Taotlus

MÄÄRUS

2025 nr

Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24

„Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe

esitamise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 38 lõigete 4 ja 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr

1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv

90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr

608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18−63), artikli 44 lõike 1 punkti b ja lõike 2 alusel.

§ 1. Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24 „Müügipakendisse

pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine

Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruses nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu

toidualase teabe esitamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „lõike 5“ tekstiosaga „lõigete 4 ja 5“;

2) paragrahvi 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse tarbijale müüdava või muul viisil üleantava toidu, sealhulgas

ümberjagatava toidu toidualase teabe esitamise nõuded:“;

3) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Toitlustusettevõttes tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil

pakendatava toidu puhul esitatakse tarbijale toidu müügikohas füüsilise vahendi kaudu kergesti

nähtaval kohal selgesti loetavalt järgmine teave:“;

4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja

kodulinnuliha ning nendest valmistatud hakkliha puhul selle looma kasvatamise riik, kellelt liha

on saadud;“;

EELNÕU

31.01.2025

2

4) alkohoolse joogi, välja arvatud tarbija soovil müügikohas kohapeal tarbimiseks valmistatud

joogi etanoolisisaldus mahuprotsentides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1169/2011 XII lisa kohaselt.“;

5) paragrahvi 2 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Lõike 1 punktis 2 sätestatud teabe võib esitada suuliselt, kui toidu müügikohas esitatakse

kergesti nähtaval kohal ja selgesti loetavalt järgmine teade:“;

6) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 41−43 järgmises sõnastuses:

„(41) Lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuet kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1760/2000 artikli 12 punktis 1 nimetatud veiseliha ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 XI lisas loetletud sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha

toidu koostisosana kasutamise suhtes.

(42) Lõike 1 punktis 3 sätestatud teavet ei pea esitama liha kohta, mida kasutatakse puljongi või

mõne muu samalaadse toote valmistamiseks, mis ei sisalda liha.

(43) Lõike 1 punktis 3 sätestatud teave tehakse kindlaks ja esitatakse tarbijale liha päritolu teabe

põhjal, mis on esitatud liha müügipakendil, sellele kinnitatud märgistusel või liha kohta

esitatavas dokumendis.“;

7) paragrahvi 2 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „esitamist“ sõnadega „ja toidu

kättetoimetamise ajal“;

8) paragrahvi 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 3 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „või elektroonilise“;

10) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „määruse 1169/2011“ tekstiosaga

„määruse (EL) nr 1169/2011 III lisa punktis 2.1,“;

11) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „1–5“ tekstiosaga „1–3 ja 5“;

13) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „1–6“ tekstiosaga „1–3, 5 ja 6“;

14) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu toidualase teabe esitamise

nõuded

(1) Jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult

müügiks pakendatud toidu puhul esitatakse tarbijale toidu pakendil, sellele kinnitatud

märgistusel või füüsilise vahendi kaudu kergesti nähtaval kohal selgesti loetavalt järgmine

teave:

1) toidu nimetus;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 III lisa punktis 2.1, VI lisa A-

osa punktides 1–4, 6, 7 ja C-osas sätestatud teave;

3

3) allergiat või talumatust põhjustada võiv koostisosa või aine, mis on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse 1169/2011 II lisas;

4) toidu netokogus;

5) päritoluriik või lähtekoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli

26 lõike 2 kohaselt;

6) minimaalse säilimisaja tähtpäev või tarvitamise tähtpäev, arvestades Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 X lisa punkti 1 alapunktis d sätestatud erandeid.

(2) Lõike 1 punktis 3 sätestatud teavet ei ole vaja esitada, kui toidu nimetus viitab otseselt

allergiat või talumatust põhjustada võivale koostisosale või ainele.

(3) Lõike 1 punktis 3 sätestatud teave esitatakse jaekaubandusettevõttes, välja arvatud

toitlustusettevõttes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 21

kohaselt.

(4) Lõike 1 punktis 4 sätestatud teavet ei ole vaja esitada toitlustusettevõttes portsjonina

vahetult müügiks pakendatud toidu puhul.

(5) Jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult

müügiks pakendatud toidu puhul esitatakse tarbijale lõikes 1 sätestatud viisil järgmine teave:

1) koostisosade loetelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artiklite

18 ja 20 kohaselt, arvestades artiklis 19 sätestatud erandeid;

2) toitumisalane teave 100 grammi või 100 milliliitri toidu kohta Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõike 1, artikli 34 lõike 2 ja XV lisa kohaselt,

arvestades V lisas sätestatud erandeid.

(6) Lisaks lõike 5 punktis 1 sätestatud teabele esitatakse teave toidu koostisosade või

koostisosade grupi koguse kohta protsendina toidu nimetuse juures või koostisosade loetelus

vastava koostisosa või koostisosade grupiga seostuvalt, kui see on nõutav Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 22 kohaselt.

(7) Tarbija soovil annab toitlustusettevõttes tarbijat teenindav isik suulist teavet toidu

koostisosade loetelu ja teatavate toidu koostisosade või koostisosade grupi koguse kohta, kui

see on nõutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 22 kohaselt.

(8) Toitlustusettevõttes tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu puhul

esitatakse tarbijale lõikes 1 sätestatud viisil toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja

külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha ning nendest valmistatud hakkliha

puhul selle looma kasvatamise riik, kellelt liha on saadud.

