Kiri

Töö number: AD-0202/22 Staadium: Eelprojekt Koostatud: 02.02.2022 Ehitise asukoht: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Katastritunnus: 79502:001:0020

AD Projekt OÜ Põllu tn 15, Elva, 61504 reg kood 12407917 Telefon: +372 56 257 666 E-mail: [email protected] MTR EEP004574

Tööstushoone ARHITEKTUUR-EHITUSLIK EELPROJEKT

Vastutav arhitekt: Eneli Markvart

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 173585 AD Projekt OÜ, reg kood 12407907 Telefon: +372 52 29 670 E-mail: [email protected]

Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp

AD Projekt OÜ, reg kood 12407907 Telefon: +372 56257666

E-mail: [email protected] Kinnistu omanik, esindaja: OÜ Agromix, Asso Mägi Ravila 75, Tartu linn

Telefon: 5340 3355, E-mail: [email protected]

Tellija, esindaja: OÜ Agromix, Asso Mägi

Ravila 75, Tartu linn, Telefon: 5340 3355, E-mail: [email protected]

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 2 / Lehti 39

SISUKORD 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................. 7 1.1. ÜLDANDMED ........................................................................................................................ 7 1.1.1. EHITISE ASUKOHT ............................................................................................................... 7 1.1.2. TÖÖ NIMETUS JA HOONE KASUTAMISOTSTARVE ...................................................... 7 1.1.3. EHITUSPROJEKTI TELLIJA ............................................................................................... 7 1.1.4. OBJEKTI LÜHIKIRJELDUS ................................................................................................. 7 1.2. ALUSDOKUMENDID JA LÄHTEANDMED ..................................................................... 7 1.2.1. PROJEKTEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTE ............................................................................... 7 1.2.2. KINNISTUSISENE HOONESTUSKAVA .............................................................................. 7 1.2.3. TELLIJA LÄHTEÜLESANNE ............................................................................................... 7 1.2.4. DETAILPLANEERING .......................................................................................................... 7 1.2.5. EHITUSGEODEESIA ............................................................................................................. 8 1.2.6. EHITUSPROJEKTI NORMDOKUMENDID ........................................................................ 8 2. ASENDIPLAAN ...................................................................................................................... 8 2.1. ÜLDANDMED ........................................................................................................................ 8 2.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ................................................................................... 8 2.1.2. MAA-ALA TEHNILISED ANDMED ..................................................................................... 8 2.2. OLEMASOLEV OLUKORD................................................................................................. 9 2.2.1. SITUATSIOONISKEEM ......................................................................................................... 9 2.2.2. OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED ................................................................... 9 2.2.3. OLEMASOLEV RELJEEF ..................................................................................................... 9 2.2.4. OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS ..................................................................................... 9 2.2.5. OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕUDUD, PARKLAD ....................................... 9 2.2.6. KAITSEALUSED OBJEKTID, KINNISMÄLESTISED JA PIIRANGUD ........................ 10 2.3. ASENDIPLAANI LAHENDUS ........................................................................................... 10 2.3.1. EHITISE PAIGUTUS ............................................................................................................ 10 2.3.2. KOORDINAATSÜSTEEM, KÕRGUSSÜSTEEM JA MÕÕTKAVA .................................. 10 2.3.3. EHITUSE ETAPID ................................................................................................................ 10 2.4. VERTIKAALPLANEERING .............................................................................................. 10 2.4.1. VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED ................................... 10 2.4.2. HOONE PAIKNEMISKÕRGUS ........................................................................................... 10 2.4.3. SADEMEVEE KÄITLEMINE .............................................................................................. 11 2.5. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE......................................... 12 2.6. TEED JA PLATSID .............................................................................................................. 12 2.6.1. NORMDOKUMENDID ......................................................................................................... 12 2.6.2. ASFALTKATTEGA ALAD .................................................................................................... 12 2.6.2.1. KATENDID ..................................................................................................................... 13 2.6.2.2. ÄÄREKIVID .................................................................................................................... 13 2.6.3. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID, TEEKATTEMÄRGISTUS JA PARKIMISKOHAD

................................................................................................................................................ 13 2.7. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ................................................................................. 13 2.8. PIIRDED JA VÄRAVAD ..................................................................................................... 13 2.9. VÄLISVALGUSTUS ............................................................................................................ 14 3. INIMESTE ERIVAJADUSTE TAGAMINE ..................................................................... 14 3.1. LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUETEGA INIMESTE................................. 14

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 3 / Lehti 39

LIIKUMISVÕIMALUSED ............................................................................................................. 14 3.2. TÖÖTAJATE PESEMISVÕIMALUSED .......................................................................... 14 4. KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................ 14 4.1. JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE .............................................................. 14 4.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE .................................................................................. 15 5. ARHITEKTUUR ................................................................................................................... 15 5.1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 15 5.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ................................................................................. 15 5.2. OLEMASOLEV OLUKORD............................................................................................... 15 5.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ............................................................................. 15 5.4. HOONE ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA ............................................................ 16 5.5. HOONE RUUMIDE LOETELU ......................................................................................... 16 5.6. HOONE VÄLISVIIMISTLUS ............................................................................................. 17 5.7. HOONE TEHNILISED ANDMED ..................................................................................... 17 5.8. HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED .................................................. 18 5.8.1. VUNDAMENT ....................................................................................................................... 18 5.8.2. PÕRAND PINNASEL ............................................................................................................ 18 5.8.3. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID ................ 18 5.8.4. TREPID JA REDELID .......................................................................................................... 18 5.8.5. VAHELAED ........................................................................................................................... 18 5.8.6. KATUS, KATUSLAGI............................................................................................................ 18 5.8.7. VÄLISSEINAD ...................................................................................................................... 19 5.8.8. SISESEINAD ......................................................................................................................... 19 5.8.9. AVATÄITED .......................................................................................................................... 19 5.8.10. VARIKATUSED .................................................................................................................... 19 5.8.11. LIFTID, TÕSTUKID, ESKALAATORID, LIIKURTEED .................................................. 19 5.8.12. FASSAADIPESUSÜSTEEM ................................................................................................ 19 5.8.13. TERVISEKAITSE ................................................................................................................. 19 5.8.14. MÜRAKAITSE ...................................................................................................................... 19 6. KONSTRUKTIIVNE OSA................................................................................................... 20 6.1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 20 6.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ................................................................................. 20 6.2. ALUSDOKUMENDID JA LÄHTEANDMED ................................................................... 20 6.2.1. NORMDOKUMENDID ......................................................................................................... 20 6.3. KOORMUSED ...................................................................................................................... 20 6.3.1. KASUSKOORMUSED, TEHNOLOOGILISED JA SEADMETE KOORMUSED ............ 20 6.3.1.1. OMAKAALUKOORMUSED .......................................................................................... 21 6.3.1.2. KOORMUSTE TÄHTSAMAD OSAVARUTEGURID ................................................. 21 6.3.2. LUMEKOORMUS.................................................................................................................. 21 6.3.3. TUULEKOORMUS ................................................................................................................ 21 6.3.4. MUUD KOORMUSED .......................................................................................................... 21 6.4. KONSTRUKTSIOONIDE KESKKONNAKLASSID ....................................................... 21 6.5. HOONE KANDESKELETT ................................................................................................ 22 6.5.1. KANDEELEMENDID ........................................................................................................... 22 6.5.2. HOONE ÜLDJÄIKUS ........................................................................................................... 22 6.6. VUNDAMENT ...................................................................................................................... 23

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 4 / Lehti 39

6.7. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID NING PÕHILISED PIIRDETARINDID, ...................................................................................... 23

6.8. TREPID JA REDELID ......................................................................................................... 23 7. ERIMEETMED ..................................................................................................................... 23 7.1. RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID VÄLISKESKONNAS ................................... 23 7.2. KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................. 23 8. TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................... 23 8.1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 23 8.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ................................................................................. 23 8.2. ALUSDOKUMENDID JA LÄHTEANDMED ................................................................... 24 8.2.1. LÄHTEANDMED .................................................................................................................. 24 8.2.2. NORMDOKUMENDID ......................................................................................................... 24 8.2.3. OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................................. 24 8.3. TOLEOHUTUSKLASS TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS, TULEKAITSETASE JA

KASUTUSOTSTARVE ....................................................................................................... 24 8.4. PÕLEMISKOORMUS ......................................................................................................... 25 8.5. KORRUSTE ARV ................................................................................................................. 25 8.6. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS JA INFOPUNKT ............................................ 25 8.7. TULETÕKKSESKTSIOONID, SEKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS JA

KANDEKONSTRUKTSIOONID ....................................................................................... 25 8.7.1. LÄBIVIIGUD TULETÕKKESEKTSIOONIDEST .............................................................. 25 8.8. TULETUNDLIKKUS ........................................................................................................... 25 8.9. TULEOHUPAIGALDISED ................................................................................................. 26 8.9.1. TULEKAHJUSIGNALISATSIOON ..................................................................................... 26 8.9.2. TULEKUSTUTID .................................................................................................................. 26 8.9.3. TURVAVALGUSTUS ............................................................................................................ 27 8.9.4. PÄÄS KATUSELE ................................................................................................................. 27 8.9.5. PIKSEKAITSE ....................................................................................................................... 27 8.9.6. SUITSUEEMLDUS JA SUITSUTÕRJE PROTSENT ........................................................ 27 8.9.6.1. SUITSUTÕRJE KÄIVITUSLAHENDUS JA KASUTUSVIIS..................................... 27 8.10. TULEOHUTUSKUJAD ....................................................................................................... 27 8.11. EVAKUATSIOONI LAHENDUS ....................................................................................... 28 8.11.1. EVAKUEERUVATE INIMESTE ARV ................................................................................ 28 8.11.2. VÄLJUMISTEED JA EVAKUATSIOONIPÄÄSUD .......................................................... 28 8.11.3. TREPIKOJAD ....................................................................................................................... 28 8.12. TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS ........................................................................... 28 8.12.1. KÜTTESEADMED ............................................................................................................... 28 8.12.2. NIMIVOOL ............................................................................................................................ 29 8.13. TULETÕRJEVESI ............................................................................................................... 29 9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON........................................................................ 29 9.1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 29 9.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ................................................................................. 29 9.2. NORMDOKUMENDID ........................................................................................................ 29 9.3. LIITUMISTINGIMUSED .................................................................................................... 29 9.4. VEETARVE ........................................................................................................................... 31 9.5. HOONE KANALISATSIOON- JA VEETORUSTIK ....................................................... 31

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 5 / Lehti 39

9.6. VEEMÕÕDUSÕLM ............................................................................................................. 32 9.7. SADEMEVESI ...................................................................................................................... 32 9.8. KASUTUSIGA ...................................................................................................................... 33 10. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS ............................................................................. 34 10.1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 34 10.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ................................................................................ 34 10.1.2. NORMDOKUMENDID ........................................................................................................ 34 10.1.3. VÄLISPIIRETE NORMATIIVSED SOOJUSLÄBIVUSED .............................................. 34 10.1.4. KÜTTESÜSTEEMIDE JA VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖIGA ....................... 34 10.2. KÜTE ...................................................................................................................................... 35 10.2.1. KÜTTETORUSTIK ............................................................................................................... 35 10.2.2. KÜTTESÜSTEEM, SEADMED ........................................................................................... 35 10.2.3. HOONE LIGIKAUDNE ENERGIAVAJADUS................................................................... 35 10.3. VENTILATSIOON ............................................................................................................... 35 10.4. JAHUTUS .............................................................................................................................. 35 11. SIDE ........................................................................................................................................ 36 12. ELEKTRIVARUSTUS ......................................................................................................... 36 12.1. NORMDOKUMENDID ........................................................................................................ 36 12.2. LIIRUMISKILP .................................................................................................................... 36 12.3. ELEKTRIVARUSTUS ......................................................................................................... 36 13. ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................... 37 13.1. NORMDOKUMENDID ........................................................................................................ 37 14. EHITUSTEGEVUS ............................................................................................................... 37 14.1. EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID, JÄRELEVALVE.............................. 37 14.2. ÜLDISED DOKUMENDID ................................................................................................. 37 14.3. EHITUSMATERJALID ....................................................................................................... 37 14.4. MATERJALIDE KVALITEETNÕUDED ......................................................................... 38 14.5. EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE JA UTILISEERIMINE ....................................... 38 14.5.1. EHITUSJÄÄTMED .............................................................................................................. 38 14.5.2. JÄÄTMETE KOGUMINE LIIGITI ..................................................................................... 38 14.5.3. JÄÄTMETE ÜLEANDMISE KORD ................................................................................... 38 14.6. PAKENDID, TRANSPORT, LADUSTAMINE EHITUSEL ........................................... 38 14.7. EHITUSVAHENDID JA MEETODID ............................................................................... 39

