Nasva alevikus Tiigi tn 2 detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Pos 1 EP 100%

8,5 500 4(1+3)

2 / - 4440 m²

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1 S1

S1 S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1 S1

S1 S1

S1 S1

S1 S1

S1 S1

S1 S1

Pos 2 EP 100%

8,5 502 4(1+3)

2 / - 2508 m²

Pos 3 EP 100%

8,5 501 4(1+3)

2 / - 2505 m²

Pos 4 EP 100%

8,5 381 4(1+3)

2 / - 1907 m²

Pos 5 LT 100%

- - -

- 1878 m²

Pos 6 LT 100%

- - -

- 157 m²

ühendus olemasolevast alajaamast

Utiili:(Kuressaare)

ühendus ELA SA sidekaevust NAS 1

ÜPV

ÜPK

Tiigi tn 4a 71401:001:2745

Tiigi tn 2 34801:008:0163

Männi 34801:008:0010

Ülejõe põik 3a 34801:008:0171

Ülejõe põik 1 34801:008:0514

Tiigi põik 3 34801:008:0564

Tiigi põik 1 34801:008:0563

Tiigi tn 4 71401:001:2744

Tiigi tn 3a 71401:001:3846

Tiigi tn 3 71401:001:3845

2700097 Tiigi tänav 34801:008:0565

A

A

4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

8,0

2,0

8,0

8,0

2,0

8,0 10,0

2,0

8,0

3,2

10 ,04,1

0,5

0,5

8,0

8,0

8,0

8,0

3, 6

2,0

planeeritav maa-alune

tuletõrjevee mahuti 30 m³

veevõtukoha ja

ehitist e vähim lubatud

vahekaugus R =30m

(hoonete ehitamise

keeluala)

max 2,5m

planeeritav kuivühdrant

16,9 15,5

Paadiku 34801:008:0389

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss i e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

eh iti

se al

un e

pi nd

(m ²)

kr un

di tä

is eh

itu sp

ro ts

en t

ho on

et e

ar v

kr un

di l

(e la

m u

+ ab

ih oo

ne d)

ho on

e m

ax m

aa pe

al ne

ko rr

us el

is us

(e la

m u

/ a bi

ho on

e)

ho on

e m

ax k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

) el

am u

/a bi

ho on

e

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

pl an

ee rit

av k

at as

tri ük

su se

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

%

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne /

ka va

nd at

ud

pi ira

ng ud

1 Luige tn 8 4440 500 11 4 (1+3) 2 / 1 8,5 / 6 EP 100% E 100% 3 / 3

2 Luige tn 6 2508 502 20 4 (1+3) 2 / 1 8,5 / 6 EP 100% E 100% 3 / 3

3 Luige tn 4 2505 501 20 4 (1+3) 2 / 1 8,5 / 6 EP 100% E 100% 3 / 3

4 Luige tn 2 1907 381 20 4 (1+3) 2 / 1 8,5 / 6 EP 100% E 100% 3 / 3 1*

5 Luige tänav 1878 - - - - - LT 100% L 100% - 2* kuni 5*

6 Tiigi tee L1 157 - - - - - LT 100% L 100% - 1*, 2*, 4*, 5*

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

alajaam Utiili:(Kuressaare)

ELA SA kaev NAS 1

side jaotuskapp

Kullerkupu 34801:008:0447

Tiigi tn 3a 71401:001:3846

2700097 Tiigi tänav 34801:008:0565

POS 4

POS 3

POS 2

POS 1

POS 5

2700096 Ülejõe tänav 34804:001:0246

Ülejõe tn 4 34804:001:0082

Tiigi põik 1 34801:008:0563 Tiigi põik 2

34801:008:0516

Tiigi põik 34801:008:0521

POS 6

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss i e

tte pa

ne k

pl an

ee rit

av k

at as

tri ük

su se

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

%

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

m oo

du st

at ak

se ki

nn is

tu te

st (n

r)

pl an

ee rin

gu e

el ne

ka ta

st riü

ks us

e pi

nd al

a (m

²)

lii de

ta va

te / l

ah ut

at av

at e

os ad

e su

ur us

ed (m

²)

os ad

e se

ni ne

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

1 Luige tn 8 E 100% 4440

Tiigi tn 2 kinnistu nr:

2728534 13395

-4440

maatulundusmaa 55% ,

tootmismaa 45%

2 Luige tn 6 E 100% 2508 -2508

3 Luige tn 4 E 100% 2505 -2505

4 Luige tn 2 E 100% 1907 -1907

5 Luige tänav L 100% 1878 -1878

6 Tiigi tee L1 L 100% 157 -157

K V

Smp

kr un

di p

iir

kr un

di p

iir

ki llu

st ik

sõ id

ut ee

ki llu

st ik

0,5 4,1 0,5 10,0

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

23.01.2025 a. 3DP 7-241:500 Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP - üksikelamu maa LT - tee ja tänava maa-ala

Katastriüksuse sihtotstarve: E - elamumaa L - transpordimaa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED:

E - ELAMUMAA

L - TRANSPORDIMAA

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE

/MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Põhihoone peab paiknema ehitusjoonel, fassaadiga põhitänava poole. Väiksem väljaulatuv hooneosa või varjualune on lubatud ehitada tänava poole, kuid see peab paiknema hoonestusalal. 4) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 6) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Jaanus Tahk, töö nr 12-5/2024, mõõdistatud 15.08.2024 ja 13.12.2024. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR HOONESTUSALA KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

HOONESTUSALA LIIKUV PIIR (sõltuvalt projekteeritava veevõtukoha täpsest asukohast, 30 m veevõtukohast)

HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA JUHUL, KUI VEEVÕTUKOHTA EI PROJEKTEERITA

VÕIMALIK HOONE ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT TULEKINDEL TARIND (vajadusel)

KATENDIGA ALA TEEPEENAR

JUURDEPÄÄS KINNISTULE / KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND MADALPINGE MAAKAABELLIIN ELEKTRIKILP SIDE MULTITORU SIDE JAOTUSKAPP SIDE LIITUMISPUNKT

PLANEERITAV

KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE VEEKOGU

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VEETORU KANALISATSIOONITORU MADALPINGE KAABELLIIN ELEKTRIKILP

KESKPINGE ÕHULIIN SIDE KAABELLIIN

VÕIMALUSEL SÄILIT. KÕRGHALJASTUS

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

Piirangud: 1* Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge; 2* elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge; 3* elektri-paigaldise kaitsevöönd (jaotusseade) 2 m seadmest; 4* ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole; 5* sideehitise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool sideehitist.

