Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise, nende üle

arvestuse pidamise tingimused ja kord ning sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul

lisaõppekogunemise, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja

sõjaseisukorra ajal töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise tingimused

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:

1) riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse ja

avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi koos asutus) või kohaliku omavalitsuse üksuse

koosseisus olevate püsiva riigikaitseülesandega ja selle täitmist toetavate ameti- ja töökohtade

(edaspidi koos töökohustusega ametikoht) määramise tingimused;

2) elutähtsa teenuse osutaja juures olevate püsiva riigikaitseülesandega ja selle täitmist

toetavate töökohtade (edaspidi töökohustusega töökoht) määramise tingimused;

3) töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nendele määratud isikute üle arvestuse pidamise

kord;

4) sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise

tingimused määramise kord.

§ 2. Töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused

(1) Töökohustusega ameti- või töökohti võib määrata asutus ja isik, kellele on seadusega või

seaduse alusel pandud püsiv riigikaitseülesanne (edaspidi püsiva riigikaitseülesandega asutus

või isik).

(2) Töökohustusega ameti- või töökohaks võib määrata ameti- või töökoha, mis on vältimatult

vajalik:

1) püsiva riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või elutähtsa teenuse osutamiseks;

2) püsiva riigikaitseülesandega asutuse või isiku toimepidevuse tagamiseks.

(3) Asutus või kohaliku omavalitsuse üksus võib töökohustusega ameti- või töökohaks määrata

ameti- või töökoha, mis on vältimatult vajalik seaduses või riigi kaitsetegevuse kavas talle

määratud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks.

(4) Elutähtsa teenuse osutaja võib elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse

kinnitatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani alusel töökohustusega töökohaks määrata

töökoha, mida on vältimatult vaja elutähtsa teenuse miinimumtaseme tagamiseks, kui

käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Riigikantseleil, Kaitseressursside Ametil ja elutähtsa teenuse osutaja osas elutähtsa teenuse

toimepidevust korraldaval asutusel on õigus kontrollida töökohustusega ameti- ja töökohtade

määramise nõuete täitmist.

§ 3. Töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nendele määratud isikute üle arvestuse

pidamine

(1) Püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik või elutähtsa teenuse osutaja peab arvestust

tema koosseisus olevate töökohustusega ameti- ja töökohtade ja neil töötavate isikute üle.

(2) Riigikogu Kantselei peab muu hulgas arvestust töökohustusega ametikohal töötavate

Riigikogu liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete üle.

(3) Töökohustusega ameti- ja töökohta arvestatakse täistööajaga ameti- või töökohana. Kui

samal töökohustusega ameti- või töökohal töötab mitu isikut osalise tööajaga, loetakse neist

töökohustusega ameti- või töökohal töötavaks isikuks ainult üks.

(4) Arvestust töökohustusega ameti- ja töökohale määratud isikute üle peetakse töötamise

registris.

§ 4. Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku

suhtes töökohustuse täitmisel rakendatavate piirangute arvestus

(1) Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes

töökohustuse täitmisel rakendatavate piirangute üle peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste

registris.

(2) Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku andmed

esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse töötamise registriga toimuva andmevahetuse

kaudu.

(3) Sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes ei või rakendada töökohustust

lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal, kui ta on vajalik

Kaitseväe sõjaaja ülesannete täitmisel ja Kaitseressursside Amet on riigikaitseseaduse § 48

lõike 6 alusel kehtestanud tähtajalise piirangu tema suhtes töökohustuse rakendamiseks.

(4) Kui sõjaaja ametikohale nimetatud isik märgitakse töötamise registris töökohustusega

ameti- või töökohal töötavaks isikuks, on Kaitseressursside Ametil õigus 60 päeva jooksul

kande tegemisest arvates teavitada märke teinud asutust või isikut lõikes 3 nimetatud piirangust

püsiva riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rakendamisel.

(5) Enne lõikes 3 nimetatud piirangu kehtestamist selgitab Kaitseressursside Amet koostöös

tööandja ja Kaitseväega välja, millised on võimalused isiku asendamiseks töökohustusega

ameti- või töökohal ning sõjaaja ametikohal.

(6) Lõikes 4 nimetatud teavituses tuleb märkida tähtaeg, mille jooksul peab tööandja arvestama

töötaja suhtes töökohustuse täitmisel rakendatava piiranguga.

(7) Kui tööandja ei nõustu Kaitseressursside Ameti määratud piiranguga, on tööandjal õigus

pöörduda taotlusega valdkonna eest vastutava ministeeriumi või elutähtsa teenuse

toimepidevust korraldava asutuse poole piirangu tühistamiseks.

§ 5. Rakendussätted

(1) Vabariigi Valitsuse 23.09.2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega

ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Vabariigi Valitsuse 09.08.2018. a määrus nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures

täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse

pidamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(3) Määrus jõustub 1. märtsil 2025. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

EELNÕU

06.02.2025

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Riigikaitseseaduse muutmine

Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Kaitseväe korralduse andmine ja selle täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal

(1) Kaitsevägi võib anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja

muule avaliku võimu kandjale kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal korralduse, kui see on vältimatult vajalik riigi

julgeolekut ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks ning riigi sõjaliseks

kaitsmiseks või selle vahetuks ettevalmistamiseks. Korralduse andmisel tuleb arvestada asutuse

ja isiku pädevust, samuti võimalust korraldust täita.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse võib anda:

1) haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks;

2) toimingu sooritamise lõpetamiseks või toimingu sooritamise keelamiseks;

3) toimingu sooritamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;

4) haldusakti osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks

tunnistamiseks;

5) haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise osaliseks või täielikuks

peatamiseks;

6) seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal

antud korraldus tuleb täita viivitamatult, kui korralduse andnud asutus või isik ei ole määranud

teistsugust tähtaega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldusele ei kohaldata haldusmenetluse

seadust.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata, võib

korralduse andja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või

sõjaseisukorra ajal täita enda antud korralduse selle saaja nimel ise järgmiselt:

1) andes haldusakti, sõlmides halduslepingu või tehes toimingu;

2) muutes haldusakti või halduslepingut;

3) lõpetades toimingu tegemise või tagades toimingu tegemisest hoidumise;

4) tunnistades haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks;

5) peatades haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise;

6) täites seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil.“;

2) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Piirava meetme haldusakt muutub kehtetuks, kui kõrgendatud kaitsevalmidus,

sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon, mille ajal on vastava piirava meetme

kohaldamine lubatud, lõppevad.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 103 järgmises sõnastuses:

„§ 103. Õigusaktide kohaldamine ja rakendamine kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

(1) Kui seaduse alusel kehtestatud õigusnormid takistavad vahetult riigi sõjalist kaitsmist, võib

kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni või demobilisatsiooni läbiviimiseks

Kaitsevägi jätta täitmata:

1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid;

2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid;

3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;

4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid;

5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid;

6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid;

7) muu hulgas teiste valdkondade seaduse alusel kehtestatud normid, välja arvatud riigisaladust

ja salastatud välisteavet reguleerivad õigusaktid.

(2) Kaitsevägi võib vajaduse korral rakendada lõike 1 punktides 1–7 nimetatud abinõusid

proportsionaalselt, ulatuses, mis on sõjalise riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vältimatult

vajalik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud normidest kõrvalekaldumise korral tuleb tagada

isikute ohutus.“;

4) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Kaitseväe pädevus kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal“;

5) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib Kaitsevägi lisaks oma ülesannetele ja õigustele

üldise kaitsevalmiduse ajal:

1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel ning korraldusi

käesoleva seaduse § 91 sätestatud tingimustel;

2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel;

3) jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla-

ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse käesoleva seaduse §-s 103

sätestatud korras.“;

6) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhatajalt ja Kaitseväe juhataja

volitatud ülemalt“ sõnaga „Kaitseväelt“;

7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Sõjaseisukorra ajal otsustab sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse

või osalevad Kaitseväe üksused Kaitseväe juhataja.“;

8) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠18. Vabariigi Valitsuse, peaministri, sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutava

ministri ja Kaitseväe pädevus sõjaseisukorra ajal“;

9) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises

sõnastuses:

„(4) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem lisaks

oma ülesannetele ja õigustele üldise ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada või sõlmida

relvarahu ja katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida

selle tingimusi.

(5) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitsevägi lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise ja

kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda korraldusi käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 ja §-s 91

sätestatud tingimustel.

(6) Sõjaseisukorra ajal, samuti Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral, võib

Kaitsevägi jätta lahingutegevuse käigus või vahetult selle ettevalmistamiseks kohaldamata

käesoleva seaduse § 103 punktides 1–6 nimetatud valdkondi reguleerivad seaduse sätted, kui

see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning seadustes ettenähtud normide

järgimisel ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi

põhiseadust ja välislepingut ning arvestada kehtivat õigust niivõrd, kui see on riigi sõjalisel

kaitsmisel võimalik.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise

humanitaarõiguse normide järgimisest.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisest teavitab Kaitsevägi viivitamata kaitseministrit,

kes teavitab omakorda Vabariigi Valitsust. Vabariigi Valitsus võib nõuda, et Kaitsevägi täidaks

õigusakte osas, mille täitmisest kõrvale kalduti, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista

vahetult riigi sõjalist kaitsmist.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

„§ 241. Õigusnormide täitmine mobilisatsiooni ajal

(1) Mobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata käesoleva seaduse §-s 103 nimetatud

normid nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 18 lõikes 9

sätestatud teavitamise korda.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

„§ 281. Õigusnormide täitmine demobilisatsiooni ajal

(1) Demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata käesoleva seaduse §-s 103 nimetatud

normid nii kaua, kuni see takistab vahetult demobilisatsiooni eesmärgi täitmist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 18 lõikes 9

sätestatud teavitamise korda.“;

12) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja

julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning

hangete korraldamine.“;

13) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ja elluviimisel ning muu hulgas sõjalise abi andmiseks ja vahendamiseks

riigihankeid.

(12) Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu

artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus korraldusega.“;

14) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks ning seadust täiendatakse §-dega 341 ja 342 järgmises

sõnastuses:

„§ 341. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti Vabariigi, rahvusvahelise

organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning

elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine

(1) Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti Vabariigi ja

rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ning elluviimisel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsus, millega kaasneb Kaitseväe üksuste

lähetamine väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi, tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi

Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni

esimehele.

§ 342. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel

Kaitseväe osalemise otsustamine

Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel

õppusel otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.“;

15) paragrahvi 35 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ning elluviimine.“;

16) paragrahvi 37 pealkirjast ja lõikest 1 jäetakse välja sõna „rahvusvahelisel“;

17) paragrahvi 46 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise, nende üle

arvestuse pidamise tingimused ja korra ning sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul

lisaõppekogunemise, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja

sõjaseisukorra ajal töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise tingimused, kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.“;

18) paragrahvi 48 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 48. Riigikaitselise töökohustuse tekkimine, rakendamine ja peatumine“;

19) paragrahvi 48 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 4–7

järgmises sõnastuses:

„(4) Kui isik on enne riigikaitselise töökohustuse tekkimist nimetatud sõjaaja ametikohale,

täidab ta riigikaitselist töökohustust kuni sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumiseni.

(5) Riigikaitseline töökohustus rakendub kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Riigikaitseülesandega asutus või isik võib üldise

kaitsevalmiduse ajal otsustada riigikaitselise töökohustuse rakendamise haldusakti või

otsusega.

(6) Kaitseressursside Amet võib üldise kaitsevalmiduse ajal seada sõjaaja ametikohale

nimetatud isiku suhtes tähtajalise piirangu rakendada riigikaitselist töökohustust

lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal.

Kaitseressursside Amet arvestab piirangu seadmisel isiku sõjaaja ametikohta ja muid riigi

sõjalise kaitse võime tagamisel olulisi asjaolusid ning käesoleva seaduse § 46 lõike 3 alusel

määrusega kehtestatud töökohustuse rakendamise piiramise tingimusi.

(7) Riigikaitseline töökohustus peatub, kui isik asub täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.“;

20) paragrahvi 821 lõikeid 7 ja 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.“;

21) paragrahvi 8211 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „võib haldusorgan määrata kindlaks, millist

kohustust on adressaat kohustatud täitma“ tekstiosaga „tuleb võimaluse korral esimesena täita

riigi sõjalise kaitse tagamiseks pandud kohustus“;

22) paragrahvi 8215 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste

koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle.

(2) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(3) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja

korraldamise eest vastutav minister määrusega.

(4) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse:

1) registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg;

3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

4) andmevahetus teiste andmekogudega;

5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korraldusküsimused.

(5) Mobilisatsiooniregister sisaldab järgmisi andmeid:

1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed;

2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku

andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed;

3) sõjaaja üksuse varustatuse andmed.

(6) Mobilisatsiooniregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Mobilisatsiooniregistrisse kantud

isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;

2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.

(7) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi peale

isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.“;

23) seaduse 52 peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 8216 järgmises sõnastuses:

„§ 8216. Kaitseplaneerimise infosüsteem

(1) Kaitseplaneerimise infosüsteem on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse

planeerimise ning kaitsevõimekuse korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja

äriprotsesside haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ning ressursside, hankevajaduste

kavandamise ja eelarveliste otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala

strateegiliste andmevarade üle.

(2) Kaitseplaneerimise infosüsteemi vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(3) Kaitseplaneerimise infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku hariduse ja töökogemuse andmed;

3) isiku kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed.

(4) Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna

eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse.

1) infosüsteemi ülesehitus

2) infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

3) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem

tähtaeg;

4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

5) andmevahetus teiste andmekogudega;

6) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;

7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

8) muud korraldusküsimused.

(5) Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole

sätestatud lühemat tähtaega. Kaitseplaneerimise infosüsteemi kantud isikuandmeid säilitatakse

peale isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;

2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses

viibimise ajaks;“;

2) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel

tegevteenistuses.“.

§ 3. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduse § 40 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses, hädaolukorra

seaduses, riigikaitseseaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud tingimustel ning

korras.“;

2) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jõu kasutamine käesoleva peatüki tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi,

relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse

ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises

koostöös.“;

3) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete

täitmiseks.“;

4) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel

välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja

asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse

antud õigustest ning seatud piirangutest.“;

5) paragrahvi 481 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 481. Vahetu sunni ja erivahendite kasutamine demineerimistööl

Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi

kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 241 ettenähtud alusel ja korras ning

korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras ning ametirelva päästeseaduse §-s 261 ettenähtud juhul.“;

6) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel ning §-s 821

sätestatud juhul ja korras;“;

7) paragrahvi 49 lõikes 5 asendatakse sõnad „enesekaitse vahendite“ sõnaga

„enesekaitsevahendite“ ning lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2“.

§ 5. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale ei nimetata

politseiametnikku või päästeteenistujat.“;

2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „õppe- või töökoha“ tekstiosaga „ning

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha,“;

3) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele

reservis olevat isikut, kelle suhtes ei ole töökohustuse rakendamist riigikaitseseaduse § 46

lõike 3 alusel määrusega kehtestatud tingimustest lähtuvalt ning sama seaduse § 48 lõikes 6

sätestatult tähtajaliselt piiratud.“;

4) paragrahvi 15611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, kui isiku suhtes töökohustuse

rakendamist ei ole riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud tingimustest

lähtuvalt ning sama seaduse § 48 lõikes 6 sätestatult tähtajaliselt piiratud;“.

§ 6. Raudteeseaduse muutmine

Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Avaliku raudtee kasutamise piirangud

(1)Vabariigi Valitsus võib piirata avalikul raudteel raudteeteenuse osutamist, kui seda on vaja

põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu

ajal riigikaitseülesande täitmiseks või kui seda on vaja riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle

ettevalmistamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju kannab

piirangu kehtestaja.“.

§ 7. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 134 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, mis ei ole

Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse

alusel;“;

2) paragrahvi 170 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme riigi, mis ei

ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva

erimenetluse alusel;“.

§ 8. Sadamaseaduse muutmine

Seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

㤠361. Sadama kasutamise piirangud

(1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja

põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu

ajal riigikaitseülesande täitmiseks või kui seda on vaja riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle

ettevalmistamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju kannab

piirangu kehtestaja.“.

§ 9. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või

mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“;

2) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või

mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“.

§ 10. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

1

24.01.2025

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on eluliselt oluline kindlustada Eesti sõjalise kaitse

vundamenti, mis koosneb ennustatavast eskalatsiooniredelist, selgest juhtimisstruktuurist,

kokkuharjutanud reservväest ja initsiatiivil põhinevast realistlikust planeerimisest, mida toetab

praegune riigikaitseline rollijaotus. Et riigi sõjalise kaitse vundament oleks tugev ega killustuks,

tehakse õigusaktides vajalikud muudatused, millega seatakse õiguslikud raamid riigi edukaks

kaitsmiseks.

Eelnõuga muudetakse riigikaitseseadust (edaspidi RiKS), avaliku teenistuse seadust (edaspidi

ATS), hädaolukorra seadust (edaspidi HOS), Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS),

kaitseväeteenistuse seadust (edaspidi KVTS), raudteeseadust (edaspidi RdtS), riigihangete

seadust (edaspidi RHS), sadamaseadust (edaspidi SadS) ja töölepingu seadust (edaspidi TLS),

lähtudes järgmistest aspektidest:

• Kaitsevägi peab saama arvestada riigi sõjalisel kaitsmisel selleks ette nähtud

kokkuharjutanud reservarmeega. See tähendab ühelt poolt seda, et iga okas loeb, ja

teisalt seda, et senine riigikaitselise töökohustuse regulatsioon vajab reformimist.

Praeguseks on nende isikute hulk, kes on vabastatud lisaõppekogunemisest ja sõjaaja

ametikoha ülesannete täitmisest riigikaitselise töökohustuse tõttu, kasvanud määral, mis

võib hakata pärssima sõjaaja üksuste isikkoosseisu mehitamist. Reservarmee löögijõu

tugevdamiseks tehakse vajalikud muudatused RiKSis, KVTSis, ATSis ja TLSis.

• Peale isikkoosseisu vajab Kaitsevägi sõjaks vahetult valmistumisel ehk kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal teatud piiravaid meetmeid ja korralduste andmise õigust nii, nagu

HOSis on sätestatud asjakohased pädevused ja õigused hädaolukorda lahendavale

asutusele. Samuti on vaja täpsustada Kaitseväe jõu kasutamise regulatsiooni. Vajalikud

muudatused tehakse RiKSis ja KKSis.

• Eesti õiguskord peab arvestama ka Kaitseväe vajadusega kalduda sõja ajal kõrvale

rahuajaks mõeldud õigusaktidest. Sõda on kiiresti muutuv ja etteaimamatu olukord, kus

kaalul on riigi säilimine ning on vaja kasutada riigikaitselisi abinõusid, millega ei ole

rahuaja õigusloomes arvestatud. Põhiseadusest tulenev riigi iseseisvuse ja sõltumatuse

kaitsmise kohustus peab olema reegel ning seaduses on sätestatud vaid teatud erandid,

mida riik ei tohi isegi riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamisel teha. Selleks on eelkõige

ius cogens’i ja humanitaarõiguse normide järgimine. Asjakohane muudatus tehakse

RiKSis.

• Kollektiivkaitse tõhusaks rakendamiseks tuleb olukorras, kus liitlasvägede siirmine on

möödapääsmatu, tagada operatiivne üksuste vastuvõtmine ja liigutamine. Selline

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

2

vägede siirmine toob ajutiselt kaasa piirangud sadamates ja raudteel ning sellest

lähtudes täpsustatakse asjakohast regulatsiooni SadSis ja RdtSis.

• Eesti kindlustab sõjalise kaitse vundamenti lisaks kollektiivkaitsele ka laiemalt

Euroopas. See tähendab, et Eesti sõjaline kaitsmine algab Ukrainast. Eesti on andnud

Ukrainale sõjalist abi ja see abi, mis on tänu poliitilisele tahtele realiseerunud, tuleb

sätestada ka seaduses. Asjakohane muudatus tehakse RiKSis ning RHS-is.

• Eelnõuga kaasajastatakse ka RiKS andmekogude peatükki.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ja kaitsevalmiduse

osakonna ametnikud koostöös Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) ja Kaitseväega. Eelnõu

koostamise eest vastutab õigusosakonna juhataja Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti

keele vanemtoimetaja Helen Noormägi.

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

• riigikaitseseadus (RT I, 14.03.2023, 31);

• avaliku teenistuse seadus (RT I, 02.05.2024, 21);

• Kaitseväe korralduse seadus (RT I, 21.06.2024, 14);

• kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 20.02.2024, 5);

• raudteeseadus (RT I, 08.10.2024, 16);

• riigihangete seadus (RT I, 07.06.2024, 11);

• töölepingu seadus (RT I, 02.05.2024, 28).

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlemine on põhjendatult

kiireloomuline. Osaliselt on eelnõus kajastatud küsimusi käsitletud tsiviilkriisi ja

riigikaitseseaduse eelnõu väljatöötamise ja koostamise käigus. Praegusel juhul on tegemist

riigikaitset reguleeriva seaduse muutmisega: kehtivas riigikaitseseaduses tehakse seoses

muutunud julgeolekuolukorraga vajalikud marginaalsed muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on kindlustada riigi sõjaliseks kaitsmiseks vundament, mis võimaldaks

Ukraina sõja õpituvastustest lähtudes rakendada kõiki õigusriigile kohaseid ja riigi kaitsmiseks

vajalikke abinõusid olenevalt olukorra tõsidusest.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

3

Eelnõu §-ga 1 muudetakse RiKSi.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse RiKSi §-ga 91.

RiKS §-s 9 on sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juhtimise üldnorm.

Kõrgendatud kaitsevalmidust juhib peaminister. Teatud juhtimispädevus on ka Vabariigi

Valitsusel, Kaitseväe juhatajal ning siseministril ja kaitseministril. Üldnormi kohaselt saab

Kaitseväe juhataja anda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kaitseväevälistele subjektidele

haldusakte ja sõjaseisukorra ajal korraldusi. Kaitseväe juhatajal puudub kehtiva õiguse kohaselt

õigus anda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kaitseväevälistele subjektidele korraldusi, mis on

vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks või riigi

sõjaliseks kaitsmiseks või vahetult selle ettevalmistamiseks. Selline haldusorgani korralduste

andmise õigus on näiteks HOS § 14 lõike 41 alusel hädaolukorda lahendaval asutusel ilma

Vabariigi Valitsuse volituseta. Olenemata sellest, et hädaolukorda ei kinnita ega kuuluta välja

Riigikogu, on ikkagi hädaolukorda lahendavale asutusele kui haldusorganile vahetute

korralduste andmise õigust peetud põhjendatuks. Samast loogikast tuleb lähtuda ka riigikaitse

valdkonnas. Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, demobilisatsioon ja sõjaseisukord on

olenevalt eskalatsioonitasemetest riigikaitseseisundid, mis oma olemuselt on riigi säilimise

seisukohalt eksistentsiaalsemad kui hädaolukord, ning lähtudes asjaolust, et kõrgendatud

kaitsevalmiduse peab heaks kiitma Riigikogu ning ka mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja

sõjaseisukorra peab välja kuulutama Riigikogu, siis sätestatakse eelnõukohase õigusriigile

kohane instrument ehk korralduste andmise õigus erinevates riigikaitseseisundites ka

Kaitseväele (§ 91 lõige 1).

Korralduse andmine on muudatuse kohaselt rangelt piiritletud ja korralduse andmisel tuleb

korralduse andjal hinnata, kas korraldust on üldse võimalik täita. Korraldust saab anda juhul,

kui see on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või

tõrjumiseks. Näiteks saab Kaitsevägi kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda korralduse

kohaliku omavalitsuse üksusele või Transpordiametile ühistranspordi ümberkorraldamiseks,

kui on vaja tagada üksuste takistamatu liikumine või tõkestada ja tõrjuda ohtu.

Kaitseväe poolt korralduse andmise otsustab Kaitseväe juhataja oma asutuse siseselt. Seda saab

teha Kaitseväe juhataja ise või volitada selle õiguse asutusesisese haldusaktiga Kaitseväes

tegevteenistuses olevale tegevteenistujale või teenistuses olevale ametnikule.

Eelnõukohase § 91 lõikega 2 täpsustatakse Kaitseväe poolt korralduse andmise toimingut ja

vormi. Samuti sätestatakse korralduse täitmise viis ja aeg. Kaitsevägi võib möödapääsmatul

juhul anda korralduse, et täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu

avaliku võimu kandja annaks välja oma pädevuse piires olevaid haldusakte või teeks oma

pädevuse piires olevaid toiminguid. Samuti sätestatakse õigus anda korraldus nimetatud

subjektidele selleks, et nad peataksid mõne toimingu osaliselt või täielikult. Lisaks võib osutuda

vajalikuks mõne haldusakti osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu

kehtetuks tunnistamiseks või seaduse või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil

täitmiseks.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

4

Eelnevalt toodud näite varal saab Transpordiamet või kohaliku omavalitsuse üksus anda

haldusakti ühistranspordi liikluse ümberkorraldamiseks või anda korralduse kohalike teetööde

ajutiseks peatamiseks. Tingimusena sätestatakse, et kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal antud korraldus tuleb täita

viivitamatult, kui korralduse andnud isik ei ole määranud teistsugust tähtaega.

