Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-7/1488-3 |
Registreeritud | 12.02.2025 |
Sünkroonitud | 13.02.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-7 Juhtimisalased ja strateegilise planeerimise dokumendid (riigikogu liikme arupärimised, kriisireguleerimisega, riigikaitsega seotud dokumendid) |
Toimik | 1-7.1 Strateegilise planeerimise dokumendid (sh tegevusprogrammid, kirjavahetus üldküsimustes) |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
Vastutaja | Rasmus Kask |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Algoritmi kasutuse ülevaade Detsember 2024
Millega on tegemist: antud dokument on mõeldud kaardistamaks avaliku sektori asutustes tehisintellekti ja teiste algoritmiliste lahenduste kasutust, sh koondamaks infot millisel eesmärgil ning kuidas selliseid süsteeme asutuse otsustes, menetlustes ning olulistes taustategevustes rakendatakse. Antud dokumendis kajastatav info avalikustatakse www.kratid.ee kasutuslood lehel, millest lähitulevikus kujundatakse terviklik avaliku sektori algoritmide register. Eesmärk: luua avalikkuse jaoks läbipaistvus algoritmiliste süsteemide kasutamise kohta avalikus sektoris, edendades üldsuse kontrolli ja järelevalvet selliste süsteemide kasutamise kohta. Seekaudu tagada suurem ühiskonna usaldus tehisintellekti ja algoritmiliste lahenduste kasutamise vastu ning aidata vähendada vigu ja õigusrikkumisi. Seejuures märgime, et nii Eesti digiühiskond 2030 arengukava, andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 kui ka tehisintellekti tegevuskava sätestavad olulise eesmärgina luua läbipaistev algoritmide kasutus avalikus sektoris. Teise eesmärgina pakub see dokument täiendava läbipaistvuse ka asutuse enda jaoks, võimaldades asutuse eri rollides olevatele inimestele süsteemsema ülevaate kasutatavatest algoritmidest, nende eesmärgist ja ülesehitusest. Samuti edendab täiendav läbipaistvus võimalusi asutustevaheliseks koostööks ja algoritmide taaskasutuseks.
Milliste algoritmide osas tuleks see dokument täita: Palume täita eraldi dokumendi iga kasutusel oleva algoritmilise lahenduse ja/ või algoritmi osas, mis
vastab järgmistele nõuetele, olenemata sellest, kas tegemist on asutusesiseselt arendatud, tellitud või sisse ostetud lahendusega. Edaspidi tuleks see
jooksvalt esitada ka uute algoritmiliste lahenduste ja algoritmide kasutuselevõtmisel.
Milline asutuse töötaja peaks selle dokumendi täitma: algoritmi arendamise või kasutamise eest vastutava üksuse juht või liige. Asjakohasel juhul võib
olla vajalik kaasata arendaja, andmeteadlane või jurist. Oleme hoidnud dokumendi küsimustiku nii lühikese ja lihtsana kui võimalik, seega dokumendi
täitmine peaks võtma kuni ühe tunni.
Mis ajaks ootame teie vastuseid juba kasutusel olevate algoritmide osas: Täidetud „Algoritmi kasutuse ülevaate“ vorme palume edastada meilile
[email protected] hiljemalt 14.02.2025.
Mida me teeme selle dokumendiga edasi: Koondame täidetud vormid kokku ja avalikustame https://www.kratid.ee/kasutuslood-kratid koos teiste asutuste
algoritmi kasutuse ülevaadetega.
PS! Kui teil on küsimusi dokumendi täitmise osas või soovite abi mõne vastuse sisustamisel, siis aitame! Palun kirjutage algo-
2
Üldinfo
Atribuudi
nimi Selgitus Vastus
1 Lahenduse nimi Sisesta algoritmilise lahenduse nimi Folli
2 Asutus
Sisesta lahendust kasutava asutuse nimi Muinsuskaitseamet
3 Kasutuse staatus Millises faasis lahendus praegu on?
Valige sobiv variant pakutud vastustest, mis
kirjeldab kõige täpsemalt algoritmilise
lahenduse praegust arendus- või
kasutusfaasi.
☒ Idee
☒ Kavandamisel
☐ Arenduses
☐ Beeta/piloot faasis
☐ Kasutusel alates …. (pp.kk.aaaa)
☐ Kasutuselt kõrvaldatud
4 Kategooria Millisesse kategooriasse kuulub algoritmiline
lahendus?
Valige sobivam variant või täiendage variant
„muu“.
☐ Otsustussüsteem
☐ Otsustustoe süsteem
☒ Avalikkusele suunatud informatsiooni või teenuse edastamine
☒ Avalike ressursside haldamine või optimeerimine
☐ Asutusesisene kasutus (ilma otsese mõjuta väljapoole)
☐ Muu: ……
5 Valdkond Millise valdkonnaga on teie algoritmiline
lahendus seotud?
Valige sobivam variant või täiendage variant
„muu“.
☐ Avalik haldus
☐ Haridus
☐ Keskkond
☐ Kommunikatsioon
☒ Kultuur
☐ Majandus
☐ Teadus ja tehnoloogia
☐ Tervis
☐ Õigus
3
☐ Muu: ….
6 Lühikirjeldus Esitage algoritmilise lahenduse lühikirjeldus,
mis mahub umbes 500 tähemärgi piiresse.
Lühikirjelduse eesmärk on anda lugejale
esmane arusaam sellest, mida algoritm
teeb.
Näiteks: „Bürokratt on avaliku sektori
asutuste veebilehtedel olevate juturobotite
koosvõimeline võrgustik, mis võimaldab
inimesel asutustelt vestlusakna kaudu
kõnekeelse suhtlusega infot saada. Ta on
inimese ehk kasutaja jaoks võimalus
virtuaalsete assistentide abil kõnekeelse
suhtlusega avalikke otseseid ja
infoteenuseid kasutada.“
NB! Hilisemate küsimuste juures on teil
võimalus lahendust põhjalikumalt kirjeldada.
