Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

EELNÕU

Kuressaare

Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 22.09.2022 nr 5-2/5353-1) detailplaneeringu algatamiseks Kuressaare linnas

Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustel. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu

eesmärgiks elamumaa kruntide moodustamine ja ehitusõiguse seadmine ühe üksikelamu ja 3

korterelamu ehitamiseks. 29.12.2022 kirjaga nr 5-2/5353-3 esitati täiendatud taotlus 4

korterelamu ehitamiseks ning 27.04.2023 esiti täiendatud eskiis ühe üksikelamu ja 4 korterelamu

ehitamiseks ning planeeringualasse on kaasatud Ravila tn 33 katastriüksus ja osaliselt Ravila

tänav L3 katastriüksus. Kuna osale planeeringualale on juurdepääs kavandatud välja ehitamata

Paju tänavalt, siis on planeeringualasse lisatud ka juurdepääsutee osas osaliselt Paju tänav L3 ja

Paju tänav 4 katastriüksused.

Planeeringuala suurus on ca 1,38 ha ja hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 37 (katastritunnus

34901:005:0072, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2979 m 2 ), Paju tn 19 katastriüksust

(katastritunnus 71401:001:2338, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 3383 m 2 ), Paju tn 21

(katastritunnus 71401:001:2339, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2349 m 2 ), Ravila tn 33

(katastritunnus 34901:001:0147, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1094 m 2 ) ja osaliselt

Ravila tn L3 katastriüksuseid (katastritunnus 34901:001:0148, sihtotstarve transpordimaa 100%)

ning juurdepääsutee osas osaliselt Paju tänav L3 (katastritunnus 34901:001:0128, sihtotstarve

transpordimaa 100%) ja osaliselt Paju tänav 4 (katastritunnus 34901:001:0209, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%) katastriüksuseid. Detailplaneeringu nimetus on Ravila tn 33 ja 37 ning

Paju tn 19 ja 21 detailplaneering.

A. Olemasolev olukord

Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustel on kehtiv detailplaneering „Aia tänava endise

sõjaväeosa detailplaneerimisprojekt“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 28.03.1996

otsusega nr 21). Ravila tn 37 katastriüksusel asub garaaž-töökoda, Paju tn 19 katastriüksusel

puhkemaja ja Paju tn 21 katastriüksusel garaaž, puurkaev ja tenniseväljak. Ravila tn 33 ja Ravila

tn L3 katastriüksustel on kehtiv detailplaneering „Ravila tn 23 detailplaneering“ (kehtestatud

Kuressaare Linnavolikogu 23.01.2014 otsusega nr 3). Ravila tn 33 katastriüksusel hoonestus

puudub ning planeeringualal oleva Ravila tn L3 katastriüksuse osas ei ole tee välja ehitatud. Paju

tänav L3 ja Paju tänav 4 katastriüksustel on kehtiv detailplaneering „Kopteriplatsi

detailplaneering“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 22.09.2016 otsusega nr 34) ning Paju

tänav ei ole välja ehitatud.

Planeeringualale juurdepääs on riigiomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega Ravila tn L3

katastriüksuse kaudu ning eraomandis oleva Aia tn 53a katastriüksuse (katastritunnus

34901:005:0051) kaudu. Planeeringuala piirneb ärimaa sihtotstarbega Aia tn 53b (katastritunnus

34901:005:0044) ja Aia tn 53a (katastritunnus 34901:005:0051) katastriüksustega, tootmismaa

sihtotstarbega Ravila tn 37a (katastritunnus 34901:005:0066) katastriüksusega, elamumaa

sihtotstarbega Ravila tn 31 (katastritunnus 34901:001:0146), Paju tn 15 (katastritunnus

2

34901:001:0142), Paju tn 28 (katastritunnus 34901:001:0137) ja Paju tn 30 (katastritunnus

34901:001:0127) katastriüksustega ning ülejäänud Ravila tn L3 (katastritunnus 34901:001:0148)

Paju tänav L3 (katastritunnus 34901:001:0128) ja Paju tänav 4 katastriüksuste osadega. Maa-

ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale sideehitise kaitsevöönd,

puurkaevu hooldusala ja elektripaigaldise kaitsevöönd.

Planeeringualal Ravila tn 37 katastriüksustel ja selle läheduses riigimaal on kohaliku tähtsusega

jääkreostusobjekt.

