OÜ Rail Baltic Estonia põhikirja muutmine

1

OÜ Rail Baltic Estonia

PÕHIKIRI

1. OSAÜHINGU ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD

1.1. Ärinimi

Osaühingu (edaspidi Osaühing) ärinimi on OÜ Rail Baltic Estonia.

1.2. Asukoht

Osaühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Tegevusalad ja eesmärk

Osaühingu eesmärgiks on rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute

juhtimine ning raudteetaristu ehituse ja käikuandmise korraldamine.

Osaühingu peamisteks tegevusteks on:

• Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti

Vabariigi huvides, s.t 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste

tehniline projekteerimine, ehitamine ning haldamine ja nendega kaasnev tegevus;

• osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Baltic raudteetaristu

rajamiseks ja käikuandmiseks;

• osaluse omamine Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning

aktsionäriõiguste teostamine Eesti Vabariigi huvides;

• avalike raudteede ülese ühisdepoo rajamine 1435 mm ja 1520 mm standardil põhineva

veeremi hoolduse paremaks korraldamiseks.

Osaühing saab rajatava Rail Baltic raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi

territooriumil asuval osal ning on Rail Baltic taristu käiku andmise hetkest Eesti Vabariigis

raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeseaduse tähenduses.

Osaühingu põhitegevusalaks on kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 68121), lisategevusaladeks

on valdusfirmade tegevus (EMTAK 64211), muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad

(EMTAK 52219) ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK 68201).

2. OSAKAPITAL JA OSAD

2.1. Osakapital

Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital

10 000 (kümme tuhat) eurot. Miinimumosakapitali ja maksimumosakapitali piires võib

osaühingu osakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.

2.2. Osakapitali suuruse muutmine

Osaühingu osakapitali (edaspidi osakapitali) suurendamine ja vähendamine toimub osanike

koosoleku otsusel seaduses sätestatud korras. Ühingul on õigus osasid välja lasta hinnaga, mis

ületab nende nimiväärtust (ülekurss).

2

2.3. Osad

2.3.1. Osakapital on jaotatud osadeks (edaspidi vastavalt „Osa“ ja „Osad“). Igale osanikule kuulub üks

osa. Osa nimiväärtuse iga üks (1) euro annab osanikule ühe (1) hääle.

2.3.2. Osa annab osanikule õiguse osaleda osanike koosolekul ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel

allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

2.4. Osade registreerimine

2.4.1. Osaühingu osad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris.

2.4.2. Osaühingu juhatus tagab Eesti väärtpaberite keskregistrile seadusega sätestatud ja õigete

andmete õigeaegse esitamise.

2.5. Osade eest tasumine

2.5.1. Osade eest tasutakse rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega.

2.5.2. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda osaühingu pangaarvele.

2.5.3. Mitterahalist sissemakset hindab osaühingu juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks oleva

eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese

lasta hinnata eksperdil. Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse

hindamist audiitor.

3. OSAÜHINGU JUHTIMINE

3.1. Hea ühingujuhtimise tava

Osaühing rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku

tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus.

3.2. Osaühingu juhtimisorganid

Osaühingu juhtimisorganiteks on:

(1) osaühingu osanike koosolek (edaspidi osanike koosolek),

(2) osaühingu nõukogu (edaspidi nõukogu),

(3) osaühingu juhatus (edaspidi juhatus).

3.3. Osanike koosolek

3.3.1. Osanike koosolek on osaühingu kõrgeim juhtimisorgan. Osanike koosoleku pädevuses on:

a) põhikirja muutmine;

b) osakapitali suurendamine ja vähendamine;

c) nõukogu liikmete ja nõukogu esimehe valimine;

d) nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine;

e) nõukogu liikmete tasustamise otsustamine ja nõukogu töökorra kehtestamine;

f) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

g) audiitori(te) valimine;

h) erikontrolli määramine;

i) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,

õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu

esindaja määramine;

3

j) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;

k) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, sealhulgas osaühingu

tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine;

l) osaühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;

m) otsuste määramine, milliste tegemiseks peab osaühingu tütarettevõtjal olema osaühingu

osanike koosoleku või nõukogu nõusolek;

n) omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid

ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal;

o) nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra

kehtestamine;

p) muude seadusega osanike koosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

3.3.2. Osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks kutsub juhatus kokku selliselt, et oleks

tagatud majandusaasta aruande kinnitamine ja registrile esitamine hiljemalt nelja kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest.

3.3.3. Osanike koosoleku kokkukutsumine ja koosolekul otsuste vastuvõtmine toimub äriseadustikus

ettenähtud korras.

