Teistkordselt kooskõlastamiseks Päästeametisse

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/436-12

Harku vallas Vääna külas Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1, juhindudes Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 2 lõikest 2 ja § 3 lõikest 10 ning tulenevalt Päästeameti 04.02.2024

kirjast nr 7.2-3.1/213-2, edastame teistkordselt kooskõlastamiseks Hirundo OÜ (rg-kood

11220970) poolt koostatud Harku vallas Vääna külas Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu, töö nr (HDP-02/2022).

Päästeameti 04.02.2024 kirjast nr 7.2-3.1/213-2 tulenevalt on täpsustatud detailplaneeringu

seletuskirja peatükki 5.4.3 „Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded“.

Muudetud on ka detailplaneeringu joonisel („Põhijoonis-tehnovõrkudega“) hoonestusala Petsaku

tee 20 ja Petsaku tee 18 poolsel osal, hoonestusala on nimetatud kinnistute osas osaliselt 1 m

kaugusel planeeritava kinnistu piirist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vello Viiburg

abivallavanem

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis-tehnovõrkudega

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

PETSAKU TEE 20 JA PETSAK PÕIK 2

MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, VÄÄNA KÜLA Plan ID

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-02/2022

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/

TELLIJA: Maaomaniku Age Aavasalu esindaja Alar Aavasalu

(allkirjastatud digitaalselt

2024

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 2 / 16

I SISUKORD

SELETUSKIRI 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 3

2.1. ASUKOHT 3

2.2. PINNAS 4

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 4

2.4. HOONESTUS 5

2.5. TEED 5

2.6. TEHNOVÕRGUD 5

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 5

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 5

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 8

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 8

5.2. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 10

5.3. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI 10

5.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 10

5.4.1. VEEVARUSTUS 11

5.4.2 KANALISATSIOON 11

5.4.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 11

5.4.4. ELEKTRIVARUSTUS 12

5.4.5. TELEKOMMUNIKATSIOON 12

5.4.6. SOOJAVARUSTUS 12

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 12

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 13

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 14

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 14

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 14

11. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 14

II DETAILPLANEERINGU JOONISED 16

Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4 16

Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3 16

Joonis_3_Tugiplaan_320x500 16

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_445x550 16

DETAILPLANEERINGU RUUMILINE ILLUSTRATSIOON 16

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 3 / 16

I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57

„Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”;

• Harku valla üldplaneering (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78)

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering;

• Harku Vallavolikogu 20.01.2005 otsusega nr 9 kehtestatud „Otsa maaüksuse detailplaneering“;

• Harku Vallavolikogu 22.02.2023 otsus nr 11 „Vääna külas Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2

maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamine“.

• Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isikute ja planeeringu koostajaga sõlminud 04.

november 2022 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/438/22 detailplaneeringu koostamise õiguse

üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase

tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (kehtest. Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 7);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Topo-geodeetiline alusplaan (Geospert OÜ töö EG-32/21 28.05.2021.a.);

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vahi külas Otsa maaüksuse

detailplaneeringu ümberplaneerimine Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste osas sooviga

muuta maaüksuste vahelist piiri vastavalt rajatud tehnovõrkudele ja piirdeaiale ning täpsustada

Petsaku tee 20 maaüksuse hoonestusala ja ehitusõigust. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega u 0,57 ha, paikneb Vääna külas Petsaku tee ja Otsatalu tee vahelisel alal u 1

km kaugusel Kiia-Vääna-Viti maantee, Petsaku tee ja Otsatalu tee ristumiskohast mööda Petsaku teed

kagus, piirnedes põhjast Petsaku tee 18 (katastritunnus 19801:011:1040), idast Petsaku tee L2

(katastritunnus 19801:011:0652), Petsaku põik 2a (katastritunnus 19801:011:0647), lõunast Petsaku

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 4 / 16

põik L1 (katastritunnus 19801:011:0653) ning läänest Petsaku põik L2 (katastritunnus 19801:011:0963)

ja Petsaku põik 5 (katastritunnus 19801:011:0962) katastriüksustega.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Vääna külas alljärgnevaid maaüksusi:

Maaüksuse aadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr.

Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Petsaku tee 20 19801:011:0651 10190602 5097m² Elamumaa Age (Vaarmets) Aavasalu

Petsaku põik 2 19801:011:0648 10190402 614m² Üldkasutatav maa

Ellen Dolotova

Maa-ala piirnevad maaüksused on: 19801:011:1040 Petsaku tee 18 MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:011:0652 Petsaku tee L2 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:011:0647 Petsaku põik 2a TOOTMISMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:011:0653 Petsaku põik L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:011:0963 Petsaku põik L2 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:011:0962 Petsaku põik 5 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

2.2. PINNAS

Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :

• 10% maa-alast on gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg), mulla lihtlõimiseks on peenliiv (pl).

• 90% maa-alast on leetjad gleimullad (GI), mulla lihtlõimiseks on peenliiv (pl), huumushorisondi paksus on 20-30cm.

Joonis detailplaneeringu ala mullad (Maa-ameti kaardirakenduse andmetel)

Planeeringu ala asukoht

Planeeritav ala paikneb alal kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Planeeringu alal on põhjavesi suhteliselt kaitstud ja kaitstud piirkonnas.

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritava ala reljeef on suhteliselt tasane, jäädes absoluutkõrgustelt 15.00-14.46m vahele.

Petsaku tee 20 maaüksus, suurusega 5097m², on 100% elamumaa, millest looduslik rohumaa

moodustub 2845m², õuemaa 2252m².

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 5 / 16

Petsaku põik 2 maaüksus, suurusega 614m², on 100% üldkasutatav maa, millest looduslik rohumaa

moodustub 614m².

2.4. HOONESTUS

Petsaku tee 20 maaüksusel olevad ehitised ja rajatised

Nr Ehitisregistrikood Nimetus Ehitisregistrisse kantud pindala m²

Ehitise hoonestusala pindala looduses m²

1 120313870 Üksikelamu 160,2 271,0

2 - Abihoone - 84,0

Üldkasutatavl maal, Petsaku põik 2 maaüksusel ehitised puuduva.

2.5. TEED

Juurdepääs maaüksustele on Kiia-Vääna-Viti maanteelt mööda 1982522 Petsaku teed. 1982522

Petsaku tee kulgeb Petsaku tee L3, Petsaku tee L1, Keila metskond 21, Petsaku tee 18 ja Petsaku tee L2

katastriüksustel, kusjuures Petsaku tee L3 (katastritunnusega 19801:001:3271) kuulub Harku vallale

ning Petsaku tee L1 (katastritunnusega 19801:011:0964), Petsaku tee L2 (katastritunnusega

19801:011:0652) ja Petsaku tee 18 (katastritunnusega 19801:011:1040) kuuluvad eraomandusse.

Eraomandis oleva juurdepääsuteele on seatud isiklik kasutusõigus Harku vald kasuks (Isiklik

kasutusõigus tee avalikuks kasutamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja tee korrashoiu

korraldamiseks tee avaliku kasutamise eesmärgil ).

Juurdepääs abihoonele on tagatud Petsaku teelt Petsaku põik L1 kaudu, mis kuulub eraomandusse.

2.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritava ala teenindamiseks on rajatud 0,4kV maakaabel ning liitumiskilbid vastavalt „Otsa

maaüksuse detailplaneeringule“. Planeeritava ala veevarustuseks on rajatud veetrass ja liitumispunktid

puurkaevu PRK0009536 baasil vastavalt „Otsa maaüksuse detailplaneeringule“. Petsaku põik 2

maaüksusel on 15m³ tuletõrjemahuti.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-

4/78) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Vastavalt „Otsa maaüksuse detailplaneeringule“ on Petsaku tee ja Petsaku põik juurdepääsuteele määratud teekaitsevöönd 5m krundi piirist.

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78)

peatüki 3.3.1 kohaselt ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).

Vastavalt Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) ja „Harku

valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning

tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringule“ (kehtestatud Harku Vallavolikogu 31. mai 2018

otsusega nr 51) paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 6 / 16

VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST

Planeeringu ala asukoht

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – elamumaad kompaktse asustusega aladel.

Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris-, rida- või korterelamumaa;

• Väikeelamumaa elamukrundi minimaalsuurus on alevikes 1500m², muudel aladel 2000m²;

• Maksimaalne täisehituse protsent elamumaadel on kuni 20%;

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 7 / 16

• Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70%

ulatuses:

• Parkimine lahendada omal krundil. Kavandada tuleb 2 parkimiskohta igale elamuasemeühikule.

Harku valla teemaaplaneeringus on maksimaalne lubatud täisehituse protsenti täpsustatud (sh nii

elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised) alljärgnevalt:

• kuni 20 % kuni 2000 m² suurusel krundil;

• kuni 15% üle 2000 m² suurustel kruntidel ja kuni 5000 m² krundil;

• kuni 10% üle 5000 m² suurustel kruntidel või maaüksustel.

Detailplaneeringu lahendus vastab Harku valla üldplaneeringus ja teemaaplaneeringus välja toodud

hoonestuse rajamisel tiheasustusala tingimustele.

Petsaku tee 20 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisega muutub Harku Vallavolikogu

20.01.2005 otsusega nr 9 kehtestatud „Otsa maaüksuse detailplaneering“ kehtetuks Petsaku tee 20

katastriüksuse osas.

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeringu ala paikneb Harku vallas Vääna külas, külakeskusest kirdesuunas. Planeeritava ala

lähipiirkond on kujunemisjärgus elamuala, mis on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega.

Elamumaa sihtotstarbega krundid on suhteliselt suured. Piirkonnas on rohkelt metsaalasid.

Juurdepääs planeeringualale on 1982522 Petsaku teelt ja Petsaku põik L1-lt.

Planeeringualale lähim ühistranspordipeatus „Vääna“ paikneb ca 953m kaugusel.

Planeeringuala paikneb Tallinna kesklinnast linnulennul ca 20 km läänesuunas, Tabasalu alevikust ca

8km kaugusel edelas, küla keskusest ca 1 km kirdesuunas, lähima põhimaanteeni (8 Tallinn-Paldiski) on

ca 8km. Lähim lasteaed ja kool (Vääna Mõisakool) paikneb Väänas, lähim perearsti keskus Tabasalus.

Suuremad kaubanduskeskused ja teenindusettevõtted paiknevad Tabasalu alevikus

Käesoleva detailplaneeringuala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud: 1. Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 28.10.2004 otsusega nr 97. 2. Vääna külas Otsatalu tee 22 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 12.06.2018

korraldusega nr 277.

3. Vääna ja Vahi külas Otsa maaüksuse osaline detailplaneering, kehtestatud 28.06.2007 otsusega nr 70).

4. Vahi külas Otsa maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 20.01.2005 otsusega nr 9.

5. Otsa V ja Otsa VI detailplaneering, kehtestatud 18.05.1999 korraldusega nr 1163.

6. Küti maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 23.08.2001 otsusega nr 70.

7. Vääna külas Väänatammi tee 2 kauplus-elamu detailplaneering, kehtestatud 29.05.2003 otsusega nr 44.

8. Joosepi ja Jaanuse maaüksuse detailplaneering , kehtestatud 20.12.2001 otsusega nr 126.

9. Vääna külas Vääna laokompleksi ja Keila metskond maatükk nr 23 ning lähiala detailplaneering, kehtestatud 30.08.2007 otsusega nr 83.

10. Vääna külas Otsatalu tee 8, Otsatalu tee 10, Otsatalu tee 12, Otsatalu tee 16, Otsatalu tee 18,

Otsatalu tee 20 ja Otsatalu tee L2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering, kehtestatud

06.04.2021 korraldusega nr 251.

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 8 / 16

Kontaktvööndis menetluses olevad detailplaneeringud:

1. Harku Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 36 algatatud „Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu

tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneering.

2. Vääna külas Väänatammi tee 16 kinnistu ja lähiala detailplaneering algatatud 19.05.2009

korraldusega nr 620- menetlus lõpetamisel.

