Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Lisa 1

Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14

„Detailplaneeringu algatamise taotluse

vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“

juurde

SAAREMAA VALLAVALITSUS

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS

Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele)

maaüksusele(tele): Saaremaa vald

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

_________________________________________________________

(kinnistu nimi ja katastritunnus)

Taotluse esitaja/huvitatud isik:

Juriidiline isik Eraisik

Nimi _________________________________________________________________________

Aadress_______________________________________________________________________

Registrikood/isikukood __________________________________________________________

Kontakttelefon _________________________________________________________________

E-post ________________________________________________________________________

Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe

maaüksusega: kinnistu omanik

hoone omanik

volitatud esindaja

muu

Detailplaneeringu koostamise eesmärk:

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Planeeritakse üksikelamuid

_______________________________________________________________________

(elamute arv)

Planeeritakse korruselamuid

_______________________________________________________________________

(korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus)

Planeeritakse ridaelamuid

_______________________________________________________________________

x

Karujärve küla, Karujärve lasketiir (kat.tunnus 71401:001:2871)

X

ehitusõiguse taotlemine:

katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (riigikaitsemaaks)

taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine. Ala max laskedistants 50 m

ol.ol lasketiiru max laskedistantsi (100m) pikendamine kuni 300 meetrini

Toompea tn 8, 10130 TALLINN, Harjumaa

KAITSELIIT

74000725

717 9124 / 510 6838

[email protected]

(ridaelamubokside arv)

Planeeritakse ärihooneid

__________________________________________________________________________

(ärihoonete arv, taotletav korruselisus)

Planeeritaks e tootmishooneid

__________________________________________________________________________

(tootmishoonete arv, taotletav korruselisus)

Muu eelpool nimetamata eesmärk

__________________________________________________________________________

(kirjeldus)

Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

Olemasolevad ehitised:

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

Olemasolevad kommunikatsioonid:

elektrivarustus ____________________________________________________________

veevarustus ____________________________________________________________

kanalisatsioon ____________________________________________________________

sidevarustus ____________________________________________________________

Planeeritavad kommunikatsioonid:

elektrivarustus ____________________________________________________________

veevarustus ____________________________________________________________

kanalisatsioon ____________________________________________________________

sidevarustus ____________________________________________________________

Teede ja juurdepääsude olemasolu

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

(näidata, milliselt teelt)

Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus

________________________________________________________________________________

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust

kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14

kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise

nõuded“ paragrahvile 4.

x olemasoleva lasketiiru laiendamine ja laskedistantsi pikendamine

maatulundusmaa (100%), üldpindalaga 13,02 ha

Karujärve lasketiir (rajatis 24211, EHR kood 221423377), laskedistantsiga kuni 100 meetrit

kinnisasjal asub Kaitseliidu Saaremaa maleva kasutuses olev lasketiir

Kat.üksus paikneb kehtiva Kihelkonna valla ÜPga määratud puhke ja virgestusmaal

Lasketiirule juurdepääs teelt nr 3010064 (Lasketiiru tee).

NÕUSTUN EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA

Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist

kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava

planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud.

ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK:

Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse

esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta, kui

detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.

Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud

isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud

tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks.

Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud

isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131

tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastuvõtmata või

kehtestamata.

Taotluse lisad:

1. Detailplaneeringu eskiislahendus

2. Volitatud isiku puhul volitus

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik

__________________________________

__________________________________

(kuupäev ja allkiri)

X

/ kuupäev digiallkirjas / / allkirjastatud digitaalselt /

kin-mjr Riho Ühtegi, Kaitseliidu ülem

Toompea 8 10130Tallinn Reg-nr 74000725 www.kaitseliit.ee

Kantselei 717 9021 Referent 717 9005 Korrapidaja 717 9099 E-post [email protected]

SEB Pank AS ak EE461010022002422007 viitenumber 62020100012 saaja Kaitseliit

  Hr Mikk Tuisk Saaremaa Vallavalitsus Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald 93819 Saare maakond

