| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/851 |
| Registreeritud | 12.02.2025 |
| Sünkroonitud | 13.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Päästeamet
Raua 2
10124, Tallinn
12.02.2025 nr 5-2/1035-1
Nasva alevikus Tiigi tn 2 detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame kooskõlastamiseks Nasva alevikus Tiigi tn
2 detailplaneeringu (vt lisa).
Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavalitsuse 13.08.2024 korraldusega nr 2-3/860.
Planeeringuala suurusega ca 1,3 ha hõlmab Tiigi tn 2 katastriüksust (katastritunnus
34801:008:0163). Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine, kruntidele
ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning juurdepääsutee asukoha
määramine.
Detailplaneeringu menetluse materjalidega on võimalik tutvuda valla kodulehel
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-24-025.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisa: detailplaneering „Tiigi tn 2 Nasva DP 23_01_2025“
Piret Paiste, 452 5093
Pos 1 EP 100%
8,5 500 4(1+3)
2 / - 4440 m²
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1 S1
S1 S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
Pos 2 EP 100%
8,5 502 4(1+3)
2 / - 2508 m²
Pos 3 EP 100%
8,5 501 4(1+3)
2 / - 2505 m²
Pos 4 EP 100%
8,5 381 4(1+3)
2 / - 1907 m²
Pos 5 LT 100%
- - -
- 1878 m²
Pos 6 LT 100%
- - -
- 157 m²
ühendus olemasolevast alajaamast
Utiili:(Kuressaare)
ühendus ELA SA sidekaevust NAS 1
ÜPV
ÜPK
Tiigi tn 4a 71401:001:2745
Tiigi tn 2 34801:008:0163
Männi 34801:008:0010
Ülejõe põik 3a 34801:008:0171
Ülejõe põik 1 34801:008:0514
Tiigi põik 3 34801:008:0564
Tiigi põik 1 34801:008:0563
Tiigi tn 4 71401:001:2744
Tiigi tn 3a 71401:001:3846
Tiigi tn 3 71401:001:3845
2700097 Tiigi tänav 34801:008:0565
A
A
4,0
4,0 4,0
4,0
4,0
4,0 4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
8,0
2,0
8,0
8,0
2,0
8,0 10,0
2,0
8,0
3,2
10 ,04,1
0,5
0,5
8,0
8,0
8,0
8,0
3, 6
2,0
planeeritav maa-alune
tuletõrjevee mahuti 30 m³
veevõtukoha ja
ehitist e vähim lubatud
vahekaugus R =30m
(hoonete ehitamise
keeluala)
max 2,5m
planeeritav kuivühdrant
16,9 15,5
Paadiku 34801:008:0389
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss i e
tte pa
ne k
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(m ²)
eh iti
se al
un e
pi nd
(m ²)
kr un
di tä
is eh
itu sp
ro ts
en t
ho on
et e
ar v
kr un
di l
(e la
m u
+ ab
ih oo
ne d)
ho on
e m
ax m
aa pe
al ne
ko rr
us el
is us
(e la
m u
/ a bi
ho on
e)
ho on
e m
ax k
õr gu
s m
aa pi
nn as
t ( m
) el
am u
/a bi
ho on
e
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee rit
av k
at as
tri ük
su se
si ht
ot st
ar ve
ja o
sa ka
al u
%
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne /
ka va
nd at
ud
pi ira
ng ud
1 Luige tn 8 4440 500 11 4 (1+3) 2 / 1 8,5 / 6 EP 100% E 100% 3 / 3
2 Luige tn 6 2508 502 20 4 (1+3) 2 / 1 8,5 / 6 EP 100% E 100% 3 / 3
3 Luige tn 4 2505 501 20 4 (1+3) 2 / 1 8,5 / 6 EP 100% E 100% 3 / 3
4 Luige tn 2 1907 381 20 4 (1+3) 2 / 1 8,5 / 6 EP 100% E 100% 3 / 3 1*
5 Luige tänav 1878 - - - - - LT 100% L 100% - 2* kuni 5*
6 Tiigi tee L1 157 - - - - - LT 100% L 100% - 1*, 2*, 4*, 5*
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
alajaam Utiili:(Kuressaare)
ELA SA kaev NAS 1
side jaotuskapp
Kullerkupu 34801:008:0447
Tiigi tn 3a 71401:001:3846
2700097 Tiigi tänav 34801:008:0565
POS 4
POS 3
POS 2
POS 1
POS 5
2700096 Ülejõe tänav 34804:001:0246
Ülejõe tn 4 34804:001:0082
Tiigi põik 1 34801:008:0563 Tiigi põik 2
34801:008:0516
Tiigi põik 34801:008:0521
POS 6
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss i e
tte pa
ne k
pl an
ee rit
av k
at as
tri ük
su se
si ht
ot st
ar ve
ja o
sa ka
al u
%
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(m ²)
m oo
du st
at ak
se ki
nn is
tu te
st (n
r)
pl an
ee rin
gu e
el ne
ka ta
st riü
ks us
e pi
nd al
a (m
²)
lii de
ta va
te / l
ah ut
at av
at e
os ad
e su
ur us
ed (m
²)
os ad
e se
ni ne
ka ta
st riü
ks us
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
1 Luige tn 8 E 100% 4440
Tiigi tn 2 kinnistu nr:
2728534 13395
-4440
maatulundusmaa 55% ,
tootmismaa 45%
2 Luige tn 6 E 100% 2508 -2508
3 Luige tn 4 E 100% 2505 -2505
4 Luige tn 2 E 100% 1907 -1907
5 Luige tänav L 100% 1878 -1878
6 Tiigi tee L1 L 100% 157 -157
K V
Smp
kr un
di p
iir
kr un
di p
iir
ki llu
st ik
sõ id
ut ee
ki llu
st ik
0,5 4,1 0,5 10,0
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
23.01.2025 a. 3DP 7-241:500 Janika Jürgenson
Arhitekt Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt 3
Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP - üksikelamu maa LT - tee ja tänava maa-ala
Katastriüksuse sihtotstarve: E - elamumaa L - transpordimaa
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED:
E - ELAMUMAA
L - TRANSPORDIMAA
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST
4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE
/MAA-ALUNE)
5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL
7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
3 5 6
1 2
7 4
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Põhihoone peab paiknema ehitusjoonel, fassaadiga põhitänava poole. Väiksem väljaulatuv hooneosa või varjualune on lubatud ehitada tänava poole, kuid see peab paiknema hoonestusalal. 4) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 6) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Jaanus Tahk, töö nr 12-5/2024, mõõdistatud 15.08.2024 ja 13.12.2024. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR HOONESTUSALA KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
HOONESTUSALA LIIKUV PIIR (sõltuvalt projekteeritava veevõtukoha täpsest asukohast, 30 m veevõtukohast)
HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA JUHUL, KUI VEEVÕTUKOHTA EI PROJEKTEERITA
VÕIMALIK HOONE ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT TULEKINDEL TARIND (vajadusel)
KATENDIGA ALA TEEPEENAR
JUURDEPÄÄS KINNISTULE / KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
LIKVIDEERITAV OBJEKT
SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND MADALPINGE MAAKAABELLIIN ELEKTRIKILP SIDE MULTITORU SIDE JAOTUSKAPP SIDE LIITUMISPUNKT
PLANEERITAV
KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE VEEKOGU
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VEETORU KANALISATSIOONITORU MADALPINGE KAABELLIIN ELEKTRIKILP
KESKPINGE ÕHULIIN SIDE KAABELLIIN
VÕIMALUSEL SÄILIT. KÕRGHALJASTUS
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
Piirangud: 1* Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge; 2* elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge; 3* elektri-paigaldise kaitsevöönd (jaotusseade) 2 m seadmest; 4* ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole; 5* sideehitise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool sideehitist.