(9) Lõikes 8 sätestatud nõuet kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1760/2000 artikli 12 punktis 1 nimetatud veiseliha ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1169/2011 XI lisas loetletud sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha toidu

koostisosana kasutamise suhtes.

(10) Lõikes 8 sätestatud teavet ei pea esitama puljongi ja kastme puhul, mille valmistamiseks

kasutatakse lihast eraldunud vedelikku.

(11) Lõikes 8 sätestatud teave tehakse kindlaks ja esitatakse tarbijale liha päritolu teabe põhjal,

mis on esitatud liha müügipakendil, sellele lisatud märgistusel või liha kohta esitatavas

saatedokumendis.“

4

(12) Lõigetes 1, 5, 6 ja 8 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka toidu suhtes, mida tarnitakse

toitlustusettevõtjale samal kujul tarbijale üleandmiseks.“;

15) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Müügipakendisse pakendamata ümberjagatava toidu toidualase teabe esitamise

nõuded

(1) Toidu ümberjagamine selle määruse tähenduses on protsess, mille käigus kogutakse kokku

või antakse tasuta üle või kogutakse kokku ja antakse tasuta üle inimestele, eelkõige

abivajajatele toiduks tarvitamiskõlbliku toidu ülejääk, mis muidu võib raisku minna.

(2) Ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu puhul esitatakse tarbijale vahetult

toidu juures või toidu üleandmise kohas füüsilise vahendi kaudu kergesti nähtaval kohal selgesti

loetavalt järgmine teave:

1) toidu nimetus;

2) allergiat või talumatust põhjustada võiv koostisosa või aine, mis on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas, kusjuures artikli 21 punkti 1

alapunktis b sätestatud nõude täitmine ei ole kohustuslik;

3) juriidilisest isikust toidu annetaja või annetatud toidu juriidilisest isikust vastuvõtja nimi ja

kontaktandmed.

(3) Lõike 2 punktis 2 sätestatud teavet ei ole vaja esitada, kui toidu nimetus viitab otseselt

allergiat või talumatust põhjustada võivale koostisosale või ainele.

(4) Lõike 2 punktis 3 sätestatud teavet ei ole vaja esitada, kui toidu annetaja annab

ümberjagatava toidu üle vahetult tarbijale.

(5) Lisaks lõikes 2 sätestatud teabele võib kiiresti rikneva toidu juures või toidu üleandmise

kohas esitada eritingimused toidu kasutamise kohta, lisades märke „tarbi kohe“ või muu

samatähendusliku viite.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Paragrahvi 1 punktid 3−14 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/91

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24

„Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_M_24.pdf

2. Seletuskiri, SK_M_24.pdf

Hellika Kallaste

5687 2296, [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a

määruse nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a

määruse nr 241 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“

muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud toiduseaduse § 38 lõigete 4 ja 5 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/20112 (edaspidi toidualase teabe

määrus) artikli 44 lõike 1 punkti b ja lõike 2 alusel.

Eelnõus kavandatud nõuete kehtestamise eesmärk on parendada toidukeskkonda, et võimaldada

tarbijal teha kestlikumaid, sealhulgas tervist toetavamaid valikuid. Õigusselguse huvides

sätestatakse täpsemalt ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe

esitamise nõuded. Eelnõu sisaldab muu hulgas sätteid, millega vähendatakse käitlejate

halduskoormust. Samuti tehakse eelnõuga mitmeid sõnastuslikke muudatusi, mis aitavad luua

õigusselgust ja millega ajakohastatakse õigusakti teksti.

Kehtivaid nõudeid täiendatakse eesmärgiga pakkuda tarbijale teadlike ja tervist toetavate

ostuotsuste tegemiseks üksikasjalikumat teavet eeskätt järgmiste tegevuste puhul:

1) jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult

müügiks pakendatud toidu koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamine;

2) jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, tarbijale üleantava

müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu ning

jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult müügiks

pakendatud toidu puhul magusaine(te) sisalduse väljatoomine;

3) toitlustusettevõttes tarbijale lahtiselt müüdava alkohoolse joogi, välja arvatud tarbija soovil

müügikohas kohapeal tarbimiseks valmistatud joogi, etanoolisisalduse esitamine;

4) toitlustusettevõttes tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu, tarbija soovil

pakendatava toidu ja vahetult müügiks pakendatud toidu koostisosana kasutatud värske,

jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha ning nendest valmistatud

hakkliha puhul looma, kellelt on liha saadud, kasvatamise riigi esitamine.

Müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamisel (see tähendab tarvitamiskõlbliku toidu

kokku kogumine ja abivajajatele tasuta andmine ehk annetamine) on ebaproportsionaalne

nõuda kogu teabe esitamist (näiteks netokogus), mida tuleb teha toidu müügi korral. Eesmärk

on kehtestada nõuded, mis ei põhjusta toidu annetajatele liigset halduskoormust, ent teisalt

tagaksid tarbija piisava informeerituse, eelkõige toiduohutuse osas.

Kavandatud muudatused aitavad edendada rahvatervist, sealhulgas toiduohutust, tarbija huvide

kaitset, ausat konkurentsi, kestlike toidusüsteemide arengut, sealhulgas lühikeste tarneahelate

teket, toidu tarneahela läbipaistvuse suurendamist ning tervist toetavama toidukeskkonna

loomist. Muudatused toetavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani

2030“ esitatud toiduohutuse tegevussuuna eesmärke „Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu“

1 RT I, 13.03.2015, 19. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse

kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ)

nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18−63).