      27.09.2023 nr K-4-12/23/26704  

            Detailplaneeringu algatamise taotlus. Karujärve lasketiir     Austatud härra vallavanem     Esitan  Teile  Kaitseliidule  kuuluva  Karujärve  lasketiir  kinnisasja  (kat.tunnus  71401:001:2871,  üldpindala  13,02ha.  Lähiaadress  Saare  maakond,  Saaremaa  vald,  Karujärve  küla)  detailplaneeringu algatamise taotluse, koos eskiislahenduse ettepanekuga. Taotlusele ja eskiislahenduse ettepanekule lisan järgmist:   Karujärve  lasketiir  paikneb  kehtiva  Kihelkonna  valla  üldplaneeringuga  määratud  puhke  ja  virgestusmaal. Kinnisasja kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa (100%). Kaitseliit taotleb detailplaneeringuga kinnisasja sihtotstarbe muutmist riigikaitsemaaks (100%). Kinnisasjale planeeritava ehitise kasutamise otstarve 24211 – sisekaitse- või kaitseväerajatis.   Olemasolev krundijaotus kinnisasjal puudub. Taotletava detailplaneeringuga täiendavaid krunte  ei kavandata, krundi piir on kavandatud kattuma kinnisasja piiriga. Hooned  kinnisasjal  puuduvad.  Olemasolevaid  rajatisi  on maa-alal  1  (üks):  Karujärve  lasketiir  (rajatis 24211, EHR kood 221423377), laskedistantsiga kuni 100 meetrit. Detailplaneeringuga  taotletava  ehitusõigusega  nähakse  ette  lasketiiru  rekonstrueerimist:  see  tähendab olemasoleva laskedistantsi (kuni 100 m) pikendamist kuni 300 meetrini. Lisaks kavandatakse olemasoleva/pikendatava lasketiiru kõrvale taktikalise liikumise ja laskmise  ala. See on ca 5000 m² suurusega ala, kus maksimum lubatud laskedistants on kuni 50 meetrit. Soovin  siinkohal  märkida,  et  Kaitseliit  on  nimetatud  lasketiiru  rekonstrueerimise  kavatsusest  informeerinud Saaremaa Vallavalitsust 20.05.2020 kirjaga nr K-4.2-1/20/10748.   Planeeritava ehitise suurim ehitusalune pind kokku on ca 30 000 m², kavandatav maksimaalne  kõrgus 12 m (kuni 300m laskedistantsiga lasketiiru tagavall). Juurdepääs lasketiiru maa-alale kavandatakse teelt nr 3010064 (Lasketiiru tee).   Palun  kohalikul  omavalitsusel  Kaitseliidu  avaldus  detailplaneeringu  algatamiseks  Karujärve  lasketiiru kinnistule menetlusse võtta või esitada kohaliku omavalitsuse poolsed protseduurilised  tingimused menetluse jätkumiseks.     Lugupidamisega    

[allkirjastatud digitaalselt]

.

2 (2)

[allkirjastatud digitaalselt]     Riho Ühtegi Kindralmajor Kaitseliidu ülem

    Andres Jarve 717 9124 [email protected]

EELNÕU

Kuressaare nr 5-2/5804-1

Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 02.10.2023 nr 5-2/5229-1) detailplaneeringu algatamiseks Karujärve küla

Karujärve lasketiir katastriüksusel. Planeeringuala suurusega ca 13 ha hõlmab Karujärve külas

Karujärve lasketiir katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2871, 100% maatulundusmaa,

pindala 13,02 ha). Detailplaneeringu nimetus on Karujärve lasketiiru detailplaneering.

Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse

sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse taotlemine olemasoleva 100 m lasketiiru

pikendamiseks kuni 300 meetrini ja taktikalise liikumis- ja laskmisala rajamine maksimaalselt 50

m laskedistantsiga.

A. Olemasolev olukord

Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub, kitsendused puuduvad, tegemist on peamiselt

metsamaaga ja ala on hoonestamata. Ehitisregistri alusel asub planeeringualal rajatis Karujärve

100 m Lasketiir. Ala on ümbritsetud riigi omandis oleva Kihelkonna metskond 11

(katastritunnus 71401:001:2870, maatulundusmaa 95%, mäetööstusmaa 5%) katastriüksusega.

