Käskkiri

KÄSKKIRI

13.02.2025 nr 23

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Seksuaalnõustamise jätkukoolitus”

õppekava vastavalt lisale.

2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (5)

KINNITATUD 13.02.2025 käskkirjaga nr 23

Lisa

Õppekava nimetus Seksuaalnõustamise jätkukoolitus

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus • Euroopa Nõukogu. (2007) Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise

ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu

konventsioon. Lanzarote.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/93/EL, mis

käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning

lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse

2004/68/JSK.

• IATSO. (2000) Standards of Care for the Treatment of Adult Sex

Offenders of the International Association for the Treatment of

Sexual Offenders. General Assembly of the International

Association for the Treatment of Sexual Offenders, Toronto.

• IATSO. (2006) Standards of Care for Juvenile Sexual Offenders of

the International Association for the Treatment of Sexual

Offenders. General Assembly of the International Association for

the Treatment of Sexual Offenders, Hamburg.

• Kallip, K., Eelma, S., Haldre L., Kastepõld-Tõrs, K., Viks-Binsol,

P. (2022) Ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste ja

noorte mõjutamine kriminaaljustiitssüsteemis. Civitta Eesti AS,

Tartu.

• Kraas, K. & Tammiste B. (2016) Seksuaalkuritegusid toime

pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste

analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs, 8. Justiitsministeerium,

Tallinn.

• Tammiste, B. (2020) Laste vastu suunatud korduvate

seksuaalkuritegude ennetamine: Analüüs ja ettepanekud

karistusregistri arendamiseks seoses seksuaalkurjategijatega.

Kriminaalpoliitika lühianalüüs, 5. Justiitsministeerium, Tallinn.

• Part, K., Oidermaa, A-K., Sisask, M., Pertel, T., Hunt, K., Meigas,

D., Raudsepp, T., Suurtee, A., Külm, K-L., Mark, L., Kaoküla, I.

& Kereme, H. (2015) Noorte tervisealase internetinõustamise

kvaliteedistandardid: Juhend kvaliteediindikaatorite

määratlemiseks ja mõõtmiseks seksuaaltervise ja vaimse tervise

veebinõustamise näitel. Eesti Seksuaaltervise Liit, Peaasi; Tallinn.

Õppekeel Koolitus toimub inglise ja/või eesti keeles

Õppe eesmärk Koolituse tulemusena vastab läbinu internetikeskkonnas saabunud

pöördumistele, analüüsides probleemi ja andes professionaalset nõu

tuginedes koolitusel omandatud teadmistele, Eestis kehtivale

seadusandlusele ja kaasaegsetele teaduslikele ja meditsiinilistele

lähenemistele ebakohase seksuaalkäitumise teemadel.

Sihtgrupp Psühholoogid, psühhiaatrid, psühhoterapeudid, (vaimse tervise) õed,

arstid jt tervishoiuspetsialistid, spetsialistid, kes osutavad

seksuaalnõustamisteenust (sh noorte nõustajad)

Õppe alustamise tingimused Osalejal on läbitud seksuaalnõustajate baaskoolitus või ta on läbinud

seksuaalkäitumisalase erialase väljaõppe mahus minimaalselt 20 EAP

(400 akad/h). Osalejal on vähemalt bakalaureusekraad sotsiaal- või

tervishoiuvaldkonnas. Osaleja panustab või tal on valmisolek

panustada (interneti)nõustamisse seksuaalhälbelise käitumisega

alaealiste ja täiskasvanute nõustajana.

3 (5)

Õppetöös osalemiseks on eelduseks piisav inglise keele tase (vähemalt

B1, osad loengud võivad toimuda inglise keeles).

