PÄRNU WALDORFKOOLI JALGRATTAJUHI ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA
Käesolev õppekava on koostatud jalgratturi koolituse läbi viimiseks Pärnu Waldorfkoolis. Õppekava aluseks on Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. a määruse nr 43 „Jalgratturi ja pisimopeedijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ning juhiloa väljastamise kord, jalgrattajuhiloa vorm ning nõuded õppevahenditele ja õppeväljakule ning jalgratturi kvalifikatsioonile“ Lisa 4. Õppekava koostamisel on arvesse võetud, et koolitatakse last, kes hakkab teeliikluses sõidukijuhina osalema vähekaitstud liiklejana. Õpilane peab koolituse käigus saama sellised teadmised, oskused, vilumuse ja oma võimete hindamise oskuse, et ta on võimeline iseseisvalt, ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt liiklema.
ÕPPEKAVA STRUKTUUR, ÕPPE KESTUS JA KORRALDUS
Käesolev õppekava on aluseks koolitajale jalgratturite ettevalmistamisel juhtimisõiguse andmisel. Koolitaja valmistab ette igale kursusele töökava, mis arvestab õppegrupi suurust, õppijate varasemaid teadmisi ja oskusi, õppegrupis osalejate hariduslikke, sotsiaalseid ja füüsilisi erisusi. Koolitaja töökavas tuuakse välja õppeteemad, õpetamise meetodid, kasutatud õppematerjalid ja õppeväljundite saavutatuse kontrollimise viisid.
Teooriaõppe ja sõiduõppe tööplaanis käsitletakse teemasid metoodiliselt loogilises järjestuses, kursusena või üksikkorras, ning need hõlmavad teemade loetelus toodud teemasid ning tegevusi. Tööplaani koostades arvestatakse teemade mahtude määramisel eelkõige keskkonnaga, kus õpilane kõige enam liigub.
Koolituse kestvus on vähemalt üks kuu. Programm jaotatakse koolituskursuse läbiviimise ajavahemikule ühtlaselt ja õpilasele jõukohaselt. Kursuse minimaalne maht on 20 akadeemilist tundi, mis sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet ning teooria- ja sõidueksamit.
Teooriaõpe toimub tööplaani alusel ja seisneb õpilasele erinevate õppevahendite abil liikluse põhimõistete ja -reeglite õpetamises. Õpe peab valmistama õpilase ette iseseisvaks liikluses osalemiseks ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt.
Sõiduõpe toimub tööplaani alusel ja seisneb teoreetiliste teadmiste kinnistamises praktilise tegevuse ehk liiklemise kaudu. Õppe käigus peab õpilasele tutvustama jalgratta ehitust, sõiduks ettevalmistust ning harjutama ohutuks sõiduks vajalikke oskusi.
Koolitusel õpitu kinnistamiseks ja materjali kordamiseks võib õpilasele ette näha iseseisva töö. Õpilane teeb iseseisva töö õpetaja soovitustest lähtudes ja neile tuginedes. Iseseisva töö tulemusi kontrollib õpetaja. Iseseisvad tööd kajastuvad koolitaja töökavas.
Õpetaja kaasab koolitusele õpilase lapsevanema või seadusliku esindaja vähemalt ühel õppepäeval.
Teooriaõpe ja sõiduõpe toimuvad metoodiliselt õiges järjestuses, kursusena ning hõlmavad järgmisi teooriaõppe ja sõiduõppe teemasid:
Jr k nr.
Üldteemad
Alateemad
Õpiväljundid
1.
Sissejuhatus.
Õppematerjalide tutvustamine. Õppegrupi komplekteerimine. Kursusel osalemist tõendavate dokumentide täitmine.
Õppetöö ja selle toimumise lahti
seletamine.
Õpilane teab:
1) õppetöö korraldust;
2) millised dokumendid on vajalikud;
3) hindamismeetodeid;
4) teooriaeksami ja sõidueksami korda;
2.
Mõisted.
Liiklusega seotud mõisted. Sõidukitega seotud mõisted. Taristuga seotud mõisted.
Jalgratturi liiklumisega seotud mõisted.
Õpilane teab ja mõistab:
1) liiklusega seotud mõisteid- liikleja, jalakäija, juht, sõiduk;
2) sõidukitega seotud mõisted;
3) liikluskorraldusega seotud mõisteid;
4) taristuga seotud mõisteid;
5) jalgratturi liiklemisega seotud mõisteid.