S1

PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABELLIINI NING SIDE MULTITORU PAIKNEMISE SKEEM

TINGMÄRGID OLEMASOLEV ELEKTRI MAAKAABELLIIN (ETAK juuli 2024) PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABELLIIN (orient. asukoht) PLANEERITUD SIDE MULTITORU (orient. asukoht) SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA (tehnovõrgud)

S1 S1

Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik

Tiigi tn 2 detailplaneering

OÜ RGD Projekt Planeeringu koostamise korraldaja:

Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus

TÄNAVALÕIGE A-A m 1:200

Märkused: 1) Sõidutee katendiks peab olema vähemalt siirdekatend kahekordse pindamisega.

PLAN. MADALPINGE MAAKAABELLIIN PLANEERITUD SIDE KAABELLIIN PLANEERITUD VEETORU PLAN. KANALISATSIOONITORU

TINGMÄRGID

K

V S

mp

VEETORUSTIK ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK

VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE LIITUMISPUNKTID

ÜHINEMISPUNKT OLEMASOLEVA ÜHISVÕRGUGA TRUUP TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI SOOVIT. ASUKOHT

KUIVHÜDRANDI SOOVITUSLIK ASUKOHT VEEVÕTUKOHA ULATUS 200 m KRAAVI VÕIMALIK ASUKOHT (rajatakse vajadusel)

MITMERINDELINE HALJASTUS

ÜPK / ÜPV

ILLUSTRATSIOON

12.11.2024 a. 1DP 7-24- Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 1

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik

Tiigi tn 2 detailplaneering

OÜ RGD Projekt Planeeringu koostamise korraldaja:

Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus

TINGMÄRGID

PLANEERINGUALA PIIR

KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITAV SOOVITUSLIK

HOONE ASUKOHT

PROJEKTEERITAVA ELAMU JA

ABIHOONE ORIENT. ASUKOHT

Märkused: 1) Aluskaart: Maa-amet

Töö nr: 7-24

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Huvitatud isik: OÜ RGD Projekt

Tallinna tn 10 Kuressaare 93819 Saare maakond tel. +372 452 5000 e-mail: vald@saaremaavald.ee

Liisuaugu Tehumardi küla Saaremaa vald Saare maakond 93222 raunorahnel@gmail.com

Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc (TTÜ diplom nr MB 007012)

Maastikuarhitekt- planeerija: Riiu Efert, MSc

TALLINN 2025

OÜ Ferrysan Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 522 1744 e-mail: ferrysan@ferrysan.ee

Planeeringu koostaja:

NASVA ALEVIK, SAAREMAA VALD, SAARE MAAKOND

TIIGI TN 2 DETAILPLANEERING

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

2

Sisukord SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused ......................................................................... 4

1.1 Planeeritava maa-ala asukoht .............................................................................. 4 1.2 Detailplaneeringu koostamise alused .................................................................. 4 1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ............................................... 4 1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid .............................................................. 4

2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded ................................................................... 5 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................. 5

3.1 Planeeritava ala asukoht ...................................................................................... 5 3.2 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs .............................................................. 5

3.2.1 Ruumilise arengu põhieesmärgid ning planeeringulahenduse kirjeldus nende saavutamiseks ................................................................................................. 6

3.3 Maakasutus ja hoonestus ..................................................................................... 7 3.4 Haljastus ja liiklus ............................................................................................... 7 3.5 Tehnovõrgud ....................................................................................................... 7 3.6 Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................ 7 3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ............................................................. 7 3.8 Saare maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................... 9 3.9 Piirangud planeeritaval alal ................................................................................. 9

4. Detailplaneeringuga kavandatav .............................................................................. 10 4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................... 10 4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine .................. 10 4.3 Üldised tingimused ehitamisele ........................................................................ 12 4.4 Heakord, haljastus, piirded ja väikevormid ....................................................... 12 4.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ...... 13 4.6 Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................. 13

4.6.1 Veevarustus .................................................................................................. 13 4.6.2 Reovee kanalisatsioon .................................................................................. 14 4.6.3 Elektrivarustus .............................................................................................. 14 4.6.4 Sidevarustus .................................................................................................. 14 4.6.5 Soojavarustus ................................................................................................ 14

4.7 Vertikaalplaneerimine ning sademevee lahendus ............................................. 15 4.8 Tuleohutuse tagamine ....................................................................................... 15 4.9 Keskkonnatingimused ....................................................................................... 16

4.9.1 Jäätmekäitluse põhimõtted ........................................................................... 16 4.9.2 Põhjavee kaitstus .......................................................................................... 17 4.9.3 Insolatsioon .................................................................................................. 17 4.9.4 Müra ............................................................................................................. 17 4.9.5 Radoon .......................................................................................................... 17 4.9.6 Servituudid ................................................................................................... 17 4.9.7 Tehnovõrkude kaitsevööndid ....................................................................... 18

4.10 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine .................................... 18 5. Planeeringu elluviimine............................................................................................ 19

5.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............ 19 5.2 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................ 19

6. Ehitusõigus kruntide kaupa ...................................................................................... 21

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

3

JOONISED

Joonis 1 Situatsiooniskeem 1:10 000

Joonis 2 Tugiplaan 1:500

Joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega 1:500

ILLUSTRATSIOON

Lisa 1 Illustratsioon

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

4

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused

1.1 Planeeritava maa-ala asukoht

Planeeringualaks on Saaremaa vallas Nasva alevikus paiknev Tiigi tn 2 katastriüksus (34801:008:0163).

Planeeringuala piirneb põhja poolt Paadiku (34801:008:0389) ja Männi (34801:008:0010) katastriüksustega, idast Ülejõe põik 3a (34801:008:0171), Ülejõe põik 1 (34801:008:0514), Tiigi põik 3 (34801:008:0564) ja Tiigi põik 1 (34801:008:0563) katastriüksustega, lõuna pool asub 2700097 Tiigi tänav (34801:008:0565) katastriüksus, läänes paiknevad Tiigi tn 4 (71401:001:2744) ja Tiigi tn 4a (71401:001:2745) katastriüksused.

Planeeringuala ligikaudne suurus on 1,3 ha.

planeeringuala piir

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa-amet põhikaart 2024).