S1
PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABELLIINI NING SIDE MULTITORU PAIKNEMISE SKEEM
TINGMÄRGID OLEMASOLEV ELEKTRI MAAKAABELLIIN (ETAK juuli 2024) PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABELLIIN (orient. asukoht) PLANEERITUD SIDE MULTITORU (orient. asukoht) SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA (tehnovõrgud)
S1 S1
Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik
Tiigi tn 2 detailplaneering
OÜ RGD Projekt Planeeringu koostamise korraldaja:
Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus
TÄNAVALÕIGE A-A m 1:200
Märkused: 1) Sõidutee katendiks peab olema vähemalt siirdekatend kahekordse pindamisega.
PLAN. MADALPINGE MAAKAABELLIIN PLANEERITUD SIDE KAABELLIIN PLANEERITUD VEETORU PLAN. KANALISATSIOONITORU
TINGMÄRGID
K
V S
mp
VEETORUSTIK ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK
VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE LIITUMISPUNKTID
ÜHINEMISPUNKT OLEMASOLEVA ÜHISVÕRGUGA TRUUP TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI SOOVIT. ASUKOHT
KUIVHÜDRANDI SOOVITUSLIK ASUKOHT VEEVÕTUKOHA ULATUS 200 m KRAAVI VÕIMALIK ASUKOHT (rajatakse vajadusel)
MITMERINDELINE HALJASTUS
ÜPK / ÜPV
ILLUSTRATSIOON
12.11.2024 a. 1DP 7-24- Janika Jürgenson
Arhitekt Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt 1
Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Anette Aun Planeeringu koostaja
Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik
Tiigi tn 2 detailplaneering
OÜ RGD Projekt Planeeringu koostamise korraldaja:
Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI PIIR
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITAV SOOVITUSLIK
HOONE ASUKOHT
PROJEKTEERITAVA ELAMU JA
ABIHOONE ORIENT. ASUKOHT
Märkused: 1) Aluskaart: Maa-amet
Töö nr: 7-24
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
Huvitatud isik: OÜ RGD Projekt
Tallinna tn 10 Kuressaare 93819 Saare maakond tel. +372 452 5000 e-mail: [email protected]
Liisuaugu Tehumardi küla Saaremaa vald Saare maakond 93222 [email protected]
Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc (TTÜ diplom nr MB 007012)
Maastikuarhitekt- planeerija: Riiu Efert, MSc
TALLINN 2025
OÜ Ferrysan Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 522 1744 e-mail: [email protected]
Planeeringu koostaja:
NASVA ALEVIK, SAAREMAA VALD, SAARE MAAKOND
TIIGI TN 2 DETAILPLANEERING
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
2
Sisukord SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused ......................................................................... 4
1.1 Planeeritava maa-ala asukoht .............................................................................. 4 1.2 Detailplaneeringu koostamise alused .................................................................. 4 1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ............................................... 4 1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid .............................................................. 4
2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded ................................................................... 5 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................. 5
3.1 Planeeritava ala asukoht ...................................................................................... 5 3.2 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs .............................................................. 5
3.2.1 Ruumilise arengu põhieesmärgid ning planeeringulahenduse kirjeldus nende saavutamiseks ................................................................................................. 6
3.3 Maakasutus ja hoonestus ..................................................................................... 7 3.4 Haljastus ja liiklus ............................................................................................... 7 3.5 Tehnovõrgud ....................................................................................................... 7 3.6 Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................ 7 3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ............................................................. 7 3.8 Saare maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................... 9 3.9 Piirangud planeeritaval alal ................................................................................. 9
4. Detailplaneeringuga kavandatav .............................................................................. 10 4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................... 10 4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine .................. 10 4.3 Üldised tingimused ehitamisele ........................................................................ 12 4.4 Heakord, haljastus, piirded ja väikevormid ....................................................... 12 4.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ...... 13 4.6 Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................. 13
4.6.1 Veevarustus .................................................................................................. 13 4.6.2 Reovee kanalisatsioon .................................................................................. 14 4.6.3 Elektrivarustus .............................................................................................. 14 4.6.4 Sidevarustus .................................................................................................. 14 4.6.5 Soojavarustus ................................................................................................ 14
4.7 Vertikaalplaneerimine ning sademevee lahendus ............................................. 15 4.8 Tuleohutuse tagamine ....................................................................................... 15 4.9 Keskkonnatingimused ....................................................................................... 16
4.9.1 Jäätmekäitluse põhimõtted ........................................................................... 16 4.9.2 Põhjavee kaitstus .......................................................................................... 17 4.9.3 Insolatsioon .................................................................................................. 17 4.9.4 Müra ............................................................................................................. 17 4.9.5 Radoon .......................................................................................................... 17 4.9.6 Servituudid ................................................................................................... 17 4.9.7 Tehnovõrkude kaitsevööndid ....................................................................... 18
4.10 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine .................................... 18 5. Planeeringu elluviimine............................................................................................ 19
5.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............ 19 5.2 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................ 19
6. Ehitusõigus kruntide kaupa ...................................................................................... 21
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
3
JOONISED
Joonis 1 Situatsiooniskeem 1:10 000
Joonis 2 Tugiplaan 1:500
Joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega 1:500
ILLUSTRATSIOON
Lisa 1 Illustratsioon
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
4
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused
1.1 Planeeritava maa-ala asukoht
Planeeringualaks on Saaremaa vallas Nasva alevikus paiknev Tiigi tn 2 katastriüksus (34801:008:0163).