2

ja „tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad“. Tarbitava

toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on

olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Lisaks toetavad muudatused ka strateegias

„Eesti 2035“ püstitatud eesmärke, milles nähakse muu hulgas ette elukeskkonna ning inimeste

hoiakute ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks kujundamist ning riskikäitumise

vähendamist. Nimetatud strateegias peetakse oluliseks tervisliku eluviisi valikute, sealhulgas

tasakaalustatud toitumise soodustamist. Kavandatud muudatused panustavad ka „Rahvastiku

tervise arengukavas aastani 2030“ püstitatud alaeesmärgi „tervist toetavad valikud“ täitmisse,

mille üks lahendustee on ülekaalu ja rasvumise kasvu peatamine ning tasakaalustatud toitumise

põhimõtete järgijate osakaalu suurendamine. Toitlustusettevõttes kasutatava liha päritolu kohta

teabe andmine toetab 2023–2027 koalitsioonileppe regionaalpoliitika ja maaelu valdkonna

punkti „Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku

ja tervislikku toitu ning suurendame taimse toidu osakaalu.”

Eelnõus ette nähtud muudatused mõjutavad müügipakendisse pakendamata toidu käitlejaid,

eeskätt jaemüüjaid, sealhulgas toitlustamisega tegelevaid ettevõtjaid ja hulgimüüjaid.

Põllumajandus- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi andmetel (seisuga 27.09.2024) on

Eestis 16 031 teavitatud ja tegevusloaga toidu või toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud

materjalide ja esemete käitlejat, kellest 13 459 on märkinud käitlemisvaldkonnaks

hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toitlustuse, mahetoitlustamise või põhiliselt elamiseks

kasutatavas käitlemiskohas toidu valmistamise.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna toidu üldnõuete valdkonna nõunik Hellika Kallaste (5687 2296,

[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud sama ministeeriumi

õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6259, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu

ja seletuskirja toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse põllumajandusministri

11. märtsi 2015. a määrust nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe

esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 24). Paragrahviga 2 kehtestatakse konkreetsete sätete

jõustumise erisus.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse õigusselguse huvides määruse nr 24 preambulit viitega

toiduseaduse § 38 lõikele 4, mille alusel kehtestatakse kõnealuses määruses ümberjagatava

müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse nr 24 § 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust.

Täpsustatakse, et määrusega kehtestatakse lisaks tarbijale müüdava toidu toidualase teabe

esitamise nõuetele ka muul viisil üleantava toidu, sealhulgas ümberjagatava toidu toidualase

teabe esitamise nõuded.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse selguse huvides määruse nr 24 § 2 lõike 1 sissejuhatava

lauseosa sõnastust. Paragrahvi 2 lõikes 1 kirjeldatakse, kus ja millise vahendi kaudu antakse

toitlustusettevõttes tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil

pakendatava toidu puhul vajalik teave. Täpsustatakse, et teave antakse tarbijale toidu

müügikohas füüsilise vahendi kaudu kergesti nähtaval kohal selgesti loetavalt. Tekstiosad „või

3

elektroonilise“ ja „või suuliselt“ jäetakse välja ning lisatakse tekstiosa „kergesti nähtaval kohal

selgesti loetavalt“. Tekstiosa „või elektroonilise“ jäetakse selguse huvides välja, sest

elektroonilist vahendit, nagu näiteks elektrooniline tabloo või tahvel, saab käsitada samuti

füüsilise vahendina, mille kaudu antakse tarbijale toidu kohta vajalikku teavet. Tekstiosa „või

suuliselt“ jäetakse välja tekstist arusaamise lihtsustamise eesmärgil, sest määruse nr 24 § 2

lõikes 1 sätestatav teave, välja arvatud teave allergeenide kohta, tuleb alati esitada füüsilise

vahendi kaudu. Seejuures ei kao allergeenide kohta suuliselt teabe esitamise võimalus – selleks

muudetakse määruse nr 24 § 2 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, mida kirjeldatakse seletuskirjas

eelnõu § 1 punkti 5 juures.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse kehtivaid toidualase teabe esitamise nõudeid

toitlustusettevõttes tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil

pakendatava toidu puhul eesmärgiga tarbijat paremini teavitada. Kõnealuseid nõudeid

kohaldatakse muu hulgas ka näiteks koolieelses lasteasutuses, koolis, tervishoiu- ja

hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ja Kaitseväes pakutava toidu kohta toidualase teabe

esitamise suhtes. Toitlustusettevõttes tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu

mõiste hõlmab nii selles ettevõttes pakutavaid roogasid kui ka teisi tarbijale üleantavaid

pakendamata toite.

Esimese täienduse kohaselt tuleb müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil

pakendatava toidu müügikohas füüsilise vahendi, nagu näiteks silt ja menüü, kaudu anda teavet

toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja

kodulinnuliha ning nendest valmistatud hakkliha puhul selle looma kasvatamise riigi kohta,

kellelt on liha saadud. Kasvatamise riik võib olla Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriik,

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või väljaspool EL-i tolliterritooriumi asuv riik. 2023.

aastal Eestis tehtud toidu märgistuse ja toiduhügieeni alase uuringu3 tulemused näitasid, et 66%

vastanutest, kes otsivad teavet toidu päritolu kohta, soovivad näha liha kui töödeldud toidu

põhilise koostisosa päritoluna teavet selle looma, kellelt liha on saadud, kasvatamise riigi kohta.