Kratt Folli aitab muuseumikogudes leiduvat visuaalset materjali automaatselt kirjeldada ja
süstematiseerida, tuvastades fotodelt näiteks inimesi, maju, mööblit ja muid objekte. See
võimaldab parandada otsinguvõimalusi ja teha detailsemaid analüüse kogude sisu kohta.
Folli arendamise käigus on loodud demorakendus, mis visualiseerib enam kui 250 000 fotost
koguneva pildikuju visuaalse sarnasuse alusel.
Töö tellijaks oli Muinsuskaitseamet koostöös Rahvusraamatukoguga ja projekti rahastati Euroopa
Liidu Regionaalarengu Fondist.
7 Vastutava üksuse
kontakt
Sisestage algoritmi kasutamise eest
vastutava üksuse e-posti aadress (või kui
see puudub, siis lisage asutuse e-maili
aadress, millelt saab lahenduse kasutamist
juhtivate isikute kontaktid).
Soovitame kasutada üldist üksuse e-posti
aadressi, et tagada järjepidevus, vältides
konkreetse töötaja aadressi kasutamist.
8 Algoritmilise
lahenduse looja või
arenduspartnerid
Juhul, kui rakendatakse kolmanda osapoole
loodud lahendust või kui lahenduse
arendamisse olid kaasatud välised
osapooled, siis palun nimetage neid.
Ei ole vaja loetleda kõiki partnereid, vaid
üksnes need, kellel on lahenduse
väljatöötamisel võtmeroll.
STACC OÜ
4
Soovi korral võib lisada tellimuse aluseks
olnud hanke RHR-i viitenumber.
Algoritmi eesmärk ja kasutusala
9 Millisel eesmärgil
lahendust
kasutatakse
Eelkõige selgitage:
mis on lahenduse peamine eesmärk,
millist peamist probleemi või vajadust see
lahendab.
Kratt Follit kasutatakse peamiselt muuseumikogudes olevate piltide kirjeldamiseks ja
süstematiseerimiseks. Selle eesmärk on automaatselt tuvastada ja nimetada piltides olevaid
objekte, nagu inimesed, majad, mööbel ja muud esemed. See aitab parandada otsinguvõimalusi ja
võimaldab teha detailsemaid analüüse kogude sisu kohta.
Projekti käigus loodud demorakendust saab kasutada veebis muuseumikogude visuaalseks
sirvimiseks.
10 Mis on lahenduse
funktsionaalsus ja
kes on kasutajad
Eelkõige selgitage:
mis on lahenduse peamised funktsioonid,
kes on peamised kasutajad ja kui palju neid
on.
Võimalusel tooge näiteid konkreetsetest
kasutusjuhtudest.
Näiteks: „Bürokratt on virtuaalne assistent/
juturoboti tarkvara, mis on mõeldud
kasutamiseks mistahes Eesti avaliku sektori
asutusele või kohalikule omavalitsusele.
Bürokrati kasutaja ehk klient on asutus või
kohalik omavalitsus ning Bürokrati
lõppkasutajateks on eelkõige Eesti
kodanikud ja elanikud, kuid ka kõik teised,
kellel selleks huvi võiks olla.
Bürokrati eesmärk on pakkuda
lõppkasutajatele ühte kanalit, mille kaudu
nad saavad vastused oma küsimustele, mis
puudutavad erinevate asutuste
Kratt Folli on loodud ühelt poolt muuseumitöötaja jaoks, toetades muuseumikogudes olevate
esemete automaatset kirjeldamist ja süstematiseerimist piltide alusel.
Folli teine oluline sihtrühm on tavakasutaja, kes otsib muuseumikogudest endale huvipakkuvat
infot, muutes selle leidmise lihtsamaks ja kiiremaks. Projekti käigus loodud demorakenduses on
kõigil huvilistel võimalik veebis muuseumikogusid visuaalselt sirvida.
5
vastutusvaldkondi. Samuti on Bürokrati
eesmärgiks, et lõppkasutaja saaks läbi
vestlusroboti tarbida ka digiteenuseid.
Selleks võivad olla erinevad
andmebaasipäringud, näiteks dokumendi
olek/staatus, avalduste esitamine, enda
kohta käivate andmete pärimine jne.
Hetkel on Bürokratt kasutusel 11 erineva
asutuse juures, sh Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitseressursside amet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet jt.“
11 Kuidas lahendus
toimib
Eelkõige selgitage:
kuidas lahendus töötab, st kirjeldage
kokkuvõtlikult ja lühidalt selle peamist
toimimisloogikat,
kui regulaarselt lahendust asutuses
kasutatakse.
Näiteks: „Lõppkasutaja leiab avaliku sektori
asutuse veebilehelt vestlusroboti akna ning
saab sealt küsida asutust puudutavaid
küsimusi. Kui robot jääb küsimustele
vastamisega hätta, saab vestluse üle võtta
päris inimene ehk klienditeenindaja. Lisaks
on vajaduse korral võimalik autentida
lõppkasutaja ning pakkuda talle isiklikke
andmeid puudutavat teavet.
Järgmiste sammudena tagatakse Bürokrati
klientidele (asutustele) võimalus esmalt
suunata vestlus teise asutuse juurde, kui
lõppkasutaja küsimus ei käi nende endi
valdkonna alla ning pärast seda tagatakse
võimalus lõppkasutaja automaatseks
suunamiseks korrektse asutuseni. Tekib
olukord, kus lõppkasutaja ei pea teadma,
millise asutuse või kohaliku omavalitsuse
juurde ta oma küsimusega pöörduma peab.