B. Kehtiv üldplaneering

Vastavalt Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsusega nr 1 kehtestatud Kuressaare

linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule (edaspidi nimetatud üldplaneering)

asuvad Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksused kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega

alal ja Ravila tn 33 katastriüksus planeeritaval pereelamute alal.

Kaubandus-teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid.

Lubatud on tegevused millega, ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni). Lubatud

sihtotstarve on ärimaa. Detailplaneeringuga kavandatakse alale korterelamud, seega kavandatav

tegevus ei ole üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ravila

tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustel maakasutuse juhtotstarve rida- ja korterelamumaa

juhtotstarbeks. Rida- ja korterelamuala all mõistetakse ridaelamu ja kahe või enamakorruseliste

korterelamute ala. Piirkondade elavdamiseks ja efektiivsemaks kasutamiseks võimaldatakse

aladele erinevaid kõrvalfunktsioone. Kavandatud rida- ja korterelamuala puhul on oluline loodav

ruumiline kvaliteet, inimmõõtmelisus ja väikelinlikus, tähelepanu peab olema pööratud

kompaktsusele, haljastuse ja avaliku ruumi osakaalule ning jalgrattaparkimise võimalustele.

Pereelamute ala all mõistetakse ühepereelamumaad kompaktse hoonestusega aladel. Kinnistute

suurusele ülempiiri ei seata. Kruntide täisehituse protsent on maksimaalselt 30%, suurematel

kinnistutel kui 1000 m² on 20%. Lubatud korruselisus on 2. Detailplaneeringuga kavandatakse

pereelamute alale ühepereelamu, seega kavandatav hoone on üldplaneeringuga kooskõlas.

C. Kaalutlused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 1 kohaselt on linnades detailplaneeringu koostamise

kohustus ja vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse

korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega alale

korterelamuid, seega kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringuga kooskõlas. Saaremaa vald

kaalus kavandatud tegevuse vajadust ja võimalikkust, kuna üldplaneeringu muutmine

detailplaneeringuga peab olema pigem erandlik võimalus. Kaalutlemisel peab kohalik

omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas valla üldplaneeringutes,

kui ka taotleja põhjendatud huve.

Üldplaneering on kehtestatud 2012. aastal, seega piirkonna vajadused ja arengusuunad võivad

ajas muutuda. Ala ei ole seni kehtiva üldplaneeringu alusel kaubandus- ja teenindusalana

kasutusele võetud, millest võib eeldada, et tegemist ei ole piisavalt atraktiivse asukohaga

äriotstarbelise tegevuse arendamiseks. Ala on seisnud osaliselt kasutuseta, hooldamata ja

korrastamata. Asukoht on suurema liiklusega Aia tänavast veidi eemal. Paju tn 19 katastriüksusel

asuvat olemasolevat puhkemaja on soovitud juba varem korterelamuna kasutusele võtta, kuna

tegelikkuses seda hoonet kasutatakse kortermajana, kuid kehtiv üldplaneering seda ei võimalda.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21

katastriüksustel maakasutuse juhtotstarve osas rida- ja korterelamumaa juhtotstarbeks.

3

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.

Üldplaneeringuga reserveeriti maa-alad mingiks kindlaks otstarbeks, et antud ala oleks vajaduse

korral tulevikus võimalik kasutada ettenähtud otstarbel. Maakasutuse arengusuundade

kujundamisel üldplaneeringus analüüsiti välja kujunenud maakasutuse kõrval nii kehtestatud kui

ka menetluses olevate planeeringutega seonduvat – elluviimispotentsiaali ja võimalikke

konfliktikohti. Eelduseks oli, et ka tulevikus peab maakasutus tagama kultuurilise ja sotsiaal-

majandusliku mitmekesisuse kompaktsel territooriumil, häirimata erinevate funktsioonide

iseseisvat toimimist. Alal kehtis enne üldplaneeringu kehtestamist „Aia tänava endise sõjaväeosa

detailplaneerimisprojekt“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 28.03.1996 otsusega nr 21),

mis oli eelduslikult üldplaneeringu juhtotstarbe määramise aluseks. Üldplaneeringus määratud

juhtotstarbeid ei määrata katastriüksuste põhiselt, vaid juhtotstarve annab kogu määratud

piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Lähipiirkonnas on olemas rida- ja

korterelamumaa juhtotstarbega alad ning piirkonda jääb endiselt kaubandus- ja teenindusalasid,

mida vajadusel saab arendada ja äriotstarbeliselt kasutada. Rida- ja korterelamumaa

juhtotstarbega ala kavandatakse pereelamute ala ja kaubandus- ja teenindusalade vahele, mis on

loogiline üleminek ühelt juhtotstarbelt teisele. Seega kehtima jääb üldplaneeringu põhimõte, et

tagatud peab olema kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik mitmekesisus kompaktsel territooriumil,

häirimata erinevate funktsioonide iseseisvat toimimist.