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 6 / Lehti 39

Asendiplaan M 1:500 A-1 Vaade A, Vaade C M 1:100 A-2 Vaade B, Vaade D M 1:100 A-3 Põhikorrus M 1:100 A-4 Katusekorrus M 1:100 A-5 Lõige A-A M 1:100 A-6 Lõige B-B M 1:100 A-7 Lõige C-C M 1:100 A-8 Vundamendiskeem M 1:200 A-9 Katuseplaan M 1:200 A-10 Tehnovõrkude koondplaan/ Verikaalplaneering

M 1:500 A-11

Kavandatav piirdeaed M1:50 Lisa 1 Arhitektuurse osa kontrollis:

AD Projekt OÜ, reg kood 12407907 Kontaktisik: Eneli Markvart, Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 173585

Telefon: +372 52 59 670 E-mail: [email protected] Projekteeris:

AD Projekt OÜ, reg kood 12407907 Kontaktisik: Jaan Prost-Kängsepp Telefon: +372 56257666

E-mail: [email protected]

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 7 / Lehti 39

S E L E T U S K I R I 1. ÜLDOSA 1.1. ÜLDANDMED 1.1.1. EHITISE ASUKOHT Kavandatud hoone asub Tartumaal, Tartu linnas, Tartu linnas, Ravila tn 79 kinnistul, katastritunnus: 79502:001:0020. 1.1.2. TÖÖ NIMETUS JA HOONE KASUTAMISOTSTARVE Tööstushoone. Ehitise kasutusotstarve vastavalt MKM määrus nr 51, 02.06.2015 on 12519 - Muu tööstushoone. 1.1.3. EHITUSPROJEKTI TELLIJA Projekti tellija on OÜ Agromix, Ravila 75, Tartu linn. Registrikood 12469624. Esindaja on Asso Mägi, e-post [email protected], telefon 5340 3355. 1.1.4. OBJEKTI LÜHIKIRJELDUS Kinnistule on kavandatud tööstushoone, mis on esimene etapp kavandatavast hoonete kompleksist. Lõplik kogulahendus järgib detailplaneeringus määratud ja hoonestuskavast tulenevat liigendust ning ehitusetappe. Käesolev hoone on lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga, mis on põhimahus ühekorruseline, Ravila tn poolses otsas kahekorruseline. Tänavapoolsetel fassaadidel on kasutatud klaasfassaadi. Tööstusruumi osas tegeletakse erinevate söötade ja teravilja segamise ja pakendamisega. 1.2. ALUSDOKUMENDID JA LÄHTEANDMED 1.2.1. PROJEKTEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTE Projekt on koostatud teadmisel, et tarindid valmistatakse ja paigaldatakse ning ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja eraldi osana koostatava konstruktiivse osa projekti joonistel märgitud standardite või normide ning hea ehitustava kohaselt, järgides vastavate ametiisikute ja ehitusprojekti või selle osade koostaja(te) nõudeid. Käesolev seletuskiri on koostatud kasutamiseks koos sama staadiumi üldjoonistega. 1.2.2. KINNISTUSISENE HOONESTUSKAVA Hoonestuskava kohaselt on kinnistu hoonestamiseks kavandatud kolm ehitusjärku. Käesoleva projektiga lahendatakse hoonestuskava esimene ehitusjärk. Hoonestuskava on esitatud taotluse lisas. 1.2.3. TELLIJA LÄHTEÜLESANNE Projekti koostamise aluseks on tellija poolt koostatud lähteülesanne, mis sisaldab soovitud ruumiprogrammi lähtuvalt kehtivast detailplaneeringust. 1.2.4. DETAILPLANEERING Kinnistul on kehtiv detailplaneering „Ravila tn 75 krundi ja lähiala detailplaneering“. Töö nr: 04DP50.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 8 / Lehti 39

1.2.5. EHITUSGEODEESIA Aluseks on võetud OÜ GPK Partnerid poolt koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr G-029-23, väljastatud 07.02.2023. 1.2.6. EHITUSPROJEKTI NORMDOKUMENDID

-Ehitusseadustik (Riigikogu 07.05.2022) -Planeerimisseadus -Tuleohutuse seadus (Riigikogu 01.04.2021) -Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“ -Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a. määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ -Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ -EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ -„Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määrus. -Majandus- ja taristuministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ -EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ -„Ravila tn 75 krundi ja lähiala detailplaneering“. Töö nr: 04DP50. -Ravila tn 75 krundi hoonestuskava, kinnitatud 07.08.2023 -EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Normdokumendid on põhjalikumalt välja toodud seletuskirja vastavate eriosade peatükkide juures. 2. ASENDIPLAAN 2.1. ÜLDANDMED 2.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Asendiplaan on piiritletud Ravila tn. 79 krundi, lähiümbruse ja juurdepääsuga Ravila tänavalt. Asendiplaani koostamisel on arvestatud 18.11.24 Transpotdiameti poolt saadetud joonisefailil Ravila_LL_230516_puhas.dwg oleva lahendusega (töö nr: 230411). 2.1.2. MAA-ALA TEHNILISED ANDMED krundi pindala 9801 m² sihtotstarve Th 95% / Ä 5% katastritunnus 79502:001:0020 kinnistu täisehitus (I etapp) 966m2 = 9,9% proj. haljastus, sh. kõrghaljastus 1930m2 = 19,7% proj. asfalteeritud plats 1321m2 = 13,5% proi. tänavakivi 83m2 = 0,8%

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 9 / Lehti 39

proj. freesasfalt või killustik 5501m2 = 56,1% proj. parkimiskohtade arv tavasõidukitele 16 proj. parkimiskohtade arv veokitele 4 proj. parkimiskohad invasõidukitele 1 proj. parkimiskohad jalgratastele 12

2.2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.2.1. SITUATSIOONISKEEM

Joonis 1. Situatsiooniskeem Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. 2.2.2. OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED Kinnistu on hoonestamata. Kinnistu lõunapoolsel küljel ja põhjapoolsel küljel on olemas madal võrkaed kõrgusega 2,0m. 2.2.3. OLEMASOLEV RELJEEF Krundi reljeef on tasane, ühtlase kerge langusega lõunast põhja suunda. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49.73…. 50.55. 2.2.4. OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS Kinnistu kagu poolses nurgas on kaks kasepuud, mujal kinnistul kõrghaljastust ei ole, osa kinnistust on sillutatud paekivikillustikust kattega. 2.2.5. OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕUDUD, PARKLAD Olemasolev juurdepääs kinnistule on Ravila tänavalt, mis on asendiplaanil vastavalt tähistatud. Ravila tänavalt kinnistule sissesõidu lahendus muutub, kuna on koostatud lahendus (töö nr: 230411)

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 10 / Lehti 39

Ravila tänava ümberehituseks. Uus pääs kinnistule on näidatud asendiplaani joonisel ja see on vastavalt tähistatud. Uus juurdepääs toimub üle Ravila tn 75a kinnistu. Koostatakse servituudileping. 2.2.6. KAITSEALUSED OBJEKTID, KINNISMÄLESTISED JA PIIRANGUD Kinnistu põhjakülg piirneb Tartu-Tiksoja maanteega, millel on50-meetrine teekaitsevöönd. Kinnistul puuduvad kaitsealused objektid ja kinnismälestised. 2.3. ASENDIPLAANI LAHENDUS Asendiplaanil on näidatud käesoleva projektiga kavandatud hoone asukoht, selle asjakohased tehnilised andmed, juurdepääs kinnistutele, olemasolevad ja rajatavad tehnovõrgud , rajatav kinnistusisene sadevee ärajuhtimise süsteem, parkimine, elektriautode laadimiskohad, kõrguste sidumine, jäätmekonteinerite soovituslik asukoht ja haljastuse lahendus. Ära on näidatud olemasolev ja perspektiivne piirdeaed. Asendiplaani aluseks on Aluseks on võetud OÜ GPK Partnerid poolt koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr G-029-23, väljastatud 07.02.2023. 2.3.1. EHITISE PAIGUTUS Projekteeritud hoone paikneb paralleelselt Tartu-Tiksoja maanteega detailplaneeringuga määratud ehitusalas. Hoone kaugus Tartu- Tiksoja maantee poolsest krundi piirist on 20,12m ja Ravila tänava poolsest kinnistu piirist 4m kaugusel. 2.3.2. KOORDINAATSÜSTEEM, KÕRGUSSÜSTEEM JA MÕÕTKAVA Asendiplaani koordinaadid on L-EST97 koordinaatsüsteemis, kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis, mõõtkava 1:500 2.3.3. EHITUSE ETAPID 1.etapp – Ehitatakse valmis vastavalt hoonestuskava esimesele ehitusjärgule hoone karp koos kõikide vaheseintega mõlemal korrusel, põrandad, vahelagi, fassaadid, katus, katusesirmid, hoonesisene ja hooneväline vee- ja kanalisatsiooni ühendus ja esimese ehitusetapi parkimisplatsid, hooneesine asfalteeritav ala, kinnistusisene tänavavalgustus. Hoone ühendatakse tegnovõrkudega. 2.4. VERTIKAALPLANEERING 2.4.1. VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED Vertikaalplaneerimisel on arvestatud vee valgumisega hoonest eemale, sademevee platsidelt kogumise ja ära juhtimisega. Määravaks on veel projekteeritud hoone kasutusviis, kus põhikorrusel on tööstusruum väikepakendite ladu L1, kuhu on vajalik transpordiga sisse sõita. Järgitud on kinnistu loomulikku reljeefi ja kogumiskraavide paiknemist piirkonnas. Rajatava hoone nurkades on maapinna kõrguseks kavandatud +50.72 2.4.2. HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Projekteeritud hoone esimese korruse betoonplaadi pealispind on võrdsustatud suhtelise kõrgusega ±0.000, mis vastab absoluutkõrgusele +50.72m EH 2000 kõrgussüsteemis.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 11 / Lehti 39

2.4.3. SADEMEVEE KÄITLEMINE Sademeveed juhitakse läbi krundile rajatava sadevee torustiku kinnistu idapoolses servas asuvasse kraavi selliselt, et sademeveed hoone katustelt juhitakse otse läbi krundile rajatavate torude ja restkaevude abil kraavi ning asfalteeritud platsi sademeveed aga läbi õli-mudapüüdja kraavi. Lähitulevikus, Ravila tänava sademevee kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel juhitakse sademeveed sademevete võrku. Sademevee juhtimine naaberkinnistule ei ole lubatud. Kinnistu idapoolses servas asuvast kraavist voolab vesi edasi Ravila tn 77 ja 40 Tartu-Tiksoja tee vahelisel piiril asuvasse kraavi, mis omakorda suundub Tartu-Tiksoja tee aluse truubi kaudu maaparandussüsteemi ehitise Tiksoja eesvoolu (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2102360010540/002). Tiksoja valgala suurus on ~ 729ha. Sademevee vooluhulgad arvutatakse EPN 18.6 „Ühiskanalisatsioonivõrk“ järgi, mille kohaselt võib väiksemate kui 200 ha suuruse ja kuni 15-minutilise kokkuvooluajaga valglate pindmise äravoolu vooluhulkasid arvutada lihtsustatud valemiga ning ei pea kasutama arvutimudelite abi. Sademevett koguvate pindade andmed: -katuse pindala: 950 m² = 0,095 ha -asfalteeritud platsi pindala: 1321 m² = 0,1321 ha -kinnistu pindala: 9801 m² = 0,9801 ha Q = q * k* A Q- sajuvee arvutusäravool - l/s q - arvutusvihma intensiivsus l/s - ha k - keskmine äravoolutegur A - pinna / valgala suurus - ha Olemasolev arvutuslik sademevee kogus, mis juhitakse kraavi: Kogu kinnistu on kaetud ehituseelselt kruus- või killustikkattega: 0,9801 ha, mille arvutuslik kraavi juhitav sademevee kogus on: Q = 81,2*0,3*0, 9801=23,9 l/s Ehitusjärgne arvutuslik sademevee kogus, mis juhitakse kraavi: Katus: Q = 81,2*1*0,095 = 7,7 l/s Asfaltplats: Q =81,2*0,8*0,1321 = 8,58 l/s Tänavakiviga kaetud ala: Q =81,2*0,7*0,0083 = 0,47 l/s Rajatav haljasala: Q =81,2*0,2*0,1930 = 0,31 l/s Killustikkattega plats: Q =81,2*0,3*0,5501 = 13,4 l/s Pindadelt kokku: 30,46 l/s Arvestades, et kraavi juhitava arvutusliku sademevee kogus muutub maksimaalselt 6,56 l/s võrra, ei näe projekteerija, et see muudaks eesvooluks oleva kraavi hüdraulilist koormust. Suures pildis on muutus väga marginaalne. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Kui kinnistu asfaltplatsi tulevikus laiendatakse, siis tuleb Transpordiametile esitada vooluhulkade hinnang, riigitee kraavide ja truupide seisukorra kirjeldus ja teostada

