Teade

Saatja: <"SM Info">

Saadetud: 20.06.2023 14:08

Adressaat: <"SM Info">

Teema: FW: Dokumentide edastamine menetluses 3-22-50

Manused: image001.png; Vabariigi Valitsuse täiendavad seisukohad (3-22-50)(803754.2).asice

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, June 19, 2023 5:24 PM To: [email protected]; Susanna Jurs <[email protected]> Subject: Dokumentide edastamine menetluses 3-22-50

Tere E-toimik annab teada, et ANTS NÕMPER on esitanud dokumendi kohtumenetluses nr 3-22-50 "Olavi Paukson, Mirelle Irina Riina Poom, Romet Reinula, Raimond Reinula, Jelena Dak, Anatoli Kirpitšjov, Nadežda Dervenjova, Roland Põldve ja Ahti Liiva kaebus Vabariigi Valitsuse 15.10.2021 korralduse nr 361 „Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ punkti 1 alapunkti 2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes". Dokumendi liik: Seisukoht Dokument on esitatud: 19.06.2023 kell 17:20 asutusele Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja. Dokumendi failid: Vabariigi Valitsuse täiendavad seisukohad (3-22-50)(803754.2).asice, Lisa 1. Prof. Toivo Maimetsa ettekanne (04.04.2023).pdf Dokument on esitaja soovist lähtuvalt edastatud järgnevatele e-posti aadressidele: [email protected] [email protected]. Lugupidamisega e-toimik

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal

Kohtunik Enno Loonurm Tallinna Halduskohus Haldusasi 3-22-50

19.06.2023 DNo: E347

TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

Kaebaja 1 Olavi Paukson

isikukood: 38106144237

Kaebaja 2 Mirelle Irina Riina Poom

isikukood: 47401195731

Kaebaja 3 Romet Reinula

isikukood: 50805220245

Kaebaja 4 Raimond Reinula

isikukood: 51002027141

Kaebaja 5 Jelena Dak

isikukood: 47612210417

Kaebaja 6 Anatoli Kirpitšjov

isikukood: 37811030295

Kaebaja 7 Nadežda Dervenjova

isikukood: 49605312225

Kaebaja 8 Roland Põldve

isikukood: 38910124210

Kaebaja 9 Ahti Liiva

isikukood: 38306294915

Kaebajate esindaja Katrin Paulus, advokaat

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL

e-post: [email protected]

Vastustaja Vabariigi Valitsus

registrikood: 7004809

aadress: Rahukohtu 3, 15161 Tallinn

e-post: [email protected]

Vastustaja esindajad Ants Nõmper, vandeadvokaat

Kairi Kilgi, vandeadvokaat

Ellex Raidla Advokaadibüroo

e-post: [email protected]

[email protected]

2/7

Kohtuasi Olavi Paukson jt kaebus Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 2021 korralduse nr 361 „Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ punkt 1 alapunkti 2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes

VASTUSTAJA TAOTLUSED

1. Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on kaebajate 07.01.2022 esitatud kaebus nõudega tuvastada

Vabariigi Valitsuse 15.10.2021 korralduse nr 361 „Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr

305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“

(edaspidi „korraldus nr 361“) punkt 1 alapunkti 2 õigusvastasus.

2. Tallinna Halduskohus tegi 17.05.2023 määruse, millega (1) määras haldusasja läbivaatamise

kirjalikus menetluses; (2) määras protsessiosalistele täiendavate taotluste või

menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 19.06.2023; (3) määras täiendavate taotluste või

menetlusdokumentide esitamise korral vastamise tähtajaks 17.07.2023; (4) määras kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise ajaks 03.08.2023 kl 16.00.

3. Käesolevaga esitab vastustaja oma täiendavad seisukohad.

PÕHJENDUSED

4. Vastustaja jääb kõigi senises kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde ega hakka neid

kordama. Vastustaja palub Tallinna Halduskohtul vastustaja varasemate seisukohtade ja

argumentidega arvestada. Vastustaja palub kohtul kaebajate kaebuse jätta rahuldamata.