Planeeringuala piirneb põhja poolt Paadiku (34801:008:0389) ja Männi (34801:008:0010) katastriüksustega, idast Ülejõe põik 3a (34801:008:0171), Ülejõe põik 1 (34801:008:0514), Tiigi põik 3 (34801:008:0564) ja Tiigi põik 1 (34801:008:0563) katastriüksustega, lõuna pool asub 2700097 Tiigi tänav (34801:008:0565) katastriüksus, läänes paiknevad Tiigi tn 4 (71401:001:2744) ja Tiigi tn 4a (71401:001:2745) katastriüksused.
Planeeringuala ligikaudne suurus on 1,3 ha.
planeeringuala piir
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa-amet põhikaart 2024).
1.2 Detailplaneeringu koostamise alused
Detailplaneering on algatatud Saaremaa Vallavalitsuse 13.08.2024. a korraldusega nr 2-3/860. Korralduse juurde kuuluvad lisadena detailplaneeringuala asukohaskeem ja detailplaneeringu lähteseisukohad.
1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
- Geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Jaanus Tahk, töö nr 8-1/2024, mõõdistatud 15.08.2024 ja 13.12.2024.
1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94);
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
5
- Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1 ja Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuari 2012. a määrusega nr 1);
- Planeerimisseadus;
- Ehitusseadustik;
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”;
- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
- Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;
- EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
- Saaremaa valla jäätmekava 2021-2026;
- Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“;
- Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“;
- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;
- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded”;
- teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid.
2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on katastriüksuse jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning juurdepääsutee asukoha määramine.
Detailplaneeringu eesmärgid ja lahendus vastavad Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule.
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus
3.1 Planeeritava ala asukoht
Tiigi tn 2 katastriüksus asub Nasva aleviku lääneosas, Sõrve maanteest (77 Kuressaare- Sääre tee) põhja ning Nasva jõest lääne pool, Tiigi tänava ääres.
3.2 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
Nasva tekkis kalurikülana 19. sajandi algul. Küla kasvas kiiresti ning nüüdseks on tegemist alevikuga. Algselt koondus küla asustus silla ümber ning arenes edasi piki
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
6
maanteed. Olulistemateks maamärkides Nasva alevikus on Nasva jõgi, mille suudmes on Nasva sadam, ning Sõrve maantee (77 Kuressaare-Sääre tee).
Planeeringuala jääb Kuressaare linnast ligikaudu 6 km kaugusele, asudes Nasva aleviku vanemast külaosast põhja pool ning jõeäärsetest ettevõtlusaladest lääne pool. Lähimad ühiskondlikud asutused nagu kool, lasteaed, raamatukogu, terviseteenused jmt asuvad Kuressaare linnas. Lähim kauplus asub Sõrve maantee ääres (planeeringualast ca 670 m). Olemas on toimiv bussiühendus linnaga. Lähimad bussipeatused asuvad samuti Sõrve maantee ääres, kaupluse lähedal.
Enamuses on Tiigi tn 2 katastriüksus ümbritsetud elamumaa sihtotstarbega aladega või maatulundusmaadega, millele on ehitatud või kavandatud üksikelamud. Tiigi tn 2 katastriüksusest põhja poole jäävad haritava maa ja metsamaa kõlvikutega maatulundusmaad. Nasva jõe ääres paiknevad tootmis- ja ärimaad, millel asub mitmeid suuremaid tööstus- ja laohooneid.
Valdavalt on piirkonnas erineva kaldega viilkatustega ühekorruselised (katusekorrusega) hooned. Abihooneid on ehitatud madalakaldeliste ning ühepoolse kaldega katustega. Katusekattematerjalidena on kasutatud plekki (trapetsprofiil, kiviprofiil), kivi, eterniiti ja bituumensindleid. Ehr-i andmetel on elamud kõrgustega 6,0 kuni 8,6 m. Hoonete välisviimistluses domineerib puit, krohvitud fassaadilahendus või nende kombinatsioon. Piirkonna hoonetel puudub ühtne arhitektuurne stiil. Tiigi tänaval ehitusjoont välja kujunenud ei ole.
Tiigi tn 2 katastriüksusega külgneval maa-alal (ida pool) kehtestati Kaarma Vallavolikogu 25.03.2009 otsusega nr 27 Paadiku detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine seitsmeks üksikelamukrundiks ja üheks transpordimaa krundiks, sellega kaasnevate ehitustingimuste, servituutide vajaduste määramine, liikluskorralduse, tehnovõrkude ja haljastuse planeerimine. Elamumaa kruntidele on Paadiku detailplaneeringuga määratud järgmine ehitusõigus: maksimaalne ehitusalune pindala 330m² (sh elamu kuni 200m² ja abihooned 130m²), maksimaalne kõrgus 8,5 m, kuni 1,5 korrust, katusekalded 37⁰-45⁰. Kruntide suurused on 2219 m² kuni 7279 m². Käesolevaks ajaks on planeeringualal seitsme elamumaa krundi asemel moodustatud kuus. Lääne-Saare Vallavolikogu 17.02.2016 otsusega nr 1-3/16/6 tunnistati Paadiku detailplaneering osaliselt kehtetuks Tiigi põik 1 ja 3 maaüksuste osas.
Seega asub planeeringuala arendamispotentsiaaliga elu- ja ettevõtluspiirkonnas, kus on võimalik ära kasutada ning kvaliteetsemaks muuta juba olemasolevat tehnilist- ja sotsiaalset infrastruktuuri.
3.2.1 Ruumilise arengu põhieesmärgid ning planeeringulahenduse kirjeldus nende saavutamiseks
Planeeringuala peamine arengusuund on määratud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioonideks olemasolev pereelamute ala ning olemasolev haljasmaa.
Kvaliteetse elamuala loomiseks tuleb kujundada turvaline ja inimsõbralik elukeskkond. Selleks tuleb välja arendada vajalik infrastruktuur, edendada energia- ja keskonnasäästlikku eluviisi, väärtustada kohaliku kultuuripärandit ja –traditsioone ning olemasolevaid maastikumustreid.
Planeeringualahendus näeb ette elamualade tihendamise selleks sobival maa-alal, arvestades lähialade omapära ja väljakujunenud keskkonnaga. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas piirkonna üldise arenguga.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
7
Täpsem planeeringulahenduse kirjeldus on antud käesoleva seletuskirja punktis 4.