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 12 / Lehti 39

läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. Ravila tänava ümberehitusel ja täiendava sademevee kogumisel tuleb kinnistul liituda tänava sademeveetorustikuga. 2.5. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE Peale Ravila välja väljaehitamist on Liikluskorraldus krundil on korraldatud sissepääsuga krundi lõunapoolsest servast. Krundi hoovipoolses osas on arvestatud veokite välimise pöörderaadiusega Rv=13,5 m. Töötajate ja klientide sõiduautod pargitakse krundi lõunapoolses servas ja Ravila tänava poolses servas. Inva parkimiskoht on kavandatud hoone kõrvale krundi põhjapoolses osas maha joonitud ja liigendatud parkimiskohtadele. Parkimiskohti on kavandatud 21. Parkimiskohad on näidatud asendiplaanil. Normide kohane parkimiskohtade arv krundil vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad. Sätestatud parkimisnormatiiv 1koht/90 m2 suletud brutopinna kohta on tagatud (1087,0 m²/90 = 12,07 kohta). Kokku on projekteeritud 21 parkimiskohta sõidukitele. Jalgrataste parkimiseks on projekteeritud 6 kohta (iga 200m2 brutopinna kohta üks koht 1087,0 m²/200 = 5,44 kohta, minimaalselt 6 kohta) . Rattahoidjateks on lattrauast painutatud U-kujulised kaared kõrgusega 70 cm ja laiusega 69 cm. Kaared paigaldatakse 90 cm-te vahedega. Rattahoidja betoneeritakse asfaltkatte alla 40 cm sügavusel rajatava betoonpadja sisse. Metallist rattahoidjad tsinkida ja värvida pulbervärviga antratsiithalliks RAL 7016. Rattahoidja peab võimaldama jalgratta lukustamist kolmest punktist. 2.6. TEED JA PLATSID 2.6.1. NORMDOKUMENDID Krundisiseste teede ja platside projekti koostamisel ja väljaehitamisel lähtuda järgnevatest normdokumentidest: -Ehitusseadustik, jõustunud 01.07.2015 -Nõuded ehitusprojektile (MTM 17.07.2015.a. määrus nr. 97) -EVS 843:2016 Linnatänavad -EVS 901-1:2020 Tee- ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid -EVS 901-2:2016 Tee- ehitus. Osa 2: Bituumensideained -EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa 3: Asfaltsegud -EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine -Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 30.12.2010. a käskkiri nr 383) -Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeamet; parandused ja täiendused 10.02.2009). -Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeamet; parandused ja täiendused 10.02.2009). -Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kehtestatud Maanteeameti peadirektori 25.11.2014. a käskkirjaga nr 315; -Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 09.01.2020. a määrus nr 2 -Kaevetööde eeskiri. Tartu Linnavolikogu 18.12.2003. a määrus nr 52 -Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrus nr 101 2.6.2. ASFALTKATTEGA ALAD Krundisisesed platsid kaetakse asfaltkattega. Platsid on projekteeritud restkaevude abil sadevett koguvatena kogu õue ulatuses.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 13 / Lehti 39

Asfaltkattega ala rajamisel eemaldatakse esmalt kasvupinnas ja muu mittesobilik pinnas. Seejärel ehitatakse dreenkiht 300 mm - kasutada keskliiva/kruusa, filtratsioonimooduliga k1≥2,0 m/ööp, kihi tihendustegur 0,96. Dreenkihile rajada killustikalus kasutades III kl kivimaterjali, LA 25, ehitada kiilumismeetodil (fraktsioon 32-63 kiiluda fraktsiooniga 16-32 ja 8-12). Aluspõhi tihendatakse vibroteerulli ja/või plaatvibraatorite abil. Enne asfaltkatte panekut paigaldatakse äärekivid. Asfaltkattega ala suurus kinnistul on 6484m2 ehk 66,2% kinnistu pinnast.

2.6.2.1. KATENDID Katendi üldine nõutav minimaalne elastsusmoodul on 200 Mpa. Platsi katendiks on liiklusalal 2- kihiline asfalt. Projekteeritud katenditüüp liiklusalal:

- asfaltbetoon AC12surf70/100 -5cm - asfaltbetoon AC16base70/100-6cm - kiilutud killustik -25cm - kruusliiv - min 30cm - kruusatäide olemasoleva pinnaseni.

2.6.2.2. ÄÄREKIVID

Äärekivid on ette nähtud asfaltkatte ja murukatte eraldamiseks. Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290mm) peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS- EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Betoonist Äärekivid 150x290mm on projekteeritud järgnevalt:

- 10 cm liikumisala katte ja haljasala vahel - tõstandväravate esine ala teostatakse betoonpandusena.

2.6.3. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID, TEEKATTEMÄRGISTUS JA PARKIMISKOHAD Liikluskorraldusvahenditena kasutatakse liiklusmärke ja teemärgistust. Parkimiskohad märgitakse maha 10 cm laiuse valge joonega, kasutades kas teekatte värvi või termoplastikut. Projekteeritud parklas on ühe tava-parkimiskoha laiuseks 2,6 m ja pikkuseks 5m. Invakoha laiuseks on 3,5 m. 2.7. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS Olemasolev haljastus kinnistul puudub. DP kohaselt peab kinnistu olema kõrghaljastatud vähemalt 10% ulatuses. Kinnistule istutatakse 15 lehtpuud (tamm, pärn, vaher, kask). Istiku kõrgus soovitavalt 3,5-4 meetrit, tüve läbimõõt vähemalt 60 mm. Ehitistest ja katenditest vaba kinnistu pind haljastatakse muruga. Kasvumulla paksus 10-15 mm. Maastikukujunduse atraktiivsuse tõstmiseks on kavandatud kinnistu loode poolsele haljasalale lilleniit, mida niidetakse 1-2 korda hooaja jooksul. Planeeritud ja tasandatud mullale külvatakse muruseeme 10-15 g/m2. Haljasala moodustab kinnistu pinnast 2351m2 ehk 24 %. Ehitusala tippu on haljastuse atraktiivsuse tõstmiseks kavandatud põõsad/puhmad. Ülejäänud kolmnurkse kujuga alasse ei kavandata lipuväljakut, töötajate või külastajate puhkeala, kuna sinna on hoonestuskava alusel kavandatud koone kolmas ehitusjärk. 2.8. PIIRDED JA VÄRAVAD Detailplaneeringus piirete kõrgust määratud ei ole. Uute piirete rajamisel lähtutakse olemasolevatest võrkpiiretest kõrgusega 2,0m. Rajatakse kuumtsinkmetallist võrkaed kõrgusega 2,0 m. Aia postide vaheline kaugus on 2,5 m. Krundi sissepääsust 4,0m kaugusele on kavandatud kahepoolsed tõstetavad

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 14 / Lehti 39

tõkkepuud. Väravad on avatud tööpäevadel pidevalt ja läbipääsu reguleeritakse sellel ajal tõstetava tõkkepuuga. Ravila tänavapoolsesse külge on kavandatud jalgvärv olemasoleva sissesõidu asemele. Asendiplaanil näidatud lahendus ehitatakse välja peale Ravila tänava välja ehitust. 2.9. VÄLISVALGUSTUS Välisvalgustus on ette nähtud kogu krundi ulatuses hoone seintele ja vastavalt asendiplaanil näidatule ka platsi servsesse. Kõik sissepääsud ja hoone numbrimärk valgustatakse. Välisvalgustust juhitakse programmkellaga ASTRO peajaotuskeskusest PJK. Tõstuste kohal olevaid valgusteid juhitakse lülititega hoonest ukse kõrvalt. Ehitise omanik peab arvestama EhS § 72 lg 1 p1 ja vajadusel võtma kasutusele meetmed, et vältida valgustuse häirivat mõju maanteel liiklejatele ja naaberkinnistule. Valgusreklaami paigaldamisel on reklaami pinnale seatud heleduse maksimaalne piirväärtus ööpäevaringselt 150 cd/m. Valgust kumav reklaamikandja värvustemperatuuri piirväärtus on 4300 K (neutraalvalge). Reklaam ei tohi olla esitatud teleritüüpi ekraanina ja muu sähviva sisu või kujundust muutva infopinnana. 3. INIMESTE ERIVAJADUSTE TAGAMINE 3.1. LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUETEGA INIMESTE

LIIKUMISVÕIMALUSED Liikumis- nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused on tagatud vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 01.01.2003 jõustunud määrusele nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“. Invaautodele on ette nähtud 1 parkimiskoht sissepääsu ees. Tagatud on liikumispuudega inimese sissepääs hoonesse invaparkla vastas olevast uksest. Tagatud on astmeteta ligipääs esimese korruse äripinnale ruuminumbriga 09, kus lävepaku kõrgus on alla 25 mm. Hoone sissepääsutasandini on tagatud astmeteta tõus. Sisenemisala on ühtlaselt ja hästi valgustatud ning katusega kaetud. Hoone sissepääsu ees on tagatud vaba ruumi 1500 × 1500 mm ratastooli pööramiseks. Jalarestid valitud selliselt, et ei põhjusta ratastooli rataste, keppide ega karkude takerdumist. 3.2. TÖÖTAJATE PESEMISVÕIMALUSED Töötajate pesemisvõimalused on tagatud vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 01.01.2019. a. jõustunud määrusele nr. 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ – riietusruumi kasutamine erineval ajal. Seni kuni hoonet ei ole liidetud vee- ja kanalisatsioonivõrguga, töölised olemasoleva, naaber kinnistul asuva kontori vastavaid ruume. 4. KESKKONNAKAITSE 4.1. JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE Nõuetekohase tegevuse puhul keskkonnale ohtu ei ole. Hoones tekkivad orgaanilised ja anorgaanilised jäätmed kogutakse eraldi prügikonteineritesse, mis paiknevad antud krundil sissesõidu läheduses. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äravedu tuleb tellida selleks litsentsi omavatelt ettevõtetelt vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korrale. Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul ei ole lubatud. Ehituse käigus tekkiva prahi utiliseerimisel tuleb arvestada KOV jäätmehoolduseeskirjaga. Ehitusel tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse ning kogutakse selleks ette nähtud konteinerisse ja antakse üle nende käitlemiseks luba omavale ettevõttele, kes korraldab nende veo lähimasse jäätmete

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 15 / Lehti 39

ladustamiskohta. Krundile paigaldatakse ehituse ajaks prügikonteiner, mille tühjendamine toimub vastavalt jäätmekäitlusfirmaga sõlmitud lepingule. Taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed on ette nähtud sorteerida liikide kaupa ja toimetada kogumispunkti. Nõuetekohase tegevuse puhul keskkonnale ohtu ei ole. Jäätmete äravedu organiseeritakse vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt Katuselt ja asfaltkattega aladelt suunatakse sademevesi kogumiskraavidesse. Parkla sademeveed juhitakse esmalt liiva-õlipüüdurisse ja sealt kogumiskraavi. 4.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Projekteeritud hoone ehitamisega ega selle sihtotstarbepärase ekspluatatsiooniga ei kaasne keskkonnamõju, mille tarvis oleks vajalik keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. 5. ARHITEKTUUR 5.1. ÜLDANDMED 5.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Hoone eelprojekti koostamine on piiritletud Ravila tänav 79 krundiga ja hoone ühendamine tehnovõrkudega. Projektiga on haaratud kogu hoone: ümbritsev õu, sokkel, seinad, aknad-uksed, tõstandväravad, katus. 5.2. OLEMASOLEV OLUKORD Kinnistul olemasolevaid hooneid ei paikne. 5.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS Hoone on projekteeritud selliselt, et hoone laoruumide osa on ühekorruseline ja väikestes laoruumide (tulevane firmasisene kontori osa) osa kahekorruseline. Tuleohutusnormide tähenduses liigitub käesolev projekteeritud hoone ühekorruseliseks hooneks. Hoone kandev konstruktsioon (postid, talad, fermid) on projekteeritud teraselementidest. Välisseinad on üldiselt projekteeritud horisontaalsetest plekk-sändvitš paneelidest, sokli-paneel on raudbetoon-sändvitš-paneelidest. Väikeste laoruumide (tulevane firmasisene kontori osa) osal on välimine otsasein ja külgseinad mõlema korruse kõrguse ulatuses klaasfassaadsein. Klaasfassaadsein on osaliselt ka tänavapoolsel laoruumi külgseinal vastavalt joonisel näidatud ulatuses. Lisaks on Ravila tänava poolne otsasein ja Tartu-Tiksoja maantee poolne külgsein kaetud vastavalt joonisel näidatud mahus Ruukki design S18 vertikaalse disain laineplekiga. Väikeste laoruumide (tulevane firmasisene kontori osa) ja tehnoruumi sisemised vaheseinad laotakse kergplokist vastavalt eraldi osana koostatavale konstruktiivse osa projektile. Väikepakendite ja tööstus-laoruumi vaheline sein on horisontaalsetest plekk-sändvitš paneelidest. Korruste vahelagi on r/b õõnespaneelidest. Hoone väikeste laoruumide (tulevane firmasisene kontori osa) osal on r/b õõnespaneelidest lamekatus, hoone laoruumide osal on kandevprofiilil 6o kaldega viilkatus. Kogu hoonet ümbritseb parapett. sadeveed kogutakse kallakutega kokku trappidesse ja juhitakse sisemise torustiku abil krundi sadeveetorustikku. Projekteeritud hoone pikkus on 48,3 m, laius on 20 m. Katuse parapeti ülemise serva kõrgus maapinnast on 801m. Hoone tulepüsivusklass on TP3 (6. kasutusviis), 2. tuleohutusklass, II tulekaitsetase. Hoone on kasutuses tööstus-laohoonena aastaringselt, planeeritud eluiga 50 aastat.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 16 / Lehti 39

5.4. HOONE ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA Hoone energiatõhusus saavutatakse soojustatud välispiirete, normikohaste avatäidete ja soojatagastusega ventilatsiooni abil. Hoone paiknemine ilmakaarte suhtes lähtub krundi plaanilahenduse eripärast. Ruumide loomulik valgustus on tagatud piisava suuruse akendega. Hoone väikepakendite laoruum ja tööstus-laoruum on projekteeritud kütteta. Hoone väikestesse laoruumidesse (tulevane firmasisene kontori osa) on projekteeritud küte. Küttesüsteemiks on kavandatud õhk-vesi baasil küttesüsteem (soojuspumba välisosa paikneb hoone hoovipoolsel küljel). Hoone asub tööstusalal, siis Ehitusseadustiku §62 lõige 2 punkt 3 kohaselt ei ole antud hoonel energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatud. Hoone ligikaudne energiavajadus: 140 kWh/(m²·a). 5.5. HOONE RUUMIDE LOETELU Käesolev hoone on projekteeritud selliselt, et kõik hoonesse kavandatud ruumid ehitatakse välja ühe etapina. Ruumid jagunevad järgmiselt:

JRK. NR NIMETUS

PINDALA m2

Põhikorrus 01 tööstusruum 711,2 02 väikepakendite ladu L1 87,4 03 koridor 2 7,0 04 tehnoruum 18,4 05 väikepakendite ladu L2 54,3 06 trepikoda 17,5 07 väikepakendite ladu L3 15,1 08 koridor 1 7,6 09 riietusruum 6,8 10 abiruum 2,3 11 abiruum 1,9 12 abiruum 2,1

Katusekorrus 21 väikepakendite ladu L5 32,8 22 väikepakendite ladu L4 54,3 23 trepikoda 16,3 24 koristusruum 2,1 25 abiruum ( hiljem wc) 1,9

1k+ 2k ruumid kokku 1039

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 17 / Lehti 39

5.6. HOONE VÄLISVIIMISTLUS Hoone välisviimistlus teostatakse vastavalt vaadete joonistel näidatule:

1. Soklipaneel, toon betoonhall. 2. Vuugiplekid, nurgaplekid, katteplekid. Toon vastavalt asukohale: Tumehall RAL 7016,

sinine RAL 5000 ja helehall RAL 7040. 3. Sandwich-paneel. Toon: väljast- Tumehall RAL 7016, seest - valge RAL 9010. 4. Sandwich-paneel. Toon: väljast- Tumehall RAL 7016, seest - valge RAL 9010. 5. Sandwich-paneel. Toon: väljast- Helehall RAL 7040, seest - valge RAL 9010. 6. Metallist uks, toon vastavalt asukohale; helehall RAL 7040 ja tumehall RAL 7016. 7. Alumiiniumist tõstetavad väravad, tumehall RAL 7016 8. Klaasfassaad ja PVC aknad, toon tumehall RAL 7016. 9. Klaas, toon kirgas. 10. Metallist redel, toon tumehall RAL 7016. 11. Räästa- ja parapetiplekk, toon tumehall RAL 7016. 13. Metallist disainprofiil Design Tokyo S18, toon helehall RAL 7040. 14. Soojuspumba metallist varjevõrk, toon tumehall RAL 7016.

5.7. HOONE TEHNILISED ANDMED maapealse osa alune pind 970,5 m2 ehitisealune pind 970,5 m2

hoone suletud netopind kokku

1039,0m2

köetav pind 240,4m2 mitteeluruumide pind (ruumid 01, 02)

955,1m2

maapealsete korruste arv 2 maa-aluste korruste arv 0 absoluutne kõrgus 58,72m sügavus 0 m maapealse osa maht 8790 m3 maht 8790 m3 kõrgus maapinnast 9,1 m pikkus 48,3 m laius 20,0 m katusekalle 6° üldkasutatav pind ( ruumid 03, 06, 08, 09, 10, 11, 12, 23, 24, 25)

65,5 m2

tehnopind 18,4 m2 tuleohuklass 2 tulekaitsetase II kasutusotstarbe kood 12519- Muu tööstushoone

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 18 / Lehti 39

tulepüsivusklass TP3 planeeritud tööiga 50 aastat, klass „D“ (1997a. ET kartoteegis avaldatud eelnõu

EPN 15.1 pt.3 „Ehitise tööiga“ (ET-1 0113-0189) )

5.8. HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED 5.8.1. VUNDAMENT Vundamentideks hoone põhiosal on monteeritavad ja kohapeal valatavad r/b kohtvundamendid, millele toetuvad 3-kihilised soklipaneelid. Väikeste laoruumide (tulevane firmasisene kontori osa) osas on lintvundament. Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana. Vundamendi taldmikud valatakse kohtbetoonist mark C25/30, keskkonnaklassiga XC2. Kohtvaivundamendile toetuvad 3-kihilised soklipaneelid, keskkonnaklassiga XC4sokkel U= 0,19 W/m2K. Pinnasega kokkupuutuvatele soklipaneelide külgedele paigaldatakse hüdroisolatsioon. (Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana.) 5.8.2. PÕRAND PINNASEL Hoonele on ette nähtud osaliselt soojustatud betoonpõrandad. Põrandate kandva betoonplaadi paksus on 150mm, mille alla paigaldatakse kile ning tulevase kontori osas soojusisolatsioon 150 mm. Muus osas on perimeetril 1200 mm laiune ja 100 mm paksune soojusisolatsioon. Põrandad kaetakse nt. PVC-kattega, märgruumides ja trepikojas keraamiliste plaatidega. Lao betoonpõrand on ette nähtud tolmukindla tootlusega. Põranda U-arv kontoriplokis (150 mm soojustust) = 0,22 W/m2K Põranda U-arv laos = 0,32 W/m2K Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana. 5.8.3. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID Hoone kandekonstruktsiooni moodustab teraspostide ja -fermide süsteem. Hoone jäikus on tagatud seinte tasapinnas asuvate jäikussidemetega, katusel kandeprofiilplekiga. Hoones moodustavad kandekonstruktsiooni teraspostid. 5.8.4. TREPID JA REDELID Hoones on 1 r/b sisetrepp 18x172mm x 286mm (korruste vahe 3100mm) ja 1 metallist väline redel hoone hoovi poolsel küljel katusele pääsemiseks. 5.8.5. VAHELAED Hoone vahelaed kartakse r/b õõnespaneelidega. Vahelaed on kandvad. (Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana.) 5.8.6. KATUS, KATUSLAGI Hoone katus on kahekaldeline sisemise vee äravooluga kergkatus kaldenurgaga 6o. Kergkatus ehitatakse kandvale profiilplekile. Alumisele villakihile moodustatakse aurutõke ja soojustatakse vahtpolüstürooliga, kalded antakse terasfermidega. Kaks kihti rullmaterjalist katusekatet paigaldatakse tuulutussoontega jäigale mineraalvilla plaadile, näit. Isover OL-K-TopU 30 mm.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 19 / Lehti 39

Õhutuse väljaviimiseks on katusele alarõhutuulutid mitte vähem kui 1 tk. 100-150 m2 kohta. (Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana.) 5.8.7. VÄLISSEINAD Hoone välisseinad kaetakse 150mm plekksändvitšpaneelidega. U< 0,19 W/m2*K. Hoone kaitsmiseks kogu perimeetrit ulatuses on kavandatud r/betoonist sokkel kõrgusega põrandapinnast 300mm. Sokkel on kolmekihilisest SW-betoonpaneelist U= 0,19 W/m2*K. Kontori osal on välimine otsasein ja külgmised seinad vastavalt joonisel näidatud ulatuses klaasfassaadsein, U≤1,0W/m2*K. (Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana.) 5.8.8. SISESEINAD Siseseinad on betoonkiviplokkidest paksusega 190 ja 100 mm. Laoruumide vahelised seinad on Sandwichpaneelidest paksusega 150 mm. Tellija soovil viimistletakse kontori osa siseseinad krohvi ja/või pahtliga. 5.8.9. AVATÄITED Hoonele on projekteeritud 3-kordsete klaaspakettidega PVC-aknad. Kogu akna U ≤ 1,1 W/m2K. Päikesekiirguse läbilaskvus SF = 0,6. Akna õhumüra isolatsiooniindeks R'w ≥ 35dB. Akende avatavad osad avanevad kald-pöördsuunaliselt ning võimaldavad mikrotuulutust. Klaaspaketi valib aknatootja. Klaaspaketi sisemine klaas on selektiivklaas. Välisuksed on metallprofiiliga klaasuksed. Uste värvitoon on RAL 7016. Uste U ≤ 1,5 W/m2K. Siseuksed on puidust ja metallist sileuksed. Lao osale on ette nähtud kolm ülesse avanevat tiibuksega sektsioonust. Uste U ≤ 1,6 W/m2K. Hoone klaasfassaadosa on kavandatud metallkandjatel klaasfassaadina. Klaasfassaadi U ≤ 1,0W/m2K. 5.8.10. VARIKATUSED Hoone iga väljapääsu kohale paigaldatakse 900mm laiune klaasist varikatus.(Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana.) 5.8.11. LIFTID, TÕSTUKID, ESKALAATORID, LIIKURTEED Projekteeritaval hoonel puuduvad. 5.8.12. FASSAADIPESUSÜSTEEM Projekteeritaval hoonel puuduvad. 5.8.13. TERVISEKAITSE Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B. Ehituses kasutatavatel materjalidel on nõutav riigi Terviseinspektsiooni sertifikaadid. 5.8.14. MÜRAKAITSE Hoonete ruumide piirdekonstruktsioonid vastavad normidele „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. ET-1 0403.0277“. Välispiirde konstruktsioon tagab õhumüra indeksi Rw=55 dB. Normitud õhumüra isolatsiooni indeks on Rw=55 dB.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 20 / Lehti 39

6. KONSTRUKTIIVNE OSA 6.1. ÜLDANDMED 6.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesolev seletuskiri ja joonised sisaldavad hoone konstruktiivse lahenduse üldist kirjeldust, mis on aluseks eraldi osana koostatava konstruktiivse osa projekti koostamiseks. 6.2. ALUSDOKUMENDID JA LÄHTEANDMED Projekti koostamisel on aluseks võetud alljärgnevad põhilised õigusaktid, standardid ja juhised: - Ehitusseadustik - Majandus- ja taristuministri 01.03.2021.a. määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“ - Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Tolerantsid: EVS-EN 13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“ Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse lisaks eelnevale , kõigist ehituse tehnilist külge, materjalide ja toodete kasutamist ja käsitlemist puudutavatest dokumentidest ( sh. tarindisüsteemide, tehase valmidusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsed kasutus- ning paigaldusjuhised ning eeskirjad), sõltumata sellest, kas seda on kirjeldatud projekti dokumentides. Projekti koostamisel on eeldatud, et ehitustöödel juhindutakse MaaRYL2010, TarindiRYL2010 ja viimistlusRYL2000 kvaliteedinõuetest. Kõik tööde tolerantsid vastavalt kvaliteediklassile I või normaaltäpsusklassile. Käesolev seletuskiri on koostatud kasutamiseks koos sama staadiumi üldjoonistega. 6.2.1. NORMDOKUMENDID - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - EVS-EN 1990:2002 EUROKOODEKS: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. - EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE

KOORMUSED. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

- EVS-EN 1991-1-3:2009 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

- EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

- EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014 EUROKOODEKS 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldist. Tulepüsivusarvutus.

- EVS-EN 1997-1:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad - EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 6.3. KOORMUSED 6.3.1. KASUSKOORMUSED, TEHNOLOOGILISED JA SEADMETE KOORMUSED Hoone konstruktsioonidele mõjuvad koormused on arvutatud vastavalt Eesti Standardile EVS-EN 1991-1-1:2002. Kasukoormuse normatiivseks suuruseks põrandapinnale on kui Tellija ei esita täiendavaid nõudeid. - põranda lauskoormus laopindadel E1 qk=10.0 kN/m2 - põranda koondatud koormus laopindadel E1 Qk=10.0 kN

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 21 / Lehti 39

- põranda lauskoormus olme-, bürooruumides ja treppidel B qk=3.0 kN/m2 - põranda koondatud koormus olme- ja bürooruumides B Qk=2.0 kN - Seadmete kaalud ja toereaktsioonid vastavalt seadmetele.

6.3.1.1. OMAKAALUKOORMUSED EVS-EN 1991-1-1:2002. Vastavalt konstruktsioonidele. Omakaalukoormused leitakse vastavalt kavandatud konstruktsioonide raskusest ja vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002.

6.3.1.2. KOORMUSTE TÄHTSAMAD OSAVARUTEGURID EVS-EN 1990:2002. Lume ja tuule osavarutegur 1,5 Ψ Omakaalu osavarutegur 1,2 Ψ 6.3.2. LUMEKOORMUS Lumekoormus katusel määratakse vastavalt standardile EVS-EN1991-1-3:2006/NA:2016 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3:Üldkoormused. Lumekoormus Normatiivne lumekoormus määratakse vastavalt Eesti ehitusliku lumekoormuste kaardile, standardi joonis NA.4.1 Eestis on kolme erineva lumekoormusega piirkonnad, normatiivsed lumekoormused vastavalt sk=1,25kN/m2, sk=1,5kN/m2 ja sk=1,75kN/m2. Lumekoormused katusel sõltuvad katuse kaldenurgast ja katuse liigendusest. Tavalise lamekatuse kaldega kuni 30 kraadi kujuteguri väärtuseks on 0,8. Lumekoormus katusel leitakse normatiivsest lumekoormusest arvestades katuse kujutegureid, mis on toodud standardi tabelis 5.2. Arvesse tuleb võtta konkreetse katuse piirkonnad, kus võib tekkida lume kogunemine (hang), piirkonnad, kus lumi võib libiseda hoone kõrgema osa katuselt madalama osa katusele ja katuse kuju – kahekaldeline katus, ühekaldeline katus, silinderkatus, saagkatus jne. 6.3.3. TUULEKOORMUS Tuulekoormuse normatiivne baasväärtus hoonele on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991- 1-4:2006 Eurokoodeks 1: Ehtuskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4 Üldkoormused. Tuulekoormus. Tuulekoormus hoonele on määratud vastavalt III maastikutüübile – Linnalähi- ja tööstuspiirkond. Tuule normatiivne rõhk pindadele we=0,45kN/m2. Tuulekoormus - maastikutüüp III: maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või ehitistega või üksikute takistustega, mille vaheline kaugus ei ole suurem 20-kordsest kõrgusest (maa-asulad, äärelinnapiirkonnad, ühtlaselt metsaga kaetud alad) ning hoone arvutuskõrgusega kuni 8,5 m. 6.3.4. MUUD KOORMUSED Muid täiendavaid koormusi hoonele ei ole eelprojekti staadiumis määratud. 6.4. KONSTRUKTSIOONIDE KESKKONNAKLASSID Betoonkonstruktsioonid ENV 206.

Keskkond Keskkonnaklass Kirjeldus Kuivad siseruumid XC1 madal õhuniiskus Märjad siseruumid XC3 mõõdukas või kõrge

õhuniiskus Märgade ruumide põrandad XC4 veega kokkupuutepinnad Vundamendid, keldriseinad XC2 veega kaua kontaktis olevad

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 22 / Lehti 39

pinnasega kokkupuutes betoonpinnad Välistrepid, pandused XC4, XF3 vihma ja külma eest kaitsmata

rõhtsad betoonpinnad, mis on kaitstud jäitevastaste ainete mõjude eest katteplaatidega

Betoonkonstruktsioonide püsivus keskkonnatingimustele tagatakse keskkonnale vastava betoonikoostisega, sarruse betoonkaitsekihiga ja pinnakatetega. Puitkonstruktsioonid EVS-EN 1995-1-1:2005

Keskkond Kasutusklass Köetavad ruumid 1 Kütmata ruumid ja katused 2

Puitkonstruktsioonide püsivus tagatakse otsese märgumise eest kaitsmise teel ja vajadusel immutamise või muu töötlemisega. Kivikonstruktsioonid EVS-EN 1996-2:2006

Keskkond Keskkonnaklass Köetavad ruumid kuivad MX1 Köetavad märjad ruumid MX2.1

6.5. HOONE KANDESKELETT Hoone kandeskelett on projekteeritud teraskonstruktsioonina. Vundamentideks hoone põhiosal on monteeritavad ja kohapeal valatavad r/b kohtvundamendid, millele toetuvad 3-kihilised soklipaneelid. Kontori osal on lintvundament. Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana. 6.5.1. KANDEELEMENDID Hoone eelprojekti koostamisel on arvestatud alljärgnevate kandeelementidega: - vundamendid: r/b kohtvundamendid. Kohtvundamentidesse on sisse betoneeritud ankrupoltide grupid karkassipostide kinnitamiseks, kontori osas on lintvundament. Kohtvundamendid ja lintvundamendid dimensioneeritakse vastavalt hoonele mõjuvatele vertikaal- ja horisontaalkoormustele ning aluspinnase kandevõimele. Kohtvaivundamendile toetuvad 3-kihilised r/b soklipaneelid. - kandepostid: hoone kandvateks postideks on nelikanttorust teraspostid, - terastalad: terasfermide kandeava laius on 20 m ja samm 6 m. - kontoribloki seinad laotakse kergplokkidest. - piki- ja diagonaalsidemed: piki- ja diagonaalsidemed on terasest nelikanttorudest - kontoriruumide osas on hoone kahekorruseline, vahelagi on õõnespaneelidel. - katuslae kanderoov: metallist kandeprofiil. 6.5.2. HOONE ÜLDJÄIKUS Hoone üldjäikus tagatakse r/b postidest põikraamidega, nelikanttorudest piki- ja diagonaalsidemetega ning katuse tasapinnas nelikanttorudest diagonaalidega.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 23 / Lehti 39

6.6. VUNDAMENT Hoone rajatakse madalvundamendile. Kohtvundamendid tehakse monteeritavad või rajatakse kohapeal. Kohtvundamentidesse paigaldatakse ankrupoltide grupid hoone karkassipostide kinnitamiseks ning tarielemendid monteeritavate r/b soklipaneelide kinnitamiseks. Vundamendi taldmikud valatakse kohtbetoonist mark C25/30, keskkonnaklassiga XC2. Pinnasega kokkupuutuvatele soklipaneelide külgedele paigaldatakse hüdroisolatsioon. Hoone kontori osale rajatakse lintvundament. Täpsemalt kirjeldatud konstruktiivse osa projektis, mis koostatakse eraldi osana. 6.7. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID NING

PÕHILISED PIIRDETARINDID, Hoone on projekteeritud monteeritavatest r/b kohtvundamentidest madalvundamendile. Kohtvundamentidele toetuvad kolmekihilised r/b soklipaneelid, paneelide kihid: r/b sisekiht 120 mm, soojustus EPS100 100 mm ja r/b väliskiht 80 mm. Sokli kõrgus põrandapinnast on 300mm. Hoone piirdetarindid – välisseinad on kolmekihilistest monteeritavatest sandwich kergpaneelidest ja klaasfassaadist, katus metallist kandeprofiilidel. Kontori osa põhjapoolse välisukse kohale rajatakse metallist karkassiga klaasist varikatus. Varikatuse täpne lahendus töötatakse välja edasiste projekteerimisstaadiumite käigus. 6.8. TREPID JA REDELID Hoones on 1 kahemarsiline r/b sisetrepp 18 x 172mm x 286mm (korruste vahe 3100mm) ja 1 metallist väline redel, mis on mõeldud katusele pääsuks hooldustööde tegemiseks. 7. ERIMEETMED 7.1. RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID VÄLISKESKONNAS Hoone väliskeskkonda jäävateks raudbetoonkonstruktsioonideks on monteeritavad r/b soklipaneelid. Vundamendikonstruktsiooni ja soklipaneelide valmistamisel arvestatakse antud piirkonna keskkonnatingimustega. 7.2. KESKKONNATINGIMUSED Konstruktsioonide projekteerimisel tuleb arvestada väliskeskkonnas keskkonnaklassidega XC4 ja XF2, siseruumides keskkonnaklassiga XC2. 8. TULEOHUTUSNÕUDED 8.1. ÜLDANDMED 8.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Tuleohutuse osa käesolevas projektis on piiritletud hoone sise- ja välisohutuse tagamisega.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 24 / Lehti 39

8.2. ALUSDOKUMENDID JA LÄHTEANDMED Tuleohutuse alusdokumendiks on hoone põhiplaan, katusekorruse plaan, ruumijaotus, katuseplaan, lõiked ja seletuskiri. 8.2.1. LÄHTEANDMED Tellija lähteülesandes oli projekteeritava hoone maapealse osa aluse pinna suuruseks 970,5m2, milles on 2-korruseline abiruumide osa ja 1-korruseline tööstustuumi ja laoruumi osa. Tööstusruumi osa on mõeldud erinevate söötade segamiseks ja pakendamiseks ning kaalumiseks, laoruumide aga kauba hoidmiseks ja väljastamiseks. 8.2.2. NORMDOKUMENDID

- Ehitusseadustik - Tuleohutuse seadus (Riigikogu 01.04.2021) - Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Majandus- ja taristuministri 01.03.21 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“ - EVS-812-4:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutusnõuded“ - EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ - EVS 812-2:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ - EVS 812-6:2012 +A1:2013+A2:2017„Tuletõrje veevarustus“ - SIM. 18.02. 2021.a määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“ - EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa

1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus“ - EVS 871:2017-“Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused“ - EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ - EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016 „Piksekaitse“ - Siseministri 13.02.2016 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ - EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“ - CEN/TS 54-14:2018 “Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Planeerimise,

paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri “ - EVS 919:2020 „Suitsutõrje” - „Ravila tn 75 krundi ja lähiala detailplaneering“. Töö nr: 04DP50.

8.2.3. OLEMASOLEV OLUKORD Krundil puudub haljastus ja hoonestus. 8.3. TOLEOHUTUSKLASS TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS, TULEKAITSETASE JA

KASUTUSOTSTARVE Tuleohutusklass: TP3 Tuleohuklass: 2 Kasutusviis: VI kasutusviis (tööstus- ja laohooned) Tulekaitsetase: II

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 25 / Lehti 39

Kasutusotstarve: 12519- Muu tööstushoone 8.4. PÕLEMISKOORMUS Tööstuspindadel ja väikestes laoruumides (tulevane firmasisene kontori osa) on põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. 8.5. KORRUSTE ARV Hoonel on 1 maapealne korrus, väikeste laoruumide osas on hoone kahekorruseline, teise korruse pindala on 107,4 m2. Mis on 11,2% hoonealusest pindalast. Vastavalt määruse EVS-812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ punktile 7.4.1 loetakse seda hoonet ühekorruseliseks hooneks. 8.6. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS JA INFOPUNKT Projekteeritut hoonet ümbritseb igast küljest asfaltkattega plats, mis võimaldab rasketehnikaga ligipääsu hoonele. Pääs kinnistule on Ravila tänavalt. Päästemeeskonna infopunkt rajatakse trepikoja seinale C teljel otsepääsuga väljast, mis tähistatakse vastava ohutusmärgiga. 8.7. TULETÕKKSESKTSIOONID, SEKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS JA

KANDEKONSTRUKTSIOONID Hoones on kaheksa tuletõkkesektsiooni, mille moodustavad trepikoda, tehnoruum, erinevad laoruumid ja tööstusruum vastavalt korruste plaanil näidatule. Sektsioonide piirdetarindite tulepüsivus on EI30 ja EI)90 ja uste tulepüsivus on EI30 ja EI45. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõudeid ei esitata. 8.7.1. LÄBIVIIGUD TULETÕKKESEKTSIOONIDEST Kõigi tuletõkke konstruktsioone läbivate läbiviikude tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ette nähtud tulepüsivusajast. Läbiviigud tuleb teostada viisil, mis ei vähenda tuletõkkesektsiooni tule ja suitsu tõkestamise võimet. Läbiviigud tihendatakse tuletõkkevilla, tuletõkkemastiksi või tuletõkkeseguga. Seintest ja põrandatest läbiminekutel ei või torud puutuda vahetult kokku konstruktsiooniga, selleks varustatakse läbiminemisavad kaitsehülsiga. Tuletõkkesektsioonidest läbiminekul konstruktsiooni ja hülsivaheline tühimik täita mittepõleva materjaliga, mille tulepüsivus vastab konstruktsiooni (tarindi) tulepüsivusele. Tuletõkkesektsiooni piiridest läbiminekul jälgida torutootja ettevõtte juhiseid. 8.8. TULETUNDLIKKUS - seinte ja lae tuletundlikkus: B-s1,d0 - põrandate tuletundlikkus: DFL-s1 - välisseinte välispinna tuletundlikkus: B-s1,d0 - katusekatteks on SBS. tuletundlikkus Broof (t1). - kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2, evakuatsiooniteel olevate kaablite puhul Cca-s1,d1,a2. - kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 26 / Lehti 39

- BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; - CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; - DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2. Katuse soojustusmaterjali, mille tuletundlikkus on vahemikus C–E, peab paigaldama nii, et tule levik soojustusmaterjali sees ning ühest tuletõkkesektsioonist teise oleks takistatud. Moodustada võib kuni 800 ruutmeetri suuruseid osi ning katkestus laiusega 500 millimeetrit või enam peab olema tehtud vähemalt A2 tuletundlikkusega materjalist kogu soojustusmaterjali paksuselt. Põlevast materjalist katusekatet tuleb suitsueemaldusluugi umber 0,5 meetri ulatuses kaitsta mittepõleva materjaliga (näiteks 50 mm killustikukiht, tuletundlikkuse klass A1), juhul kui suitsueemaldusluuk ja selle paigaldusviis ei takista katte süttimist. 8.9. TULEOHUPAIGALDISED 8.9.1. TULEKAHJUSIGNALISATSIOON Hoonesse paigaldatakse ATS (automaatne tulekahjusignalisatsioonsüsteem). ATS-i keskseadme kavandatav asukoht on hoone trepikojas siseseina peal. Tulekahjusignalisatsioon paigaldada vastavalt siseministri 07.01.2013 määrusele nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ nõuetele: 1. Keskseade tuleb paigutada kohta, kus:

- näidikud ja juhtimisseadised on kergesti juurdepääsetavad päästemeeskonnale ning omanikule;

- turvavalgustus on valgustihedusega 5 lx ja paigaldatud selliselt, et sildid ja visuaalsed näidud on selgesti nähtavad ja loetavad;

- tausta müratase võimaldab kuulda helisignaale; - ümbritsev keskkond on puhas ja kuiv; - tõenäosus seadmete mehhaanilisteks kahjustusteks on väike; - tõenäosus tulekahju tekkeks on väike ja asukoht on varustatud automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. 2. Kui keskseade koosneb rohkem kui ühest osast, peab iga osa paigutus vastama lõikes 1 sätestatud nõuetele. Keskseadme eri osade vaheline ühendus tuleb kaitsta võimalike mehaaniliste ja tulekahjust tingitud kahjustuste eest ning varustada rikkekontrolliseadmega. Ehitises peab olema üks keskseade, kuhu tuleb koondada kõigi ehitisega seotud eraldiseisvate keskseadmete signaalid. Keskseade või kordusnäitude paneelid peavad olema paigutatud päästemeeskonna sisenemistee (vajadusel ka korruse sissepääsude) juurde. Päästemeeskonna sisenemistee peab olema märgistatud. 8.9.2. TULEKUSTUTID Kustutid paigaldatakse vastavalt nõudele- igasse tuletõkkesektsiooni vähemalt 1 üks 6kg-ne pulberkustuti kustuti 200 m2 kohta. Sisemist tulekustutust veevarustuse normide kohaselt ei ole ette nähtud.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 27 / Lehti 39

8.9.3. TURVAVALGUSTUS Turvavalgustus on projekteeritud evakuatsiooni- ja paanikavältimis- ja riskialavalgustusena minimaalse toimimisajaga vähemalt 1 tund. Kõik evakuatsioonipääsud tähistatakse. Turvavalgustid paigaldatakse põrandast vähemalt 2 m (evakuatsiooniteel 2,1 m ) kõrgusele. Päästemeeskonna infopunkti valgustus 5 lx. Ohtliku tööpiirkonna valgustust ei ole planeeritud. Evakuatsioonivalgustuse täpne lahendus antakse tööprojekti käigus tugevvoolu osas. 8.9.4. PÄÄS KATUSELE Hoone kõrgus on 9,1m. Hoone katusele hooldustööde tegemiseks on projekteeritud väline statsionaarne metallist redel, mis paikneb hoone hoovipoolsel küljel. Katus on madalakaldeline, kalle 6°. 8.9.5. PIKSEKAITSE Hoone teraskarkass maandatakse. Hoonele paigaldatakse piksekaitse, mis lahendatakse täpsemalt põhiprojekti staadiumis. 8.9.6. SUITSUEEMLDUS JA SUITSUTÕRJE PROTSENT Hoones eemaldatakse suits tulekahjujärgselt avatavate uste, tõstuste, akende ja katuslakke paigaldatavate suitsueemaldusluukide kaudu (luukide asukoht on näidatud korruse plaanil ja katuse plaanil). Vastavalt standardile EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 4 arvestatakse suitsueemaldusava efektiivne pind, põlemiskoormuse kuni 600 MJ/m2 korral, 0,5% suitsutsooni põrandapinnast ja ava tööraadius on 10 m. Luukide kaudu suitsuärastuse juhtimine toimub ukse kõrvalt nupust. Igal tsoonil peab üldjuhul olema kaks juhtimispunkti. Juhtimisnupp tuleb tsoonis paigaldada kaitstava ruumi väljapääsu juurde 1,2-1,6 m kõrgusele põrandast ja peab olema tähistatud nähtavalt tekstiga „Suitsutõrje“. Suitsueemaldusluukide varutoide akudega. -Tööstus-laoruumi 01 vajalik efektiivne suitsueemaldusluukide pind on 3,56m2. Projekteeritud on 5 suitsueemaldusluuki efektiivse kogupindalaga 3,85m2. -Laoruumi 02 vajalik efektiivne suitsueemaldusluukide pind on 0,43m2. Projekteeritud on 1 suitsueemaldusluuk efektiivse kogupindalaga 0,77m2. Esimese korruse väikestest laoruumidest (tulevane firmasisene kontori osa) ruumidest eemaldatakse suits läbi põhiruumi uste ja akende kaudu. Teise korruse igas tulevases kontoriruumis on vähemalt kaks avatavat akent suurusega 0,94 m2, mis ületab mitmekordselt nõutud miinimumi, mis on 0,274 x 1,5= 0,41m2.

8.9.6.1. SUITSUTÕRJE KÄIVITUSLAHENDUS JA KASUTUSVIIS Suitsueemalduse käivitustase 2: käsitsi mehaaniline või elektriajamiga. Suitsueemalduse lahendusviis: 1 ja 2. 8.10. TULEOHUTUSKUJAD Tuleohutuskuja ehitistega on vähemalt 8m.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 28 / Lehti 39

8.11. EVAKUATSIOONI LAHENDUS 8.11.1. EVAKUEERUVATE INIMESTE ARV Esimese korruse ja teise korruse pindadelt on maksimaalne eeldatav evakueeruvate inimeste arv 18 ja see jaguneb üheksa evakuatsioonipääsu vahel. Esimese ja teise korruse tulevasest kontori osast on arvestatud 1 inimene iga 10 m2 põrandapinna kohta. 8.11.2. VÄLJUMISTEED JA EVAKUATSIOONIPÄÄSUD Esimese korruse igalt suuremalt pinnalt (välja arvatud abiruumid ja väiksem laoruum) on vähemalt 2 evakuatsioonipääsu. Evakuatsiooniteel olevad tuletõkkeuksed peavad vastama suitsutihedusnõudele s 200. Evakuatsiooniuksed peavad olema seestpoolt võtmeta avatavad. Väljumistee suurim pikkus kontori osas on 8 m. Väiksemast laoboksidest on 1 evakuatsioonipääs, milleks on tõstandukse sees olev tiibuks. Väljumistee maksimaalne pikkus on 15 m. Suuremast tööstus-laoruumist on 3 evakuatsiooni pääsu, milledeks on üks 1200mm laiune tiibuks ja kaks tõstanduste sees olevat tiibust. Väljumistee maksimaalne pikkus on 15 m suuremast tööstus-laoruumist on 23m. Tõstanduste sees olevad tiibuksed peavad olema vähemalt 900 mm laiad ja 2000 mm kõrged. Lävepaku maksimaalne kõrgus 25 mm. Teise korruse kontori osas on võimalik evakueeruda trepikoja kaudu. Hädaväljapääsuks saab kasutada igas ruumis olevaid avatavaid aknaid, akende väljumiskõrgus maapinnast on alla 5,5m. Avatavatest akendest on võimalik evakueeruda päästemeeskonna kaasabil. 8.11.3. TREPIKOJAD Hoonesse on projekteeritud üks evakuatsioonitrepikoda. 8.12. TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Erinevaid tuletõkketsoone läbivate kanalite tuleleviku tõkestamiseks tuleb kasutada tuletõkkeklappe. Kui kanal läbib mitut tuletõkketsooni kasutatakse klappide asemel võimaluse korral tuletõkkeisolatsiooni. Üldjuhul kasutatakse EI tüübikinnitusega tuletõkkeklappe. Tuletõkkeklappidele ei esitata kuumuse isoleerimisvõime nõuet juhul, kui kanali pindala on maksimaalselt 200 cm2 – seega võib kasutada E tüübikinnitusega tuletõkkeklappe. Tuletõkeklappides tuleb kasutada 70°C sulavkaitsmeid, va mehhaanilise suitsueemalduse torustiku tuletõkke klappidel, millel sulavkaitset olla ei tohi. Kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2. Tuletõkkesektsioonidest läbiminekul kasutada tuletõkkeklappe/-mansette. Läbiviigud tihendatakse vastavalt tuletõkke püsivuse astmele. 8.12.1. KÜTTESEADMED Hoonesse väikestesse laoruumidesse (tulevane firmasisene kontori osa) on projekteeritud õhk-vesi soojuspumba baasil vesipõrandaküte. Tööstusruumid jäävad kütteta. Soojuspumba varjestatud välisosa asub teljel E paikneva seina ääres. Soojuspump tuleb paigaldada vastavalt tootja juhendile. Kavandatud kütteseadmete võimsus on alla 25 kW. Kütteseadmed paigaldada vastavalt tootja juhendile.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 29 / Lehti 39

8.12.2. NIMIVOOL Nmivoolu suurus on 32A 8.13. TULETÕRJEVESI Lähimaks tuletõrje veevõtukohaks saab olema eradi projektiga rajatavad vveevõtukohad, mis on nõidatud asendiplaanil. Üks rajatav veevütukoht jääb hoonest ca 38m kaugusele, teine rajatav veevõtukoht jääb hoonest ca 110m kaugusele. on Ravila 73a kinnistul olev veevõtukoht. Veevõtukoht vastab standardile EVS 812 / OSA 6. Vajalik kustutusvee hulk - 10 l/s 3 tunni jooksul peab olema tagatud. 9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 9.1. ÜLDANDMED 9.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesoleva projektiga kavandatakse hoonesisese ja hooneväline veevarustuse ja kanalisatsiooni välja ehitamine. Käesolev seletuskirjaosa käsitleb projekteeritud hoone vee- ja kanalisatsioonivarustuse üldist kirjeldust. Ehitustööde jaoks koostatakse eraldi osana vastavat pädevust onava spetsialisti poolt põhi- ja tööprojektid. 9.2. NORMDOKUMENDID - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee- ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid

- E Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk

- EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

- EVS 932:2017 Ehitusprojekt

- EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded

- EVS 847-3:2013 Veevärk Osa 3 : Veevärgi projekteerimine

- RIL 77-2013 Paigaldusjuhendid plasttorudele vette ja pinnasesse

- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

- EVS 843:2016 Linnatänavad;

- "Joogivee kvaliteedile- ja kontrollinõuded ning analüüsi meetodid"

31.07.2001.a.sotsiaalministri määrus nr. 82;

- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

9.3. LIITUMISTINGIMUSED Väljastatud on Tartu Veevärgi poolt liitumistingimused 24ARE-2-LT-52 Tegnilised tingimused projekteerimiseks:

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 30 / Lehti 39

Veevarustus: - Ravila 79 kinnistu varustada veega Ravila tänava De 225 PE veetorust.

- Projekteerida Ravila tänava De 225 PE veetorustikust sadulühendusega veeühendustoru

kuni Ravila 79 hooneni. Ühendustorule paigaldada sulgeseade (maakraan või maa-alune siiber koos spindlipikenduse ja kapega) kinnistu piirist 0,3 - 1 m väljapoole (tänava alale). Ühendustoru sulgeseade on liitumispunktiks ühisveevõrguga.

- Ühendustoru dimensioneerida kinnistu arvutusliku veevajaduse järgi. Torumaterjalina kasutada PE survetoru. Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile.

- Hoonesse rajada AS Tartu Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm. Veemõõdusõlme paigaldada Taani firma Kamstrup ultraheli kaugloetav veearvesti. AS-le Tartu Veevärk edastada paigaldatud veearvesti KEM kood ehk krüpteerimisvõti (pdf formaadis) koos kasutajatunnuse ja salasõnaga. Enne veemõõdusõlme ei tohi veeühendustorule rajada ühtegi hargnemist.

Reoveekanalisatsioon:

- Vastavalt Altren Projekt OÜ koostatud tööle nr VK2001: „Tartu linn, Ravila ja Vorbuse vahelise piirkonna vee-, sademevee ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt“ on Ravila 79 kinnistu ning selle lähipiirkonna kinnistute reovee eesvooluks Tammevaardi teele ehitatav reoveepumpla.