Avalikult teelt juurdepääs puudub. Planeeringualale pääseb riigiomandis oleva Kihelkonna

metskond 11 katastriüksusel kulgevat teed mööda ja eraomandis olevat Karu tee katastriüksust

(katastritunnus 71401:001:1456) mööda. Juurdepääsuservituute seatud ei ole.

B. Kehtiv üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kihelkonna valla üldplaneering (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu

26. mai 2010. a otsusega nr 8, edaspidi üldplaneering).Vastavalt üldplaneeringu

maakasutusplaanile asub planeeringuala reserveeritud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal.

Puhke- ja virgestusmaa all mõeldakse haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt

teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi- ja kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja

lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja

rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike. Põhiliselt kasutuseks on tegevus välisõhus.

Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbega.

Detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve Karujärve lasketiir

katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks.

Üldplaneeringu seletuskirjas riigikaitsemaa juhtotstarvet käsitletud ei ole, kuid on kajastatud

üldplaneeringu maakasutusplaanil (nt Undva piirivalvekordon). Planeeringuala asukohta on

maakasutusplaanil märgitud „tiir“ eeldatavalt alusandmetest tulenevalt.

C. Kaalutlused

2

Tulenevalt planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja üldplaneeringust ei ole antud juhul tegemist

detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga ega juhuga. Kuna aga kavandatud tegevus ei ole

kehtivas üldplaneeringus toodud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega kooskõlas, siis on vajalik

koostada detailplaneering.

PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel on

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbe muutmine

on ulatuslik, kuna puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve muudetakse riigikaitsemaa juhtotstarbeks

terve katastriüksuse osas. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust.

Katastriüksusel on olemasolev lasketiir ehitisregistri andmetel oletuslikult juba 1990.-ndatest.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on 23.05.2023 andnud loa olemasoleva lasketiiru

ümberehitamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on planeeritava ehitise suurim

ehitisealune pind kokku ca 3 ha, kavandatav maksimaalne kõrgus 12 m (kuni 300 m

laskedistantsiga lasketiiru tagavall). Kaitseliidu andmetel on kavandatav lasketiir kõikidel

laskedistantsidel ohualata, see tähendab, et oht peatub vallis ja ei kandu lasketiiru maa-alalt

välja.

Saare maakonnaplaneering 2030+ kohaselt on kavandatavasse asukohta märgitud perspektiivne

riigikaitseline ehitis ja seletuskirja peatüki 5.1. kohaselt: „Lähtuvalt keskkonnamõju strateegilise

hindamise tulemustest ning ajaloolistest ja logistilistest eelistest, määratakse

maakonnaplaneeringuga lasketiiru asukohaks maa-ala Karujärve külas, lasketiiru ohuala ulatub

Nõmpa külasse. Lasketiiru ja selle piiranguvööndi piirid täpsustatakse üldplaneeringuga.“

Maakonnaplaneeringu koostamise ajal olemasolev lasketiir ei vastanud vähendatud ohualaga

lasketiiru nõuetele, kuid detailplaneeringuga kavandatakse Kaitseliidu andmetel ilma ohualata

lasketiiru. Kuna kehtivas üldplaneeringus ei ole riigikaitselist ehitist antud asukohta planeeritud,

on tegemist ka sellest aspektist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kuna kehtivas

üldplaneeringus ei ole määratud ka lasketiiru piiranguvööndi ulatust, tuleb detailplaneeringus

käsitleda lasketiiru piiranguvööndi määramise vajadust ja ulatust.

Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja peatüki 5.1. alusel määratakse müra normtaseme

kategooria üldplaneeringus lasketiiru mürakaardi alusel. Sellest tulenevalt tuleb koostada

detailplaneeringu koostamisel mürakaart ning detailplaneeringus käsitleda müra levikut

piirkonnas, kaasa arvatud üldplaneeringus määratud puhke- ja virgestusmaal.