3.3 Maakasutus ja hoonestus
Tiigi tn 2 katastriüksuse sihtotstarve on 55% maatulundusmaa ja 45% tootmismaa. Katastriüksuse pindala on 13395 m².
Ehitisregistri andmetel asub katastriüksusel 1101,0 m² suuruse ehitisealuse pinnaga laut-elamu (EHR kood 106022834). Olemasolev hoonestus paikneb katastriüksuse keskosas.
3.4 Haljastus ja liiklus
Planeeringuala keskosas, olemasolevate hoonete ümber on õuemaa ning looduslik rohumaa. Kõrghaljastus kasvab peamiselt planeeringuala põhjaosas. Ala põhjapiiril voolab kraav ning lõunaossa on rajatud tiik.
Juurdepääs planeeringualale on avalikult Tiigi tänavalt. Tiigi tänav on kahesuunalise liiklusega, planeeringuala ulatuses keskmiselt 2,8 m laiuse asfaltkatendiga tänav. Alal kehtib kiirusepiirang 30 km/h. Kõnniteed puuduvad.
Tiigi tn 2 katastriüksuse lääneservas kulgeb kruusatee, mida kasutavad ka naaberkatastriüksuste omanikud oma maatükkidele juurdepääsuks.
3.5 Tehnovõrgud
Tiigi tänaval on olemas vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning side kaabelliin. Tiigi tn 2 katastriüksuse lääneosas, olemasoleva juurdepääsuteega paralleelselt kulgeb kuni olemasoleva hoonestuseni madalpinge maakaabel. Olemasoleva hoone kõrvale on paigaldatud jaotuskilp. Jaotuskilbist on välja ehitatud elektriühendus Tiigi tn 4a katastriüksusele. Tiigi tn 2 katastriüksuse kagunurgast läheb üle keskpinge õhuliin.
3.6 Alal kehtiv detailplaneering
Alal ei ole kehtivat detailplaneeringut.
3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Planeeringualal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering.
Planeeringuala kesk ning lõunapoolne osa (ca 2/3 planeeringualast) paikneb ühisplaneeringu järgi tiheasustusalal. Planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks tiheasustusalal on määratud olemasolev pereelamute ala (EV), kus on lubatud elamumaa sihtotstarve (ühisplaneeringu kaardil tähistatud kollase värviga). Planeeringuala põhjaosas on maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud olemasolev haljasmaa (H), kus lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa ja elamumaa (ühisplaneeringu kaardil tähistatud rohelise värviga).
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
8
planeeritava ala piir
Joonis 2. Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringust.
Ühisplaneeringu kohaselt on pereelamute ala ühepereelamumaad kompaktse hoonestusega aladel. Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised. Olemasolevate elamualade puhul on eesmärgiks väljakujunenud alade säilitamine traditsioonilisel kujul suunitlusega elukeskkonda parandada.
Haljasmaa juhtotstarve on ühisplaneeringuga antud nii aktiivsest kasutusest väljas olevale haljasmaale linna administratiivpiirides kui ka maatulundusmaale valla territooriumil. Looduslik haljasmaa väljaspool linna administratiivpiire on käesoleva planeeringu mõistes hajaasustusmaa.
Vastavalt ühisplaneeringu seletuskirja ptk-le 4.3 antakse hajaasustuses (haljasmaal) ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne planeeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Hajaasustuse paiknev kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, peab üldjuhul olema vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega.
Käesoleval ajal on planeeringuala naabruses paiknevatele katastriüksustele, mis asuvad ühisplaneeringu järgi haljasmaal (hajaasustusmaal) ning mille pindala on väiksem kui 2 ha, ehitatud või kavandatud üksikelamud (nt Ülejõe põik 3 (34801:008:0146, elamumaa) ning Tiigi 4a (71401:001:2745, maatulundusmaa)). Haljasmaa juhtotstarbega maa-alal käesoleva detailplaneeringuga moodustatav krunt piirneb ühisplaneeringuga määratud tiheasustusalaga ning sobitub planeeritud pindala poolest lähialadel olemasolevate katastriüksuste suurustega. Seega ei lähe Tiigi tn 2 katastriüksuse põhjaosa maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning alale üksikelamute kavandamine vastuollu piirkonna üldise arenguga. Ühisplaneeringu piirangute kaardi kohaselt ei ole tegemist rohevõrgustiku alaga ega väärtusliku põllumaaga.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
9
Vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 13.08.2024. a korraldusele nr 2-3/860 on planeeritav tegevus kooskõlas kehtiva ühisplaneeringuga määratud tingimustega.
Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimused pereelamute alal:
Lubatud on ala teenindavad kõrvalfunktsioonid, kui ei kaasne olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, autoliikluse olulist kasvu).
Kinnistu jagamiseks mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks koostatakse detailplaneering, v.a planeerimisseaduses sätestatud juhtudel. Kehtiva detailplaneeringuga moodustatud kinnistuid täiendavalt üldjuhul ei jagata.
Kinnistute suurusele ülempiiri ei seata.
Kruntide täisehituse % maksimaalselt 30%, suurematel kinnistutel kui 1000 m² 20%, v.a Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala ja kaitsevöönd.
Lubatud korruselisus – 2
3.8 Saare maakonnaplaneering 2030+
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul maastikul. Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.
Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks vastavalt maakonnaplaneeringu p. 3.1.1, mis seostuvad planeeringualaga: Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade
struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid). Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore –
teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad
puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.
Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel.
Detailplaneeringuga kavandatu arvestab eeltoodud väärtuslike maastike üldtingimustega. Planeeringulahendus järgib piirkonnas välja kujunenud asustustihedust ja -mustrit, juurdepääsude ning uute tehnovõrkude planeerimisel kasutatakse ära olemasolevat infrastruktuuri ning planeeringuala põhjaosas olev puudegrupp, mis on osa piirkonna maastiku kujunduselementidest, säilitatakse. Valdav osa planeeringualast paikneb Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu järgi tiheasustusalal. Planeeringuala põhjaosa maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning alale üksikelamute kavandamine on kooskõlas piirkonna üldise arenguga (vt. ka p 3.7).