Lisaks arendatakse tehisintellekti abil
antavate personaalsete soovituste süsteemi.
Folli kasutab piltide võrdlemiseks numbrilist vektorkuju. Piltide töötlemisel on kasutatud
tehisnärvivõrku InceptionV3 ja dimensioonide vähendamise algoritmi UMAP. Demorakenduse
kasutusliides kasutab lõplikuks visualisatsiooniks Yale'i ülikoolis välja töötatud lahendust PixPlot.
Folli demorakendus on avalikult kõigile huvilistele veebis kättesaadav.
6
Selle arenduse tulemusena tagatakse
võimalus pakkuda personaliseeritud
soovituste teenust, kus lõppkasutaja saab
leida omale vajalikud vastused lähtuvalt just
teda puudutavatest andmetest.
Lahendus on asutuste veebilehtedel
kasutatav lähtuvalt asutuste endi soovist ja
ärilistest vajadustest. Selleks võib olla kas
asutuse lahtiolekuaeg, kuid tagatud on
võimalus hoida lahendus kasutatavana
24/7.“
12
Mis on lahenduse
mõjud
Eelkõige selgitage:
milline on algoritmilise lahendusega
kaasnev kasu nende jaoks keda see
mõjutab (ametnik või töötaja, asutus,
haldusmenetluse adressaat, teised
riigiasutused vm).
kas/millised on lahendusega kaasnevad
muud mõjud.
Kui on olemas, lisage mõõdetavad
tulemused – näiteks aja- või kulusääst,
täpsuse paranemine, töövoo efektiivsus või
muud kvantitatiivsed näitajad, mis näitavad
lahenduse mõju.
Kui rakendus täielikult kasutusele võtta, siis:
1) Muuseumitöötaja jaoks seisneks kasu eelkõige muuseumikogudes olevate esemete
kirjeldamisele kuluva aja vähenemises;
2) Tavakasutaja jaoks seisneks kasu muuseumikogudes olevate esemete ja informatsiooni
paremas leitavuses;
3) Laiema mõjuna aitaks lahendus tõsta kultuuripärandi alast teadlikkust ühiskonnas
Andmed
7
13 Milliseid andmeid
algoritmiline
lahendus kasutab
Eelkõige selgitage:
mis andmeid algoritm töötleb (sh nii
andmed, mis antakse sisendandmetena
kui sellised, mida algoritm automaatselt
pärib andmekogust),
asjakohasel juhul, milliseid andmeid
kasutati algoritmi loomiseks/treenimiseks,
millistest allikatest nimetatud andmed
pärit.
Võimalusel lisage viited konkreetsetele
andmekogudele või andmestikele.
Kratt Folli loomiseks on kasutatud muuseumide andmekogust MuIS pärinevaid andmeid – pildilist
materjali ja kirjeldusandmeid.
Riskid ja nende leevendusmeetmed
14 Algoritmi täpsus,
töökindlus ja
kuritarvitamine
Selgitage, kas ning milline negatiivne mõju
kaasneks, kui:
algoritmi väljund on ekslik või ebatäpne,
algoritm lakkaks töötamast,
algoritmi kasutatakse kogemata valesti
või tahtlikult kuritarvitatakse.
Näiteks, kas esineb oht, kus algoritmilise
lahenduse kasutamine tooks kaasa vea
asutuse haldusotsuses või toimingus, mis
mõjutaks negatiivselt inimese õigusi,
võimalusi või kohustusi või põhjustaks mõne
ühiskonnagrupi ebavõrdse kohtlemise.
Lisaks hinnake, kas tuvastatud negatiivse
mõju realiseerumine on madal, keskmine,
kõrge.
Algoritm on praegu demo etapis ja aktiivset kasutust ei ole, seega on negatiivsete mõjude
realiseerumise risk väga madal.
Kui algoritm oleks aktiivses kasutuses nt muuseumide infosüsteemis, siis riskid oleksid peamiselt
seotud väljundi ebatäpsuse või ekslikkusega, mille tulemusena ei saavuta lahendus oma
eesmärke või siis töötab nende saavutamisele vastu (esemete kirjelduse kvaliteet langeb,
otsitulemused halvenevad jne).
8
15 Muud riskid Kas lisaks eelmisele vastustele olete
tuvastanud algoritmilise lahenduse
arendamise või kasutuse käigus muid ohte,
mille maandamine on olnud vajalik?
Näiteks seoses andmete kvaliteedi,
privaatsuse, läbipaistvuse, küberturvalisuse
või väljundi usaldusväärsusega.
Ei
16 Riskijuhtimine Selgitage:
Kas olete rakendanud (või plaanite
rakendada) riskijuhtimise meetmeid
eelkirjeldatud võimalike negatiivsete
mõjude ärahoidmiseks?
Kui jah, siis kirjeldage olulisemaid
meetmeid tagamaks, et algoritm toimiks
usaldusväärselt ja vastaks oodatud
kvaliteedile (nt riskikaardistuse tegemine
süsteemi arendamisel, testimine,
auditeerimine, inimjärelevalve vm).
Ei
17 Inimjärelevalve Selgitage:
Kuidas on tagatud inimjärelevalve
algoritmilise lahenduse kasutamise üle?
Eelkõige kirjeldage, kas ja millal inimesed
sekkuvad süsteemi väljundite hindamisel
või ülevaatamisel.
Kas isiku jaoks, kes algoritmilise
lahenduse väljundit vahetult kasutab
(ametnik, töötaja vm isik) on arusaadav
või kontrollitav, miks algoritmiline
lahendus sellise väljundi genereeris?
Ei teosta inimjärelvalvet, kuna lahendus ei ole aktiivses kasutuses.
18 Andmekaitsealane
mõjuhinnang
Kas olete teinud andmekaitsealase
mõjuhinnangu?