Asukoht korterelamule on soodne, kuna planeeringualalt on vaade Põduste jõele ja luhaalale.

Korterelamud sobituvad antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust.

Tulenevalt eelnevast leiab Saaremaa vald, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud. Esitatud

eskiisil on Ravila tn 37 katastriüksus jagatud kaheks krundiks. Katastriüksuse jagamine ja neile

kahe korterelamu ehitusõiguse määramine on lubatud ainult põhjendatud ja kaalutletud

detailplaneeringu lahenduse korral.

Esialgse algatamise taotluse alusel planeeriti Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustele ühe

üksikelamu ja 3 korterelamu ehitamist. Saaremaa vald on seisukohal, et kaubandus- ja

teenindusalale ühepereelamumaa moodustamine ei ole põhjendatud, kuna algselt sinna alale

eeldati suurema külastajate arvuga ettevõtteid. Seda põhimõtet järgides saaks kaaluda alale

korterelamu ehitamist, mis samuti eeldab suuremat elanike arvu kui ühepereelamu puhul. Lisaks

tegi vald huvitatud isikule ettepaneku kaasata planeeringualasse Ravila tn 33 katastriüksus ja

osaliselt Ravila tn L3 katastriüksus, kuna selliselt saab lahendada mõistlikumalt Ravila tn 37

katastriüksusele juurdepääsu ning Ravila tn 33 krunt nihkub edelasse teiste ühepereelamute

poole, seega moodustatav tänav eraldaks Ravila tn 33 ja Ravila tn 37 katastriüksused. Valda

esitati täiendatud eskiislahendus.

Keskkonnaportaali andmete järgi on planeeringuala reostuskolle likvideeritud, kuid pinnas võib

olla endiselt saastunud. Ajapikku võib saasteainete sisaldus pinnases küll väheneda loodusliku

lagunemise ja hajumise tulemusel, kuid päris elamumaa nõuetele vastavaks see ise pigem ei

tervene. Kui sinna elamu soovitakse rajada, siis tuleb veenduda, et ohtlike ainete sisaldus ei

ületaks elamumaa piirarvusid. Keskkonnaametil puudub informatsioon planeeringuala pinnase

ohtlike ainete väärtuste kohta. Seega, enne planeeringu elluviimist tuleb tagada territooriumi

pinnase vastavus ohtlike ainete sisaldusele alla piirarvu elamumaal. Selleks on vajalik teha

pinnase uuringud planeeringu alal, mis on toodud keskkonnaportaalis ohtlike ainete (nafta,

mineraalõlid) sisalduse kohta.

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust

4

tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse

lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi

ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu

kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu

inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja

lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või

omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset

keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d.

Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 ja §

81 lõikele 1 Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile ja Rahandusministeeriumile

xx.xx.2023 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks.

Keskkonnaamet on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx andnud seisukoha, et xxx.

Rahandusministeerium on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx andnud seisukoha, et xxx

Päästeamet on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx andnud seisukoha, et xxx

Transpordiamet on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx andnud seisukoha, et xxx

D. Kokkuvõte

Planeeringualal on kohaliku tähtsusega jääkreostusobjekt, millest tulenevalt on vajalik teha

pinnase uuringud planeeringu alal, mis on toodud keskkonnaportaalis ohtlike ainete (nafta,

mineraalõlid) sisalduse kohta. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 14.10.2022 kirjaga nr 5-2/5353-2,

20.12.2022 kirjaga nr 5-2/7317-1 ja 28.03.2023 kirjaga nr 5-2/1935-1.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2023 kolmepoolse lepingu nr xxx huvitatud isiku ja

detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude

kokku leppimiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 453 3723) ning algataja, vastuvõtja

ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja § 128 lõike 1,

Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneering, mille

eesmärk on ehitusõiguse määramine korterelamute ja ühepereelamu ehitamiseks,

5

katastriüksuste sihtotstarbe muutmine ja juurdepääsutee asukoha määramine ning selleks

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneering”.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 1,38 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Siim Kuusik

volikogu esimees

Paju tn 4

Aia tn 53c

Paju tn 23

Paju tn 19

Ravila tn 18

Aia tn 53a

Aia tn 53b

Ravila tn 37

Aia tn 49

Paju tn 21

Ravila tn 39

Aia tn 49a

Kopli tn 5

Aia tn 52

Töökoja tn 12

Aia tn 50

Kopli tn 6

Ravila tn 23

Ravila tn 33

Ravila tn 25

Ravila tn 27 Paju tn 11

Paju tn 9

Paju tn 13

Vete tn 11

Ravila tänav L3

Aia tänav L6

Aia tänav L5

Aia tn 51

Aia tn 54a

Paju tänav L3

Aia tn 54

Aia tn 49b

Ravila tn 16

Ravila tn 12e

Paju tn 30

Paju tn 28

Kopli tn 3

Paju tn 25

Ravila tn 31 Paju tn 15

Ravila tn 14

Vaikne tänav

Ravila tn 29

Paju tn 26

Töökoja tn 3 Töökoja tn 1

Vaikne tn 5

Ravila tn 12d

Kopli tänav

Kopli tn 8

Töökoja tn 10

Töökoja tänav

Ravila tn 21

Vaikne tn 7

Ravila tn 12f

Ravila tn 12c

Vaikne tn 11

Paju tn 24

Ravila tn 14a

Vaikne tn 8

Ravila tn 16a

Vaikne tn 6a

Aia tn 48

Vete tn 15

Aia tn 56

Ravila tn 37a

Paju tn 22

Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 1

Katastriüksuse piir

Planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

XX.XX.2023 otsusele nr xxx

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneering

Hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 37 (katastritunnus 34901:005:0072), Paju

tn 19 katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2338), Paju tn 21 (katastritunnus

71401:001:2339), Ravila tn 33 (katastritunnus 34901:001:0147) ja osaliselt

Ravila tn L3 katastriüksuseid (katastritunnus 34901:001:0148) ning

juurdepääsutee osas osaliselt Paju tänav L3 (katastritunnus 34901:001:0128) ja

osaliselt Paju tänav 4 (katastritunnus 34901:001:0209) katastriüksuseid.

Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-xx-xxx

2. ALGATAJA

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik:

Best Place OÜ

Algataja: Saaremaa Vallavolikogu

Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK

JA VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine korterelamute ja

ühepereelamu ehitamiseks, katastriüksuste sihtotstarbe muutmine ja

juurdepääsutee asukoha määramine ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma

valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 1,38 ha

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: kaubandus- ja

teenindusala juhtotstarbega ala osas tehakse ettepanek muuta rida- ja

korterelamumaa juhtotstarbeks, seega on detailplaneering üldplaneeringut

muutev. Ravila tn 33 katastriüksus asub pereelamute alale, kuhu on planeeritud

ühepereelamu, selles osas on üldplaneeringuga kooskõlas.

4. PLANEE-

RINGU

LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: Ravila tn 37

ärimaa 100%, Paju tn 19 ärimaa 100%, Paju tn 21 ärimaa 100%, Ravila tn 33

elamumaa 100%, Ravila tn L3 transpordimaa 100%, Paju tänav L3

transpordimaa 100%, Paju tänav 4 maatulundusmaa 100%.

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem

GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

Saare maakonnaplaneering 2030+

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering.

Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri Saaremaa vallas

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Alal kehtivad detailplaneeringud: „Aia tänava endise sõjaväeosa

detailplaneerimisprojekt“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 28.03.1996

otsusega nr 21), „Ravila tn 23 detailplaneering“ (kehtestatud Kuressaare

Linnavolikogu 23.01.2014 otsusega nr 3) ning „Kopteriplatsi detailplaneering“

(kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 22.09.2016 otsusega nr 34).

Keskkonnaameti xx.xx.2023 kiri nr xxx.

Rahandusministeeriumi xx.xx.2023 kiri nr xxx

Päästeameti xx.xx.2023 kiri nr xxx

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

XX.XX.2023 otsusele nr xxx

Transpordiameti xx.xx.2023 kiri nr xxx.

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Planeeringualal on kohaliku tähtsusega jääkreostusobjekt, millest tulenevalt on

vajalik teha pinnase uuringud planeeringu alal, mis on toodud

keskkonnaportaalis ohtlike ainete (nafta, mineraalõlid) sisalduse kohta.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-

lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga. Ravila

tn 37 katastriüksuse jagamine ja neile kahe korterelamu ehitusõiguse

määramine on lubatud ainult põhjendatud ja kaalutletud detailplaneeringu

lahenduse korral. Planeerida loogilised ja sobivamad krundipiirid. (Jätta ära

kasutus võimaluseta nurgad).

KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga,

kaasa arvatud alla 20 m 2 hooned.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, sh alla

20m² hooned. Mahtude määramisel lähtuda piirkonna senisest ehitiste alusest

pinnast (korterelamud 450-500 m² + jäätmekonteinerite plats ~10 m²).

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Määrata konkreetne

hoone asukoht. (lähtuda Kuressaares korterelamutele iseloomulikust avatud

paigutusest)

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga

HOONETE KORRUSELISUS: maksimaalselt 2 maapealse korrust

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid

ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused.

ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: Senine nõukogude sõjaväe linnaosa

keskkond planeerida kaasaegse käsitlusega arhitektuurselt kõrgetasemeline.

Käsitleda korterelamute ala tervikuna - luua kaasaegne ja mugav väliruum koos

väikevormide (pingid, jalgratta hoidlad jne) mängualade ja rekreatsiooni

aladega.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,

VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. Välisviimistluses kasutada

kaasaegseid materjale (klaas, metall, kivi). Paigutada kõik planeeritavad

korterelamud sarnaselt orienteerituna tänavast kas risti paralleelselt või nurga

all. Katusekalde määramisel lähtuda sobivusest piirkonda.

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: Piirdeaedu krundi ümber mitte kavandada.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: elamute vaheline kuja minimaalselt 8m

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: Määrata konkreetne hoone ehitusjoon.

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Paju tänavalt (Tee number 3490700) ja

Ravila tänavalt (Tee number 3490860 riigile kuuluva kinnistu Ravila tänav L3

kaudu).

TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja

juurdepääsuvajadustega. Tänavate projekteerimine ja välja ehitamine vastavalt

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

XX.XX.2023 otsusele nr xxx

kehtivatele nõuetele arendaja kulul.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt

kehtivatele normidele, tänaval parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Üle 10

parkimiskoha korral elektriautode laadimistaristu.

HEAKORD JA HALJASTUS: Kirjeldada haljastuse rajamise sh kõrghaljastuse

ja heakorrastuse põhimõtteid. Põhijoonisel näidata selgelt katendite alad sh

haljasalad. Kavandada mitmekesine ja haljastusega liigendatud ruum

(kõrghaljastus, erinevad istutused), sulanduvana ümbritsevasse keskkonda.

Planeeringuga määrata kõrghaljastuse protsent igal kinnistul. Kõrghaljastuse

protsent on täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaal kogu krundi

pindalast. Mitmerindelise puithaljastusega on võimalik vähendada tuulemõju,

suunata vaateid ning liigendada hoonete vahelist ruumi. Täiendavalt kavandada

kõrghaljastust puhverhaljastusena Ravila tn 37 mü-l Ravila tn L3, Ravila tn 33

mü-e kõrval asuval haljasalal. Haljastuslahendus esitada ehitusprojekti

koostamise käigus. Kasutusloa väljastamise eelduseks on ehitusprojektis

kavandatud haljastuse ja heakorrastuse olemasolu.

JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele

peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane.

MUU: Näha ette proportsionaalne suhe hoonestuse, haljastuse, katete ja

infrastruktuuri vahel. Käsitleda kuritegevuse riski maandamine.

Elluviimise kavas määrata ära tegevuste järjekord, mis tagaks, et ette nähtud

teed ja tehnovõrgud on välja ehitatud ning neile on väljastatud kasutusload või

loetud teavitatuks kasutusteatised enne hoonetele ehituslubade väljastamist.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

VEEVARUSTUS ja REOVEE KANALISEERIMINE: OÜ Eesti

Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile

tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt kaitsmata (kõrge reostuse oht).

