| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-2/25/5 |
| Registreeritud | 11.02.2025 |
| Sünkroonitud | 12.02.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-2 Kaitseministri määruste eelnõud |
| Toimik | 5-2/25 Kaitseministri määruste eelnõud 2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
27.01.2025
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14
„Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust
võtta sooviva isiku terviseseisundi
kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase
tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused
ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 11 alusel.
§ 1. Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või
tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ muutmine
Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust
võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase
tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ § 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises
sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul koostab ja edastab terviseseisundit hindav
arst tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel
kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus järgmised dokumendid:
1) ambulatoorne epikriis;
2) uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekiri;
3) ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2025. aasta 1. märtsil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaimo Kuusk
Kantsler
1
Kaitseministri määruse „Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14
„Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi
kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise
tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse kaitseministri 28. märtsi 2023. a määrust nr 14 „Kaitseväekohustuslase
ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või
tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus).
Eelnõuga sätestatakse kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku
terviseseseisundi hindamisel tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide laiendatud
andmekoosseis. Kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 12 kohaselt edastatakse tervise
infosüsteemi terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosid. Kuna kaitseväeteenistuse
seaduses tehakse muudatus, siis sätestatakse määruses täpsem edastatavate andmete koosseis.
Määruse uues lõikes sätestatakse, et arst edastab tervise infosüsteemi täpsustatud
andmekoosseisus järgmised dokumendid: a) ambulatoorne epikriis; b) uuringu, protseduuri ja
analüüsi saatekiri; c) ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri.
Kehtiva korra järgi suunatakse isik terviseseisundi hindamiseks lepingupartnerist
tervishoiuteenuse osutaja juurde ettenähtud kohustuslikele ja vajaduse korral täiendavatele
terviseuuringutele, et tuvastada, kas isik vastab tervisenõuetele. Suunamiseks vormistatud
pabersaatekiri asendatakse määruse muudatuse tulemusel elektroonse saatekirjaga. Elektroonse
saatekirja liikumisega tervise infosüsteemi kaudu tagatakse, et tervishoiuteenuse osutaja tehtud
uuringu vastus jõuab kiiresti Kaitseressursside Ameti arstile edasiste otsuste tegemiseks.
Muudatuse tulemusel saab isik digisaatekirja puhul lisaks kasutada digiregistratuuri võimalusi.
Muudatusega tagatakse, et terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel ning
tõhustatakse terviseandmete liikumise ja andmete säilitamise turvalisust. Lisaks toetab
muudatus tervishoiuressursside otstarbekamat kasutamist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti tervishoiunõunik
Annika Kalinina ([email protected]). Eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud
Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise
infosüsteemi põhimäärus“ redaktsiooni (RT I, 13.07.2024) 8. muutmisega, mille on algatanud
Sotsiaalministeerium.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 täiendatakse määruse § 7 lõikega 31, mille alusel koostab ja edastab
terviseseisundit hindav arst tervise infosüsteemi tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 59²
lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus järgmised dokumendid:
ambulatoorne epikriis; uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekiri; ambulatoorse teenuse,
sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri. Nimetatud andmekoosseisud on määratletud
sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud
ja nende esitamise tingimused“. Ambulatoorse epikriisi andmekoosseis on sätestatud
eelnimetatud määruse lisas 1, uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja andmekoosseis lisas 3
ning ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekirja andmekoosseis lisas 19.
Kehtivas sõnastuses edastab Kaitseressursside Ameti arst või Kaitsevägi diagnoosid ja
terviseseisundit kirjeldavad andmed, mis on osa ambulatoorse epikriisi andmekoosseisust.
Seega täpsustatakse määruse muudatusega tervise infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise.
Kehtiva korra kohaselt toimub terviseuuringutele suunamine kokkuleppel tervishoiuteenuse
osutajaga Kaitseressursside Ameti arsti vormistatud pabersaatekirja alusel. See tähendab, et
uuringute tegemiseks peab tervishoiuteenuse osutaja sisestama saatekirja andmed eraldi oma
infosüsteemi, mistõttu kaasneb pabersaatekirjadega ajamahukas halduskoormus.
Määruse muudatus võimaldab Kaitseressursside Ameti arstil edastada terviseandmeid
elektrooniliselt. Terviseseisundit hindav Kaitseressursside Ameti arst saab vormistada
digisaatekirja ja edastada selle tervise infosüsteemi. Sellega lihtsustub teabevahetus teiste
tervishoiuteenuse osutajatega ja kaob vajadus pabersaatekirja järele. Muudatusega seoses
väheneb halduskoormus. Muudatusega tagatakse tervishoiusüsteemis arstlikule läbivaatusele ja
terviseuuringutele suunamine ühtsetel alustel sarnaselt teiste tervishoiuteenuse osutajatega ning
muudatus võimaldab hallata terviseandmeid ühtses tervishoiusüsteemis.
Digisaatekirja korral on isikutel võimalik terviseuuringutele saatmisel kasutada lisaks
digiregistratuuri võimalusi.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. märts 2025. a. Jõustumise aeg
on seotud tehniliste arenduste planeeritud valmimisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kaitseressursside Amet korraldab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva
isiku terviseseisundi hindamist ning terviseuuringutele saatmist. Kaitseväeteenistuse seaduse §
26¹ lõikes 3 kehtestatud kaitseministri määruse alusel kaitseväekohustuslase terviseseisundi
hindamisel arstlikuks läbivaatuseks ja terviseuuringuteks nähakse ette kohustuslikud (nt
laborianalüüsid, elektrokardiogramm, röntgen) ja täiendavad terviseuuringud (nt eriarsti
konsultatsioon, erinevad terviseuuringud). Terviseuuringutele suunamise põhjuseks võivad olla
terviseseisundi hindamisel oleva isiku kohta ebapiisavad või puuduolevad terviseandmed
tervise infosüsteemis või muud asjaolud, mis on seotud tervisenõuetele vastavuse
täpsustamisega.
3
Kehtiva korra kohaselt toimub saatekirja vormistamine ja selle saatmine piiratud tehnilise
lahenduse tõttu paberkandjal. Probleem seisneb ka selles, et täiendavale uuringule võib
tervishoiuteenuste pikkade järjekordade tõttu pääseda alles mitme kuu pärast ja isik peab
tagama, et pabersaatekiri säilib kuni arsti vastuvõtuni. Vastasel korral puudub tervishoiuteenuse
osutajal info, mis eesmärgiga isik suunati ja missugust terviseuuringuga seotud teavet
Kaitseressursside Ameti arst soovis täpsustada. Tervishoiuteenuse osutaja omakorda kannab
uuringu tegemiseks vajalikud saatekirja andmed oma infosüsteemi. Kohustuslikele uuringutele
saatmisel enamikule tervishoiuteenuse osutajatele küll terviseuuringute saatekirju ei väljastata,
ent mõni pole nendest veel loobunud. Peale selle, et saatekirjade väljastamine mistahes liiki
uuringutele (kohustuslikud, täiendavad) toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse
tervishoiuteenuse osutajatele, on probleem uuringu vastuste liikumine tervise infosüsteemi. Ka
see, et uuringu vastused jõuaks Kaitseressursside Ameti arstini, toob tervishoiuteenuse
osutajale lisatööd, nagu vastavate e-kirjade vormistamine, terviseuuringute sissekanne jms.
Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseressursside Ameti arsti poolt tehtavad terviseuuringute
suunamised sarnaselt teistele tervishoiuteenuste osutajatele. Muudatuse tulemusel tagatakse, et
terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel. Elektroonne saatekiri tagab ka
suurema andmeturvalisuse.
Aastas vajab terviseseisundi hindamisel terviseuuringuid ligikaudu 3800–4000 tulevast
ajateenijat ning aastas tehakse ligikaudu 40 000 ja enam terviseuuringut. Lisaks eriarsti
konsultatsioonide, analüüside või uuringute suunatakse kaitseväekohustuslane vajaduse korral
täiendavatele terviseuuringutele, mida on aastas kokku ligikaudu 450–600.
Muudatus mõjutab Kaitseressursside Ameti arstide töökorraldust seoses saatekirjade ja nendega
seotud terviseuuringu vastustega. Muudatus lihtsustab Kaitseressursside Ameti arstidel
saatekirja vormistamist, edastamist ja ligipääsu tervishoiuteenuse osutaja tehtud
uuringutulemuste sissekannetele tervise infosüsteemis. Elektroonse saatekirja edastamise
võimaldamisega seotud mõju on Kaitseressursside Ameti arstile märkimisväärne. Samas ei too
muudatus kaasa kohanemisraskust, kuna kaitseväekohustuslaste registri arendamisel
arvestatakse arsti töölaua kasutusmugavust digidokumentidega seotud funktsionaalsuse ja
terviseinfo liikumisega tervise infosüsteemi. Kaitseressursside Ameti arste on kokku 55.
Elektroonse saatekirjaga vähenevad nimetatud arstide tööaja- ja tegevuskulud. Kaob vajadus
pabersaatekirja vormistamise (arsti aeg), väljatrüki (paberi, printeri tahma kulu) ja
pabersaatekirja haldamisega seotud tegevuste järele.
Muudatuse mõju tervishoiuteenuse osutajatele on märkimisväärne. Kaitseressursside Ameti
arstide vormistatud saatekirjad terviseuuringutele ja analüüsidele saamiseks hõlmavad
lepingupartnereid üle Eesti – neid tervisehoiuteenuse osutajaid on kokku umbes 20.
Muudatustega kaob ära paberdokumentide saatekirjadega kaasnenud halduskoormus
tervishoiuteenuse osutajale, kuna määruse muudatuse tulemusel saab terviseuuringuid tegev
tervishoiuteenuse osutaja isikule vormistatud digisaatekirja näha ja menetleda tervise
infosüsteemis.
Terviseuuringutele suunatud isikutele on muudatus positiivne – peale paberdokumendi
elektroonseks muutumise saab elektroonse saatekirja olemasolu korral üleriigilise
digiregistratuuri kaudu iseseisvalt broneerida vastuvõtuaega nii esmakordsel kui ka täiendaval
terviseuuringutele suunamisel.
4
Muudatuse mõju Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele on seotud kaitseväekohustuslaste
registri ja tervise infosüsteemi arendusega. Tegemist on planeeritud tegevusega, mis vajab
vastastikuste süsteemide sünkroonimist.
Muudatus toob kaasa kaitseväekohustuslaste registri arendusvajaduse, et vastava
andmekoosseisu saaks edastada tervise infosüsteemi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks tehakse kaitseväekohustuslaste registri täiendav IT-arendus
digisaatekirjade koostamiseks ja edastamiseks tervise infosüsteemi. Eeldatav arenduskulu on
planeeritud Kaitseväe küberväejuhatuse 2025. aasta eelarves summas 35 000 eurot.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus tagab kaitseväekohustuslaste registri ja tervise
infosüsteemi vahel liidestuse, mille kulu on asutuse eelarves arvestatud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2025. aastal. Määruse jõustumise aeg on seotud
kaitseväekohustuslaste registri arendusega ja tehniliste lahenduste valmimisega
digidokumentide liikumisel registri ja tervise infosüsteemi vahel.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Sotsiaalministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
1
EELNÕU
27.01.2025
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14
„Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust
võtta sooviva isiku terviseseisundi
kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase
tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused
ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 11 alusel.
§ 1. Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või
tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ muutmine
Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust
võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase
tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ § 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises
sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul koostab ja edastab terviseseisundit hindav
arst tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel
kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus järgmised dokumendid:
1) ambulatoorne epikriis;
2) uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekiri;
3) ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2025. aasta 1. märtsil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaimo Kuusk
Kantsler
1
Kaitseministri määruse „Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14
„Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi
kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise
tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse kaitseministri 28. märtsi 2023. a määrust nr 14 „Kaitseväekohustuslase
ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või
tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus).
Eelnõuga sätestatakse kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku
terviseseseisundi hindamisel tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide laiendatud
andmekoosseis. Kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 12 kohaselt edastatakse tervise
infosüsteemi terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosid. Kuna kaitseväeteenistuse
seaduses tehakse muudatus, siis sätestatakse määruses täpsem edastatavate andmete koosseis.
Määruse uues lõikes sätestatakse, et arst edastab tervise infosüsteemi täpsustatud
andmekoosseisus järgmised dokumendid: a) ambulatoorne epikriis; b) uuringu, protseduuri ja
analüüsi saatekiri; c) ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri.
Kehtiva korra järgi suunatakse isik terviseseisundi hindamiseks lepingupartnerist
tervishoiuteenuse osutaja juurde ettenähtud kohustuslikele ja vajaduse korral täiendavatele
terviseuuringutele, et tuvastada, kas isik vastab tervisenõuetele. Suunamiseks vormistatud
pabersaatekiri asendatakse määruse muudatuse tulemusel elektroonse saatekirjaga. Elektroonse
saatekirja liikumisega tervise infosüsteemi kaudu tagatakse, et tervishoiuteenuse osutaja tehtud
uuringu vastus jõuab kiiresti Kaitseressursside Ameti arstile edasiste otsuste tegemiseks.
Muudatuse tulemusel saab isik digisaatekirja puhul lisaks kasutada digiregistratuuri võimalusi.
Muudatusega tagatakse, et terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel ning
tõhustatakse terviseandmete liikumise ja andmete säilitamise turvalisust. Lisaks toetab
muudatus tervishoiuressursside otstarbekamat kasutamist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti tervishoiunõunik
Annika Kalinina ([email protected]). Eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud
Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise
infosüsteemi põhimäärus“ redaktsiooni (RT I, 13.07.2024) 8. muutmisega, mille on algatanud
Sotsiaalministeerium.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 täiendatakse määruse § 7 lõikega 31, mille alusel koostab ja edastab
terviseseisundit hindav arst tervise infosüsteemi tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 59²
lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus järgmised dokumendid:
ambulatoorne epikriis; uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekiri; ambulatoorse teenuse,
sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri. Nimetatud andmekoosseisud on määratletud
sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud
ja nende esitamise tingimused“. Ambulatoorse epikriisi andmekoosseis on sätestatud
eelnimetatud määruse lisas 1, uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekirja andmekoosseis lisas 3
ning ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekirja andmekoosseis lisas 19.
Kehtivas sõnastuses edastab Kaitseressursside Ameti arst või Kaitsevägi diagnoosid ja
terviseseisundit kirjeldavad andmed, mis on osa ambulatoorse epikriisi andmekoosseisust.
Seega täpsustatakse määruse muudatusega tervise infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise.
Kehtiva korra kohaselt toimub terviseuuringutele suunamine kokkuleppel tervishoiuteenuse
osutajaga Kaitseressursside Ameti arsti vormistatud pabersaatekirja alusel. See tähendab, et
uuringute tegemiseks peab tervishoiuteenuse osutaja sisestama saatekirja andmed eraldi oma
infosüsteemi, mistõttu kaasneb pabersaatekirjadega ajamahukas halduskoormus.
Määruse muudatus võimaldab Kaitseressursside Ameti arstil edastada terviseandmeid
elektrooniliselt. Terviseseisundit hindav Kaitseressursside Ameti arst saab vormistada
digisaatekirja ja edastada selle tervise infosüsteemi. Sellega lihtsustub teabevahetus teiste
tervishoiuteenuse osutajatega ja kaob vajadus pabersaatekirja järele. Muudatusega seoses
väheneb halduskoormus. Muudatusega tagatakse tervishoiusüsteemis arstlikule läbivaatusele ja
terviseuuringutele suunamine ühtsetel alustel sarnaselt teiste tervishoiuteenuse osutajatega ning
muudatus võimaldab hallata terviseandmeid ühtses tervishoiusüsteemis.
Digisaatekirja korral on isikutel võimalik terviseuuringutele saatmisel kasutada lisaks
digiregistratuuri võimalusi.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. märts 2025. a. Jõustumise aeg
on seotud tehniliste arenduste planeeritud valmimisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kaitseressursside Amet korraldab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva
isiku terviseseisundi hindamist ning terviseuuringutele saatmist. Kaitseväeteenistuse seaduse §
26¹ lõikes 3 kehtestatud kaitseministri määruse alusel kaitseväekohustuslase terviseseisundi
hindamisel arstlikuks läbivaatuseks ja terviseuuringuteks nähakse ette kohustuslikud (nt
laborianalüüsid, elektrokardiogramm, röntgen) ja täiendavad terviseuuringud (nt eriarsti
konsultatsioon, erinevad terviseuuringud). Terviseuuringutele suunamise põhjuseks võivad olla
terviseseisundi hindamisel oleva isiku kohta ebapiisavad või puuduolevad terviseandmed
tervise infosüsteemis või muud asjaolud, mis on seotud tervisenõuetele vastavuse
täpsustamisega.
3
Kehtiva korra kohaselt toimub saatekirja vormistamine ja selle saatmine piiratud tehnilise
lahenduse tõttu paberkandjal. Probleem seisneb ka selles, et täiendavale uuringule võib
tervishoiuteenuste pikkade järjekordade tõttu pääseda alles mitme kuu pärast ja isik peab
tagama, et pabersaatekiri säilib kuni arsti vastuvõtuni. Vastasel korral puudub tervishoiuteenuse
osutajal info, mis eesmärgiga isik suunati ja missugust terviseuuringuga seotud teavet
Kaitseressursside Ameti arst soovis täpsustada. Tervishoiuteenuse osutaja omakorda kannab
uuringu tegemiseks vajalikud saatekirja andmed oma infosüsteemi. Kohustuslikele uuringutele
saatmisel enamikule tervishoiuteenuse osutajatele küll terviseuuringute saatekirju ei väljastata,
ent mõni pole nendest veel loobunud. Peale selle, et saatekirjade väljastamine mistahes liiki
uuringutele (kohustuslikud, täiendavad) toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse
tervishoiuteenuse osutajatele, on probleem uuringu vastuste liikumine tervise infosüsteemi. Ka
see, et uuringu vastused jõuaks Kaitseressursside Ameti arstini, toob tervishoiuteenuse
osutajale lisatööd, nagu vastavate e-kirjade vormistamine, terviseuuringute sissekanne jms.
Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseressursside Ameti arsti poolt tehtavad terviseuuringute
suunamised sarnaselt teistele tervishoiuteenuste osutajatele. Muudatuse tulemusel tagatakse, et
terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel. Elektroonne saatekiri tagab ka
suurema andmeturvalisuse.
Aastas vajab terviseseisundi hindamisel terviseuuringuid ligikaudu 3800–4000 tulevast
ajateenijat ning aastas tehakse ligikaudu 40 000 ja enam terviseuuringut. Lisaks eriarsti
konsultatsioonide, analüüside või uuringute suunatakse kaitseväekohustuslane vajaduse korral
täiendavatele terviseuuringutele, mida on aastas kokku ligikaudu 450–600.
Muudatus mõjutab Kaitseressursside Ameti arstide töökorraldust seoses saatekirjade ja nendega
seotud terviseuuringu vastustega. Muudatus lihtsustab Kaitseressursside Ameti arstidel
saatekirja vormistamist, edastamist ja ligipääsu tervishoiuteenuse osutaja tehtud
uuringutulemuste sissekannetele tervise infosüsteemis. Elektroonse saatekirja edastamise
võimaldamisega seotud mõju on Kaitseressursside Ameti arstile märkimisväärne. Samas ei too
muudatus kaasa kohanemisraskust, kuna kaitseväekohustuslaste registri arendamisel
arvestatakse arsti töölaua kasutusmugavust digidokumentidega seotud funktsionaalsuse ja
terviseinfo liikumisega tervise infosüsteemi. Kaitseressursside Ameti arste on kokku 55.
Elektroonse saatekirjaga vähenevad nimetatud arstide tööaja- ja tegevuskulud. Kaob vajadus
pabersaatekirja vormistamise (arsti aeg), väljatrüki (paberi, printeri tahma kulu) ja
pabersaatekirja haldamisega seotud tegevuste järele.
Muudatuse mõju tervishoiuteenuse osutajatele on märkimisväärne. Kaitseressursside Ameti
arstide vormistatud saatekirjad terviseuuringutele ja analüüsidele saamiseks hõlmavad
lepingupartnereid üle Eesti – neid tervisehoiuteenuse osutajaid on kokku umbes 20.
Muudatustega kaob ära paberdokumentide saatekirjadega kaasnenud halduskoormus
tervishoiuteenuse osutajale, kuna määruse muudatuse tulemusel saab terviseuuringuid tegev
tervishoiuteenuse osutaja isikule vormistatud digisaatekirja näha ja menetleda tervise
infosüsteemis.
Terviseuuringutele suunatud isikutele on muudatus positiivne – peale paberdokumendi
elektroonseks muutumise saab elektroonse saatekirja olemasolu korral üleriigilise
digiregistratuuri kaudu iseseisvalt broneerida vastuvõtuaega nii esmakordsel kui ka täiendaval
terviseuuringutele suunamisel.
4
Muudatuse mõju Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele on seotud kaitseväekohustuslaste
registri ja tervise infosüsteemi arendusega. Tegemist on planeeritud tegevusega, mis vajab
vastastikuste süsteemide sünkroonimist.
Muudatus toob kaasa kaitseväekohustuslaste registri arendusvajaduse, et vastava
andmekoosseisu saaks edastada tervise infosüsteemi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks tehakse kaitseväekohustuslaste registri täiendav IT-arendus
digisaatekirjade koostamiseks ja edastamiseks tervise infosüsteemi. Eeldatav arenduskulu on
planeeritud Kaitseväe küberväejuhatuse 2025. aasta eelarves summas 35 000 eurot.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus tagab kaitseväekohustuslaste registri ja tervise
infosüsteemi vahel liidestuse, mille kulu on asutuse eelarves arvestatud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2025. aastal. Määruse jõustumise aeg on seotud
kaitseväekohustuslaste registri arendusega ja tehniliste lahenduste valmimisega
digidokumentide liikumisel registri ja tervise infosüsteemi vahel.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Sotsiaalministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Sotsiaalministeerium 11.02.2025 nr 5-2/25/5
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks kaitseministri määruse muutmise „Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 20250127_EN_tervisenõuded_e saatekiri
20250127_SK_tervisenõuded_e saatekiri Gerli Morell [email protected]