3.9 Piirangud planeeritaval alal
1) Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge; 2) elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge; 3) elektri-paigaldise kaitsevöönd (jaotusseade) 2 m seadmest.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
10
4. Detailplaneeringuga kavandatav
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek moodustada neli üksikelamumaa sihtotstarbega krunti ning kaks tee ja tänava maa-ala sihtotstarbega krunti. Igale elamumaa krundile määratakse hoonestusalad, ehitusõigus ning arhitektuursed tingimused üksikelamu ning kuni kolme abihoone ehitamiseks. Leitakse haljastuse, heakorra, tehnovõrkude, liikluse ja parkimise korraldamiseks põhimõtteline lahendus.
Kruntide pos 2, pos 3 ja pos 4 täisehituse protsendiks on määratud vastavalt ühisplaneeringule 20% ning krundile pos 1 11%, suurim lubatud ehitsealune pind on 381 m² kuni 502 m². Maksimaalne lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on elamu puhul 8,5 m ja korruselisus 2, kõrgus abihoonel 6 m ja korruselisus 1.
Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib lisaks rajada kuni kaks. Need peavad paiknema hoonestusala piirides.
Juurdepääs planeeritud kruntidele ja naaberkatastriüksustele tagatakse kavandatavalt tee ja tänava maa-alalt. Tiigi tänava laienduseks eraldatakse planeeringuala lõunaservast 3,2 m laiune riba (krunt pos 6). Tänava laienduseks ette nähtud krundi piir lähtub Tiigi põik 1 katastriükusel paikneva tänavapoolse piirdeaia asukohast.
Detailplaneeringuga on määratud kavandatava tänava (pos 5) poole kohustuslik ehitusjoon. Elamu peab paiknema ehitusjoonel, fassaadiga põhitänava poole. Väiksem väljaulatuv hooneosa või varjualune on lubatud ehitada tänava poole, kuid see peab paiknema hoonestusalal. Kohustusliku ehitusjoone kauguseks tänavapoolsest krundipiirist on määratud 8 meetrit, mis on piisav vahemaa, et tänaval liikudes hoonete paiknemisest kujunevat ühtset ehitusjoont tajuda. Samas võimaldab selline hoonete kaugus tänavamaast sissesõiduteele auto(de) parkimist, mitmerindelise haljastusega eesaia rajamist ning ühtlasi jääb krundile piisavalt ruumi privaatse tagaaia jaoks. Seejuures on võimalik säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust planeeringuala kirdeosas. Naaberkatastriüksusele (Tiigi tn 4a) projekteeritava hoone kavandatav kaugus teemaast on samuti 8 meetrit. Planeeritud elamukruntide suurus võimaldab lisaks eesaiale ka hoonete vahele kõrghaljastust rajada, et saavutada aedlinnaliku miljööd.
4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendus näeb ette Tiigi tn 2 katastriüksuse jagamise neljaks üksikelamumaa sihtotstarbega ning kaheks tee ja tänava maa-ala sihtotstarbega krundiks.
4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine
Tabel 1. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.
positsiooni number
Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 Pos 5 Pos 5
krundi aadressi ettepanek
Luige tn 8 Luige tn 6 Luige tn 4 Luige tn 2 Luige tänav Tiigi tee L1
krundi suurus 4440 m² 2508 m² 2505 m² 1907 m² 1878 m² 157 m²
krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus %
500 m2 / 11%
502 m2 / 20%
501 m2 / 20%
381 m2 / 20%
- -
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
11
olemasolev katastriüksuse sihtotstarve, %
maatulundusmaa 55%, tootmismaa 45%
planeeritav katastriüksuse sihtotstarve, %
E 100% E 100% E 100% E 100% L 100% L 100%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %
EP 100% EP 100% EP 100% EP 100% LT 100% LT 100%
üldplaneeringu juhtotstarve
olemasolev haljasmaa
olemasolev pereelamute ala
olemasolev pereelamute ala
olemasolev pereelamute ala
olemasolev pereelamute ala ning olemasolev haljasmaa
olemasolev pereelamute ala
hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast
elamu / abihoone
8,5 m / 6 m 8,5 m / 6 m 8,5 m / 6 m 8,5 m / 6 m - -
hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone
2 / 1 2 / 1 2 / 1 2 / 1 - -
lubatud suurim hoonete arv krundil
4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3) - -
lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)
TP-3 TP-3 TP-3 TP-3 - -
Piirangud
1* 2* kuni 5* 1*, 2*, 4*,
5*
arhitektuursed tingimused
- Hoonetele projekteerida viilkatused kaldega 35° kuni 45°. Väiksemad katuse osad ja osa hoonest võib olla ühepoolse ning madalama kaldega, samuti abihoone katus.
- Katuse harjajoon projekteerida paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega.
- Fassaadimaterjalina kasutada peamiselt puitu või krohvi, mida võib omavahel kombineerida. Lisaks võib aktsendina kasutada kivi, telliseid jmt.
- Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.
- Imiteerivaid materjale fassaadil mitte kasutada.
- Ümar- ja freespalkidest hoone ei ole lubatud.
- Abihoone ja piire peavad sobima elamu arhitektuuriga.
- Hoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud arhitektuuriga (Ülejõe ja Tiigi tänava äärne hoonestus).
- Planeeringuala arhitektuurne keskkond kavandada sarnane.
Piirangud: 1* Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge; 2* elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge; 3* elektri-paigaldise kaitsevöönd (jaotusseade) 2 m seadmest;
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
12
4* ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole;
5* sideehitise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool sideehitist.
Krundi kasutamise sihtotstarbed Rahandusministeeriumi leppemärkide juhendmaterjali (2013) alusel: EP – üksikelamu maa LT – tee ja tänava maa-ala Katastriüksuse sihtotstarve: E – elamumaa L – transpordimaa
4.3 Üldised tingimused ehitamisele
Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering näeb ette üldised tingimused ehitamisel:
projekteeritakse esteetiliselt sobivaid ja kõrgel arhitektuursel tasemel hooneid ja rajatisi;
hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku,teede jm ruumielementidega;
projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö, väljakujunenud ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega.
4.4 Heakord, haljastus, piirded ja väikevormid
Erinevad heakorra nõuded ning koormised kinnistute ja muude territooriumite kasutajate suhtes Saaremaa vallas on kehtestatud Saaremaa valla heakorra eeskirjaga (Saaremaa Vallavolikogu 31.01.2020 määrus nr 6). Eeskirja eesmärk on luua ohutu ja puhas keskkond ning seeläbi elamisväärne ja esteetiline avalik ruum. Planeeritaval alal tuleb olemasolevat kõrghaljastust võimalusel maksimaalselt säilitada. Hoonetest ning platsidest vabad alad haljastada. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral teostada asendusistutus. Kõrghaljastuse osakaal kinnistul peab olema vähemalt 15% (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast). Kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust. Uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Kõvakattega alade sh terrasside osakaal ei või ületada haljastuse osakaalu. Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide haljastus täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vajadusel koostada haljastusprojekt.