1.2 Detailplaneeringu koostamise alused

Detailplaneering on algatatud Saaremaa Vallavalitsuse 13.08.2024. a korraldusega nr 2-3/860. Korralduse juurde kuuluvad lisadena detailplaneeringuala asukohaskeem ja detailplaneeringu lähteseisukohad.

1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

- Geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Jaanus Tahk, töö nr 8-1/2024, mõõdistatud 15.08.2024 ja 13.12.2024.

1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid

- Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94);

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

5

- Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1 ja Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuari 2012. a määrusega nr 1);

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”;

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;

- Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;

- EVS 843:2016 „Linnatänavad”;

- Saaremaa valla jäätmekava 2021-2026;

- Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“;

- Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;

- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded”;

- teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid.

2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on katastriüksuse jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning juurdepääsutee asukoha määramine.

Detailplaneeringu eesmärgid ja lahendus vastavad Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

3.1 Planeeritava ala asukoht

Tiigi tn 2 katastriüksus asub Nasva aleviku lääneosas, Sõrve maanteest (77 Kuressaare- Sääre tee) põhja ning Nasva jõest lääne pool, Tiigi tänava ääres.

3.2 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

Nasva tekkis kalurikülana 19. sajandi algul. Küla kasvas kiiresti ning nüüdseks on tegemist alevikuga. Algselt koondus küla asustus silla ümber ning arenes edasi piki

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

6

maanteed. Olulistemateks maamärkides Nasva alevikus on Nasva jõgi, mille suudmes on Nasva sadam, ning Sõrve maantee (77 Kuressaare-Sääre tee).

Planeeringuala jääb Kuressaare linnast ligikaudu 6 km kaugusele, asudes Nasva aleviku vanemast külaosast põhja pool ning jõeäärsetest ettevõtlusaladest lääne pool. Lähimad ühiskondlikud asutused nagu kool, lasteaed, raamatukogu, terviseteenused jmt asuvad Kuressaare linnas. Lähim kauplus asub Sõrve maantee ääres (planeeringualast ca 670 m). Olemas on toimiv bussiühendus linnaga. Lähimad bussipeatused asuvad samuti Sõrve maantee ääres, kaupluse lähedal.

Enamuses on Tiigi tn 2 katastriüksus ümbritsetud elamumaa sihtotstarbega aladega või maatulundusmaadega, millele on ehitatud või kavandatud üksikelamud. Tiigi tn 2 katastriüksusest põhja poole jäävad haritava maa ja metsamaa kõlvikutega maatulundusmaad. Nasva jõe ääres paiknevad tootmis- ja ärimaad, millel asub mitmeid suuremaid tööstus- ja laohooneid.

Valdavalt on piirkonnas erineva kaldega viilkatustega ühekorruselised (katusekorrusega) hooned. Abihooneid on ehitatud madalakaldeliste ning ühepoolse kaldega katustega. Katusekattematerjalidena on kasutatud plekki (trapetsprofiil, kiviprofiil), kivi, eterniiti ja bituumensindleid. Ehr-i andmetel on elamud kõrgustega 6,0 kuni 8,6 m. Hoonete välisviimistluses domineerib puit, krohvitud fassaadilahendus või nende kombinatsioon. Piirkonna hoonetel puudub ühtne arhitektuurne stiil. Tiigi tänaval ehitusjoont välja kujunenud ei ole.

Tiigi tn 2 katastriüksusega külgneval maa-alal (ida pool) kehtestati Kaarma Vallavolikogu 25.03.2009 otsusega nr 27 Paadiku detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine seitsmeks üksikelamukrundiks ja üheks transpordimaa krundiks, sellega kaasnevate ehitustingimuste, servituutide vajaduste määramine, liikluskorralduse, tehnovõrkude ja haljastuse planeerimine. Elamumaa kruntidele on Paadiku detailplaneeringuga määratud järgmine ehitusõigus: maksimaalne ehitusalune pindala 330m² (sh elamu kuni 200m² ja abihooned 130m²), maksimaalne kõrgus 8,5 m, kuni 1,5 korrust, katusekalded 37⁰-45⁰. Kruntide suurused on 2219 m² kuni 7279 m². Käesolevaks ajaks on planeeringualal seitsme elamumaa krundi asemel moodustatud kuus. Lääne-Saare Vallavolikogu 17.02.2016 otsusega nr 1-3/16/6 tunnistati Paadiku detailplaneering osaliselt kehtetuks Tiigi põik 1 ja 3 maaüksuste osas.

Seega asub planeeringuala arendamispotentsiaaliga elu- ja ettevõtluspiirkonnas, kus on võimalik ära kasutada ning kvaliteetsemaks muuta juba olemasolevat tehnilist- ja sotsiaalset infrastruktuuri.

3.2.1 Ruumilise arengu põhieesmärgid ning planeeringulahenduse kirjeldus nende saavutamiseks

Planeeringuala peamine arengusuund on määratud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioonideks olemasolev pereelamute ala ning olemasolev haljasmaa.

Kvaliteetse elamuala loomiseks tuleb kujundada turvaline ja inimsõbralik elukeskkond. Selleks tuleb välja arendada vajalik infrastruktuur, edendada energia- ja keskonnasäästlikku eluviisi, väärtustada kohaliku kultuuripärandit ja –traditsioone ning olemasolevaid maastikumustreid.

Planeeringualahendus näeb ette elamualade tihendamise selleks sobival maa-alal, arvestades lähialade omapära ja väljakujunenud keskkonnaga. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas piirkonna üldise arenguga.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

7

Täpsem planeeringulahenduse kirjeldus on antud käesoleva seletuskirja punktis 4.

3.3 Maakasutus ja hoonestus

Tiigi tn 2 katastriüksuse sihtotstarve on 55% maatulundusmaa ja 45% tootmismaa. Katastriüksuse pindala on 13395 m².

Ehitisregistri andmetel asub katastriüksusel 1101,0 m² suuruse ehitisealuse pinnaga laut-elamu (EHR kood 106022834). Olemasolev hoonestus paikneb katastriüksuse keskosas.

3.4 Haljastus ja liiklus

Planeeringuala keskosas, olemasolevate hoonete ümber on õuemaa ning looduslik rohumaa. Kõrghaljastus kasvab peamiselt planeeringuala põhjaosas. Ala põhjapiiril voolab kraav ning lõunaossa on rajatud tiik.

