3
Kehtiva korra kohaselt toimub saatekirja vormistamine ja selle saatmine piiratud tehnilise
lahenduse tõttu paberkandjal. Probleem seisneb ka selles, et täiendavale uuringule võib
tervishoiuteenuste pikkade järjekordade tõttu pääseda alles mitme kuu pärast ja isik peab
tagama, et pabersaatekiri säilib kuni arsti vastuvõtuni. Vastasel korral puudub tervishoiuteenuse
osutajal info, mis eesmärgiga isik suunati ja missugust terviseuuringuga seotud teavet
Kaitseressursside Ameti arst soovis täpsustada. Tervishoiuteenuse osutaja omakorda kannab
uuringu tegemiseks vajalikud saatekirja andmed oma infosüsteemi. Kohustuslikele uuringutele
saatmisel enamikule tervishoiuteenuse osutajatele küll terviseuuringute saatekirju ei väljastata,
ent mõni pole nendest veel loobunud. Peale selle, et saatekirjade väljastamine mistahes liiki
uuringutele (kohustuslikud, täiendavad) toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse
tervishoiuteenuse osutajatele, on probleem uuringu vastuste liikumine tervise infosüsteemi. Ka
see, et uuringu vastused jõuaks Kaitseressursside Ameti arstini, toob tervishoiuteenuse
osutajale lisatööd, nagu vastavate e-kirjade vormistamine, terviseuuringute sissekanne jms.
Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseressursside Ameti arsti poolt tehtavad terviseuuringute
suunamised sarnaselt teistele tervishoiuteenuste osutajatele. Muudatuse tulemusel tagatakse, et
terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel. Elektroonne saatekiri tagab ka
suurema andmeturvalisuse.
Aastas vajab terviseseisundi hindamisel terviseuuringuid ligikaudu 3800–4000 tulevast
ajateenijat ning aastas tehakse ligikaudu 40 000 ja enam terviseuuringut. Lisaks eriarsti
konsultatsioonide, analüüside või uuringute suunatakse kaitseväekohustuslane vajaduse korral
täiendavatele terviseuuringutele, mida on aastas kokku ligikaudu 450–600.
Muudatus mõjutab Kaitseressursside Ameti arstide töökorraldust seoses saatekirjade ja nendega
seotud terviseuuringu vastustega. Muudatus lihtsustab Kaitseressursside Ameti arstidel
saatekirja vormistamist, edastamist ja ligipääsu tervishoiuteenuse osutaja tehtud
uuringutulemuste sissekannetele tervise infosüsteemis. Elektroonse saatekirja edastamise
võimaldamisega seotud mõju on Kaitseressursside Ameti arstile märkimisväärne. Samas ei too
muudatus kaasa kohanemisraskust, kuna kaitseväekohustuslaste registri arendamisel
arvestatakse arsti töölaua kasutusmugavust digidokumentidega seotud funktsionaalsuse ja
terviseinfo liikumisega tervise infosüsteemi. Kaitseressursside Ameti arste on kokku 55.
Elektroonse saatekirjaga vähenevad nimetatud arstide tööaja- ja tegevuskulud. Kaob vajadus
pabersaatekirja vormistamise (arsti aeg), väljatrüki (paberi, printeri tahma kulu) ja
pabersaatekirja haldamisega seotud tegevuste järele.
Muudatuse mõju tervishoiuteenuse osutajatele on märkimisväärne. Kaitseressursside Ameti
arstide vormistatud saatekirjad terviseuuringutele ja analüüsidele saamiseks hõlmavad
lepingupartnereid üle Eesti – neid tervisehoiuteenuse osutajaid on kokku umbes 20.
Muudatustega kaob ära paberdokumentide saatekirjadega kaasnenud halduskoormus
tervishoiuteenuse osutajale, kuna määruse muudatuse tulemusel saab terviseuuringuid tegev
tervishoiuteenuse osutaja isikule vormistatud digisaatekirja näha ja menetleda tervise
infosüsteemis.
Terviseuuringutele suunatud isikutele on muudatus positiivne – peale paberdokumendi
elektroonseks muutumise saab elektroonse saatekirja olemasolu korral üleriigilise
digiregistratuuri kaudu iseseisvalt broneerida vastuvõtuaega nii esmakordsel kui ka täiendaval
terviseuuringutele suunamisel.