Naaberkruntidega külgnevad parkimisalad on soovitatav eraldada kas haljastuse või piirdeaiaga (võib ka kombineeritult) selliselt, et autodest tingitud negatiivseid mõjud naaberkruntidele oleksid minimaalsed.
Katendiga ning haljastusega aladelt ei tohi sademeveed valguda naaberkatastriüksustele, vaid tuleb immutada pinnasesse omal krundil või kavandada sademevee kogumine vahemahutisse, mida kasutada haljastuse hooldamisel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada pinnavee tase ja vastavalt sellele otsustada, milliseid meetmeid saab kasutada sademevee immutamisel.
Kruntide hoonestatavad alad võib piirata aiaga. Piirded võib rajada krundi piiridele (piirirajatis) või vahetusse lähedusesse seespool piiri. Piirete rajamisega ei tohi takistada juurdepääsu naaberkruntidele. Piirded peavad olema rajatud planeeringuala
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
13
lääneservas paikneva juurdepääsutee katte servast minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks võimalik tagada talvine teehooldus. Kraavi servast rajada piirdeaed minimaalselt 1 m kaugusele. Krundi sissepääsuteel paiknev värav peab olema vähemalt 4 m laiune, et tagada juurdepääs päästeteenistuse tehnikale.
Piirde kõrgus on lubatud kuni 1,5 m. Kruntide piirdeaedade lahendused peavad olema kooskõlas hoonete arhitektuurse lahendusega. Tänavapoolsete piirete ehitamisel peab arvestama naaberpiirete lahendustega (materjal, kõrgus jms), et moodustuks ühtlane tervik. Ei tohi rajada vundamendil aedasid ning metallpiirdeid. Lubatud on piirdena kasutada lehtpõõsa hekke, elupuuhekke piiretena mitte kasutada.
Kruntide piirete vajadus ning lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.
Jäätmed kogutakse kruntide piires selleks ettenähtud konteineritesse ja korraldatakse jäätmete äravedu seadusega ettenähtud korras. Prügikonteinerite täpne paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga, detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud nende soovituslikud asukohad.
4.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Planeeritavale alale on olemas juurdepääs Tiigi tänavalt. Tiigi tänava laienduseks planeeritud krunt pos nr 6 antakse omavalitsusele tasuta üle.
Planeeritud elamukruntidele juurdepääsuks kavandatav tee ja tänava maa-ala sihtotstarbega krunt (pos nr 5) jääb eraomandisse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritud elamukruntidele ning naaberkatastriüksustele juurdepääsuks servituut. Läbi planeeritud teemaa krundi ei tohi takistada juurdepääsu ka Tingu (kat. tunnus 34801:008:0424) ja Lõu (kat. tunnus 27001:001:0223) katastriüksustele.
Vastavalt EVS 843:2016 joonisele 5.4 on detailplaneeringu lahenduses sõidutee laiuseks kavandatud 4,1 m. Olemasolev sõidutee ehitatakse ümber standardi nõuetele vastavaks. Planeeritud tee ühendatakse Paadiku katastriüksusel asuva ümberpöördekohaga.
Sõidutee katendiks peab olema vähemalt siirdekatend kahekordse pindamisega.
Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kohaselt tuleb ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel vajalike parkimiskohtade arv määrata kaalutlusotsuse alusel, lähtudes kavandatava ehitise funktsioonist ja ehitusprojektist. Parkimise miinimumnorm lähtub Eesti Standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad“, rakendades äärelinna normatiivi kogu planeeringuala ulatuses.
Vastavalt nimetatud standardile nähakse igale elamumaa krundile ette kolm parkimiskohta. Parkimine lahendatakse omal krundil.
4.6 Tehnovõrgud- ja rajatised
Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
4.6.1 Veevarustus
Veevarustuse lahenduse koostamise aluseks on AS Kuressaare Veevärk 03.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3111.
Planeeritava ala liitumine ühisveevärgiga on võimalik 2700097 Tiigi tänaval asuval veetorustikult Ø75PE. Liitumiskohast avalikule maale paigaldada maakraan. Tekkivate
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
14
tarbimiskohtade liitumiseks ehitatakse välja liitumispunktid vastavalt ÜVK seadusele jakehtivale standarditele.
Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~2 m3/d (iga üksikelamu krundi kohta arvestuslikult 0,5 m3/d).
4.6.2 Reovee kanalisatsioon
Kanalisatsiooni lahenduse koostamise aluseks on AS Kuressaare Veevärk 03.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3111.
Planeeritava ala liitumine ühiskanalisatsiooniga on võimalik 2700097 Tiigi tänaval asuva isevoolse reoveekanalisatsiooni numbrita kanalisatsioonikaevu (kaevu andmed teadmata). Tekkivate tarbimiskohtade liitumiseks ehitada välja liitumispunktid vastavalt ÜVK seadusele ja kehtivale standarditele.
Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~2 m³/d (iga üksikelamu krundi kohta arvestuslikult 0,5 m³/d).
4.6.3 Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 19.08.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 478268.
Elektriühendus nähakse ette olemasolevast Utiili:(Kuressaare) alajaamast maakaabliga. Kruntide piiridele paigaldatakse jaotuskilbid ja mitmekohalised liitumiskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
4.6.4 Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit AS 05.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E-20240905-048.
Olemasoleva sidevõrguga liitumispunktiks on ELA SA kaev NAS 1. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. Sidevõrgu planeerimisel juhindutakse Side planeerimise põhimõtetest (https://public- docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf). TELIA/ ELA SA/ Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga. Projekteeritud tehnovõrgule nähakse ette servituudialad. Võimalusel rajada planeeritav side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.
Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse- soovituslikud-materjalid.pdf.
Sidevarustuse võib lahendada ka mobiilisidevõrkude baasil.
4.6.5 Soojavarustus
Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.
Maaküttetorustiku paigaldamise võimalikkus ning rajamise viis (horisontaalne, spiraalne või vertikaalne) täpsustub ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt kasutatavast vabast pinnast krundil. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
15
4.7 Vertikaalplaneerimine ning sademevee lahendus
Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga, kerge langusega põhja suunas, kõrguste vahemik abs. +1.14 kuni +2.41 m. Maa-ameti üleujutusalade riskipiirkondade kaardi kohaselt on osa planeeringuala ida- ning lõunaservast ala, kus üleujutuse esinemise tõenäosus on 1x 10 aasta jooksul (p=10%).