Kuna korralduse täitmine võib teatud manöövrite tegemisel osutuda ülioluliseks, siis

sätestatakse kohustus, et korraldus tuleb täita viivitamata. Olukorras, kus korralduse täitmine

sõltub konkreetsetest asjaoludest, on sätestatud võimalus, et kui korralduse andja kehtestab

korralduse täitmiseks tähtaja, siis tuleb korraldus selle tähtaja jooksul täita. Selliselt antud

korraldusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust. Näiteks ei pea haldusorgan korralduse

andmisel järgima haldusmenetluse seaduses sätestatud tavapäraseid tähtaegu ega kohaldama

ärakuulamist ega võimaldama tavapärases korras selle vaidlustamist. Lisaks sätestatakse

eelnõuga, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks

täitmata, võib korralduse andja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal täita enda antud korralduse selle saaja nimel ise

järgmiselt:

1) andes haldusakti, sõlmides halduslepingu või tehes toimingu;

2) muutes haldusakti või halduslepingut;

3) lõpetades toimingu tegemise või tagades toimingu tegemisest hoidumise;

4) tunnistades haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks;

5) peatades haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise;

6) täites seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse piirava meetme haldusakti kehtivust kõrgendatud

kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. See tähendab, et kui

näiteks piirava meetme haldusakt antakse kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja see on näiteks

kohane ka sõjaseisukorra ajal, siis ei muutu see haldusakt kehtetuks kõrgendatud

kaitsevalmiduse lõppemisel, vaid kehtib ka sõjaseisukorra ajal ilma sama piirava meetme

haldusakti andmata. Sätte eesmärk on vältida liigset bürokraatiat, mis kriitilisel hetkel võib

osutuda ebamõistlikuks takistuseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse üldnorm õigusaktide kohaldamiseks ja rakendamiseks

kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Eelnõuga piiritletakse

konkreetsed valdkonnad, mille puhul võib Kaitsevägi kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kalduda seaduse alusel kehtestatud õigusaktidest

kõrvale. Selle muudatusega ei looda uut õigust, sest kehtiva RiKSi kohaselt on Kaitseväel õigus

jätta täitmata igasugused määrused ja haldusaktid, olenemata sellest, millist valdkonda need

reguleerivad. Eelnõuga piiritletakse täpsemad valdkonnad, millest selliseid möödapääsmatuid

kõrvalekaldumisi võib teha.

Eelnõu kohaselt võib Kaitsevägi kalduda kõrvale järgmiste määruste, korralduste, otsuste või

käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest: 1) relvade ning lahing- ja laskemoona käitlemist

reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad

õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;

4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

5

ja -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid ning 6) avalik-õiguslikke lubasid,

heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid.

Teiste valdkondade seaduse alusel antud õigusnormid võib jätta täitmata, kui see on vältimatult

vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet puudutavate normide

täitmata jätmist eelnõuga ette ei nähta. Vajalikud erisused tuleb sätestada asjaomastes

riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides.

Sättes sisaldub avatud loetelu valdkondadest, mida kõnealuste õigusaktidega reguleeritakse.

Sättes on nimetatud valdkonnad, milles on tavaolukorra reguleerimiseks kehtestatud nõuetest

kõrvale kaldumine kõige tõenäolisem. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja

lahendada väga erinevaid probleeme, millega regulatsiooni kehtestamisel ei ole arvestatud.

Kõiki neid olukordi ei ole võimalik ette näha ning seetõttu ei saa ka ammendavat loetelu

kehtestada. Tüüpjuhud, milles on suure tõenäosusega vaja mõnest kehtivast normist kõrvale

kalduda, on järgmised:

1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid.

Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla edasilükkamatult vajalik transportida ning

hoiustada senisest tunduvalt suuremas mahus, kogustes ja tingimustes relvi ning lahing- ja

laskemoona. Näiteks on kiiresti vaja hajutada relvi, lahing- ja laskemoona, mille hoiustamise

tingimused ei vasta rahuaegsetele standarditele, kuid mille tulemusel on võimalik päästa riigi

sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalikku varustust. Samuti peab teave relvade, laske- ja

lahingumoona transpordi ja paigutuse kohta olema salajane, mistõttu ei ole võimalik teha

tavaolukorras ettenähtud teavitusi ega kooskõlastusi. Kui relvad ning lahing- ja laskemoon

lahingutegevuse käigus hävivad on neid vaja suurtes kogustes juurde hankida või toota ning

sellisel juhul ei ole võimalik järgida ette nähtud käitlemisnõudeid. Lahingutegevuse käigus on

vaja ka lõhkematerjali käidelda tavapärasest tunduvalt suuremas koguses ning rahuaegsetest

tingimustest erinevalt;

2) ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid. Kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja võtta ehitisi kasutusele teisel eesmärgil, kui on ehitisele

määratud kasutusotstarve (nt spordisaali kasutamine haiglana, tsiviilhoonete kasutamine

sõdurite ühiselamuna). Samuti võib olla vaja ületada ehitise projekteerimisel arvestatud ning

ehitus- ja kasutusloa väljastamisel lubatud maksimaalset kasutajate hulka (nt koondada mitme

kooli või lasteaia lapsed ühe asutuse ruumidesse). Samuti võib olla vaja kiireloomuliselt

ehitada, rekonstrueerida või lammutada ehitis, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks või mis

takistab riigi sõjalist kaitset. Kaitserajatiste ehitamisel või riigikaitseks vajalike vahendite

hoiustamisel võib samuti olla vaja sätestatud regulatsioonist teatud ulatuses kõrvale kalduda

(nt naftasaaduste hoidla kasutamise kohta detailse dokumentatsiooni omamise regulatsioon);

3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid. Manöövrite tegemisel

on vaja kalduda kõrvale silla või muu teeosa kandevõime normidest või üldiselt teedele esitatud

nõuetest. Samuti võib olla vaja kasutada erateed ilma omanikult luba küsimata. Manöövrite

tegemisel võib olla vaja eirata tee omaniku või valdaja paigaldatud liikluskorraldusvahendeid

(nt sõita ühesuunalisel teel vastassuunas). Samuti ei pruugi olla võimalik täita kõiki sõidukitele,

sealhulgas Kaitseväe sõidukitele, ning sõitjate vedamiseks kehtestatud norme (nt on sõitjate

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

6

veoks kohandatud veoautode puhul sätestatud seljatoe kõrgus istelavatsist, mis peab olema

vähemalt 500 mm);

4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid. Kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja koostada dokumente ilma tavapärast asjaajamiskorraga

kehtestatud kooskõlastuste protseduuri läbimata. Samuti võib olla vaja koostada dokument muu

kui tavaolukorras kasutamiseks kehtestatud dokumendivormingu kohaselt. Tuleb arvestada, et

volitust saab kohaldada üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks ning

sellega seotud menetlustoiminguteks. Nii ei saa selle volituse alusel jätta Kaitsevägi või

kaitseväelane lihtsalt erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra kehtivuse ajal järgimata näiteks

asjaõiguslike tehingute või testamendi vorminõudeid, mis ei ole kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ega sõjaseisukorraga seotud;

5) looduskaitse ja -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid. Kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja kasutada loodusressursse või looduskaitse all olevat ala riigi

kaitsmiseks. Nii võib olla vaja pesitsusperioodil langetada metsa, kaevata looduskaitsealal

kaevikuid, võtta looduskaitse all olevast veekogust vett või läbida looduskaitse all olevat

veekogu sõidukiga, isegi kui selle tõttu saab kahjustada looduskaitse all olev looma-, taime- või

putukaliik;

6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid. Kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja teha tegevusi, mille tegemiseks on tavaolukorras kehtestatud

loakohustus. Loakohustus võib olla majandustegevuses osalemiseks (tegevusload), kutsealal

tegutsemiseks (registreeringud), aine käitlemiseks (käitlusload) ja ressursi kasutamiseks

(kaevandus- ja muud ressursi kasutamise load). Näiteks võib olla kõrgendatud kaitsevalmiduse

ajal vaja kaevandada liiva, kruusa või kujundada ümber maastikku, paisutada vett või lõhkuda

tamm, et takistada vaenlase liikumist või liikuda ise läbi loodusliku tõkke (jõgi);

7) lisaks nähakse eelnõuga ette võimalus kalduda kõrvale muid valdkondi reguleerivatest

määrustest, korraldustest ja muudest sarnastest haldusaktidest. Sellised normid võivad olla

näiteks tollideklaratsioonid või muud määrusega sätestatud tolliformaalsused, mida vahetult

riigi sõjaliseks kaitseks ettevalmistamisel ja liitlaste vastuvõtmisel kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal ei ole mõistlikest pingutustest lähtudes võimalik täita või järgida.

Eelnõukohase § 103 lõigetega 2 ja 3 sätestatakse meetme rakendamise olulise tingimusena

proportsionaalsuse ning isikute ohutuse tagamise nõue. Seega peab Kaitsevägi iga kord

hindama, kas näiteks relvade käitlemise nõuetest kõrvalekaldumine on riigi sõjalise kaitse

eesmärgi saavutamiseks selles konkreetses olukorras proportsionaalne ja eesmärgipärane, ning

abinõu rakendamisel tuleb tagada isikute ohutus.

Eelnõu § 1 punktidega 4–6 täpsustatakse Kaitseväe pädevust kõrgendatud kaitsevalmiduse

ajal ja lisatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse juhtimise sättesse Kaitseväe korralduse andmise

õigus. Kui eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 muudatused olid seotud riigikaitseseisundite

juhtimispädevuse üldnormi täiendamisega ning korralduse andmise vormi ja täitmise viisiga,

siis nimetatud punktides määratletakse konkreetses riigikaitseseisundis ehk kõrgendatud

kaitsevalmiduses erinorm Kaitseväe poolt korralduse andmiseks.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

7

Eelnõu § 1 punktiga 7 reguleeritakse sõjaseisukorra ajal Kaitseväe isikkoosseisu suuruse ja

Kaitseväe üksuste osaluse otsustamist. Kehtiva RiKSi järgi on nii, et kui enne sõjaseisukorra

väljakuulutamist määrab Vabariigi Valitsus sõjalisse kaitsesse vaid osa ressursist ja seejärel

kuulutatakse välja sõjaseisukord, siis reservi jäänud osa hõlmamine on reguleerimata. Eelnõu

§ 1 punktiga 8 nähakse ette reservi jäänud osa isikkoosseisu hõlmamise regulatsioon, andes

otsustusõiguse Kaitseväe juhatajale.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 täiendatakse RiKS § 18, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse,

peaministri, sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja

pädevust sõjaseisukorra ajal.

Punktiga 9 lisatakse pädeva haldusorganina Kaitsevägi ja seetõttu muudetakse RiKS § 18

pealkirja.

Punktiga 10 muudetakse RiKS § 18 lõiget 4 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 5–9.

Muudatus hõlmab Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe pädevuste erinevusi sõjaseisukorra ajal.

Eelnõuga tuuakse sisse Kaitseväe pädevus sõjaseisukorra ajal kaitseväeväliste subjektide suhtes

ehk halduseväliste subjektide suhtes ning õigus kalduda kõrvale seaduses sätestatud normidest.

Lisatava lõike 6 kohaselt antakse Kaitseväele õigus sõjaseisukorra ajal kalduda kõrvale teatud

valdkondi reguleerivatest seadustes sätestatud õigusnormidest. Need valdkonnad on täpsemalt

lahti seletatud käesoleva seletuskirja eelnõu § 1 punkti 4 selgituste juures. Seaduses sätestatud

nõuetest kõrvalekaldumist on lubatud näiteks liiklusseaduse § 84 liiklusjärelevalve tagamiseks

ja muude avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Seaduses sätestatud õigusnormidest

kõrvalekaldumine on pigem erandlik ja üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida ka avaliku

võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse

põhimõttena põhiseaduse §-de 3 ja § 13 kohaselt avalikule võimule siduv ning seadused

kaitsevad igaühte muu hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus

ei ole piiramatu, vaid seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve

tagamiseks. Nii on ka riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik

ja vajalik piirata teatud juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise

kaitse valdkonnas on olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnorme täites ei ole võimalik riigi

iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase

tegevuse tõttu, tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel

asjaoludel. Riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilimine on ülekaalukas avalik hüve, mille kaitseks

tuleb kasutusele võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut

erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki

piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ette näha ka kõikides eriseadustes

rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest

kõrvalekaldumise volitus.

Seadused on koostatud tavaolukorda arvestades. Eelnõu koostamisel on kaalutud ka seda, et

lisada eriseaduste kohaldamisala sätetesse erand, et seadust ei kohaldata sõjaseisukorra ajal või

agressiooni tõrjumisega seotud kriisiolukorra lahendamisel. Nii ulatuslik erand oleks

eemaldanud kogu Kaitseväe sõjalise riigikaitse tegevuse teatud seaduste kohaldamisalast ning

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

8

oleks tekitanud seega õiguslünga. Õigusselguse huvides loobuti seaduste kohaldamisala

välistusest ja piirduti volituse andmisega otsustada konkreetsetel juhtudel seaduse täitmata

jätmine.

Seaduse täitmata jätmine on üksikjuhtumi otsustus, mida tuleb õiguslikult käsitleda koos

sellega seotud meetme kohaldamisega. Seaduse täitmata jätmise otsustus toob kaasa selle, et

meede, milleks puudus õiguslik alus või mis oli keelatud, on riigi sõjalisel kaitsmisel lubatud

niivõrd, kui see on iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks hädavajalik.

Lisatavates lõigetes 7–9 täpsustatakse lisapõhimõtteid, mida tuleb arvesse võtta, kui on vaja

rakendada avaliku võimu volitust jätta seaduses või seaduse alusel kehtestatud norm täitmata.

Ka lahingutegevuse käigus või sõjaseisukorra ajal ei tegutse riik väljaspool õiguskorda.

Õiguskorra põhialusena kehtivad põhiseaduse ja välislepingute normid niivõrd, kui see on

sõjaseisukorra lahendamisel võimalik. Põhiseaduses määratud riigiorganid jätkavad neile

põhiseaduse ja välislepingutega pandud ülesannete täitmist ka Kaitseväe suhtes sõjaseisukorra

ajal niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamist arvestades võimalik. Sealjuures on oluline

arvestada, et rahvusvahelise humanitaarõiguse normid kehtivad ka lahingutegevuse käigus ja

sõjaseisukorra ajal, sest need normid on kehtestatud just nende olukordade lahendamiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 sätestatakse, et lisaks kõrgendatud kaitsevalmidusele võib ka

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal jätta täitmata seaduse alusel kehtestatud õigusnormid

eelnõukohase § 103 lõigetes 1–7 nimetatud valdkondades. Seda ainult juhul, kui see takistab

vahetult riigi sõjalist kaitsmist ja seni, kuni see on vajalik kas mobilisatsiooni või

demobilisatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Kuigi mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

seaduse alusel kehtestatud õigusnormidest kõrvale kaldumise üldnorm on sätestatud

eelnõukohases §-s 103, tuleb asjaomane säte lisada ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni

reguleerivatesse sätetesse, et säilitada riigikaitseseaduse normide ülesehituse senine

süsteemsus.

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö regulatsiooni abi

andmise ja vahendamise ning selleks riigihangete korraldamisega.

Muudatuse eesmärk on luua riigisiseses õiguses selge õiguslik alus sellele, et rahvusvaheline

sõjaline koostöö hõlmab ka Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste

kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamise ning elluviimise raames abi andmist, sealhulgas

sõjalise abi andmist ja vahendamist ning riigihangete korraldamist.

Muudatus on tingitud praktilisest vajadusest, kuna Eesti on andnud ja annab jätkuvalt Ukrainale

mitmesugust abi , sealhulgas varustab relvade ja laskemoonaga. Tegemist on olnud selgelt

poliitilise tahtega, mis tuleb aga ka õiguslike lünkade tõttu seaduses täpsustada.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) on eelkõige Kaitseministeeriumi

valitsemisala hankeid tegev asutus, kuid rahvusvahelise koostöö raames on leitud, et RKIK

võiks oma oskusteavet kasutades teha riigihankeid ka teiste riikide asutustele (eelkõige teiste

riikide kaitseministeeriumidele või kaitsevägedele). Samuti on Euroopa Liidu Nõukogu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

9

määranud RKIKi mitme Euroopa rahutagamisrahastu projekti elluviijaks1. Vabariigi Valitsuse

seaduse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheline kaitsekoostöö, mille

raames kõnesolevaid tehinguid tehakse. 2024. aasta riigieelarve seadusesse lisati

erandkorras § 11, mille kohaselt võivad Kaitseministeerium ja tema valitsemisala asutused

vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni finantseeritava

kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu

kaitsekoostöö sihtriikidele. Paraku on ilmnenud, et valdkondlikku pädevusnormi ei ole õige

sätestada riigieelarve seaduses, mistõttu 2025. aasta riigieelarve seaduses seda enam ei

reguleerita. Eelarvet käsitlevas seaduses sätestatakse eelarve kasutus, mitte pädevusnorm.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvahelise

kaitsekoostöö koordineerimine. RiKS on valdkonnaseadus, milles on sätestatud, mis liiki

rahvusvahelist sõjalist koostööd tehakse. Seetõttu peab asjaomane pädevusnorm olema

sätestatud RiKSis. Seega lisatakse RiKSi rahvusvahelise sõjalise koostöö peatükki õiguslik alus

anda rahvusvahelise sõjalise koostöö raames ning ühiste kaitsekoostöö projektide kavandamisel

ja elluviimisel abi ning korraldada selleks hankeid. Kuna rahvusvaheline sõjaline koostöö

liigitub koostööks Eesti Vabariigi territooriumil ja väljaspool Eesti Vabariiki, siis on valitud

normi asukohaks rahvusvahelise sõjalise koostöö üldosa, mis kohaldub mõlemal juhul ehk Eesti

Vabariigi territooriumil ja väljaspool Eesti Vabariiki.

Eelnõukohase § 29 lõike 12 järgi kehtestab Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise

korra, Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222

rakendamise korra Vabariigi Valitsus korraldusega. Kehtivas RiKSis puudub eraldi norm, mis

annaks Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest otsustusprotsessi ja reguleeriks

Eesti rolli Põhja-Atlandi Nõukogu otsustusprotsessis.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse § 31 kehtetuks ja seadust täiendatakse §-dega 341–342.

Eelnõukohase § 341 lisamisega täpsustatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval

Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja

julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamist.

Peale rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide võib Kaitseväge kasutada ka Eesti Vabariigi,

rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel

ning elluviimisel. Erinevalt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest otsustab Kaitseväe

osalemise rahvusvahelise kaitse- ja julgeolekukoostöö formaadis sõjalise riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister. Ühise koostöö sees tuleb eristada tegevusi, mille

puhul on tegu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sest sellisel juhul otsustab

Kaitseväe kasutamise Riigikogu. Ühise kaitse- ja julgeolekukoostöö raames ei või Eesti

1 Euroopa Nõukogu otsus (ÜVJP), 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu

abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093 (11.01.2025). Vt lisaks Euroopa Nõukogu otsus (ÜVJP)

2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele

surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. – https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022D0338 (09.01.2025) ja Euroopa Nõukogu otsus

(ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi

relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

10

kaitseväelased minna aktiivsesse konfliktipiirkonda, sest tavapärast rahvusvahelist sõjalise

operatsiooni raamistikku pole algatatud. Samuti teeb näiteks Kaitseväe küberväejuhatus

aktiivset rahvusvahelist koostööd mitme riigi vastavate üksustega ja alati ei tähenda see, et Eesti

kaitseväelased lähevad teise riiki. Oluline on märkida, et ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ning elluviimisel kasutatakse Kaitseväe vahendeid ja meetodeid ning täpne

(kasutus)viis lepitakse kokku asjaomase organisatsiooni või välisriigiga.

Ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide näitena aitas Kaitsevägi koostöös Leedu Vabariigi

sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega lahendada 2021. aastal Leedu ja Valgevene

piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi. 2021. aasta

lõpus ja 2022. aasta esimesel poolel osales Kaitsevägi koostöös Poola Vabariigiga ühises

kaitse- ja julgeolekuprojektis, mille raames tugevdati kiirendatud korras Poola piiritaristut

Poola-Valgevene piiril.

Eelnõukohase § 341 lõike 1 järgi otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti

Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ning elluviimisel.

Eelnõukohase § 341 lõike 2 järgi tehakse otsus kasutada Kaitseväe alalisi või ajutisi üksusi

väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvate Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise

organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning

elluviimisel viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu

juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Riigipead ja seadusandlikku võimu on

vaja teavitada, kuna nimetatud institutsioonidel on põhiseaduslik roll riigikaitse küsimustes.

Vabariigi Valitsuse teavitamine on juurdunud praktika – näiteks on kaitseminister teavitanud

Vabariigi Valitsust Ukrainale relvastuse andmisest ja kaitseväelaste Poola saatmisest.

Eelnõukohase § 342 lisamisega täpsustatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

toimuvatel rahvusvahelistel sõjalistel õppustel Kaitseväe osalemise otsustamist.

Kaitseministrile teeb ettepaneku lubada Kaitseväel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

toimuval rahvusvahelistel sõjalistel õppustel osaleda Kaitseväe juhataja. Kaitseminister võib

valitsuse liikmena konsulteerida peaministriga ühel või teisel õppusel osalemise üle ning

vajaduse korral tõstatada küsimuse arutelu ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis või

valitsuse istungil.

Paragrahvi sõnastust on kehtiva RiKS §-ga 31 võrreldes muudetud. Kehtiva regulatsiooni järgi

otsustab minister eraldi Kaitseväe osalemise ka Eestis toimuvatel rahvusvahelistel sõjalistel

õppustel. Eelnõu koostamise ajaks on välisriikide relvajõud kaasatud Eestis toimuvatesse

õppustesse sellisel määral, et säte kohalduks suurele osale Eestis toimuvatest sõjalistest

õppustest. Kaitseministeeriumi valitsemisala senise praktika põhjal on hinnatud, et Eestis

toimuvatel õppustel osalemine kuulub pigem Kaitseväe pädevusse ega vaja ministri otsust.

Samas pole välistatud, et Kaitseväe juhataja konsulteerib vajaduse korral õppusel osalemise üle

kaitseministriga, kui näiteks õppusel osalevad ka Kaitseministeeriumi ametnikud või õppuse

läbiviimiseks vajalike ressursside olemasolu vajab arutelu. Kuna eelnimetatud muudatuse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

11

tulemusena on sätte mõjualas Kaitseväe tegevus vaid väljaspool Eesti territooriumi, on sätte

asukohaks peatüki 2. jagu. Eeltoodu tõttu tunnistatakse RiKS § 31 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö regulatsiooni,

täpsustades koostööprojektide valdkonda ja lisades kaitseprojektide kõrvale ka

julgeolekuprojektid.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse RiKS § 37.

Kehtiva RiKS § 37 kohaselt tuleb välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil

korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks anda riigis viibimise luba.

Eesti Vabariigi territooriumil Eesti riigi sõjaliseks kaitseks liitlaste kaasabil läbiviidav sõjaline

operatsioon, mida võivad osaliselt või täielikult juhtida liitlased, kui Vabariigi Valitsus on

Põhja-Atlandi Nõukogu kaudu nii kokku leppinud (kaasa arvatud Kaitseväe osalemine selles

operatsioonis), ning Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmine kollektiivkaitse

raames teiste riikide sõjaliseks kaitseks on riigikaitseõiguse mõistes erinevalt käsitletavad.

Mõiste „rahvusvaheline sõjaline operatsioon“ seondub eelkõige Eesti riigi võetud

rahvusvaheliste kohustuste täitmisega teiste riikide ees. „Eesti Vabariigi territooriumil

korraldatav rahvusvaheline sõjaline operatsioon“ seondub Eesti riigi sõjalise kaitse vahetu

elluviimisega või Eesti Vabariigi territooriumi kasutamisega liitlasjõudude poolt teiste riikide

vahetuks sõjaliseks kaitseks kollektiivkaitse raames.

Kuna sisulist vajadust kasutada seoses Eesti riigi sõjalise kaitsega mõistet „rahvusvaheline

sõjaline operatsioon“ ei ole, kasutatakse selguse mõttes RiKS §-s 37 edaspidi sõnastust „Eesti

Vabariigi territooriumil korraldatav sõjaline operatsioon“.

Eelnõu § 1 punktid 17–19 kajastavad muudatusi, mis on seotud riigikaitselise töökohustuse

regulatsiooniga ning mille eesmärk on tagada, et Kaitseväel oleks lisaõppekogunemise,

mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal olemas vajalik isikkoosseis, kes täidab sõjaaja ametikoha

ülesandeid ja kaitseb riiki.

Kehtiva õiguse kohaselt lähtutakse põhimõttest, et riigikaitselisel ameti- või töökohal töötav

isik jätkab oma töökohustuse täitmist niinimetatud rahuaja ametikohal ehk täidab riigikaitselist

töökohustust seal, kus ta töötab või teenib ka rahuajal. Seoses HOSi muutmisega laiendati

elutähtsate teenuste valdkondi ja suurendati ka elutähtsate teenuste osutajate hulka, mistõttu

kasvab ka nende isikute hulk, kes jäävad sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest ehk riigi

kaitsmisest välja. Et suutlikkus riiki sõjaliselt kaitsta oleks tagatud, peab olema piisavalt

võitlejaid, kes läheks Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust relvaga kaitsma. Kui

enamik sõjaaja üksustesse kuuluvatest reservväelasest jääksid näiteks mobilisatsiooni või

sõjaseisukorra ajal oma tavapärasele töö- või teenistuskohale riigikaitselist töökohustust täitma,

siis ei pruugi Eesti kaitsmiseks jaguda piisavalt sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvaid

tegevväelasi. Kehtiva õiguse rakendamise probleem on ka see, et Kaitseministeeriumi

valitsemisalal on määrusandluse muutmise kaudu küll võimalus kaasa rääkida, millised

asutused ja isikud saavad määrata riigikaitselisi ameti- ja töökohti ning kui palju nad seda teha

saavad, kuid asutustes asjaomaste ametikohtade piirmäära kehtestamine ei anna adekvaatset

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

12

infot selle kohta, kes seda ametikohta täidab. See on viinud olukorrani, kus Vabariigi Valitsuse

määrusega küll kehtestatakse tingimused ja piirmäärad täiendavate riigikaitseliste ameti- ja

töökohtade määramiseks, kuid puudub info selle kohta, kas isikud, kes neid ametikohti

täidavad, on hoopis vältimatult vajalikud sõjaaja ametikoha täitmisel. Näiteks määrab asutus

riigikaitseliseks ametikohaks õigusnõuniku ametikoha. See tähendab, et õigusnõunik, kes on

kaitseväekohustuslane ja täidab sõjaaja ametikohal äärmiselt olulist rolli, jääb sõjaaja

ülesannete täitmise kohustusest kõrvale ka juhul, kui talle leitaks asendaja, kes annab

riigikaitselisel ameti- ja töökohal õigusnõu.