- Käesoleval hetkel tuleb projekteerida ning teostada reoveekanalisatsioonitorustiku ehitustööd esimese etapi ulatuses.

Esimene etapp: - Esimeses etapis on Ravila 79 kinnistu reovee eesvooluks Ravila tänav T75 kinnistul asuv De 160

PE survekanalisatsioonitorustik. Projekteerida Ravila tänav T75 kinnistule reoveepumpla koos survetorustikuga olemasolevasse De 160 PE survekanalisatsioonitorustikku ning isevoolne kanalisatsioonitorustik reoveepumplast kuni Ravila 79 kinnistutorustiku projekteeritava ühenduskohani tänavatorustikuga. Pumpla projekteerida Ravila tänav T75 kinnistule, Ravila 73a kinnistu piiri lähedale.

- Isevoolne reoveetorustik projekteerida vastavalt Altren Projekt OÜ koostatud eelprojektile (töö nr: -VK2001). Torustik projekteerida eelprojektile vastavate tehniliste parameetritega.

- Reoveepumpla ja survetorustiku dimensioneerib projekteerija. Survetoru materjalina kasutada PE PN10 toru.

- Ühendus- ja Kinnistutorustik:

- Projekteerida ühendus- ja kinnistutorustik Ravila tänav T75 kinnistule projekteeritavast isevoolsest kanalisatsioonitorustikust kuni Ravila 79 kinnistule rajatava hooneni. Ühenduskohaks valida tänavatorustikule projekteeritav kanalisatsioonikaev.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 31 / Lehti 39

- Ühendus- ja kinnistutorustik projekteerida De 160 ning hoone väljundid kuni esimese kaevuni De 110 läbimõõduga torudest. Materjalina kasutada SN8 rõngasjäikusega PVC torusid.

- Torustikule projekteeritavate kaevude vähim lubatud läbimõõt on tänava- ja ühendustorustikul De 560/500 ning kinnistutorustikul De 400/315. Kaev tuleb projekteerida torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Majaühendustorustikul peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev.

- Kinnistu liitumispunkt reoveekanalisatsioonivõrguga jääb tänava-alale, ühendustorule, kuni 1 m väljaspool Ravila 79 kinnistu piiri.

- Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus.

- Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Üldised tingimused:

- Veevärk tagab liitumispunktis veetorustikus normidele vastava veekvaliteedi (Sotsiaalministri 24. 09. 2019.a. määrus nr. 61) ja –surve (min 2 bar).

- Liitumistingimused kehtivad 2 (kaks) aastat alates tingimuste väljastamisest. - Torustike ehitamiseks tuleb liitujal tellida veevarustuse ehitusprojekt ning kooskõlastada

AS-ga Tartu Veevärk, kõigi võrguvaldajatega ja linnainseneriga. - Projekteerija peab taotlema koostatud projektile ehitusloa või ehitusteatise. - AS-le Tartu Veevärk tuleb kõigi kooskõlastustega veevarustuse ehitusprojektist esitada

paberkandjal eksemplar ja digitaalne projekt, mis vastab ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuetele.

- Enne torustike ehitamist tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumistasu suurus määratakse liitumislepingus. Liitumistasu arvutatakse vastavalt kehtivale liitumistasu arvutamise metoodikale.

- Projekti alusel korraldab torustike ehitamise tänaval kuni liitumispunktideni AS Tartu Veevärk. Liitumispunkti asukoht täpsustatakse liitumislepingus.

- Ehitatud torustike kohta tuleb AS-le Tartu Veevärk kohe pärast ehitustööde lõpetamist esitada ehitusgeodeetilisi uurimistöid teostava ettevõtte koostatud teostusmõõdistus (paberil ja digitaalselt).

- Kohe peale krundi liitmist ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga (hoone veemõõdusõlme plommimist ning kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustiku ühendamist liitumispunktidega) peab kinnistu omanik sõlmima AS-ga Tartu Veevärk kliendilepingu. Veetoru maakraani avamine ja teenuse tarbimine enne kliendilepingu sõlmimist on keelatud.

9.4. VEETARVE Kanaliseeritav veetarve on 1,0m3 ööpäevas. 9.5. HOONE KANALISATSIOON- JA VEETORUSTIK Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel järgmistes projektistaadiumites arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus. Hoones paigaldada kanalisatsioonitorud põranda alla. Torud ja ühendused peavad olema rõngasjäikusega SN8. Tagada kanalisatsiooni tuulutus ning puhastamisvõimalused. Puhastuselementidena on ette nähtud puhastusluugid põrandas. Hoonesisene olmekanalisatsioonivõrk monteerida PP/PVC muhviga plastkanalisatsioonitorudest läbimõõduga 32-

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 32 / Lehti 39

110, tulepüsivusklassiga V-1/2. Kanalisatsiooni plasttorud varustada tuletõkkesektsiooni piiril mansetiga, vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Paigaldatavate sanitaarseadmete põhinäitajad kooskõlastada Tellijaga. Trapid peavad olema roostevaba kaanega. Põrandaküttega märgruumides ja saunas peavad olema ujuva haisulukuga trapid. Kanalisatsioonitorude minimaalsed langud: O 50 i≥0,02; O 100 i≥0,01 (toru avatud paigaldusega); voi O 100 i≥0,02 (toru pinnases) Toru miinimumlangude määramisel on toetutud Saksa standardile DIN EN 12056 Torustike paigaldamisel arvestada teiste eriosadega. Montaaž vastavalt RYL 2002-le. 9.6. VEEMÕÕDUSÕLM - Veemõõdusõlm asub üldjuhul tehnoruumis. - Veemõõdusõlm koosneb spetsiaalsest liikuva hülsiga veearvesti kinnitamise kandurist,

täisavaga kuulkraanidest, mudakogujast ja veearvestist. - Veemõõdusõlm tuleb paigaldada hoone toitetorustikupoolse välisseina taha, kus on tagatud

veemõõdusõlmele vaba juurdepääs. Ruum, kus veemõõtja paikneb, peab olema puhas, kuiv ja valgustatud.

- Veearvesti peab olema paigaldatud nii, et selle näitu oleks lihtne lugeda, veearvestit oleks hõlbus vahetada ning et see oleks kaitstud läbikülmumise, kõrgete temperatuuride ja mehaaniliste mõjutuste eest.

- Veearvesti tuleb paigaldada kindlasti horisontaalselt näidikuga ülespoole. - Juhul kui veemõõtjal puudub tagasilöögiklapp, paigutada see viimasest kuulkraanist hoone

poole. - Elektrit mittejuhtivast materjalist torustiku puhul tuleb kandur maandada 9.7. SADEMEVESI Sademeveed juhitakse läbi krundile rajatava sadevee torustiku kinnistu idapoolses servas asuvasse kraavi selliselt, et sademeveed hoone katustelt juhitakse otse läbi krundile rajatavate torude ja restkaevude abil kraavi ning asfalteeritud platsi sademeveed aga läbi õli-mudapüüdja kraavi. Lähitulevikus, Ravila tänava sademevee kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel juhitakse sademeveed sademevete võrku. Sademevee juhtimine naaberkinnistule ei ole lubatud. Kinnistu idapoolses servas asuvast kraavist voolab vesi edasi Ravila tn 77 ja 40 Tartu-Tiksoja tee vahelisel piiril asuvasse kraavi, mis omakorda suundub Tartu-Tiksoja tee aluse truubi kaudu maaparandussüsteemi ehitise Tiksoja eesvoolu (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2102360010540/002). Tiksoja valgala suurus on ~ 729ha. Sademevee vooluhulgad arvutatakse EPN 18.6 „Ühiskanalisatsioonivõrk“ järgi, mille kohaselt võib väiksemate kui 200 ha suuruse ja kuni 15-minutilise kokkuvooluajaga valglate pindmise äravoolu vooluhulkasid arvutada lihtsustatud valemiga ning ei pea kasutama arvutimudelite abi. Sademevett koguvate pindade andmed: -katuse pindala: 950 m² = 0,095 ha -asfalteeritud platsi pindala: 1321 m² = 0,1321 ha

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 33 / Lehti 39

-kinnistu pindala: 9801 m² = 0,9801 ha Q = q * k* A Q- sajuvee arvutusäravool - l/s q - arvutusvihma intensiivsus l/s - ha k - keskmine äravoolutegur A - pinna / valgala suurus - ha Olemasolev arvutuslik sademevee kogus, mis juhitakse kraavi: Kogu kinnistu on kaetud ehituseelselt kruus- või killustikkattega: 0,9801 ha, mille arvutuslik kraavi juhitav sademevee kogus on: Q = 81,2*0,3*0, 9801=23,9 l/s Ehitusjärgne arvutuslik sademevee kogus, mis juhitakse kraavi: Katus: Q = 81,2*1*0,095 = 7,7 l/s Asfaltplats: Q =81,2*0,8*0,1321 = 8,58 l/s Tänavakiviga kaetud ala: Q =81,2*0,7*0,0083 = 0,47 l/s Rajatav haljasala: Q =81,2*0,2*0,1930 = 0,31 l/s Killustikkattega plats: Q =81,2*0,3*0,5501 = 13,4 l/s Pindadelt kokku: 30,46 l/s Arvestades, et kraavi juhitava arvutusliku sademevee kogus muutub maksimaalselt 6,56 l/s võrra, ei näe projekteerija, et see muudaks eesvooluks oleva kraavi hüdraulilist koormust. Suures pildis on muutus väga marginaalne. Isevoolse sademeveekanalisatsioonitoru materjaliks on PE/PP klassiga SN8-SN12 (rõngasjäikus 8-12 kN/m2). Sademeveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 13476-1:2018 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Torustik dimensioneerida valgala vooluhulga järgi. Kaevud projekteerida vähemalt De 400/315 läbimõõduga. Kaev projekteerida torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Restkaevud peavad olema settepesaga. 10- ja enamakohaliste parklate sademevesi tuleb enne ühiskanalisatsiooni juhtimist puhastada kinnistul liiva- ja I klassi õlipüüduris. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Kui kinnistu asfaltplatsi tulevikus laiendatakse, siis tuleb Transpordiametile esitada vooluhulkade hinnang, riigitee kraavide ja truupide seisukorra kirjeldus ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. Ravila tänava ümberehitusel ja täiendava sademevee kogumisel tuleb kinnistul liituda tänava sademeveetorustikuga. 9.8. KASUTUSIGA Veevarustuse süsteemi (va seadmed) minimaalne planeeritud kasutusiga vähemalt 25 aastat.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 34 / Lehti 39

10. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS 10.1. ÜLDANDMED 10.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesolev seletuskirjaosa käsitleb projekteeritud hoone kütte, ventilatsiooni ja jahutuse üldist kirjeldust. Ehitustööde jaoks koostatakse eraldi põhi- ja tööprojektid. 10.1.2. NORMDOKUMENDID -EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”, -EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“, -EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“, -EVS 812-3:2013/A1:2015 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”, -EVS-EN 12831:2003 „Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod”, -EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, -EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine”, -EVS-EN 13779:2007/AC: 2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele”, -EVS-EN 15251:2007/AC:2012 „Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu puhtus, valgustus ja müra”, -EVS 906:2010 Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“, -EVS 916: 2012 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007”, -EVS 860:2915 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”, -LVI RAkMK-00421 Soome ehitustööde määruste kogumik, osa D2. Hoonete sisekliima ja ventilatsioon. Määrused ja juhised 2012 -EVS 843:2016 “Linnatänavad” 10.1.3. VÄLISPIIRETE NORMATIIVSED SOOJUSLÄBIVUSED - Pinnasel põrand 1 U≤0,22 W/m2K - Pinnasel põrand 2 U≤0,32 W/m2K - Välisseinad U≤0,26W/m2K - Katuslagi U≤0,18 W/m2K - Aknad U ≤ 1,1 W/m2K - Uksed U ≤ 1,6 W/m2K - Klaasfassaad U ≤ 1,0 W/m2K Välispiirete geomeetriliste joonkülmasildade soojusläbivused (W/mK) on võetud Majandus- ja taristuministri määrusest nr 58 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika §12. Soojuskadu tarindi liitekoha kaudu ja soojustuse katkestus. Tabel 7. „Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse soojusläbivus“ tabelist. Hoonepiirete infiltratsiooni õhulekkearvuna on kasutatud 3,0 m3/(h*m2) õhurõhkude erinevuse 50 Pa juures. 10.1.4. KÜTTESÜSTEEMIDE JA VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖIGA Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööiga ei tohiks olla vähem kui RT 18 -10922 ja selle alusel projekteerija poolt määratud kasutusead. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide konkreetsete elementide