3.3.4. Osanike koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed.

3.4. Nõukogu

3.4.1. Nõukogusse kuulub kolm (3) kuni viis (5) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse

äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustikus ja

põhikirjas sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.

3.4.2. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osanike koosolek. Nõukogu liikme määramisel on

vajalik tema kirjalik nõusolek.

3.4.3. Nõukogu liikmete volitused kestavad kuni kolm aastat.

3.4.4. Nõukogu planeerib osaühingu tegevust ja korraldab tema juhtimist ning teostab järelevalvet

juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

3.4.5. Nõukogu annab juhatusele korraldusi osaühingu juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on

vajalik osaühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse

raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

a) osaühingu äriplaani ja eelarve kinnitamine;

b) osaluse omandamine või võõrandamine teistes juriidilistes isikutes;

c) osaühingu tütarettevõtja asutamine või lõpetamise otsustamine;

d) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

e) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;

f) välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine;

g) investeeringute tegemine, mis ületavad osaühingu eelarves selleks majandusaastaks

ettenähtud kulutuste summa;

h) laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab osaühingu eelarves

selleks majandusaastaks ettenähtud summa;

i) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub osaühingu igapäevase

majandustegevuse raamest;

j) prokuristi nimetamine ning osaühingu nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine;

4

k) juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe määramine;

l) juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,

õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses osaühingu

esindaja määramine;

m) osaühingu osanikuga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine,

õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses osaühingu

esindaja määramine;

n) nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning

töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

o) hankijana hankelepingu sõlmimine sellise riigihankemenetluse tulemusel, mille eeldatav

maksumus ületab riigihangete seaduse kohaselt määratletavat rahvusvahelist piirmäära

ehitustööde puhul ja piirmäära 500 000 EUR (km-ta) asjade ja teenuste puhul ning

riigihangete seaduse erandite alla kuuluvate lepingute puhul.

3.4.6. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.

3.4.7. Nõukogu teeb otsuseid osaühingu juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel

põhikirjas ja seaduses sätestatud juhtudel või juhataja või juhatuse esimehe taotlusel.

3.4.8. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis ja nõukogu koosolekud

protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja

koosoleku protokollija.

3.4.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte

võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

3.4.10. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks

võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps, lapselaps

ning isik, kel on nõukogu liikmega ühine majapidamine):

(1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb osaühinguga samal tegevusalal ega ole

osaühingu osanik;

(2) on osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu

täisosanik, kui ta ei ole osaühingu osanik;

(3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb

osaühinguga samal tegevusalal ja mis ei ole osaühingu osanik;

(4) osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu

on riigi osalusega äriühinguga või osaühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või

äriühinguga, mis on osaühingu osanik;

(5) omab osaühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,

kes on osaühinguga oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

3.4.11. Nõukogu liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev piirang

ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

5

3.4.12. Punkti 3.4.11 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

3.4.13. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab ainuosanik

ainuosaniku otsusega, arvestades osaühingu spetsiifikat.

3.4.14. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse

seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele

võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud

auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

3.4.15. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu

organi tegevuses.

3.4.16. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

3.4.17. Nõukogu kinnitab osaühingu strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes

omaniku ootustest. Nõukogu võib sätestada täiendavaid nõudeid seoses osaühingu

põhitegevusega seotud eelarvete kinnitamisega ja muudatuste juhtimisega.

3.5. Juhatus

3.5.1. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel on seaduses

sätestatud õigused ja kohustused.

3.5.2. Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni viieks (5) aastaks.

3.5.3. Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

3.5.4. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab osaühingu tegevust juhataja või juhatuse

esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtimises

ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. Juhatuse esimehe äraolekul

täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige.

3.5.5. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhataja või juhatuse esimees,

võtab juhatus vastu otsuseid osaühingu tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise suhtes

kohaldatakse äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning § 322 ja § 323 aktsiaseltsi nõukogu otsuste

kohta sätestatut. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku

juhataja või juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku päevakorra.

3.5.6. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette

juhatuse liikmete õigused ja kohustused osaühingu suhtes ning nende tasustamise kord.

3.5.7. Osaühingu juhatuse liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

3.5.8. Punkti 3.5.7 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

3.5.9. Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata nõukogu. Juhatuse liikmetele makstakse tema

ülesannete täitmise eest vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra otsustab nõukogu.

3.5.10. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui

juhatuse liige täidab lisaks osaühingu juhatuse liikme ülesannetele muid osaühingule vajalikke

6

ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse

liikme lepingus.

