Maaeluministri määruse „Bioressursside väärindamise investeeringutoetus" muutmine

MÄÄRUS

Kuupäev digiallkirjas nr 12

Maaeluministri 19. augusti 2022. a määruse nr 48

„Bioressursside väärindamise

investeeringutoetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Maaeluministri 19. augusti 2022. a määruses nr 48 „Bioressursside väärindamise

investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse 1. peatükki täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 2025. aasta taotlusvoorus taotlejale

(1) Kui toetust antakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 14 või 41 tähenduses, kohaldatakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, kohaldatakse komisjoni määruses (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2013), ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(3) Kui toetust antakse komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning

maapiirkondades antava riigiabi kohta“ (2022/C 485/01) alusel pärast Euroopa Komisjonilt

riigiabi andmise loa saamist, kohaldatakse nimetatud suuniste 1. peatüki jagu 1.1.1.3.“;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) 2025. aasta taotlusvoorus toetatakse ainult lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevust.“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) 2025. aasta taotlusvoorus taotleja ei pea taristuinvesteeringute puhul tegema

kliimakindluse hindamist.“;

4) paragrahvist 6 jäetakse välja tekstiosa „§ 7 lõikes 1 nimetatud äriühingute ning teadus- ja

arendusasutuste kaupa“;

2

5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) 2025. aasta taotlusvoorus võib toetust taotleda ainult lõike 1 punktis 1 sätestatud

äriühing.“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) 2025. aasta taotlusvoorus taotleja peab lisaks lõikes 2 sätestatud nõuetele olema enne

taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja tema müügitulu peab taotluse

esitamisele vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta keskmisena olema vähemalt võrdne

taotletava toetuse summaga.“;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) 2025. aasta taotlusvoorus toetuse taotlemise korral on kasutatud masina või seadme

soetamise kulu abikõlblik, kui soetatav masin või seade ei ole taotluse esitamise hetkel vanem

kui viis aastat, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle

turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam.“;

8) paragrahvi 9 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) 2025. aasta taotlusvoorus ei ole abikõlblik lisaks lõikes 1 sätestatule ehitise ehitamine

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras ning teadus- ja arendustöötaja kaasamine.“;

9) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

„§ 101. Toetuse määr ja suurus 2025. aasta taotlusvoorus taotlejale

(1) Taotletava toetuse miinimumsuurus ühe taotluse kohta on 100 000 eurot ja taotletava toetuse

maksimumsuurus on 1 500 000 eurot ühe taotleja kohta. Omavahel seotud tegevused tuleb

esitada ühes taotluses.

(2) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 14 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär

vastavalt Eesti regionaalabi kaardile (1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2027) (C (2021) 8225

final) abikõlblikest kuludest järgmine:

1) Kirde-Eestis elluviidava projekti puhul suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti;

2) Lõuna-Eestis elluviidava projekti puhul suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise

suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti;

3) Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis elluviidava projekti puhul suurettevõtjale kuni 15 protsenti,

keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti.

(3) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 41 lõike 7 punktis a sätestatud juhul on toetuse

maksimummäär abikõlblikest kuludest järgmine:

1) suurettevõtjale kuni 45 protsenti;

2) keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti;

3) väikeettevõtjale kuni 65 protsenti.

(4) Komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades

antava riigiabi kohta“ (2022/C 485/01) 1. peatüki jaos 1.1.1.3 sätestatud juhul on toetuse

maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(5) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust

3

rohkem kui 1 500 000 eurot.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta pikkuse perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega

ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 8 sätestatud

riigiabi kumuleerimisreegleid ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud vähese

tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“;

10) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „määruses (EL) nr 651/2014

artikli 6“ tekstiosaga „määruse (EL) nr 651/2014“;

11) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

㤠121. Ostumenetlus

(1) Taotleja peab projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku

maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, kuid ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest

sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama

riigihangete registris ostumenetluse, mis vastab järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel,

sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning

hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja

parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku

kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste

tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(5) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1

4

tähenduses.

(6) Taotleja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse

korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul

puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

(7) Taotleja ei või lõikes 2 või 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat

vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud.