Jah-vastuse puhul viidake mõjuhinnangu
dokumendile juhul, kui see on avaldatud.
☐ Jah, viide …
☒ Ei
9
19 Andmejälgija Kas andmetöötluse läbipaistvuse
tagamiseks on rakendatud andmejälgijat?
☐ Jah
☒ Ei
Algoritmi kasutamine otsustes (käesolev jaotis rakendub algoritmile, mis ei ole üksnes sisemine tööriist, vaid mida kasutatakse asutuse otsustes)
20 Algoritmilise
lahenduse roll
otsustusprotsessis
Juhul, kui algoritmilist lahendust kasutatakse
asutuses haldusotsuste tegemisel, siis palun
selgitage:
mis on algoritmi roll otsustusprotsessis?
Eelkõige tooge välja, millises etapis ja
millisel viisil algoritmiline lahendus toetab
otsuste tegemist ning millist mõju see omab
otsustusprotsessi tulemustele.
21 Puudutatud
inimese
teavitamine
algoritmi kasutusest
Kui algoritmi kasutatakse haldusakti
andmisel, järelevalve teostamisel või
haldustoimingu sooritamisel, kas inimest
teavitatakse algoritmilise lahenduse
kasutamisest? Kui te täna ei teavita, siis kas
plaanite hakata tulevikus teavitama?
Märkige vastuses, kui see küsimus pole teie
algoritmi osas relevantne.
Lisainfo (vabatahtlik)
22 Õiguslik alus Juhul, kui algoritmi kasutamiseks on
õigusaktis sätestatud eraldi õiguslik alus,
lisage viide vastavale sättele.
Juhul, kui algoritmi osas pole seaduses
eraldi õiguslikku alust sätestatud, aga seda
10
kasutatakse haldusakti andmisel või muu
haldusmenetluse protsessi käigus, siis
lisage viide, millise õigusaktist tuleneva
ülesande täitmiseks algoritmi kasutatakse
(viidates vastavale sättele).
23 Veebilehe URL Sisestage veebilehe aadress, kust leiab
lisateavet lahenduse ja selle kasutamise
kohta.
Näiteks võib see olla link teie asutuse
veebilehele, uudisartiklile, videole,
teadusuuringule või muu allikale, mis pakub
täiendavat teavet lahenduse kohta.
24 Koodihoidla URL Sisestage koodihoidla veebilehe aadress
(URL), kust leiab lahenduse lähtekoodi.
Näiteks võib see olla link GitHubi hoidlale
või mõnele muu platvormile, kus on kood ja
dokumentatsioon avalikult kättesaadav.
25 Täiendav info Lisage siia muu täiendav info, mida
sooviksite üldsusega jagada ja mis aitab
paremini mõista algoritmi olemust või annab
täiendavat konteksti dokumendi mõnes
teises jaotises esitatud teabe osas.
Sh nt algoritmi puudutavad uuringud,
meedias avaldatud artiklid jms.
11
Milliste süsteemide osas tuleks see dokument täita
Algoritmi kasutuse ülevaade tuleks täita selliste algoritmiliste lahenduste osas, mille kasutamine võib mõjutada inimeste õiguseid, vabadusi või kohustusi.
Eelkõige hõlmab see järgmiseid juhtumeid:
Algoritmid, millega automatiseeritakse haldusakti andmine. Näiteks juhtudel, kus süsteem automaatselt väljastab haldusakti ilma inimese otsese
sekkumiseta, nagu raieloa automaatne väljastamine või sotsiaaltoetuste automaatne määramine.
Algoritmid, mida kasutatakse automaatseks faktituvastuseks enne haldusakti andmist. Näiteks masinnägemise kasutamine kiiruskaamera kuva-
tõmmiselt auto numbrimärgi automaatseks tuvastamiseks liiklustrahvi tegemisel.
Otsustustoe süsteemid, millel võib olla mõju inimest vahetult mõjutavale lõppotsusele. Näiteks ohuhinnangu süsteemid.
Algoritmid, mida kasutatakse inimeste kategoriseerimiseks või profileerimiseks. Näiteks järelevalve teostamisel kasutatav riskihindamisalgoritm,
mis tuvastab võimalikke õigusrikkujaid või annab soovitusi, kelle suhtes järelevalvet teostada. Samuti süsteemid, mis teostavad inimese profileerimist ja
mis mõjutavad tema ligipääsu avalikule teenustele või muule hüvele.
Algoritmid, millega automatiseeritakse konkreetne haldustoiming. Näiteks kohtuistungi automaatne transkribeerimine või anonümiseerija kasuta-
mine dokumendist isikuandmete kõrvaldamiseks.
Spetsiifiliselt tehisintellektil põhinevad inimesega vahetult suhtlevad süsteemid. Eelkõige Bürokratt jm vestlusrobotid, mille kaudu saab inimene
asutuse infoportaalis isikustatud teavet või ligipääsu asutuste teenustele.
Spetsiifiliselt tehisintellektil põhinevad lahendused, mida süsteemselt juurutatakse ametniku või töötaja teatud tööprotsesside automatisee-
rimiseks. Näiteks keelemudelite kasutamine memode või analüüside koostamisel.
Kui teie lahenduses kasutatakse rohkem kui ühe algoritmi, palume hinnata, kas algoritmid täiendavad üksteist ühe ja sama eesmärgi saavutamisel või tegutse-
vad erinevate eesmärkide nimel. Kui algoritmid täidavad erinevaid eesmärke, palume vormis esitada teave kõigi kasutatud algoritmide kohta, kuid need võivad
olla kirjeldatud sama vormi sees.
Kui teil tekib küsimus, kas või kuidas vastava algoritmilise lahenduse osas tuleks dokument täida, palun kirjutage [email protected].