Olemasoleva lasketiiru senine kasutamine üldplaneeringu kohasel puhke- ja virgestusmaa

juhtotstarbega alal ei ole teadaolevalt konflikte tekitanud ning olemasolevate terviseradade ja

discgolfipargi kasutamist ei ole mõjutanud, mistõttu leiab vallavolikogu, et detailplaneeringuga

saab kaaluda lasketiiru laiendamist olemasolevas asukohas. Lähim Karujärve

terviserada/suusarada jääb lasketiirust ca 270 meetri kaugusele ja asukoht ei ole laskmise suunal.

Kuna lasketiiru ümbrusesse ohuala ei kavandata, saab ümbruskonna puhke- ja virgestusala ka

edaspidi kasutada. Detailplaneeringu käigus koostatava mürakaardi alusel saab analüüsida, kui

kaugele võimalik müra kandub ning kas see avaldab mõju puhketaristu kasutamisele.

Lasketiiru laiendamine on riigikaitse huvides, riigi huvi selles asukohas lasketiiru planeerimiseks

on väljendatud ka kehtivas maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringu koostamise raames

tehti eelvalik Kaitseliidu Saaremaa malevale uue, 300 m lasketiiru asukoha leidmiseks,

arvestades maa omandit, ala suurust, elamute kaugust ja looduskaitselisi piiranguid ning

lasketiiru asukohaks määrati maa-ala olemasoleva Karujärve lasketiiru asukohas. Lähim elamu

asub kavandatud lasketiirust ca 1,3 km kaugusel, looduskaitselisi piiranguid ei ole, ala jääb

3

ümbritsema piisavalt suur metsapuhver ja katastriüksus piirneb riigimaaga. Seetõttu on

üldplaneeringu muutmine lasketiiru laiendamise võimaldamiseks põhjendatud.

Tulenevalt eelnevast on vallavolikogu seisukohal, et planeeritav tegevuse asukoht on sobilik

ning vallavolikogu peab käesoleval juhul põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist.

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka keskkonnaministri 29.08.2005 määruses nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nimetatud tegevusvaldkondade alla, mille korra on vajalik

keskkonnamõju eelhindamise koostamine. KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 kohaselt tuleb kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 kuni 3 sätestatud

juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu

(käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata

keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid

mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa

eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline

kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka

oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Karujärve lasketiiru detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning

seega pole vajalik algatada KSH-d.

Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja PlanS § 142 lõikele 6 ja § 81 lõikele 1

Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile, Päästeametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile (ReM) xx.xx.2023 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos

lisadega seisukoha saamiseks.

Kaitseministeerium oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

Päästeamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

Terviseamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

ReM xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

Keskkonnaamet xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

D. Kokkuvõte

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada mürakaart. Kui detailplaneeringu edasise

menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

4

Detailplaneeringu algatamise otsustamise tähtaega on pikendatud xx.xx.2023 kirjaga nr xxx.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2023 lepingu nr xxx huvitatud isiku ja

detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude

kokku leppimiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on xxx (xxx, xxx) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa

Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

Eeltoodust lähtudes ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa

Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneering, mille eesmärgiks on

katastriüksuse sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva

100 m lasketiiru pikendamiseks kuni 300 meetrini, taktikalise liikumise- ja laskmisala

rajamine kuni 50 m laskedistantsiga ning selleks üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Karujärve lasketiiru detailplaneering“.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 13 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

5

Lisa 1

Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2023. a otsusele nr xxx

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Karujärve lasketiiru detailplaneering

Hõlmab Karujärve külas Karujärve lasketiir katastriüksust (katastritunnus

71401:001:2871).

Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-23-032

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Kaitseliit

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK

JA VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

riigikaitsemaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva 100 m lasketiiru

pikendamiseks kuni 300 meetrini, taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine

kuni 50 m laskedistantsiga ning selleks üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 13 ha

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Kihelkonna

valla üldplaneeringule, detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa

juhtotstarve Karujärve lasketiir katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks.

Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused.

Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek.

4. PLANEE-

RINGU

LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: 100%

maatulundusmaa

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem

GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+

Kihelkonna valla üldplaneering

Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri Saaremaa vallas

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Kaitseministeeriumi oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

Päästeamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx …

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx

Terviseamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium xx.xx.2023 kirjas nr xxx

Keskkonnaamet xx.xx.2023 kirjas nr xxx

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Koostada mürakaart.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise

vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: ei krundita.

KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: riigikaitsemaa ja

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2023. a otsusele nr xxx

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

maatulundusmaa. Riigikaitsemaa sihtotstarve määrata ehitisi teenindava ala

ulatuses või kuni 50% (säilitamaks rohelist puhvrit täna kasutuses olevate

terviseradade ja lasketiiru vahel).

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: ---

HOONETE KORRUSELISUS: ---

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: ---

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: ---

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: ---

HOONESTUS: ---

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: ---

VÄLISVIIMISTLUS: ---

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: ---

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: ---

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Juurdepääsutee alates riigiteelt Kärla-

Karujärve 21117 üle Karujärve baasi tee 3010560 lõigu pikkusega 318 m, mis

on eraomandis (lähiaadress Karu tee, katastritunnus 71401:001:1456) ja edasi

metsateelt Lasketiiru tee 3010064. Seada servituudid.

TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja

juurdepääsuvajadustega. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistutel vastavalt

kehtivatele normidele. HEAKORD JA HALJASTUS: Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste

väärtuste kaardi järgi asub planeeringuala rohelises võrgustikus. Käsitleda

planeeringus rohevõrgustikku. Kajastada haljastuse ja heakorra põhimõtted

seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Anda

ülevaade olemasolevast taimestikust ning ehitiste kavandamisel arvestada

olemasoleva looduskeskkonnaga. Planeeringuga seada metsa säilitamise

kohustus hoonestusalast väljaspool. Raadamine lubatud vaid hoonestusala ja

juurdepääsutee ulatuses.

JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Lasketiiru tegevuse tulemusel

tekkivad jäätmed anda olenevalt jäätmeliigist üle vastavale jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus,

(vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon,

elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus).

VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Teedelt ja kõva kattega platsidelt

sademevett kogudes lähtuda `Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (Vastu

võetud 08.11.2019 nr 61)` määrusest.

REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2023. a otsusele nr xxx

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga

VÄLISVALGUSTUS: määrata planeeringuga

8. KOOSTÖÖ

JA

KAASAMINE

+ Päästeamet

+ Kaitseministeerium

+ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

+ Keskkonnaamet

+ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

+ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

+ Terviseamet

+ Katastriüksused: Kihelkonna metskond 11 (71401:001:2870), Karu tee

(71401:001:1456).

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9.

PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil

põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks

valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks

kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.

Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele

geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000.

Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus

PLANK.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASUKOHASKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped

jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.xx.2023. a otsusele nr xxx

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg

formaadis

11. PLANEERI-

TAV ESI-

ALGNE AJA-

KAVA (ajakava

võib muutuda

olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 51. nädal 2023

DP eskiislahenduse koostamine 52. nädal 2023–17.nädal 2024

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 25.–26. nädal 2024

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 35. nädal 2024

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 44.–45 nädal 2024

DP esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 9. nädal 2025

Lisa 3

Saaremaa Vallavolikogu

Xxx otsusele nr xxx

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Karujärve küla Karujärve Lasketiir (71401:001:2871) mü. detailplaneeringule

25.10.2023

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Karujärve külas Karujärve Lasketiir mü.

detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Karujärve küla Karujärve Lasketiir

maaüksust (katastriüksuse tunnus 71401:001:2871, pindala 130200 m², 100%

maatulundusmaa).

Planeeritav maaüksusus asub kehtiva Kihelkonna valla üldplaneeringu (kehtestatud

Kihelkonna Vallavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 8, edaspidi üldplaneering) alal.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanile asub planeeringuala reserveeritud puhke- ja

virgestusmaa juhtotstarbega alal. Puhke- ja virgestusmaa all mõeldakse haljas- ja metsaalasid,

kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi- ja kogunemisehitisi), et

võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena,

vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike.

