Seisukoha küsimine detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule

Kose Vallavalitsuse …02.2024
korralduse nr … lisa 1

Lähteseisukohad Kose alevikus Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksuste detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks
1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluse algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kose Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kose Vallavalitsuse arhitekt-planeerija Siiri Hunt.

2. Detailplaneeringu koostaja, eesmärk, ülesanded ja muu vajalik info
Crossfield OÜ, registrikood 16620489, aadress Veerenni tn 55, Tallinn, Harjumaa 11313, esitas 23.11.2023 avalduse koos esialgse eskiisiga (registreeritud dokumendiregistris 23.11.2023, dokumendi nr 7-1.2/2070) detailplaneeringu algatamiseks Kose alevikus Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksustel. Planeeritava ala pindala on ca 7 ha ning see hõlmab Ristipõllu (33801:001:1809), Tartu mnt 2c (33801:001:1806), Vetkamäe tee (33801:001:1807) katastriüksuseid ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Kose-Risti – Karla tee (33702:002:0738), 2Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33702:002:0737) ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33801:001:1395) katastriüksuseid.
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksustel kehtib Kose-Risti edelaosa detailplaneering (kehtestatud Kose Vallavalitsuse 01.11.1999. a korraldusega nr 416), millega kavandati elamu-, äri- ja tootmismaa krundid ning transpordimaa (praegu Vetkamäe tee). Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusega alaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala, mis on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja teeninduspinnad on mõeldud elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.
Detailplaneeringu algatamine on kooskõlas Kose valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kose Vallavalitsus (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose) ning koostaja on eeldatavalt Arhitektuuribüroo TAVA OÜ (registrikood 12251612).

Detailplaneeringu ülesanded on:
• planeeringuala kruntideks jagamine
• krundi hoonestusala määramine;
• krundi ehitusõiguse määramine;
• hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
• ehitise ehituslike tingimuste määramine;
• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
• liikluskorralduse põhimõtete määramine;
• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
• kuja määramine;
• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
• müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;
• nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav;
• keskkonnatingimustega arvestamine ja kaitseväärtustele vajalike leevendavate meetmete käsitlemine.

Planeeringu esialgne eskiis (planeeringu algatamise taotluse lisast):



Planeeringu koostamisel võtta aluseks alljärgnev:
Kruntide ligikaudsed suurused
Äri- ja tootmismaa krundid vastavalt taotlusele ja esialgsele eskiisile (2500-20 000 m²), täpsustatakse planeeringu koostamise käigus. Transpordimaa krundi planeerimisel lähtuda linnatänavate standardist EVS 843:2016.
Maksimaalne kruntide arv
Esialgse eskiisi kohaselt 11 äri- ja tootmismaa krunti ning 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt. Täpsustatakse planeerimisel.
Hoonete suurim ehitisealune pind1 krundi pindalast
Kuni 40%.
Haljastatav/looduslikuna säiliv osa krundi pindalast jm nõuded haljastusele
Min 20%. Maksimaalselt säilitada elujõulised puud. Vajadusel kavandada tundliku ala (elamud) kõrvale kõrghaljastusega puhver. Arvestada üldplaneeringu punktiga 4.5 ja lisaga 2.
Hoonestusala minimaalne kaugus krundi piirist
4 m
Hoonete2 suurim lubatud arv krundi kohta
3
Hoone maksimaalne lubatud kõrgus
Põhimahul 15 m. Lähtuda üldplaneeringu punktist 4.5.
Hoone korruselisus
2-3 maapealset. Maa-aluse korruse kavandamisel lähtuda ehitusgeoloogilistest tingimustest.
Piirded
Piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud.
Hoonete arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused
Määrata planeeringuga arvestades piirkonna hoonestuslaadi.
Parkimine
Krundipõhiselt, vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile.
Veevarustus ja kanalisatsioon
Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (tehnilised tingimused Kose Vesi OÜ), vastavalt kehtivatele nõuetele, lahendada planeeringuga. Sajuveekanalisatsiooni süsteemi kavandamiseks kaasata kanalisatsiooniinsener.
Tuletõrjevesi
Vastavalt kehtivatele nõuetele, lahendada planeeringuga.
Juurdepääs planeeritavale alale
Riigitee nr 11708 Kuivajõe-Liiva tee kaudu.