3. Liikva külas Väänatammi tee 20 dp algatamise taotlus.

4. Vahi külas Lembi maaüksuse dp algatamise taotlus.

Vääna ja Vahi külas Otsa maaüksuse osalises detailplaneeringus (kehtestatud 28.06.2007 otsus nr 70) on määratud ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded alljärgnevad:

- hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 400 m²

- hoonete suurim lubatud arv on 2

- hoonete suurim lubatud korruselisus on 2

- hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8 m

- Lubatud katusekalle on 25º - 45º

- Hoone seinapinnast peab vähemalt 50% olema hele (soovitavalt valge). Lubatud on

kontrastsete, puhaste värvitoonidega aktsente. Välisviimistluseks on lubatud kasutada puitu,

krohvi ja kivi.

Planeeritaval alal kehtib Harku Vallvolikogu 20.01.2005 otsusega nr 9 kehtestatud „Otsa maaüksuse

detailplaneering“.

Planeeringuala lähiümbruses paiknevad põhiliselt üksikelamute ja nende abihoonetega hoonestatud

krundid. Elamumaa kruntide suurused on vahemikus 2000 m²... 12000 m². Piirkonna elamukruntide

hoonestus on suhteliselt samailmeline, naabruses paiknevad hooned on traditsioonilise arhitektuuriga,

kahepoolse kaldega viilkatustega.

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ühise piiri

korrektuur vastavalt rajatud tehnovõrkude ja piirdeaiale. Lisaks Petsaku tee 20 maaüksuse

ehitusõiguse ja hoonestusala täpsustamine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks kuna krundile

rajatud ehitised ületavad ehitisealust pindala ning hooned on püstitatud ehituskeelualasse.

Krundi ehitusõigusega määramine

Kehtestatud Otsa maaüksuse detailplaneeringus oli Petsaku tee 20 maaüksusele määratud ehitusõigused

Ehitusõiguse muudatused antud detailplaneeringuga.

Hoonete suurim ehitisealune pindala 350 m² 500 m²

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal 1 üksikelamu ja 1 abihoone 1 üksikelamu ja 2 abihoonet

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast

elamu kuni 9 m, abihoone kuni 4,5 m

elamu 9,14 m ja abihoone 5 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus elamu kuni 2 korruseline (1+ katusekorrus), abihoone ühekorruseline

elamu 3 korruseline, kusjuures kolmas korrus on katusealune korrus ja abihoone 1 korruseline

Katusekalle 12-45º 12°-45º

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 9 / 16

Planeeringu ülesanne on:

• määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted;

• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;

• lahendada planeeringuala juurdepääs;

• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.

Planeeritava ala elamumaa krundi loode piirile on rajatud päikesepaneelid. Päikesepaneelide

kasutamine on igati tervitatav ja vajalik. Iga paigaldatud päikesepaneel vähendab fossiilkütuste

põletamise vajadust, toob energia tootmise tarbimisele lähemale ja vähendab jaotusvõrgu koormust.

Päikesepaneelide asukoht on hästi valitud, sest iga väiksemgi vari paneeli serval vähendab paneeli

tootlikkust mitu korda. Tiheasustusalal on oluline, et paneelid sobiksid visuaalselt ruumi ning ei häiriks

naaberkrundi elanikke. Kuna naaberkrundi piirile on rajatud hekk, siis see varjab vaadet paneelidele.

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned: • Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeringuga kavandatud max ehitisalune pind sisaldab ka eelnimetatud väikeehitisi.

• Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri, varjualune, kasvuhoone vms). Krundile rajatud päikesepaneelide ehitusalune pind on 85 m², mis kuulub samuti planeeringus ette antud max ehitusaluse pinna sisse.

Näitajad kruntide kohta

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Su u

ri m

e h

it is

ea lu

n e

p in

d m

²

(m aa

p ea

ln e

/m aa

-a lu

n e)

H o

o n

es tu

sa la

s u

u ru

s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

el am

u /a

b ih

o o

n e

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

kõ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

)

El am

u /a

b ih

o o

n e

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il (e

la m

u /a

b ih

o o

n e)

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p ea

ln e/

m aa

-a lu

n e

Tu le

p ü

si vu

s

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

ar v-

n o

rm at

iiv n

e/ ka

va n

d at

av

1 5139 500 3556 3 (3/1) 9,14/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 TP3 3/3

2 572 - - - - - HP 100 Üm 100 - - -

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, HP-haljasala maa.