Planeeringuala põhjapiiril voolav kraav säilitatakse ning vajadusel korrastatakse. Olemasolevasse kraavi suunduv sademevete kogus hinnanguliselt ei suurene. Juurdepääsutee rekonstrueerimisel vahetatakse vajadusel välja olemasolev truup. Planeeringuala lõunaosas paiknev tiik likvideeritakse. Tiigi likvideerimisel kasutada puhast pinnast.
Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone +/-0 peab olema planeeritavast maapinnast 0,3-0,8 m kõrgemal. Krundi maapinda mitte tõsta kõrgemale ümbritsevate kruntide maapinnast ning vältida sademevee valgumist naaberkatastriüksusele. Olemasoleva kraavi äärset maapinda mitte tõsta.
Läheduses ühissadeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma krundi piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele. Veeseaduse § 129 alusel tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena. Planeeringuala idaserva rajatakse vajadusel kraav. Sademevete käitlemise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.
4.8 Tuleohutuse tagamine
Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuni 600 MJ/m² eripõlemiskoormusega hoone puhul on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel (eluhooned), välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
16
Kavandatavatele elamutele paigaldatakse sprinklersüsteemid või planeeringualale paigaldatakse minimaalselt 30 m³ mahutavusega maa-alune tulekustutusvee mahuti.
Detailplaneeringu joonisel nr. 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud tulekustutusvee mahuti ning kuivhüdrandi soovituslik asukoht. Veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Kui veevõtukoha projekteerimise käigus selle asukoht muutub, tuleb hoonete ehitamisel või veevõtukoha asukoha valikul kinni pidada veevõtukoha ning ehitiste vahelise minimaalse kauguse nõudest.
Lähim olemasolev hüdrant Maa-ameti kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast ca 300 m kaugusel Ülejõe tn 14 katastriüksuse territooriumil.
Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune.
4.9 Keskkonnatingimused
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.
Detailplaneeringu algatamise korralduse kohaselt ei kavandata planeeringuga tegevust, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang.
4.9.1 Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmete sorteeritud kogumine katastriüksustel peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses sätestatud nõuetele. Jäätmemajandus Saaremaa vallas on reguleeritud Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjaga (Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26).
Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht esitatakse ehitusprojektis. Jäätmekonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendeni tuleb hoida korras.Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele ehitusjäätmete konteiner. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
17
liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
4.9.2 Põhjavee kaitstus
Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee kaitstuse teemakaardilt kohaselt on planeeringualal põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seetõttu tuleb ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida.
4.9.3 Insolatsioon
Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021" Päevavalgus hoonetes". Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusalad ning soovituslikud hoonete asukohad, siis insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega.
4.9.4 Müra
Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.
4.9.5 Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga piirkonnas.
4.9.6 Servituudid
Tabel 2. Servituutide määramise vajadus
Teeniv kinnisasi / krunt
Valitsev krunt või asutus, mille
kasuks on tehtud ettepanek seada
servituut
Servituut
Servituudi sisu
Pos 5 Tiigi tn 4a (71401:001:2745), Paadiku kü (34801:008:0389), Männituka (34801:008:0452), Tingu (34801:008:0137), Jaani (34801:008:0135), Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4
Reaalservituut Reaalservituut annab nimetatud katastriüksuste omanikele õiguse ehitada, kasutada ja hooldada läbi krunt pos nr 5 kulgevat juurdepääsuteed.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
18
Paadiku (34801:008:0389)
Tiigi tn 4a, Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5
Reaalservituut Reaalservituut annab nimetatud katastriüksuse / krundi omanikele õiguse ehitada, kasutada ja hooldada kinnisasjal paiknevat sõidukite ümberpöördekohta.
Pos 5 Elektrilevi OÜ isiklik kasutusõigus
Õigus ehitada ja hooldada krundil Pos 5 paiknevaid elektripaigaldisi.
Pos 5 Enefit AS isiklik kasutusõigus
Õigus ehitada ja hooldada krundil Pos 5 paiknevaid siderajatisi.
Pos 5 AS Kuressaare Veevärk
isiklik kasutusõigus
Õigus ehitada ja hooldada krundile planeeritud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustikke.
Pos 1 Pos 2 Pos 3
reaalservituut Reaalservituut annab nimetatud krundi omanikele õiguse rajada ja hooldada läbi krundi kulgevat kraavi.
Pos 2 Pos 3 reaalservituut Reaalservituut annab nimetatud krundi omanikele õiguse rajada ja hooldada läbi krundi kulgevat kraavi.
Pos 1 Saaremaa vald isiklik kasutusõigus
Isiklik kasutusõigus annab Saaremaa vallale õiguse hooldada läbi krundi kulgevat kraavi.
4.9.7 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt Ehitusseadustikust, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023 määrusest nr 57 „Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
4.10 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Kuritegevuse riske vähendavad:
- elav keskkond
- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine
- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka õuealal.
- õueala valgustatus
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
19
- lukustatud sisenemisruumid
- tugevad ukse- ja aknaraamid
- Võimalusel paigaldada alarmseade
5. Planeeringu elluviimine
5.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub piirkonda neli korrastatud ja asustatud elamumaa krunti, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja seeläbi avaldab positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Planeeringulahendus on maakasutuslikult mõistlik ka seetõttu, et võimalik on ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri (teed ja tehnovõrgud).
Planeeringuala naabruses paiknevad valdavalt elamumaad ning nelja uue üksikelamu maa sihtotstarbega krundi rajamine sobitub piirkonda. Seega ei avalda detailplaneeringuga kavandatu ümbruskonnale negatiivset sotsiaalset mõju.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning kulutuurimälestised. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul maastikul. Detailplaneeringu lahendus arvestab maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuslike maastike üldtingimustega. Detailplaneeringuga kavandatav järgib piirkonna maakasutuse suundasid. Sellest lähtuvalt puudub käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv kultuuriline mõju.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku tuumalal ega vääriselupaiga alal. Samuti ei mõjuta planeeringulahenduse elluviimine rohevõrgustiku toimimist. Elamute ja abihoonete rajamisel tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada ning planeeringuala põhjaosas paiknevale kõrghaljastusega alale ei hoonestusala ette ei nähta. Tegemist on juba väljakujunenud elamupiirkonna laiendamisega selleks sobilikul maa-alal.