Teave looma kasvatamise riigi kohta on EL-üleselt kättesaadav just kõnealuste lihaliikide puhul

olenemata sellest, kas liha müüakse müügipakendis või müügipakendisse pakendamata toidu

müügikohas. Sellest tulenevalt on toitlustusettevõtjatel võimalik asjakohast teavet tarbijale

esitada. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1337/20134 on reguleeritud värske, jahutatud ja

külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha, sealhulgas nendest lihaliikidest valmistatud

hakkliha päritoluteabe esitamise üksikasjad. Kõnealuse rakendusmääruse kohaselt tuleb muu

hulgas esitada teave selle kohta, millises riigis see loom on kasvatatud, kellelt liha on saadud.

Värske, jahutatud ja külmutatud veiseliha, sealhulgas veisehakkliha päritolureeglid ja

päritoluteabe esitamise üksikasjad on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EÜ) nr 1760/20005 ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1825/20006. Ka värske, jahutatud ja

külmutatud veiseliha, sealhulgas veisehakkliha kohta tuleb muu hulgas esitada teave selle

kohta, millises riigis on kasvatatud loom, kellelt liha on saadud. Kui veisehakkliha kohta ei ole

3 RAIT Faktum & Ariko. Toidu märgistuse ja toiduhügieeni alane uuring. Tallinn. September 2023. 4 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2013, 13. detsember 2013 , milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamiseks seoses värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja

kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähisega. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise

süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise

kohta. 6 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1825/2000, 25. august 2000, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veiseliha ja veiselihatoodete märgistamisega.

4

esitatud eraldi teavet looma kasvatamise riigi kohta, vaid on märge riigi kohta, kus hakkliha

valmistati, on looma kasvatamise riigiks hakkliha valmistamise riik.

Päritoluteabe esitamise kohustus ei kehti eespool nimetatud lihaliikidest valmistatud

lihatoodete puhul, nagu näiteks vorst, sink ja kotlet, ning lihavalmististe puhul, nagu näiteks

marinaadis liha, mida tarnitakse toitlustusettevõttesse väljastpoolt seda ettevõtet (ostetakse

sisse) ning mis ei ole valmistatud toitlustusettevõttes kõnealustest lihaliikidest, sealhulgas

nendest valmistatud hakklihast. Kui toitlustusettevõtja kasutab toorainena kõnealuseid lihaliike

ja valmistab näiteks veisehakklihast kotleti, saab ta asjaomase hakklihaga kaasa ka

päritoluteabe, mistõttu saab see käitleja asjakohast teavet ka tarbijale pakkuda. Kui aga

toitlustusettevõtja kasutab oma toidus mujal valmistatud või mujalt ostetud veiselihast kotlette,

siis ei pruugi teave kotlettide valmistamiseks kasutatud liha päritolu kohta olla kättesaadav,

kuna lihatoodetes ega lihavalmististes kasutatud liha kohta päritoluteabe esitamine ei ole EL-is

praegu nõutud. Samas on teada, et ELi strateegia „Talust taldrikule“ ühe meetmena kaalub

Euroopa Komisjon kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamiseks toidu kohta päritoluteabe

märkimise kohustuse kehtestamist teatud toitudele ja toidugruppide, sealhulgas toidu

koostisosana kasutatava liha7 suhtes. Sellest tulenevalt võib tulevikus muutuda kohustuslikuks

ka lihatoodetes ja lihavalmististes koostisosana kasutatud liha päritolu märkimine. Kui

sellekohane teave on lihatoote või lihavalmistise kohta olemas, võib seda teavet vabatahtlikult

tarbijale esitada.

Eelnõus ei anta ette täpset sõnastust looma kasvatamise riigi kohta teabe esitamiseks, kuid see

teave tuleb esitada tarbijale üheselt arusaadaval viisil, et esitatud on just looma kasvatamise

riik. Juhul kui toitlustusettevõttes pakutav toit sisaldab liha, mis on saadud loomalt, keda on

kasvatatud enam kui ühes riigis, näiteks Eestis ja Lätis, osutatakse mõlemale riigile, märkides

näiteks „Veis kasvatatud Eestis ja Lätis“. Näited võimaliku teabe esitamise kohta:

Toit Kasvatamise riigi kohta teabe esitamine Ürdimarinaadis lambaliha

a) restoran kasutab toorainena jahutatud maitsestamata liha, valmistab ise marinaadi jne

b) restoran kasutab toorainena sisse ostetud marineeritud liha (= lihavalmistis)

a) „Lambaliha (kasvatatud Eestis)“ „Eestis kasvatatud lamba liha“ „Lambaliha (Eesti*)“ + märge: „* tähistab looma kasvatamise riiki“

b) teavet kasvatamise riigi kohta ei pea näitama, sest sellekohane teave ei pruugi olla kättesaadav

Grillburger a) restoran kasutab burgeri

valmistamiseks värsket liha

b) restoran ostab sisse valmis burgerid (= lihatoode)

a) „Veiseliha (kasvatatud Eestis)“ „Eesti* veiseliha“ + märge: „* tähistab looma kasvatamise riiki“ b) teavet kasvatamise riigi kohta ei pea näitama,

sest sellekohane teave ei pruugi olla kättesaadav

Kui tarbijale esitatakse toidu müügikohas füüsilise vahendi kaudu kergesti nähtaval kohal

selgesti loetavalt üldisemalt sõnastatud teade, mis annab teavet selle kohta, millises riigis

kasvatatud loomadelt saadud liha toidus kasutatakse, siis saab pidada nõue täidetuks. Selline

7 European Parliament. Proposal to extend mandatory origin information for certain food products, 20.03.2024.

https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-a-european-green-deal/file-origin-information-of-food-products

5

teade võib olla näiteks „Kasutame üksnes Eestis kasvatatud loomadelt saadud liha“. Sellisel

juhul ei ole vajalik iga toidu puhul eraldi asjakohast teavet esitada.

