Toimepidevuse tagamise korra kinnitamine

1

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

veebruari 2025

käskkirjaga nr 13

TOIMEPIDEVUSE TAGAMISE KORD

1. Eesmärk

Tagada Ravimiameti (RA) teenistujate ja varade kaitse ning kriitiliste teenuste osutamine

ohu- ja kriisiolukordades.

Käesolev kord ei hõlma kommunikatsioonikriisi ega ravimite, meditsiiniseadmete ja

inimpäritolu materjali ohutuse, kvaliteedi või kättesaadavusega seonduvaid kriise

(käsitletakse tööjuhendis RO-122 Ohutusalane kriis).

Käesolevat korda täiendavad Sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala kriisireguleerimise

protsess ning selle lisad.

2. Mõisted

2.1. Hädaolukord – Hädaolukorra seaduse kohaselt sündmus või sündmuste ahel või

elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab

suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa

teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende

kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat

juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Käesolevas korras käsitletud ka kui kriis või kriisiolukord.

2.2. Hädaolukorra oht - olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu

põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse

häire võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks.

2.3. Eriolukord – Vabariigi Valitsuse meede hädaolukorra seaduse mõistes.

2.4. Erakorraline seisukord – Riigikogu meede erakorralise seisukorra seaduse mõistes.

2.5. Sõjaseisukord – Riigikogu või Vabariigi Presidendi meede riigikaitse seaduse mõistes,

rakenduvad riigikaitseliste töökohustustega ametikohad.

2.6. Toimepidevus – järjepideva tegutsemise suutlikkus tava-, ohu- ja kriisiolukordades.

2.7. Valmidusaste – suutlikkus saavutada valmisolek kavandatud ülesande täitmiseks.

2.8. Objektikaitse hoone, ruumide ja vara turvalisuse tagamine.

2.9. Kriisireguleerimine - meetmete süsteem, mis hõlmab kriisiolukorra ennetamist,

kriisiolukorraks valmistumist, kriisiolukorra lahendamist.

2.10. Kriisistaap – RA juhtkond ja vajadusel teised kaasatud teenistujad.

2.11. Kriitiline teenus – teenus, mille osutamise läbi toetab RA riigi põhifunktsiooni

või elutähtsa teenuse tagamist.

2

2.12. SITIKAS (Situatsiooni Informatsiooni Kogumise ja Analüüsimise Süsteem) –

Riigikantselei hallatav riigikaitse- ja julgeolekuvaldkonna keskne koostööplatvorm, mille

abil saavad asutused omavahel infot edastada ning vajadusel turvaliselt suhelda.

2.13. Teenuse häire – takistus, mille tõttu osutatakse teenust osalises mahus.

2.14. Teenuse katkestus – teenuse osutamise lakkamine.

2.15. Teenuse osutamise tase – miinimummäär, millele vastavalt tuleb teenust

osutada igas olukorras, sh kriisiolukorras.

3. Toimepidevuse tagamise üldised põhimõtted Ravimiametis

3.1. Toimepidevuse tagamise erinevad astmed on kirjeldatud allolevas tabelis ja Lisas 1:

TOIMEPIDEVUS TAGATUD OHT HÄIRITUD KATKENUD

VALMIDUSASTE “ALFA”

TAVAPÄRANE

“BRAVO”

TÕSTETUD

“CHARLIE”

KÕRGENDATUD

“DELTA”

TÄIELIK

OBJEKTIKAITSE OHUTASE

“ROHELINE”

OHUTASE

„KOLLANE“

OHUTASE

„ORANŽ“

OHUTASE

„PUNANE“

Kriisiolukorra oht Puudub Madal riskiklass Keskmine

riskiklass

Kõrge riskiklass

Struktuur Tavapärane

juhtimine

Tavapärane

juhtimine +

kriisistaap

Tavapärane

juhtimine +

kriisistaap

Kriisistaap +

vajadusel RA

riigikaitselise

töökohustusega

ametikohad

Asukoht Tartu ja Tallinna

kontor (kõik

töökohad)

Tartu ja/või

Tallinna kontor

(kõik töökohad),

kodukontor

Tartu kontor (kuni

30 töökohta) või

kodukontor

Tartu kontor

(kuni 5

töökohta) või

kodukontor

Teenuste tagamine Kõik teenused

tagatud

Kõik teenused

tagatud või

häiritud mõni

üksik teenus

Kriitilised teenused

tagatud

Prioriteetsed

kriitilised

teenused tagatud

Olulise

tegevusvõime

katkestuse kestus

Kuni 2h Kuni 8h Kuni 72h Üle 72h

Kriisi-

kommunikatsioon

Pole vajalik SITIKAS

kohustuslik,

muu

vajaduspõhine

SITIKAS

kohustuslik,

muu regulaarne

SITIKAS

kohustuslik,

muu regulaarne

3

3.2. Kriisiolukorra ohud võivad olla:

3.3. Juhised kriisiolukorra ohtude lahendamiseks on kirjeldatud Lisas 2,

Infoturvapoliitikas, Laboris töötamise ohutusjuhendis ja Tulekahju korral tegutsemise

juhendites.