1
Algoritmi kasutuse ülevaade Detsember 2024
Millega on tegemist: antud dokument on mõeldud kaardistamaks avaliku sektori asutustes tehisintellekti ja teiste algoritmiliste lahenduste kasutust, sh koondamaks infot millisel eesmärgil ning kuidas selliseid süsteeme asutuse otsustes, menetlustes ning olulistes taustategevustes rakendatakse. Antud dokumendis kajastatav info avalikustatakse www.kratid.ee kasutuslood lehel, millest lähitulevikus kujundatakse terviklik avaliku sektori algoritmide register. Eesmärk: luua avalikkuse jaoks läbipaistvus algoritmiliste süsteemide kasutamise kohta avalikus sektoris, edendades üldsuse kontrolli ja järelevalvet selliste süsteemide kasutamise kohta. Seekaudu tagada suurem ühiskonna usaldus tehisintellekti ja algoritmiliste lahenduste kasutamise vastu ning aidata vähendada vigu ja õigusrikkumisi. Seejuures märgime, et nii Eesti digiühiskond 2030 arengukava, andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 kui ka tehisintellekti tegevuskava sätestavad olulise eesmärgina luua läbipaistev algoritmide kasutus avalikus sektoris. Teise eesmärgina pakub see dokument täiendava läbipaistvuse ka asutuse enda jaoks, võimaldades asutuse eri rollides olevatele inimestele süsteemsema ülevaate kasutatavatest algoritmidest, nende eesmärgist ja ülesehitusest. Samuti edendab täiendav läbipaistvus võimalusi asutustevaheliseks koostööks ja algoritmide taaskasutuseks.
Milliste algoritmide osas tuleks see dokument täita: Palume täita eraldi dokumendi iga kasutusel oleva algoritmilise lahenduse ja/ või algoritmi osas, mis
vastab järgmistele nõuetele, olenemata sellest, kas tegemist on asutusesiseselt arendatud, tellitud või sisse ostetud lahendusega. Edaspidi tuleks see
jooksvalt esitada ka uute algoritmiliste lahenduste ja algoritmide kasutuselevõtmisel.
Milline asutuse töötaja peaks selle dokumendi täitma: algoritmi arendamise või kasutamise eest vastutava üksuse juht või liige. Asjakohasel juhul võib
olla vajalik kaasata arendaja, andmeteadlane või jurist. Oleme hoidnud dokumendi küsimustiku nii lühikese ja lihtsana kui võimalik, seega dokumendi
täitmine peaks võtma kuni ühe tunni.
Mis ajaks ootame teie vastuseid juba kasutusel olevate algoritmide osas: Täidetud „Algoritmi kasutuse ülevaate“ vorme palume edastada meilile
[email protected] hiljemalt 14.02.2025.
Mida me teeme selle dokumendiga edasi: Koondame täidetud vormid kokku ja avalikustame https://www.kratid.ee/kasutuslood-kratid koos teiste asutuste
algoritmi kasutuse ülevaadetega.
PS! Kui teil on küsimusi dokumendi täitmise osas või soovite abi mõne vastuse sisustamisel, siis aitame! Palun kirjutage algo-
2
Üldinfo
Atribuudi
nimi Selgitus Vastus
1 Lahenduse nimi Sisesta algoritmilise lahenduse nimi Sälli
2 Asutus
Sisesta lahendust kasutava asutuse nimi Muinsuskaitseamet
3 Kasutuse staatus Millises faasis lahendus praegu on?
Valige sobiv variant pakutud vastustest, mis
kirjeldab kõige täpsemalt algoritmilise
lahenduse praegust arendus- või
kasutusfaasi.
☒ Idee
☒ Kavandamisel
☐ Arenduses
☐ Beeta/piloot faasis
☐ Kasutusel alates …. (pp.kk.aaaa)
☐ Kasutuselt kõrvaldatud
4 Kategooria Millisesse kategooriasse kuulub algoritmiline
lahendus?
Valige sobivam variant või täiendage variant
„muu“.
☐ Otsustussüsteem
☐ Otsustustoe süsteem
☐ Avalikkusele suunatud informatsiooni või teenuse edastamine
☒ Avalike ressursside haldamine või optimeerimine
☒ Asutusesisene kasutus (ilma otsese mõjuta väljapoole)
☐ Muu: ……
5 Valdkond Millise valdkonnaga on teie algoritmiline
lahendus seotud?
Valige sobivam variant või täiendage variant
„muu“.
☐ Avalik haldus
☐ Haridus
☐ Keskkond
☐ Kommunikatsioon
☒ Kultuur
☐ Majandus
☐ Teadus ja tehnoloogia
☐ Tervis
☐ Õigus
3
☐ Muu: ….
6 Lühikirjeldus Esitage algoritmilise lahenduse lühikirjeldus,
mis mahub umbes 500 tähemärgi piiresse.
Lühikirjelduse eesmärk on anda lugejale
esmane arusaam sellest, mida algoritm
teeb.
Näiteks: „Bürokratt on avaliku sektori
asutuste veebilehtedel olevate juturobotite
koosvõimeline võrgustik, mis võimaldab
inimesel asutustelt vestlusakna kaudu
kõnekeelse suhtlusega infot saada. Ta on
inimese ehk kasutaja jaoks võimalus
virtuaalsete assistentide abil kõnekeelse
suhtlusega avalikke otseseid ja
infoteenuseid kasutada.“
NB! Hilisemate küsimuste juures on teil
võimalus lahendust põhjalikumalt kirjeldada.