Teise täienduse kohaselt tuleb tarbija parema teavitamise eesmärgil anda teavet lahtiselt

müüdava alkohoolse joogi etanoolisisalduse kohta mahuprotsentides. Seejuures ei pea

etanoolisisaldust esitama jookide puhul, mida valmistatakse tarbija soovil müügikohas

kohapeal tarbimiseks. Sellised joogid on erinevad kokteilid, mis sisaldavad ühte või mitut

alkohoolset jooki ja mida valmistatakse tarbija soovil müügikohas kohapeal tarbimiseks.

Erandit kohaldatakse suure halduskoormuse vältimise eesmärgil. Mitmed toitlustusettevõtted

esitavad juba praegu joogikaardil või menüüs alkohoolsete jookide etanoolisisalduse. Lahtiselt

müüdava alkohoolse joogi (nt vaadiõlle ja -siidri) etanoolisisaldus esitatakse mahuprotsentides,

kasutades sümbolina „% vol“ (mahuprotsent). Üle 1,2 mahuprotsendiga jookide

etanoolisisaldus esitatakse ainult kuni ühe kümnendkoha täpsusega. Sellele võib eelneda sõna

„alkohol“ või lühend „alk“ või „alc“, nagu on sätestatud toidualase teabe määruse XII lisas.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tehakse tehnilised muudatused määruse nr 24 § 2 lõike 2 sissejuhatavas

tekstis, et see oleks lihtsamini mõistetav ja kooskõlas sama paragrahvi lõikes 1 tehtud

sissejuhatava lauseosa muudatustega. Muudetud teksti kohaselt võib toitlustusettevõttes

tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu

puhul esitada allergiat või talumatust põhjustada võiva koostisosa või aine kohta teavet

suuliselt, kui toidu müügikohas esitatakse kergesti nähtavalt ja selgesti loetavalt teade koha või

vahendi kohta, mille kaudu antakse selline teave tarbijale enne tellimuse esitamist, või kui

asjakohane, teade, mis palub tarbijal pöörduda selle teabe saamiseks tarbijat teenindava isiku

poole. Praeguse praktikaga võrreldes allergeenide kohta teabe esitamine ei muutu.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 24 § 2 lõigetega 41−43, mis käsitlevad

päritoluteabe esitamise teatud üksikasju. Lõikes 41 täpsustatakse, et veiselihana mõistetakse

selle määruse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli

12 punktis nimetatud liha. Samuti täpsustatakse, et sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnulihana

mõistetakse selle määruse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1169/2011 XI lisas nimetatud CN-koodidega hõlmatud liha. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt on hakkliha konditustatud liha, mis on hakitud osakesteks

ja sisaldab vähem kui 1% soola. Rups (nt maks, keel) ei kuulu asjaomaste CN-koodidega

hõlmatud liha hulka, mistõttu näiteks maksakastme puhul ei teki kohustust asjakohast

päritoluteavet esitada. Määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt on rups muu värske liha kui rümp,

sealhulgas siseelundid ja veri.

Lõikes 42 täpsustatakse, et looma kasvatamise riiki ei pea esitama liha kohta, mida kasutatakse

puljongi või mõne muu sarnase toote valmistamiseks ja mis ei sisalda liha. Puljongiga sarnased

tooted on näiteks erinevad praekastmed, mis ei sisalda liha. Näiteks pruun (prae)kaste ja punase

veini kaste. Erand ei kehti hakklihakastme ja muu sellise kastme suhtes, mille valmistamiseks

kasutatakse eespool osutatud liha (kaste sisaldab liha).

Lõikes 43 täpsustatakse, et asjakohane teave tehakse kindlaks ja esitatakse tarbijale liha päritolu

teabe põhjal, mis on esitatud liha müügipakendil, sellele lisatud märgistusel või liha kohta

esitatavates saatedokumentides. Võib esineda olukordi, kus pakendil, sellele lisatud märgistusel

või saatedokumentides ei ole looma kasvatamise koht esitatud riigi nime täpsusega. Looma

kasvatamise riigi kohta teabe esitamisel kehtivad komisjoni rakendusmääruses (EL) nr

1337/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000 sätestatud

erandid.