(8) Kasutatud masina või seadme soetamise korral küsib taotleja üksteisest sõltumatute

asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud masina või seadme

kohta ja kaks hinnapakkumust uue samaväärse masina või seadme kohta.“;

13) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „eelnenud“ sõnaga „kahe“;

14) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) kliimariskidest tingitud tagajärgede leevendamise kirjeldus;“;

15) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) taotluse omafinantseeringu olemasolu tõendavad dokumendid;“;

16) paragrahvi 13 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 13 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud masin või seade, esitab

taotleja lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid ja andmed:

1) paragrahvi 121 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolm hinnapakkumust või lõikes 8

nimetatud juhul kasutatud masina või seadme kohta vähemalt üks hinnapakkumus ja uue

samaväärse masina või seadme kohta kaks hinnapakkumust;

2) paragrahvi 121 lõikes 3 nimetatud juhul ostumenetluse viitenumber;

3) kaasomaniku nõusolek masina või seadme paigaldamiseks, kui masin või seade

paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisesse;

4) kirjaliku üüri- või rendilepingu ärakiri, kui masin või seade paigaldatakse ehitisse, mis ei ole

taotleja omandis;

5) kasutatud masina või seadme soetamise korral dokumendid, mis tõendavad, et soetatav

masin või seade ei ole taotluse esitamise hetkeks vanem kui viis aastat, selle soetamiseks ei ole

saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või

seadme hinnast madalam.“;

18) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks

moodustab PRIA hindamiskomisjoni.“;

20) paragrahvi 16 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „§ 7 lõikes 1 sätestatud äriühingute ning

teadus- ja arendusasutuste kaupa“;

5

21) paragrahvi 17 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast

taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks

ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevused viiakse ellu. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise

otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.“;

23) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 17 lõikes 6 asendatakse arv „100“ arvuga „60“;

25) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Toetuse saajale, kes taotleb toetust 2025. a taotlusvoorus ei kohaldata §-e 18–20.“;

26) paragrahvi 19 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 22 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „31. märtsiks“ tekstiosaga „31. maiks“;

28) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „elluviimist“ tekstiosaga „,välja arvatud

§ 241 sätestatud juhtudel,“;

29) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega mitte rohkem

kui kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks ja mitte hiljem kui 2026. aasta

31. maiks.“;

30) määrust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. 2025. aasta taotlusvoorus investeeringu tegemist tõendavate dokumentide

esitamine

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist,

välja arvatud § 241 sätestatud juhtudel elektrooniliselt e-toetuse kaudu PRIA-le maksetaotluse,

kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud;

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed projekti kogumaksumuse muutumise kohta.

(3) Koos maksetaotlusega esitatakse järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad

dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

6

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö.

(4) Liisingulepingu alusel soetatud vara puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse koos järgmiste

dokumentidega:

1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise

korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisinguleping, maksegraafik ja

liisingueseme üleandmise akt ning selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt

liisinguandja soetas liisingueseme;

2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-

saateleht või arve;

3) punktis 2 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.“;

(5) Toetuse saaja esitab maksetaotluse koos lõikes 3 ja 4 nimetatud dokumentidega mitte

rohkem kui kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks ja mitte hiljem kui

2026. aasta 31. maiks.“;

31) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 23“ tekstiosaga „või 231“;

32) määrust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

㤠241. Toetuse ettemakse

(1) Taastekava üldtingimuste määruse § 9 lõike 3 punkti 3 kohaselt võib toetuse välja maksta

põhjendatud juhul kuni 40 protsendi ulatuses ettemaksena. Nimetatud rahastamisviisi ei

kohaldata liisingulepingu alusel ostetava vara puhul.

(2) Kui toetus on riigiabi § 41 mõistes, tehakse toetuse ettemakse üldtingimuste määruse § 9

lõike 5 punkti 2 kohaselt tagatise alusel, esitades selleks PRIA-le elektrooniliselt e-toetuse

kaudu ettemaksu taotluse ning tagatise.

(3) Lõikes 2 nimetatud tagatiseks on PRIA-le üldtingimuste määruse § 9 lõikes 6 nimetatud

tingimustele vastava garantii esitamine.

(4) Ettemaksega seotud kulud tuleb teha ja tasuda enne toetuse järgmist väljamakset.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler