on arvestanud naaberkinnistu valgustustingimustega.

Otsus üheksandale punktile: Mitte nõustuda Elen Arutjunjan arvamusega, et vaate

mittesäilimine on tiheasustusega alal piisav naabrite õiguste riive. Standardikohase

valgustatuse säilimisega on arvestatud.

Peale avalikke arutelusid esitas detailplaneeringu koostaja täiendatud versiooni

detailplaneeringust koos kompromissiettepanekuga, nihutades planeeritud elamu kõrgema osa

planeeritud madalama abimahu ulatuses naaberkrundist eemale Tartu tänava poole.

Kompromisslahendusega detailplaneeringu osas arvamuse esitajaga siiski kokkulepet ei

saavutatud ning esitatud arvamusi tagasi ei võetud. Kehtestamisele läheb viimane versioon

detailplaneeringust.

01.01.2025 hakkas kehtima uus redaktsioon Planeerimisseadusest, kus §138 ei näe enam ette

üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute saatmist ministeeriumile heakskiitmiseks. Kuna

Viljandi Linnavalitsuse hinnangul on Tartu tn 59 detailplaneering kehtiva Viljandi linna

üldplaneeringuga kooskõlas, siis ei ole põhjust käesolevat detailplaneeringut Maa- ja

Ruumiametile heakskiitmiseks saata.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju keskkonnale. Majanduslikud,

sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on positiivsed, sest pikalt tühjalt seisnud krunt hoonestatakse

ning heakorrastatakse, mis omakorda parendab piirkonna üldmiljööd. Planeeringu elluviimisel

tekkida võivad ebasoodsad mõjud ümbruskonnale on ehitusaegsed ja lühiajalised.

Planeerimisseaduse § 139 lõike 1 alusel:

1. Kehtestada Kinnistu Tartu tn 59 detailplaneering (Viljandi Linnavalitsuse detailplaneeringute

registri nr 2023-007)

2. Käesoleva korraldusega mittenõustumisel võib esitada 30 päeva jooksul korralduse

teatavakstegemisest arvates:

1) vaide Viljandi Linnavalitsusele aadressil [email protected] või Linnu tn 2, 71020 Viljandi;

2) kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil [email protected] või Veski 32, 50409 Tartu.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Johan-Kristjan Konovalov (allkirjastatud digitaalselt)

linnapea Ene Rink

linnasekretär

V I L J A N D I L I N N

LINNAVALITSUS

Linnu tn 2 tel 435 4710 arvelduskonto EE021010302005455005

71020 VILJANDI e-post [email protected] AS SEB Pank

www.viljandi.ee registrikood 75005222

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

10.02.2025 nr 6-1/104-61

Kinnistu Tartu tn 59 detailplaneeringu kehtestamine

Viljandi Linnavalitsus kehtestas 03.02.2025 korraldusega nr 40 kinnistu Tartu tn 59

detailplaneeringu (Viljandi linna detailplaneeringute registri nr 2023-007).

Kinnistu Tartu tn 59 detailplaneeringu koostamise vajadus tulenes huvitatud isiku soovist püstitada

krundile üksikelamu ja abihoone. Detailplaneeringuga määratakse Tartu tn 59 krundile ehitusõigus

ja arhitektuurilised tingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 toodud

ülesanded üksikelamu püstitamiseks.

Planeeritud maakasutus- ja ehitustingimused ning kavandatavad ehitised on piirkonnas

väljakujunenud hoonestusega kooskõlas. Planeeringuala suurus on 904 m2. Detailplaneering on

üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on pigem positiivsed. Planeeringu elluviimisel

tekkivad ebasoodsad mõjud ümbruskonnale on ehitusaegsed ja lühiajalised.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Puur

planeeringuspetsialist

Lisa: Kinnistu Tartu tn 59 detailplaneeringu kehtestamine.asice

Sama: Telia Eesti AS, [email protected]

Elektrilevi OÜ, [email protected]

AS Viljandi Veevärk, [email protected]

Gren Viljandi AS, [email protected]

Päästeamet, [email protected]

Muinsuskaitseamet, [email protected]

Lia Habakukk

Nona Mitrovska

Elen Arutjunjan

2

Aram Arutjunjan

Andi Linn

TABINOYA OÜ, [email protected]

Monika Suur

RETAM INVEST OÜ, [email protected]

Kristel Kesalo

Kaido Kesalo

Tiit Jürmann

Heli Evert

Viljandi linn, Tartu tn 49 korteriühistu, [email protected]

Evi Leilop

OÜ Ankri, [email protected]

Viljandi linn, Tartu tn 52 // 52a korteriühistu, [email protected]

Kert Mäesaar

Inna Arutjunjan

Elvar Eerme

[email protected] 5440 0766