Õppe maht ja ülesehitus

(akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 120 akad/h

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: 80 akad/h

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 0 akad/h

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 40 akad/h

Õpiväljundid I mooduli läbimisel:

 Mõistab seksuaalsuse, soo ja suhete mitmekesisust (sh erinevates

kultuurides ja usundites) ning eristab tavapärast seksuaalkäitumist

ebakohasest

II mooduli läbimisel:

 Analüüsib Eestis kehtivate regulatsioonide järgi seksuaalkäitumise

seaduslikkust, oskab oma hinnangut põhjendada ja teab juriidilisi

võimalusi käitumise muutmiseks (nt kriminaalhooldus,

käitumiskontroll jms)

III mooduli läbimisel:

 Eristab seksuaalsuunitluse ja seksuaalfunktsiooni häireid, sh nende

diagnoosimise ja ravimise võimalusi

IV mooduli läbimisel:

 Rakendab riskihindamise meetodeid turvalise käitumise

planeerimiseks ja juhendab nõustatavat muutuste tegemisel;

 Seostab seksuaalhälbelise ja kuritegeliku käitumise põhjuseid

teoreetiliste lähtekohtadega

V mooduli läbimisel:

 Eristab alaealiste ja täisealiste seksuaalselt ebakohast käitumist ja

selle põhjuseid;

 Kirjeldab, millised on võimalikud seksuaalse väärkäitumise

tagajärjed kannatanutele

VI mooduli läbinu:

 Analüüsib etteantud juhtumeid (sh enda isiklikke hinnanguid

nendele) seksuaal- ja nõustamise eetika standarditest lähtuvalt ja

vastab levinumatele seksuaalhälbelist käitumist puudutavatele

küsimustele.

Õppesisu I moodul – sissejuhatus

 Seksuaalsuse, soo ja suhete mitmekesisus;

 Seksuaalsus eri kultuurides ja usundites;

 Tavapärane ja ebakohane seksuaalkäitumine, piiride käsitlemine

erinevates kultuurides, sh Eesti kontekstis;

 Enda hoiakute ja väärtushinnangute märkamine ja teadvustamine

ning selle mõju seksuaalnõustamise protsessile.

II moodul – õiguslikud alused

 Piir seaduspärase ja seaduse vastase seksuaalkäitumise vahel Eesti

õiguspraktikas (praktilised näited kaasuste näitel);

 Seksuaalkuriteod Eesti õiguspraktikas (süüteo koosseisud,

menetlusprotsess jm) ja teavitamisnõuded;

 Erootika ja pornograafia eristamine;

 Lapsi ärakasutav pornograafia – kuidas toimepanijad selle

materjalini jõuavad ja milline on õiguskaitseorganite tegevus selle

takistamiseks/avastamiseks;

 Juriidilised võimalused käitumise muutmiseks (nt

kriminaalhooldus, käitumiskontroll jms).

4 (5)

III moodul – seksuaalsete kõrvalekallete meditsiiniline käsitlus

 Seksuaalsuunitluse häired, nende diagnoosimine ja psühhiaatriline

medikamentoosne ravi;

 Seksuaalhälbelise käitumisega kaasnevad häired ja häired, millega

võib kaasneda seksuaalhälbeline käitumine;

 Seksuaalfunktsiooni häired.

IV moodul – seksuaalkuritegeliku käitumise hindamine ja

rehabilitatsioon

 Seksuaalhälbelise ja kuritegeliku käitumise teoreetilised ja

bioloogilised alused ning seletusteooriad;

 Retsidiivsuse riskide hindamine ja turvalisuse planeerimine;

 Eituse mehhanismid ja mustrid;

 Rehabilitatsiooni alused.

V moodul – alaealiste seksuaalhälbeline käitumine ja

traumakogemus

 Alaealiste seksuaalhälbeline käitumine ja sellele reageerimine;

 Seksuaalne väärkohtlemine ja trauma.

VI moodul – seminar

 Seksuaalnõustamise põhimõtted ja meetodid, juhtumianalüüs;

 Seksuaaleetika ja nõustamise eetika, juhtumiarutelu;

 Tüüpilisemad seksuaalnõustamisele tulevad küsimused ja nende

lahendamine grupitöö vormis.

Õppemeetodid Teadusartiklite lugemine ja iseseisev ettevalmistus loetu aruteludeks

seminarides; grupitööd ja -arutelud; juhtumianalüüsi koostamine.

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub kontaktõppena auditoorselt või veebis kahe

järjestikuse päeva kaupa.

Kontaktõppepäevadel toimub koolitus õppetööks sobivate

tingimustega ruumis.