3.4. Kriisiolukorra ohtude kaardistuse ja riskide maandamise meetmete, sh RA valmisoleku

ja õppuste vajaduse hindamise korraldab kvaliteedijuht kord aastas. Riskide hindamise

aluseks on Riskide haldamise kord. Riskide hindamise tulemused ja ennetamise või

maandamise meetmed on toodud Riskiregistris.

3.5. Riskide hindamise tulemuste, esinenud ohu- või kriisiolukordade analüüsi ja läbitud

õppuste tagasiside alusel korraldab kvaliteedijuht seonduvate RA tööjuhendite, kordade

ning eeskirjade uuendamise.

3.6. Õppuste läbiviimise alused on üldjuhul järgnevad:

Kõrge riskiklass Keskmine riskiklass Madal riskiklass

Tulekahju Tehnilised katkestused:

 Elekter

 Side

 Kütte/jahutussüsteem

Labori seadmete või ainetega

seotud õnnetus

Tehnilist laadi rikked:

 Veevarustus

 Kanalisatsioon

 Turva- ja nõrkvoolusüsteemid

Looduslikud ohud:

 (Lume)torm, äike, kuumalaine, jää

Füüsiline rünnak:

 Relvastatud rünne

 Pantvangi võtmine

 Plahvatus

Varavastased intsidendid:

 Vandalism

 Vargus

 Sissetung ruumidesse

Ähvardused:

 Pommikahtlane ese

 Pommiähvardus

Andmekaotus, andmeleke Küberrünnak Õngitsuskiri

Pandeemia Endeemia Teenistuja haigestumine

Õppuse

nimetus

Liik Sagedus Osalejad Korraldaja

(RA kontakt)

Tulekahju- ja

evakuatsiooni-

õppus

Testõppus 1 kord

aastas

Kõik RA teenistujad Tartu Ülikool – Tartu

kontor (haldusspetsialist);

RKAS - Tallinna kontor

(haldusspetsialist)

Enesehindamine

ja partner-

kokkulepete

kontroll

Ülevaatus 1 kord

3a

jooksul

Juhtkond RA Siseministeeriumi

juhiste alusel

(arendus- ja

haldusosakond)

Kriisiõppus Lauaõppus vm 1 kord

3a

jooksul

RA korraldatud õppuse

puhul: juhtkond,

büroode juhid,

haldusspetsialist,

töökeskkonnaspetsialist

riigikaitseliste

töökohustustega

ametikohad

Osalus SoM haldusala

õppustel või RA

korraldatud õppusel

kaasates nt

Sisekaitseakadeemia vm

välise partneri

(arendus- ja

haldusosakond)

4

4. Kriisiaegsed rollid, töö- ja ametikohad

4.1. Kriisiolukorra Ravimiametis kehtestab peadirektor ja kutsub kokku

kriisireguleerimiseks vajaliku isikkoosseisu (kriisistaabi) või määrab selleks kriisijuhi.

4.2. Kriisirollide ja riigikaitselise töökohusega ametikohtade täitmise üldiseks nõudeks on

valdkondlik kompetents ning käesolevas juhendis ja Kommunikatsioonijuhendis

toodud teadmised kriisijuhtimisest. Kriisijuht ja tema asendaja(d) peavad lisaks olema

varasemalt läbinud kriisiõppuse.

4.3. Kriisistaabi töövahenditeks on sülearvutid, mobiiltelefonid, vajadusel ja võimalusel ka

videokonverentsiseadmed, kontoritarbed, sõiduvahendid vm.

4.4. Kriisistaabi volituseks ja kohustuseks on võtta vastu kõik meetmed kriisi

reguleerimiseks. Otsused võetakse vastu arutelu käigus. Konsensuse mittesaavutamisel

või äärmiselt ajakriitilise tegutsemise vajadusel võtab otsused vastu kriisijuht.

4.5. Kriisistaabi isikkoosseis, rollid ja töökorraldus lähtuvad kriisi olemusest ja ulatusest.

Üldjuhul võivad need olla järgnevad:

Kriisistaabi ülesanded (vt ka Lisa 3. Kriisistaabi kokkulepete kontroll-leht) :

 leppida kokku sidekanalites, omavaheliste kontaktide viisis ja sageduses; korraldada

kriisi võimaliku mõju, ulatuse ja kestvuse minimeerimiseks vajalikud tegevused;

 korraldada kriisistaabi koosseisu asendatavus ja vajadusel ööpäevaringne kaetus,

lisapersonali kaasamine, kiirväljaõpe, puhkuselt tagasikutsumine, tavapärasest erinev

tööaeg või tööülesanded;

 kaasata vajalikud partnerid ja eksperdid;

 tagada kriisikommunikatsioon ja regulaarne infovahetus huvipooltega;

 määrata kontaktametnik, kes vajadusel läkitatakse teise asutuse või selle staabi juurde,

et tagada omavaheline teabevahetus ja koordineerimine;

 otsustada vajadusel RA asukohast evakueerumine, ajutine asukohale juurdepääsu

keelamine, teise asukohta kolimine vm.

 lähtuda regionaalse või üleriigilise kriisi (kriisiolukord, eriolukord, erakorraline

seisukord, sõjaseisukord) korral Vabariigi Valitsuse või vastava kriisikomisjoni

korraldustest;

 dokumenteerida kriisiga seonduvad olulised asjaolud, sh Kommunikatsioonijuhendi

Lisas 2 toodud vormil Kriisi (ohuolukorra) raport ja säilitada

S:\SAMyld\Kriisid\Toimepidevus;

 kriisijärgselt hinnata kriisiga toimetulekut, korraldada vajalikud analüüsid ja

jätkutegevused.