Kinnistud asuvad Kuressaare reoveekogumisalal (RKA0740410). Lisada

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (AS Kuressaare

Veevärk). Paju tn 21 (katastri nr 71401:001:2339) kinnistul asub puurkaev

(PRK0058216) olmevee saamiseks, mille hooldusala on 10 m, mistõttu on

kinnistul veevarustusega seotud kitsendus. Veeseadus § 154 lg 5: "Hooldusalal

on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada

põhjaveekihi vee omadusi." EHR andmetel Paju tn 21 kinnistul puurkaev

puudub, see tuleb EHR-i kanda. Näidata puurkaevu edasine staatus, hetkel

puurkaevu kohale kavandatud parkimisplats.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Vertikaalplaneerimisel

tagada sadevete äravool viisil, mis ei kahjusta naaberkrunte ega tänavat.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga

VÄLISVALGUSTUS: määrata planeeringuga

Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele,

millised lisada planeeringu lahendusele.

8. KOOSTÖÖ

JA

KAASAMINE

+ Päästeamet

+ Keskkonnaamet

+ Rahandusministeerium

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

XX.XX.2023 otsusele nr xxx

+ Transpordiamet

+ Elektrilevi OÜ

+ AS Kuressaare Veevärk

+ Sideteenuseid pakkuv ettevõte

+ Maa-amet (planeeringuala osaliselt riigi omandis)

+ Naaberkatastriüksused: Aia tn 53b (34901:005:0044) ja Aia tn 53a

(34901:005:0051), Ravila tn 37a (34901:005:0066), Ravila tn 31

(34901:001:0146), Paju tn 15 (34901:001:0142), Paju tn 28

(34901:001:0137), Paju tn 30 (34901:001:0127), Ravila tn 18

(34901:005:0029), Ravila tn 16 (34901:005:0028), Ravila tn 18

(34901:005:0029)

Kehtivate detailplaneeringute alal eraomandis olevad katastriüksused: Paju

tn 25 (34901:001:0099), Aia tn 53c (34901:005:0006), Paju tn 23

(34901:005:0046), Ravila tn 39 (34901:005:0063), Ravila tn 14a

(71401:001:0046), Ravila tn 12f (71401:001:0042)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused, lisaks planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale

üldplaneeringule.

Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele

geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000.

Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus

PLANK.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASUKOHASKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

XX.XX.2023 otsusele nr xxx

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar ja digitaalselt pdf ja dwg

formaadis.

11. PLANEERI-

TAV ESI-

ALGNE AJA-

KAVA (ajakava

võib muutuda

olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 35. nädal 2023

DP eskiislahenduse lahenduse

koostamine

36. nädal – 49. nädal 2023

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 06. – 07. nädal 2024

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 17. nädal 2024

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 26. – 27. nädal 2024

DP esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 44. nädal 2024

Lisa 3

Saaremaa Vallavolikogu

…otsusele nr …

Kuressaare linna Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine korterelamute ja ühepereelamu

ehitamiseks, katastriüksuste sihtotstarbe muutmine ja juurdepääsutee asukoha määramine ning

selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine

juhtotstarbe osas. Detailplaneeringuala hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 37 katastriüksust

(katastritunnus 34901:005:0072, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2979 m 2 ), Paju tn 19

katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2338, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 3383 m 2 ),

Paju tn 21 katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2339, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala

2349 m 2 ), Ravila tn 33 katastriüksust (katastritunnus 34901:001:0147, sihtotstarve elamumaa

100%, pindala 1094 m 2 ) ja osaliselt Ravila tn L3 katastriüksust (katastritunnus

34901:001:0148, sihtotstarve transpordimaa 100%) ning juurdepääsutee osas osaliselt Paju

tänav L3 katastriüksust (katastritunnus 34901:001:0128, sihtotstarve transpordimaa 100%) ja

osaliselt Paju tänav 4 katastriüksust (katastritunnus 34901:001:0209, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%).

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu

elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest.

Joonis 1. Planeeringuala Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte 04.05.2023 seisuga

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike

maastike säilitamiseks:

 Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.

Põllu- , heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

 Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

 Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

 Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

 Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

 Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Maa-alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud

Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari otsusega nr 1, edaspidi üldplaneering).

Üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi on planeeringualal Ravila tn 37 ning Paju tn 19 ja 21

kinnistutele määratud kaubandus- ja teenindusala maakasutuse otstarve, Ravila tn 33

katastriüksusele planeeritav pereelamute ala. Kaubandus-teenindusala juhtotstarbega aladel

eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid. Lubatud on tegevused millega, ei kaasne

olulist mõju (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni). Üldplaneeringu piirangute kaardi alusel

planeeringualale piiranguid määratud ei ole.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringu ala asub Kuressaare linnas Ravila ja Paju tänavate vahelisel alal. Kinnistud on

hoonestatud: ehitisregistri andmetel asub Ravila tn 37 kinnistul vana garaaž-töökoda

(Joonised 2 ja 3), Paju tn 19 kinnistul asub puhkemaja (Joonis 4) ja Paju tn 21 kinnistul asub

garaaž (Joonis 5), tenniseväljak (Joonis 5) ja puurkaev. Juurdepääs Ravila tn 37 maaüksusele

on Ravila tänav 33 kinnistult, loodavale Ravila 35 kinnistule on juurdepääs planeeritud Ravila

tn L3 kinnistult, Paju tn 19 ja Paju tn 21 juurdepääsud on kavandatud Paju tn 4 kinnistu

kaudu. Keskkonnaportaali andmetel on planeeringuala Kuressaare Aia tn tehnika väeosa nr

25607 jääkreostuse alal. Keskkonnaportaali andmete alusel on sealne reostuskolle

likvideeritud, kuid pinnas võib olla endiselt saastunud ning hilisemaid uuringuid selles osas

läbi viidud pole. Keskkonnaamet on oma 03.03.2023 nr 6-2/23/3320-2 kirjas välja toonud

järgneva: Enne planeeringu elluviimist tuleb tagada territooriumi pinnase vastavus ohtlike

ainete sisaldusele alla piirarvu elamumaal. Selleks on vajalik teha pinnase uuringud

planeeringu alal, mis on toodud keskkonnaportaalis ohtlike ainete (nafta, mineraalõlid)

sisalduse kohta. Uuringu tulemusena selgub, kas ohtlike ainete sisaldus on vastavuses

keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete piirväärtused pinnases“

kehtestatud piirarvule elamumaal. Piirarve ületav osa pinnasest tuleb eemaldada või käidelda

vastavusse kohapeal. Planeeringualal ei paikne rohevõrgustiku alasid. Planeeringualal ei asu

vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti

puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringuala on tasase

reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 4-5 m. Paju tn 4 kinnistu kuulub osaliselt Põduste

luha hoiuala kooseisu, kuid planeeringuga on hõlmatud kinnistule rajatud Paju tänav, millelt

on planeeritud juurdepääsud Paju tn 19 ja Paju tn 21 kinnistutele. Tegevus on planeeritud ca

50 m hoiuala piirist.

Joonis 2. Vaade Ravila 37 kinnistule ja loodava kinnistu Ravila 35 planeeritavate

korterelamute asukohtadele (K. Kuusk 12.01.2023)

Joonis 3. Vaade loodava Ravila 35 kinnistule planeeritavale korterelamu asukohale (K. Kuusk

12.01.23)

Joonis 4. Vaade Paju tn 21 kinnistult Paju tn 19 kinnistul olemasolevale hoonele (K. Kuusk

12.01.2023)

Joonis 5. Vaade Paju tn 21 kinnistule planeeritava kortermaja asukohale (K. Kuusk

12.01.2023)

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga on kavas Ravila tn 37 kinnistu jagada kaheks krundiks tinglike

aadressidega Ravila tn 35 ja Ravila tn 37. Paju tn 19 ja 21 piire ei muudeta. Kõigile neljale

kinnistule on kavas rajada korterelamud – Paju tn 19 krundil on hoonestus olemas, Ravila tn

35, Ravila tn 37 ja Paju tn 21 kruntidele on kavandatud uued kortermajad. Planeeritud

tegevustega kaasnevad mõjud on nii ehitamisaegsed kui ka ehitamisjärgsed mõjud.

Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on

ehitamisjärgsed. Ehitustegevusega kaasnevad mõjud on lühiajalised ning nende mõjude

ilmnemine lõpeb enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada

keskkonnareostust põhjustada võivaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele

edasi kanduv oluline keskkonnamõju.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile

tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt kaitsmata. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad. Planeeritavate hoonete veevarustus ning kanalisatsioon on kavandatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Planeerides ja rajades planeeringualale nõuetekohased

vee- ja reoveekäitlussüsteemid, ning järgides vastavaid hooldusjuhiseid ei ole oodata olulisi

mõjusid põhja- ja pinnaveele. Paju tn 21 kinnistul asub olemasolev puurkaev (PRK0058216),

eskiisi alusel on puurkaevu asukohta planeeritud parkla. Parkla asukohta tuleks muuta või

kinnistul asuv puurkaev likvideerida.