Juurdepääs planeeringualale on avalikult Tiigi tänavalt. Tiigi tänav on kahesuunalise liiklusega, planeeringuala ulatuses keskmiselt 2,8 m laiuse asfaltkatendiga tänav. Alal kehtib kiirusepiirang 30 km/h. Kõnniteed puuduvad.

Tiigi tn 2 katastriüksuse lääneservas kulgeb kruusatee, mida kasutavad ka naaberkatastriüksuste omanikud oma maatükkidele juurdepääsuks.

3.5 Tehnovõrgud

Tiigi tänaval on olemas vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning side kaabelliin. Tiigi tn 2 katastriüksuse lääneosas, olemasoleva juurdepääsuteega paralleelselt kulgeb kuni olemasoleva hoonestuseni madalpinge maakaabel. Olemasoleva hoone kõrvale on paigaldatud jaotuskilp. Jaotuskilbist on välja ehitatud elektriühendus Tiigi tn 4a katastriüksusele. Tiigi tn 2 katastriüksuse kagunurgast läheb üle keskpinge õhuliin.

3.6 Alal kehtiv detailplaneering

Alal ei ole kehtivat detailplaneeringut.

3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Planeeringualal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering.

Planeeringuala kesk ning lõunapoolne osa (ca 2/3 planeeringualast) paikneb ühisplaneeringu järgi tiheasustusalal. Planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks tiheasustusalal on määratud olemasolev pereelamute ala (EV), kus on lubatud elamumaa sihtotstarve (ühisplaneeringu kaardil tähistatud kollase värviga). Planeeringuala põhjaosas on maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud olemasolev haljasmaa (H), kus lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa ja elamumaa (ühisplaneeringu kaardil tähistatud rohelise värviga).

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

8

planeeritava ala piir

Joonis 2. Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringust.

Ühisplaneeringu kohaselt on pereelamute ala ühepereelamumaad kompaktse hoonestusega aladel. Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised. Olemasolevate elamualade puhul on eesmärgiks väljakujunenud alade säilitamine traditsioonilisel kujul suunitlusega elukeskkonda parandada.

Haljasmaa juhtotstarve on ühisplaneeringuga antud nii aktiivsest kasutusest väljas olevale haljasmaale linna administratiivpiirides kui ka maatulundusmaale valla territooriumil. Looduslik haljasmaa väljaspool linna administratiivpiire on käesoleva planeeringu mõistes hajaasustusmaa.

Vastavalt ühisplaneeringu seletuskirja ptk-le 4.3 antakse hajaasustuses (haljasmaal) ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne planeeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Hajaasustuse paiknev kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, peab üldjuhul olema vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega.

Käesoleval ajal on planeeringuala naabruses paiknevatele katastriüksustele, mis asuvad ühisplaneeringu järgi haljasmaal (hajaasustusmaal) ning mille pindala on väiksem kui 2 ha, ehitatud või kavandatud üksikelamud (nt Ülejõe põik 3 (34801:008:0146, elamumaa) ning Tiigi 4a (71401:001:2745, maatulundusmaa)). Haljasmaa juhtotstarbega maa-alal käesoleva detailplaneeringuga moodustatav krunt piirneb ühisplaneeringuga määratud tiheasustusalaga ning sobitub planeeritud pindala poolest lähialadel olemasolevate katastriüksuste suurustega. Seega ei lähe Tiigi tn 2 katastriüksuse põhjaosa maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning alale üksikelamute kavandamine vastuollu piirkonna üldise arenguga. Ühisplaneeringu piirangute kaardi kohaselt ei ole tegemist rohevõrgustiku alaga ega väärtusliku põllumaaga.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

9

Vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 13.08.2024. a korraldusele nr 2-3/860 on planeeritav tegevus kooskõlas kehtiva ühisplaneeringuga määratud tingimustega.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimused pereelamute alal:

 Lubatud on ala teenindavad kõrvalfunktsioonid, kui ei kaasne olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, autoliikluse olulist kasvu).

 Kinnistu jagamiseks mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks koostatakse detailplaneering, v.a planeerimisseaduses sätestatud juhtudel. Kehtiva detailplaneeringuga moodustatud kinnistuid täiendavalt üldjuhul ei jagata.

 Kinnistute suurusele ülempiiri ei seata.

 Kruntide täisehituse % maksimaalselt 30%, suurematel kinnistutel kui 1000 m² 20%, v.a Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala ja kaitsevöönd.

 Lubatud korruselisus – 2

3.8 Saare maakonnaplaneering 2030+

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul maastikul. Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks vastavalt maakonnaplaneeringu p. 3.1.1, mis seostuvad planeeringualaga:  Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade

struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).  Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore –

teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.  Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad

puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

 Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel.

Detailplaneeringuga kavandatu arvestab eeltoodud väärtuslike maastike üldtingimustega. Planeeringulahendus järgib piirkonnas välja kujunenud asustustihedust ja -mustrit, juurdepääsude ning uute tehnovõrkude planeerimisel kasutatakse ära olemasolevat infrastruktuuri ning planeeringuala põhjaosas olev puudegrupp, mis on osa piirkonna maastiku kujunduselementidest, säilitatakse. Valdav osa planeeringualast paikneb Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu järgi tiheasustusalal. Planeeringuala põhjaosa maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning alale üksikelamute kavandamine on kooskõlas piirkonna üldise arenguga (vt. ka p 3.7).

3.9 Piirangud planeeritaval alal

1) Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge; 2) elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge; 3) elektri-paigaldise kaitsevöönd (jaotusseade) 2 m seadmest.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

10

4. Detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek moodustada neli üksikelamumaa sihtotstarbega krunti ning kaks tee ja tänava maa-ala sihtotstarbega krunti. Igale elamumaa krundile määratakse hoonestusalad, ehitusõigus ning arhitektuursed tingimused üksikelamu ning kuni kolme abihoone ehitamiseks. Leitakse haljastuse, heakorra, tehnovõrkude, liikluse ja parkimise korraldamiseks põhimõtteline lahendus.

Kruntide pos 2, pos 3 ja pos 4 täisehituse protsendiks on määratud vastavalt ühisplaneeringule 20% ning krundile pos 1 11%, suurim lubatud ehitsealune pind on 381 m² kuni 502 m². Maksimaalne lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on elamu puhul 8,5 m ja korruselisus 2, kõrgus abihoonel 6 m ja korruselisus 1.

Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib lisaks rajada kuni kaks. Need peavad paiknema hoonestusala piirides.