3.
Jalgratta tehnoseisund.
Jalgratta tehnilisele seisukorrale
kehtestatud nõudeid. Jalgratturi kasutamise nõuded.
Õpilane teab:
1) jalgratta ehitusest;
2) juhtimisseadiste asukohta ning otstarbest;
Jalgratturi kaitsekiiver.
3) seadmete ning sõlmede tööd ning mis määravad sõiduki
liiklusohutuse.
4) sõiduki kõiki nõutavaid tulesid ja helkureid ning teadma nende kasutamise korda;
5) millega lisaks valgustusseadmetele peab sõiduk olema varustatud;
6) mis aitab muuta sõidukit nähtavamaks ja suurendab sõidu
mugavust ja ohutust.
Pärast koolitust peab õpilane oskab:
1) selgitada riske, mis on seotud sõiduki lisavarustusega (näiteks
katete, pakiraamide ja pakikottidega);
2) selgitada, miks on vajalik sõiduki regulaarne hooldus ja kuidas
seda teostada;
Õpilane teab:
1) miks ja kuidas kasutada jalgratturi kiivrit;
2) õpilane oskab iseseisvalt õigesti kinnitada jalgratturi kiivrit.
4.
Jalgratturi ohutuks liiklemiseks vajalikud liiklusreegleid.
Liikluskorraldusvahendite vajadus.
Reguleerija märguanded. Teeandmise kohustus ja piirangud. Foorid ja nende tähendused.
Liiklusmärgid. Teekattemärgised.
Õpilane teab:
1) jalgratturi liiklusreegleid;
2) liiklusmärke, nende erisusi, tähendusi, liiklusmärkide mõjupiirkondi;
3) teekattemärgiseid ja püstmärgiste tähendusi;
4) fooride liike, fooritulede tähendusi ja lubatud liikumissuundi;
5) reguleerija märguandeid;
6) teeandmise kohustusi ja piiranguid ristmikel (sõitmisel hoovist, teega külgnevalt alalt ja teepeenralt);
7) mida tähendab parema käe reegel;
8) sõidutee ületamise reegleid ülekäigukoha ja ülekäiguraja kaudu;
5) kuidas ohutult ületada rööbasteed;
5.
Jalgratturi ohutus ja
käitumine liikluses.
Ohutu pikivahe hoidmine. Pidurdusteekonna ja teelpüsimise põhimõtteid.
Riskitegureid, mida põhjustab jalgratta juhtimine erinevates tee- ja ilmastikuoludes.
Pärast koolitust õpilane teab:
1) ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes;
2) millest sõltub ohutu pikivahe;
3) mis on reageerimisteekond, pidurdusteekond ja peatumisteekond;
4) juhi tähelepanu mõju pidurdusteekonna pikkusele
5) ilma- ja teeolude muutlikkust ja eripära (külgtuule mõju, kruus, lahtine killustik, löökaugud, äärekivid, kanalisatsioonikaevud); 6)tõusudel ja langustel liiklemise eripärasid
7) valge ja pimeda aja vaheldumist;
8) juhi nähtavuse kolmnurga mõjust juhi tegevusele;
9) kõvakattega tee, kruusatee, pinnastee erisusi.
6.
Jalgratturi käitumine
ja paiknemine teel.
Sõidukiiruse valikuga seonduvad ohud. Manöövrid.
Paiknemine teel. Juhi märguanded.
Pärast koolitust õpilane teab:
1) kuidas anda suunamärguannet käega enne sõidu alustamist, pööret, ümberreastumist või ettekavatsetud peatumist;
2) ohte, mis võivad tekkida väära suunamärguande korral;
3) miks hoiatusmärguanne ei anna juhile eesõigust.
4) millal võib anda helisignaali.
5) paiknemist sõidul asulas ja asulavälisel teel;
6) jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee kasutamist ning paiknemist sellel;
7) ristmikku ületava jalgratturi paiknemist enne ristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku;
8) paiknemist enne ja pärast vasak- või tagasipööret;
9) otse sõitva jalgratturi paiknemist;
10) paiknemist enne ja pärast parempööret;
11) millised sõidurajad on eraldatud ühissõidukitele;
12) trammiteel sõitmise korda;
13) sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades sõidukite laiust ja vajalikku külgvahet;
14) sõitmist jalgrattarajal.
15) sõidukiiruse valikuga seotud riske ja ohte tulenevalt teekattest, teeoludest ja kaasliiklejatest;
16) jalakäijana ristmiku ületamine on ohutuim viis.