4.2. Mõju maavaradele

Keskkonnaportaali andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid

maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade

otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses

plaanitava ehitustegevusega. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist,

käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat

pinnast saab ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksusi maa-ainese kasutamiseks on

vajalik Keskkonnaameti luba.

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus

planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika

tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat taimestikku.

Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate

kemikaalidega (nt kütused), kuid seda vaid juhul, kui ei peeta kinni tööohutuse reeglistikust.

Planeeringualal paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikul maastikul ning eelnevalt

välja toodud tingimustega (peatükis 2) tuleb arvestada. Planeeringuala paikneb Kuressaare

linnas ja seal ei paikne rohevõrgustikku, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele.

Planeeringu elluviimine ei mõjuta negatiivselt lindude populatsioone, pesitsemist ega rännet.

Kaitsealuseid liike maaüksusel registreeritud ei ole. Lähim kaitsealuse liigi leiukoht on

linnulennult ca 250 m kaugusel planeeringuala piirist.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis

on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna

taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega

kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid

peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki

heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole

heitgaasidest tingitud mõju oluline.

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme

suurenemist piirkonnas. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja

mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb

arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise

tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt

märkimisväärselt ei suurene. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni,

valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Soojussaastet võib tekitada parklate rajamine,

mis võib suvel tekitada kuumasaari. Leevendusmeetmena on soovitav kavandada

ehitusprojektis (haljastusprojektis) kõrghaljastus parkla äärde. Olulise visuaalse mõjuga

aspekti antud planeeringuga ei kavandata.

4.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide

ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi

nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist

saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et

planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka

avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras

masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning

sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

5. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine.

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade

kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.

Planeeringualale lähim kaitseala asub linnulennult ca 50 m kaugusel ning tegemist on Põduste

luha hoiualaga. Põduste luha hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku ka Põduste luha

loodusalana.

Põduste luha hoiuala (KLO2000224)

Põduste luha hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning

nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide - rukkiräägu (Crex crex) ja tutka

(Philomachus pugnax) elupaikade kaitse.

Põduste luha loodusala (RAH0000433)

Loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstava

elupaigatüübi lamminiidud (6450) kaitse; II lisas nimetatud liigi jõesilm (Lapmetra fluviatilis)

isendite elupaiga kaitse.

5.1 Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele

Kavandatava tegevuse info on välja toodud eelnevates peatükkides. Detailplaneeringualale ei

ole registreeritud ühtegi eelnevas alapeatükis nimetatud kaitse-eesmärgiks olevat

elupaigatüüpi või liiki. Paju tn 4a kinnistu kuulub osaliselt Põduste luha hoiuala koosseisu,

kuid ehitustegevus ei ole hoiualale planeeritud. Planeeringu elluviimisega suureneb

arvatavasti külastuskoormus hoiualal, kuid tegemist on juba aastaid karjatatava alaga, mistõttu

võib püsiv kajaaed külastajate arvu reguleerida ning mingil määral on kooslus regulaarse

tallamisega ka kohanenud. Lamminiidu koosluse säilimiseks on oluline elanike teavitamine

koosluse olulisusest ning kui samuti selle osas, kui suurem määral talub kooslus häiringuid.

6. Kokkuvõte

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette

näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt

tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu

inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja

lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või

omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Kerli Kuusk

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

29.05.2023 nr 5-2/5353-6

Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ning

planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 kohaselt edastame Keskkonnaametile, Päästeametile,

Transpordiametile, Maa-ametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja

ettepanekute tegemiseks Saaremaa vallas Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja

21 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu koos lisadega. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule

kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos

lisadega ning algatamise taotlus täiendatud eskiisiga. Algatamise taotlus on kättesaadav

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-23-020.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Siim Kuusik

volikogu esimees

Lisad: Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu

algatamine_eelnõu

Lisa 1. Planeeringuala

Lisa 2. Lähteseisukohad

Lisa 3. KSH eelhinnang

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]