Põhiliselt kasutuseks on tegevus välisõhus. Detailplaneeringu üldeesmärkideks on

katastriüksuse sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse taotlemine olemasoleva

100 m lasketiiru pikendamiseks kuni 300 meetrini ja taktikalise liikumise- ja laskmisala

rajamine maksimaalselt 50 m laskedistantsiga. Planeeringuala on hoonestamata, ehitisregistri

alusel asub planeeringualal rajatis Karujärve 100 m Lasketiir. Planeeringualale pääseb

riigiomandis oleva Kihelkonna metskond 11 katastriüksusel kulgevat teed mõõda ja

eraomandis olevat Karu tee katastriüksust (katastritunnus 71401:001:1456) mõõda.

Juurdepääsuservituute seatud ei ole.

Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga muudetakse

puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve Karujärve lasketiir katastriüksuse osas riigikaitsemaa

juhtotstarbeks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Üldplaneeringu seletuskirjas riigikaitsemaa juhtotstarvet käsitletud ei ole, kuid on kajastatud

üldplaneeringu maakasutusplaanil (nt Undva piirivalvekordon). Planeeringuala asukohta on

maakasutusplaanil märgitud tiir.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine

juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste

tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara.

Planeeringuala on ümbritsetud riigi omandis oleva Kihelkonna metskonna 11 (katastritunnus

71401:001:2870, 95% maatulundusmaa ja 5% mäetööstusmaa) katastriüksusega.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi

KSH), Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Karujärve mü. ja selle vahetus läheduses puuduvad kitsendused.

Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 20.10.2023)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Karujärve külas. Karujärve lasketiir kinnistu on

hoonestamata, ehitisregistri kohaselt asub planeeringualal rajatis Karujärve 100 m Lasketiir.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad. Üldplaneeringu kontaktvööndi kaardil ei ole märgitud rohevõrgustiku alasid.

„Saare maakonnaplaneering 2030+” ruumiliste väärtuste kaardi alusel paikneb planeeringuala

rohevõrgustiku alal.

Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe

tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Saare maakonnas järgmised tingimused:

Maakasutuse kavandamisel:

1. Vältida olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamist.

2. Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel.

3. Maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade

sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad

meetmed.

4. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

5. Puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud -

piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada

telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad.

Arvestades, et planeeringualal on juba olemasolev lasketiir olemas ehitisregistri andmetel

oletuslikult juba 1990.-ndatest ning planeeringualale ei ole plaanis rajada takistavaid piirdeid

loomade liikumisele ega kahjustada looduslike alade sidusust ning kooslusi on eelpool toodut

silmas pidades detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare

maakonnaplaneeringule 2030+ vastav.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 35,5-42 m.

Joonis 2. Vaade planeeringualale läänest. (Keti Kaljuste, 23.10.2023)

Joonis 3. Kinnistule rajatav lasketiiru tagavall. (Keti Kaljuste, 23.10.2023)

Joonis 4. Lasketiiru lõunapoolsesse külge rajatav parkla. (Keti Kaljuste, 23.10.2023)

Joonis 5. Planeeringuala läänepoolne külg. (Keti Kaljuste, 23.10.2023)

Joonis 6.. Varasem lasketiirule viiv juurdepääsutee. (Keti Kaljuste, 23.10.2023)

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja

ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse

lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,

millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Kinnistul ei ole kaevu ega reoveesüsteeme

ning neid ei ole ka planeeritud. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel

tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju

põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud

keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei

ole.

4.2. Mõju maavaradele

Maaüksused paiknevad Saaremaa vallas Karujärve külas ning Maa-ameti andmetel ei paikne

planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Küll aga on planeeringuala

vahetus läheduses ca 75 m läänes kaugusel Karujärve kruusakarjäär. Planeeringuga

kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat

kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva

detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab

ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik

Keskkonnaameti luba.