7.
Möödasõit.
Möödumine. Möödasõit. Peatumine. Parkimine. Liiklemine õuealal.
Peale koolitust õpilane teab:
1) mis on möödasõit ja möödumine;
2) mis on möödasõidu ja möödumise ohud;
3) ohutuks möödumiseks vajalikke tingimusi;
4) kus ja millal ei tohi sooritada möödasõitu
5) ohte, mis tekivad pikkadest ja laiadest sõidukitest möödumisel;
6) kuidas mööduda ja mööda sõita teetöömasinatest;
7) ohte, mis tekivad möödumisel kaherattalistest sõidukitest;
8) möödumisel sõiduteel liikuvate jalakäijatega seotud ohte;
9) reeglid möödasõidu ja möödumise ohutuks sooritamiseks;
10) parkimise ja peatumise mõisteid;
11) kus ei tohi peatuda ja parkida;
12) kus ohutult peatuda ja turvaliselt parkida;
13) turvalist parkimist soodustavad lisaseadmeid;
14) reegleid õualal liiklemiseks;
15) ohte, mis tekivad liiklemisel õuealal.
8.
Liiklusõnnetuste
ennetamine.
Käitumisjuhised liiklusõnnetuse korral. Liiklusõnnetuste põhjused ja nende ennetamine.
Pärast koolitust õpilane teab liiklusõnnetuste põhjusi, mis võivad
tekkida:
1) teelt väljasõitmisel oludele mittevastava sõidukiiruse tõttu;
2) kaldumisel vastassuunavööndisse;
3) valel paiknemisel või kõrvuti sõitmisel pärisuunalisel sõidurajal;
4) sõitmisel kahesuunalise tee vasakpoolsel äärel;
5) manöövri sooritamisel, kui ei ole antud nõuetekohast suunamärguannet;
6) pöörde sooritamisel, kui ei arvestata õiget paiknemist
7) vasak- või tagasipöörde sooritamisel, kui ei arvestata taganttulevat sõidukit;
8) vasak- või tagasipöörde sooritamisel, kui ei arvestata vastutulevat sõidukit;
9) kokkupõrkel vastutuleva sõidukiga, mis on vasakpöördel;
10) samaliigiliste teedega ristmiku ületamisel;
11) kõrvalteelt peateele sõitmisel;
12) foori keelava tulega ristmikule ja ülekäigurajale sõitmisel;
13) möödumisel ühest või mitmest sõidukist;
14) reguleerimata ülekäiguraja ületamisel;
15) reguleeritava ülekäiguraja ületamisel;
16) tee ületamisel ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu jalgrattaga sõites;
17) ristmikult välja sõites (nt otsasõit jalakäijale);
18) mootorsõidukite liikumiseks ettenähtud sõidutee ületamisel jalgrattateel või jalgratta- ja jalgteel sõites;
19) jalgratast kõnniteel juhtides;
20) möödumisel bussipeatuses seisvast sõidukist;
21) möödumisel trammipeatusest;
22) kaaslase sõidutamisel;
23) kui jalgrattur kasutab ümbritseva taustaga ühtesulavat riietust;
24) kui tee on halvasti valgustatud.
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma hädaabi numbrit;
2) oskama õigesti käituda liiklusõnnetuse korral;
3) oskama teavitada (kirjeldada kohta ja sündmuspaika) päästeametit.
9.
Liiklusohutus.
Liiklusohutust mõjutavad lisanõuded. Ohuolukorra ettenägemine ja hindamine.
Pärast koolitust õpilane teab:
1) miks on jalakäijad, lapsed, vanurid, puuetega inimesed ja jalgratturid teistest vähem kaitstud liiklejad;
2) miks on lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses;
3) kuidas liikluskeskkond mitmel eri moel mõjutab laste ohutust;
4) erilisi ohte sõidu alustamisel ja pööretel;
5) kuidas jalgrattur võiks ette näha ohuolukordi ülekäigurajal, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel;
6) milline on ohutu sõit ülekäiguraja ja ülekäigukoha ületamisel sõiduteel sõites;
7) milline on ohutu sõit mootorsõidukite liikluseks ettenähtud tee ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse korral jalgrattateel või jalgratta- ja jalgteel sõites;
8) probleeme, mis halvendavad (vanurite ning nägemise, kuulmis-, liikumis- ja vaimupuuetega inimeste) liikumisvõimalusi;
9) milline on ohutu sõit möödumisel vähekaitstud liiklejatest;
10) milline on ohutu sõit möödumisel seisvatest mootorsõidukitest;
11) jalgratturi kohustusi sõiduteel, jalgrattateel või jalgratta- ja jalgteel vastutulevate jalakäijatega kohtumisel;
12) jalgratturi kohustusi jalgrattateel vastutulevate jalgratturitega kohtumisel.