A. RIIGIKOHTU PSJV KOLLEEGIUMI SEISUKOHAD

5. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi „PSJV kolleegium“) tegi 31.

oktoobril 2022 kohtuotsuse asjas nr 5-22-4.1 Kuivõrd Riigikohtu PSJV kolleegium tõi oma otsuses

välja mitmed tähtsad põhimõtted, mis ka ülejäänud koroonavaidlustes – sh siinses vaidluses –

korralduste ja piirangute õiguspärasuse hindamisel tähtsust omavad, siis palub Vabariigi Valitsus

kohtul alljärgnevaid selgitusi käesoleva asja lahendamisel arvesse võtta. Vastustaja hinnangul on

Riigikohtu PSJV kolleegiumi suunised kaebuse lahendamisel olulise tähtsusega, mis selgitavad

vaidlusaluste korralduste aluseks olevate volitusnormide ulatust, piirangute õiguspärasust ning

vajalikkust inimeste elu ja tervise kaitsmiseks.

6. Tallinna Halduskohus oli oma 31. mai 2022 otsuses tunnistanud NETS § 27 lg 3 ning § 28 lg-d 2,

5-6 ja 8 vastuolus olevaks PS § 3 lg 1 lausega 1, § 87 punktiga 6 ja §-ga 10 õigusselguse

põhimõtte osas, milles need võimaldasid kehtestada piirangud lähtuvalt haiguse läbipõdemisest

ja vaktsineeritusest, määrata nakkushaiguse vaktsineerimise ja läbipõdemise tingimused ning

kohustada isikuid terviseuuringuteks ja diagnoosimiseks korralduse nr 305 punktis 10 kirjeldatud

tegevustes osalemise eeldusena. Riigikohtu PSJV kolleegium kontrollis NETS § 27 lg 3 ning § 28

lg-te 2, 5-6 ja 8 põhiseaduspärasust.

7. Riigikohus analüüsis oma otsuses korralduste kehtestamise aluseks olnud NETS-i volitusnorme.

Koroonahaiguse levimise tõrjumiseks ning ühiskonnaliikmete tervise ja elu kaitseks loodud

korraldused olid kehtestatud avaralt sõnastatud volitusnormide alusel, mis sisaldasid

määratlemata õigusmõisteid ja jätsid Vabariigi Valitsusele ulatusliku kaalutlusõiguse (otsuse p

52). Vabariigi Valitsusel oli NETS § 28 lg 5 p-de 1 ja 3, lg 6 ja lg 8 koostoimes võimalik uudse

ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks piirata asutuste ja ettevõtete tegevust

1 Internetis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-22-4/13

3/7

ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.

8. Volituse eesmärk oli tulenevalt normide paiknemisest NETS-i 5. peatükis nakkushaiguste

epideemilise leviku tõkestamine. Korraldustega kehtestatud piirangute eesmärgiks oli nakkusohu

vähendamine uudse ohtliku nakkushaiguse korral NETS § 2 lg 2 tähenduses, mis lähtus

eeldusest, et vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimeste puhul on nii nakatumise kui raske

haigestumise tõenäosus madalam kui vaktsineerimata isikute puhul, mistõttu pole põhjust nende

isikute tegevust muude isikutega samaväärselt piirata.2 Riigikohus toonitas, et piirangute selline

eesmärk on NETS-i normidega hõlmatud (otsuse p 53). Riigikohus selgitas, et ei ole põhjust

järeldada, et Vabariigi Valitsus on ületanud volitusnormidest tulenevat õigust piirangute

kehtestamiseks.

9. Piirangute ajaline piiritletus. Riigikohus leidis, et volitused, mis tulenesid NETS-i

volitusnormidest koostoimes muude NETS-i normidega, ei ole vaatamata oma üldisusele täielikult

piiritlemata. Volitusnormide üldine eesmärk oli nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine.