Roll Vastutab Asendab Vajadusel kaasatud

Kriisi juhtimine Peadirektor või tema

poolt määratud kriisijuht

Peadirektori asetäitja

Riigikaitseliste ülesannete

täitmine

Peadirektor BPO juhataja JO SVB juhataja

Väliskommunikatsiooni

korraldamine, sh meedia,

sotsiaalmeedia, huvipooled

Kommunikatsiooni-

nõunik

Kommunikatsiooni-

nõunik

Kõneisik(ud)

Sisekommunikatsiooni

korraldamine

Kommunikatsiooni-

nõunik

Kommunikatsiooni-

nõunik

5

Infosüsteemide tagamise

koordineerimine (koostöös

TEHIKuga)

Arendus- ja

haldusosakonna juhataja

Peadirektori asetäitja

RA kriitiliste teenuste sisuline

tagamine

Osakonnajuhataja(d) Vastavalt RA

asendusskeemile

Teised teenistujad

Haldusteenuste tagamine, sh

lepinguliste partneritega

Arendus- ja

haldusosakonna juhataja

Haldusspetsialist Sekretär

Juriidiliste küsimuste

lahendamine

Õigusosakonna juhataja Õigusnõunik

Personalivajaduse tagamine Peadirektori asetäitja Osakonnajuhataja(d) Personalispetsialist

Eelarveliste vahendite

tagamine

Finantsjuht Finantsspetsialist Finantsspetsialist

Kriisijuhtimist toetav

administreerimine, sh

kriisimeeskonnale vajaliku

töökeskkonna loomine,

töövahendite tagamine, kriisi

dokumenteerimise

korraldamine jm

Arendus- ja

haldusosakonna juhataja

Haldusspetsialist Sekretär,

dokumendihalduse

spetsialist,

kvaliteedijuht

RA valmisoleku

raporteerimine (rakenduses

SITIKAS)

Kommunikatsiooni-

nõunik

Kommunikatsiooni-

nõunik

Kvaliteedijuht

5. Kriisiaegsed esmatähtsad ülesanded

5.1. Esmatähtsad kriisiaegsed ülesanded tulenevad RA eesmärkidest ja nende olulisusest

rahva tervise tagamisel, samuti RA rollist riigikaitselistes ülesannetes ja elutähtsate

teenuste toetamisel.

5.2. RA kriitilised teenused on:

 Loa taotlemine või tarneraskuse ajal Ravimiameti algatusel andmine müügiloata ravimi

turustamiseks;

 Ravimite ja teiste eriluba nõudvate kaupade (sh rakud, koed ja elundid ning

narkootilised ja psühhotroopsed ained) sisse- ja väljaveo lubade taotlemine;

 Ravimite tarneraskusest teavitamine;

 Meditsiiniseadmete tarneraskustest teavitamine;

 Vere ja kriitilise tähtsusega rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise

tegevusloa taotlemine;

 Loa taotlemine meditsiiniseadme vastavushindamismenetlusest erandi tegemiseks.

5.3. RA kriitilised tugitegevused on:

 Arvete esitamine ja tasumine;

 Kommunikatsioon;

 Palga maksmine;

 Töövahendite ja töökohtade tagamine.

6

5.4. Kriitiliste teenuste ja tugitegevuste tagamiseks vajalikud ressursid on: personal,

hooned ja ruumid, elektriga varustatus, mobiilside teenus, andmesideteenus,

elektrooniline isikutuvastamine ja digiallkirjastamine, makseteenus, IT-seadmed,

infosüsteemid, andmed ja teave.

5.5.1 Lühiajaliseks elektrikatkestuseks on võrgu- ja laboriseadmed varustatud

UPSidega, mis tagavad pideva ühenduse ka üleminekul generaatori toitele.

Generaatorit haldab Tartu Ülikool, toide on tagatud 10-12 tunniks.

5.5.2 Pikemaajalise elektrikatkestuse korral on võimalik kasutada akujaama (haldab

haldusspetsialist), mis aitab katta ühe sülearvuti ja kuvari energiavajaduse kuni

30h. Internetiühenduse alternatiiviks on Starlink seade (haldab TEHIK).

5.5.3 Läbipääsusüsteemi puldid toimivad elektriühenduse katkemisel akude pealt ca

24 h juhul, kui uksed on suletud asendis, liikumisel võib see aeg olenevalt

intensiivsusest lüheneda 4-8 tunnini. Kui akud on tühjenenud, tuleb ruumidesse

pääsemiseks helistada haldusspetsialistile või Tartu Ülikooli valvekeskuse

telefonile ja paluda võtmega ukse avamist.