10.
Liikluspsühholoogia.
Liikluspsühholoogia (lugupidav hoiak teiste liiklejate suhtes, vajalikud võimed ja isiku omadused jalgratturil, oskus neid rakendada vajalikul hetkel). (35min) Kordamisülesanded. (10min)
Eesmärgid: Koolitus peab andma õpilasele:
1) lugupidava hoiaku teiste liiklejate suhtes, oskuse hinnata ja endas arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise oskust, otsustus- ja vastutusvõimet);
2) teadmisi jalgratturile vajalike võimete kohta;
3) oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel. Meetodid: Loeng, arutelu, rühmatöö.
11.
Inimese psühholoogilised omadused, mis mõjutavad liiklusohutust, erilised isikuomadused, sotsiaalsed tegurid, tegutsemisvõimet vähendavad tegurid. (35min)
Kordamisülesanded. (10min)
Eesmärgid: Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) reageerimise tähtsust ajapuuduses;
2) terviseseisundi halvenemisest tekkida võivaid mõjusid liikluskäitumisele;
3) reageerimisaja pikkust sõltuvalt juhi tervisest
• väsimusest;
• emotsionaalsusest ja teistest teguritest;
4) reageerimisajal läbitavat teepikkust (km/h ja m/s kohta);
5) ärrituse mõju silmale;
6) vaatevälja piiratust;
7) vaatevälja ahenemist sõidukiiruse suurenemisel;
8) nägemisteravuse erinevust vaatevälja eri osades;
9) kontrastsusmõju;
10) silma pimedusega kohanemise aega;
11) silma valgusega kohanemise aega;
12) vastuliikuva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu;
13) vastuliikuva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu;
14) kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont;
15) tähelepanu jaotuvust, ümberlülitust ja hajuvust;
16) helisuuna õige taju olulisust.
Meetodid: Loeng, arutelu, rühmatöö.
12.
Teooriaeksam
1. Teooriaeksami küsimuste sisu peab olema suunatud liiklusolukorra hindamisele, ohu tajumisele, selle ennetamisele ning ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõidustiili arendamisele.
2. Iga küsimuse juurde lisatakse 2-4 vastusevarianti. Eksamiküsimuste
vastusevariantides peab olema ainult üks õige vastusevariant.
3. Kirjalik liiklustest 15. küsimusega, õigesti vastatud vähemalt 13 küsimust.
13.
Sõit õppeplatsil.
Sõiduki käsitsemine ja sõit õppeplatsil. Tutvumine jalgrattaga.
Jalgratta tehnilise seisukorra hindamine. Sõiduharjutuste tutvustamine ja harjutamine (õppimine).
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) lihtsa kontrollimise teel kindlaks teha sõiduki järgmiste osade vead
ja kulumise:
• pidurid;
• juhtimisseadmed;
• rattad koos rehvidega;
• valgustusseadmed ja helkurid;
• porikaitsmed;
• jõuülekandekett;
• esikahvli ja tagaratta kinnitus;
• amortisaatorid ja vedrud;
• reguleerimisseadmed;
• kinnituskohad;
2) reguleerida pidureid ja ketti.
Pärast koolitust peab õpilane lähtudes etteantud tingimustest, mis puudutavad ilma- ja teeolusid ning sõiduteekonda, oskama kontrollida kindla süsteemi järgi järgmisi seadmeid:
1) pidurid;
2) rattad koos rehvidega;
3) jõuülekanne;
4) valgustusseadmed ja helkurid;
5) helisignaal.
Õpilane oskab:
1) täpselt ja koordineeritult kasutada sõidukit;
2) sujuvat alustada liikumist ja peatumist;
3) kasutada õigeid juhtimisvõtteid manööverdamisel;
4) sõidukit tasakaalus hoida ning ekstreemne pidurdamine on
harjutatud tasemeni, mis lubaks ohutult teha sõiduõpet teel.
14.
Sõit imiteeritud liiklusega platsil.