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult

haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib

ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat

alustaimestikku.

Planeeringuala paikneb Saaremaa vallas Karujärve külas ning paikneb Saare

maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi rohelise võrgustiku aladel.

Planeeringualal on juba olemasolev lasketiir ning planeeringualale ei ole plaanis rajada

takistavaid piirdeid, mis takistaks loomade liikumist ning kahjustaks looduslikke alasid, nende

sidusust ning kooslusi. Eeldatavasti ei mõjuta planeeringu elluviimine ka negatiivselt lindude

populatsioone, pesitsemist ega rännet arvestades, et olemasoleva lasketiiru olemuse tõttu nad

ilmselt seal ka ei pesitse.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol.

Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei

ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast

tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad

vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki

heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole

heitgaasidest tingitud mõju oluline.

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Jääkreostus

Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide

tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise

tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt

märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või

kiirgussaaste tekkimist.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide

ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi

nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist

saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et

planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka

avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras

masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning

sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade

kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju

hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku

ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid

loodusobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Karujärve loodusala (RAH0000527) asub

linnulennult ca 1,1 km kaugusel ning kavandatava tegevusega ei ole kaitstavale alale mõjusid

ette näha.

Karujärve hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning II

lisas nimetatud liikide - tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja hariliku võldase (Cottus gobio)

elupaikade kaitse.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja

Karujärve loodusala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 1,1 km kaugusele

Karujärve hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate

Karujärve loodusalast.

Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 4 km kaugusele jääv Odalätsi

maastikukaitseala (KLO1000590). Odalätsi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1)

Odalätsi karstiallikaid ja luitestiku esinduslikumat osa ning sealseid looduslikke kooslusi; 2)

elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: metsastunud

luited (2180), liivikud (2330), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud

(6530*), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) nõukogu direktiivi

79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud II kaitsekategooria liike ning

nõmmelõokest (Lullula arborea), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liik; 4) jõesilmu

(Lampetra fluviatilis), keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas; 5) II

kaitsekategooria liike ning aas-karukella (Pulsatilla pratensis), halli käppa (Orchis militaris),

hariliku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), harilikku porssi (Myrica gale), kuradi-

sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata), roomavat öövilget (Goodyera repens), soo-neiuvaipa

(Epipactis palustris) ning tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens), vesipappi (Cinclus

cinclus) ja õõnetuvi (Columba oenas), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ning nende

elupaiku.

Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele tuginedes puuduvad planeeringualal ja selle vahetus

läheduses kaitstavate liikide leiukohad ning püsielupaigad. Lähimaks kaitsealuste taimede

leiukohaks on ca 383m kaugusel põhjas paiknevaate II kategooria kaitsealuste taimeliigi

Oxytropis pilosa (karvane lipphernes) ja III kategooria taimeliikide Vicia cassubica (püstine

hiirehernes) ning Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) leiukohad.

Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest, ei ole

käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele.

7. Kokkuvõte ja järeldus

Planeeritav tegevus ei hõlma keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid keskkonna mõjusid antud detailplaneeringu

kehtestamisega ette näha pole. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning

läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja

Karujärve hoiuala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 1,1 km kaugusele Karujärve

hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Karujärve

loodusalast. Planeeringualal või selle vahetus läheduses ei paikne kaitstavate liikide leiukohti

või elupaiku. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest

ning objektidest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele.

Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

Kaitseministeerium

[email protected]

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

[email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

30.10.2023 nr 5-2/5804-1

Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja

planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame Keskkonnaametile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,

Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Päästeametile seisukoha

võtmiseks Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt Lisa). Detailplaneering on

üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirjale on

lisatud ka detailplaneeringu algatamise taotlus.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

Karujärve lasketiiru DP algatamise eelnõu.

Lisa 1. Planeeringuala

Lisa 2. Lähteseisukohad

Lisa 3. KSH eelhinnang

2

Algatamise taotlus „K-4-12_23_26704_2023010163_27092023“

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]