Juurdepääs planeeritud kruntidele ja naaberkatastriüksustele tagatakse kavandatavalt tee ja tänava maa-alalt. Tiigi tänava laienduseks eraldatakse planeeringuala lõunaservast 3,2 m laiune riba (krunt pos 6). Tänava laienduseks ette nähtud krundi piir lähtub Tiigi põik 1 katastriükusel paikneva tänavapoolse piirdeaia asukohast.

Detailplaneeringuga on määratud kavandatava tänava (pos 5) poole kohustuslik ehitusjoon. Elamu peab paiknema ehitusjoonel, fassaadiga põhitänava poole. Väiksem väljaulatuv hooneosa või varjualune on lubatud ehitada tänava poole, kuid see peab paiknema hoonestusalal. Kohustusliku ehitusjoone kauguseks tänavapoolsest krundipiirist on määratud 8 meetrit, mis on piisav vahemaa, et tänaval liikudes hoonete paiknemisest kujunevat ühtset ehitusjoont tajuda. Samas võimaldab selline hoonete kaugus tänavamaast sissesõiduteele auto(de) parkimist, mitmerindelise haljastusega eesaia rajamist ning ühtlasi jääb krundile piisavalt ruumi privaatse tagaaia jaoks. Seejuures on võimalik säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust planeeringuala kirdeosas. Naaberkatastriüksusele (Tiigi tn 4a) projekteeritava hoone kavandatav kaugus teemaast on samuti 8 meetrit. Planeeritud elamukruntide suurus võimaldab lisaks eesaiale ka hoonete vahele kõrghaljastust rajada, et saavutada aedlinnaliku miljööd.

4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendus näeb ette Tiigi tn 2 katastriüksuse jagamise neljaks üksikelamumaa sihtotstarbega ning kaheks tee ja tänava maa-ala sihtotstarbega krundiks.

4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine

Tabel 1. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.

positsiooni number

Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 Pos 5 Pos 5

krundi aadressi ettepanek

Luige tn 8 Luige tn 6 Luige tn 4 Luige tn 2 Luige tänav Tiigi tee L1

krundi suurus 4440 m² 2508 m² 2505 m² 1907 m² 1878 m² 157 m²

krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus %

500 m2 / 11%

502 m2 / 20%

501 m2 / 20%

381 m2 / 20%

- -

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

11

olemasolev katastriüksuse sihtotstarve, %

maatulundusmaa 55%, tootmismaa 45%

planeeritav katastriüksuse sihtotstarve, %

E 100% E 100% E 100% E 100% L 100% L 100%

planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

EP 100% EP 100% EP 100% EP 100% LT 100% LT 100%

üldplaneeringu juhtotstarve

olemasolev haljasmaa

olemasolev pereelamute ala

olemasolev pereelamute ala

olemasolev pereelamute ala

olemasolev pereelamute ala ning olemasolev haljasmaa

olemasolev pereelamute ala

hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast

elamu / abihoone

8,5 m / 6 m 8,5 m / 6 m 8,5 m / 6 m 8,5 m / 6 m - -

hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone

2 / 1 2 / 1 2 / 1 2 / 1 - -

lubatud suurim hoonete arv krundil

4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3) - -

lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)

TP-3 TP-3 TP-3 TP-3 - -

Piirangud

1* 2* kuni 5* 1*, 2*, 4*,

5*

arhitektuursed tingimused

- Hoonetele projekteerida viilkatused kaldega 35° kuni 45°. Väiksemad katuse osad ja osa hoonest võib olla ühepoolse ning madalama kaldega, samuti abihoone katus.

- Katuse harjajoon projekteerida paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega.

- Fassaadimaterjalina kasutada peamiselt puitu või krohvi, mida võib omavahel kombineerida. Lisaks võib aktsendina kasutada kivi, telliseid jmt.

- Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

- Imiteerivaid materjale fassaadil mitte kasutada.

- Ümar- ja freespalkidest hoone ei ole lubatud.

- Abihoone ja piire peavad sobima elamu arhitektuuriga.

- Hoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud arhitektuuriga (Ülejõe ja Tiigi tänava äärne hoonestus).

- Planeeringuala arhitektuurne keskkond kavandada sarnane.

Piirangud: 1* Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge; 2* elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge; 3* elektri-paigaldise kaitsevöönd (jaotusseade) 2 m seadmest;

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

12

4* ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole;

5* sideehitise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool sideehitist.

Krundi kasutamise sihtotstarbed Rahandusministeeriumi leppemärkide juhendmaterjali (2013) alusel: EP – üksikelamu maa LT – tee ja tänava maa-ala Katastriüksuse sihtotstarve: E – elamumaa L – transpordimaa

4.3 Üldised tingimused ehitamisele

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering näeb ette üldised tingimused ehitamisel:

 projekteeritakse esteetiliselt sobivaid ja kõrgel arhitektuursel tasemel hooneid ja rajatisi;

 hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku,teede jm ruumielementidega;

 projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö, väljakujunenud ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega.

4.4 Heakord, haljastus, piirded ja väikevormid

Erinevad heakorra nõuded ning koormised kinnistute ja muude territooriumite kasutajate suhtes Saaremaa vallas on kehtestatud Saaremaa valla heakorra eeskirjaga (Saaremaa Vallavolikogu 31.01.2020 määrus nr 6). Eeskirja eesmärk on luua ohutu ja puhas keskkond ning seeläbi elamisväärne ja esteetiline avalik ruum. Planeeritaval alal tuleb olemasolevat kõrghaljastust võimalusel maksimaalselt säilitada. Hoonetest ning platsidest vabad alad haljastada. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral teostada asendusistutus. Kõrghaljastuse osakaal kinnistul peab olema vähemalt 15% (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast). Kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust. Uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Kõvakattega alade sh terrasside osakaal ei või ületada haljastuse osakaalu. Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide haljastus täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vajadusel koostada haljastusprojekt.

Naaberkruntidega külgnevad parkimisalad on soovitatav eraldada kas haljastuse või piirdeaiaga (võib ka kombineeritult) selliselt, et autodest tingitud negatiivseid mõjud naaberkruntidele oleksid minimaalsed.

Katendiga ning haljastusega aladelt ei tohi sademeveed valguda naaberkatastriüksustele, vaid tuleb immutada pinnasesse omal krundil või kavandada sademevee kogumine vahemahutisse, mida kasutada haljastuse hooldamisel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada pinnavee tase ja vastavalt sellele otsustada, milliseid meetmeid saab kasutada sademevee immutamisel.