Ohutu sõidu alustamine.
Veendumine seljataga toimuva suhtes.
Ohutud pöörded. Pidurdamisvalmidus. Eesõiguse määramine.
Õpilasel oskab:
1) vaadata enne sõidu alustamist selja taha veendumaks, et ei segata teisi liiklejaid
2) anda suunamärguandeid sõidu alustamisel, manöövrite ja sõidu lõpetamise korral
3) sooritada pöördeid väikesel kiirusel ja peatuda etteantud kohas;
4) sõita slaalomit, hoides tasakaalu nii roolimise kui ka jalgratta kallutamisega;
5) valida keha asendit sõites ringil mitmesuguse kiiruse ja kaldega.
6) pidurdada sujuvalt mitmesugustel teekatetel suurelt kiiruselt seismajäämiseni varem määratud kohas, kasutades õiget pidurdustehnikat;
7) pidurdada mitmesugustel teekatetel õiget pidurdustehnikat kasutades suurelt kiiruselt seismajäämiseni nii, et pidurdusteekond oleks võimalikult lühike.
8) rakendada teooriatundides õpitud liiklusreegleid.
15.
Sõit liikluses.
Ohutu sõidu alustamine ja liitumine liiklusvooga.
Õige paiknemine ja sõidukiiruse valimine. Jalgrattateede kasutamine. Ohutu manööverdamine ja märguannete kasutamine.
Eesõiguse määramine. Liikluskorraldusvahenditest juhindumine. Jalakäijatega arvestamine.
Õpilane oskab:
1) toime tulla oma jalgrattaga;
2) suudab praktilise tegevuse käigus rakendada õpitud liiklusalaseid
teadmisi iseseisvalt;
3) jälgib liiklust ja on valmis ohtusid ennetama;
4) arvestab teiste liiklejatega.
16.
Sõit erioludes. (Võib asendada teoreetilise õppega)
Sõitmine pimedal ajal ja halva nähtavuse
korral.
Sõit vihmasajus ja libeduse puhul.
Pärast koolitust õpilane oskab:
1) valida kiirust arvestades piiratud nähtavust;
2) valida ohutut pikivahet eessõitja ning külgvahet vastutulija ja teeserva suhtes;
3) hinnata nähtavustingimusi;
4) ennast liikluses märgatavaks teha.
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma erilisi nõudeid, mis kaasnevad sõitmisega halva nähtavuse
puhul,
2) oskama uurida olukorda halva nähtavuse tingimustes ning olema valmis reageerima teiste liiklejate valele käitumisele,
3) olema ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele.
17.
Sõidueksam platsil. Sõidueksam imiteeritud liiklusega platsil või liikluses.
Sõidueksam platsil. (kohustuslikud 3 harjutust: slaalom, sõitmine „koridoris“ ja kaheksa sõitmine.
Sõidueksam liikluses või imiteeritud liiklusega platsil. Liiklusesse pääseb vaid see õpilane, kes suudab edukalt sooritada platsiharjutused.
Õpilase oskused:
1) sõiduki valitsemine:
sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel, kindlat teelpüsimist;
2) tähelepanelikkus:
kõigi suundade jälgimist, erinevatel kaugustel asuvate
liiklusolukordade jälgimist ja vastavat
ohutut liiklemist;
3) sõidueesõigus/teeandmine:
sõidueesõigust või teeandmist ristmikel, teeandmist muudel juhtudel;
4) sõiduki õige asukoht teel:
sõiduki õiget asukohta teel, sõidurajal;
5) piki- ja külgvahe hoidmine:
piisavat piki- ja külgvahe hoidmist;
6) kiirus:
lubatud sõidukiiruse järgimist, sellise kiirusega sõitmist, mis võimaldab peatuda nähtaval vabal teelõigul, kiiruse kohandamist liiklusoludele;
7) foorid, liiklusmärgid ja muud märguanded:
liikluse reguleerijate korralduste täitmist, õiget käitumist foori ees, liiklusmärkide õiget
järgimist, teemärgiste järgimist;
8) märguanded:
õiget ja õigeaegset märguandmist, õiget suunanäitamist, tegutsemist
teiste liiklejate
märguannete korral;
9) pidurdamine ja peatumine:
ettenägelikkust, õigeaegset aeglustamist, pidurdamist või peatumist
vastavalt olukorrale,
seismajäämist, ohutuse tagamist pärast seismajäämist, sõiduki ohutut
parkimist.