Pöördumise edastamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie: 13.02.2025 nr 7-5.7/25-00263-2

      Pöördumise edastamine

      Edastan Riigikantseleisse saabunud Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumise.       Lugupidamisega       (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik       Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie: nr 12-4.1/4562-4 [email protected] Meie: 10.02.2025 nr 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Sotsiaalministeerium [email protected]

Riigikantselei [email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) pöördumine avalikkusele suunatud teenuste

ligipääsetavuse kohta

EPIKoda teevad murelikuks põhjendused ja suhtumine, mida Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakond edastas tuues välja, miks ei saa parandada

kommertsliinide ligipääsetavust. Ühistranspordireformi eesmärk on optimeerida liikumist

ühistranspordiga ja vähendada autostumist. Riigi sõnum seoses mootorsõidukimaksu

kehtestamisega on EPIKojale olnud, et eesmärk on vähendada autostumist ja suunata inimesed

rohkem ühistransporti kasutama. Kui selles osas täna muutuseid ette ei võeta, siis olukord ei

parane säästlike transpordilahenduste kättesaadavuse osas ka tulevikus.

Kirjutasite, et liiniveo korraldamise alused on erinevad. ÜTS § 2 kohaselt on ühistransport

avalikkusele suunatud teenus tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo

või taksoveo korras. Eesti.ee andmetel toimub üleriigiline ühistransport kommertsalustel, mis

ühendab eelkõige tõmbekeskuseid. Liinivõrk kujuneb vastavalt vedajate esitatud taotlustele,

mida menetleb regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakond. Sellest

järeldame, et ka kommertsveo puhul räägime avalikkusele suunatud teenusest, st kõikidel

inimestel peab olema võimalus teenust kasutada. Võrdne kohtlemine puudega inimesele on see,

kui inimene pääseb kasutama kommertsalustel teenindatud liinibussi ja maksab sõidu eest

piletihinna. Võimalik, et busside soetamiseks on vajalik riiklik toetus, vähemalt osaliselt

(sarnaselt nt PRIA toetutele). Avalikkusele suunatud teenust pakkuvatel ehitistel on täna

kohustus jälgida ligipääsetavuse nõudeid, kuid teenusepakkujatele, kes osutavad

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

transporditeenust, taoliseid nõudeid ei ole. Leiame, et avaliku teenuse nõuded on vaja välja

töötada ja kehtestada või tagada ligipääsetavus kõikidele teenustele muul moel.

Hansaliinide maakondadevahelistel liinivedudel on murekohaks nt see, et osadesse peatustesse

Tartust Viljandi poole on võimalik madalapõhjalise bussiga minna, aga tagasisuunal

madalapõhjalist veeremit ei pakuta. Kärdla lennujaama viib vaid kommertsbuss,

madalapõhjailsed veeremid puuduvad. Leiame, et kasutajate vajadustega arvestamine

ühistranspordi pakkumisel, nii avalikel- kui kommertsliinidel, on möödapääsmatu. Sama oluline

on tagada transpordivõimaluste järjepidev kaasajastamine ja suurendamine. Tänased avalike

liinide väljumisajad ei võimalda osaleda tööelus teistega võrdsetel tingimustel, mis paneb

puudega inimesed olukorda, kus on vajadus omada autot (juhul, kui see on võimalik), kuid

mootorsõidukimaksust tulenevalt on ka need võimalused aina vähenemas.

Vedajaid saab mõjutada läbi hanketingimuste ja ühistranspordi kasutamine saab suureneda läbi

ligipääsetavate lahenduste pakkumise. Ettepanek järk-järgult kommertsvedajate

hanketingimustesse ligipääsetavuse lisanõuete lisamine teenib kogu ühiskonda. On mõistetav, et

lahenduste väljatöötamine, nt maakondlikel kommertsliinidel ligipääsetavuse tagamine saab

toimuda aja jooksul, mitte koheselt ja kõikidel liinidel korraga. Hangete hindamine

ligipääsetavuse ekspertide poolt või hangete dokumentide põhja loomine on protsessi loomulik

osa, sest ligipääsetavuse parandamiseks tuleb lahendusi töötada välja koos kasutajatega, st koos

puudega inimestega.

Täna on probleemiks ka ligipääsetava ühistransporditeenuse info. Ostes pileteit läbi tpilet.ee

keskkonna, pole võimalik välja filtreerida, millised väljumised on madalapõhjalise bussiga (nt

liinidel Tartu-Põlva jne), vaid inimene peab ise teadma, milliste ühistranspordikeskuste bussid

on madalad. Näiteks MK ja Sebe ei ole madalad või pakub Lux Express madalapõhjalist

veoteenust 5 tööpäeva ettetellimisel juhul, kui õnnestub madalapõhjaline buss liinile panna.

Sellisel juhul on buss kasutatav ühele inimesele ning teised reisijad infot ei saa, sest info ei ole

avalik. See süvendab väärarusaama, et soovida sõitjaid on vähe ja liikumispuudega inimesed

bussireise ei soovi. Veelgi enam, kui Lux Express valib madalapõhjaliseks väljumiseks liini

Tallinnast Võrusse, siis reaalsuses saaks ratastooliga sõita inimesi ka Tallinnast Tartusse või

Põlvast Võrusse, kuid seda infot täna süsteemidest ei leia. Taoline infosulg takistab inimestel

ligipääsetavaid lahendusi kasutamast. Bussipiletite operaatorid peaksid olema kohustatud tagama

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

ajakohase info kõigis kanalites ja täiendama infot kohe, kui võimalus ligipääsetava bussiteenuse

kohta avaneb.

EPIKoda ootab riigilt kaasavat ja tulevikule suunatud mõtlemist ning arutelusid, kuidas saaks

edendada puuetega inimeste ja krooniliste haigete võimalusi ühiskonnaelus võrdväärselt osaleda.

Lahendused, kuidas tagada ligipääsetavus maakonnavahelistel kommertsliinidel peavad aga

sündima koostöös.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk Eesti Puuetega Inimeste Koda tegevjuht Mari Puuram Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik [email protected] tel +372 5401 0437