Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 12-6/178-1 |
Registreeritud | 12.02.2025 |
Sünkroonitud | 13.02.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine |
Sari | 12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes |
Toimik | 12-6/2025 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet |
Vastutaja | Reesi Sild |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Vladimir Svet
Kliimaministeerium
[email protected] 12.02.2025 nr 12-6/178-1
Kultuuriväärtuslike hoonete
rekonstrueerimistoetused
Tõestuseks sellest, et ka kultuuriväärtuslikud hooned saavad olla energiatõhusad, on aastate
jooksul oma energiaklassi parandanud kümned miljööväärtuslikud või muinsuskaitsealused
kortermajad. Samuti kaalutakse ehitusseadustiku muutmist selliselt, et ka kaitsealuste hoonete
puhul tuleks olulise rekonstrueerimise käigus energiatõhusust parandada nii palju, kui võimalik,
seejuures hoone väärtust kahjustamata.
Eelmisel aastal avati esmakordselt kortermajade energiatõhususe tõstmise toetusmeetme raames
eraldi 10 miljoni euro suurune jaotis kultuuriväärtuslikele hoonetele. Eelarve täitus esitatud
taotlustega loetud tundide jooksul. Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet toetavad igati
mõtet, et ka sel aastal oleks muinsuskaitsealustele hoonetele taotlusvoorus ette nähtud eraldi jaotis,
et tagada tihedas konkurentsis ka seda tüüpi hoonete võimalus toetusele kvalifitseeruda. Kuna
taotlusvooru kogumaht on sel korral poole väiksem, võiks eraldi jaotise suurus olla 5 miljonit
eurot.
Teeme lisaks sellele ettepaneku järgmisel aastal luua kultuuriväärtuslikele hoonetele eraldi
taotlusvoor. Sel viisil saab tingimusi seades tagada, et toetuse saaksid just need hooned, mille
energiaklass on väga madal, kuid kultuuriväärtus kõrge. See eeldab hindamiskriteeriumite ja
metoodika muudatust ning pärandispetsialistide kaasamist.
Mitmed käimasolevad Euroopa Komisjoni rahastatud projektid, sh LIFE BuildEST ja
HeritageHOME, mis ajalooliste hoonete energiatõhususega tegelevad, toovad välja, et riiklike
rahastusmeetmete olemasolu on kriitilise tähtsusega, kuna turutõrge kultuuriväärtuslike hoonete
energiatõhusamaks muutmiseks on tavapäraste hoonetega võrreldes suurem. Põhjuseks on:
ajaloolised hooned on reeglina mahult väiksemad;
väiksem arv kortereid tingib madalama laenuvõimekuse;
väiksem ehitusmaht tingib kõrgema ühikuhinna ehituse ruutmeetril;
muinsuskaitselised piirangud tingivad tavapärasest erinevate ehk rätsepalahenduse
vajaduse.
Kutsume Teid meetmete kujundamisel tegema tihedat koostööd Kultuuriministeeriumi ja
Muinsuskaitseametiga. Kultuuriväärtuslike kortermajade rekonstrueerimise toetamine panustab
Kliimaministeeriumi ning laiemalt kogu ühiskonna jaoks oluliste kliima- ja regionaalsete
eesmärkide täitmisse. Mõned näited strateegilistes dokumentides sätestatud valdkonnaülestest
eesmärkidest ja seostest nende eesmärkide saavutamisel läbi kultuuriväärtuslike hoonete
rekonstrueerimise:
Eesti kliimapoliitika põhialuste aastani 2050 dokumendis on ühe prioriteedina toodud
olemasoleva hoonefondi renoveerimine, millega panustatakse märkimisväärselt säästva
arengu eesmärkidesse ja leevendatakse kliimamuutusi.
Olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete maksimaalne kasutamine ja säästev
uuendamine ennetab ja leevendab negatiivseid keskkonnamõjusid: ehitusmaterjalid on
suuresti kohalikud (väiksem transpordikütuse vajadus) ja vähem energiamahukad
(taastuvate loodusressursside põhised, vähem ehitusjäätmeid uusehitusega võrreldes).
Ehituspärandi säilitamine on üks võimalus kliimamuutuste vastu võitlemiseks, kuna
olemasolev hoonefond kujutab endast tohutut energiapotentsiaali.
Kultuuriväärtuslike hoonete korrastamisel tagatakse energiatõhusus ja kesklinnu
tihendades vähendatakse linnade ökoloogilist jalajälge.
Tegevus panustab lisaks regionaalarengule (ääremaastumise leevendamine) ka
keskkonnahoidlikku energiasüsteemi (olemasoleva hoonestuse energiapotentsiaali
tähenduses ja asutuse tihendamise tähenduses), väikelinnade sotsiaalmajanduslikku
elavdamisse ning kohaliku elukeskkonna parandamisse, mis on üks regionaalarengu
strateegia üldeesmärke.
Teeme ettepaneku ülaltoodud teemaderingi arutada eraldi kohtumisel, kus valdkonna huvisid
esindaksid Muinsuskaitseameti peadirektor ja kultuuriministeeriumi asekantsler. Palun andke
teada, mis on Teile kohtumiseks sobiv aeg.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Teadmiseks:
Muinsuskaitseamet
Reesi Sild 628 2381