Kratt Sälli aitab muuseumitöötajatel hinnata museaalide säilivust ja juhib tähelepanu museaalidele,
mille seisundi peaks füüsiliste omaduste või tiheda kasutuse tõttu eelisjärjekorras üle vaatama, et
jõuaks vajadusel planeerida seisundi halvenemist ennetavaid tegevusi. Praegu prototüübi faasis
olev Sälli võiks tulevikus toetada muuseumide üleminekut fikseeritud intervalliga inventuurilt
vajaduspõhisele inventuurile.
7 Vastutava üksuse
kontakt
Sisestage algoritmi kasutamise eest
vastutava üksuse e-posti aadress (või kui
see puudub, siis lisage asutuse e-maili
aadress, millelt saab lahenduse kasutamist
juhtivate isikute kontaktid).
Soovitame kasutada üldist üksuse e-posti
aadressi, et tagada järjepidevus, vältides
konkreetse töötaja aadressi kasutamist.
8 Algoritmilise
lahenduse looja või
arenduspartnerid
Juhul, kui rakendatakse kolmanda osapoole
loodud lahendust või kui lahenduse
arendamisse olid kaasatud välised
osapooled, siis palun nimetage neid.
Ei ole vaja loetleda kõiki partnereid, vaid
üksnes need, kellel on lahenduse
väljatöötamisel võtmeroll.
STACC OÜ
4
Soovi korral võib lisada tellimuse aluseks
olnud hanke RHR-i viitenumber.
Algoritmi eesmärk ja kasutusala
9 Millisel eesmärgil
lahendust
kasutatakse
Eelkõige selgitage:
mis on lahenduse peamine eesmärk,
millist peamist probleemi või vajadust see
lahendab.
Kratt Sälli on museaalide säilivuse hindaja, mis juhib muuseumitöötajate tähelepanu museaalidele,
mille seisundi peaks füüsiliste omaduste või tiheda kasutuse tõttu eelisjärjekorras üle vaatama, et
jõuaks vajadusel planeerida seisundi halvenemist ennetavaid tegevusi.
Säilivuse hindaja võiks tulevikus aidata muuseumidel fikseeritud intervalliga inventuurilt üle minna
vajaduspõhisele inventuurile. Selle tulemusena on võimalik kokku hoida muuseumitöötajate
tööaega ja samas planeerida senisest paremini ennetavaid tegevusi, et tagada museaalide
säilimine.
10 Mis on lahenduse
funktsionaalsus ja
kes on kasutajad
Eelkõige selgitage:
mis on lahenduse peamised funktsioonid,
kes on peamised kasutajad ja kui palju neid
on.
Võimalusel tooge näiteid konkreetsetest
kasutusjuhtudest.
Näiteks: „Bürokratt on virtuaalne assistent/
juturoboti tarkvara, mis on mõeldud
kasutamiseks mistahes Eesti avaliku sektori
asutusele või kohalikule omavalitsusele.
Bürokrati kasutaja ehk klient on asutus või
kohalik omavalitsus ning Bürokrati
lõppkasutajateks on eelkõige Eesti
kodanikud ja elanikud, kuid ka kõik teised,
kellel selleks huvi võiks olla.
Bürokrati eesmärk on pakkuda
lõppkasutajatele ühte kanalit, mille kaudu
nad saavad vastused oma küsimustele, mis
puudutavad erinevate asutuste
Kratt Sälli peamised kasutajad on muuseumitöötajad, kes tegelevad muuseumikogude ning nende
hooldamisega (koguhoidjad, säilitajad). Pilootrakenduses on muuseumitöötajal võimalik näha
museaalide seisundeid ja mudeli ennustust selle kohta, kas museaali seisund võiks järgneva 10
aasta jooksul halveneda. Samuti on võimalik anda ennustusele enda hinnang.
5
vastutusvaldkondi. Samuti on Bürokrati
eesmärgiks, et lõppkasutaja saaks läbi
vestlusroboti tarbida ka digiteenuseid.
Selleks võivad olla erinevad
andmebaasipäringud, näiteks dokumendi
olek/staatus, avalduste esitamine, enda
kohta käivate andmete pärimine jne.
Hetkel on Bürokratt kasutusel 11 erineva
asutuse juures, sh Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitseressursside amet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet jt.“
11 Kuidas lahendus
toimib
Eelkõige selgitage:
kuidas lahendus töötab, st kirjeldage
kokkuvõtlikult ja lühidalt selle peamist
toimimisloogikat,
kui regulaarselt lahendust asutuses
kasutatakse.
Näiteks: „Lõppkasutaja leiab avaliku sektori
asutuse veebilehelt vestlusroboti akna ning
saab sealt küsida asutust puudutavaid
küsimusi. Kui robot jääb küsimustele
vastamisega hätta, saab vestluse üle võtta
päris inimene ehk klienditeenindaja. Lisaks
on vajaduse korral võimalik autentida
lõppkasutaja ning pakkuda talle isiklikke
andmeid puudutavat teavet.
Järgmiste sammudena tagatakse Bürokrati
klientidele (asutustele) võimalus esmalt
suunata vestlus teise asutuse juurde, kui
lõppkasutaja küsimus ei käi nende endi
valdkonna alla ning pärast seda tagatakse
võimalus lõppkasutaja automaatseks
suunamiseks korrektse asutuseni. Tekib
olukord, kus lõppkasutaja ei pea teadma,
millise asutuse või kohaliku omavalitsuse
juurde ta oma küsimusega pöörduma peab.
Lisaks arendatakse tehisintellekti abil
antavate personaalsete soovituste süsteemi.
Sälli kasutab tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiaid, et tuvastada ja hinnata museaalide
seisundit, et muuseumitöötajatel oleks võimalik tähelepanu pöörata nendele objektidele, mille
seisundi peaks eelisjärjekorras üle vaatama.
Pilootprojekti käigus tehtud analüüs ja valminud lahendus (prototüüp) on eelkõige sisendiks
tulevikus produktsioonikõlbuliku lahenduse loomisele.