Piirangute ajaline piiritletus tuleneb NETS § 28 lg 2 p-st 1, lg-test 4 ja 5, mille kohaselt

kehtestatakse meetmed ajutiselt, ning NETS § 27 lg 3 kolmandast lausest, millest tuleneb

kohustus määrata karantiini kehtestamise haldusaktis selle kehtivuse aeg. Riigikohus selgitas, et

volituse ajalise piiritlemisena ei saa käsitada ainult piirangule seaduses konkreetse kehtivusaja

ettenägemist. Ajutise piirangu kehtestamiseks volitav norm kohustab kehtestama piirangule

konkreetse tähtaja või kui see pole olukorra ettenägematusest või kiirest muutumisest tulenevalt

võimalik, siis hindama pidevalt piirangu kehtivuse põhjendatust. Piirangute ruumiline ja isikuline

konkretiseering tuleneb sellest, et nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamine peab

seadusandja ettekujutuse järgi toimuma eelkõige haiguskolletes NETS § 27 lg 2 mõttes ehk

piiritletud territooriumil, kus asuvad haiged või nakkuskahtlased isikud ning kus elanikud on

tervisekaitseasutuse tugevdatud järelevalve all. Samuti piirkonnas, kus on oht haiguskolde

tekkimiseks (NETS § 28 lg 3). Esemeliselt on NETS § 28 lg-tes 2 ja 5 sätestatud piirangute

üldisusaste erinev, vähem piiritletud on NETS § 28 lg 5 p-s 3 sätestatud volitus. See peab riigi

kaitsekohustusi silmas pidades tagama ka selliste piirangute kehtestamise võimaluse, mida

samade lõigete teistes punktides ei ole otsesõnu ette nähtud (otsuse p 64).

10. Riigikohtu arvates pole alust väita, et piirangud, mida vaidlusalused normid Vabariigi Valitsusel

kehtestada võimaldavad (nt liikumisvabaduse piiramine), oleksid põhimõtteliselt sobimatud

nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks, järelikult tuleb meetmeid pidada sobivateks.

Samuti ei ole piiranguid alust pidada ebavajalikeks või ebamõõdukateks. Riigikohus rõhutas, et

riigi kaitsekohustuse täitmine uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul võib eeldada laia ulatusega

volituste kehtestamist. Inimeste elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise

tagamine on kaalukad eesmärgid, mille puhul ei saa välistada, et need kaaluvad üles muude

põhiõiguste tagamise vajaduse (otsuse p 91).

11. NETS § 27 ja § 28 alusel nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjumine tähendab tegevust

konkreetse epideemiliselt leviva nakkushaiguse puhangu tõkestamiseks, mis on piirangute

kohaldamise ajaks juba tekkinud või konkreetselt ettenähtav. Piirangute kehtestamise näol on

tegemist reaktsiooniga ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud ning tegelikule nakkushaigusest tulenevale

ohuolukorrale, mida Terviseamet pidevalt hindab talle laekuvate epidemioloogiliste,

laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel (NETS § 28 lõige 1), mitte abstraktse kujutletava

juhtumiga (otsuse p-d 77-79).

12. COVID-19 olukorra dünaamilisus. Riigikohtu hinnangul toetas üksikakti vormi valikut

nakkushaiguste olemusest ja seda puudutavate teaduslike teadmiste vähesusest või

ebakindlusest tulenev olukorra kiire muutumise võimalus, millest omakorda tuleneb vajadus

rakendada, muuta või lõpetada piiranguid kiiresti. Olustiku dünaamilisus õigustas pigem Vabariigi

Valitsust rakendama täpselt hetkeolukorrale häälestatud piiranguid kui pikema tuleviku ja

2 Vt vaktsineerimise mõjude kohta ka RKHKm 25.11.2021 nr 3-21-2241/11, p 27.

4/7

abstraktsete juhtumite tarbeks kehtestatavaid universaalseid meetmeid (otsuse p 81).