5139 m² krundi puhul on lubatud 500 m² suurune ehitusalune pind, mis sisaldab ühte elamut ja kahte

abihoonet (olemasolev olemasolev elamu 271 m², abihoone 84 m²). Krundile on rajatud

päikesepaneelide ehitusalune pind on 85 m², mis kuulub samuti planeeringus ette antud max

ehitusaluse pinna sisse. Lubatud on rajada 2x20 m² väikeehitist (nt tööriistakuuri, varjualune,

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 10 / 16

kasvuhoone vms). Kõik see teeb kokku juba 271+84+85+40= 480 m². Kui soovitakse rajada teist

abihoonet näiteks 60 m², siis väikeehitisi rajada ei ole enam võimalik.

5.2. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded:

• Hoonestusviis lahtine.

• Elamu projekteerida maksimaalselt kolme maapealse korrusega, kusjuures kolmas korrus on

katusealune. Abihooned 1 korrusega.

• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m.

• Katusekalle 12°-45º;

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi

kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida

erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Katusekattematerjal vaba.

• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Aiad ja piirded

Piirdeaedade kõrgused kuni 1,5 meetrit. Lubatud on kasutada vertikaalset puitlipp-, varbmetall-, või

metallvõrkaeda. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu.

Teed ja platsid

Juurdepääs planeeritud alale on tagatud 1982522 Petsaku teelt. Juurdepääs abihoonele on tagatud

Petsaku põik L1 kaudu, millele tuleb seada juurdepääsuteeservituut Petsaku tee 20 igakordse omaniku

kasuks. Vastavalt „Otsa maaüksuse detailplaneeringule“ on Petsaku tee ja Petsaku põik

juurdepääsuteele määratud teekaitsevöönd 5m krundi piirist.

Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa.

Detailplaneeringus on kavandatud 3 parkimiskohta elamumaa krundil.

5.3. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et

sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 129 tuleb sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kasutada

sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,

imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise

kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva

seaduse tähenduses.

Planeeritud hoone katustelt näha ette sademevee kokku kogumine kastmisvee otstarbel koos

kastmisvee kasutamise võimalusega ning peale kogumist üle jääv vesi immutamine pinnasesse enda

kinnistul.

5.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunte läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja

hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 11 / 16

Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute

tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku

teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.

5.4.1. VEEVARUSTUS

Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q=0.3m³/d. Veevarustus on lahendatud olemasoleva

puurkaevu PRK0009536 baasil, mis paikneb Petsaku tee 17 maaüksusel (katastritunnus

19801:011:0400).

Peale ÜVK kohase vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuste igakordne

omanik kohustatud 2 aasta jooksul vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamisest arvates liituma vee- ja

kanalisatsioonitrassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise

hetkel kehtiva hinnakirja alusel.

5.4.2 KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni

0.3m³/d. Planeeritud elamumaa krundi reoveed on lahendatud omapuhasti baasil.

Vastavalt Harku Vallavolikogu 26.01.2017 määrusele nr 2 „Harku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri“ § 5 lg 2 on isikliku majapidamise heitvee või ööpäevas vähem kui viie kuupmeetri heitvee

pinnasesse juhtimiseks vajalik reovee kohtkäitlusluba.

Peale ÜVK kohase vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuste igakordne

omanik kohustatud 2 aasta jooksul vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamisest arvates liituma vee- ja

kanalisatsioonitrassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise

hetkel kehtiva hinnakirja alusel.

5.4.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9,14 m. Hoone maksimaalne korruselisus on 3.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1). Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et

oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui

rajatis võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-

klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui

800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata

lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:

1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;

2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele.

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 12 / 16

5.4.4. ELEKTRIVARUSTUS

Petsaku tee 20 maaüksus omab liitumist Elektrilevi OÜ-ga 12.12.2020 võrgulepingu nr 24016476/1.

Võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust võtmisel on 3x25A. Võrguühenduse

läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel on 20 kW. Võrguühenduse kaitsme nimivool on 32A.

Päikeseenegia toodetakse valdavalt enda tarbeks.

5.4.5. TELEKOMMUNIKATSIOON

Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga. Telekommunikatsioon

detailplaneeringu alal on tagatud mobiilside baasil, kuna lähim mobiilsidemast paikneb planeeritud

elamumaa kruntidest ca 770m kaugusel. Perspektiivselt, kiire interneti olemasolul, toimub liitumine

ning ühendus valguskaabliga vastavat teenust osutava ettevõtte tehnilistele tingimustele.

5.4.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal on lahendatakse individuaalkütte baasil, selleks on maaküte.

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal puudub olemasolev kõrghaljastus. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest

tulenevaid kujasid.

Soovitame rajada alale kõrg- ja madalhaljastuss, selleks soovitav kasutada:

Okaspuud: lehised (Larix sp.) kadakad (Juniperus sp.) Lehtpuud : harilik vaher ja tema vormid (Acer platanoides cv.)

mägivaher (Acer pseudoplatanus)

harilik pihlakas ja tema vormid (Sorbus aucuparia cv.)

poopuu (Sorbus intermedia )

viirpuud (Crataegus sp.) jt.

Kavandatav tegevus (maaüksuste vahelise piiri muutmine, hoonestusala ja ehitusõiguse täpsustamine

kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel

Vajalik kustutusvesi saadakse Petsaku põik 2 maaüksusele

rajatud 15 m³ tuletõrjemahutist, mis on rajatud Petsaku

tee 20 hoone ehitusprojekti staadiumis.

Tuletõrje veevõtukoha katsetamise akti koostas MTÜ

Harjumaa Päästeselts 15.05.2020.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks

piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud

päästevahenditega.

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 13 / 16

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt

olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul

kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega

ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või

algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis.

Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla

jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul

asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete konteinerit.

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all

olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab

radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,

kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,

elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,

puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda

tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel.

Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii

gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne

radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Õnneks on radoonisaastest vabanemine teadlaste kinnitusel suhteliselt lihtne.

Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja

tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega

kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele

elusolenditele ohtu ei kujuta.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes alal kus kohati võib

esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2023 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad

järgi teha elamutele pinnase mõõtmised.

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 14 / 16

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:

a) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

b) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine

kinnistusraamatusse;

c) planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimine vastavalt detailplaneeringule.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

11. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Sotsiaalsed mõjud

“Mõju sotsiaalsele keskkonnale” on tegevusega kaasnev või kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju,

mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas.

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 15 / 16

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev negatiivne sotsiaalne mõju puudub, mis

avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol, kuna detailplaneeringu täpsustatakse Petsaku tee 20

maaüksuse hoonestusala ja ehitusõigust vastavalt juba rajatud hoonetele.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.

Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne

mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeritud tegevuse negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ühepereelamu ja abihoonete rajamine ei ole negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba

kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale

ette ühepereelamu koos abihoonetega.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega

ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase,

õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb

väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole

ülenormatiivsete tasemete esinemist.

Pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Petsaku tee 20 ja Petsaku põik 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Lk 16 / 16

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

JOONIS_1_SITUATSIOONI_PLAAN_A4

JOONIS_2_KONTAKTVÖÖNDI_PLAAN_A3

JOONIS_3_TUGIPLAAN_320X500

JOONIS_4_PÕH IJOONIS-TEHNOVÕRKUDEGA_445X550

DETAILPLANEERINGU RUUMILINE ILLUSTRATSIOON

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.02.2024 14:06

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 12-1/436-12 2024.02.14_teistkordselt kooskõlastamiseks

Päästeametisse

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.LugupidamisegaLaine

Vainplaneeringute spetsialist

________________________________________Harku VallavalitsusKallaste tn

12, TabasaluHarku valdTelefon: 5887 2860www.harku.ee