6
Selle arenduse tulemusena tagatakse
võimalus pakkuda personaliseeritud
soovituste teenust, kus lõppkasutaja saab
leida omale vajalikud vastused lähtuvalt just
teda puudutavatest andmetest.
Lahendus on asutuste veebilehtedel
kasutatav lähtuvalt asutuste endi soovist ja
ärilistest vajadustest. Selleks võib olla kas
asutuse lahtiolekuaeg, kuid tagatud on
võimalus hoida lahendus kasutatavana
24/7.“
12
Mis on lahenduse
mõjud
Eelkõige selgitage:
milline on algoritmilise lahendusega
kaasnev kasu nende jaoks keda see
mõjutab (ametnik või töötaja, asutus,
haldusmenetluse adressaat, teised
riigiasutused vm).
kas/millised on lahendusega kaasnevad
muud mõjud.
Kui on olemas, lisage mõõdetavad
tulemused – näiteks aja- või kulusääst,
täpsuse paranemine, töövoo efektiivsus või
muud kvantitatiivsed näitajad, mis näitavad
lahenduse mõju.
Kasutuselevõtu järgselt võiks kratt Sälli:
1) säästa muuseumitöötajate tööaega seeläbi, et muuseumikogudes olevate asjade
seisundite regulaarne täismahuline kontroll asendada vajaduspõhise kontrolliga;
2) parandada museaalide ennetava säilitamisega seotud tegevuste planeerimise võimekust,
aidates kavandada vajalikke tegevusi pikaajaliselt;
3) pikaajalise mõjuna toetada muuseumikogude säilimist
Andmed
7
13 Milliseid andmeid
algoritmiline
lahendus kasutab
Eelkõige selgitage:
mis andmeid algoritm töötleb (sh nii
andmed, mis antakse sisendandmetena
kui sellised, mida algoritm automaatselt
pärib andmekogust),
asjakohasel juhul, milliseid andmeid
kasutati algoritmi loomiseks/treenimiseks,
millistest allikatest nimetatud andmed
pärit.
Võimalusel lisage viited konkreetsetele
andmekogudele või andmestikele.
Sälli säilivuse prognoosimiseks vajalikud andmed pärinevad muuseumide infosüsteemist MuIS.
Riskid ja nende leevendusmeetmed
14 Algoritmi täpsus,
töökindlus ja
kuritarvitamine
Selgitage, kas ning milline negatiivne mõju
kaasneks, kui:
algoritmi väljund on ekslik või ebatäpne,
algoritm lakkaks töötamast,
algoritmi kasutatakse kogemata valesti
või tahtlikult kuritarvitatakse.
Näiteks, kas esineb oht, kus algoritmilise
lahenduse kasutamine tooks kaasa vea
asutuse haldusotsuses või toimingus, mis
mõjutaks negatiivselt inimese õigusi,
võimalusi või kohustusi või põhjustaks mõne
ühiskonnagrupi ebavõrdse kohtlemise.
Lisaks hinnake, kas tuvastatud negatiivse
mõju realiseerumine on madal, keskmine,
kõrge.
Algoritm on prototüübi etapis ja aktiivset kasutust ei ole, seega on negatiivsete mõjude
realiseerumise risk väga madal.
8
15 Muud riskid Kas lisaks eelmisele vastustele olete
tuvastanud algoritmilise lahenduse
arendamise või kasutuse käigus muid ohte,
mille maandamine on olnud vajalik?
Näiteks seoses andmete kvaliteedi,
privaatsuse, läbipaistvuse, küberturvalisuse
või väljundi usaldusväärsusega.
16 Riskijuhtimine Selgitage:
Kas olete rakendanud (või plaanite
rakendada) riskijuhtimise meetmeid
eelkirjeldatud võimalike negatiivsete
mõjude ärahoidmiseks?
Kui jah, siis kirjeldage olulisemaid
meetmeid tagamaks, et algoritm toimiks
usaldusväärselt ja vastaks oodatud
kvaliteedile (nt riskikaardistuse tegemine
süsteemi arendamisel, testimine,
auditeerimine, inimjärelevalve vm).
17 Inimjärelevalve Selgitage:
Kuidas on tagatud inimjärelevalve
algoritmilise lahenduse kasutamise üle?
Eelkõige kirjeldage, kas ja millal inimesed
sekkuvad süsteemi väljundite hindamisel
või ülevaatamisel.
Kas isiku jaoks, kes algoritmilise
lahenduse väljundit vahetult kasutab
(ametnik, töötaja vm isik) on arusaadav
või kontrollitav, miks algoritmiline
lahendus sellise väljundi genereeris?
18 Andmekaitsealane
mõjuhinnang
Kas olete teinud andmekaitsealase
mõjuhinnangu?
Jah-vastuse puhul viidake mõjuhinnangu
dokumendile juhul, kui see on avaldatud.
☐ Jah, viide …
☒ Ei
9
19 Andmejälgija Kas andmetöötluse läbipaistvuse
tagamiseks on rakendatud andmejälgijat?
☐ Jah
☒ Ei
Algoritmi kasutamine otsustes (käesolev jaotis rakendub algoritmile, mis ei ole üksnes sisemine tööriist, vaid mida kasutatakse asutuse otsustes)
20 Algoritmilise
lahenduse roll
otsustusprotsessis
Juhul, kui algoritmilist lahendust kasutatakse
asutuses haldusotsuste tegemisel, siis palun
selgitage:
mis on algoritmi roll otsustusprotsessis?
Eelkõige tooge välja, millises etapis ja
millisel viisil algoritmiline lahendus toetab
otsuste tegemist ning millist mõju see omab
otsustusprotsessi tulemustele.
21 Puudutatud
inimese
teavitamine
algoritmi kasutusest
Kui algoritmi kasutatakse haldusakti
andmisel, järelevalve teostamisel või
haldustoimingu sooritamisel, kas inimest
teavitatakse algoritmilise lahenduse
kasutamisest? Kui te täna ei teavita, siis kas
plaanite hakata tulevikus teavitama?
Märkige vastuses, kui see küsimus pole teie
algoritmi osas relevantne.
Lisainfo (vabatahtlik)
22 Õiguslik alus Juhul, kui algoritmi kasutamiseks on
õigusaktis sätestatud eraldi õiguslik alus,
lisage viide vastavale sättele.
Juhul, kui algoritmi osas pole seaduses
eraldi õiguslikku alust sätestatud, aga seda
10
kasutatakse haldusakti andmisel või muu
haldusmenetluse protsessi käigus, siis
lisage viide, millise õigusaktist tuleneva
ülesande täitmiseks algoritmi kasutatakse
(viidates vastavale sättele).
23 Veebilehe URL Sisestage veebilehe aadress, kust leiab
lisateavet lahenduse ja selle kasutamise
kohta.
Näiteks võib see olla link teie asutuse
veebilehele, uudisartiklile, videole,
teadusuuringule või muu allikale, mis pakub
täiendavat teavet lahenduse kohta.
24 Koodihoidla URL Sisestage koodihoidla veebilehe aadress
(URL), kust leiab lahenduse lähtekoodi.
Näiteks võib see olla link GitHubi hoidlale
või mõnele muu platvormile, kus on kood ja
dokumentatsioon avalikult kättesaadav.
25 Täiendav info Lisage siia muu täiendav info, mida
sooviksite üldsusega jagada ja mis aitab
paremini mõista algoritmi olemust või annab
täiendavat konteksti dokumendi mõnes
teises jaotises esitatud teabe osas.
Sh nt algoritmi puudutavad uuringud,
meedias avaldatud artiklid jms.
11
Milliste süsteemide osas tuleks see dokument täita
Algoritmi kasutuse ülevaade tuleks täita selliste algoritmiliste lahenduste osas, mille kasutamine võib mõjutada inimeste õiguseid, vabadusi või kohustusi.
Eelkõige hõlmab see järgmiseid juhtumeid:
Algoritmid, millega automatiseeritakse haldusakti andmine. Näiteks juhtudel, kus süsteem automaatselt väljastab haldusakti ilma inimese otsese
sekkumiseta, nagu raieloa automaatne väljastamine või sotsiaaltoetuste automaatne määramine.
Algoritmid, mida kasutatakse automaatseks faktituvastuseks enne haldusakti andmist. Näiteks masinnägemise kasutamine kiiruskaamera kuva-
tõmmiselt auto numbrimärgi automaatseks tuvastamiseks liiklustrahvi tegemisel.
Otsustustoe süsteemid, millel võib olla mõju inimest vahetult mõjutavale lõppotsusele. Näiteks ohuhinnangu süsteemid.
Algoritmid, mida kasutatakse inimeste kategoriseerimiseks või profileerimiseks. Näiteks järelevalve teostamisel kasutatav riskihindamisalgoritm,
mis tuvastab võimalikke õigusrikkujaid või annab soovitusi, kelle suhtes järelevalvet teostada. Samuti süsteemid, mis teostavad inimese profileerimist ja
mis mõjutavad tema ligipääsu avalikule teenustele või muule hüvele.
Algoritmid, millega automatiseeritakse konkreetne haldustoiming. Näiteks kohtuistungi automaatne transkribeerimine või anonümiseerija kasuta-
mine dokumendist isikuandmete kõrvaldamiseks.
Spetsiifiliselt tehisintellektil põhinevad inimesega vahetult suhtlevad süsteemid. Eelkõige Bürokratt jm vestlusrobotid, mille kaudu saab inimene
asutuse infoportaalis isikustatud teavet või ligipääsu asutuste teenustele.
Spetsiifiliselt tehisintellektil põhinevad lahendused, mida süsteemselt juurutatakse ametniku või töötaja teatud tööprotsesside automatisee-
rimiseks. Näiteks keelemudelite kasutamine memode või analüüside koostamisel.
Kui teie lahenduses kasutatakse rohkem kui ühe algoritmi, palume hinnata, kas algoritmid täiendavad üksteist ühe ja sama eesmärgi saavutamisel või tegutse-
vad erinevate eesmärkide nimel. Kui algoritmid täidavad erinevaid eesmärke, palume vormis esitada teave kõigi kasutatud algoritmide kohta, kuid need võivad
olla kirjeldatud sama vormi sees.
Kui teil tekib küsimus, kas või kuidas vastava algoritmilise lahenduse osas tuleks dokument täida, palun kirjutage [email protected].
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Sofia Paes Teie 05.02.2025
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 12.02.2025 nr 1-7/1488-3
Avalikus sektoris kasutusel olevate
tehisintellekti lahenduste ja algoritmide
kaardistamine
Kultuuriministeerium ise tehisintellekti (TI) rakendusi ei kasuta. Ministeeriumi valitsemisala
asutustest on TI lahendusi loonud ja kasutanud Rahvusraamatukogu (RaRa) ning
Muinsuskaitseamet (MKA). Kuna RaRa on saanud sama küsitluse otse allikast, siis käesoleva
vastuse koosseisus RaRa TI lahenduste kirjeldusi ei ole. Edastame MKA kahe TI rakenduse – Sälli
ja Folli – kirjeldused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Reelika Väljaru
osakonnajuhataja
Strateegia- ja innovatsiooniosakond
Rasmus Kask 5885 1199
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kiri | 05.02.2025 | 1 | 1-7/1488-2 | Sissetulev kiri | kum | Justiits- ja Digiministeerium |