6

Juhul kui kolmandast riigist EL-i imporditud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha puhul

ei ole teada looma kasvatamise koht riigi nime täpsusega, esitatakse riigi nime või riikide

nimede asemel märge „kolmandad riigid“. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1337/2013

kohaselt tuleb EL-i imporditud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul märkida „Kasvatatud

kolmandas riigis“, kui EL-i imporditud liha puhul ei ole kogu päritolu puudutav teave

kättesaadav. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 kohaselt tuleb EL-i

imporditud veiseliha puhul märkida „Päritolu: ELi mittekuuluvad riigid“, kui kogu

päritoluteave ei ole kättesaadav. EL-i mittekuuluvad riigid on tähenduselt samad mis

kolmandad riigid ehk need riigid, mis asuvad väljaspool EL-i tolliterritooriumi.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1337/2013 kohaselt on sea-, lamba-, kitse- ja

kodulinnulihast hakkliha päritolu esitamisel lubatud kasutada lihtsustatud süsteemi. Eelnevat

arvestades ei pruugi teave kasvatamise riigi kohta olla kättesaadav konkreetse riigi nime või

riikide nimedena, vaid üldisema viitega EL-ile, kolmandatele riikidele või EL-ile ja

kolmandatele riikidele. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus toitlustusettevõtja saab

esitada konkreetse riigi nime asemel näiteks märke „EL“ või „kolmandad riigid“ või „EL ja

kolmandad riigid“.

Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 8 lihtsustatakse nõudeid toitlustusettevõttes sidevahendi

vahendusel müüdava toidu, näiteks Wolti rakenduse vahendusel müüdava toidu kohustusliku

toidualase teabe kättesaamise kohta selle toidu kättetoimetamise ajal. Kehtiva määruse kohaselt

peab toitlustusettevõtja lisama tarbija soovil pakendatava toidu pakendile, sellele kinnitatud

märgistusele või toiduga kaasasolevale teabelehele toidu nimetuse ja teabe allergeenide kohta,

et sellekohane teave oleks tarbijale toidu kättetoimetamise ajal kättesaadav. Kõnealust nõuet

praktikas üldjuhul ei täideta ja sellise nõude täitmist on keeruline kontrollida. Nimetatud nõue

põhjustab käitlejale ka ebavajalikku halduskoormust. Halduskoormust on võimalik vähendada,

kui toitlustusettevõttes sidevahendi vahendusel müüdava toidu puhul ei pea olema nõutud teave

kättesaadav toidu kättetoimetamise ajal tingimata pakendil, sellele lisatud märgistusel või

toiduga kaasasoleval teabelehel. Teave võib olla kättesaadav muu vahendi, näiteks sidevahendi

kaudu (mobiilirakenduses, mille kaudu tellimus tehti, või telefoni teel). Sellist lähenemist

toetab asjaolu, et toitlustusettevõttes sidevahendi vahendusel tellitava toidu kohustuslikku

toidualast teavet saab tarbija enne tellimuse esitamist samuti sidevahendi kaudu

(mobiilirakenduses, telefoni teel).

Eelnõu § 1 punktiga 9 tehakse tehniline muudatus, millega jäetakse määruse nr 24 § 3 lõikest

1 välja tekstiosa „või elektroonilise“. Määruse nr 24 § 3 lõikes 1 kirjeldatakse, kus ja millise

vahendi kaudu antakse jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, tarbijale

üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu puhul vajalik

teave. Elektroonilist vahendit nagu elektrooniline tabloo või tahvel saab käsitada samuti

füüsilise vahendina, mille kaudu antakse tarbijale toidu kohta vajalikku teavet. Selguse huvides

jäetakse välja sõnad „või elektrooniliselt“.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes,

tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu nimetusele lisatavaid üksikasju. Kui

toit sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud

magusainet, siis tuleb toidu nimetuse juurde lisada märge „magusainega“, või kui toit sisaldab

mitut magusainet, siis märge „magusainetega“. Praegu kehtivate nõuete kohaselt ei ole käitlejal

kohustust anda tarbijale teada magusaine sisaldusest müügipakendisse pakendamata toidus.

Selline kohustus on aga käitlejatel, kes viivad turule müügipakendisse pakendatud toitu. Teave

magusaine sisaldumise kohta müügipakendisse pakendatud toidus tehakse tarbijale teatavaks

7

toidu nimetuse juures. Märge „magusaine(te)ga” peab olema lisatud toidu nimetuse juurde,

näiteks „Vaarikamaitseline dessert magusainega“. Samasugust nõuet tuleks järgida ka

müügipakendisse pakendamata toidu puhul. Teadaolevalt on kauplustes müügil

müügipakendisse pakendamata toitu, mis sisaldab ühte või mitut magusainet. Tarbija, kes

soovib vältida magusainet sisaldava toidu tarbimist, ei saa teha teadlikke valikuid, sest

sellekohane teave puudub ning seetõttu ei oska tarbija sageli aimata, et toit võib magusainet

sisaldada.

Eelnõu § 1 punktiga 11 lihtsustatakse nõudeid ja tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada

jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, tarbijale üleantava müügipakendisse

pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu puhul käitleja nimi, kelle nime all toitu

turustatakse. Näiteks ei pea muudatuse kohaselt esitama käitleja nime, kui toitu müüakse

iseteenindusletis. Sellised iseteenindusletid on näiteks sooja ja külma toidu letid, kus pakutakse

tarbijale võimalust osta kaasa valmis toitu, aga ka nii-öelda salatibaarid, mis võimaldavad

tarbijal kokku panna just endale meelepärase salati.

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 viiakse määruse nr 24 tekst kooskõlla eelnõu § 1 punktis 11

kirjeldatud muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 14 esitatakse määruse nr 24 § 4 uus sõnastus. Määruse nr 24 § 4 pealkirjast

jäetakse välja tekstiosa „Jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes“, millega

viiakse pealkiri kooskõlla paragrahvi sisuga. Paragrahvis 4 on nõuded, mis kehtivad üksnes

jaekaubandusettevõttele ja mitte toitlustusettevõttele ning vastupidi.

