Majandus- ja taristuministri „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/8

Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a

määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise

toetamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021.

a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruses nr 81 „Korterelamute

rekonstrueerimise toetamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 28 lõike 35 punktist 4 jäetaks välja lauseosa „, mis vastab vähemalt viiele protsendile

rekonstrueerimistööde kogumaksumusest“;

3) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva määruse § 28 lõike 31 ja lõike 35 punkti 4 2025. aasta veebruaris vastu võetud

muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2023. aastal.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Kristi Klaas

rohereformi asekantsler

kantsleri ülesannetes

1

21.01.2025

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a

määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Määruse eelnõu on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a

korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“ punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri

vastutusvaldkonda.

Määruse eesmärk on kaotada toetuse makse suurusele kehtestatud piirang ja muuta seeläbi

maksete regulatsioon paindlikumaks ning ühtlustada rekonstrueerimisturul tegutsevaid

ettevõtjaid puudutavad nõuded.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

peaspetsialist Kaie Kunst (tel 625 6366, e-post [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (tel 626 2918,

e-post [email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist.

Punktidega 1 ja 2 kavandatud muudatusega kaotatakse toetuse makse minimaalse suuruse

piirang.

Kehtiva määruse kohaselt ei või makse olla väiksem kui 10% või juhul, kui korterelamu

rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, 5% rekonstrueerimistööde

maksumusest. Selleks, et toetada Ida-Viru maakonnas rekonstrueerimissektori toimimist, on

otstarbekas ja põhjendatud ühtlustada eri rahastusallikatest toetuse makse tegemise

tingimused. Kavandatuga sarnane paindlik kord kehtib perioodi 2021–2027 ja Õiglase

Ülemineku Fondi vahenditest toetuse maksetele.

Punktiga 3 täiendatakse määrust rakendussättega, mille kohaselt kohaldatakse muudatusi

tagasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2023. a, mil jõustusid Ida-Virumaale suunatud toetuse

andmise tingimused.

Põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu. See tähendab,

et ilma mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ei tohi isikuid erinevalt kohelda. Võrdselt tuleb

kohelda võrreldavaid rühmi.

2

Praegu on võrreldavateks rühmadeks ühelt poolt isikud, kes on kehtiva määruse alusel

taotluse esitanud, ja need, kes taotlust ei esitanud, kuid oleks taotluse esitanud siis, kui

väljamaksete suurus oleks olnud piiramata.

Kehtiva määruse tingimustes on rekonstrueerimistööde tegemiseks võimekad korteriühistud

juba taotluse esitanud. Ei saa aga pidada tõenäoliseks, et üksnes väljamaksete kord on saanud

takistuseks toetuse taotluse esitamisele. Teisiti öeldes on olemas kaks rühma, kellest ühe

puhul on teada nende suutlikkus teha rekonstrueerimistöid, ja teine rühm, kelle võime neid

teha ei ole teada. Esimene on oma võimet ja valmisolekut näidanud, teine seda teinud ei ole.

Seega ei ole tegemist võrreldavate isikute rühmadega ja neid on õiguspärane erinevalt

kohelda.

Lisaks on mainitud kahe rühma erinevaks kohtlemiseks legitiimne eesmärk. Mõistlik ja

asjakohane põhjendus on avalik huvi viia ellu toetuse andmise eesmärgid. See on oluline, et

tagada Vabariigi Valitsuse heakskiidetud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia

elluviimine. Samuti on oluline legitiimne eesmärk raha otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Alternatiiv kavandatavale kohaldamisalale on korraldada uus taotlusvoor. Protsesside

edasilükkamine ja kordamine tekitab samas olemasolevates toetuse saajates nende õigustatud

ootuse petmist ja usaldamatust riigi kui partneri suhtes.

Määruse muudatused ei ole toetuse andmise tingimusi kui tervikut silmas pidades otsustava

tähtsusega ja uue taotlusvooru korraldamisega kaasnev kahju võib osutuda suuremaks, kui on

sellest saadav kasu, mistõttu on kõnealuste rühmade erinev kohtlemine ka vajalik, sobiv ja

mõõdupärane.

Korterelamu rekonstrueerimise soovi ja selle tegemise suutlikkusega korteriühistud on

taotluse esitanud ning arvestades nende õigustatud ootusi, tuleb ka nimetatud isikute rühmaga

edasi minna.

Valitud lähenemine on sobiv, kuna uue taotlusvooru avamine seab ohtu toetuse andmise

eelarve tähtaegse kasutamise ja võib põhjustada projekti ebaõnnestumise. Alternatiivina uue

taotlusvooru korraldamine ei oleks olemasolevate toetuse saajate huve silmas pidades sobiv

lahendus.

Määruse muutmine on mõõdupärane, kuna rekonstrueerimise toetamise korda arvesse võttes

on tehtavad muudatused väikesed. Riive, mida kujutab määruse muudatuste eelsete toetuse

taotlejate kõrvalejätmine, on vähene, kui arvestada, et uue taotlusvooruga kaasnev ajakulu

tähendab kogu projekti ebaõnnestumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241,

millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).

4. Määruse mõjud

Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele tuleb

toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne ja mis aitab kaasa toetuse

andmise eesmärkide saavutamisele.

3

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest või

kaudset olulist mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua lisakulusid ega eeldata sellest tulusid. Samuti ei too see kaasa

lisatööd kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile.

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu korterelamute

rekonstrueerimiseks ettenähtud vahenditest. Toetuse kogueelarve on 44,67 mln eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Eelnõu kooskõlastati märkustega, mis on arvesse võetud. Märkused on esitatud seletuskirja

lisas.

Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

4

Taristuministri määruse

„Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute

rekonstrueerimise toetamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

Märkuste ja ettepanekute

esitaja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või

arvestamata jätmise

põhjendus Rahandusministeerium Palun korrigeerida eelnõu

seletuskirja punktis nr 5 välja toodud

toetuse kogueelarvet, mis on antud

juhul 44,67 miljonit, mitte 9,2

miljonit nagu on hetkel viidatud.

Arvestatud

Riigi Tugiteenuste Keskus Palun korrigeerida eelnõu

seletuskirja punktis nr 5 toodud infot

ning RRF-i toetuse kogueelarvet,

mis on 44,67 miljonit (sh 43 274 900

toetusteks ja 1 340 100 miljonit

rakendamisega seotud

tööjõukuludeks), mitte 9,2 miljonit

nagu on hetkel viidatud.

Arvestatud