Joonis 1. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust
Joonis 2. Katastriüksustele ulatuvad kitsendused (Allikas: Maa-ameti geoportaal)

3. Planeeritav ala ja kontaktvöönd
Planeeritava ala pindala on ca 7 ha. Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeritava ala lähiümbrust.


Joonis 3. Planeeritav ala (allikas: Maa-ameti geoportaal)

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad
Kaasatavad
Transpordiamet (33702:002:0738 Kose-Risti – Karla tee, 33702:002:0241 14 Kose-Purila tee, teekaitsevööndid, piirinaaber);
Päästeamet Põhja päästekeskus (tuleohutusnõuded);
Terviseamet;
Elektrilevi OÜ (elektrirajatised);
Kose Vesi OÜ (ühisveevärk ja kanalisatsioon);
Telia Eesti AS (sideehitised)
Eesti Lairiba Arenduse SA (valguskaabel).
Tartu mnt 2, 2a, 4, 6a, 6b, 10, Kuimetsa tee 2, 2b, 2c, Haaviku, Hendriku ning Risti katastriüksuste omanikud ja isikud, kes avaldavad planeeringu koostamise ajal soovi olla kaasatud.

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, mille etteantud vormi väljastab planeerijale Kose Vallavalitsuse arhitekt. Tehnovõrkude valdajatega teeb koostööd planeerija ning kirjavahetus ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) edastatakse e-kirja teel Kose Vallavalitsuse arhitektile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava
Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse kirjalikult arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt planeerimisseaduse § 138 esitada heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Pärast heakskiitmist saab detailplaneeringu kehtestada ja seetõttu pikeneb menetluse kestvus.

Tegevus
Toimumise eeldatav aeg
Detailplaneeringu algatamine
2024 veebruar
Halduslepingu sõlmimine
2024 veebruar
Detailplaneeringu koostamine
2024 veebruar - 2024 mai
Detailplaneeringu kontrollimine (vastavus lähteseisukohtadele, üldplaneeringule)
2024 juuni
Detailplaneeringu kooskõlastamine, arvamuse avaldamine
2024 juuli
Detailplaneeringu vastuvõtmine
2024 august
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu3 korraldamine
2024 september - oktoober
Detailplaneeringu kehtestamine
2024 november

6. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid
• Kose valla üldplaneering;
• Planeerimisseadus;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
• Kose valla arengukava aastateks 2023-2035;
• Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034;
• ja muud asjakohased õigusaktid.

7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine
Vastavalt KSH eelhinnangule tuleb teha ehitusgeoloogiline ja radooni uuring ning müra ja vibratsiooni uuring ning prognoos. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha lisauuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.

8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest. Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kose Vallavalitsuse arhitekt. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale. Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (dwg, doc ja pdf vormingus). Detailplaneering avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele.

Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt (dwg, doc, pdf vormingus) ja paberkandjal. Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele. Digitaalselt esitatakse planeering CD-l või USB mälupulgal. CD plaat / USB mälupulk tuleb köita paberkandja eksemplari koosseisu.

Kose Vallavalitsuse …02.2024
korralduse nr … lisa 2

Kose alevikus Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Koostasid: arhitekt-planeerija Siiri Hunt, keskkonnanõunik Taimar Lossmann
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1. Harju maakonnaplaneering 2030+
3.2. Kose valla üldplaneering
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
4.1. Geoloogia ja hüdroloogia
4.1.1. Mullastik ja pinnakate
4.1.2. Aluspõhi
4.1.3. Hüdrogeoloogia, põhjavee tase ja liikumise suund
4.1.4. Geodeetilised punktid
4.1.5. Ehitusgeoloogilised uuringud
4.1.6. Maavarad, maardlad
4.1.7. Radoon
4.2. Taimestik ja loomastik
4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik
4.4. Muinsuskaitse
4.5. Jääkreostus
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
5.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule
5.2. Mõju rohealadele, ulukitele
5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele
5.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus
5.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus
5.6. Mõju kultuuriväärtusele
5.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus
5.8. Valgus
5.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele
5.10. Avariiolukorrad
5.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule
5.12. Mõju suurus ja geograafiline ulatus
5.13. Kumulatiivsed mõjud
5.14. Piiriülene mõju
6. Asjaomaste asutuste seisukohad
7. Kokkuvõte
8. Fotod


1. Sissejuhatus
Crossfield OÜ, registrikood 16620489, aadress Veerenni tn 55, Tallinn, Harjumaa 11313, esitas 23.11.2023 avalduse (registreeritud dokumendiregistris 23.11.2023, dokumendi nr 7-1.2/2070) detailplaneeringu algatamiseks Kose alevikus Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksustel. Planeeritava ala pindala on ca 7 ha ning see hõlmab Ristipõllu (33801:001:1809), Tartu mnt 2c (33801:001:1806), Vetkamäe tee (33801:001:1807) katastriüksuseid ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Kose-Risti – Karla tee (33702:002:0738) ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33801:001:1395) katastriüksuseid.
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 4, § 6 lg 4, § 6 lg 2 p 10 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (VV määrus 224) § 13 punktidele 1 ja 2 tuleb detailplaneeringu taotluse menetluses kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust ja anda sellele eelhinnang, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 ning VV määruses 224 nimetamata juhul tööstuspiirkonna, kaubanduskeskuse või muude samalaadsete projektide arendamist.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet, Transpordiamet, Päästeamet ning Terviseamet.
2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Eelhindamise objektiks on Kose vallas Kose alevikus Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksuste detailplaneeringu algatamiseelne eskiis. Ristipõllu katastriüksusel on maakasutuse sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa, Tartu mnt 2c katastriüksusel 100% ärimaa ja Vetkamäe tee katastriüksusel 100% transpordimaa. Planeeritava ala pindala koos lähialaga on ca 7 ha.
Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksustel kehtib Kose-Risti edelaosa detailplaneering (kehtestatud Kose Vallavalitsuse 01.11.1999. a korraldusega nr 416), millega kavandati elamu-, äri- ja tootmismaa krundid ning üks transpordimaa (praegune Vetkamäe tee katastriüksus, kuhu pole sõiduteed veel ehitatud).
Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on kruntide ja ehitusõiguste määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Esialgse eskiisi kohaselt on kavas Vetkamäe tee asukohta muuta.
Planeeringu ala on tähistatud punase joonega joonisel 1.