Kruntide hoonestatavad alad võib piirata aiaga. Piirded võib rajada krundi piiridele (piirirajatis) või vahetusse lähedusesse seespool piiri. Piirete rajamisega ei tohi takistada juurdepääsu naaberkruntidele. Piirded peavad olema rajatud planeeringuala

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

13

lääneservas paikneva juurdepääsutee katte servast minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks võimalik tagada talvine teehooldus. Kraavi servast rajada piirdeaed minimaalselt 1 m kaugusele. Krundi sissepääsuteel paiknev värav peab olema vähemalt 4 m laiune, et tagada juurdepääs päästeteenistuse tehnikale.

Piirde kõrgus on lubatud kuni 1,5 m. Kruntide piirdeaedade lahendused peavad olema kooskõlas hoonete arhitektuurse lahendusega. Tänavapoolsete piirete ehitamisel peab arvestama naaberpiirete lahendustega (materjal, kõrgus jms), et moodustuks ühtlane tervik. Ei tohi rajada vundamendil aedasid ning metallpiirdeid. Lubatud on piirdena kasutada lehtpõõsa hekke, elupuuhekke piiretena mitte kasutada.

Kruntide piirete vajadus ning lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.

Jäätmed kogutakse kruntide piires selleks ettenähtud konteineritesse ja korraldatakse jäätmete äravedu seadusega ettenähtud korras. Prügikonteinerite täpne paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga, detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud nende soovituslikud asukohad.

4.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine

Planeeritavale alale on olemas juurdepääs Tiigi tänavalt. Tiigi tänava laienduseks planeeritud krunt pos nr 6 antakse omavalitsusele tasuta üle.

Planeeritud elamukruntidele juurdepääsuks kavandatav tee ja tänava maa-ala sihtotstarbega krunt (pos nr 5) jääb eraomandisse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritud elamukruntidele ning naaberkatastriüksustele juurdepääsuks servituut. Läbi planeeritud teemaa krundi ei tohi takistada juurdepääsu ka Tingu (kat. tunnus 34801:008:0424) ja Lõu (kat. tunnus 27001:001:0223) katastriüksustele.

Vastavalt EVS 843:2016 joonisele 5.4 on detailplaneeringu lahenduses sõidutee laiuseks kavandatud 4,1 m. Olemasolev sõidutee ehitatakse ümber standardi nõuetele vastavaks. Planeeritud tee ühendatakse Paadiku katastriüksusel asuva ümberpöördekohaga.

Sõidutee katendiks peab olema vähemalt siirdekatend kahekordse pindamisega.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kohaselt tuleb ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel vajalike parkimiskohtade arv määrata kaalutlusotsuse alusel, lähtudes kavandatava ehitise funktsioonist ja ehitusprojektist. Parkimise miinimumnorm lähtub Eesti Standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad“, rakendades äärelinna normatiivi kogu planeeringuala ulatuses.

Vastavalt nimetatud standardile nähakse igale elamumaa krundile ette kolm parkimiskohta. Parkimine lahendatakse omal krundil.

4.6 Tehnovõrgud- ja rajatised

Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.

4.6.1 Veevarustus

Veevarustuse lahenduse koostamise aluseks on AS Kuressaare Veevärk 03.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3111.

Planeeritava ala liitumine ühisveevärgiga on võimalik 2700097 Tiigi tänaval asuval veetorustikult Ø75PE. Liitumiskohast avalikule maale paigaldada maakraan. Tekkivate

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

14

tarbimiskohtade liitumiseks ehitatakse välja liitumispunktid vastavalt ÜVK seadusele jakehtivale standarditele.

Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~2 m3/d (iga üksikelamu krundi kohta arvestuslikult 0,5 m3/d).

4.6.2 Reovee kanalisatsioon

Kanalisatsiooni lahenduse koostamise aluseks on AS Kuressaare Veevärk 03.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3111.

Planeeritava ala liitumine ühiskanalisatsiooniga on võimalik 2700097 Tiigi tänaval asuva isevoolse reoveekanalisatsiooni numbrita kanalisatsioonikaevu (kaevu andmed teadmata). Tekkivate tarbimiskohtade liitumiseks ehitada välja liitumispunktid vastavalt ÜVK seadusele ja kehtivale standarditele.

Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~2 m³/d (iga üksikelamu krundi kohta arvestuslikult 0,5 m³/d).

4.6.3 Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 19.08.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 478268.

Elektriühendus nähakse ette olemasolevast Utiili:(Kuressaare) alajaamast maakaabliga. Kruntide piiridele paigaldatakse jaotuskilbid ja mitmekohalised liitumiskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

4.6.4 Sidevarustus

Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit AS 05.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E-20240905-048.

Olemasoleva sidevõrguga liitumispunktiks on ELA SA kaev NAS 1. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. Sidevõrgu planeerimisel juhindutakse Side planeerimise põhimõtetest (https://public- docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf). TELIA/ ELA SA/ Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga. Projekteeritud tehnovõrgule nähakse ette servituudialad. Võimalusel rajada planeeritav side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.

Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse- soovituslikud-materjalid.pdf.

Sidevarustuse võib lahendada ka mobiilisidevõrkude baasil.

4.6.5 Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.

Maaküttetorustiku paigaldamise võimalikkus ning rajamise viis (horisontaalne, spiraalne või vertikaalne) täpsustub ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt kasutatavast vabast pinnast krundil. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

15

4.7 Vertikaalplaneerimine ning sademevee lahendus

Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga, kerge langusega põhja suunas, kõrguste vahemik abs. +1.14 kuni +2.41 m. Maa-ameti üleujutusalade riskipiirkondade kaardi kohaselt on osa planeeringuala ida- ning lõunaservast ala, kus üleujutuse esinemise tõenäosus on 1x 10 aasta jooksul (p=10%).

Planeeringuala põhjapiiril voolav kraav säilitatakse ning vajadusel korrastatakse. Olemasolevasse kraavi suunduv sademevete kogus hinnanguliselt ei suurene. Juurdepääsutee rekonstrueerimisel vahetatakse vajadusel välja olemasolev truup. Planeeringuala lõunaosas paiknev tiik likvideeritakse. Tiigi likvideerimisel kasutada puhast pinnast.

Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone +/-0 peab olema planeeritavast maapinnast 0,3-0,8 m kõrgemal. Krundi maapinda mitte tõsta kõrgemale ümbritsevate kruntide maapinnast ning vältida sademevee valgumist naaberkatastriüksusele. Olemasoleva kraavi äärset maapinda mitte tõsta.

Läheduses ühissadeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma krundi piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele. Veeseaduse § 129 alusel tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena. Planeeringuala idaserva rajatakse vajadusel kraav. Sademevete käitlemise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

4.8 Tuleohutuse tagamine

Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuni 600 MJ/m² eripõlemiskoormusega hoone puhul on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel (eluhooned), välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

16

Kavandatavatele elamutele paigaldatakse sprinklersüsteemid või planeeringualale paigaldatakse minimaalselt 30 m³ mahutavusega maa-alune tulekustutusvee mahuti.

Detailplaneeringu joonisel nr. 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud tulekustutusvee mahuti ning kuivhüdrandi soovituslik asukoht. Veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Kui veevõtukoha projekteerimise käigus selle asukoht muutub, tuleb hoonete ehitamisel või veevõtukoha asukoha valikul kinni pidada veevõtukoha ning ehitiste vahelise minimaalse kauguse nõudest.

Lähim olemasolev hüdrant Maa-ameti kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast ca 300 m kaugusel Ülejõe tn 14 katastriüksuse territooriumil.

Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune.

4.9 Keskkonnatingimused

Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.

Detailplaneeringu algatamise korralduse kohaselt ei kavandata planeeringuga tegevust, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang.

4.9.1 Jäätmekäitluse põhimõtted

Jäätmete sorteeritud kogumine katastriüksustel peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses sätestatud nõuetele. Jäätmemajandus Saaremaa vallas on reguleeritud Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjaga (Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26).

Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht esitatakse ehitusprojektis. Jäätmekonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendeni tuleb hoida korras.Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele ehitusjäätmete konteiner. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

17

liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.

4.9.2 Põhjavee kaitstus

Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee kaitstuse teemakaardilt kohaselt on planeeringualal põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seetõttu tuleb ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida.

4.9.3 Insolatsioon

Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021" Päevavalgus hoonetes". Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusalad ning soovituslikud hoonete asukohad, siis insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega.

4.9.4 Müra

Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.

4.9.5 Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga piirkonnas.

4.9.6 Servituudid

Tabel 2. Servituutide määramise vajadus

Teeniv kinnisasi / krunt

Valitsev krunt või asutus, mille

kasuks on tehtud ettepanek seada

servituut

Servituut

Servituudi sisu

Pos 5 Tiigi tn 4a (71401:001:2745), Paadiku kü (34801:008:0389), Männituka (34801:008:0452), Tingu (34801:008:0137), Jaani (34801:008:0135), Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4

Reaalservituut Reaalservituut annab nimetatud katastriüksuste omanikele õiguse ehitada, kasutada ja hooldada läbi krunt pos nr 5 kulgevat juurdepääsuteed.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

18

Paadiku (34801:008:0389)

Tiigi tn 4a, Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5

Reaalservituut Reaalservituut annab nimetatud katastriüksuse / krundi omanikele õiguse ehitada, kasutada ja hooldada kinnisasjal paiknevat sõidukite ümberpöördekohta.

Pos 5 Elektrilevi OÜ isiklik kasutusõigus

Õigus ehitada ja hooldada krundil Pos 5 paiknevaid elektripaigaldisi.

Pos 5 Enefit AS isiklik kasutusõigus

Õigus ehitada ja hooldada krundil Pos 5 paiknevaid siderajatisi.

Pos 5 AS Kuressaare Veevärk

isiklik kasutusõigus

Õigus ehitada ja hooldada krundile planeeritud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustikke.

Pos 1 Pos 2 Pos 3

reaalservituut Reaalservituut annab nimetatud krundi omanikele õiguse rajada ja hooldada läbi krundi kulgevat kraavi.

Pos 2 Pos 3 reaalservituut Reaalservituut annab nimetatud krundi omanikele õiguse rajada ja hooldada läbi krundi kulgevat kraavi.

Pos 1 Saaremaa vald isiklik kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab Saaremaa vallale õiguse hooldada läbi krundi kulgevat kraavi.

4.9.7 Tehnovõrkude kaitsevööndid

Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt Ehitusseadustikust, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023 määrusest nr 57 „Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

4.10 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Kuritegevuse riske vähendavad:

- elav keskkond

- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine

- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka õuealal.

- õueala valgustatus

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

19

- lukustatud sisenemisruumid

- tugevad ukse- ja aknaraamid

- Võimalusel paigaldada alarmseade

5. Planeeringu elluviimine

5.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub piirkonda neli korrastatud ja asustatud elamumaa krunti, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja seeläbi avaldab positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Planeeringulahendus on maakasutuslikult mõistlik ka seetõttu, et võimalik on ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri (teed ja tehnovõrgud).

Planeeringuala naabruses paiknevad valdavalt elamumaad ning nelja uue üksikelamu maa sihtotstarbega krundi rajamine sobitub piirkonda. Seega ei avalda detailplaneeringuga kavandatu ümbruskonnale negatiivset sotsiaalset mõju.

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning kulutuurimälestised. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul maastikul. Detailplaneeringu lahendus arvestab maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuslike maastike üldtingimustega. Detailplaneeringuga kavandatav järgib piirkonna maakasutuse suundasid. Sellest lähtuvalt puudub käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv kultuuriline mõju.

Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku tuumalal ega vääriselupaiga alal. Samuti ei mõjuta planeeringulahenduse elluviimine rohevõrgustiku toimimist. Elamute ja abihoonete rajamisel tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada ning planeeringuala põhjaosas paiknevale kõrghaljastusega alale ei hoonestusala ette ei nähta. Tegemist on juba väljakujunenud elamupiirkonna laiendamisega selleks sobilikul maa-alal.

Osa planeeringuala ida- ning lõunaservast jääb alale, kus üleujutuse esinemise tõenäosus on 1x 10 aasta jooksul (p=10%). Kruntidele hoonestuse projekteerimisel tuleb sellega arvestada. Samas tuleb krundi maapinna tõstmise vajaduse korral arvestada ümbritsevate katastriüksuste maapinna kõrgustega ning vältida sademevee valgumist naaberkatastriüksustele.