Koolitusruumi suurus ja planeering võimaldab osalejatel ja koolitajal

vabalt ringi liikuda ning jaguneda rühmadesse (rühmatöö ja

ühistegevus).

Koolitusruumis on olemas esitlustehnika (Data projektor kaabli ja

HDMI ühendusega, ekraan, kõlarid), püsiv internetiühendus,

pabertahvel, paberid, pastakad, markerid ning rühmatööde seinale

kinnitamise võimalus ja vahendid.

Koolitusruumis on olemas joogivesi. Koolitusruumis või selle vahetus

läheduses on kohvipausi võimalus.

Koolitusruumi valgustab loomulik päevavalgus.

Koolitusruumis tagab mugava kliima konditsioneer.

Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest.

Iseseisev töö Artiklite lugemine ja läbi töötamine vastavalt koolitaja pakutud

materjalidele; juhtumianalüüsi koostamine etteantud juhtumi

kirjelduse põhjal.

Õppematerjalid Kohustuslikud allikad:

• Frans, E. (2020) Sensoa lipusüsteem : Laste ja noorte lubamatule

ja sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine. Toim. Part, K.,

Rumvolt, L., Pertel, T. & Janter, K. Sotsiaalkindlustusamet,

Tallinn.

• https://intra.tai.ee/images/TE_konverents_2021_ettekanded/Lopu

sessioon/Erika_Frans.pdf

• Karistusseadustik. RT I 2001, 61, 364.

• RHK 11 ja/või DSM V parafiilsete häirete seletamiseks ja

diagnoosimiseks

• https://ecpat.org/luxembourg-guidelines/

5 (5)

• https://www.goodlivesmodel.com/

• Sootak, J. & Pikamäe, P. (2021) Karistusseadustik:

Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tartu.

Nõuded õpingute lõpetamiseks,

sh hindamismeetodid ja

hindamiskriteeriumid

Osaleja on aktiivselt osalenud seminari aruteludes ja grupitöödes ning

koostanud juhtumianalüüsid. Kohustuslik on vähemalt 80% ulatuses

moodulites osaleda.

Koolituspäevalt puudumine on lubatud etteteatamisel. Koolitaja tagab

iga mooduli kohta puudujatele täiendava iseseisva töö, mille esitamine

on kohustuslik. Kõik iseseisvad tööd ja muud hindamisele minevad

tööd on õigeaegselt esitatud piisaval lävendil.

Õppe läbimisel väljastatav

dokument (tunnistus või tõend)

Koolituse täies mahus läbimisel ja nõuete täitmisel väljastatakse

osalejale tunnistus. Üksikute moodulite läbimisel saab osaleja vastava

mooduli läbimise kohta tõendi.

Koolitaja kompetentsust tagava

kvalifikatsiooni või õpi- ja

töökogemuse kirjeldus

Koolitajad peavad vastama järgmisele nõuetele:

• Moodul II läbiviijal on süvendatud teadmised Eesti

Karistusseadustikust seksuaalse enesemääramise vastaste ja alaealiste

vastu suunatud süütegude osas ning on eelmainitud süütegude Eestis

menetletud kriminaalmenetluses olnud viimase 5 aasta jooksul

menetleja, kaitsja või süüdistaja rollis (esitada kohtuasja(de)

number/numbrid);

• III, IV ja V mooduli läbiviijal on psühholoogia alane kõrgharidus

(magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase) ja minimaalselt 3-

aastane töökogemus seksuaalsete kõrvalekalletega patsientidega

viimase 5 aasta jooksul või psühhiaatri väljaõpe ja minimaalselt 3-

aastane töökogemus psühhiaatrina viimase 5 aasta jooksul, sh

eriteadmised seksuaalsuunitluse häiretest ja seksuaalhälbelisest

käitumisest;

• Vähemalt ühel on koolitusmaterjalide kokkupanemise ja koolituse

läbiviimise kogemus viimase 5 aasta jooksul;

• Kõigil on kõrgharidus ja eriteadmised seksuaalkurjategijatest või

seksuaalhälbelisest käitumisest ja praktiline kokkupuude sihtgrupiga

viimase 5 aasta jooksul.

Õppekava kinnitamise aeg 2025