13. Erandlik olukord. Riigikohtu hinnangul võib epideemia sõltuvalt konkreetse nakkushaiguse

iseärasustest omandada nii isikuliselt kui territoriaalselt eriti laia ulatuse või osutuda eriti

pikaajaliseks. Taolise erandliku olukorraga on tegemist ka koroonahaiguse puhul, mille

epideemiline levik on kestnud alates 2020. aastast ja mille jooksul on tulnud tõrjuda mitmest

erinevast viirustüvest tulenenud haiguspuhanguid. Riigikohtu hinnangul ei oleks olnud iga üksiku

haiguspuhangu puhul välistatud selle käsitamine eraldi reguleeritava üksikjuhtumina (otsuse p

83). Olgugi et piirangud olid esemeliselt laiaulatuslikud, hõlmasid sisuliselt kogu riigi territooriumi

ja kõiki Eestis viibivaid isikuid, siis ei olnud korralduste puhul siiski veel ületatud piiri, mis oleks

muutnud need oma materiaalselt sisult selgelt üldaktideks (otsuse p-d 83-84).

14. Korralduste ajutine iseloom ja piirangute perioodiline hindamine. Riigikohus möönis, et

hoolimata korralduste pikemaajalisest kehtimisest oli neil siiski ajutine iseloom. Praktikas hindas

Vabariigi Valitsus pidevalt oma korraldusi ümber, leevendas, kaotas ja taaskehtestas meetmeid,

lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja piirangutega kahjustatavatest õigusväärtustest (otsuse

p 84). Korralduse nr 305 punkti 19 alusel hindas Vabariigi Valitsus piirangute ja meetmete

vajalikkust hiljemalt iga kahe nädala tagant uuesti võttes arvesse Teadusnõukoja seisukohti.

Taoline tegevus on kooskõlas Riigikohtu suunistega – Riigikohus viitas, et nakkushaiguse levik

võib olla väga kiire ja ulatuslik. Nakkushaigusi, nende erinevaid haigustüvesid ja nende

meditsiinilisi ning mittemeditsiinilisi tõrjevahendeid iseloomustab suur ebamäärasus ja

muutlikkus, mis võib nõuda olukorra kiiret ümberhindamist ja kehtestatud piirangute muutmist.

Selleks on vajalikud väga spetsiifilised eksperditeadmised (otsuse p 69) nagu ekspertidest

koosneval Teadusnõukojal. Kui haigus on uuelaadne, siis on tõsikindlate järelduste tegemine

selle ohtlikkuse, levikuviiside, nakkavuse, peiteaja, kulu, efektiivse ravi jne kohta heal juhul

võimalik ainult aeganõudvate teaduslike uuringute tulemusena (otsuse p 69). Kuivõrd

Teadusnõukoda kogus ja analüüsis Vabariigi Valitsuse jaoks ekspertinfot ja andis

käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks vastavalt riskitasemele, siis ei saa vaidlust

olla asjaolus, et Vabariigi Valitsus kehtestas piirangud kaebuse esitamise ajal kehtinud parimale

ja aktuaalsemale teadusteadmisele tuginedes. Nagu Riigikohus toonitas, peab riigi reaktsioon

uuelaadsele haigusele olema vastavuses olukorra ohtlikkuse ja kiireloomulisusega (otsuse p 69).

Eeltoodut arvesse võttes tegutses Vabariigi Valitsus piisavalt kiiresti, ettenägelikult ja

teaduspõhiselt vajalike piirangute loomisel lähtudes laiemast ühiskondlikust huvist.

15. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõue, et teatud tegevustes saavad osaleda vaid

immuniseeritud isikud, oli hõlmatud tegevuse piirangu üldmõistega (otsuse p 55). Seoses

vaktsineerimisega märkis Riigikohus, et kehalise puutumatuse ja õiguse elule riive intensiivsust

vähendas koroonahaiguse vastu vaktsineerimine surmlõppe või tõsiste kõrvaltoimete väike

tõenäosus. Riigikohus leidis, et kaudne vaktsineerimisnõue ei alandanud inimväärikust (PS § 10)

arvestades vaktsiinide toimet raskete haigusjuhtude hulga vähendamisel (otsuse p 50). Riigikohtu

hinnangul oli PSJV asjas vaidluse all olnud korralduste (korralduse nr 305 ja nr 212) andmise

ajaks maailmas olemas ja Eestis kättesaadav väga ulatuslik andmestik vaktsiinide soovitatavate

mõjude ja kõrvalmõjude kohta, mis põhinesid nii testimisel kui ka praktilisel rakendamisel (otsuse

p 50).

16. Inimeste elu ja tervise kaitse. PS § 13 järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. PS §-st

14 tuleneb seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus

tagada isiku õigused ja vabadused. Nendest põhiseaduse sätetest tuleneb õigus riigi

normatiivsele ja faktilisele tegevusele, et igaüks saaks end kaitsta ja turvaliselt tunda. Samas

vastab sellele põhiõigusele riigi kohustus kaitsta isikuid neid ähvardavate ohtude eest, muu

hulgas luua piisav ja tõhus õiguslik regulatsioon nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonnas

ning viia õigusaktidest tulenev ka ellu. Riigikohtu hinnangul võib nakkushaigustest – sh COVID-

19st – lähtuda oht väga kaalukatele õigushüvedele. Riigi üldise kaitsekohustuse kõrval tuleneb

põhiseadusest ka kohustus kaitsta inimeste elu (PS § 16) ja tervist (PS § 28 lõige 1). Riigikohus

selgitas, et inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadus on kaalukas põhiseaduslik eesmärk, mis võib

5/7

anda aluse muude põhiõiguste, sh seaduse reservatsioonita põhiõiguste piiramiseks. Seejuures

nimetab põhiseadus nakkushaige isoleerimist või nakkushaiguste leviku tõkestamist ka

sõnaselgelt legitiimseks eesmärgiks mitmete kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga

põhiõiguste piiramisel (PS § 20 lõike 2 punkt 5, § 29 lõige 2, § 34 ja § 47). Seega võimaldas riigi

üldine kaitsekohustus ning inimeste elu ja tervise kaitse Vabariigi Valitsusel piirata inimeste

põhiõigusi kehtestatud meetmete teel nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

17. Kokkuvõtlikult järeldub Riigikohtu PSJV kolleegiumi otsusest, et NETS normid, mis võimaldasid

Vabariigi Valitsusel koroonaepideemia ajal kehtestada piiranguid, ei ole põhiseadusega

vastuolus. Piirangud, sh COVID-tõendi nõue, piirasid küll mitmeid inimeste põhiõigusi, kuid

sedalaadi piirangud võisid olla vajalikud, et täita põhiseadusega riigile pandud kohustust kaitsta

inimeste elu ja tervist ohtliku nakkushaiguse eest. Riigikohus otsustas, et NETS-i normid ei

piiranud kaebajate põhiõigusi lubatust intensiivsemalt, NETS polnud liialt ebaselge ja Vabariigi

Valitsus ei ületanud talle seadusega antud volitusi. Vabariigi Valitsus palub kohtul käesoleva

asja lahendamisel ülaltoodud põhimõtteid arvesse võtta.

B. PIIRANGUTE KÄSITLEMINE

18. Kaebajad on kohtumenetluse vältel üritanud põhjendada, et vaidlustatud piirangute tegelik

eesmärk oli inimeste vaktsineerimisele survestamine. Nagu vastustaja on selgitanud, on

kaebajate arusaam ebaõige (vt nt vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, p 24; vastus kaebusele,

p 33 jj). Vastupidiselt kaebajatele on vastustaja seisukohal, et COVID-19 vastu vaktsineerimisega

kaasnev oht elule ja tervisele oli minimaalne ning piirangud kaitsesid kõikide inimeste, sh

kaebajate, elu ja tervist. PS § 28 ja PS § 16 kohustavad riiki oma kodanike elu kaitsma ning

kohaldama meetmeid/piiranguid, et tagada oma kodanike tervise kaitse ja ohutu elukeskkond, et

vältida inimeste haigestumist nakkushaigustesse. COVID-19 haiguse vastu immuunkaitseta

isikute (nagu vaktsineerimata kaebajate) ebavõrdne kohtlemine võrreldes vaktsineeritud

isikutega oli põhjendatav vajadusega suurendada elanikkonnas SARS-CoV-2 viirusest tingitud

COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud inimeste osakaalu määral, et viiruse levik ja sellest

tingitud haigusjuhtude arv ei ohustaks eelkõige tervishoiusüsteemi toimimist ega kahjustaks

seeläbi avalikku huvi rahvatervise kaitse vastu.

19. Ühiskonnaliikmetes vaktsineerimiseks motivatsiooni tekitamine on lähtunud eesmärgist tõsta

ühiskonnaliikmete immuunsust – vastustaja lähtus eeldusest, et vaktsineerimise propageerimine

aitab suurendada elanikkonnas immuunsuskaitsega inimeste osakaalu ja seeläbi haiguse levikut

piirata ja avalike teenuste, sh meditsiiniteenuste, toimepidevust ja jätkusuutlikkust tagada.

Arvestades kaitstavate õigusväärtuste kaalu ja pandeemia tagajärgede tõsidust nii elu, tervise kui

ka vabaduse seisukohast, oli vaktsineerimisnõudel tungiv sotsiaalne vajadus, mistõttu ei saanud

avalikule võimule ette heita vaktsineerimise propageerimist. Vaktsineeritute arvu suurendamine

ühiskonnas oli õigustatav avalikust huvist kantud eesmärgiga tõkestada ohtliku nakkushaiguse

levikut elanikkonnas immuunsuskaitsega inimeste osakaalu suurendamise läbi. Oluline oli

mõista, et tervisekriisi keskel ei olnud teiste inimeste elu ja tervise kaitse pelgalt riigi õigus, vaid

ka kohustus. Vaktsineerimata inimeste võrdsustamine vaktsineeritud inimestega piirangute

kohaldamisel oleks võinud kokkuvõttes kaasa tuua selle, et see osa elanikkonnast, kes ei ole

vaktsineeritud ega ka haigust läbi põdenud eelistab riskida ja loota, et õnnestub haigestumist

vältida või riskida immuunsuse saavutamiseks nakatumisega. Mõlemad olukorrad oleks töötanud

haiguse leviku piiramise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise eesmärkidele otseselt

vastu. Vaktsineeritud isikute sooduskohtlemine ning vaktsineerimata isikutele piirangute

kohaldamine lähtus laiemast eesmärgist saavutada eelkõige vaktsineerimise tulemusena

elanikkonnas piisav immuunsete inimeste osakaal selleks, et konkreetse viirushaiguse edasine

levik oleks olemasolevate vahenditega hallatav ja võimaldaks tervishoiusüsteemi toimepidevuse

tagamist.

20. Ühiskonnas vaktsineerimise soodustamise näol ei olnud tegemist sundvaktsineerimise, veelgi

vähem aga inimeste tahtevastase allutamisega meditsiini- või teadusuuringutele (PS § 18 ls 2).

6/7

Nagu märkis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuses asjas nr 5-22-4, ei saa

COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimist ühiskondlikes tegevustes osalemise eeldusena 2021.

aasta teadmiste taset arvestades käsitada tahte- ega teaduskatsena (RKPSJVKo 31.10.2022, nr

5-22-4, p 50). Nagu kohtupraktikas on rõhutatud, näib mõistlik, et end vaktsineerinud isikute

suhtes kohaldatavad piirangud olid leebemad, kuivõrd vaktsineeritud ja immuunkaitsega

inimesed on ise astunud samme üldise kasu nimel, seejuures teatud määral enda heaolu ja

tervisega riskides.

21. Vaktsineerimine aitas efektiivselt kaitsta isikuid eriti raske nakatumise eest ning aitas vähendada

nakkuse edasikandmise riski ja nakkusohtliku aja kestust, seega oli vaktsineerimise teel

omandatud immuunsus parim meede COVID-19 haiguse kontekstis. Mitmed teadusuuringud (sh

ECDC 29.03.2021 raport, WHO ja IVAC teadusuuringud), millest vastustaja meetmete

kehtestamisel lähtus, on olnud usutavad ning vastustaja võis uuringuandmete alusel järeldada,

et vaidlusaluse korralduse kehtivuse ajal aitas vaktsineerimine lisaks vaktsineeritud isiku enda

kaitsele vähendada ka viiruse levikut ühiskonnas tervikuna, mis on väga oluline faktor. Sellist

käsitlust toetab ka professor Toivo Maimetsa, Tartu Ülikooli rakubioloogia professori ja õppetooli

juhataja ning Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonda nõustava Teadusnõukoja juhi 4. aprilli 2023

ettekanne (Lisa 1, slaidid 35-40). Ettekandes on mh analüüsitud, kas vaktsineeritud ja

vaktsineerimata inimesed haigestuvad ühte moodi. Ettekandest nähtub, et (i) vaktsineerimata

isikute nakatumus COVID-19 haigusega on olnud kõrgem võrreldes vaktsineeritud isikute

nakatumusega (slaid 36), (ii) vaktsineerimata isikute seas on olnud COVID-19 haiguse tõttu

hospitaliseerimine kõrgeim (slaid 37), (iii) vaktsineerimata isikute seas on olnud suremus COVID-

19 haiguse tõttu kõrgeim (slaid 38). Ühtlasi kinnitab ettekanne, et vaktsiinid on aidanud

vähendada sümptomaatilisse COVID-19 haigusesse nakatumist ning aidanud vähendada

oluliselt raskelt või kriitilist haigestumist (slaid 40)3. Ettekanne kinnitab, et seisukohad, millest

vastustaja meetmete kehtestamisel lähtus, olid asjakohased ning vastustaja võis pidada

vaktsineerimist kõige tõhusamaks viisiks COVID-19 haiguse leviku tõkestamisel ja inimeste

tervise ja elu kaitsmisel. Vastustaja palub kohtul Lisas 1 asuva materjaliga kohtuasja

lahendamisel arvestada (HKMS § 62 lg 2; § 61 lg 1).

C. SENINE KOHTUPRAKTIKA

22. Lisaks Riigikohtu PSJV kolleegiumi otsusele nr 5-22-4 palub vastustaja kohtul kohtuotsuse

tegemisel arvesse võtta senist koroonakaebuste kohtupraktikat, sh Tallinna Halduskohtu

jõustunud kohtuotsuseid (nt nr 3-21-2030, 3-21-2392, 3-21-2503, 3-21-2550, 3-21-2683, 3-21-

2714, 3-21-2720, 3-21-2735, 3-21-2732, 3-21-2734, 3-21-3037), mis seostuvad vastustaja

kehtestatud piirangute vaidlustamisega käesoleva asjaga sarnastes faktilistes olukordades.

Vastustaja palub kohtul arvesse võtta ka koroonakaebustega seotud jõustunud ringkonnakohtu

otsuseid, millega ringkonnakohus on jätnud kaebajate apellatsioonkaebused rahuldamata (nt nr

3-21-2210, 3-21-2458, 3-21-2471). Senine koroonakaebustega seotud kohtupraktika toetab

Vabariigi Valitsuse seisukohti ning lükkab ümber kaebajate poolt kohtumenetluses esitatud väited.

MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

23. Dokumendi edastamine. Vastustaja on edastanud käesoleva dokumendi kaebajate esindajale.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Ants Nõmper Kairi Kilgi Vandeadvokaat Vandeadvokaat Vastustaja lepingulised esindajad

3 Uuring tehti november 2021 seisuga.

7/7

Lisad:

1. Prof. Maimetsa ettekanne (04.04.2023)