5.5.4 0-korruse kaldteel sissepääsuuksest paremal asuvad liivakotid, mida saab

vajadusel kaldteele paigutada, nt äärmuslike ilmastikuolude korral veekahjude

minimeerimiseks.

5.5. Kriitiliste teenuste osutamise tase ja häire või katkestuse lubatud aeg on kirjeldatud

taasteplaanides (S:\SAMyld\Kriisid\Toimepidevus) ja partneritega sõlmitud

teenuslepingutes.

6. Kriisiaegne teavitus

6.1. Asutusevälise kriisiteabe vastuvõtmiseks on RA veebilehel avaldatud 24/7

kriisikontakt (tel. 5333 7302).

6.2. Huvipoolte (teenistujad, kliendid, partnerid, tarnijad, press) kriisiaegseks teavituseks

kasutatakse kriisi- ja koostöökontakte.

6.3. Kriisikontaktide on paberkandjal kättesaadavad peadirektori ja sekretäri eksemplaris.

6.4. Kriisikontaktide paberkandjal ülevaatuse ja vajadusel uuendamise korraldab sekretär

vähemalt kord aastas (detsember).

6.5. Kriisikontaktid asuvad S:\SAMyld\Kriisid\Toimepidevus\Kontaktid ja siseveebis.

Koostöökontaktide haldamine toimub järgnevalt:

Huvipool Kontaktandmete asukoht Haldab

RA teenistujad

SAP andmebaas

Personalispetsialist

Apteegiteenuse

osutajad

S:\SAMyld\!RAVIMIKAITLEJATE

ANDMED

Järelevalveosakonna

(JO) inspektsioonibüroo

(IB) spetsialist tegevuslubade alal

Ravimite tootjad

Ravimite hulgimüüjad

7

Kliinilise uuringu

sponsorid

S:\SAMyld\ML aadressid Müügilubade osakonna

(MLO) kliinilise

hindamise büroo (KLB)

spetsialist kliiniliste uuringute

taotluste administreerimise alal Ravimite müügilubade

hoidjad

Samtrack 2:

https://samtrack.tehik.ee/organisations

MLO

Article 57 Product Data (hum)

https://www.ema.europa.eu/documents/other/article-57-product-

data_en.xlsx

Union Product Database (vet)

(https://medicines.health.europa.eu/veterinary/et)

Vere, rakkude,

kudede, elundite

käitlejad

S:\Bioloogiliste preparaatide

osakond\RKE;

S:\Bioloogiliste preparaatide

osakond\VERI;

https://webgate.ec.europa.eu/eucoding/

reports/te/index.xhtml

Bioloogiliste

preparaatide osakonna

spetsialist vere,

verekomponentide, rakkude,

kudede ja elundite alal

Erialaseltsid S:\SAMyld\ML aadressid\Erialaseltsid Sekretär

Erialaseltsid (vet) MLO KLB spetsialist veterinaarravimite alal

Partnerid, sh

Sotsiaalministeerium jt

riigiasutused

S:\SAMyld\!RAVIMIKAITLEJATE

ANDMED\Asutuste kontaktid.xlsx

Sekretär

Meditsiiniseadmete

tootmise ja

levitamisega seotud

ettevõtjad Eestis

https://msa.sm.ee/est/register/asutus

/?

MSO

Meditsiiniseadmete

ohuteatiste,

tarneraskuste saajate

nimekiri

TTO-de list MSO spetsialist

6.6. Teenistujatele informatsiooni edastamise kanalid võivad olla: e-post, telefon (kõne või

SMS), siseveeb, elektrooniline suhtluskanal (MS Teams), suuline teavitus vm. Sobiva

kanal valitakse sõltuvalt teabe kiireloomulisusest ning tehnilisest võimekusest

6.7. Viivitamatut edastamist nõudvad teated edastatakse esmajärjekorras telefoni (kõne

ja/või sõnumina) teel. Sõnumite ette lisatakse märksõna „KRIIS“ ja vastav

valmidusaste („BRAVO“, „CHARLIE“, „DELTA“).

6.8. Kriisistaap ja riigikaitselise töökohustusega ametikohad kasutavad omavahel info

edastamiseks vajadusel lisaks suhtlusrakendust Signal, tavapärase internetiühenduse

katkemisel Starlink ühendust.

6.9. Kui sidesüsteemid ei tööta või nende kasutamine ei ole otstarbekas, teavitatakse

teenistujaid vahetult suuliselt. Info jagamise füüsiline kontaktpunkt asub sekretäri

töölaua ees (RA Tartu kontoris). Kui ruumides viibimine ei ole võimalik, asub info

jagamise füüsiline kontaktpunkt hoone taga parklas (RA Tartu kontoris) või hoone ees

kõnniteel (RA Tallinna kontoris).

8

6.10. Teenistujate lähedaste teavitamise vajaduse korral pöördub personalispetsialist

teenistuja poolt Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (RTIP) määratud kontaktisiku poole.

Kui teenistuja RTIPis kontaktisikut määranud ei ole, saab teenistuja isikukoodi alusel

küsida Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) edasised kontaktid ja juhised.

6.11. Meediasuhtlus toimub vastavalt Kommunikatsioonijuhendile.

9

Lisa 1. RA valmidusastmed ja objektikaitse ohutasemed

Kirjeldus Vajalikud tegevused

Valmidusaste

„ALFA“

Tavapärane

valmidus

 Tavapärane tegutsemine ja juhtimisstruktuur

 Kontaktide, andmebaaside ja juhendite ajakohasena

hoidmine

 24/7 kriisikontakti tagamine

Objektikaitse

ohutase

„ROHELINE“

Risk puudub

Tava turvameetmed:

 Lähtumine sisekorraeeskirjast

 Läbipääs personaalse kiipkaardiga või võtmetega

lukustatud ustega

 Paanikanupu tagamine sekretäri töökohal

 Videovalve (Nooruse 1 väliste sissepääsude juures)

Personali

varustatuse tase „A“

Tavapärane

Personali liikumise

juhis „1“

Piiranguid ei ole

Kirjeldus Vajalikud tegevused

Valmidusaste

„BRAVO“

Tõstetud

valmidus

 Tavapärane tegutsemine ja juhtimisstruktuur

 Kriisistaabi informeeritus ja valmisolek

 Olukorra tõsiduse ja ulatuse hindamine

 Meetmed olukorra kiireks lahendamiseks ja kriisi

ennetamiseks

 RA teenistujate vajaduspõhine kaasamine

 Huvipoolte vajaduspõhine teavitamine

 Raporteerimine SITIKAS

Objektikaitse

ohutase

„KOLLANE“

Madal risk

Valmisolek turvameetmete tugevdamiseks:

 Valmidus külastajate täiendavaks kontrolliks

 Vajadusel sissepääsu piiramine

 Vajadusel teenistujate kodukontorisse suunamine

Personali

varustatuse tase „B“

Vajadusel isikukaitsevahendite tagamine kõigile

teenistujatele

Personali liikumise

juhis „1“

Piiranguid ei ole

10

Kirjeldus Vajalikud tegevused

Valmidusaste

„CHARLIE“

Kõrgendatud

valmidus

 Tavapärane tegutsemine ja juhtimisstruktuur

häiritud

 Kriisistaabi rakendumine

 Vajadusel asutuse töö ümberkorraldamine kriitiliste

teenuste tagamiseks

 Raporteerimine SITIKAS

Objektikaitse

ohutase „ORANŽ“

Keskmine

risk

Tugevdatud turvameetmed:

 Kõigi külastajate ja teenusepakkujate kontroll

 Kõigi teenistujate kodukontorisse suunamine

Personali

varustatuse tase „C“

Vajadusel joogivee, toidu ja isikukaitsevahendite tagamine

kriisistaabile

Personali liikumise

juhis „2“

Vajadusel evakueeruda

Kirjeldus Vajalikud tegevused

Valmidusaste

„DELTA“

Täielik

valmidus

 Tavapärane tegutsemine ja juhtimisstruktuur

katkenud

 Kriisistaabi pidev töö

 Vajadusel asutuse töö ümberkorraldamine

prioriteetsete kriitiliste teenuste tagamiseks

 Raporteerimine SITIKAS

Objektikaitse

ohutase „PUNANE“

Kõrge risk  Vajadusel juurdepääsu piiramine

Personali

varustatuse tase „C“

Vajadusel joogivee, toidu ja isikukaitsevahendite ning teki

ja padja tagamine kriisistaabile.

Personali liikumise

juhis „2“

Vajadusel evakueeruda

11

Lisa 2. Kriisiolukordades tegutsemise juhised

2.1 Tegutsemine tulekahju korral

Tegevus Kirjeldus

Hoones

viibivate

inimeste

teavitamine

 Inimeste teavitamine tulekahjust toimub üldreeglina ATSi poolt käivitatava

alarmiga. ATS tulekahjuhäire korral peavad kõik teenistujad vaatama häire

võimaliku põhjuse avastamiseks oma asukoharuumis ringi, tulekahju ilmingute

(leegid, suits, pragin) korral teavitama teisi ohust ja vajadusel andma suulise

korralduse evakuatsiooni alustamiseks.

 Kui ATS ei ole tulekahju korral käivitunud, kasutatakse teavitamiseks käsitsi

lülitatavaid tulekahjunuppe. Iga teenistuja, kes avastab tulekahjule viitavaid

ilminguid, peab koheselt vajutama ATSi käsiteadustit (punane karp seinal).

 Kui käsitsi lülitatavate nuppude abil alarmid ei käivitu, teavitatakse inimesi

suuliselt või telefoni teel.

Häire-

keskuse

teavitamine

 Olenemata ATSi käivitumisest või mittekäivitumisest, tuleb tulekahju korral kohe

helistada hädaabinumbrile 112.

 Hädaabinumbrile saab helistada:

- lauatelefonilt;

- Ravimiameti üldtelefonilt 7 374 140, mis on generaatori toitel ja ühendatud

telefonivõrguga ning võimaldab kasutada seda hädaabitelefonina ka siis, kui

elekter ruumides puudub;

- mobiiltelefonilt sim-kaardiga ja sim-kaardita;

 NB! Hädaabikõnede tegemiseks ei saa kasutada Skype´i.

 Hädaabinumbrile 112 helistades ütle rahulikult, lühidalt ja täpselt:

- MIS JUHTUS Kirjelda ohtu või õnnetust.

- KUS JUHTUS Ütle aadress või võimalikult täpne teejuhatus.

- KAS KEEGI ON VIGA SAANUD JA KAS KELLEGI ELU ON OHUS

Kirjelda nende seisundit.

- OMA NIMI JA TELEFONINUMBER, MILLELT HELISTAD Vajadusel

helistatakse lisainfo saamiseks tagasi.

 Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks päästekorraldajalt loa saanud. Pärast

teate edastamist ära lülita telefoni välja. Järgi Häirekeskuselt saadud juhiseid.

 Kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest uuesti

Häirekeskusse.

Esmaste

tule-

kustutus-

vahendite

kasutamine

 Esmaseid tulekustutusvahendeid võib kasutada tulekahju algfaasis.

 Kõikidel tulekustutitel on peal silt juhendiga. Pealdisel on kirjas, kuidas

kustutit kasutada ning milliseid materjale võib iga konkreetse kustutiga

kustutada.

 Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need ei ole voolu all.

 Kui esmaste tulekustutusvahenditega ei ole tuld võimalik kustutada, evakueeru

kiiresti hoonest.

 NB! Labori ruumides hinda tule- ja plahvatusohtlikest ainetest või

gaasiballoonidest tulenevat plahvatusohtu.

12

2.2 Evakueerumine tulekahju korral

Tegevus Kirjeldus

Evakuatsiooni

algatamise

korraldus

 Üldevakuatsiooni algatamise korralduseks on: ATS häiresüsteemi rakendumine

või suuline korraldus evakuatsiooni alustamiseks.

 Igal teenistujal on kohustus evakuatsiooni korraldust saades alustada koheselt

evakueerumist ning võimalusel aidata teistel isikutel evakueeruda.

 Evakueerumisel tuleb jälgida tähistatud evakuatsiooniteid. Liftide kasutamine on

keelatud.

Põhireeglid  Tegutse enda ja teiste elu ohtu seadmata.

 Teavita teisi hoones olijaid ja käsi evakueeruda.

 Anna infot kohalesaabunud päästjatele.

Käitumine

evakueerumisel

 Säilita rahu, võimalusel võta kaasa mobiiltelefon ja hädavajalikud isiklikud asjad.

 Evakueerumisel suitsu täis ruumist hoidu madalale (käpuli), kuna madalal on

õhus vähem mürgiseid põlemisjääke.

 Liigu väljapääsude poole rahulikult.

 Koridorides liigu hanereas. Liikudes pimedas koridoris, hoia ühe käega kontakti

seinaga.

 Evakuatsiooniteel oleva ohu (hapnikupuudus vm evakuatsiooni käigus tekkiv

situatsioon) korral muuda vajadusel liikumissuunda ning kasuta teist

evakuatsiooniteed või hädaväljapääsu.

 Evakuatsiooniteel olevast ohust teavita pärast hoonest väljumist tuleohutuse eest

vastutajat, vahetut juhti või peadirektorit.

 Kui evakuatsiooniteed ei ole võimalik kasutada, kasuta hädaväljapääse.

Tulekahju

leviku

piiramine

 Väljumisel ruumist sulge võimalusel uksed, aknad, lülita välja ventilatsioon,

kliimaseade ja seadmed, mis ei ole ette nähtud järelevalveta tööks.

 Liikudes evakuatsiooni ajal mööda evakuatsiooniteid, sulge enda järel uksed.

Hanerivis liikudes sulgeb ukse viimane.

 Evakueerumise järgselt sulge hoone sissepääsude uksed neid lukustamata.

Kui ei ole

võimalik suitsu

ja kõrge

temperatuuri

tõttu

evakueeruda

 Jää oma ruumi või sisene lähimasse ruumi, sulge enda järel uks.

 Võimalusel kasta veega või muu mittepõleva vedelikuga märjaks käterätid või

riided ja tihenda nendega ukse ava, et vähendada suitsu ja mürgiste gaaside

sattumist ruumi.

 Kui telefon on kaasas, siis teavita koheselt enda asukohast hädaabinumbrile 112.

 Ava ruumi aknad, anna märku enda asukohast, vehi kätega, hüüa appi.

 Kui oled hoonest iseseisvalt väljunud, anna sellest teada tuleohutuse eest

vastutajale või otsesele juhile.

Päästmine  Kui oled leidnud kannatanu, kes ei suuda ise liikuda, abista teda enda elu ja

tervist ohtu seadmata.

Esmaabi  Vajadusel, võimalusel, oskuste ja esmaabivahendite olemasolul anna

kannatanutele esmaabi.

Kogunemine  Hoonest väljumise järel suundu Tartus Nooruse 1 hoone taga asuvale suurele

parkimisplatsile, Tallinnas majaesisele parkimisplatsile.

Evakueeritud

inimeste

loendamine

 Loendus viiakse läbi kogunemiskohas struktuuriüksuste kaupa ja võimalikult

kiiresti enne päästemeeskonna saabumist.

 Loenduse viib läbi kohalolijatest kõrgeimal ametikohal olev isik või samade

positsioonide korral staažikaim.