Määruse nr 24 § 4 lõike 1 sissejuhatav tekst sisaldab tehnilist muudatust, millega täpsustatakse

jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult müügiks

pakendatud toidu toidualase teabe esitamise kohaga seotud sõnastust. Välja on jäetud

ebaolulised sõnad „vahetult toidu juures või toidu müügikohas“ ja sõnad „või elektroonilise“.

Teave tuleb esitada toidu pakendil, sellele kinnitatud märgistusel või füüsilise vahendi kaudu

(nt sildil) kergesti nähtaval kohal selgesti loetavalt. Elektroonilist vahendit, nagu näiteks

elektrooniline tabloo või tahvel, saab käsitada samuti füüsilise vahendina, mille kaudu antakse

tarbijale toidu kohta vajalikku teavet. Selguse huvides jäetakse sõnad „või elektrooniliselt“

samuti välja.

Määruse nr 24 § 4 lõike 1 punkti 2 sõnastuse kohaselt tuleb tarbijale anda teavet

jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult müügiks

pakendatud toidus sisalduva magusaine kohta. Sellega täiendatakse toidu nimetusele lisatavaid

üksikasju. Kui toit sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008

kohaselt lubatud magusainet, siis tuleb toidu nimetuse juurde lisada märge „magusainega“, või

kui on kasutatud mitut magusainet, siis märge „magusainetega“. Täpsemaid teabe esitamise

üksikasju on kirjeldatud seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 10 juures.

Määruse nr 24 § 4 lõike 5 punktide 1 ja 2 kohaselt peab edaspidi jaekaubandusettevõttes, välja

arvatud toitlustusettevõttes, esitama tarbija juuresolekuta müügikohas vahetult müügiks

pakendatud toidu puhul ka toidu koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe. Kehtivaid

toidualase teabe esitamise nõudeid täiendatakse tarbija parema teavitamise eesmärgil. Vahetult

müügiks pakendatud toiduna käsitatakse näiteks kaupluses tarbija juuresolekuta pakendatud

toitu (nt kaupluses pakendatud singiviilud ja salatid) ning ka toitlustusettevõtjale tarnimiseks

ettenähtud toitu, mis on ette nähtud samal kujul tarbijale üleandmiseks, eeskätt

toitlustusettevõtjale serveerimisalusel väljastatavat rooga. Lisanduvate nõuete kohaselt tuleb

8

toidu pakendil, sellele kinnitatud märgistusel või füüsilise vahendi (nt silt) kaudu esitada

kergesti nähtaval kohal selgesti loetavalt toidu valmistamisel kasutatud koostisosade loetelu ja

toitumisalane teave. Seejuures ei kohaldata toidu koostisosade loetelu ega toitumisalase teabe

esitamise nõuet toitlustusettevõtetele. Praegu annab tarbija soovil toidu koostisosade kohta

suulist teavet teda müügikohas, nagu näiteks kauplus või kohvik, teenindav isik. Arvestades

väljakujunenud praktikat kauplustes, kus sellekohast teavet valdav teenindaja ei pruugi olla

toidu müügikohas alati olemas (ennekõike õhtusel ajal) ning toitu pakendatakse kauplustes

müügiks ette, on oluline tagada, et selline teave oleks kättesaadav ka eespool kirjeldatud juhul.

Muudatus teeb koostisosade loetelu kohta teabe saamise lihtsamaks ja vahetumaks. Muudatus

toetab tarbijat tervist toetavate valikute tegemisel. Kõnealust muudatust toetab suundumus,

mille kohaselt esitavad mõned jaekaubandusettevõtted juba praegu vabatahtlikult teavet toidu

koostisosade kohta pakendile lisatud märgistusel. Tarbija juuresolekuta müügikohas vahetult

müügiks pakendatud toidu koostisosade loetelu esitamine peab olema kooskõlas toidualase

teabe määruse artiklitega 18 ja 20. Koostisosade loetelule peab eelnema pealkiri, mis peab

sisaldama sõna „koostisosad“ (pealkirjaks sobib näiteks „koostisosad“). Koostisosade loetelu

peab sisaldama kõiki toidu koostisosi, mis peavad olema esitatud kaalu järgi alanevas

järjekorras vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal. Koostisosad peavad olema

tähistatud täpse nimetusega.

Koostisosade loetelu esitamisel tuleb arvestada toidualase teabe määruse VII lisas sätestatuga.

VII lisa A-osas on erisätted koostisosade kahanevas kaalujärjestuses märkimise kohta. Näiteks

võib koostisosad, mille sisaldus valmistootes on alla 2%, esitada suvalises järjestuses muude

koostisosade järel. VII lisa B-osas on toidugrupi nimetused, mida võib kasutada teatavate

koostisosade nimetamisel nende täpse nimetuse asemel. Näiteks võib toidus sisalduvate

vürtside puhul kasutada täpsete nimetuste asemel toidugrupi nimetust „vürtsid“, kui vürtsid

kokku ei ületa 2% toidu kaalust. C-osas sätestatakse toidu lisaainete ja toiduensüümide

nimetamine. Lisaaine märkimisel tuleb esitada rühmanimetus ja selle järel aine täpne nimetus

(nt „stabilisaator karrageen) või E-number (nt „stabilisaator E 407“). D-osas sätestatakse lõhna-

ja maitseainete nimetamine. Lõhna- ja maitseaine nimetus esitatakse koostisosade loetelus

nimetusega „lõhna- ja maitseaine“ või lõhna- ja maitseaine täpsema nimetuse või kirjeldusega

(nt „vaarika lõhna- ja maitseaine“, „paprikaekstrakt“), kui seda kasutatakse lõhna ja maitse

andmiseks. E-osas käsitletakse liitkoostisosade (enam kui ühest koostisosast koosnev

koostisosa) nimetamist. Liitkoostisosa võib koostisosade loetelusse kanda oma nimetuse all

(üldise kaalu alusel), mille järel esitatakse liitkoostisosa koostisosade loetelu, näiteks

„tomatikaste (tomat, paprika, sibul, vürtsid)“.