Joonis 1. Planeeringuala ca 7 ha (allikas: Maa-ameti geoportaal)
3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1. Harju maakonnaplaneering 2030+
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harju maakonna ruumilise arengu põhimõtete, kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel. Üldplaneeringut täide viivate tegevuste vastavust maakonnaplaneeringule on hiljuti hinnatud ja saab pidada ajakohaseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega ja käsitletavatele maaüksusele konkreetseid olulisi maakasutuspiiranguid ei sea (näiteks rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud jms).
3.2. Kose valla üldplaneering
Kose valla üldplaneering on kehtestatud Kose Vallavolikogu 22.06.2021. a otsusega nr 284. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusega alaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.
Detailplaneeringu ala asub järgmiste maakasutuse juhtotstarvete ning muude oluliste objektide vahel: väikeelamu maa-ala (EV), korter- ja ridaelamu maa-ala (EK), kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala (Ä), kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalik riigimets ning riigimaanteed.
Detailplaneeringu alal on maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT), mis on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.
Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ega Kose valla üldplaneeringuga.
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
4.1. Geoloogia ja hüdroloogia
4.1.1. Mullastik ja pinnakate
Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on planeeringualal tegemist leetunud muldadega, rähk- ja klibumuldadega ning leostunud ja leetjate muldadega. Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega seotud alale.
Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi andmetel moodustavad planeeringuala pinnakatte Järva kihistu Võrtsijärve alamkihistu jääjärvelised setted (veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi) ja glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Pinnakatte kihi paksus umbes 10 m.
Maa-ameti kõrgusandmete kohaselt on planeeringuala maapinna absoluutsed kõrgused vahemikus 63,5-68 m.
4.1.2. Aluspõhi
Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi andmetel on planeeringuala aluspõhjaks Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi (O3ks) ja Moe kihistu hallikas ja pruunikashall muguljas lubjakivi (O3mo).
4.1.3. Hüdrogeoloogia, põhjavee tase ja liikumise suund
Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi andmetel on planeeringualal järgmised põhjaveekompleksid:
1) Karbonaatsete kivimite veekompleks_2, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls-1m-1.
2) Karbonaatsete kivimite veekompleks_3, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,5...1,0 ls-1m-1.
Põhjavee kaitstus: esimene aluspõhjaline veekompleks on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud.
Põhjavee tase: abs kõrgusel 55-60 m.
Põhjavee liikumise suund: loodesse.
Planeeringuala lähedal Kose-Risti vanas kruusaaugus 2010. a tehtud ehitusgeoloogilise uuringu aruandes nr 32596 on pinnasevee veetasemeks märgitud abs min 59,4 m (minimaalne sügavus 3,35 m).
Maa-ameti kitsenduste kaardi kohaselt ei ole planeeringualal puurkaevusid. Vetkamäe teel on ühsiveevärgi- ja ühiskanalisatsiooni torustikud. Planeeringualale (Tartu mnt 2c) ulatub väikeses ulatuses puurkaevu PRK0015597 10 m hooldusala. Nimetatud puurkaev asub madalamal reljeefil kui Tartu mnt 2c katastriüksus, kuid kõrgemal kui ülejäänud planeeringuala.
Planeeringualal ei ole vooluveekogusid. Riigimaantee nr 11708 ääres on kraavid. Planeeringuala kõrval riigi põhimaantee nr 2 ääres on tehisveekogu (ca 1000 m²).
4.1.4. Geodeetilised punktid
Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel ei ole planeeringualal geodeetilisi punkte.
4.1.5. Ehitusgeoloogilised uuringud
Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardi andmetel ei ole planeeringualal ehitusgeoloogilisi uuringuid tehtud.
Veka.keskkonnainfo.ee andmetel on:
• puurkaevu PRK0015597 (Tartu mnt 2) kohas järgmine geoloogiline läbilõige (ülevalt alla): liivsavi ja saviliiv (kihi tüsedus 6 m), kruus rähaga (kihi tüsedus 4 m), lõheline lubjakivi ja kõva lubjakivi (min 16 m);
• planeeringualast põhjas puurkaevu PRK0001816 (Tartu mnt 6) kohas järgmine geoloogiline läbilõige (ülevalt alla): kruus (kihi tüsedus 11,5 m), lubjakivi (min 13,5 m).
Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardi andmetel on planeeringuala lähedal ehitusgeoloogiline uuring tehtud:
• Pikk tn 107 katastriüksusel 1981. a “Standardi” tsehhi juurde 1-2-korruseliste lint- ja postvundamentidega tootmis-, olme- ja laohoone ning kuivatiploki ehitamiseks (aruanne nr 16106).
• Lageda katastriüksusel 1967. a Kose-Risti kohvik-söökla ja reoveepuhasti rajamiseks (aruanne nr 2991).
Viidatud aruanded näitavad piirkonna geoloogilise läbilõike eripalgelisust ja kihtide iseloomust tulenevalt pinnasevee erinevat kõrgust. Planeeringualale on vaja teha ehitusgeoloogiline uuring.
4.1.6. Maavarad, maardlad
Maa-ameti maardlate kaardi andmetel ei asu planeeringuala maardlal, kuid asub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis.
4.1.7. Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (seisuga 2020) kohaselt asub planeeringuala kõrge radooniriskiga pinnasel (üle 50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
4.2. Taimestik ja loomastik
Maa-ameti maainfo kaardi andmetel on planeeringuala kõlvikulise koosseisu poolest valdavalt haritav maa, vähem on looduslikku rohumaad. Planeeringualal kasvavad männid, üksikult ja gruppidena. Kohapeal vaadates ja Maa-ameti kõrgusmudeli järgi on mändide kõrgus 6-17 m.
Keskkonnaportaali andmetel ei ole planeeringualal registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti, loomaliikide leiukohti ega väärtuslikke looduslikke elupaiku.
Vastavalt Kose valla üldplaneeringule on planeeringualast ca 300 m kaugusel idas rohekoridor ja planeeringuala kõrval läänes kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalik riigimets.
Planeeringuala kõrval edelas on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa uus neljarealine maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvaheline tee E263) ning läbisõidutunnel (riste kõrvalmaanteega nr 11708). Maantee nr 2 ja planeeringuala vahel on piirdeaed takistamaks loomade sattumist maanteele ning loomade tagasihüppekoht maantee ja piirde vahele sattunud loomade väljapääsuks.
4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik
Maa-ameti looduskaitse kaardi andmetel ei jää planeeritavale alale Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. Planeeritaval alal ega selle lähiümbruses Keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid liike ei esine. Vahetus läheduses ei asu I, II, III kaitsekategooria kaitstavaid liike.
4.4. Muinsuskaitse
Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning puuduvad muinsuskaitsealused objektid. Pärandkultuuri objektid puuduvad.
4.5. Jääkreostus
Planeeringualal ja selle vahetus ümbruses ei asu jääkreostusobjekte ega muid ohtlikke objekte.
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
5.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule
Mõju puudub.
5.2. Mõju rohealadele, ulukitele
Rohevõrgustiku aladele mõju puudub. Planeeritava ala ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa vahele (km ca 41,162) on rajatud loomade tagasihüppekoht. Planeeringu koostamisel arvestada olemasoleva rajatisega ning tagada tagasihüppekoha toimivus. Lokaalselt muutub piirkond tootmis- ja äripiirkonnaks ning eeldatavalt ei kaasne planeeritava tegevusega mõju taimestikule ja loomastikule.
5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele
Hoonestuse ja platside rajamisega muudetakse vertikaalplaneerimisega pinnaseveetaset ja liikumist. See mõjutab piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi. Piirkonnas puudub sajuvete kanalisatsioon. Kui planeeringuga kavandatakse lokaalne, kogu tehnoküla teenindav sajuveekanalisatsiooni süsteem või looduslähedased sajuveesüsteemid, siis ei ole hüdrogeoloogiliste tingimuste muutumine eeldatavalt olulise mõjuga.
Vajadusel tuleb paigaldada seadmeid, näiteks õli-(rasva)püüdur, et hoonete vahelise kõvakattega territooriumi ja liikumisvahendite parkimisalal tekkiv sademevesi eelnevalt puhastada. Vältida tuleb planeeringuala sademevee valgumist naaberkinnistutele.
Planeeringualal on osaliselt (Vetkamäe teel) juba rajatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Kui hoonetekompleksi veevarustus lahendatakse ühisveevärgi baasil ja reovete kanalisatsioon ühiskanalisatsiooni baasil ning puurkaevu PRK0015597 10 m hooldusalas peetakse kinni veeseadusega ettenähtud nõuetest, siis ei ole ette näha põhjavee reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste olulist muutust.
Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita juhtida heitvett veekogusse ega pinnasesse, tõkestada, paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.
5.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus
Detailplaneeringu alal on maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT), mis on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.
Seega esialgsel hinnangul ei tule planeeringualale tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna, valgusreostust ja tootmisega kaasnevat müra. Tootmistegevused näha ette ainult kinniselt hoonete sees. Kavandatava tegevuse potentsiaalse negatiivse mõjuna võib käsitleda tootmisrajatiste ventilatsiooniavadest väljapaisatavaid saasteaineid (tolm, põlemisgaasides sisalduvad lenduvad orgaanilised ühendid). Vajadusel tuleb tolmu kinnipüüdmiseks kasutada filtersüsteeme.
Planeeringu realiseerimisel võib maa-alalt levida tööpäevadel päevasel ajal toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra, sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse tagamiseks. Planeeringus on soovitatav naabruses olevate elamute poole paigutada hoonestus, mis takistaks olemasolevast tootmisest tulenevate mõjude levimist elamute suunas ja annaks võimaluse piirata oluliselt visuaalset reostust. Planeeringuala hoonestus toimib kiirteelt (riigi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee) elamute suunas tuleva liiklusmüra tõkestajana.
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta ja teedevõrku silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete olulist tõusu ei kaasne.
Eeldatavalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist soojuse ega kiirguse teket.
5.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi jäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb olmejäätmete teke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Eriti saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.
5.6. Mõju kultuuriväärtusele
Muinsuskaitse objektid planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad, seega puudub ka otsene mõju kultuuriväärtustele.
5.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus
Maatulundusmaa läheb jäädavalt kasutusest välja ning asendub äri- ja tootmismaaga. Mõju on vähene ja jääb planeeringuala sisse.
5.8. Valgus
Äri- ja tootmisala väljaarendamisega ning tootmisala teenindavate sõidukite liiklusega seoses tekib juurde valgusreostust, kuid detailplaneeringuga on võimalik määrata tingimusi selle mõju minimaalsena hoidmiseks (lambivarjud, reguleerimine, valgustemperatuur, hoonestuse paiknemine). Eeldatavalt ei kaasne planeeritud tegevusega olulist mõju.
5.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele
Eeldatavalt ei ole olulist mõju temperatuurile, sademetele ja tuulele.
5.10. Avariiolukorrad
Ehitustegevuse käigus ega hoonete kasutuse käigus ei tohi tekitada keskkonnareostust. Planeeringu koostamise ja tööde teostamise käigus on vaja rakendada hoolikalt põhjavee kaitse meetmeid. Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei saa eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade (sh suurõnnetuste või katastroofide) võimalikkust.
5.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist äri- ja tootmismaa piirkonnaga elamumaade naabruses, kus elavatel ja kuhu elama asuvatel inimestel tuleb arvestada piirkonna eripäradega. Oluline on, et olemasoleva äri- ja tootmistegevuse arendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Vajadusel tuleb juba planeerimis- ja projekteerimisetapis ette näha müra vähendavad meetmed. Naabruses elavate inimestele võib mõjuda negatiivselt ehitus-, tootmis- ja liiklusmüra, kuid see peab jääma normide piiridesse. Kestev tugev müra põhjustab kuulmiskahjustust, lisaks võib põhjustada stressi, kõrget vererõhku ja väsimust. Tootmisterritooriumilt kostuv müra võib olla elamukruntidel tajutav ja ka häiriv (olenevalt inimese tundlikkusest) ning selle aspektiga tuleb arvestada planeeringulahenduse koostamisel ja elukoha valikul. Planeeritava tootmistegevusega ei kaasne müra hoonetest väljaspool, küll aga võib alalt levida tööpäevadel päevasel ajal toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse tagamiseks. Planeeringuga kavandada hoonestuse paiknemine nii, et see takistaks tootmisterritooriumilt tuleneva müra levimist elamute suunas. Elamupiirkonna ning äri- ja tootmisala vahele on soovitatav planeerida kõrghaljastust ning istutada tihe põõsastik, mis ühtlasi vähendab visuaalse häiringu võimalikku mõju. Kaitsehaljastus võib olla kitsam ning sellest võib loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Eeldatavalt ei kaasne planeeritava tegevusega ülenormatiivset müra planeeringualast väljaspool.
5.12. Mõju suurus ja geograafiline ulatus
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist äri- ja tootmismaapiirkonnaga. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad mõjud avalduvad otseselt planeeringualal ning vähesel määral kõrvalkinnistutel. Eeldatavalt ei esine kaugemale ulatuvaid mõjusid.
5.13. Kumulatiivsed mõjud
Läbimõtlemata planeerimisel võib tekkida tootmisala ja maantee müra ning õhusaaste kumuleerumine. Detailplaneeringus tuleb seada konkreetsed tingimused ennetamaks/vältimaks olulise negatiivse keskkonnamõju esinemist planeeringu elluviimisel.
5.14. Piiriülene mõju
Mõju puudub.
6. Asjaomaste asutuste seisukohad
Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet, Transpordiamet, Päästeamet ning Terviseamet. Arvamust küsiti .... jaanuari 2024. a kirjaga nr .... Ametid esitasid 30 päeva jooksul oma seisukohad ja märkused ning nende alusel on käesolevat dokumenti täiendatud. Ametite seisukohad: täieneb
7. Kokkuvõte
Kose Vallavalitsus ei näe käesoleva info põhjal vajadust planeeringualal kavandatava tegevuse puhul KSH läbiviimist. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.
Meetmed, mida kindlasti tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada:
1. Radooniriski uuring radoonikaitsemeetmete väljaselgitamiseks.
2. Läbi viia ehitusgeoloogiline uuring.
3. Sajuveekanalisatsiooni süsteemi kavandamiseks kaasata kanalisatsiooniinsener.
4. Rakendada tõenduspõhised meetmed elamuala kaitseks tootmismaalt tulevate häiringute leevendamiseks ning rajada kaitsehaljastus. Tootmistegevusest lähtuva müra ja vibratsiooni uuring ning prognoos, meetmete määramine, et müra ja vibratsiooni tase vastaksid kõrvalolevatel elamukruntidel normidele.
5. Eriti saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.
6. Raied teostada seaduskuulekalt ning vältida raie- ning pinnasetööde tegemisel lindude pesitsusaega.
7. Rakendada meetmed valgusreostuse leevendamiseks.
8. Fotod
Vaade planeeringualale lõunast, Maa-ameti fotoladu 2023
Vaade planeeringualale põhjast, Maa-ameti fotoladu 2023

Vaade planeeringualale Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt, Google Maps 2023


KORRALDUS EELNÕU

Kose …. veebruar 2024 nr …

Kose alevikus Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ning KSH mittealgatamine
Crossfield OÜ, registrikood 16620489, aadress Veerenni tn 55, Tallinn, Harjumaa 11313, esitas 23.11.2023 avalduse (registreeritud dokumendiregistris 23.11.2023, dokumendi nr 7-1.2/2070) detailplaneeringu algatamiseks Kose alevikus Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksustel. Planeeritava ala pindala on ca 7 ha ning see hõlmab Ristipõllu (33801:001:1809), Tartu mnt 2c (33801:001:1806), Vetkamäe tee (33801:001:1807) katastriüksuseid ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Kose-Risti – Karla tee (33702:002:0738) ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33801:001:1395) katastriüksuseid.
Detailplaneeringu eesmärk on kruntide ja ehitusõiguste määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksustel kehtib Kose-Risti edelaosa detailplaneering (kehtestatud Kose Vallavalitsuse 01.11.1999. a korraldusega nr 416), millega kavandati elamu-, äri- ja tootmismaa krundid ning transpordimaa (praegu Vetkamäe tee). Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.
Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusega alaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala, mis on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.
Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga. Kose Vallavolikogu 27.09.2023 määruse nr 49 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel on üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu algatamine Kose Vallavalitsuse pädevuses.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 4, § 6 lg 4, § 6 lg 2 p 10 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (VV määrus 224) § 13 punktidele 1 ja 2 tuleb detailplaneeringu taotluse menetluses kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust ja anda sellele eelhinnang, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 ning VV määruses 224 nimetamata juhul tööstuspiirkonna, kaubanduskeskuse või muude samalaadsete projektide arendamist. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Kose Vallavalitsus küsis xx.xxxxx 2024 kirjaga arvamust Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Päästeametilt ja Terviseametilt. Keskkonnaamet vastas oma xx.xx 2024 kirjaga, Transpordiamet vastas oma xx.xx 2024 kirjaga, Päästeamet vastas oma xx.xx.2024 kirjaga, Terviseamet vastas oma xx.xx.2024 kirjaga. Täieneb vastavalt arvamustele….
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma eeldatavasti olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Keskkonnatingimustega saab arvestada planeerimismenetluse käigus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisas 1 esitatud lähteseisukohtadega ning lisas 2 nimetatud keskkonnameetmetega.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kose Vallavalitsus (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose) ning koostaja on eeldatavalt Arhitektuuribüroo TAVA OÜ (registrikood 12251612, aadress Hommiku tee 7, Tabasalu alevik Harku vald, Harju maakond, 76901, e-mail [email protected], telefon 58171894). Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Kose valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://www.kosevald.ee/dokumendiregister) ja Kose Vallavalitsuse majandusosakonnas eelneval kokkuleppel arhitektiga, [email protected], tel 6339325, 54700707.
Arvestades eeltoodut ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 128 lõike 1, § 130 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4, § 33 lg 6, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 1 ja 2 ning Kose Vallavolikogu 27.09.2023 määruse nr 49 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ § 3, annab
Kose Vallavalitsus
korralduse:

1. Algatada Kose alevikus asuvate Ristipõllu, Tartu mnt 2c ja Vetkamäe tee katastriüksuste detailplaneering ja jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Detailplaneeringu koostamisele asudes võtta aluseks koostatud lähteseisukohad (Lisa 1) ja KSH eelhinnang (Lisa 2).
3. Sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks.
4. Kose Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest:
4.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Kose valla veebilehel;
4.2. 30 päeva jooksul ajalehtedes Kose Teataja ja Harju Elu;
4.3. 30 päeva jooksul planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Kose Vallavalitsus detailplaneeringu kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise korraldus.

/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Demis Voss
vallavanem Kätlin Iljin
vallasekretär