Riigieelarvelise toetuse leping-Karksi-Nuia VPK

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR 6.4-2.3/219ML Tallinn, 13.06.2023

ERITINGIMUSED

Päästeamet, registrikood 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn (edaspidi toetuse andja),

mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Margo Klaos

ja

MTÜ Karksi-Nuia Tulekaitse Selts, registrikoodiga 80002131, aadressiga Pärnu mnt 10,

Karksi-Nuia linn, Mulgi vald, Viljandi maakond, 69103, mida esindab põhikirja alusel juhatuse

liige Heino Kesküla teiselt poolt (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi

pool ja koos pooled, lähtudes siseministri 14.02.2023 käskkirjast nr 1-3/26 „Riigieelarve lise

toetuse eraldamine vabatahtlike valdkonnas“ leppisid kokku alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega toetuse saaja kinnitab, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale riigieelarvelist toetust kooskõlas siseturvalisuse

arengukava 2020-2030 alaeesmärgi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“

tegevussuuna „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse

tagamiseks“ ja programmi „Siseturvalisus 2023-2026“ meetme 1 „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamine“ programmi tegevuse „1.2. Siseturvalisuse vabatahtlike

kaasamine“ elluviimist (edaspidi toetus) riigieelarvelistest vahenditest summas 11 871

(üksteist tuhat kaheksasada seitsekümmend üks) eurot, (wbs S30-VP-PT, konto

45000000).

2.2. Toetus on määratud juriidilisele isikule kellega Päästeamet on sõlminud tsiviilõigusliku

lepingu pääste-, ennetustööde ja elanikkonnakaitse tegevuste läbiviimiseks.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole IBAN EE731010302010437005

lepingu punktis 2.1. sätestatud summa hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul pärast

lepingu allkirjastamist poolte poolt.

2 (8)

2.4. Punktis 2.2. nimetatud tegevused peavad olema teostatud hiljemalt 31.12.2023.a.

3. Aruandlus

3.1. Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded 15 kalendripäeva

jooksul perioodi lõppemisest arvates kuid mitte hiljem kui 15.01.2024:

3.1.1. tegevus- ja tulemuse lõpparuanne;

3.1.2. finantsaruanne.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Margus Möldri, Päästeameti vabatahtlike

peakoordinaator, telefon: 5134960, e-post: [email protected]

4.2. Toetuse andja määrab üldtingimustes sätestatud aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja peadirektori käskkirjaga.

4.3. Toetuse saaja esindusõiguslik isik lepingu täitmisel on Heino Kesküla, tel 528 3920,

e-post: [email protected]

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1 – Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne;

5.1.2. Lisa 2 – finantsaruanne.

5.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad, III.

Üldtingimused. Vastuolude korral prevaleerib prioriteetsem dokument.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et käesolev leping on avalik, v.a osades, mis on märgitud

avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte

lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Lepingulised tegevused loetakse

lepinguga kooskõlas olevateks alates 01.01.2023.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

3 (8)

Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalse lt)

Margo Klaos Heino Kesküla

Päästeamet MTÜ Karksi-Nuia Tulekaitse Selts

Raua 2, Tallinn 10124 Pärnu mnt 10, Karksi-Nuia linn

Mulgi vald, 62401, Viljandi maakond

Telefon: 628 2000 Telefon: 528 3920

E-post: [email protected] E-post: karksinuiatulekaitseselts@ho t.ee

4 (8)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Päästeameti (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi

toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste

vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja säästlikult ning

vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse

saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb

riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse

nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud toetuse

või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui

toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

5 (8)

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis

võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek

lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingukohustus i

või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja tutvuda

dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse

kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise

finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja

tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade ellu

viidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste

elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse andja

kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb

puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda

poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku

6 (8)

info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja

kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise

kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja

kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul

aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega,

on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal

või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib

toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2%

tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele

poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva

jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja

õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10

tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada.

Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata

rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles

öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist

osaliselt või täies mahus. Lepingust taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi

kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

7 (8)

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või

täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled on

kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada

võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva

järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral

toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumise st. Vastasel

korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt

edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine

9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus kirjalikult

lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud

lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

8 (8)

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te

kehtivust.