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 35 / Lehti 39

tööiga määratakse seadmete valmistaja poolt. Küttesüsteemide põhiseadmete arvutuslik eluiga on 20 aastat, suletud konstruktsioonides olevate torustike eluiga aga 50 aastat. Ventilatsioonisüsteemide põhiseadmete arvutuslik eluiga on 20 aastat. 10.2. KÜTE Hoonesse on planeeritud väikestesse laoruumidesse (tulevane firmasisene kontori osa) õhk-vesi soojuspumba baasil vesipõrandaküte, mis lahendatakse eraldi projektiga. 10.2.1. KÜTTETORUSTIK Põrandaküttetorustik ehitada põrandakütte jaoks ette nähtud PEX torust kasutades sama firma toruarmatuuri. Jälgida tootja ettevõtte ettekirjutusi paigaldamisel. Paigaldamisel fikseerida torustiku pikkus, mille järgi tasakaalustada hüdrauliliselt ringid. Võib kasutada ka teisi toru materjale (selleks tuleb Tellijalt saada eelnevalt kokkulepe), torude siseläbimõõt ei tohi olla väiksem projekteeritud torudest. Tagada süsteemi õhustamine läbi kollektorite. Kõikidele kütteseadmete toruühendustele kollektoris paigaldada sulgkraanid suveperioodiks. Süsteemi täitmisel jälgida tootja ettevõtte soovitusi. Kõik küttetorud enne kollektoreid; deformatsiooni vuukide läbiviikudest ja seinte alt läbiminekutest paigaldada hülssi. Küttekehad ühendada läbi sulgarmatuuri. Tagada süsteemi õhutus. Põrandasse paigaldatav küttetorustik tehakse ühendusteta. 10.2.2. KÜTTESÜSTEEM, SEADMED Hoonele planeeritud väikestesse laoruumidesse (tulevane firmasisene kontori osa) õhk-vesi soojuspumba baasil vesipõrandaküte. Mitteeluruumid jäävad kütteta. Soojuspumba välisosa asub teljel C paikneva seina ääres ning siseosa ruumi 22 kohal ja need tuleb paigaldada vastavalt tootja juhendile. Kavandatud kütteseadmete võimsus on alla 25 kW. Kütteseadmed paigaldada vastavalt tootja juhendile. 10.2.3. HOONE LIGIKAUDNE ENERGIAVAJADUS Hoone ligikaudne energiavajadus: 140 kWh/(m²·a). 10.3. VENTILATSIOON Väikeste laoruumide (tulevane firmasisene kontori osa) osas on soojustagastusega ventilatsioon, laoruumides on soojustagastuseta sundventilatsioon värskeõhuklappidega. Ventilatsiooniseadmed ei tohi tõsta ruumides normatiivseid müratasemeid. Ventilatsioonisüsteemides aerodünaamilise müra vähendamiseks kasutatakse mürasummuteid ning ventilatsiooniagregaat paigaldatakse vibroalusele. Ohutorudele paigaldatakse puhastusluugid vastavalt normidele. Kindlasti paigaldatakse puhastusluugid iga tulekaitseklapi juurde. Peale kõikide ventilatsioonisüsteemide montaaži tuleb süsteemid mõõdistada, häälestada ja seadistada. 10.4. JAHUTUS Jahutussüsteem rajatakse hoone väikestesse laoruumidesse (tulevane firmasisene kontori osa). Mitteeluruumide osale jahutust ei projekteerita.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 36 / Lehti 39

11. SIDE Projekteeritud hoonel olemasolev sidevõrk puudub. Käesoleva projekti mahus sidevõrke- ja lahendusi ei projekteerita. Side lahendatakse mobiilse sidevõrgu baasil. 12. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus tagatakse vastavalt liitumislepingule nr 318163. Hoone elektrivarustuse tagab Elektrilevi OÜ. Elektrivarustuse põhiprojekti koostatakse Elektrilevi OÜ tüüptehniliste tingimuste alusel. Koostatakse eraldi teostusjoonis. Tugevvoolu ja nõrkvoolu osa lahendatakse eraldi projektiga, mis koostatakse antud alal pädevate spetsialistide poolt ning kooskõlastatakse võrgu valdajaga. Liitumislepingus on välja muuhulgas toodud, et võrguettevõtja tagab kokkulepitud liitumispunktis liituja nõuetele vastava elektripaigaldise võrguettevõtja võrguga esmakordse ühendamise võimaluse (kokkulepitud läbilaskevõimega võrguühenduse valmimise) hiljemalt 270 päeva peale esimese osamakse laekumist võrguettevõtjale tingimusel, et ka teine osamakse on tasutud arvel märgitud tähtajaks. 12.1. NORMDOKUMENDID - EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; - EVS-HD 60364; EVS-IEC 60364 Ehitiste elektripaigaldised; Madalpingelised elektripaigaldised; - EVS-EN 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood); - EVS-EN 60439 Madalpingelised aparaadikoosted. - Standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - Standard EE10421629-JV ST 5-6:2001 0.4...20kV -Võrgustandard. Osa 6: 0,4 kV kaabelliinid; 12.2. LIIRUMISKILP Olemasolev liitumiskilp asub Ravila 75a kinnistul. Sidevõrguga hoonet ei liideta. 12.3. ELEKTRIVARUSTUS Kasutatav pinge: 220/380v. 32A. Elektrisüsteemi min. kasutusiga 20 aastat. Hoonesisene peajaotuskilp paigaldatakse hoone tehnoruumi maakaabli sisenemiskohas. Hoone toitekaablid tuuakse alates liitumispunktist kuni hoone peakilbini. Kaablid paigaldatakse pinnasesse plasttorusse >1000mm sügavusele, toitekaablina kasutatakse maakaablit AXPK. Elektrivarustuse ühendused projekteeritakse vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja tehnilistele tingimustele. Kilbist väljuvate grupiliinide kaitseks kasutatakse kaitselüliteid. Kilbis asuvad kaitselülitid tehnoloogilistele seadmetele, pistikupesadele, valgustusele. Pistikupesade grupiliinid kaitstakse rikkevoolulülitiga. Kilbi ukse siseküljel peab olema kilbiskeem. Kilbi ees peab olema vaba teenindusruumi 1 m. Välitarbijatele teostatakse toiteliinid kaabliga NYY-J. Tugevvoolu kaabeldus ja nõrkvoolu kaabeldus paigaldada kaablirennidele pinnapealselt (seintele ja lagedele). Täpne kaabliteede asetus määratakse elektrivarustuse eriosa projektis, mis koostatakse eraldi osana antud alal pädevate spetsialistide poolt.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 37 / Lehti 39

Pistikupesade paigalduskõrgus on 0,25- 0,3 m, töölaudade juures paiknevad pistikupesad paigaldatakse 10 – 20 cm tööpinnast kõrgemale ( ca 1,1m kõrgusele). Valgustus projekteeritakse vastavalt tellija poolt aktsepteeritud eskiisjoonistele. Projekt ei hõlma valgusteid. Valgustid valib tellija koostöös sisearhitektiga. Nõrkvoolu pesad paigaldatakse tugevvoolupesade kõrvale eraldi raami sisse. Hoonel 6 W/m² installeeritud võimsus tagab nõutud valgustiheduse. 13. ENERGIATÕHUSUS 13.1. NORMDOKUMENDID -Majandus- ja taristuministri 10.07.2020 määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. -Majandus- ja taristuministri 10.07.2020 määrus nr 58 Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika. -Majandus- ja taristuministri 10.07.2020 määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele. - Ehitusseadustik. Hoone asub tööstusalal, siis Ehitusseadustiku §62 lõige 2 punkt 3 kohaselt ei ole antud hoonel energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatud. Hoone ligikaudne energiavajadus: 140 kWh/(m²·a). 14. EHITUSTEGEVUS 14.1. EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID, JÄRELEVALVE Ehitaja on kohustatud järgima ehitustegevuses kõiki projekteerija ja ehitusjärelvalve jooniseid ning kirjalikke juhendeid, samuti kehtivaid seadusi ja määrusi (näiteks kohaliku omavalitsuse määruste kogu). Samuti omavad seaduslikku jõudu riiklike järelevalveorganite poolt tehtavad ettekirjutused. Vundamendi horisontaal- ja vertikaalsidumise vastavust projektile kontrollitakse enne ehitustegevuse jätkumist, koostatakse vastav akt. Kõik kõrvalekalded kinnitatud projektist fikseeritakse ehituspäevikus ja kooskõlastatakse hoonestaja ja projekti autoriga. Teostatud tööde kohta koostatakse kaetud tööde aktid. 14.2. ÜLDISED DOKUMENDID Ehitustöös juhindutakse järgmistest dokumentidest:

- Maa RYL 2010 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid” - RT-kartoteek, kehtivate teabelehtedega

Tööde teostamisel juhindutakse ka heast ehitustavast. 14.3. EHITUSMATERJALID Kõik ehitusprotsessis kasutatavad materjalid ja tarvikud (näit. betoon, armatuur, jne.) peavad vastama sertifikaatidele ja muudele nende omadusi kindlaksmääravatele dokumentidele. Materjalide asendamine analoogidega, mille näitajad ei vasta täielikult esialgselt ettenähtule, tuleb kooskõlastada nii tellija kui projekteerijaga.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 38 / Lehti 39

14.4. MATERJALIDE KVALITEETNÕUDED Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentides peab olema märge, mille põhjal materjali kvaliteet on kontrollitav, või tuleb need andmed teatada mingil muul viisil. Kui vajalikku materjali ei ole dokumentides konkreetselt määratud, näiteks tootenimetust või standardit mainides, siis esitatakse materjali näide kooskõlastamiseks enne kõne all oleva materjali hankimist. 14.5. EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE JA UTILISEERIMINE Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemine ja utiliseerimine peab toimuma vastavalt omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Järgnevalt on välja toodud olulisemad punktid ehitusplatsil tekkivate jäätmete kogumise ja utiliseerimise kohta. 14.5.1. EHITUSJÄÄTMED Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine). 14.5.2. JÄÄTMETE KOGUMINE LIIGITI Ehituspraht tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:

- puit - kiletamata paber ja papp - metall (eraldi must- ja värviline metall) - mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne) - raudbetoon- ja betoondetailid

14.5.3. JÄÄTMETE ÜLEANDMISE KORD Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 14.6. PAKENDID, TRANSPORT, LADUSTAMINE EHITUSEL Materjalid ja tooted peavad transportimise ja vaheladustamise ajal olema kindlalt kaitstud. Pakendil peab olema märge selle sisust. Lahtistena kohaletoimetatavate materjalide hulk, liik ja kvaliteet peavad olema märgitud saatedokumentides. Materjalide kohaletoimetamisajad tuleb viia kooskõlla ehitusgraafikuga. Ehitusmaterjale tuleb hoida ja ladustada selliselt, et nende kvaliteet ja väljanägemine ei halvene. Materjalide ja toodete ladustamisel võetakse arvesse igale ainele või tootele vajalikud tingimused, järgides valmistaja või edasimüüjate juhiseid. Kohe, kui materjalid või tooted saabuvad objektile, peab objektijuht kontrollima nende välimust, võimalikke puudusi ja transpordikahjustusi visuaalsel vaatlusel. Leitud kahjustuste, vigastuste või muude puudujääkide teatamise eest vastutab materjalide tellija. Reklamatsioonidest teavitatakse materjalide kohaletoimetajat.

Töö nimetus: Tööstushoone Arhitektuur-ehituslik eelprojekt Aadress: Tartu linn, Tartu linn, Ravila 79 Töö number: AD-0202/22 Koostatud: 02.02.2022

Vastutav arhitekt Eneli Markvart, AD Projekt OÜ Projekteeris: Jaan Prost-Kängsepp, AD Projekt OÜ

Leht 39 / Lehti 39

14.7. EHITUSVAHENDID JA MEETODID Töötsooni piirile ja ohtlikesse kohtadesse tuleb välja panna vastavad hoiatussildid ja liikumistõkked. Töökaitsetingimused peavad alati olema täidetud, kasutama peab kvalifitseeritud tööjõudu.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Raekoja plats 1a

50089, Tartu, Tartu maakond

Teie 06.02.2025 menetlus nr 343734

Meie 12.02.2025 nr 7.1-2/25/15665-4

Tartu linnas Ravila tn 79 kinnistu ehitusloa

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonnas Tartu linnas Ravila tn 79

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 343734).

Kinnistu (katastritunnus 79502:001:0020) asub riigitee nr 40 Tartu-Tiksoja km 5,42-5,6

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse tööstushoone ehitamiseks ja piirdeaia ning kahe elektriautode laadimispunkti

rajamiseks. Ehitusloa aluseks on tööstushoone arhitektuur-ehituslik eelprojekt (peaprojekteerija

AD Projekt OÜ, töö nr AD-0202/22).

Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Piirdaia soovitame rajada ca 0,5 m kinnistu piirist sissepoole, et oleks välistatud selle

rajamine naaberkinnistule Ravila tänav T79. Ravila tänav T79 kinnistu (katastritunnus

79301:001:0619) on Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekti kohaselt perspektiivse

kergliiklustee kinnistu.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. AD0202_EP_AA-3-00_v07_seletus 2. AD0202_EP_AS-4-01_v07_asendiplaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]