 Loendajad informeerivad puudujatest tuleohutuse eest vastutajat või

peadirektorit, kes informeerib evakuatsiooni- või päästetööde juhti.

13

2.3 Tegutsemine vee- ja kanalisatsiooniõnnetuse korral

Tegevus Tegutsemise kirjeldus

Teavitamine  Teavita haldusspetsialisti.

Veevoolu

peatamine

Pea meeles:

 ära ava ust, mille kaudu vesi sisse tungib, aseta ukse ette liivakotid;

 arhiivis - kui vesi imbub välisustest sisse, tõkesta vee valgumine hoidlatesse

(arhiiv ja dokumentide hoidla asuvad 0-korrusel - arhiiv ruum nr 028 ja

dokumentide hoidla ruum nr 024)).

Vara päästmine Ruumis oleva vara päästmise organiseerib haldusspetsialist.

Arhivaalide ja

dokumentide

kaitsmine

Tegevused arhivaalide ja dokumentide kaitsmiseks hoidlates 024 ja 028:

 veevoolu jätkumisel katta riiulid (arhivaalid) kilega;

 veejoa alla asetada anum;

 vajadusel ohustatud arhivaalid/dokumendid teisaldada turvalisemasse

kohta (teisele riiulile, koridori, teise hoidlasse vm);

 ei tohi tõkestada evakuatsiooniteed;

 õnnetuspiirkonnas lülitada küte välja või minimaalseks;

 ventileerida ruumi;

 paigaldada puhur;

 kuivatada hoidlate põrandad ja tuuluta ruumid;

 sorteerida ja märgistada päästetud arhivaalid ning määrata kahjustuste

ulatus ja arhivaalide füüsiline seisund.

ARHIIVIS

Tegevus Tegutsemise kirjeldus

Arhivaalide

teisaldamine,

sorteerimine ja

märgistamine

Dokumendihalduse spetsialist koostöös haldusspetsialistiga:

 organiseerib arhivaalide päästmise hoidlast (esmajärjekorras tuleb päästa

pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid, seejärel vähemväärtuslikud

arhivaalid) ja nende paigutamise ajutisse hoidmiskohta;

 sorteerib ja märgistab päästetud arhivaalid, määrab kahjustuste ulatuse ja

arhivaalide füüsilise seisundi.

Arhivaalide

taastamine  Dokumendihalduse spetsialist koostöös haldusspetsialistiga organiseerib

arhivaalide transportimise ohutusse kohta ja nende taastamise.

MÜÜGILOA OSAKONNA DOKUMENTIDE HOIDLATES

Tegevus Tegutsemise kirjeldus

Dokumentide

teisaldamine,

sorteerimine ja

märgistamine

Dokumendihalduse spetsialist koostöös haldusspetsialistiga:

 organiseerib andmekandjate päästmise hoidlast ja nende paigutamise ajutisse

hoidmiskohta;

 sorteerib ja märgistab päästetud dokumendid/andmekandjad, määrab

kahjustuste ulatuse ja dokumentide füüsilise seisundi.

Dokumentide

taastamine

Dokumendihalduse spetsialist koostöös haldusspetsialistiga organiseerib

andmekandjate transportimise ohutusse kohta ja nende taastamise.

14

2.4 Tegutsemine pommiähvarduse korral

Tegevus Tegutsemise kirjeldus

Kõnele

vastamine  ürita jääda rahulikuks, ära sattu paanikasse;

 võimalusel lindista kõne või märgi üles kõne alguse kellaaeg;

 ürita lähedal asuvatele kolleegidele märku anda, millega on tegemist (kirjuta

paberile, et keegi helistaks 112 );

 ära kasuta kõne ajal sidevahendit, mis võib aktiveerida pommi (mobiiltelefon vm);

 ole sõbralik, ürita võita aega, lase helistajal korrata oma ähvardust, nagu sa ei

oleks aru saanud või kuulnud;

 ürita teada saada:

- kus lõhkekeha asub?

- millal lõhkekeha plahvatab (kellaaeg)?

- milline see välja näeb ja kuidas käivitub?

- millal ja kes selle pani?

- helistaja nimi ja telefoninumber?

 ürita meelde jätta kõne eripära, iseärasused, taustahääled, helistaja sugu, vanus jne.

NB! Ära anna kõne üksikasjade kohta infot kõrvalistele isikutele.

Teavitamine  Kõne lõppedes helista kohe 112.

 Teavita ka:

- peadirektorit;

- haldusspetsialisti, et edastada info hoone haldajale;

- teisi töötajaid, kes on kontoris, millele pommiähvardus tehti.

Evakueerumine  välju hoonest evakuatsiooniteed pidi ja suundu RA kogunemiskohta - Nooruse

1 suurele parkimisplatsile.

Evakuatsiooni eest vastutav isik (Tartus RA haldusspetsialist) teeb selgeks kas kõik

RA inimesed on hoonest väljunud, puudujatest informeeritakse päästetööde juhti.

 NB! Ole päästemeeskonnale kättesaadav ja jaga neile vajalikku infot.

 Hoonesse võib naasta, kui päästemeeskond on selleks loa andnud.

2.5 Tegutsemine sissetungi korral

Tegevus Tegutsemise kirjeldus

Tegutsemine

sissetungi ajal  esimesel võimalusel vajuta sissetungijale märkamatult paanikanuppu;

 ürita jääda rahulikuks, kontrolli oma diktsiooni, ära rabele ega vehi kätega, ole

kannatlik, püüa võita aega;

 ära provotseeri ega hakka vastu, täida sissetungija käsud aega venitades;

 jälgi sissetungijat (mitme sissetungija korral lähimat), jäta meelde tundemärgid;

 ära püüa relva ära võtta ega sissetungijale kallale tungida;

 kui sissetungija esitab nõudmised paberile kirjutatult, ürita tegutseda nii, et paber

jääks sinu kätte, hoia paberit servast, et hiljem oleks võimalik võtta sõrmejälgi;

 kui sissetungija kasutab relva, heida pikali ja ürita varjuda.

Tegutsemine

pärast

sissetungi

 alusta tegutsemist alles siis, kui oht on möödas;

 helista 112, seejärel teavita peadirektorit ja haldusspetsialisti;

 veendu, et see on ohutu ja saada keegi kolleegidest jälgima:

- mis suunas, millega, kellega, kuidas jne sissetungija lahkus;

- võimalusel märgi üles sõiduvahendi number, mark, värv, eritunnused jne;

 vajadusel anna esmaabi kannatanule;

 ära luba lahkuda tunnistajatel enne politsei saabumist, kirjuta üles kontaktandmed;

 taga sündmuskoha puutumatus, valva seda politsei saabumiseni.

NB! ära anna sündmuse üksikasjade kohta infot kõrvalistele isikutele.

15

2.6 Tegutsemine infoturbe intsidentide korral

Tegutsemine

õngitsuskirja

kahtluse korral

 Kontrolli, kas esinevad üldised õngitsuskirja tunnused:

- saatja e-mail on kahtlane,

- kiri ei sisalda Sinu või asutuse nime,

- lauseehitus või grammatika ei tundu õige,

- ähvardatakse, nõutakse kiiret tegutsemist või tehakse uskumatult häid

pakkumisi,

- sisalduvad lingid on kahtlased,

- palutakse muuta või kinnitada parool või konto.

 Ära ava manuseid ega vajuta linkidele.

 Edasta kahtlane kiri IT-abile [email protected] ja oota tagasisidet.

 Juhul, kui oled kogemata avanud manuse või vajutanud lingile, teavita

koheselt IT-abi telefonil 794 3913.

Tegutsemine

arvutis oleva

pahavara

kahtluse korral

 Eemalda seadmest võrgukaabel ning lülita välja WiFi.

 Kirjuta üles võimalikud viirustõrje teated, arvuti veateavitused vm hoiatused

ning võimalusel tee sellest pilt.

 Helista IT-abi telefonil 794 3913 ja räägi, mis juhtus, mida parasjagu tegid,

kui seade hakkas ootamatult kahtlaselt käituma ja millised olid arvuti

veateated ning tegutse saadud juhiste järgi.

 Kui IT-abi pole võimalik kätte saada, lülita arvuti välja, et vältida võimalikku

pahavara levikut või edasisi ründeid ning võta ühendust oma asutuse infoturbe

eest vastutava isikuga.

 Dokumenteeri probleem, seni tehtud sammud ja arvuti teavitused, et vajadusel

seda teavet hiljem intsidendi lahendajatele jagada.

16

Lisa 3. Kriisistaabi kokkulepete kontroll-leht

Nimetus Vastutaja Kommentaar

Kriisistaabi liikmete määramine

Kriisistaabi liikmete kogunemine

Kriisistaabi liikmete vastutus ja

rollid konkreetses kriisis,

joonisena staabiruumi seinal ja

onlines

Asukoht

Valmisolekutase, selle muutmine

ja organisatsiooni ja partnerite

teavitamine

Suhtluskanalid (sh asutustega)

Kriisi (ohuolukorra) raporti

kasutus (vajadusel)

Protokollija

Logi ja logi pidamise reeglid

Kriisistaabi kohtumise rütmid ja

teiste kaasuvate staapide rütmid

Töökeskkond (virtuaalne)

Asenduste määramise tabel

Lastehoid (vajadusel)

Ületunnitöö tabel

Alternatiivasukoht (vajadusel) -

Lemmikloomahoid (vajadusel)

Toitlustus

Kontakti hoidmine ja suhtlus

maja väliste partnerite, sh teiste

staapidega

Kriisikommunikatsioon

Isikkoosseisu teavitamise

korraldus (sisekommunikatsioon,

meie inimesed piirkonnas)

Kommunikatsioon ja

kommunikatsioonireeglid

KÄSKKIRI

veebruar 2025 nr 13

Toimepidevuse tagamise korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1 ja sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105

„Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punktide 13 ja 14 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti toimepidevuse tagamise korra.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 02. detsembri 2022. a käskkirja nr 63

„Toimepidevuse tagamise korra kinnitamine“.

3. Arendus- ja haldusosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti

ametnikele ja töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui ametnik või töötaja

soovib käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

§ 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Katrin Lambing

[email protected]