3.5.11. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab osaühingule seatud eesmärkide

täitmist ning osaühingu loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul

makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal

makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele

eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

3.5.12. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne

tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

3.5.13. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures

kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem juhatuse liikme volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

3.6. Audiitor

Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite tasustamise korra määrab osanike

koosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

3.7. Sisekontroll ja siseaudit

3.7.1. Osaühingus toimib sisekontrollisüsteem.

3.7.2. Osaühing moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui

vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on

suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm

miljonit eurot ja töötajate arv 75.

3.7.3. Osaühingul on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.

Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada ainuosanikuga.

3.7.4. Ainuosanikul on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava

asutuse struktuuriüksust.

3.8. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise kord

Osaühing ei tee annetusi ega maksa toetusi.

4. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES, OSAÜHINGU STRUKTUURIÜKSUSED JA

OSAÜHINGU ESINDAMINE

4.1. Osalemine äriühingutes

4.1.1. Osaühing võib osaleda teistes äriühingutes.

4.1.2. Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab osanike koosolek.

Emaettevõtja osanike koosoleku otsus on vajalik ka selle äriühingu tütarettevõtjate poolt teises

äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks;

4.1.3. Osanike koosolek peab kehtestama äriühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse

põhimõtted.

4.2. Struktuuriüksused

4.2.1. Osaühing võib moodustada struktuuriüksusi.

7

4.2.2. Osaühingu struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab ning nende

pädevuse ja juhid määrab juhataja või juhatuse esimees.

4.3. Osaühingu esindamine

Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees (või juhataja) üksi või

vähemalt kaks juhatuse liiget koos.

5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

5.1. Majandusaasta

Osaühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine

5.2.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise

aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande

ning aastaaruande lisad) ja tegevjuhtkonna deklaratsiooni ning esitama need nõukogule heaks

kiitmiseks ja osanike koosolekule kinnitamiseks.

5.2.2. Majandusaasta aruandes antakse ülevaade hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja

vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta, osaühingu tegevuse oluliste

majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude ning võimalike muude oluliste mõjude kohta,

mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmi.

5.2.3. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et osanikud

jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

5.2.4. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast

raamatupidamistavast.

5.2.5. Majandusaasta aruanne tuleb kinnitada ja esitada registrile nelja kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

osaühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude

summa, eristades seejuures juhatuse liikme kuutasude ja juhatuse liikmele makstud täiendava

tasu summad.

5.2.6. Osaühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

äriühingu finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10

esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

5.2.7. Osaühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt

finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel.

5.3. Kasumi jaotamine

Osaühingu majandusaasta kasumi jaotamise otsustab osanike koosolek vastavalt seadusele.

5.4. Dividendide maksmine

5.4.1. Dividendide maksmise aluseks on kinnitatud majandusaasta aruanne.

5.4.2. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad otsustab osanike koosolek.

5.5. Reservkapital

5.5.1. Osaühingul on kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks reservkapital, mis

moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse

reservkapitali seaduses ettenähtud korras.

8

5.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse

reservkapitali igal aastal 1/20 osaühingu puhaskasumist.

5.6. Teabe avalikustamine

5.6.1. Osanike koosoleku otsused, nõukogu ja juhatuse koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu

liikmele määratud tasu suurus avaldatakse osaühingu veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

5.6.2. Osaühing avalikustab oma veebilehel:

a) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude

aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali

majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

b) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande

võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali

majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

c) majandusaasta aruande ja nõukogu aruande samal ajal registrile esitamisega.

5.6.3. Osaühing, mis peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama auditikomitee,

avalikustab oma veebilehel viivitamata teated äriühingu tegevust puudutavatest olulistest

asjaoludest ja sündmustest.

6. OSAÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA

ÜMBERKUJUNDAMINE

Osaühingu tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses

sätestatud korras. Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.

AINUOSANIKU OTSUS

Tallinn 13.02.2025 nr 1-3/25/1

OÜ Rail Baltic Estonia

Registrikood: 12734109

Veskiposti tn 2/1, Tallinn 10138

Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik

Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister - taristuminister

Häälte arv: 2 510

OÜ Rail Baltic Estonia põhikirja muutmine

Äriseadustiku § 168 lg 1 punkti 1 alusel ja arvestades nõukogu ettepanekut:

1. Kinnitada OÜ Rail Baltic Estonia põhikiri (lisatud);

2. Tunnistada kehtetuks OÜ Rail Baltic Estonia osanike koosoleku poolt 29.06.2022 kinnitatud

põhikiri.

3. OÜ-l Rail Baltic Estonia korraldada põhikirja ja tegevusala muudatuse esitamine

äriregistrisse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Saata: OÜ Rail Baltic Estonia, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed: Andres Agukas,

Andres Lindemann, Mari Lahtmets, Kaido Zimmermann