Selle probleemi lahendamiseks muudetakse seadust nii, et isikud, kes on küll määratud

riigikaitselisele ameti- või töökohale, kuid kuuluvad sõjaaja struktuuri ja on sõjaaja ülesannete

täitmisel vältimatult vajalikud, peavad asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Neid isikuid hakatakse kutsuma

edaspidi ka lisaõppekogunemisele.

Punktiga 18 täpsustatakse täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade

määramise tingimust ja korda reguleerivat volitusnormi. Volitusnormi lisatakse tingimus, et

riigikaitselise töökohustuse rakendamist saab tähtajaliselt piirata. See on vajalik selleks, et

Kaitseväe sõjaaja ametikohale nimetatud isik, kes on vältimatult vajalik sõjaaja ülesannete

täitmisel, saaks riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötades tulla sõjaaja

ametikoha ülesandeid täitma. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajaks seatakse ennetavalt

rahuajal tähtajaline piirang.

Punktidega 17 ja 19 muudetakse RiKS § 48, sätestades riigikaitselise töökohustuse tekkimise,

rakendamise ja peatumise korra.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RiKS § 48 lõige 3. Kehtetuks tunnistatava sätte kohaselt

loetakse isiku töötamisel mitmel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal

riigikaitseline töökohustus tekkinuks vaid ameti- või töökohal, millel töötamise eest saadavalt

tulult tehakse tulumaksu kinnipidamisel mahaarvamisi tulumaksu seaduse § 42 lõigetes 1 ja 2

sätestatud korras. Kuna kehtivatest maksuseadustest lähtudes võib aga isik ise otsustada, kas ta

laseb tulumaksu tööandjal maha arvata või mitte, ei ole sellise tingimuse seadmine seaduses

enam otstarbekas.

Eelnõukohase lõikega 4 lisatakse tingimus, et kui isik on enne riigikaitselise töökohustuse

tekkimist nimetatud sõjaaja ametikohale, siis on ta kohustatud ülesandeid täitma oma ameti-

või töökohal kuni sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumiseni. Tingimus loob selgema

arusaama, et kui isik on nii riigikaitselisel ameti- või töökohal kui ka sõjaaja ametikohal, siis ei

ole välistatud, et ta peab teatud olukorras asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.

Eelnõukohases lõikes 5 tuuakse selgelt välja, millises olukorras saab riigikaitselist töökohustust

rakendada. Riigikaitseline töökohustus tekib isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale asumisel või selle ameti- või töökoha nimetamisel riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohaks. Riigikaitselist töökohustust ei pruugita rakendada kordagi isiku

riigikaitselisel ameti- või töökohal olemise ajal. Seda juhul, kui selle aja jooksul ei kõrgendata

kaitsevalmidust või ei kuulutata välja mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorda.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

13

Kaitsevalmiduse kõrgendamisel või mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja

kuulutamise korral rakendub riigikaitseline töökohustus automaatselt.

Riigikaitselise töökohustuse raames täidab isik oma ülesannetest ja põhitegevusest lähtudes

täiendavaid tööülesandeid, mida rakendatakse vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ning sõjaseisukorra ajal selleks, et täita

riigikaitseülesandeid. Eelnõuga luuakse võimalus, millega riigikaitseülesandega asutus ja isik

saab riigikaitselise töökohustuse rakendada haldusakti või otsusega ka üldise kaitsevalmiduse

ajal, kui see on vajalik näiteks mõne muu kriisi lahendamiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse

toimepidevuse tagamiseks või muu sarnase olukorra lahendamiseks. Töökohustuse

rakendamisel tuleb arvestada sellega, et töökohustuse rakendamiseks ei esine töökohustuse

rakendamist välistavaid asjaolusid või töökohustuse rakendamisele ei ole seatud tähtajalist

piirangut. Samuti tuleb arvestada seaduse alusel määruses kehtestatud töökohustuse

rakendamise piiramise tingimusi. Säte on vaja lisada, et isik teaks, millal tema suhtes

riigikaitselist töökohustust rakendatakse, sest õigused ja kohustused riigikaitselise

töökohustuse täitmisel erinevad tavapäraste töökohustuste täitmisel kohalduvatest õigustest ja

kohustustest. Näiteks tavapärase tööülesande täitmisel ei või tööandja ühepoolselt palka

alandada või seada tavapärasest erinevat tööaja korraldust. Riigikaitselise töökohustuse

täitmisel on see teatud tingimustel võimalik.

Eelnõukohase § 48 lõikega 6 luuakse õiguslik alus KRA-le seada tähtajaline piirang

riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks. Muudatuse eesmärk on täpsustada sõjaaja

ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase suhtes riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku

töökohustuse rakendamist lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Eelnõu

kohaselt võib KRA kehtestada tähtajalise piirangu sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuslase suhtes riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks lisaõppekogunemise,

mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal juhul, kui isik on nimetatud olukordades vajalik sõjaaja

ametikoha ülesannete täitmiseks. Piirang on vaja kehtestada, et isikul ei tekiks kohustust täita

samal ajal nii riigikaitselist töökohustust kui ka sõjaaja ametikoha ülesandeid. KRA saab

piirangu kehtestada, kui kaitseväekohustuslane on vajalik Kaitseväe sõjaaja koosseisus. Sellisel

juhul peab tööandja arvestama, et isik ei saa lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal täita töökohustust oma ameti- või töökohal, vaid ta on

kohustatud asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.

KRA poolt piirangu kehtestamine ei mõjuta õiguslikult töötaja värbamist ega riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohale määramist. Isik on vajalik Kaitseväe sõjaaja ülesannete

täitmisel ja KRA kehtestab piirangu isiku suhtes töökohustuse rakendamiseks, kui sõjaväelise

väljaõppe tõttu ei ole teda võimalik sõjaaja ametikohal kohe asendada ning tööandjal tuleb

arvestada, et mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal ta selle töötajaga arvestada ei saa. Samas

peab asutus ka praegu iga töötaja puhul tagama asendaja olukordades, kui isik ei saa oma

kriisirolli täita mõne muu ettenägematu asjaolu tõttu (haigus, lähedase hoolduskohustus vms).

KRA kehtestab piirangu tähtajalisena ja tööandjat teavitatakse, millise aja jooksul on Kaitseväel

võimalik samaväärse sõjaväelise väljaõppega isik või isikud sõjaaja ametikoha ülesannete

täitmiseks ette valmistada.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

14

Kaitseväekohustuslase puhul laekub KRA-le teave isiku määramisest riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohale, kui tööandja on töötamise registris teinud sellekohase

kande. Enne piirangu kehtestamist kaasatakse ka tööandja, et koos täpsustada töötaja

asendamise võimalusi. Seega on praktikas kavas selliseid olukordi lahendada KRA, Kaitseväe

ja tööandja koostöös ning vajaduse korral kokku leppida, millise aja jooksul on töötaja võimalik

sõjaaja ametikohal asendada.

Eelnõus ei sätestata tööandja teavitamist kõikide sõjaaja ametikohale määratud töötajate puhul,

vaid KRA reageerib ainult siis, kui tööandja poolt riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale määratud töötaja on vältimatult vajalik sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Isik

on vältimatult vajalik eelkõige siis, kui ta on määratud Kaitseväe sõjaaja struktuuris

põhiametikohale. Piirangu kehtestamisest annab KRA teada tööandjale, kes on teinud isiku

kohta töötamise registris kande riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise

kohta. Kuna piirang puudutab töötaja suhtes riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku

töökohustuse rakendamist ainult mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal, siis töötamise registris

tehtud kanne jääb piirangu ajaks kehtima ning see on aluseks töötaja suhtes töökohustuse

rakendamisel teiste kriiside korral.

Protsessijoonis

Täpsemad riigikaitselise töökohustuse rakendamise tähtajalise piirangu seadmise tingimused ja

kord ning kooskõlastamise protsess sätestatakse RiKS § 46 lõike 3 alusel antavas määruses.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RiKS § 821 lõikeid 7 ja 8, lisades tingimuse, et tehingud,

mis tehakse pärast asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamist asja võõrandamiseks,

on tühised.

Eelnõu § 1 punktiga 21 sätestatakse kohustuste kollisiooni korral riigi sõjalise kaitse eesmärgil

antavatele haldusaktidele ja korraldustele prioriteet, mis ülekaaluka avaliku hüve tõttu teenib

riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamise eesmärki.

Eelnõu § 1 punktiga 22 kaasajastatakse mobilisatsiooniregistri sätteid. Põhimõttelisi

muudatusi seonduvalt andmete töötlemisega ette ei nähta. Peamised muudatused seonduvad

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

15

isikuandmete töötlemisega. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab PSi §-is 26 sätestatud

õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese

lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab

põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Sellest

tulenevalt täpsustatakse eelnõuga võrreldes kehtiva RiKSi §-ga 8215 seaduse tasandil

isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) töötlemist ja nende säilitamist reguleerivat osa.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse seadust §-ga 8216, millega luuakse uus

Kaitseministeeriumi valitsemisala infosüsteem. Kaitseplaneerimise infosüsteem on piiratud

juurdepääsuga, millele on juurdepääs tagatud vaid Kaitseministeeriumi valitsemisala

asutustele, et tagada ministeeriumile ja tema allasutustele ühine planeerimisalane platvorm.

Eelnõukohases seaduses sätestatakse kaitseplaneerimise infosüsteemi pidamise eesmärk,

samuti vastutav töötleja ning luuakse volitusnorm infosüsteemi põhimääruse kehtestamiseks.

Kuivõrd kaitseplaneerimise infosüsteemi peamisi eesmärke on pikaajaline riigikaitse

planeerimine, siis on vajalik ka isikuandmete töötlemine ja hoiustamine eriti sõjaaja võimete,

ametikohtade ja ülesannete kontekstis. Eelnevast tulenevalt sätestatakse seaduses isikuandmete

töötlemine ning säilitamine sarnaselt mobilisatsiooniregistri regulatsiooniga.

Täpsem infosüsteemi ülesehitus, vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, kogutavate

andmete täpsem koosseis ja säilitamise tähtajad, andmeandjad, andmevahetus, andmetele

juurdepääs ning muud korralduslikud küsimused sätestaks kaitseplaneerimise infosüsteemi

põhimääruses.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ATSi.

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse ATS § 83. Need punktid on omavahel seotud ja

reguleerivad avaliku võimu teostamise õiguse peatamise aluseid. Uue alusena täiendatakse

eelnõu punktiga 1, et avaliku võimu teostamise õigused peatuvad ka aja-, asendus- või

reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel sõjaaja ametikohast tulenevate ülesannete

täitmise ajaks. Võrreldes kehtivate sätetega liidetakse § 83 punktid 4 ja 5 ning täpsustatakse

sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt on ATSi eri sätetes eristatud reservteenistust ja

õppekogunemist. Kuna õppekogunemine on reservteenistuse täitmise viis, siis tehakse

normitehniline parandus, hõlmates õppekogunemise reservteenistuse mõiste alla, ning

õppekogunemise säte tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse kohaselt lisatakse tegevteenistuse

erisus viisil, et avaliku võimu teostamine peatub vaid tegevteenistuse korral, mida täidetakse

mobilisatsioonikäsu alusel. Muul juhul on tegevteenistus rahuaja ülesannete täitmine ja selles

osas on tegevteenistujad avaliku teenistuse eriliik, millele kohaldub avaliku võimu teostamise

volitus.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ATS § 100, milles on sätestatud teenistusest vabastamise

piirangu alused. See tähendab, et isikut, kes töötab avalikus teenistuses, ei tohi teenistusest

vabastada, kui isik viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel

tegevteenistuses.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

16

Eelnõu §-ga 3 muudetakse HOSi.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sätted, millega reguleeritakse elutähtsa teenuse osutaja

riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani kooskõlastamist KRAga. Seoses riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade regulatsiooni muudatustega, mille korral luuakse

isikupõhine kooskõlastussüsteem, loobutakse riigikaitselise töökohustusega ameti- ja

töökohtade puhul riskianalüüside kooskõlastamisest.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse KKSi.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KKS § 3 lõiget 11, millega reguleeritakse Kaitseväe

kaasamist riiklikku järelevalvesse. Kehtiva õiguse kohaselt võib Kaitseväge vajaduse korral

kaasata korrakaitseseaduse 5. peatükis politseile ettenähtud vahetu sunni kohaldamise õigusega

juhul, kui rünnatakse riigikaitseobjekte või ületatakse ebaseaduslikult riigipiiri või ajutist

kontrolljoont, ning kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks. Lisaks on sätestatud, et

Kaitseväge võib kaasata erakorralise seisukorra lahendamisse ning liikluse korraldamisse ja

turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas.

Eelnõukohase seaduse jõustumisel kaotatakse nii kitsalt piiritletud tingimused ja ülesanded ära

ning praktilisest vajadusest lähtudes sätestatakse üldisemalt, et Kaitseväge võib kaasata

riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses, hädaolukorra seaduses ja erakorralise seisukorra

seaduses sätestatud korras.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse KKS § 44 lõiget 1. Muudatuse kohaselt täpsustatakse jõu

kasutamise mõistet ning defineeritakse jõu kasutamisena ainult Kaitseväe ja kaitseväelaste

poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat sõjalist jõudu ning rahvusvahelises sõjalises

koostöös kasutatavat sõjalist jõudu. Tegevused, mis mahuvad jõu kasutamise mõiste alla

KKSis, kuid ei ole rahvusvahelise õiguse mõistes jõu kasutamine, ei vaja eraldi otsustamist

KKSi § 46 mõistes, vaid on Kaitseväe põhiülesanded ja juba seadusandja poolt vaikimisi

otsustatud. Vahetu sunni selge eristamine muust jõu kasutamisest suurendab õigusselgust, kuna

õiguslikud alused vahetu sunni kasutamiseks erinevad riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning

rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatava jõu kasutamise õiguslikest alustest. Kui vahetu

sunni puhul on tegemist seadusandja poolt haldusorganitele seadusega antud jõu kasutamise

volitusega, siis riigi sõjalise kaitsmise puhul on tegemist ÜRO põhikirja artiklis 51 sätestatud

riigi enesekaitse- või kollektiivse enesekaitse õiguse rakendamisega relvajõudude poolt.

Muudatuse teine eesmärk on laiendada jõu kasutamise mõistet viisil, mis hõlmaks ka selliseid

Kaitseväe sõjalisi võimeid, mis ei ole otseselt seostatavad kineetiliste tagajärgede tekitamisega.

Selliste võimete kasutamisena võib vaadelda näiteks eri ohtlikkuse astmega sõjalaevade

manöövreid teiste aluste suhtes, samuti Kaitseväe kasutuses olevate kübervõimete kasutamist.

Eelnõu § 4 punktiga 3 tehakse muudatused KKS § 48 lõike 1 punktis 3, kuhu lisatakse

täpsustus, et jõudu on lubatud kasutada ka muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks.

Rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitsevägi täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole

otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega. Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

17

kollektiivkaitse raames kaitseplaanide ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku

elluviimisega seonduvad Kaitseväe operatsioonilised tegevused.

Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse KKS § 48 lõikega 11, milles sätestatakse erisus lõikes 1

reguleeritud rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes Kaitseväe poolt jõu kasutamisest.

Kollektiivse enesekaitse operatsiooni eesmärkide täitmiseks võivad lõikes 1 sätestatud

tingimused jõu kasutamiseks osutuda praktikas liialt piiravaks. Lõikes 11 nähakse ette, et

osaledes kollektiivse enesekaitse operatsioonil, mis võib toimuda Eesti Vabariigi territooriumil

või välisriigis, lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, kaitseministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja

asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse

antud õigustest ning seatud piirangutest.

Eelnõu § 4 punktiga 5 antakse Kaitseväele volitus kasutada demineerimistöödel füüsilist

jõudu ja erivahendeid. Selline volitus tuleneb kehtiva Kaitseväe korralduse seaduse §-st 481 ja

eelnõus seda avaliku võimu volitust sisuliselt ei muudeta. Eelnõus parandatakse terminoloogia

ja asendatakse termin „abivahend“ päästeseaduses kasutatava terminiga „füüsiline jõud ja

erivahendid“. Lisatavast sättest lähtudes on Kaitseväel demineerimistööde tegemisel volitus

kohaldada viibimiskeeldu, st määrata kindlaks ala, kuhu keegi ei või siseneda, ning selle ala

tagamiseks kasutada füüsilist jõudu (nt kinnihoidmist) ja erivahendeid (nt käeraudu).

Eelnõu §-ga 5 muudetakse KVTSi.

Eelnõu § 5 punktis 1 sätestatakse erad, keda ei või nimetada Kaitseväes sõjaväelise auastmega

sõjaaja ametikohale. Erandi alla kuuluvad politseiametnikud tulenevalt avaliku korra ja

põhiseadusliku korra tagamise ülesannetest ning päästeteenistujad tulenevalt päästesündmusele

reageerimise ning elanikkonnakaitse tagamisese ülesannetest. Erandi kohaselt ei täida

politseiametnikud ega ka päästeteenistujad sõjaaja ülesandeid Kaitseväes sõjaaja ametikohal

olles ehk reservteenistuses, vaid täidavad riigikaitselist töökohustust politsei- või

päästeteenistuses.

Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse seoses riigikaitselise ameti- ja töökohtade regulatsiooni

isikupõhiseks muutumisega ka kaitseväekohustuslase kohta käivate andmete loetelu, lisades

töökoha andmete hulka info riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohal töötamise kohta.

Muudatus on vajalik, et luua õiguslik alus Kaitseressursside Ametile ja Kaitseväele saada

riiklikest andmekogudest, tööandjatelt ja isikult endalt andmeid riigikaistelise töökohustusega

ameti- ja töökohal töötamise kohta, et dekonfliktida kaitseväekohustuslase kriisiaja ja sõjaaja

rolli.

Eelnõu § 5 punktiga 3 taastatakse õigus kutsuda lisaõppekogunemisele ka riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohal töötav isik. Erinevus võrreldes eelnevate redaktsioonidega

seisneb selles, et lisaõppekogunemisele kutsutakse isik vaid juhul, kui KRA on seadunud selle

isiku suhtes üldise kaitsevalmiduse ajal riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks tähtajalise

piirangu. Muudatus on vajalik seoses praktikas ilmnenud probleemiga. Nimelt on osad

reservväelased, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, avaldanud soovi

osaleda lisaõppekogunemisel. Kehtiv õigus seda ei võimalda, mistõttu luuakse eelnõuga

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

18

võimalus kutsuda ka riigikaitselise töökohustusega isikuid lisaõppekogunemisele. Eelnõu ei

kata ainult vabatahtlikult lisaõppekogunemisele kutsutavate riigikaitselise töökohustusega

isikute regulatsiooni, sest lisaks eeltoodule sätestatakse ka lisaõppekogunemisel osalemise

kohustus nende riigikaitselise töökohustusega isikute suhtes, kes kuuluvad Kaitseväe sõjaaja

koosseisu ja on nimetatud sõjaaja ametikohale. Muudatus on vajalik, et tagada sõjaaja üksuste

kokku harjutamise võimekus.

Eelnõu § 5 punktiga 4 muudetakse KVTS § 15611 lõiget 2 selliselt, et kui mobilisatsioonikäsu

saamisel jäetakse kogunemiskohta ilmumata, loetakse vabandavaks asjaoluks töötamist

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal vaid juhul, kui KRA ei ole selle isiku suhtes

RiKS § 48 lõike 7 alusel määranud riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks tähtajalist

piirangut ega esine muid RiKS § 46 lõike 3 alusel kehtestatud määruses seatud tingimusi.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse RdtSi, täiendades seadust §-ga 41. Muudatuse eesmärk on

üheltpoolt tagada liitlasüksuste vastuvõtmiseks ja varustuse liigutamiseks ning ka Kaitseväe

enda üksuste varustuse liigutamiseks vajalik logistika raudteel. Teisalt on muudatus vajalik

isikute elu ja tervise päästmiseks ning riigikaitseülesannete täitmiseks. Eelnõuga luuakse

raudteeseadusesse õiguslik alus, et Vabariigi Valitsus saaks piirata teatud erandlikel asjaoludel

avalikul raudteel raudteeteenuse osutamist. Erandlike asjaoludena sätestatakse tingimus, et

Vabariigi Valitsus võib teenuse osutamist piirata vaid juhul, kui seda on vaja põhiseaduslikku

korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal

riigikaitseülesannete täitmiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle ettevalmistamiseks.

Samuti sätestatakse eelnõuga, et Vabariigi Valitsuse poolt piirangu kehtestamise tõttu tekkinud

kahju ja saamata jäänud tulu kannab piirangu kehtestaja ehk Vabariigi Valitsus. Siinjuures

seisneb oluline erinevus selles, et kui piirangut kohaldatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal, siis kohalduvad RiKSis sätestatud vastutuse sätted,

mille korral lahingutegevuse tõttu saamata jäänud tulu ei hüvitata.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse riigihangete seadust , milles täpsustatakse kolmanda riigi mõistet.

RHS § 134 punkti 1 erand tuleb Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL

(kontsessioonilepingute sõlmimise kohta) artikli 10 lõikest 5, milles omakorda viidatakse

kaitse- ja julgeolekualasele riigihangete direktiivile 2009/81/EL (millega kooskõlastatakse

teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja

teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja

2004/18/EÜ).

RHS § 170 lõike 1 punkti 1 erand tuleneb Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/81/EÜ, artikli 12 punktist a. Eelmärgitud direktiivi tähenduses käsitatakse kolmanda

riigina mitteliikmesriiki ning RHS-is reguleeritud erandi eesmärk peaks olema välistada EL-i

riigihankereeglite kohaldamine projektides, kus osalevad muuhulgas riigid, kes ei kuulu EL-i

ja kellega lepingu sõlmimiseks on loodud rahvusvahelised reeglid, nt mõned NATO

erimenetlused. Samas RHS § 4 punkti 11 määratluse kohaselt loetakse kolmandaks riigiks riiki,

mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriik ega

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinenud riik. Sellise

„kolmanda riigi“ mõistega välistatakse kehtiva RHS § 134 punki 1 ja § 170 lg 1 punkti 1

kohaldamisalast lisaks EMP riikidele (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) ka muud WTO

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

19

riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid, näiteks Jaapan, Ukraina ja USA. Viimane ei olnud

tõenäoliselt EL-i seadusandja mõte, sest direktiivis on ilmselt silmas peetud rahvusvahelisi

kokkuleppeid ka nende EL-i väliste riikidega, kes on WTO GPA-ga ühinenud, mistõttu peaks

erandit saama kohaldada ka nii Jaapani, Ukraina kui USA-ga. Eelnevast tulenevalt on vajalik

RHS § 170 lg 1 punkti 1 muuta ning laiendada riikide hulka, mille osas saab kooskõlas kaitse-

ja julgeolekualastele riigihangete direktiiviga 2009/81/EÜ erandit kasutada. Sarnane muudatus

eelkirjeldatud põhjusel on vajalik teha ka RHS § 134 punktis 1 ning laiendada erandi sõnastust

kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu sõlmimisel.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse SadSi, täiendades seadust §-ga 361. Muudatuse eesmärk on sama

mis eelnõu § 5 RdtSi muutmise puhul. Peamine eesmärk on tagada liitlasüksuste

vastuvõtmiseks ja riigi tõhusaks kaitsmiseks Kaitseväe üksuste varustuse logistika sadamates.

Tegemist on ajutise piiranguga perioodiks, mil tagatakse teenused ja logistika riigi sõjaliseks

kaitsmiseks või selle ettevalmistamiseks. Piirangu kehtestamiseks on vaja reguleerida

asjaomast teenust valdkondlikus seaduses.

Eelnõu §-ga 9 muudetakse TLSis töötaja töö tegemise keeldumise õigust ja töölepingu

ülesütlemise tingimust. Kehtiva õiguse kohaselt võib töötaja keelduda töö tegemisest, kui ta on

aja-, asendus- või reservteenistuses. Eelnõuga täiendatakse sätet tingimusega, et kui isik on

mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses, siis ei või samuti tema suhtes töölepingut üles

öelda ning isik võib sellel perioodil töö tegemisest keelduda. Muudatus tagab töötajate õigused,

kui nad täidavad põhiseadusest ja seadusest tulenevat kohustust kaitsta oma riiki ja saada selleks

vajalik väljaõpe.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. aprill.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid ega mõisteid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kaitseväe poolt korralduste andmise õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal

Sihtrühm: Kaitsevägi, täidesaatva riigivõimu asutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning

teised avaliku võimu kandjad

Mõju ei avaldu rahuajal. Mõju avaldub vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ulatuses, mida

ei ole võimalik vastase tegevuse tõttu ennustada.

Mõju avaldub olulisel määral riigi julgeolekule. See mõju on positiivne, sest Kaitsevägi saab

kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal tegutseda operatiivselt, et manööverdada oma üksusi,

hajutada varustust, võtta vastu liitlasüksusi ning asuda õigel ajal kaitsma ja tõrjuma vastase

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

20

vaenulikku kavatsust. Kaitsevägi peab olema õigel ajal stardipakul. Kui jääda ootama

sõjaseisukorra välja kuulutamist, et vajalikke korraldusi anda, siis pidurdub üksuste

manöövervõime ja liitlaste vastuvõtmine võib vastase tegevuse tõttu osutuda võimatuks.

Kaitsevägi saab anda korralduse vaid täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse

üksusele ja muule avaliku võimu kandjale nende pädevuse piires.

Mõju avaldub ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju avaldub

siis, kui Kaitsevägi korralduse annab. Näiteks liitlaste vastuvõtmisel võib Kaitsevägi anda

korralduse Transpordiametile, et amet korraldaks oma pädevuse kohaselt näiteks laevaliikluse

ajutiselt ümber. Kuna laevaliikluse korraldamine kuulub Transpordiameti tegevusvaldkonna

alla, siis ei ole tegemist uue ülesandega, küll aga avaldub mõju selles osas, et tegemist on ette

planeerimata ümberkorraldusega. Sama näite korral avaldub mõju näiteks kohaliku

omavalitsuse üksusele, kui on vaja linnaliiklus, ühistransport või maakonnaliiklus ümber

korraldada.

6.2. Kaitseväe õigus kalduda kõrvale seaduses sätestatud normidest

Sihtrühm: Kaitsevägi

Mõju sagedus avaldub sõjaseisukorra ajal ega ole prognoositav.

Mõju avaldub ennekõike riigi julgeolekule. Seaduses sätestatud õigusnormidest

kõrvalekaldumine on pigem erandlik ja üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida ka avaliku

võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse

põhimõttena põhiseaduse §-de 3 ja 13 kohaselt avalikule võimule siduv ning seadused

kaitsevad igaühte muu hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus

ei ole piiramatu, vaid seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve

tagamiseks. Nii on ka riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik

ja vajalik piirata teatud juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise

kaitse valdkonnas on olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnorme täites ei ole võimalik riigi

iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase

tegevuse tõttu, tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel

asjaoludel. Riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilimine on ülekaalukas avalik hüve, mille kaitseks

tuleb kasutusele võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut

erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki

piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ette näha ka kõikides eriseadustes

rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest

kõrvalekaldumise volitus.

Negatiivse mõju esinemise risk kaasneb siis, kui puuduvad tõhusad kontrollimeetmed

õigusaktidest kõrvalekaldumiste suhtes. Samas aitab seda riski minimeerida kohustus teavitada

kõrvalekaldumisest, millega põhjendatakse kõrvalekaldumise vajalikkust. Vabariigi Valitsusel

on õigus anda korraldus kõrvalekaldumine viivitamatult lõpetada. Seega tagatakse vajalik

kontrollimehhanism ja sekkumisvõimalus kõrvalekaldumise lõpetamiseks, et kohustada

Kaitseväge järgima õigusakte seaduses või seaduse alusel sätestatud korras.

6.3. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pädevuste lisamine

Sihtrühm: Kaitsevägi, välisriikide kaitseväed, liitlasüksused

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

21

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele on ulatuslik. Muudatuse eesmärk on tagada tõhusam

rahvusvaheline sõjaline koostöö.

Ühistes kaitse- ja julgeolekuprojektides osales Kaitsevägi 2021. aastal, kui aitas koostöös

Leedu Vabariigi sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega lahendada Leedu ja Valgevene

piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi. 2021. aasta

lõpus ja 2022. aasta esimesel poolel osales Kaitsevägi koostöös Poola Vabariigiga ühises

kaitse- ja julgeolekuprojektis, mille raames tugevdati kiirendatud korras Poola piiritaristut

Poola-Valgevene piiril. Selle tulemusel on paranenud riikidevaheline rahvusvaheline sõjaline

koostöö, mille raames on saavutatud mõningane vilumus piiriüleste hübriidkonfliktide

ennetamiseks ja lahendamiseks.

Riigi julgeoleku ja sõjalise kaitsmise tõhusust aitab parandada ka Põhja-Atlandi lepingu

artiklite 4 ja 5 rakendamise korra, Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra täpsustamine. Asjaomase korra kehtestamise

õigus antakse eelnõukohase seaduse jõustumisel Vabariigi Valitsusele. Kehtivas RiKSis

puudub eraldi norm, mis annaks Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest

otsustusprotsessi ning reguleeriks Eesti osalust ja rolli Põhja-Atlandi Nõukogu

otsustusprotsessis.

Negatiivse mõju esinemise risk puudub, sest muudatused loovad õigusselgust kiiretes ja

eksistentsiaalsetes olukordades kaalukate ja eluliselt oluliste otsuste ning tegevuste

käivitamiseks ja elluviimiseks.

6.4. Riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökoha regulatsiooni ümberkorraldamine

Hädaolukorra seaduse jõustumisega lisandus hulgaliselt elutähtsa teenuse valdkondi ja seega

ka elutähtsa teenuse osutajaid. Seetõttu kasvab nende isikute osakaal, kes jääksid

lisaõppekogunemisest ja mobilisatsioonist kõrvale.

Praegu maandab seda riski Kaitseministeeriumi õigus kooskõlastada riigikaitseliste

ametikohtade määramist ja elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüse. Eelnõus luuakse selle

asemel isikutepõhine kooskõlastussüsteem vaid nende isikute puhul, kes on samal ajal

nimetatud ka sõjaaja ametikohale. KRA saab nende isikute puhul, kes on vältimatult vajalikud

sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, määrata tähtajalise riigikaitselise töökohustuse

rakendamise piirangu perioodiks, mil isik on lisaõppekogunemisel või õppekogunemisel, või

kui isik kutsutakse mobilisatsioonikäsu korras tegevteenistusse. Ajal, mil isik on Kaitseväe

käsutuses, mõjutab see riigikaitselise töökohustuse rakendamist. See tähendab, et sel ajal on

keelatud nende isikute suhtes töökohustuse rakendamine. Seetõttu nähakse muudatusega ette

võimalus teha Kaitseväe, KRA ja tööandjaga koostööd, et selgitada välja, kas isik on olulisem

sõjaaja ülesannete täitmisel või riigikaitselise töökohustuse täitmisel. See sõltub funktsioonist

ja sellest, kas riigikaitselise töökohustuse täitmine eeldab mingit erioskust või kvalifikatsiooni

või on võimalik sellele funktsioonile leida alternatiiv või töötajale leida lihtsalt asendaja.

Sihtrühm: Kaitsevägi, püsiva riigikaitseülesandega asutused ja elutähtsa teenuse osutajad ning

sõjaaja ametikohale määratud riigikaitselise töökohustusega isikud.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

22

Mõju avaldub olulisel määral laiapindsele riigikaitsele. Kokkuvõttes on mõju on positiivne, sest

võimaldab tagada, et kaitseväekohustuslasel ei tekiks kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal kohustust täita samal ajal nii sõjaaja

ametikoha kui ka riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha ülesandeid, ning

kehtestatakse selleks vajalik menetlusprotsess. Selle tulemusel paraneb Kaitseväe, tööandja ja

isikute enda teadlikkus, kus ja millise kriisi ajal isik milliseid ülesandeid täidab. Uus

regulatsioon võimaldab otstarbekamalt planeerida inimressursse erinevate riigikaitseülesannete

täitmiseks, sealhulgas paremini tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste valmidus ja võitlusvõime.

Samuti on muudatusel positiivne mõju riigi piiratud ressursside tulemuslikule kasutamisele

laiapindse riigikaitse tagamisel. Sõjaaja struktuuri määramise hetkeks on Eesti riik

reservväelaste väljaõpetamiseks kulutanud märkimisväärse ressursi, mis läheks nende isikute

nii-öelda broneerimisel riigikaitselise töökohustuse täitmiseks suuresti raisku. Keskmine

ajateenija väljaõpetamise kulu (2024. aastal) on 26 087 eurot. Samas ei ole isiku asumisel

riigikaitselisele töökohale tööandja veel hakanud investeerima isiku kriisivalmiduse

saavutamiseks ja saab arvestada sellega, et isik asub mobilisatsioonis täitma Kaitseväe sõjaaja

ülesandeid, ning suunata vastavalt oma kriisivalmiduse kulutusi.

Mõju sõjalisele kaitsele on märkimisväärselt positiivne, sest suurendab Kaitseväe sõjaaja

struktuuri terviklikkust sõjalise ohu korral.

Eesti iseseisev kaitsevõime toetub olulisel määral reservväelastele ja sellest kõige kriitilisemana

Kaitseväe sõjaaja struktuurile. Eesti reservväe kõige paremini ette valmistatud ja kiireimas

valmiduses isikud on koondatud Kaitseväe sõjaaja struktuuri, kust nad uute üksuste

väljaõpetamise aja jooksul (keskmiselt 3–6 aastat) välja arvatakse. Peale kõige värskema

väljaõppega isikute koondamise seisneb sõjaaja struktuuri tähtsus selle toimimises

kokkuharjutanud üksustena. Sõjaaja struktuuri määratakse isikud oma üksuste (jagu, kompanii,

pataljon, brigaad jne) kaupa, mis on Eesti kaitsel koostööd harjutanud ajateenistuses ja/või

suurõppustel (nt Kevadtorm). Just need üksused kutsutakse esimesena teenistusse, kui tekib

vajadus Eestit sõjaliselt kaitsta. Osana kokkuharjutanud üksusest on sõjaaja struktuuri määratud

isikutel märkimisväärselt suurem mõju Eesti kaitsevõimele kui samaväärselt võimekatel

isikutel üksikvõitlejana. Seega on Kaitseväe sõjaaja struktuuri terviklikkusel oluline positiivne

mõju Eesti sõjalisele kaitsevõimele.

Suur probleem on see, et praeguse õiguse järgi ei saa Kaitsevägi arvestada oma sõjaaja

koosseisu terviklikkusega, eelkõige riigikaitselise töökohustuse tõttu. Riigikaitselisele

töökohale määratud reservväelast ei saa kehtiva õiguse järgi kutsuda Kaitseväe kiirvalmidust

kontrollivale lisaõppekogunemisele ega mobiliseerida sõjalise ohu korral tegevteenistusse.

Riigikaitselisel töökohal töötavatest isikutest moodustavad kaitseväekohustuslased umbes

37%. Riigikaitselise töökohaga isikute osakaal Kaitseväe sõjaaja koosseisus muutub pidevalt,

kuna isikuid arvatakse sõjaaja koosseisust välja nii tavapärase roteerumise kui ka konflikti tõttu

riigikaitselise töökohustusega. Üldvõrdlusena on Eesti üldine tööjõud (20–64 a) 2024. aasta

septembri seisuga umbes 688 100, kaitseväekohustuslasi umbes 289 000, riigikaitselisele

töökohale määratud umbes 40 000 ja Kaitseväe sõjaaja koosseisus umbes 43 700 inimest.

Seega moodustavad riigikaitselisel töökohal isikud ligikaudu 14% kaitseväekohustuslastest,

aga Kaitseväe sõjaaja koosseis moodustab vaid 6% üldisest tööjõust. Kuna riigikaitselise

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

23

töökohustusega inimeste arv moodustab arvestatava osa kaitseväekohustuslastest, kujutab

kehtiva õiguse alusel riigikaitseline töökohustus riski sõjalisele kaitsevõimele.

Seda sõjalise kaitse probleemi raskendab kaks asjaolu: praegune teadmatus riski ulatusest ja

riigikaitseliste töökohtade arvu eeldatav kasv lähitulevikus.

Esiteks on riigikaitseliste ametikohtade riski suurus sõjalisele kaitsevõimele teadmata. Kehtiva

õiguse järgi kooskõlastab KRA riigikaitseliste töökohtade hulga, mitte nendele töökohtadele

isikute määramist. Konkreetne isik selgub alles tema töökohale määramisel ja kande tegemisel

töötamise registrisse. Näiteks elutähtsate teenuste osutajate puhul on praegu lubatud umbes

18 000 ametikohta, millest on määratud ja isikutega seostatud vaid ligikaudu 2000. Seega on

elutähtsa teenuse osutajatel praegu võimalus määrata umbes 16 000 riigikaitselist töökohta

kiiresti ja ilma lisakooskõlastuseta, nii et selle mõju Eesti sõjalisele kaitsevõimele selgub alles

pärast isikute määramist. Kuna riigikaitselisele ametikohale määratud isikutest umbes 37% on

kaitseväekohustuslased, võib eeldada, et nendest 16 000st on kaitseväekohustuslasi üle 6000.

Samas on teadmata, kui paljud neist isikutest on Eesti sõjalisele kaitsele kriitiliselt olulisena

sõjaaja ametikohal.

Teiseks võib lähiaastatel eeldada riigikaitseliste ametikohtade surve kasvu sõjalisele

kaitsevõimele. CER direktiivi rakendamiseks tehtud HOSi muudatuse tulemusel kasvab

elutähtsa teenuse osutajate hulk Eestis 3,88 korda. Samaväärne riigikaitselisel töökohal isikute

arv kasvaks umbes 38 000-lt (mis hõlmab ka riigiasutusi) ligikaudu 90 000-le, st üle 2,3 korra.

Kõikidele nendele ametikohtadele isikute määramine (mh eelviidatud praegu isikustamata

elutähtsa teenuse osutajate töökohtadele) tähendaks riigikaitselisel töökohal

kaitseväekohustuslaste arvu kasvu praeguselt umbes 8000-lt 33 000-le, st üle 4 korra.

Kaitseministeeriumi analüüsis, milles arvestati lisanõudlust riigikaitseliste ametikohtade järele

seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuks ettevalmistatud analüüsidega ja elutähtsate

teenuste sõltuvust allhankijatest, hinnati maksimaalseks riigikaitselise töökohaga isikute arvuks

lähiaastatel ligikaudu 144 000, st kasvu üle 100 000 isiku võrra. See tähendaks riigikaitselisel

töökohal kaitseväekohustuslaste arvu suurenemist praeguselt umbes 54 000-ni, st ligikaudu 7

korda.

Kokkuvõtteks on õigusmuudatused tingitud olukorrast, kus Kaitsevägi ei saa arvestada Eesti

sõjaliseks kaitseks kõige olulisemate reservväelastega, Eesti riik ei oma teadmist probleemi

ulatusest ning võib eeldada, et probleem süveneb riigikaitseliste töökohtade kasvu tõttu

lähiaastatel. Õigusmuudatuste tulemusena suurendatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste

terviklikkust, tasakaalustades seda riigikaitseliste töökohtade vajadusega (mõju selgitatud

allpool).

Mõju riigikaitselise töökohaga tööandjate kriisivalmidusele on negatiivse ja positiivse mõju

kaalumise tulemusel kokkuvõttes positiivne.

Mõju avaldub ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning elutähtsa

teenuse osutajatele.

Negatiivse mõjuna väheneb tööandjate võimalus arvestada konkreetsete isikutega riigikaitselise

töökohustuse täitmiseks. Eelnõu tulemusel ei saa tööandja arvestada KRA piiranguga määratud

isikutega mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal KRA seatud ajaperioodi jooksul. Sellega

kaasneb tööandjale vajadus leida riigikaitselisele töökohale määratud töötajale

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

24

lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni ajaks asendus. Seetõttu tekib tööandjale mõningane

täiendav töökoormus asenduse planeerimiseks. Samas ei saa tööandja ka praegu sellise

töötajaga täielikult arvestada, kuna töötaja ei pruugi saada oma töökohustust täita mõne muu

ettenägematu asjaolu tõttu (haigus, lähedase hoolduskohustus vms). Lisaks ei taga

riigikaitseline töökohustus töötaja kohalolekut pikema kriisi ajaks, kuna riigikaitseline

töökohustus lükkab vaid isiku töölt lahkumise eelteavituse pikkust 30 päevalt 60 päevale.

Kuna eelnõujärgne muudatus vähendab siiski veelgi tööandja kindlust, et töötaja on olemas,

nähakse selle negatiivse mõju maandamiseks ette järgnevad lahendused:

1) Dekonfliktimisprotsess – eelnõu järgi saab töökohale vältimatult vajalikud üksikisikud

vabastada ja Kaitseväe sõjalises struktuuris leitakse asendus. Näiteks eelhoiatuse andmise

võime tagamisega seotud ametikohta täitev isik või erialase väljaõppega ekspert väga

spetsialiseeritud erialal (nt erivaldkonna insener) elutähtsa teenuse juures või kriisivalmiduse

eest vastutav ametnik püsiva kriisiülesandega asutuse juures on oma töökohal tõenäoliselt

laiapindsele riigikaitsele olulisemad kui oma sõjaaja ametikohal. Selliste isikute puhul tühistab

KRA tööandja ja Kaitseväe kokkuleppel tema tähtajalise piirangu ning isik täidab riigikaitselist

töökohustust ka mobilisatsiooni ajal.

2) KRA piirang seatakse tähtajaliselt (keskmiselt 3–6 aastat), arvestades Kaitseväe sõjaaja

struktuuri roteeruvat vajadust inimeste järele. See annab tööandjale selguse, mis ajaks ta

töötajale asendust vajab.

Positiivse mõjuna suureneb aga tööandjate iseseisvus riigikaitseliste töökohtade määramisel,

sest nad ei pea riigikaitseliste töökohtade määramist (või nende eelduseks olevaid

riskianalüüse) Kaitseministeeriumi valitsemisalaga enam kooskõlastama. Praegu on

Kaitseministeeriumi valitsemisalal sisuline vetoõigus laiapindse riigikaitse elluviimiseks

vajaliku täiendava inimressursi määramisele. Kaitseministeerium kontrollib asutustele

täiendavate riigikaitseliste ametikohtade määramist määrusandluse kaudu ning KRA

kooskõlastab elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsid, mis on aluseks elutähtsa teenuse juures

riigikaitseliste töökohtade määramisele. Seega võib KRA praegu näiteks jätta kooskõlastamata

elutähtsa teenuse osutajale riigikaitselise töökoha määramise, kuhu hiljem võiks määrata

naissoost kaitseväekohustuseta isiku. Selle kooskõlastamisõiguse eesmärk on tagada, et

riigikaitseliste töökohtade arv ei häiriks liigselt sõjalist kaitsevõimet. Samas annab see

Kaitseministeeriumi valitsemisalale ebaproportsionaalse sekkumisõiguse Eesti

kriisivalmidusse. Viimaste aastate praktika analüüside tulemusel ei peeta seda enam

põhjendatuks, järeldades, et Kaitseministeeriumi valitsemisala huvi saab mõistlikult piirduda

vaid sõjaliseks kaitseks vajalike inimestega. Kuna eelnõu järgi Kaitseministeeriumi

valitsemisala sellisest kooskõlastamisest loobub, suureneb tööandjate sõltumatus

Kaitseministeeriumi valitsemisalast oma kriisivalmiduse tagamisel.

Samas võib kehtiva õiguse järgi eeldada, et Kaitseministeeriumi valitsemisalal on vajadus võtta

töökohtade kooskõlastamisel riskitundlikum hoiak. Töökohtade arvu suurenedes kasvab iga

täiendava töökoha risk sõjalisele kaitsevõimele, arvestades muu hulgas eespool mainitud

teadmatust riski ulatusest kooskõlastuse andmise hetkel. See tingib konservatiivsema hoiaku

kooskõlastustel ning seeläbi väiksema hulga riigikaitselisi töökohti laiapindse riigikaitse

tagamiseks. See aga kahjustaks riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

25

osutajate võimalusi täita oma riigikaitselisi ülesandeid. Eelnõu järgi ei kooskõlasta

Kaitseministeeriumi valitsemisala enam töökohti, mis selle riski tööandjatele kaotab.

Kokkuvõtteks hinnatakse, et tööandjate vaatenurgast kaalub suurenenud iseseisvus

riigikaitseliste töökohtade määramisel üle eelnõujärgse isikupõhise piiranguga seotud

ümberkorralduse negatiivse mõju, arvestades muu hulgas negatiivse mõju maandamiseks

väljatöötatud lahendusi (dekonfliktimismehhanism, piirangu tähtajalisus).

Mõju reservis olevatele isikutele on vähene, arvestades eelnõu lahendusi maandamaks riske

nende õigusele valida töökoht.

Eelnõu isikupõhise piiranguga kaasneb mõningane risk reservis oleva isiku võimalusele valida

töökoht. Kui tööandja peab töötajaga sõja ajal arvestamist oluliseks teguriks värbamisel, võib

see ilma asjakohase lahenduseta suunata tööandjat isiku värbamisest loobuma või lõpetama

temaga töösuhe põhjusel, et isikuga ei saa sõjaajal riigikaitselisel töökohal arvestada. Seda riski

hinnatakse alltoodud põhjustel väikseks.

Esiteks lähtuvad paljud tööandjad ka riigikaitselisele töökohale isikut värvates eelkõige rahuaja

vajadustest (isiku teadmised, kogemused, sobivus töökollektiivi), arvestades, et paljude

asutuste ja tööandjate jaoks on nii-öelda igapäevatöö kriisivalmidusega võrreldes prioriteetne.

Seega kaalub kandidaadi sobivus igapäevatööle üle tööandja vajaduse leida talle sõjaajaks

asendus.

Teiseks võimaldab ülalviidatud dekonfliktimismehhanism isikuga arvestada ka sellisel

töökohal, kus tööandja peab kriisivalmidust esmatähtsaks juba värbamise ajal (nt

kriisivalmiduse eest vastutav töötaja või ametnik). Sellisel juhul on võimalik isik KRA

vahendatud Kaitseväe ja tööandja kokkuleppel ajalisest piirangust vabastada.

Viimaks täiendatakse eelnõuga TLSi ja ATSi sätetega, mis ei võimalda töö- või teenistussuhet

lõpetada põhjendusega, et KRA on seadnud isiku riigikaitselise töökohustuse täitmisele

tähtajalise piirangu. See kaitseb täiendavalt töötajat riski eest, et tema sõjaaja ametikoht

vähendab tema võimalusi töökoha valikul.

Avalduv mõju skemaatiliselt

Probleem: riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade kasv

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

26

Lahendus: Kaitseväe sõjaaja koosseis sõjaks valmis, riigikaitselistel töökohtadel piisav

puhver

6.5. Liitlasüksuste vastuvõtmise ja vägede liigutamisega seotud muudatused

Sihtrühm: Kaitsevägi, liitlasüksused, täidesaatva riigivõimu asutused, välisriigid

Mõju avaldumise sagedus on minimaalne.

Mõju avaldub ennekõike riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. SadSi ja RdtSi muutmisega

kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ning välissuhtlusele, sest tagatakse operatiivne ja

professionaalne liitlasüksuste vastuvõtmine ning varustuse logistika. Sellega seatakse Vabariigi

Valitsuse otsusel vajalikud ajutised piirangud sadamateenuste osutamisele ja avalikul raudteel

raudteeteenuse osutamisele. Need piirangud on väga lühiajalised, kuid selle eest riigi julgeoleku

seisukohalt ülitähtsad.

RKIKi korraldatavad hanked rahvusvahelise sõjalise koostöö raames abi andmiseks on olulise

positiivse kaaluga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhtlusele.

Mõju majandusele ja negatiivse mõju esinemise risk on minimaalne, sest Vabariigi Valitsuse

seatud piirang on nii lühiajaline, et see ei pruugi kaasa tuua ulatuslikku majanduslikku kahju.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

27

Vabariigi Valitsus hüvitab saamata jäänud tulu, v.a juhul, kui kohalduvad RiKSis sätestatud

vastutuse sätted lahingutegevuse tagajärgede osas.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Seadus loob õigusliku aluse abi andmiseks ning kaitse- ja julgeolekuprojektides riigihangete

korraldamiseks. Õigusliku aluse loomisega ei kaasne lisakulu riigieelarvesse, küll aga võib selle

rakendamine kaasa tuua kulu. Kulu suurus sõltub sõjalise abi andmise mahust ning korraldatava

hanke vajadusest ja mahust, mis ei ole eelnõu koostamise ajal eelnõu koostajatele teada.

Sõjalise abi andmine oleneb poliitilisest tahtest ja olemasolevatest võimalustest, mille korral

võib Vabariigi Valitsus otsustada lisaraha eraldamise riigieelarvest. Asjakohaste

rahvusvaheliste kokkulepete olemasolul korraldab RKIK riigihankeid ka Euroopa rahurahastust

või muudest välisvahenditest, mille korral Eesti riigile kulu ei kaasne.

Seni on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi kokku ligikaudu 516 miljoni euro eest ehk enam

kui 1,4% SKPst2. Kui suureks kujuneb abi tulevikus, on raske ennustada.

Kui Vabariigi Valitsus piirab riigi sõjaliseks kaitseks ettevalmistamise eesmärgil sadama- ja

raudteeteenuseid, kaasneb kulu seoses teenuse piiramisega ja saamata jäänud tulu

hüvitamisega. Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju tekib lahingutegevuse käigus, mida ei

loeta õigusvastaselt tekitatud kahjuks. Piirangut kohaldatakse vaid väga ekstreemsetel juhtudel

ning väga lühikest aega, mistõttu ei ole kulu suurus eelnõu koostajatele eelnõu koostamise ajal

teada.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:

1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“;

2. Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määrus nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures

täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse

pidamise kord“.

Eeltoodud kaks määrust liidetakse kokku ning kehtestatakse uus määruse terviktekst.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

2 Eesti abi Ukrainale. Välisministeerium. – https://vm.ee/eesti-abi-ukrainale.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

28

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Välisluureametile.

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise, nende üle

arvestuse pidamise tingimused ja kord ning sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul

lisaõppekogunemise, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja

sõjaseisukorra ajal töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise tingimused

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:

1) riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse ja

avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi koos asutus) või kohaliku omavalitsuse üksuse

koosseisus olevate püsiva riigikaitseülesandega ja selle täitmist toetavate ameti- ja töökohtade

(edaspidi koos töökohustusega ametikoht) määramise tingimused;

2) elutähtsa teenuse osutaja juures olevate püsiva riigikaitseülesandega ja selle täitmist

toetavate töökohtade (edaspidi töökohustusega töökoht) määramise tingimused;

3) töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nendele määratud isikute üle arvestuse pidamise

kord;

4) sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise

tingimused määramise kord.

§ 2. Töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused

(1) Töökohustusega ameti- või töökohti võib määrata asutus ja isik, kellele on seadusega või

seaduse alusel pandud püsiv riigikaitseülesanne (edaspidi püsiva riigikaitseülesandega asutus

või isik).

(2) Töökohustusega ameti- või töökohaks võib määrata ameti- või töökoha, mis on vältimatult

vajalik:

1) püsiva riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või elutähtsa teenuse osutamiseks;

2) püsiva riigikaitseülesandega asutuse või isiku toimepidevuse tagamiseks.

(3) Asutus või kohaliku omavalitsuse üksus võib töökohustusega ameti- või töökohaks määrata

ameti- või töökoha, mis on vältimatult vajalik seaduses või riigi kaitsetegevuse kavas talle

määratud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks.

(4) Elutähtsa teenuse osutaja võib elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse

kinnitatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani alusel töökohustusega töökohaks määrata

töökoha, mida on vältimatult vaja elutähtsa teenuse miinimumtaseme tagamiseks, kui

käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Riigikantseleil, Kaitseressursside Ametil ja elutähtsa teenuse osutaja osas elutähtsa teenuse

toimepidevust korraldaval asutusel on õigus kontrollida töökohustusega ameti- ja töökohtade

määramise nõuete täitmist.

§ 3. Töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nendele määratud isikute üle arvestuse

pidamine

(1) Püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik või elutähtsa teenuse osutaja peab arvestust

tema koosseisus olevate töökohustusega ameti- ja töökohtade ja neil töötavate isikute üle.

(2) Riigikogu Kantselei peab muu hulgas arvestust töökohustusega ametikohal töötavate

Riigikogu liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete üle.

(3) Töökohustusega ameti- ja töökohta arvestatakse täistööajaga ameti- või töökohana. Kui

samal töökohustusega ameti- või töökohal töötab mitu isikut osalise tööajaga, loetakse neist

töökohustusega ameti- või töökohal töötavaks isikuks ainult üks.

(4) Arvestust töökohustusega ameti- ja töökohale määratud isikute üle peetakse töötamise

registris.

§ 4. Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku

suhtes töökohustuse täitmisel rakendatavate piirangute arvestus

(1) Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes

töökohustuse täitmisel rakendatavate piirangute üle peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste

registris.

(2) Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku andmed

esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse töötamise registriga toimuva andmevahetuse

kaudu.

(3) Sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes ei või rakendada töökohustust

lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal, kui ta on vajalik

Kaitseväe sõjaaja ülesannete täitmisel ja Kaitseressursside Amet on riigikaitseseaduse § 48

lõike 6 alusel kehtestanud tähtajalise piirangu tema suhtes töökohustuse rakendamiseks.

(4) Kui sõjaaja ametikohale nimetatud isik märgitakse töötamise registris töökohustusega

ameti- või töökohal töötavaks isikuks, on Kaitseressursside Ametil õigus 60 päeva jooksul

kande tegemisest arvates teavitada märke teinud asutust või isikut lõikes 3 nimetatud piirangust

püsiva riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rakendamisel.

(5) Enne lõikes 3 nimetatud piirangu kehtestamist selgitab Kaitseressursside Amet koostöös

tööandja ja Kaitseväega välja, millised on võimalused isiku asendamiseks töökohustusega

ameti- või töökohal ning sõjaaja ametikohal.

(6) Lõikes 4 nimetatud teavituses tuleb märkida tähtaeg, mille jooksul peab tööandja arvestama

töötaja suhtes töökohustuse täitmisel rakendatava piiranguga.

(7) Kui tööandja ei nõustu Kaitseressursside Ameti määratud piiranguga, on tööandjal õigus

pöörduda taotlusega valdkonna eest vastutava ministeeriumi või elutähtsa teenuse

toimepidevust korraldava asutuse poole piirangu tühistamiseks.

§ 5. Rakendussätted

(1) Vabariigi Valitsuse 23.09.2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega

ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Vabariigi Valitsuse 09.08.2018. a määrus nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures

täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse

pidamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(3) Määrus jõustub 1. märtsil 2025. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

EELNÕU

06.02.2025

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Riigikaitseseaduse muutmine

Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Kaitseväe korralduse andmine ja selle täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal

(1) Kaitsevägi võib anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja

muule avaliku võimu kandjale kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal korralduse, kui see on vältimatult vajalik riigi

julgeolekut ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks ning riigi sõjaliseks

kaitsmiseks või selle vahetuks ettevalmistamiseks. Korralduse andmisel tuleb arvestada asutuse

ja isiku pädevust, samuti võimalust korraldust täita.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse võib anda:

1) haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks;

2) toimingu sooritamise lõpetamiseks või toimingu sooritamise keelamiseks;

3) toimingu sooritamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;

4) haldusakti osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks

tunnistamiseks;

5) haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise osaliseks või täielikuks

peatamiseks;

6) seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal

antud korraldus tuleb täita viivitamatult, kui korralduse andnud asutus või isik ei ole määranud

teistsugust tähtaega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldusele ei kohaldata haldusmenetluse

seadust.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata, võib

korralduse andja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või

sõjaseisukorra ajal täita enda antud korralduse selle saaja nimel ise järgmiselt:

1) andes haldusakti, sõlmides halduslepingu või tehes toimingu;

2) muutes haldusakti või halduslepingut;

3) lõpetades toimingu tegemise või tagades toimingu tegemisest hoidumise;

4) tunnistades haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks;

5) peatades haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise;

6) täites seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil.“;

2) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Piirava meetme haldusakt muutub kehtetuks, kui kõrgendatud kaitsevalmidus,

sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon, mille ajal on vastava piirava meetme

kohaldamine lubatud, lõppevad.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 103 järgmises sõnastuses:

„§ 103. Õigusaktide kohaldamine ja rakendamine kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

(1) Kui seaduse alusel kehtestatud õigusnormid takistavad vahetult riigi sõjalist kaitsmist, võib

kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni või demobilisatsiooni läbiviimiseks

Kaitsevägi jätta täitmata:

1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid;

2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid;

3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;

4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid;

5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid;

6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid;

7) muu hulgas teiste valdkondade seaduse alusel kehtestatud normid, välja arvatud riigisaladust

ja salastatud välisteavet reguleerivad õigusaktid.

(2) Kaitsevägi võib vajaduse korral rakendada lõike 1 punktides 1–7 nimetatud abinõusid

proportsionaalselt, ulatuses, mis on sõjalise riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vältimatult

vajalik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud normidest kõrvalekaldumise korral tuleb tagada

isikute ohutus.“;

4) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Kaitseväe pädevus kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal“;

5) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib Kaitsevägi lisaks oma ülesannetele ja õigustele

üldise kaitsevalmiduse ajal:

1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel ning korraldusi

käesoleva seaduse § 91 sätestatud tingimustel;

2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel;

3) jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla-

ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse käesoleva seaduse §-s 103

sätestatud korras.“;

6) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhatajalt ja Kaitseväe juhataja

volitatud ülemalt“ sõnaga „Kaitseväelt“;

7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Sõjaseisukorra ajal otsustab sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse

või osalevad Kaitseväe üksused Kaitseväe juhataja.“;

8) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠18. Vabariigi Valitsuse, peaministri, sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutava

ministri ja Kaitseväe pädevus sõjaseisukorra ajal“;

9) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises

sõnastuses:

„(4) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem lisaks

oma ülesannetele ja õigustele üldise ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada või sõlmida

relvarahu ja katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida

selle tingimusi.

(5) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitsevägi lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise ja

kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda korraldusi käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 ja §-s 91

sätestatud tingimustel.

(6) Sõjaseisukorra ajal, samuti Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral, võib

Kaitsevägi jätta lahingutegevuse käigus või vahetult selle ettevalmistamiseks kohaldamata

käesoleva seaduse § 103 punktides 1–6 nimetatud valdkondi reguleerivad seaduse sätted, kui

see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning seadustes ettenähtud normide

järgimisel ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi

põhiseadust ja välislepingut ning arvestada kehtivat õigust niivõrd, kui see on riigi sõjalisel

kaitsmisel võimalik.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise

humanitaarõiguse normide järgimisest.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisest teavitab Kaitsevägi viivitamata kaitseministrit,

kes teavitab omakorda Vabariigi Valitsust. Vabariigi Valitsus võib nõuda, et Kaitsevägi täidaks

õigusakte osas, mille täitmisest kõrvale kalduti, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista

vahetult riigi sõjalist kaitsmist.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

„§ 241. Õigusnormide täitmine mobilisatsiooni ajal

(1) Mobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata käesoleva seaduse §-s 103 nimetatud

normid nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 18 lõikes 9

sätestatud teavitamise korda.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

„§ 281. Õigusnormide täitmine demobilisatsiooni ajal

(1) Demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata käesoleva seaduse §-s 103 nimetatud

normid nii kaua, kuni see takistab vahetult demobilisatsiooni eesmärgi täitmist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 18 lõikes 9

sätestatud teavitamise korda.“;

12) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja

julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning

hangete korraldamine.“;

13) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ja elluviimisel ning muu hulgas sõjalise abi andmiseks ja vahendamiseks

riigihankeid.

(12) Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu

artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus korraldusega.“;

14) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks ning seadust täiendatakse §-dega 341 ja 342 järgmises

sõnastuses:

„§ 341. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti Vabariigi, rahvusvahelise

organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning

elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine

(1) Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti Vabariigi ja

rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ning elluviimisel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsus, millega kaasneb Kaitseväe üksuste

lähetamine väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi, tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi

Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni

esimehele.

§ 342. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel

Kaitseväe osalemise otsustamine

Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel

õppusel otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.“;

15) paragrahvi 35 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ning elluviimine.“;

16) paragrahvi 37 pealkirjast ja lõikest 1 jäetakse välja sõna „rahvusvahelisel“;

17) paragrahvi 46 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise, nende üle

arvestuse pidamise tingimused ja korra ning sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul

lisaõppekogunemise, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja

sõjaseisukorra ajal töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise tingimused, kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.“;

18) paragrahvi 48 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 48. Riigikaitselise töökohustuse tekkimine, rakendamine ja peatumine“;

19) paragrahvi 48 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 4–7

järgmises sõnastuses:

„(4) Kui isik on enne riigikaitselise töökohustuse tekkimist nimetatud sõjaaja ametikohale,

täidab ta riigikaitselist töökohustust kuni sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumiseni.

(5) Riigikaitseline töökohustus rakendub kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Riigikaitseülesandega asutus või isik võib üldise

kaitsevalmiduse ajal otsustada riigikaitselise töökohustuse rakendamise haldusakti või

otsusega.

(6) Kaitseressursside Amet võib üldise kaitsevalmiduse ajal seada sõjaaja ametikohale

nimetatud isiku suhtes tähtajalise piirangu rakendada riigikaitselist töökohustust

lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal.

Kaitseressursside Amet arvestab piirangu seadmisel isiku sõjaaja ametikohta ja muid riigi

sõjalise kaitse võime tagamisel olulisi asjaolusid ning käesoleva seaduse § 46 lõike 3 alusel

määrusega kehtestatud töökohustuse rakendamise piiramise tingimusi.

(7) Riigikaitseline töökohustus peatub, kui isik asub täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.“;

20) paragrahvi 821 lõikeid 7 ja 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.“;

21) paragrahvi 8211 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „võib haldusorgan määrata kindlaks, millist

kohustust on adressaat kohustatud täitma“ tekstiosaga „tuleb võimaluse korral esimesena täita

riigi sõjalise kaitse tagamiseks pandud kohustus“;

22) paragrahvi 8215 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste

koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle.

(2) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(3) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja

korraldamise eest vastutav minister määrusega.

(4) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse:

1) registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg;

3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

4) andmevahetus teiste andmekogudega;

5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korraldusküsimused.

(5) Mobilisatsiooniregister sisaldab järgmisi andmeid:

1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed;

2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku

andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed;

3) sõjaaja üksuse varustatuse andmed.

(6) Mobilisatsiooniregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Mobilisatsiooniregistrisse kantud

isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;

2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.

(7) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi peale

isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.“;

23) seaduse 52 peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 8216 järgmises sõnastuses:

„§ 8216. Kaitseplaneerimise infosüsteem

(1) Kaitseplaneerimise infosüsteem on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse

planeerimise ning kaitsevõimekuse korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja

äriprotsesside haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ning ressursside, hankevajaduste

kavandamise ja eelarveliste otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala

strateegiliste andmevarade üle.

(2) Kaitseplaneerimise infosüsteemi vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(3) Kaitseplaneerimise infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku hariduse ja töökogemuse andmed;

3) isiku kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed.

(4) Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna

eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse.

1) infosüsteemi ülesehitus

2) infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

3) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem

tähtaeg;

4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

5) andmevahetus teiste andmekogudega;

6) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;

7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

8) muud korraldusküsimused.

(5) Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole

sätestatud lühemat tähtaega. Kaitseplaneerimise infosüsteemi kantud isikuandmeid säilitatakse

peale isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;

2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses

viibimise ajaks;“;

2) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel

tegevteenistuses.“.

§ 3. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduse § 40 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses, hädaolukorra

seaduses, riigikaitseseaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud tingimustel ning

korras.“;

2) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jõu kasutamine käesoleva peatüki tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi,

relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse

ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises

koostöös.“;

3) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete

täitmiseks.“;

4) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel

välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja

asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse

antud õigustest ning seatud piirangutest.“;

5) paragrahvi 481 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 481. Vahetu sunni ja erivahendite kasutamine demineerimistööl

Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi

kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 241 ettenähtud alusel ja korras ning

korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras ning ametirelva päästeseaduse §-s 261 ettenähtud juhul.“;

6) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel ning §-s 821

sätestatud juhul ja korras;“;

7) paragrahvi 49 lõikes 5 asendatakse sõnad „enesekaitse vahendite“ sõnaga

„enesekaitsevahendite“ ning lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2“.

§ 5. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale ei nimetata

politseiametnikku või päästeteenistujat.“;

2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „õppe- või töökoha“ tekstiosaga „ning

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha,“;

3) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele

reservis olevat isikut, kelle suhtes ei ole töökohustuse rakendamist riigikaitseseaduse § 46

lõike 3 alusel määrusega kehtestatud tingimustest lähtuvalt ning sama seaduse § 48 lõikes 6

sätestatult tähtajaliselt piiratud.“;

4) paragrahvi 15611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, kui isiku suhtes töökohustuse

rakendamist ei ole riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud tingimustest

lähtuvalt ning sama seaduse § 48 lõikes 6 sätestatult tähtajaliselt piiratud;“.

§ 6. Raudteeseaduse muutmine

Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Avaliku raudtee kasutamise piirangud

(1)Vabariigi Valitsus võib piirata avalikul raudteel raudteeteenuse osutamist, kui seda on vaja

põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu

ajal riigikaitseülesande täitmiseks või kui seda on vaja riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle

ettevalmistamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju kannab

piirangu kehtestaja.“.

§ 7. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 134 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, mis ei ole

Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse

alusel;“;

2) paragrahvi 170 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme riigi, mis ei

ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva

erimenetluse alusel;“.

§ 8. Sadamaseaduse muutmine

Seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

㤠361. Sadama kasutamise piirangud

(1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja

põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu

ajal riigikaitseülesande täitmiseks või kui seda on vaja riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle

ettevalmistamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju kannab

piirangu kehtestaja.“.

§ 9. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või

mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“;

2) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või

mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“.

§ 10. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

1

24.01.2025

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on eluliselt oluline kindlustada Eesti sõjalise kaitse

vundamenti, mis koosneb ennustatavast eskalatsiooniredelist, selgest juhtimisstruktuurist,

kokkuharjutanud reservväest ja initsiatiivil põhinevast realistlikust planeerimisest, mida toetab

praegune riigikaitseline rollijaotus. Et riigi sõjalise kaitse vundament oleks tugev ega killustuks,

tehakse õigusaktides vajalikud muudatused, millega seatakse õiguslikud raamid riigi edukaks

kaitsmiseks.

Eelnõuga muudetakse riigikaitseseadust (edaspidi RiKS), avaliku teenistuse seadust (edaspidi

ATS), hädaolukorra seadust (edaspidi HOS), Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS),

kaitseväeteenistuse seadust (edaspidi KVTS), raudteeseadust (edaspidi RdtS), riigihangete

seadust (edaspidi RHS), sadamaseadust (edaspidi SadS) ja töölepingu seadust (edaspidi TLS),

lähtudes järgmistest aspektidest:

• Kaitsevägi peab saama arvestada riigi sõjalisel kaitsmisel selleks ette nähtud

kokkuharjutanud reservarmeega. See tähendab ühelt poolt seda, et iga okas loeb, ja

teisalt seda, et senine riigikaitselise töökohustuse regulatsioon vajab reformimist.

Praeguseks on nende isikute hulk, kes on vabastatud lisaõppekogunemisest ja sõjaaja

ametikoha ülesannete täitmisest riigikaitselise töökohustuse tõttu, kasvanud määral, mis

võib hakata pärssima sõjaaja üksuste isikkoosseisu mehitamist. Reservarmee löögijõu

tugevdamiseks tehakse vajalikud muudatused RiKSis, KVTSis, ATSis ja TLSis.

• Peale isikkoosseisu vajab Kaitsevägi sõjaks vahetult valmistumisel ehk kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal teatud piiravaid meetmeid ja korralduste andmise õigust nii, nagu

HOSis on sätestatud asjakohased pädevused ja õigused hädaolukorda lahendavale

asutusele. Samuti on vaja täpsustada Kaitseväe jõu kasutamise regulatsiooni. Vajalikud

muudatused tehakse RiKSis ja KKSis.

• Eesti õiguskord peab arvestama ka Kaitseväe vajadusega kalduda sõja ajal kõrvale

rahuajaks mõeldud õigusaktidest. Sõda on kiiresti muutuv ja etteaimamatu olukord, kus

kaalul on riigi säilimine ning on vaja kasutada riigikaitselisi abinõusid, millega ei ole

rahuaja õigusloomes arvestatud. Põhiseadusest tulenev riigi iseseisvuse ja sõltumatuse

kaitsmise kohustus peab olema reegel ning seaduses on sätestatud vaid teatud erandid,

mida riik ei tohi isegi riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamisel teha. Selleks on eelkõige

ius cogens’i ja humanitaarõiguse normide järgimine. Asjakohane muudatus tehakse

RiKSis.

• Kollektiivkaitse tõhusaks rakendamiseks tuleb olukorras, kus liitlasvägede siirmine on

möödapääsmatu, tagada operatiivne üksuste vastuvõtmine ja liigutamine. Selline

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

2

vägede siirmine toob ajutiselt kaasa piirangud sadamates ja raudteel ning sellest

lähtudes täpsustatakse asjakohast regulatsiooni SadSis ja RdtSis.

• Eesti kindlustab sõjalise kaitse vundamenti lisaks kollektiivkaitsele ka laiemalt

Euroopas. See tähendab, et Eesti sõjaline kaitsmine algab Ukrainast. Eesti on andnud

Ukrainale sõjalist abi ja see abi, mis on tänu poliitilisele tahtele realiseerunud, tuleb

sätestada ka seaduses. Asjakohane muudatus tehakse RiKSis ning RHS-is.

• Eelnõuga kaasajastatakse ka RiKS andmekogude peatükki.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ja kaitsevalmiduse

osakonna ametnikud koostöös Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) ja Kaitseväega. Eelnõu

koostamise eest vastutab õigusosakonna juhataja Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti

keele vanemtoimetaja Helen Noormägi.

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

• riigikaitseseadus (RT I, 14.03.2023, 31);

• avaliku teenistuse seadus (RT I, 02.05.2024, 21);

• Kaitseväe korralduse seadus (RT I, 21.06.2024, 14);

• kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 20.02.2024, 5);

• raudteeseadus (RT I, 08.10.2024, 16);

• riigihangete seadus (RT I, 07.06.2024, 11);

• töölepingu seadus (RT I, 02.05.2024, 28).

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlemine on põhjendatult

kiireloomuline. Osaliselt on eelnõus kajastatud küsimusi käsitletud tsiviilkriisi ja

riigikaitseseaduse eelnõu väljatöötamise ja koostamise käigus. Praegusel juhul on tegemist

riigikaitset reguleeriva seaduse muutmisega: kehtivas riigikaitseseaduses tehakse seoses

muutunud julgeolekuolukorraga vajalikud marginaalsed muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on kindlustada riigi sõjaliseks kaitsmiseks vundament, mis võimaldaks

Ukraina sõja õpituvastustest lähtudes rakendada kõiki õigusriigile kohaseid ja riigi kaitsmiseks

vajalikke abinõusid olenevalt olukorra tõsidusest.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

3

Eelnõu §-ga 1 muudetakse RiKSi.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse RiKSi §-ga 91.

RiKS §-s 9 on sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juhtimise üldnorm.

Kõrgendatud kaitsevalmidust juhib peaminister. Teatud juhtimispädevus on ka Vabariigi

Valitsusel, Kaitseväe juhatajal ning siseministril ja kaitseministril. Üldnormi kohaselt saab

Kaitseväe juhataja anda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kaitseväevälistele subjektidele

haldusakte ja sõjaseisukorra ajal korraldusi. Kaitseväe juhatajal puudub kehtiva õiguse kohaselt

õigus anda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kaitseväevälistele subjektidele korraldusi, mis on

vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks või riigi

sõjaliseks kaitsmiseks või vahetult selle ettevalmistamiseks. Selline haldusorgani korralduste

andmise õigus on näiteks HOS § 14 lõike 41 alusel hädaolukorda lahendaval asutusel ilma

Vabariigi Valitsuse volituseta. Olenemata sellest, et hädaolukorda ei kinnita ega kuuluta välja

Riigikogu, on ikkagi hädaolukorda lahendavale asutusele kui haldusorganile vahetute

korralduste andmise õigust peetud põhjendatuks. Samast loogikast tuleb lähtuda ka riigikaitse

valdkonnas. Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, demobilisatsioon ja sõjaseisukord on

olenevalt eskalatsioonitasemetest riigikaitseseisundid, mis oma olemuselt on riigi säilimise

seisukohalt eksistentsiaalsemad kui hädaolukord, ning lähtudes asjaolust, et kõrgendatud

kaitsevalmiduse peab heaks kiitma Riigikogu ning ka mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja

sõjaseisukorra peab välja kuulutama Riigikogu, siis sätestatakse eelnõukohase õigusriigile

kohane instrument ehk korralduste andmise õigus erinevates riigikaitseseisundites ka

Kaitseväele (§ 91 lõige 1).

Korralduse andmine on muudatuse kohaselt rangelt piiritletud ja korralduse andmisel tuleb

korralduse andjal hinnata, kas korraldust on üldse võimalik täita. Korraldust saab anda juhul,

kui see on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või

tõrjumiseks. Näiteks saab Kaitsevägi kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda korralduse

kohaliku omavalitsuse üksusele või Transpordiametile ühistranspordi ümberkorraldamiseks,

kui on vaja tagada üksuste takistamatu liikumine või tõkestada ja tõrjuda ohtu.

Kaitseväe poolt korralduse andmise otsustab Kaitseväe juhataja oma asutuse siseselt. Seda saab

teha Kaitseväe juhataja ise või volitada selle õiguse asutusesisese haldusaktiga Kaitseväes

tegevteenistuses olevale tegevteenistujale või teenistuses olevale ametnikule.

Eelnõukohase § 91 lõikega 2 täpsustatakse Kaitseväe poolt korralduse andmise toimingut ja

vormi. Samuti sätestatakse korralduse täitmise viis ja aeg. Kaitsevägi võib möödapääsmatul

juhul anda korralduse, et täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu

avaliku võimu kandja annaks välja oma pädevuse piires olevaid haldusakte või teeks oma

pädevuse piires olevaid toiminguid. Samuti sätestatakse õigus anda korraldus nimetatud

subjektidele selleks, et nad peataksid mõne toimingu osaliselt või täielikult. Lisaks võib osutuda

vajalikuks mõne haldusakti osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu

kehtetuks tunnistamiseks või seaduse või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil

täitmiseks.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

4

Eelnevalt toodud näite varal saab Transpordiamet või kohaliku omavalitsuse üksus anda

haldusakti ühistranspordi liikluse ümberkorraldamiseks või anda korralduse kohalike teetööde

ajutiseks peatamiseks. Tingimusena sätestatakse, et kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal antud korraldus tuleb täita

viivitamatult, kui korralduse andnud isik ei ole määranud teistsugust tähtaega.

Kuna korralduse täitmine võib teatud manöövrite tegemisel osutuda ülioluliseks, siis

sätestatakse kohustus, et korraldus tuleb täita viivitamata. Olukorras, kus korralduse täitmine

sõltub konkreetsetest asjaoludest, on sätestatud võimalus, et kui korralduse andja kehtestab

korralduse täitmiseks tähtaja, siis tuleb korraldus selle tähtaja jooksul täita. Selliselt antud

korraldusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust. Näiteks ei pea haldusorgan korralduse

andmisel järgima haldusmenetluse seaduses sätestatud tavapäraseid tähtaegu ega kohaldama

ärakuulamist ega võimaldama tavapärases korras selle vaidlustamist. Lisaks sätestatakse

eelnõuga, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks

täitmata, võib korralduse andja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal täita enda antud korralduse selle saaja nimel ise

järgmiselt:

1) andes haldusakti, sõlmides halduslepingu või tehes toimingu;

2) muutes haldusakti või halduslepingut;

3) lõpetades toimingu tegemise või tagades toimingu tegemisest hoidumise;

4) tunnistades haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks;

5) peatades haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise;

6) täites seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse piirava meetme haldusakti kehtivust kõrgendatud

kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. See tähendab, et kui

näiteks piirava meetme haldusakt antakse kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja see on näiteks

kohane ka sõjaseisukorra ajal, siis ei muutu see haldusakt kehtetuks kõrgendatud

kaitsevalmiduse lõppemisel, vaid kehtib ka sõjaseisukorra ajal ilma sama piirava meetme

haldusakti andmata. Sätte eesmärk on vältida liigset bürokraatiat, mis kriitilisel hetkel võib

osutuda ebamõistlikuks takistuseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse üldnorm õigusaktide kohaldamiseks ja rakendamiseks

kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Eelnõuga piiritletakse

konkreetsed valdkonnad, mille puhul võib Kaitsevägi kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kalduda seaduse alusel kehtestatud õigusaktidest

kõrvale. Selle muudatusega ei looda uut õigust, sest kehtiva RiKSi kohaselt on Kaitseväel õigus

jätta täitmata igasugused määrused ja haldusaktid, olenemata sellest, millist valdkonda need

reguleerivad. Eelnõuga piiritletakse täpsemad valdkonnad, millest selliseid möödapääsmatuid

kõrvalekaldumisi võib teha.

Eelnõu kohaselt võib Kaitsevägi kalduda kõrvale järgmiste määruste, korralduste, otsuste või

käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest: 1) relvade ning lahing- ja laskemoona käitlemist

reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad

õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;

4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

5

ja -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid ning 6) avalik-õiguslikke lubasid,

heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid.

Teiste valdkondade seaduse alusel antud õigusnormid võib jätta täitmata, kui see on vältimatult

vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet puudutavate normide

täitmata jätmist eelnõuga ette ei nähta. Vajalikud erisused tuleb sätestada asjaomastes

riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides.

Sättes sisaldub avatud loetelu valdkondadest, mida kõnealuste õigusaktidega reguleeritakse.

Sättes on nimetatud valdkonnad, milles on tavaolukorra reguleerimiseks kehtestatud nõuetest

kõrvale kaldumine kõige tõenäolisem. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja

lahendada väga erinevaid probleeme, millega regulatsiooni kehtestamisel ei ole arvestatud.

Kõiki neid olukordi ei ole võimalik ette näha ning seetõttu ei saa ka ammendavat loetelu

kehtestada. Tüüpjuhud, milles on suure tõenäosusega vaja mõnest kehtivast normist kõrvale

kalduda, on järgmised:

1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid.

Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla edasilükkamatult vajalik transportida ning

hoiustada senisest tunduvalt suuremas mahus, kogustes ja tingimustes relvi ning lahing- ja

laskemoona. Näiteks on kiiresti vaja hajutada relvi, lahing- ja laskemoona, mille hoiustamise

tingimused ei vasta rahuaegsetele standarditele, kuid mille tulemusel on võimalik päästa riigi

sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalikku varustust. Samuti peab teave relvade, laske- ja

lahingumoona transpordi ja paigutuse kohta olema salajane, mistõttu ei ole võimalik teha

tavaolukorras ettenähtud teavitusi ega kooskõlastusi. Kui relvad ning lahing- ja laskemoon

lahingutegevuse käigus hävivad on neid vaja suurtes kogustes juurde hankida või toota ning

sellisel juhul ei ole võimalik järgida ette nähtud käitlemisnõudeid. Lahingutegevuse käigus on

vaja ka lõhkematerjali käidelda tavapärasest tunduvalt suuremas koguses ning rahuaegsetest

tingimustest erinevalt;

2) ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid. Kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja võtta ehitisi kasutusele teisel eesmärgil, kui on ehitisele

määratud kasutusotstarve (nt spordisaali kasutamine haiglana, tsiviilhoonete kasutamine

sõdurite ühiselamuna). Samuti võib olla vaja ületada ehitise projekteerimisel arvestatud ning

ehitus- ja kasutusloa väljastamisel lubatud maksimaalset kasutajate hulka (nt koondada mitme

kooli või lasteaia lapsed ühe asutuse ruumidesse). Samuti võib olla vaja kiireloomuliselt

ehitada, rekonstrueerida või lammutada ehitis, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks või mis

takistab riigi sõjalist kaitset. Kaitserajatiste ehitamisel või riigikaitseks vajalike vahendite

hoiustamisel võib samuti olla vaja sätestatud regulatsioonist teatud ulatuses kõrvale kalduda

(nt naftasaaduste hoidla kasutamise kohta detailse dokumentatsiooni omamise regulatsioon);

3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid. Manöövrite tegemisel

on vaja kalduda kõrvale silla või muu teeosa kandevõime normidest või üldiselt teedele esitatud

nõuetest. Samuti võib olla vaja kasutada erateed ilma omanikult luba küsimata. Manöövrite

tegemisel võib olla vaja eirata tee omaniku või valdaja paigaldatud liikluskorraldusvahendeid

(nt sõita ühesuunalisel teel vastassuunas). Samuti ei pruugi olla võimalik täita kõiki sõidukitele,

sealhulgas Kaitseväe sõidukitele, ning sõitjate vedamiseks kehtestatud norme (nt on sõitjate

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

6

veoks kohandatud veoautode puhul sätestatud seljatoe kõrgus istelavatsist, mis peab olema

vähemalt 500 mm);

4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid. Kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja koostada dokumente ilma tavapärast asjaajamiskorraga

kehtestatud kooskõlastuste protseduuri läbimata. Samuti võib olla vaja koostada dokument muu

kui tavaolukorras kasutamiseks kehtestatud dokumendivormingu kohaselt. Tuleb arvestada, et

volitust saab kohaldada üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks ning

sellega seotud menetlustoiminguteks. Nii ei saa selle volituse alusel jätta Kaitsevägi või

kaitseväelane lihtsalt erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra kehtivuse ajal järgimata näiteks

asjaõiguslike tehingute või testamendi vorminõudeid, mis ei ole kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ega sõjaseisukorraga seotud;

5) looduskaitse ja -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid. Kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja kasutada loodusressursse või looduskaitse all olevat ala riigi

kaitsmiseks. Nii võib olla vaja pesitsusperioodil langetada metsa, kaevata looduskaitsealal

kaevikuid, võtta looduskaitse all olevast veekogust vett või läbida looduskaitse all olevat

veekogu sõidukiga, isegi kui selle tõttu saab kahjustada looduskaitse all olev looma-, taime- või

putukaliik;

6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid. Kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja teha tegevusi, mille tegemiseks on tavaolukorras kehtestatud

loakohustus. Loakohustus võib olla majandustegevuses osalemiseks (tegevusload), kutsealal

tegutsemiseks (registreeringud), aine käitlemiseks (käitlusload) ja ressursi kasutamiseks

(kaevandus- ja muud ressursi kasutamise load). Näiteks võib olla kõrgendatud kaitsevalmiduse

ajal vaja kaevandada liiva, kruusa või kujundada ümber maastikku, paisutada vett või lõhkuda

tamm, et takistada vaenlase liikumist või liikuda ise läbi loodusliku tõkke (jõgi);

7) lisaks nähakse eelnõuga ette võimalus kalduda kõrvale muid valdkondi reguleerivatest

määrustest, korraldustest ja muudest sarnastest haldusaktidest. Sellised normid võivad olla

näiteks tollideklaratsioonid või muud määrusega sätestatud tolliformaalsused, mida vahetult

riigi sõjaliseks kaitseks ettevalmistamisel ja liitlaste vastuvõtmisel kõrgendatud

kaitsevalmiduse ajal ei ole mõistlikest pingutustest lähtudes võimalik täita või järgida.

Eelnõukohase § 103 lõigetega 2 ja 3 sätestatakse meetme rakendamise olulise tingimusena

proportsionaalsuse ning isikute ohutuse tagamise nõue. Seega peab Kaitsevägi iga kord

hindama, kas näiteks relvade käitlemise nõuetest kõrvalekaldumine on riigi sõjalise kaitse

eesmärgi saavutamiseks selles konkreetses olukorras proportsionaalne ja eesmärgipärane, ning

abinõu rakendamisel tuleb tagada isikute ohutus.

Eelnõu § 1 punktidega 4–6 täpsustatakse Kaitseväe pädevust kõrgendatud kaitsevalmiduse

ajal ja lisatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse juhtimise sättesse Kaitseväe korralduse andmise

õigus. Kui eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 muudatused olid seotud riigikaitseseisundite

juhtimispädevuse üldnormi täiendamisega ning korralduse andmise vormi ja täitmise viisiga,

siis nimetatud punktides määratletakse konkreetses riigikaitseseisundis ehk kõrgendatud

kaitsevalmiduses erinorm Kaitseväe poolt korralduse andmiseks.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

7

Eelnõu § 1 punktiga 7 reguleeritakse sõjaseisukorra ajal Kaitseväe isikkoosseisu suuruse ja

Kaitseväe üksuste osaluse otsustamist. Kehtiva RiKSi järgi on nii, et kui enne sõjaseisukorra

väljakuulutamist määrab Vabariigi Valitsus sõjalisse kaitsesse vaid osa ressursist ja seejärel

kuulutatakse välja sõjaseisukord, siis reservi jäänud osa hõlmamine on reguleerimata. Eelnõu

§ 1 punktiga 8 nähakse ette reservi jäänud osa isikkoosseisu hõlmamise regulatsioon, andes

otsustusõiguse Kaitseväe juhatajale.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 täiendatakse RiKS § 18, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse,

peaministri, sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja

pädevust sõjaseisukorra ajal.

Punktiga 9 lisatakse pädeva haldusorganina Kaitsevägi ja seetõttu muudetakse RiKS § 18

pealkirja.

Punktiga 10 muudetakse RiKS § 18 lõiget 4 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 5–9.

Muudatus hõlmab Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe pädevuste erinevusi sõjaseisukorra ajal.

Eelnõuga tuuakse sisse Kaitseväe pädevus sõjaseisukorra ajal kaitseväeväliste subjektide suhtes

ehk halduseväliste subjektide suhtes ning õigus kalduda kõrvale seaduses sätestatud normidest.

Lisatava lõike 6 kohaselt antakse Kaitseväele õigus sõjaseisukorra ajal kalduda kõrvale teatud

valdkondi reguleerivatest seadustes sätestatud õigusnormidest. Need valdkonnad on täpsemalt

lahti seletatud käesoleva seletuskirja eelnõu § 1 punkti 4 selgituste juures. Seaduses sätestatud

nõuetest kõrvalekaldumist on lubatud näiteks liiklusseaduse § 84 liiklusjärelevalve tagamiseks

ja muude avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Seaduses sätestatud õigusnormidest

kõrvalekaldumine on pigem erandlik ja üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida ka avaliku

võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse

põhimõttena põhiseaduse §-de 3 ja § 13 kohaselt avalikule võimule siduv ning seadused

kaitsevad igaühte muu hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus

ei ole piiramatu, vaid seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve

tagamiseks. Nii on ka riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik

ja vajalik piirata teatud juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise

kaitse valdkonnas on olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnorme täites ei ole võimalik riigi

iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase

tegevuse tõttu, tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel

asjaoludel. Riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilimine on ülekaalukas avalik hüve, mille kaitseks

tuleb kasutusele võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut

erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki

piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ette näha ka kõikides eriseadustes

rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest

kõrvalekaldumise volitus.

Seadused on koostatud tavaolukorda arvestades. Eelnõu koostamisel on kaalutud ka seda, et

lisada eriseaduste kohaldamisala sätetesse erand, et seadust ei kohaldata sõjaseisukorra ajal või

agressiooni tõrjumisega seotud kriisiolukorra lahendamisel. Nii ulatuslik erand oleks

eemaldanud kogu Kaitseväe sõjalise riigikaitse tegevuse teatud seaduste kohaldamisalast ning

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

8

oleks tekitanud seega õiguslünga. Õigusselguse huvides loobuti seaduste kohaldamisala

välistusest ja piirduti volituse andmisega otsustada konkreetsetel juhtudel seaduse täitmata

jätmine.

Seaduse täitmata jätmine on üksikjuhtumi otsustus, mida tuleb õiguslikult käsitleda koos

sellega seotud meetme kohaldamisega. Seaduse täitmata jätmise otsustus toob kaasa selle, et

meede, milleks puudus õiguslik alus või mis oli keelatud, on riigi sõjalisel kaitsmisel lubatud

niivõrd, kui see on iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks hädavajalik.

Lisatavates lõigetes 7–9 täpsustatakse lisapõhimõtteid, mida tuleb arvesse võtta, kui on vaja

rakendada avaliku võimu volitust jätta seaduses või seaduse alusel kehtestatud norm täitmata.

Ka lahingutegevuse käigus või sõjaseisukorra ajal ei tegutse riik väljaspool õiguskorda.

Õiguskorra põhialusena kehtivad põhiseaduse ja välislepingute normid niivõrd, kui see on

sõjaseisukorra lahendamisel võimalik. Põhiseaduses määratud riigiorganid jätkavad neile

põhiseaduse ja välislepingutega pandud ülesannete täitmist ka Kaitseväe suhtes sõjaseisukorra

ajal niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamist arvestades võimalik. Sealjuures on oluline

arvestada, et rahvusvahelise humanitaarõiguse normid kehtivad ka lahingutegevuse käigus ja

sõjaseisukorra ajal, sest need normid on kehtestatud just nende olukordade lahendamiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 sätestatakse, et lisaks kõrgendatud kaitsevalmidusele võib ka

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal jätta täitmata seaduse alusel kehtestatud õigusnormid

eelnõukohase § 103 lõigetes 1–7 nimetatud valdkondades. Seda ainult juhul, kui see takistab

vahetult riigi sõjalist kaitsmist ja seni, kuni see on vajalik kas mobilisatsiooni või

demobilisatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Kuigi mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

seaduse alusel kehtestatud õigusnormidest kõrvale kaldumise üldnorm on sätestatud

eelnõukohases §-s 103, tuleb asjaomane säte lisada ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni

reguleerivatesse sätetesse, et säilitada riigikaitseseaduse normide ülesehituse senine

süsteemsus.

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö regulatsiooni abi

andmise ja vahendamise ning selleks riigihangete korraldamisega.

Muudatuse eesmärk on luua riigisiseses õiguses selge õiguslik alus sellele, et rahvusvaheline

sõjaline koostöö hõlmab ka Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste

kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamise ning elluviimise raames abi andmist, sealhulgas

sõjalise abi andmist ja vahendamist ning riigihangete korraldamist.

Muudatus on tingitud praktilisest vajadusest, kuna Eesti on andnud ja annab jätkuvalt Ukrainale

mitmesugust abi , sealhulgas varustab relvade ja laskemoonaga. Tegemist on olnud selgelt

poliitilise tahtega, mis tuleb aga ka õiguslike lünkade tõttu seaduses täpsustada.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) on eelkõige Kaitseministeeriumi

valitsemisala hankeid tegev asutus, kuid rahvusvahelise koostöö raames on leitud, et RKIK

võiks oma oskusteavet kasutades teha riigihankeid ka teiste riikide asutustele (eelkõige teiste

riikide kaitseministeeriumidele või kaitsevägedele). Samuti on Euroopa Liidu Nõukogu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

9

määranud RKIKi mitme Euroopa rahutagamisrahastu projekti elluviijaks1. Vabariigi Valitsuse

seaduse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheline kaitsekoostöö, mille

raames kõnesolevaid tehinguid tehakse. 2024. aasta riigieelarve seadusesse lisati

erandkorras § 11, mille kohaselt võivad Kaitseministeerium ja tema valitsemisala asutused

vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni finantseeritava

kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu

kaitsekoostöö sihtriikidele. Paraku on ilmnenud, et valdkondlikku pädevusnormi ei ole õige

sätestada riigieelarve seaduses, mistõttu 2025. aasta riigieelarve seaduses seda enam ei

reguleerita. Eelarvet käsitlevas seaduses sätestatakse eelarve kasutus, mitte pädevusnorm.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvahelise

kaitsekoostöö koordineerimine. RiKS on valdkonnaseadus, milles on sätestatud, mis liiki

rahvusvahelist sõjalist koostööd tehakse. Seetõttu peab asjaomane pädevusnorm olema

sätestatud RiKSis. Seega lisatakse RiKSi rahvusvahelise sõjalise koostöö peatükki õiguslik alus

anda rahvusvahelise sõjalise koostöö raames ning ühiste kaitsekoostöö projektide kavandamisel

ja elluviimisel abi ning korraldada selleks hankeid. Kuna rahvusvaheline sõjaline koostöö

liigitub koostööks Eesti Vabariigi territooriumil ja väljaspool Eesti Vabariiki, siis on valitud

normi asukohaks rahvusvahelise sõjalise koostöö üldosa, mis kohaldub mõlemal juhul ehk Eesti

Vabariigi territooriumil ja väljaspool Eesti Vabariiki.

Eelnõukohase § 29 lõike 12 järgi kehtestab Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise

korra, Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222

rakendamise korra Vabariigi Valitsus korraldusega. Kehtivas RiKSis puudub eraldi norm, mis

annaks Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest otsustusprotsessi ja reguleeriks

Eesti rolli Põhja-Atlandi Nõukogu otsustusprotsessis.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse § 31 kehtetuks ja seadust täiendatakse §-dega 341–342.

Eelnõukohase § 341 lisamisega täpsustatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval

Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja

julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamist.

Peale rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide võib Kaitseväge kasutada ka Eesti Vabariigi,

rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel

ning elluviimisel. Erinevalt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest otsustab Kaitseväe

osalemise rahvusvahelise kaitse- ja julgeolekukoostöö formaadis sõjalise riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister. Ühise koostöö sees tuleb eristada tegevusi, mille

puhul on tegu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sest sellisel juhul otsustab

Kaitseväe kasutamise Riigikogu. Ühise kaitse- ja julgeolekukoostöö raames ei või Eesti

1 Euroopa Nõukogu otsus (ÜVJP), 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu

abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093 (11.01.2025). Vt lisaks Euroopa Nõukogu otsus (ÜVJP)

2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele

surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. – https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022D0338 (09.01.2025) ja Euroopa Nõukogu otsus

(ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi

relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

10

kaitseväelased minna aktiivsesse konfliktipiirkonda, sest tavapärast rahvusvahelist sõjalise

operatsiooni raamistikku pole algatatud. Samuti teeb näiteks Kaitseväe küberväejuhatus

aktiivset rahvusvahelist koostööd mitme riigi vastavate üksustega ja alati ei tähenda see, et Eesti

kaitseväelased lähevad teise riiki. Oluline on märkida, et ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ning elluviimisel kasutatakse Kaitseväe vahendeid ja meetodeid ning täpne

(kasutus)viis lepitakse kokku asjaomase organisatsiooni või välisriigiga.

Ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide näitena aitas Kaitsevägi koostöös Leedu Vabariigi

sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega lahendada 2021. aastal Leedu ja Valgevene

piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi. 2021. aasta

lõpus ja 2022. aasta esimesel poolel osales Kaitsevägi koostöös Poola Vabariigiga ühises

kaitse- ja julgeolekuprojektis, mille raames tugevdati kiirendatud korras Poola piiritaristut

Poola-Valgevene piiril.

Eelnõukohase § 341 lõike 1 järgi otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti

Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ning elluviimisel.

Eelnõukohase § 341 lõike 2 järgi tehakse otsus kasutada Kaitseväe alalisi või ajutisi üksusi

väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvate Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise

organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning

elluviimisel viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu

juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Riigipead ja seadusandlikku võimu on

vaja teavitada, kuna nimetatud institutsioonidel on põhiseaduslik roll riigikaitse küsimustes.

Vabariigi Valitsuse teavitamine on juurdunud praktika – näiteks on kaitseminister teavitanud

Vabariigi Valitsust Ukrainale relvastuse andmisest ja kaitseväelaste Poola saatmisest.

Eelnõukohase § 342 lisamisega täpsustatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

toimuvatel rahvusvahelistel sõjalistel õppustel Kaitseväe osalemise otsustamist.

Kaitseministrile teeb ettepaneku lubada Kaitseväel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

toimuval rahvusvahelistel sõjalistel õppustel osaleda Kaitseväe juhataja. Kaitseminister võib

valitsuse liikmena konsulteerida peaministriga ühel või teisel õppusel osalemise üle ning

vajaduse korral tõstatada küsimuse arutelu ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis või

valitsuse istungil.

Paragrahvi sõnastust on kehtiva RiKS §-ga 31 võrreldes muudetud. Kehtiva regulatsiooni järgi

otsustab minister eraldi Kaitseväe osalemise ka Eestis toimuvatel rahvusvahelistel sõjalistel

õppustel. Eelnõu koostamise ajaks on välisriikide relvajõud kaasatud Eestis toimuvatesse

õppustesse sellisel määral, et säte kohalduks suurele osale Eestis toimuvatest sõjalistest

õppustest. Kaitseministeeriumi valitsemisala senise praktika põhjal on hinnatud, et Eestis

toimuvatel õppustel osalemine kuulub pigem Kaitseväe pädevusse ega vaja ministri otsust.

Samas pole välistatud, et Kaitseväe juhataja konsulteerib vajaduse korral õppusel osalemise üle

kaitseministriga, kui näiteks õppusel osalevad ka Kaitseministeeriumi ametnikud või õppuse

läbiviimiseks vajalike ressursside olemasolu vajab arutelu. Kuna eelnimetatud muudatuse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

11

tulemusena on sätte mõjualas Kaitseväe tegevus vaid väljaspool Eesti territooriumi, on sätte

asukohaks peatüki 2. jagu. Eeltoodu tõttu tunnistatakse RiKS § 31 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö regulatsiooni,

täpsustades koostööprojektide valdkonda ja lisades kaitseprojektide kõrvale ka

julgeolekuprojektid.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse RiKS § 37.

Kehtiva RiKS § 37 kohaselt tuleb välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil

korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks anda riigis viibimise luba.

Eesti Vabariigi territooriumil Eesti riigi sõjaliseks kaitseks liitlaste kaasabil läbiviidav sõjaline

operatsioon, mida võivad osaliselt või täielikult juhtida liitlased, kui Vabariigi Valitsus on

Põhja-Atlandi Nõukogu kaudu nii kokku leppinud (kaasa arvatud Kaitseväe osalemine selles

operatsioonis), ning Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmine kollektiivkaitse

raames teiste riikide sõjaliseks kaitseks on riigikaitseõiguse mõistes erinevalt käsitletavad.

Mõiste „rahvusvaheline sõjaline operatsioon“ seondub eelkõige Eesti riigi võetud

rahvusvaheliste kohustuste täitmisega teiste riikide ees. „Eesti Vabariigi territooriumil

korraldatav rahvusvaheline sõjaline operatsioon“ seondub Eesti riigi sõjalise kaitse vahetu

elluviimisega või Eesti Vabariigi territooriumi kasutamisega liitlasjõudude poolt teiste riikide

vahetuks sõjaliseks kaitseks kollektiivkaitse raames.

Kuna sisulist vajadust kasutada seoses Eesti riigi sõjalise kaitsega mõistet „rahvusvaheline

sõjaline operatsioon“ ei ole, kasutatakse selguse mõttes RiKS §-s 37 edaspidi sõnastust „Eesti

Vabariigi territooriumil korraldatav sõjaline operatsioon“.

Eelnõu § 1 punktid 17–19 kajastavad muudatusi, mis on seotud riigikaitselise töökohustuse

regulatsiooniga ning mille eesmärk on tagada, et Kaitseväel oleks lisaõppekogunemise,

mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal olemas vajalik isikkoosseis, kes täidab sõjaaja ametikoha

ülesandeid ja kaitseb riiki.

Kehtiva õiguse kohaselt lähtutakse põhimõttest, et riigikaitselisel ameti- või töökohal töötav

isik jätkab oma töökohustuse täitmist niinimetatud rahuaja ametikohal ehk täidab riigikaitselist

töökohustust seal, kus ta töötab või teenib ka rahuajal. Seoses HOSi muutmisega laiendati

elutähtsate teenuste valdkondi ja suurendati ka elutähtsate teenuste osutajate hulka, mistõttu

kasvab ka nende isikute hulk, kes jäävad sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest ehk riigi

kaitsmisest välja. Et suutlikkus riiki sõjaliselt kaitsta oleks tagatud, peab olema piisavalt

võitlejaid, kes läheks Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust relvaga kaitsma. Kui

enamik sõjaaja üksustesse kuuluvatest reservväelasest jääksid näiteks mobilisatsiooni või

sõjaseisukorra ajal oma tavapärasele töö- või teenistuskohale riigikaitselist töökohustust täitma,

siis ei pruugi Eesti kaitsmiseks jaguda piisavalt sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvaid

tegevväelasi. Kehtiva õiguse rakendamise probleem on ka see, et Kaitseministeeriumi

valitsemisalal on määrusandluse muutmise kaudu küll võimalus kaasa rääkida, millised

asutused ja isikud saavad määrata riigikaitselisi ameti- ja töökohti ning kui palju nad seda teha

saavad, kuid asutustes asjaomaste ametikohtade piirmäära kehtestamine ei anna adekvaatset

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

12

infot selle kohta, kes seda ametikohta täidab. See on viinud olukorrani, kus Vabariigi Valitsuse

määrusega küll kehtestatakse tingimused ja piirmäärad täiendavate riigikaitseliste ameti- ja

töökohtade määramiseks, kuid puudub info selle kohta, kas isikud, kes neid ametikohti

täidavad, on hoopis vältimatult vajalikud sõjaaja ametikoha täitmisel. Näiteks määrab asutus

riigikaitseliseks ametikohaks õigusnõuniku ametikoha. See tähendab, et õigusnõunik, kes on

kaitseväekohustuslane ja täidab sõjaaja ametikohal äärmiselt olulist rolli, jääb sõjaaja

ülesannete täitmise kohustusest kõrvale ka juhul, kui talle leitaks asendaja, kes annab

riigikaitselisel ameti- ja töökohal õigusnõu.

Selle probleemi lahendamiseks muudetakse seadust nii, et isikud, kes on küll määratud

riigikaitselisele ameti- või töökohale, kuid kuuluvad sõjaaja struktuuri ja on sõjaaja ülesannete

täitmisel vältimatult vajalikud, peavad asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Neid isikuid hakatakse kutsuma

edaspidi ka lisaõppekogunemisele.

Punktiga 18 täpsustatakse täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade

määramise tingimust ja korda reguleerivat volitusnormi. Volitusnormi lisatakse tingimus, et

riigikaitselise töökohustuse rakendamist saab tähtajaliselt piirata. See on vajalik selleks, et

Kaitseväe sõjaaja ametikohale nimetatud isik, kes on vältimatult vajalik sõjaaja ülesannete

täitmisel, saaks riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötades tulla sõjaaja

ametikoha ülesandeid täitma. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajaks seatakse ennetavalt

rahuajal tähtajaline piirang.

Punktidega 17 ja 19 muudetakse RiKS § 48, sätestades riigikaitselise töökohustuse tekkimise,

rakendamise ja peatumise korra.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RiKS § 48 lõige 3. Kehtetuks tunnistatava sätte kohaselt

loetakse isiku töötamisel mitmel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal

riigikaitseline töökohustus tekkinuks vaid ameti- või töökohal, millel töötamise eest saadavalt

tulult tehakse tulumaksu kinnipidamisel mahaarvamisi tulumaksu seaduse § 42 lõigetes 1 ja 2

sätestatud korras. Kuna kehtivatest maksuseadustest lähtudes võib aga isik ise otsustada, kas ta

laseb tulumaksu tööandjal maha arvata või mitte, ei ole sellise tingimuse seadmine seaduses

enam otstarbekas.

Eelnõukohase lõikega 4 lisatakse tingimus, et kui isik on enne riigikaitselise töökohustuse

tekkimist nimetatud sõjaaja ametikohale, siis on ta kohustatud ülesandeid täitma oma ameti-

või töökohal kuni sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumiseni. Tingimus loob selgema

arusaama, et kui isik on nii riigikaitselisel ameti- või töökohal kui ka sõjaaja ametikohal, siis ei

ole välistatud, et ta peab teatud olukorras asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.

Eelnõukohases lõikes 5 tuuakse selgelt välja, millises olukorras saab riigikaitselist töökohustust

rakendada. Riigikaitseline töökohustus tekib isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale asumisel või selle ameti- või töökoha nimetamisel riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohaks. Riigikaitselist töökohustust ei pruugita rakendada kordagi isiku

riigikaitselisel ameti- või töökohal olemise ajal. Seda juhul, kui selle aja jooksul ei kõrgendata

kaitsevalmidust või ei kuulutata välja mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorda.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

13

Kaitsevalmiduse kõrgendamisel või mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja

kuulutamise korral rakendub riigikaitseline töökohustus automaatselt.

Riigikaitselise töökohustuse raames täidab isik oma ülesannetest ja põhitegevusest lähtudes

täiendavaid tööülesandeid, mida rakendatakse vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ning sõjaseisukorra ajal selleks, et täita

riigikaitseülesandeid. Eelnõuga luuakse võimalus, millega riigikaitseülesandega asutus ja isik

saab riigikaitselise töökohustuse rakendada haldusakti või otsusega ka üldise kaitsevalmiduse

ajal, kui see on vajalik näiteks mõne muu kriisi lahendamiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse

toimepidevuse tagamiseks või muu sarnase olukorra lahendamiseks. Töökohustuse

rakendamisel tuleb arvestada sellega, et töökohustuse rakendamiseks ei esine töökohustuse

rakendamist välistavaid asjaolusid või töökohustuse rakendamisele ei ole seatud tähtajalist

piirangut. Samuti tuleb arvestada seaduse alusel määruses kehtestatud töökohustuse

rakendamise piiramise tingimusi. Säte on vaja lisada, et isik teaks, millal tema suhtes

riigikaitselist töökohustust rakendatakse, sest õigused ja kohustused riigikaitselise

töökohustuse täitmisel erinevad tavapäraste töökohustuste täitmisel kohalduvatest õigustest ja

kohustustest. Näiteks tavapärase tööülesande täitmisel ei või tööandja ühepoolselt palka

alandada või seada tavapärasest erinevat tööaja korraldust. Riigikaitselise töökohustuse

täitmisel on see teatud tingimustel võimalik.

Eelnõukohase § 48 lõikega 6 luuakse õiguslik alus KRA-le seada tähtajaline piirang

riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks. Muudatuse eesmärk on täpsustada sõjaaja

ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase suhtes riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku

töökohustuse rakendamist lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Eelnõu

kohaselt võib KRA kehtestada tähtajalise piirangu sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuslase suhtes riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks lisaõppekogunemise,

mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal juhul, kui isik on nimetatud olukordades vajalik sõjaaja

ametikoha ülesannete täitmiseks. Piirang on vaja kehtestada, et isikul ei tekiks kohustust täita

samal ajal nii riigikaitselist töökohustust kui ka sõjaaja ametikoha ülesandeid. KRA saab

piirangu kehtestada, kui kaitseväekohustuslane on vajalik Kaitseväe sõjaaja koosseisus. Sellisel

juhul peab tööandja arvestama, et isik ei saa lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal täita töökohustust oma ameti- või töökohal, vaid ta on

kohustatud asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.

KRA poolt piirangu kehtestamine ei mõjuta õiguslikult töötaja värbamist ega riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohale määramist. Isik on vajalik Kaitseväe sõjaaja ülesannete

täitmisel ja KRA kehtestab piirangu isiku suhtes töökohustuse rakendamiseks, kui sõjaväelise

väljaõppe tõttu ei ole teda võimalik sõjaaja ametikohal kohe asendada ning tööandjal tuleb

arvestada, et mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal ta selle töötajaga arvestada ei saa. Samas

peab asutus ka praegu iga töötaja puhul tagama asendaja olukordades, kui isik ei saa oma

kriisirolli täita mõne muu ettenägematu asjaolu tõttu (haigus, lähedase hoolduskohustus vms).

KRA kehtestab piirangu tähtajalisena ja tööandjat teavitatakse, millise aja jooksul on Kaitseväel

võimalik samaväärse sõjaväelise väljaõppega isik või isikud sõjaaja ametikoha ülesannete

täitmiseks ette valmistada.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

14

Kaitseväekohustuslase puhul laekub KRA-le teave isiku määramisest riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohale, kui tööandja on töötamise registris teinud sellekohase

kande. Enne piirangu kehtestamist kaasatakse ka tööandja, et koos täpsustada töötaja

asendamise võimalusi. Seega on praktikas kavas selliseid olukordi lahendada KRA, Kaitseväe

ja tööandja koostöös ning vajaduse korral kokku leppida, millise aja jooksul on töötaja võimalik

sõjaaja ametikohal asendada.

Eelnõus ei sätestata tööandja teavitamist kõikide sõjaaja ametikohale määratud töötajate puhul,

vaid KRA reageerib ainult siis, kui tööandja poolt riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale määratud töötaja on vältimatult vajalik sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Isik

on vältimatult vajalik eelkõige siis, kui ta on määratud Kaitseväe sõjaaja struktuuris

põhiametikohale. Piirangu kehtestamisest annab KRA teada tööandjale, kes on teinud isiku

kohta töötamise registris kande riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise

kohta. Kuna piirang puudutab töötaja suhtes riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku

töökohustuse rakendamist ainult mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal, siis töötamise registris

tehtud kanne jääb piirangu ajaks kehtima ning see on aluseks töötaja suhtes töökohustuse

rakendamisel teiste kriiside korral.

Protsessijoonis

Täpsemad riigikaitselise töökohustuse rakendamise tähtajalise piirangu seadmise tingimused ja

kord ning kooskõlastamise protsess sätestatakse RiKS § 46 lõike 3 alusel antavas määruses.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RiKS § 821 lõikeid 7 ja 8, lisades tingimuse, et tehingud,

mis tehakse pärast asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamist asja võõrandamiseks,

on tühised.

Eelnõu § 1 punktiga 21 sätestatakse kohustuste kollisiooni korral riigi sõjalise kaitse eesmärgil

antavatele haldusaktidele ja korraldustele prioriteet, mis ülekaaluka avaliku hüve tõttu teenib

riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamise eesmärki.

Eelnõu § 1 punktiga 22 kaasajastatakse mobilisatsiooniregistri sätteid. Põhimõttelisi

muudatusi seonduvalt andmete töötlemisega ette ei nähta. Peamised muudatused seonduvad

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

15

isikuandmete töötlemisega. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab PSi §-is 26 sätestatud

õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese

lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab

põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Sellest

tulenevalt täpsustatakse eelnõuga võrreldes kehtiva RiKSi §-ga 8215 seaduse tasandil

isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) töötlemist ja nende säilitamist reguleerivat osa.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse seadust §-ga 8216, millega luuakse uus

Kaitseministeeriumi valitsemisala infosüsteem. Kaitseplaneerimise infosüsteem on piiratud

juurdepääsuga, millele on juurdepääs tagatud vaid Kaitseministeeriumi valitsemisala

asutustele, et tagada ministeeriumile ja tema allasutustele ühine planeerimisalane platvorm.

Eelnõukohases seaduses sätestatakse kaitseplaneerimise infosüsteemi pidamise eesmärk,

samuti vastutav töötleja ning luuakse volitusnorm infosüsteemi põhimääruse kehtestamiseks.

Kuivõrd kaitseplaneerimise infosüsteemi peamisi eesmärke on pikaajaline riigikaitse

planeerimine, siis on vajalik ka isikuandmete töötlemine ja hoiustamine eriti sõjaaja võimete,

ametikohtade ja ülesannete kontekstis. Eelnevast tulenevalt sätestatakse seaduses isikuandmete

töötlemine ning säilitamine sarnaselt mobilisatsiooniregistri regulatsiooniga.

Täpsem infosüsteemi ülesehitus, vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, kogutavate

andmete täpsem koosseis ja säilitamise tähtajad, andmeandjad, andmevahetus, andmetele

juurdepääs ning muud korralduslikud küsimused sätestaks kaitseplaneerimise infosüsteemi

põhimääruses.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ATSi.

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse ATS § 83. Need punktid on omavahel seotud ja

reguleerivad avaliku võimu teostamise õiguse peatamise aluseid. Uue alusena täiendatakse

eelnõu punktiga 1, et avaliku võimu teostamise õigused peatuvad ka aja-, asendus- või

reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel sõjaaja ametikohast tulenevate ülesannete

täitmise ajaks. Võrreldes kehtivate sätetega liidetakse § 83 punktid 4 ja 5 ning täpsustatakse

sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt on ATSi eri sätetes eristatud reservteenistust ja

õppekogunemist. Kuna õppekogunemine on reservteenistuse täitmise viis, siis tehakse

normitehniline parandus, hõlmates õppekogunemise reservteenistuse mõiste alla, ning

õppekogunemise säte tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse kohaselt lisatakse tegevteenistuse

erisus viisil, et avaliku võimu teostamine peatub vaid tegevteenistuse korral, mida täidetakse

mobilisatsioonikäsu alusel. Muul juhul on tegevteenistus rahuaja ülesannete täitmine ja selles

osas on tegevteenistujad avaliku teenistuse eriliik, millele kohaldub avaliku võimu teostamise

volitus.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ATS § 100, milles on sätestatud teenistusest vabastamise

piirangu alused. See tähendab, et isikut, kes töötab avalikus teenistuses, ei tohi teenistusest

vabastada, kui isik viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel

tegevteenistuses.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

16

Eelnõu §-ga 3 muudetakse HOSi.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sätted, millega reguleeritakse elutähtsa teenuse osutaja

riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani kooskõlastamist KRAga. Seoses riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade regulatsiooni muudatustega, mille korral luuakse

isikupõhine kooskõlastussüsteem, loobutakse riigikaitselise töökohustusega ameti- ja

töökohtade puhul riskianalüüside kooskõlastamisest.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse KKSi.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KKS § 3 lõiget 11, millega reguleeritakse Kaitseväe

kaasamist riiklikku järelevalvesse. Kehtiva õiguse kohaselt võib Kaitseväge vajaduse korral

kaasata korrakaitseseaduse 5. peatükis politseile ettenähtud vahetu sunni kohaldamise õigusega

juhul, kui rünnatakse riigikaitseobjekte või ületatakse ebaseaduslikult riigipiiri või ajutist

kontrolljoont, ning kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks. Lisaks on sätestatud, et

Kaitseväge võib kaasata erakorralise seisukorra lahendamisse ning liikluse korraldamisse ja

turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas.

Eelnõukohase seaduse jõustumisel kaotatakse nii kitsalt piiritletud tingimused ja ülesanded ära

ning praktilisest vajadusest lähtudes sätestatakse üldisemalt, et Kaitseväge võib kaasata

riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses, hädaolukorra seaduses ja erakorralise seisukorra

seaduses sätestatud korras.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse KKS § 44 lõiget 1. Muudatuse kohaselt täpsustatakse jõu

kasutamise mõistet ning defineeritakse jõu kasutamisena ainult Kaitseväe ja kaitseväelaste

poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat sõjalist jõudu ning rahvusvahelises sõjalises

koostöös kasutatavat sõjalist jõudu. Tegevused, mis mahuvad jõu kasutamise mõiste alla

KKSis, kuid ei ole rahvusvahelise õiguse mõistes jõu kasutamine, ei vaja eraldi otsustamist

KKSi § 46 mõistes, vaid on Kaitseväe põhiülesanded ja juba seadusandja poolt vaikimisi

otsustatud. Vahetu sunni selge eristamine muust jõu kasutamisest suurendab õigusselgust, kuna

õiguslikud alused vahetu sunni kasutamiseks erinevad riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning

rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatava jõu kasutamise õiguslikest alustest. Kui vahetu

sunni puhul on tegemist seadusandja poolt haldusorganitele seadusega antud jõu kasutamise

volitusega, siis riigi sõjalise kaitsmise puhul on tegemist ÜRO põhikirja artiklis 51 sätestatud

riigi enesekaitse- või kollektiivse enesekaitse õiguse rakendamisega relvajõudude poolt.

Muudatuse teine eesmärk on laiendada jõu kasutamise mõistet viisil, mis hõlmaks ka selliseid

Kaitseväe sõjalisi võimeid, mis ei ole otseselt seostatavad kineetiliste tagajärgede tekitamisega.

Selliste võimete kasutamisena võib vaadelda näiteks eri ohtlikkuse astmega sõjalaevade

manöövreid teiste aluste suhtes, samuti Kaitseväe kasutuses olevate kübervõimete kasutamist.

Eelnõu § 4 punktiga 3 tehakse muudatused KKS § 48 lõike 1 punktis 3, kuhu lisatakse

täpsustus, et jõudu on lubatud kasutada ka muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks.

Rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitsevägi täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole

otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega. Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

17

kollektiivkaitse raames kaitseplaanide ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku

elluviimisega seonduvad Kaitseväe operatsioonilised tegevused.

Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse KKS § 48 lõikega 11, milles sätestatakse erisus lõikes 1

reguleeritud rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes Kaitseväe poolt jõu kasutamisest.

Kollektiivse enesekaitse operatsiooni eesmärkide täitmiseks võivad lõikes 1 sätestatud

tingimused jõu kasutamiseks osutuda praktikas liialt piiravaks. Lõikes 11 nähakse ette, et

osaledes kollektiivse enesekaitse operatsioonil, mis võib toimuda Eesti Vabariigi territooriumil

või välisriigis, lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, kaitseministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja

asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse

antud õigustest ning seatud piirangutest.

Eelnõu § 4 punktiga 5 antakse Kaitseväele volitus kasutada demineerimistöödel füüsilist

jõudu ja erivahendeid. Selline volitus tuleneb kehtiva Kaitseväe korralduse seaduse §-st 481 ja

eelnõus seda avaliku võimu volitust sisuliselt ei muudeta. Eelnõus parandatakse terminoloogia

ja asendatakse termin „abivahend“ päästeseaduses kasutatava terminiga „füüsiline jõud ja

erivahendid“. Lisatavast sättest lähtudes on Kaitseväel demineerimistööde tegemisel volitus

kohaldada viibimiskeeldu, st määrata kindlaks ala, kuhu keegi ei või siseneda, ning selle ala

tagamiseks kasutada füüsilist jõudu (nt kinnihoidmist) ja erivahendeid (nt käeraudu).

Eelnõu §-ga 5 muudetakse KVTSi.

Eelnõu § 5 punktis 1 sätestatakse erad, keda ei või nimetada Kaitseväes sõjaväelise auastmega

sõjaaja ametikohale. Erandi alla kuuluvad politseiametnikud tulenevalt avaliku korra ja

põhiseadusliku korra tagamise ülesannetest ning päästeteenistujad tulenevalt päästesündmusele

reageerimise ning elanikkonnakaitse tagamisese ülesannetest. Erandi kohaselt ei täida

politseiametnikud ega ka päästeteenistujad sõjaaja ülesandeid Kaitseväes sõjaaja ametikohal

olles ehk reservteenistuses, vaid täidavad riigikaitselist töökohustust politsei- või

päästeteenistuses.

Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse seoses riigikaitselise ameti- ja töökohtade regulatsiooni

isikupõhiseks muutumisega ka kaitseväekohustuslase kohta käivate andmete loetelu, lisades

töökoha andmete hulka info riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohal töötamise kohta.

Muudatus on vajalik, et luua õiguslik alus Kaitseressursside Ametile ja Kaitseväele saada

riiklikest andmekogudest, tööandjatelt ja isikult endalt andmeid riigikaistelise töökohustusega

ameti- ja töökohal töötamise kohta, et dekonfliktida kaitseväekohustuslase kriisiaja ja sõjaaja

rolli.

Eelnõu § 5 punktiga 3 taastatakse õigus kutsuda lisaõppekogunemisele ka riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohal töötav isik. Erinevus võrreldes eelnevate redaktsioonidega

seisneb selles, et lisaõppekogunemisele kutsutakse isik vaid juhul, kui KRA on seadunud selle

isiku suhtes üldise kaitsevalmiduse ajal riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks tähtajalise

piirangu. Muudatus on vajalik seoses praktikas ilmnenud probleemiga. Nimelt on osad

reservväelased, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, avaldanud soovi

osaleda lisaõppekogunemisel. Kehtiv õigus seda ei võimalda, mistõttu luuakse eelnõuga

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

18

võimalus kutsuda ka riigikaitselise töökohustusega isikuid lisaõppekogunemisele. Eelnõu ei

kata ainult vabatahtlikult lisaõppekogunemisele kutsutavate riigikaitselise töökohustusega

isikute regulatsiooni, sest lisaks eeltoodule sätestatakse ka lisaõppekogunemisel osalemise

kohustus nende riigikaitselise töökohustusega isikute suhtes, kes kuuluvad Kaitseväe sõjaaja

koosseisu ja on nimetatud sõjaaja ametikohale. Muudatus on vajalik, et tagada sõjaaja üksuste

kokku harjutamise võimekus.

Eelnõu § 5 punktiga 4 muudetakse KVTS § 15611 lõiget 2 selliselt, et kui mobilisatsioonikäsu

saamisel jäetakse kogunemiskohta ilmumata, loetakse vabandavaks asjaoluks töötamist

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal vaid juhul, kui KRA ei ole selle isiku suhtes

RiKS § 48 lõike 7 alusel määranud riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks tähtajalist

piirangut ega esine muid RiKS § 46 lõike 3 alusel kehtestatud määruses seatud tingimusi.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse RdtSi, täiendades seadust §-ga 41. Muudatuse eesmärk on

üheltpoolt tagada liitlasüksuste vastuvõtmiseks ja varustuse liigutamiseks ning ka Kaitseväe

enda üksuste varustuse liigutamiseks vajalik logistika raudteel. Teisalt on muudatus vajalik

isikute elu ja tervise päästmiseks ning riigikaitseülesannete täitmiseks. Eelnõuga luuakse

raudteeseadusesse õiguslik alus, et Vabariigi Valitsus saaks piirata teatud erandlikel asjaoludel

avalikul raudteel raudteeteenuse osutamist. Erandlike asjaoludena sätestatakse tingimus, et

Vabariigi Valitsus võib teenuse osutamist piirata vaid juhul, kui seda on vaja põhiseaduslikku

korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal

riigikaitseülesannete täitmiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle ettevalmistamiseks.

Samuti sätestatakse eelnõuga, et Vabariigi Valitsuse poolt piirangu kehtestamise tõttu tekkinud

kahju ja saamata jäänud tulu kannab piirangu kehtestaja ehk Vabariigi Valitsus. Siinjuures

seisneb oluline erinevus selles, et kui piirangut kohaldatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal, siis kohalduvad RiKSis sätestatud vastutuse sätted,

mille korral lahingutegevuse tõttu saamata jäänud tulu ei hüvitata.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse riigihangete seadust , milles täpsustatakse kolmanda riigi mõistet.

RHS § 134 punkti 1 erand tuleb Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL

(kontsessioonilepingute sõlmimise kohta) artikli 10 lõikest 5, milles omakorda viidatakse

kaitse- ja julgeolekualasele riigihangete direktiivile 2009/81/EL (millega kooskõlastatakse

teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja

teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja

2004/18/EÜ).

RHS § 170 lõike 1 punkti 1 erand tuleneb Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/81/EÜ, artikli 12 punktist a. Eelmärgitud direktiivi tähenduses käsitatakse kolmanda

riigina mitteliikmesriiki ning RHS-is reguleeritud erandi eesmärk peaks olema välistada EL-i

riigihankereeglite kohaldamine projektides, kus osalevad muuhulgas riigid, kes ei kuulu EL-i

ja kellega lepingu sõlmimiseks on loodud rahvusvahelised reeglid, nt mõned NATO

erimenetlused. Samas RHS § 4 punkti 11 määratluse kohaselt loetakse kolmandaks riigiks riiki,

mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriik ega

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinenud riik. Sellise

„kolmanda riigi“ mõistega välistatakse kehtiva RHS § 134 punki 1 ja § 170 lg 1 punkti 1

kohaldamisalast lisaks EMP riikidele (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) ka muud WTO

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

19

riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid, näiteks Jaapan, Ukraina ja USA. Viimane ei olnud

tõenäoliselt EL-i seadusandja mõte, sest direktiivis on ilmselt silmas peetud rahvusvahelisi

kokkuleppeid ka nende EL-i väliste riikidega, kes on WTO GPA-ga ühinenud, mistõttu peaks

erandit saama kohaldada ka nii Jaapani, Ukraina kui USA-ga. Eelnevast tulenevalt on vajalik

RHS § 170 lg 1 punkti 1 muuta ning laiendada riikide hulka, mille osas saab kooskõlas kaitse-

ja julgeolekualastele riigihangete direktiiviga 2009/81/EÜ erandit kasutada. Sarnane muudatus

eelkirjeldatud põhjusel on vajalik teha ka RHS § 134 punktis 1 ning laiendada erandi sõnastust

kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu sõlmimisel.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse SadSi, täiendades seadust §-ga 361. Muudatuse eesmärk on sama

mis eelnõu § 5 RdtSi muutmise puhul. Peamine eesmärk on tagada liitlasüksuste

vastuvõtmiseks ja riigi tõhusaks kaitsmiseks Kaitseväe üksuste varustuse logistika sadamates.

Tegemist on ajutise piiranguga perioodiks, mil tagatakse teenused ja logistika riigi sõjaliseks

kaitsmiseks või selle ettevalmistamiseks. Piirangu kehtestamiseks on vaja reguleerida

asjaomast teenust valdkondlikus seaduses.

Eelnõu §-ga 9 muudetakse TLSis töötaja töö tegemise keeldumise õigust ja töölepingu

ülesütlemise tingimust. Kehtiva õiguse kohaselt võib töötaja keelduda töö tegemisest, kui ta on

aja-, asendus- või reservteenistuses. Eelnõuga täiendatakse sätet tingimusega, et kui isik on

mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses, siis ei või samuti tema suhtes töölepingut üles

öelda ning isik võib sellel perioodil töö tegemisest keelduda. Muudatus tagab töötajate õigused,

kui nad täidavad põhiseadusest ja seadusest tulenevat kohustust kaitsta oma riiki ja saada selleks

vajalik väljaõpe.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. aprill.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid ega mõisteid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kaitseväe poolt korralduste andmise õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal

Sihtrühm: Kaitsevägi, täidesaatva riigivõimu asutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning

teised avaliku võimu kandjad

Mõju ei avaldu rahuajal. Mõju avaldub vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ulatuses, mida

ei ole võimalik vastase tegevuse tõttu ennustada.

Mõju avaldub olulisel määral riigi julgeolekule. See mõju on positiivne, sest Kaitsevägi saab

kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal tegutseda operatiivselt, et manööverdada oma üksusi,

hajutada varustust, võtta vastu liitlasüksusi ning asuda õigel ajal kaitsma ja tõrjuma vastase

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

20

vaenulikku kavatsust. Kaitsevägi peab olema õigel ajal stardipakul. Kui jääda ootama

sõjaseisukorra välja kuulutamist, et vajalikke korraldusi anda, siis pidurdub üksuste

manöövervõime ja liitlaste vastuvõtmine võib vastase tegevuse tõttu osutuda võimatuks.

Kaitsevägi saab anda korralduse vaid täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse

üksusele ja muule avaliku võimu kandjale nende pädevuse piires.

Mõju avaldub ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju avaldub

siis, kui Kaitsevägi korralduse annab. Näiteks liitlaste vastuvõtmisel võib Kaitsevägi anda

korralduse Transpordiametile, et amet korraldaks oma pädevuse kohaselt näiteks laevaliikluse

ajutiselt ümber. Kuna laevaliikluse korraldamine kuulub Transpordiameti tegevusvaldkonna

alla, siis ei ole tegemist uue ülesandega, küll aga avaldub mõju selles osas, et tegemist on ette

planeerimata ümberkorraldusega. Sama näite korral avaldub mõju näiteks kohaliku

omavalitsuse üksusele, kui on vaja linnaliiklus, ühistransport või maakonnaliiklus ümber

korraldada.

6.2. Kaitseväe õigus kalduda kõrvale seaduses sätestatud normidest

Sihtrühm: Kaitsevägi

Mõju sagedus avaldub sõjaseisukorra ajal ega ole prognoositav.

Mõju avaldub ennekõike riigi julgeolekule. Seaduses sätestatud õigusnormidest

kõrvalekaldumine on pigem erandlik ja üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida ka avaliku

võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse

põhimõttena põhiseaduse §-de 3 ja 13 kohaselt avalikule võimule siduv ning seadused

kaitsevad igaühte muu hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus

ei ole piiramatu, vaid seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve

tagamiseks. Nii on ka riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik

ja vajalik piirata teatud juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise

kaitse valdkonnas on olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnorme täites ei ole võimalik riigi

iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase

tegevuse tõttu, tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel

asjaoludel. Riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilimine on ülekaalukas avalik hüve, mille kaitseks

tuleb kasutusele võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut

erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki

piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ette näha ka kõikides eriseadustes

rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest

kõrvalekaldumise volitus.

Negatiivse mõju esinemise risk kaasneb siis, kui puuduvad tõhusad kontrollimeetmed

õigusaktidest kõrvalekaldumiste suhtes. Samas aitab seda riski minimeerida kohustus teavitada

kõrvalekaldumisest, millega põhjendatakse kõrvalekaldumise vajalikkust. Vabariigi Valitsusel

on õigus anda korraldus kõrvalekaldumine viivitamatult lõpetada. Seega tagatakse vajalik

kontrollimehhanism ja sekkumisvõimalus kõrvalekaldumise lõpetamiseks, et kohustada

Kaitseväge järgima õigusakte seaduses või seaduse alusel sätestatud korras.

6.3. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pädevuste lisamine

Sihtrühm: Kaitsevägi, välisriikide kaitseväed, liitlasüksused

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

21

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele on ulatuslik. Muudatuse eesmärk on tagada tõhusam

rahvusvaheline sõjaline koostöö.

Ühistes kaitse- ja julgeolekuprojektides osales Kaitsevägi 2021. aastal, kui aitas koostöös

Leedu Vabariigi sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega lahendada Leedu ja Valgevene

piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi. 2021. aasta

lõpus ja 2022. aasta esimesel poolel osales Kaitsevägi koostöös Poola Vabariigiga ühises

kaitse- ja julgeolekuprojektis, mille raames tugevdati kiirendatud korras Poola piiritaristut

Poola-Valgevene piiril. Selle tulemusel on paranenud riikidevaheline rahvusvaheline sõjaline

koostöö, mille raames on saavutatud mõningane vilumus piiriüleste hübriidkonfliktide

ennetamiseks ja lahendamiseks.

Riigi julgeoleku ja sõjalise kaitsmise tõhusust aitab parandada ka Põhja-Atlandi lepingu

artiklite 4 ja 5 rakendamise korra, Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra täpsustamine. Asjaomase korra kehtestamise

õigus antakse eelnõukohase seaduse jõustumisel Vabariigi Valitsusele. Kehtivas RiKSis

puudub eraldi norm, mis annaks Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest

otsustusprotsessi ning reguleeriks Eesti osalust ja rolli Põhja-Atlandi Nõukogu

otsustusprotsessis.

Negatiivse mõju esinemise risk puudub, sest muudatused loovad õigusselgust kiiretes ja

eksistentsiaalsetes olukordades kaalukate ja eluliselt oluliste otsuste ning tegevuste

käivitamiseks ja elluviimiseks.

6.4. Riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökoha regulatsiooni ümberkorraldamine

Hädaolukorra seaduse jõustumisega lisandus hulgaliselt elutähtsa teenuse valdkondi ja seega

ka elutähtsa teenuse osutajaid. Seetõttu kasvab nende isikute osakaal, kes jääksid

lisaõppekogunemisest ja mobilisatsioonist kõrvale.

Praegu maandab seda riski Kaitseministeeriumi õigus kooskõlastada riigikaitseliste

ametikohtade määramist ja elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüse. Eelnõus luuakse selle

asemel isikutepõhine kooskõlastussüsteem vaid nende isikute puhul, kes on samal ajal

nimetatud ka sõjaaja ametikohale. KRA saab nende isikute puhul, kes on vältimatult vajalikud

sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, määrata tähtajalise riigikaitselise töökohustuse

rakendamise piirangu perioodiks, mil isik on lisaõppekogunemisel või õppekogunemisel, või

kui isik kutsutakse mobilisatsioonikäsu korras tegevteenistusse. Ajal, mil isik on Kaitseväe

käsutuses, mõjutab see riigikaitselise töökohustuse rakendamist. See tähendab, et sel ajal on

keelatud nende isikute suhtes töökohustuse rakendamine. Seetõttu nähakse muudatusega ette

võimalus teha Kaitseväe, KRA ja tööandjaga koostööd, et selgitada välja, kas isik on olulisem

sõjaaja ülesannete täitmisel või riigikaitselise töökohustuse täitmisel. See sõltub funktsioonist

ja sellest, kas riigikaitselise töökohustuse täitmine eeldab mingit erioskust või kvalifikatsiooni

või on võimalik sellele funktsioonile leida alternatiiv või töötajale leida lihtsalt asendaja.

Sihtrühm: Kaitsevägi, püsiva riigikaitseülesandega asutused ja elutähtsa teenuse osutajad ning

sõjaaja ametikohale määratud riigikaitselise töökohustusega isikud.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

22

Mõju avaldub olulisel määral laiapindsele riigikaitsele. Kokkuvõttes on mõju on positiivne, sest

võimaldab tagada, et kaitseväekohustuslasel ei tekiks kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal kohustust täita samal ajal nii sõjaaja

ametikoha kui ka riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha ülesandeid, ning

kehtestatakse selleks vajalik menetlusprotsess. Selle tulemusel paraneb Kaitseväe, tööandja ja

isikute enda teadlikkus, kus ja millise kriisi ajal isik milliseid ülesandeid täidab. Uus

regulatsioon võimaldab otstarbekamalt planeerida inimressursse erinevate riigikaitseülesannete

täitmiseks, sealhulgas paremini tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste valmidus ja võitlusvõime.

Samuti on muudatusel positiivne mõju riigi piiratud ressursside tulemuslikule kasutamisele

laiapindse riigikaitse tagamisel. Sõjaaja struktuuri määramise hetkeks on Eesti riik

reservväelaste väljaõpetamiseks kulutanud märkimisväärse ressursi, mis läheks nende isikute

nii-öelda broneerimisel riigikaitselise töökohustuse täitmiseks suuresti raisku. Keskmine

ajateenija väljaõpetamise kulu (2024. aastal) on 26 087 eurot. Samas ei ole isiku asumisel

riigikaitselisele töökohale tööandja veel hakanud investeerima isiku kriisivalmiduse

saavutamiseks ja saab arvestada sellega, et isik asub mobilisatsioonis täitma Kaitseväe sõjaaja

ülesandeid, ning suunata vastavalt oma kriisivalmiduse kulutusi.

Mõju sõjalisele kaitsele on märkimisväärselt positiivne, sest suurendab Kaitseväe sõjaaja

struktuuri terviklikkust sõjalise ohu korral.

Eesti iseseisev kaitsevõime toetub olulisel määral reservväelastele ja sellest kõige kriitilisemana

Kaitseväe sõjaaja struktuurile. Eesti reservväe kõige paremini ette valmistatud ja kiireimas

valmiduses isikud on koondatud Kaitseväe sõjaaja struktuuri, kust nad uute üksuste

väljaõpetamise aja jooksul (keskmiselt 3–6 aastat) välja arvatakse. Peale kõige värskema

väljaõppega isikute koondamise seisneb sõjaaja struktuuri tähtsus selle toimimises

kokkuharjutanud üksustena. Sõjaaja struktuuri määratakse isikud oma üksuste (jagu, kompanii,

pataljon, brigaad jne) kaupa, mis on Eesti kaitsel koostööd harjutanud ajateenistuses ja/või

suurõppustel (nt Kevadtorm). Just need üksused kutsutakse esimesena teenistusse, kui tekib

vajadus Eestit sõjaliselt kaitsta. Osana kokkuharjutanud üksusest on sõjaaja struktuuri määratud

isikutel märkimisväärselt suurem mõju Eesti kaitsevõimele kui samaväärselt võimekatel

isikutel üksikvõitlejana. Seega on Kaitseväe sõjaaja struktuuri terviklikkusel oluline positiivne

mõju Eesti sõjalisele kaitsevõimele.

Suur probleem on see, et praeguse õiguse järgi ei saa Kaitsevägi arvestada oma sõjaaja

koosseisu terviklikkusega, eelkõige riigikaitselise töökohustuse tõttu. Riigikaitselisele

töökohale määratud reservväelast ei saa kehtiva õiguse järgi kutsuda Kaitseväe kiirvalmidust

kontrollivale lisaõppekogunemisele ega mobiliseerida sõjalise ohu korral tegevteenistusse.

Riigikaitselisel töökohal töötavatest isikutest moodustavad kaitseväekohustuslased umbes

37%. Riigikaitselise töökohaga isikute osakaal Kaitseväe sõjaaja koosseisus muutub pidevalt,

kuna isikuid arvatakse sõjaaja koosseisust välja nii tavapärase roteerumise kui ka konflikti tõttu

riigikaitselise töökohustusega. Üldvõrdlusena on Eesti üldine tööjõud (20–64 a) 2024. aasta

septembri seisuga umbes 688 100, kaitseväekohustuslasi umbes 289 000, riigikaitselisele

töökohale määratud umbes 40 000 ja Kaitseväe sõjaaja koosseisus umbes 43 700 inimest.

Seega moodustavad riigikaitselisel töökohal isikud ligikaudu 14% kaitseväekohustuslastest,

aga Kaitseväe sõjaaja koosseis moodustab vaid 6% üldisest tööjõust. Kuna riigikaitselise

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

23

töökohustusega inimeste arv moodustab arvestatava osa kaitseväekohustuslastest, kujutab

kehtiva õiguse alusel riigikaitseline töökohustus riski sõjalisele kaitsevõimele.

Seda sõjalise kaitse probleemi raskendab kaks asjaolu: praegune teadmatus riski ulatusest ja

riigikaitseliste töökohtade arvu eeldatav kasv lähitulevikus.

Esiteks on riigikaitseliste ametikohtade riski suurus sõjalisele kaitsevõimele teadmata. Kehtiva

õiguse järgi kooskõlastab KRA riigikaitseliste töökohtade hulga, mitte nendele töökohtadele

isikute määramist. Konkreetne isik selgub alles tema töökohale määramisel ja kande tegemisel

töötamise registrisse. Näiteks elutähtsate teenuste osutajate puhul on praegu lubatud umbes

18 000 ametikohta, millest on määratud ja isikutega seostatud vaid ligikaudu 2000. Seega on

elutähtsa teenuse osutajatel praegu võimalus määrata umbes 16 000 riigikaitselist töökohta

kiiresti ja ilma lisakooskõlastuseta, nii et selle mõju Eesti sõjalisele kaitsevõimele selgub alles

pärast isikute määramist. Kuna riigikaitselisele ametikohale määratud isikutest umbes 37% on

kaitseväekohustuslased, võib eeldada, et nendest 16 000st on kaitseväekohustuslasi üle 6000.

Samas on teadmata, kui paljud neist isikutest on Eesti sõjalisele kaitsele kriitiliselt olulisena

sõjaaja ametikohal.

Teiseks võib lähiaastatel eeldada riigikaitseliste ametikohtade surve kasvu sõjalisele

kaitsevõimele. CER direktiivi rakendamiseks tehtud HOSi muudatuse tulemusel kasvab

elutähtsa teenuse osutajate hulk Eestis 3,88 korda. Samaväärne riigikaitselisel töökohal isikute

arv kasvaks umbes 38 000-lt (mis hõlmab ka riigiasutusi) ligikaudu 90 000-le, st üle 2,3 korra.

Kõikidele nendele ametikohtadele isikute määramine (mh eelviidatud praegu isikustamata

elutähtsa teenuse osutajate töökohtadele) tähendaks riigikaitselisel töökohal

kaitseväekohustuslaste arvu kasvu praeguselt umbes 8000-lt 33 000-le, st üle 4 korra.

Kaitseministeeriumi analüüsis, milles arvestati lisanõudlust riigikaitseliste ametikohtade järele

seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuks ettevalmistatud analüüsidega ja elutähtsate

teenuste sõltuvust allhankijatest, hinnati maksimaalseks riigikaitselise töökohaga isikute arvuks

lähiaastatel ligikaudu 144 000, st kasvu üle 100 000 isiku võrra. See tähendaks riigikaitselisel

töökohal kaitseväekohustuslaste arvu suurenemist praeguselt umbes 54 000-ni, st ligikaudu 7

korda.

Kokkuvõtteks on õigusmuudatused tingitud olukorrast, kus Kaitsevägi ei saa arvestada Eesti

sõjaliseks kaitseks kõige olulisemate reservväelastega, Eesti riik ei oma teadmist probleemi

ulatusest ning võib eeldada, et probleem süveneb riigikaitseliste töökohtade kasvu tõttu

lähiaastatel. Õigusmuudatuste tulemusena suurendatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste

terviklikkust, tasakaalustades seda riigikaitseliste töökohtade vajadusega (mõju selgitatud

allpool).

Mõju riigikaitselise töökohaga tööandjate kriisivalmidusele on negatiivse ja positiivse mõju

kaalumise tulemusel kokkuvõttes positiivne.

Mõju avaldub ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning elutähtsa

teenuse osutajatele.

Negatiivse mõjuna väheneb tööandjate võimalus arvestada konkreetsete isikutega riigikaitselise

töökohustuse täitmiseks. Eelnõu tulemusel ei saa tööandja arvestada KRA piiranguga määratud

isikutega mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal KRA seatud ajaperioodi jooksul. Sellega

kaasneb tööandjale vajadus leida riigikaitselisele töökohale määratud töötajale

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

24

lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni ajaks asendus. Seetõttu tekib tööandjale mõningane

täiendav töökoormus asenduse planeerimiseks. Samas ei saa tööandja ka praegu sellise

töötajaga täielikult arvestada, kuna töötaja ei pruugi saada oma töökohustust täita mõne muu

ettenägematu asjaolu tõttu (haigus, lähedase hoolduskohustus vms). Lisaks ei taga

riigikaitseline töökohustus töötaja kohalolekut pikema kriisi ajaks, kuna riigikaitseline

töökohustus lükkab vaid isiku töölt lahkumise eelteavituse pikkust 30 päevalt 60 päevale.

Kuna eelnõujärgne muudatus vähendab siiski veelgi tööandja kindlust, et töötaja on olemas,

nähakse selle negatiivse mõju maandamiseks ette järgnevad lahendused:

1) Dekonfliktimisprotsess – eelnõu järgi saab töökohale vältimatult vajalikud üksikisikud

vabastada ja Kaitseväe sõjalises struktuuris leitakse asendus. Näiteks eelhoiatuse andmise

võime tagamisega seotud ametikohta täitev isik või erialase väljaõppega ekspert väga

spetsialiseeritud erialal (nt erivaldkonna insener) elutähtsa teenuse juures või kriisivalmiduse

eest vastutav ametnik püsiva kriisiülesandega asutuse juures on oma töökohal tõenäoliselt

laiapindsele riigikaitsele olulisemad kui oma sõjaaja ametikohal. Selliste isikute puhul tühistab

KRA tööandja ja Kaitseväe kokkuleppel tema tähtajalise piirangu ning isik täidab riigikaitselist

töökohustust ka mobilisatsiooni ajal.

2) KRA piirang seatakse tähtajaliselt (keskmiselt 3–6 aastat), arvestades Kaitseväe sõjaaja

struktuuri roteeruvat vajadust inimeste järele. See annab tööandjale selguse, mis ajaks ta

töötajale asendust vajab.

Positiivse mõjuna suureneb aga tööandjate iseseisvus riigikaitseliste töökohtade määramisel,

sest nad ei pea riigikaitseliste töökohtade määramist (või nende eelduseks olevaid

riskianalüüse) Kaitseministeeriumi valitsemisalaga enam kooskõlastama. Praegu on

Kaitseministeeriumi valitsemisalal sisuline vetoõigus laiapindse riigikaitse elluviimiseks

vajaliku täiendava inimressursi määramisele. Kaitseministeerium kontrollib asutustele

täiendavate riigikaitseliste ametikohtade määramist määrusandluse kaudu ning KRA

kooskõlastab elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsid, mis on aluseks elutähtsa teenuse juures

riigikaitseliste töökohtade määramisele. Seega võib KRA praegu näiteks jätta kooskõlastamata

elutähtsa teenuse osutajale riigikaitselise töökoha määramise, kuhu hiljem võiks määrata

naissoost kaitseväekohustuseta isiku. Selle kooskõlastamisõiguse eesmärk on tagada, et

riigikaitseliste töökohtade arv ei häiriks liigselt sõjalist kaitsevõimet. Samas annab see

Kaitseministeeriumi valitsemisalale ebaproportsionaalse sekkumisõiguse Eesti

kriisivalmidusse. Viimaste aastate praktika analüüside tulemusel ei peeta seda enam

põhjendatuks, järeldades, et Kaitseministeeriumi valitsemisala huvi saab mõistlikult piirduda

vaid sõjaliseks kaitseks vajalike inimestega. Kuna eelnõu järgi Kaitseministeeriumi

valitsemisala sellisest kooskõlastamisest loobub, suureneb tööandjate sõltumatus

Kaitseministeeriumi valitsemisalast oma kriisivalmiduse tagamisel.

Samas võib kehtiva õiguse järgi eeldada, et Kaitseministeeriumi valitsemisalal on vajadus võtta

töökohtade kooskõlastamisel riskitundlikum hoiak. Töökohtade arvu suurenedes kasvab iga

täiendava töökoha risk sõjalisele kaitsevõimele, arvestades muu hulgas eespool mainitud

teadmatust riski ulatusest kooskõlastuse andmise hetkel. See tingib konservatiivsema hoiaku

kooskõlastustel ning seeläbi väiksema hulga riigikaitselisi töökohti laiapindse riigikaitse

tagamiseks. See aga kahjustaks riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

25

osutajate võimalusi täita oma riigikaitselisi ülesandeid. Eelnõu järgi ei kooskõlasta

Kaitseministeeriumi valitsemisala enam töökohti, mis selle riski tööandjatele kaotab.

Kokkuvõtteks hinnatakse, et tööandjate vaatenurgast kaalub suurenenud iseseisvus

riigikaitseliste töökohtade määramisel üle eelnõujärgse isikupõhise piiranguga seotud

ümberkorralduse negatiivse mõju, arvestades muu hulgas negatiivse mõju maandamiseks

väljatöötatud lahendusi (dekonfliktimismehhanism, piirangu tähtajalisus).

Mõju reservis olevatele isikutele on vähene, arvestades eelnõu lahendusi maandamaks riske

nende õigusele valida töökoht.

Eelnõu isikupõhise piiranguga kaasneb mõningane risk reservis oleva isiku võimalusele valida

töökoht. Kui tööandja peab töötajaga sõja ajal arvestamist oluliseks teguriks värbamisel, võib

see ilma asjakohase lahenduseta suunata tööandjat isiku värbamisest loobuma või lõpetama

temaga töösuhe põhjusel, et isikuga ei saa sõjaajal riigikaitselisel töökohal arvestada. Seda riski

hinnatakse alltoodud põhjustel väikseks.

Esiteks lähtuvad paljud tööandjad ka riigikaitselisele töökohale isikut värvates eelkõige rahuaja

vajadustest (isiku teadmised, kogemused, sobivus töökollektiivi), arvestades, et paljude

asutuste ja tööandjate jaoks on nii-öelda igapäevatöö kriisivalmidusega võrreldes prioriteetne.

Seega kaalub kandidaadi sobivus igapäevatööle üle tööandja vajaduse leida talle sõjaajaks

asendus.

Teiseks võimaldab ülalviidatud dekonfliktimismehhanism isikuga arvestada ka sellisel

töökohal, kus tööandja peab kriisivalmidust esmatähtsaks juba värbamise ajal (nt

kriisivalmiduse eest vastutav töötaja või ametnik). Sellisel juhul on võimalik isik KRA

vahendatud Kaitseväe ja tööandja kokkuleppel ajalisest piirangust vabastada.

Viimaks täiendatakse eelnõuga TLSi ja ATSi sätetega, mis ei võimalda töö- või teenistussuhet

lõpetada põhjendusega, et KRA on seadnud isiku riigikaitselise töökohustuse täitmisele

tähtajalise piirangu. See kaitseb täiendavalt töötajat riski eest, et tema sõjaaja ametikoht

vähendab tema võimalusi töökoha valikul.

Avalduv mõju skemaatiliselt

Probleem: riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade kasv

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

26

Lahendus: Kaitseväe sõjaaja koosseis sõjaks valmis, riigikaitselistel töökohtadel piisav

puhver

6.5. Liitlasüksuste vastuvõtmise ja vägede liigutamisega seotud muudatused

Sihtrühm: Kaitsevägi, liitlasüksused, täidesaatva riigivõimu asutused, välisriigid

Mõju avaldumise sagedus on minimaalne.

Mõju avaldub ennekõike riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. SadSi ja RdtSi muutmisega

kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ning välissuhtlusele, sest tagatakse operatiivne ja

professionaalne liitlasüksuste vastuvõtmine ning varustuse logistika. Sellega seatakse Vabariigi

Valitsuse otsusel vajalikud ajutised piirangud sadamateenuste osutamisele ja avalikul raudteel

raudteeteenuse osutamisele. Need piirangud on väga lühiajalised, kuid selle eest riigi julgeoleku

seisukohalt ülitähtsad.

RKIKi korraldatavad hanked rahvusvahelise sõjalise koostöö raames abi andmiseks on olulise

positiivse kaaluga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhtlusele.

Mõju majandusele ja negatiivse mõju esinemise risk on minimaalne, sest Vabariigi Valitsuse

seatud piirang on nii lühiajaline, et see ei pruugi kaasa tuua ulatuslikku majanduslikku kahju.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

27

Vabariigi Valitsus hüvitab saamata jäänud tulu, v.a juhul, kui kohalduvad RiKSis sätestatud

vastutuse sätted lahingutegevuse tagajärgede osas.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Seadus loob õigusliku aluse abi andmiseks ning kaitse- ja julgeolekuprojektides riigihangete

korraldamiseks. Õigusliku aluse loomisega ei kaasne lisakulu riigieelarvesse, küll aga võib selle

rakendamine kaasa tuua kulu. Kulu suurus sõltub sõjalise abi andmise mahust ning korraldatava

hanke vajadusest ja mahust, mis ei ole eelnõu koostamise ajal eelnõu koostajatele teada.

Sõjalise abi andmine oleneb poliitilisest tahtest ja olemasolevatest võimalustest, mille korral

võib Vabariigi Valitsus otsustada lisaraha eraldamise riigieelarvest. Asjakohaste

rahvusvaheliste kokkulepete olemasolul korraldab RKIK riigihankeid ka Euroopa rahurahastust

või muudest välisvahenditest, mille korral Eesti riigile kulu ei kaasne.

Seni on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi kokku ligikaudu 516 miljoni euro eest ehk enam

kui 1,4% SKPst2. Kui suureks kujuneb abi tulevikus, on raske ennustada.

Kui Vabariigi Valitsus piirab riigi sõjaliseks kaitseks ettevalmistamise eesmärgil sadama- ja

raudteeteenuseid, kaasneb kulu seoses teenuse piiramisega ja saamata jäänud tulu

hüvitamisega. Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju tekib lahingutegevuse käigus, mida ei

loeta õigusvastaselt tekitatud kahjuks. Piirangut kohaldatakse vaid väga ekstreemsetel juhtudel

ning väga lühikest aega, mistõttu ei ole kulu suurus eelnõu koostajatele eelnõu koostamise ajal

teada.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:

1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“;

2. Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määrus nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures

täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse

pidamise kord“.

Eeltoodud kaks määrust liidetakse kokku ning kehtestatakse uus määruse terviktekst.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

2 Eesti abi Ukrainale. Välisministeerium. – https://vm.ee/eesti-abi-ukrainale.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 17.01.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

28

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Välisluureametile.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Ministeeriumid 11.02.2025 nr 5-1/25/4

Riigikantselei Kaitsevägi Kaitseressursside Amet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Välisluureamet Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab ministeeriumitele ja Riigikantseleile kooskõlastamiseks seaduse „Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust 14. veebruariks 2025. a. Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Välisluureametile esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks, mille palume esitada hiljemalt 14. veebruar 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RiKS jt seaduste muutmise eelnõu

RiKS jt seaduste muutmise seletuskiri Rakendusakti kavand

Eda Loo-Suun [email protected]