Osa planeeringuala ida- ning lõunaservast jääb alale, kus üleujutuse esinemise tõenäosus on 1x 10 aasta jooksul (p=10%). Kruntidele hoonestuse projekteerimisel tuleb sellega arvestada. Samas tuleb krundi maapinna tõstmise vajaduse korral arvestada ümbritsevate katastriüksuste maapinna kõrgustega ning vältida sademevee valgumist naaberkatastriüksustele.
5.2 Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava: 1) katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded sh servituutide seadmine; 2) krunt pos nr 6 antakse tasuta vallale üle; 3) hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimine (sh vajadusel veevõtukoha
projekteerimine); 4) avalikult kasutatava taristu ehitamine (sh vajadusel veevõtukoha ehitamine); 5) elamu katastriüksuseid teenindava taristu (teed ja tehnovõrgud) kasutuslubade
väljastamine või kasutusteatiste registrisse kandmine; 6) hoonete ehituslubade väljastamine; 7) hoonete ehitus; 8) hoonetele kasutuslubade taotlemine.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
20
Elamumaa kruntide ehitusõigused ning haljastus realiseeritakse kruntide omanike poolt.
Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid.
Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
21
6. Ehitusõigus kruntide kaupa
POS 1
krundi aadressi ettepanek Luige tn 8 krundi suurus 4440 m² krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus % 500 m2 / 11%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %
üksikelamu maa (EP) 100%
hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast elamu / abihoone
8,5 m / 6 m
hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone
2 / 1
lubatud suurim hoonete arv krundil 4 (1 elamu + 3 abihoonet)
lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)
TP-3
Katusekalle 35° kuni 45° Harjajoon paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega Välisviimistlus puit (laudis), krohv, kivi Parkimiskohtade arv krundil vähemalt 3 Minimaalne kõrghaljastuse osakaal
vähemalt 15% krundi pindalast (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast).
Piirded kõrgus kuni 1,5 m.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
22
POS 2
krundi aadressi ettepanek Luige tn 6 krundi suurus 2508 m² krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus % 502 m2 / 20%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %
üksikelamu maa (EP) 100%
hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast elamu / abihoone
8,5 m / 6 m
hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone
2 / 1
lubatud suurim hoonete arv krundil 4 (1 elamu + 3 abihoonet)
lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)
TP-3
Katusekalle 35° kuni 45° Harjajoon paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega Välisviimistlus puit (laudis), krohv, kivi Parkimiskohtade arv krundil vähemalt 3 Minimaalne kõrghaljastuse osakaal
vähemalt 15% krundi pindalast (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast).
Piirded kõrgus kuni 1,5 m.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
23
POS 3
krundi aadressi ettepanek Luige tn 4 krundi suurus 2505 m² krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus % 501 m2 / 20%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %
üksikelamu maa (EP) 100%
hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast elamu / abihoone
8,5 m / 6 m
hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone
2 / 1
lubatud suurim hoonete arv krundil 4 (1 elamu + 3 abihoonet)
lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)
TP-3
Katusekalle 35° kuni 45° Harjajoon paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega Välisviimistlus puit (laudis), krohv, kivi Parkimiskohtade arv krundil vähemalt 3 Minimaalne kõrghaljastuse osakaal
vähemalt 15% krundi pindalast (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast).
Piirded kõrgus kuni 1,5 m.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
24
POS 4
krundi aadressi ettepanek Luige tn 2 krundi suurus 1907 m² krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus % 381 m2 / 20%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %
üksikelamu maa (EP) 100%
hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast elamu / abihoone
8,5 m / 6 m
hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone
2 / 1
lubatud suurim hoonete arv krundil 4 (1 elamu + 3 abihoonet)
lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)
TP-3
Katusekalle 35° kuni 45° Harjajoon paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega Välisviimistlus puit (laudis), krohv, kivi Parkimiskohtade arv krundil vähemalt 3 Minimaalne kõrghaljastuse osakaal
vähemalt 15% krundi pindalast (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast)
Piirded kõrgus kuni 1,5 m.
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
25
POS 5
krundi aadressi ettepanek Luige tänav krundi suurus 1878 m² planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %
Tee ja tänava maa-ala (LT) 100%
Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025
26
POS 6
krundi aadressi ettepanek Tiigi tee L1 krundi suurus 157 m² planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %
Tee ja tänava maa-ala (LT) 100%
SITUATSIOONISKEEM
08.11.2024 a. 1DP 7-24
Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik
1:10 000
Tiigi tn 2 detailplaneering
OÜ RGD Projekt
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt 3
Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Planeeringu koostamise korraldaja:
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
Märkused: Aluskaart: Maa-ameti põhikaart (juuli 2024).
PLANEERITAVA ALA ASUKOHT
LEPPEMÄRGID
Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus
Tiigi tn 4 71401:001:2744
Maatulundusmaa 100% 23797 m²
Tiigi tn 4a 71401:001:2745
Maatulundusmaa 100% 3123 m²
Paadiku 34801:008:0389
Maatulundusmaa 100% 31258 m²
Männi 34801:008:0010
Maatulundusmaa 100% 18898 m²
Ülejõe põik 3a 34801:008:0171
Maatulundusmaa 100% 3651 m²
Ülejõe põik 1 34801:008:0514 Elamumaa 100%
7276 m²
Tiigi põik 3 34801:008:0564 Elamumaa 100%
3954 m²
Tiigi põik 1 34801:008:0563 Elamumaa 100%
2934 m² Tiigi tn 3a
71401:001:3846 Maatulundusmaa 100%
5744 m²
Tiigi tn 3 71401:001:3845 Elamumaa 100%
4990 m²
2700097 Tiigi tänav 34801:008:0565
Transpordimaa 100% 3678 m²
KINNISTU PIIR
SÕIDUTEE VEEKOGU
HOONE TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND (ETAK juuli 2024)
VEETORU
KANALISATSIOONITORU
MADALPINGE KAABELLIIN
ELEKTRIKILP
KESKPINGE ÕHULIIN SIDE KAABELLIIN
TUGIPLAAN
18.12.2024 a. 2DP 7-241:500 Janika Jürgenson
Arhitekt Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt 3
Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
PLANEERITAVA ALA PIIR
PLANEERITAV
Piirangud: 1* Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge; 2* elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge; 3* elektri-paigaldise kaitsevöönd (jaotusseade) 2 m seadmest.
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Jaanus Tahk 15.08.2024 a, töö nr 8-1/2024. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
OÜ RGD Projekt Planeeringu koostamise korraldaja:
Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus
Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik
Tiigi tn 2 detailplaneering
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|