5.2 Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Tegevuskava: 1) katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded sh servituutide seadmine; 2) krunt pos nr 6 antakse tasuta vallale üle; 3) hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimine (sh vajadusel veevõtukoha

projekteerimine); 4) avalikult kasutatava taristu ehitamine (sh vajadusel veevõtukoha ehitamine); 5) elamu katastriüksuseid teenindava taristu (teed ja tehnovõrgud) kasutuslubade

väljastamine või kasutusteatiste registrisse kandmine; 6) hoonete ehituslubade väljastamine; 7) hoonete ehitus; 8) hoonetele kasutuslubade taotlemine.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

20

Elamumaa kruntide ehitusõigused ning haljastus realiseeritakse kruntide omanike poolt.

Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid.

Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.

Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

21

6. Ehitusõigus kruntide kaupa

POS 1

krundi aadressi ettepanek Luige tn 8 krundi suurus 4440 m² krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus % 500 m2 / 11%

planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

üksikelamu maa (EP) 100%

hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast elamu / abihoone

8,5 m / 6 m

hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone

2 / 1

lubatud suurim hoonete arv krundil 4 (1 elamu + 3 abihoonet)

lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)

TP-3

Katusekalle 35° kuni 45° Harjajoon paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega Välisviimistlus puit (laudis), krohv, kivi Parkimiskohtade arv krundil vähemalt 3 Minimaalne kõrghaljastuse osakaal

vähemalt 15% krundi pindalast (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast).

Piirded kõrgus kuni 1,5 m.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

22

POS 2

krundi aadressi ettepanek Luige tn 6 krundi suurus 2508 m² krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus % 502 m2 / 20%

planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

üksikelamu maa (EP) 100%

hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast elamu / abihoone

8,5 m / 6 m

hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone

2 / 1

lubatud suurim hoonete arv krundil 4 (1 elamu + 3 abihoonet)

lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)

TP-3

Katusekalle 35° kuni 45° Harjajoon paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega Välisviimistlus puit (laudis), krohv, kivi Parkimiskohtade arv krundil vähemalt 3 Minimaalne kõrghaljastuse osakaal

vähemalt 15% krundi pindalast (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast).

Piirded kõrgus kuni 1,5 m.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

23

POS 3

krundi aadressi ettepanek Luige tn 4 krundi suurus 2505 m² krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus % 501 m2 / 20%

planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

üksikelamu maa (EP) 100%

hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast elamu / abihoone

8,5 m / 6 m

hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone

2 / 1

lubatud suurim hoonete arv krundil 4 (1 elamu + 3 abihoonet)

lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)

TP-3

Katusekalle 35° kuni 45° Harjajoon paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega Välisviimistlus puit (laudis), krohv, kivi Parkimiskohtade arv krundil vähemalt 3 Minimaalne kõrghaljastuse osakaal

vähemalt 15% krundi pindalast (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast).

Piirded kõrgus kuni 1,5 m.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

24

POS 4

krundi aadressi ettepanek Luige tn 2 krundi suurus 1907 m² krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus % 381 m2 / 20%

planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

üksikelamu maa (EP) 100%

hoonete max kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast elamu / abihoone

8,5 m / 6 m

hoonete suurim maapealne korruselisus elamu / abihoone

2 / 1

lubatud suurim hoonete arv krundil 4 (1 elamu + 3 abihoonet)

lubatud väikseim tulepüsivusklass (täpsustatakse ehitusprojektis)

TP-3

Katusekalle 35° kuni 45° Harjajoon paralleelne või risti kavandatava juurdepääsuteega Välisviimistlus puit (laudis), krohv, kivi Parkimiskohtade arv krundil vähemalt 3 Minimaalne kõrghaljastuse osakaal

vähemalt 15% krundi pindalast (täiskasvanud puu võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast)

Piirded kõrgus kuni 1,5 m.

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

25

POS 5

krundi aadressi ettepanek Luige tänav krundi suurus 1878 m² planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

Tee ja tänava maa-ala (LT) 100%

Tiigi tn 2 detailplaneering – Töö nr 7-24, jaanuar 2025

26

POS 6

krundi aadressi ettepanek Tiigi tee L1 krundi suurus 157 m² planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

Tee ja tänava maa-ala (LT) 100%

SITUATSIOONISKEEM

08.11.2024 a. 1DP 7-24

Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik

1:10 000

Tiigi tn 2 detailplaneering

OÜ RGD Projekt

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Planeeringu koostamise korraldaja:

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

Märkused: Aluskaart: Maa-ameti põhikaart (juuli 2024).

PLANEERITAVA ALA ASUKOHT

LEPPEMÄRGID

Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus

Tiigi tn 4 71401:001:2744

Maatulundusmaa 100% 23797 m²

Tiigi tn 4a 71401:001:2745

Maatulundusmaa 100% 3123 m²

Paadiku 34801:008:0389

Maatulundusmaa 100% 31258 m²

Männi 34801:008:0010

Maatulundusmaa 100% 18898 m²

Ülejõe põik 3a 34801:008:0171

Maatulundusmaa 100% 3651 m²

Ülejõe põik 1 34801:008:0514 Elamumaa 100%

7276 m²

Tiigi põik 3 34801:008:0564 Elamumaa 100%

3954 m²

Tiigi põik 1 34801:008:0563 Elamumaa 100%

2934 m² Tiigi tn 3a

71401:001:3846 Maatulundusmaa 100%

5744 m²

Tiigi tn 3 71401:001:3845 Elamumaa 100%

4990 m²

2700097 Tiigi tänav 34801:008:0565

Transpordimaa 100% 3678 m²

KINNISTU PIIR

SÕIDUTEE VEEKOGU

HOONE TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND (ETAK juuli 2024)

VEETORU

KANALISATSIOONITORU

MADALPINGE KAABELLIIN

ELEKTRIKILP

KESKPINGE ÕHULIIN SIDE KAABELLIIN

TUGIPLAAN

18.12.2024 a. 2DP 7-241:500 Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA ALA PIIR

PLANEERITAV

Piirangud: 1* Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge; 2* elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge; 3* elektri-paigaldise kaitsevöönd (jaotusseade) 2 m seadmest.

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Jaanus Tahk 15.08.2024 a, töö nr 8-1/2024. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

OÜ RGD Projekt Planeeringu koostamise korraldaja:

Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus

Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik

Tiigi tn 2 detailplaneering