Teatud toidu koostisosi ei pea toidu koostisosade loetelus esitama. Näiteks ei pea koostisosade

loetelus märkima lisaaineid ja toiduensüüme, mis sisalduvad toidus mõnest liitkoostisosast

ülekandumise tõttu ja millel ei ole valmistootes tehnoloogilist funktsiooni või mida kasutatakse

abiainena (näiteks vormi määrimiseks kasutatav rasvaine). Näiteks ei pea kartulisalati

koostisosade loetelus esitama maitseainesegus sisalduvat paakumisvastast ainet, sest

paakumisvastasel ainel ei ole salatis tehnoloogilist funktsiooni. Paakumisvastase aine

tehnoloogiline funktsioon avaldub sellisel juhul üksnes maitseainesegus. Koostisosade loetelus

ei pea esitama vett, kui vesi on vedel keskkond, mida tavaliselt toiduks ei tarbita, nagu näiteks

marinaadiks kasutatav vesi. Täpsem ülevaade nendest toidu koostisosadest, mida ei pea toidu

koostisosade loetelus esitama, on toidualase teabe määruse artiklis 20.

Koostisosade loetelu esitamisel arvestatakse toidualase teabe määruse artiklis 19 sätestatud

erandeid. Näiteks ei pea toidu koostisosade loetelu esitama töötlemata (koorimata, tükeldamata

vms) marjade, puu- ja köögivilja (sealhulgas rohelised salatid, kartulid ja seened) puhul, aga ka

9

sellise toidu puhul, mis koosneb ühest koostisosast ja mille nimetus on sama mis koostisosa

nimetus või mille nimetus võimaldab koostisosa eksimatult kindlaks määrata (näiteks sealiha).

Toitumisalane teave esitatakse jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, toidu

energiasisalduse ja teatud toitainete kohta, milleks on rasvad, küllastunud rasvhapped,

süsivesikud, suhkrud, valgud ja sool. Toitumisalane teave esitatakse 100 grammi toidu või 100

milliliitri joogi kohta. Andmed esitatakse kindlas järjestuses tabelina (numbrid üksteise all), kui

ruum seda võimaldab. Kui tabeliks ruumi ei ole, esitatakse asjakohane teave üksteise järel.

Esmalt esitatakse energiasisaldus, seejärel rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute,

suhkrute, valkude ja soola sisaldus. Energiasisaldus ja toitainete kogused väljendatakse

toidualase teabe määruse XV lisas loetletud mõõtühikutes, mille kohaselt toitumisalases teabes

kasutatavad energiasisaldust väljendavad mõõtühikud on kilodžaulid (kJ) ja kilokalorid (kcal)

ning toitainete kogused väljendatakse grammides (g), kusjuures energiasisalduse väljendamisel

märgitakse esmalt kilodžaulid ja seejärel kilokalorid. Kõnealust muudatust toetab samuti

suundumus, mille kohaselt esitavad mõned käitlejad juba praegu vabatahtlikult toitumisalase

teabe pakendile lisatud märgistusel.

Toitumisalases teabes esitatavate keskmiste väärtuste aluseks võivad olla arvutused või laboris

tehtud analüüs. Toitumisalases teabes esitatavate väärtuste arvutamiseks kasutatakse

koostisosade teadaolevaid või tegelikke keskmisi väärtusi või üldiselt kehtivaid ja

heakskiidetud andmeid. Eestis on selliseks andmebaasiks Tervise Arengu Instituudi NutriData

rakenduste hulka kuuluv toote andmesisestus- ja arvutusprogramm8. Arvuliste väärtuste

ümardamise suunised on toodud märgistusel esitatud toiteväärtuse lubatud hälbeid käsitlevas

Euroopa Komisjoni juhendi tabelis 49. Energiasisaldus arvutatakse toitainete koguste põhjal,

kasutades koefitsiente, mis on toodud toidualase teabe määruse XIV lisas.

Toitumisalase teabe esitamisel kehtivad toidualase teabe määruse V lisas sätestatud erandid.

Muu hulgas ei pea toitumisalast teavet esitama toidu, sealhulgas käsitööna valmistatud toidu

puhul, millega tootja varustab väikeses koguses vahetult tarbijat või kohalikku jaemüüjat (nt

kauplus, kohvik), kes omakorda varustab tarbijat. Nimetatud erandit kohaldatakse eelkõige

toidu suhtes, mida valmistatakse eraelamus väikeses koguses käsitööna või kodust

toiduvalmistamisviisi kasutades või mikroettevõttes väikeses koguses käsitööna või kodust

toiduvalmistamisviisi kasutades. Käsitööna valmistatud toit on toit, mille valmistamis- või

tootmisprotsessist on suurem osa tehtud käsitsi. Komisjoni määruse (EL) nr 651/201410

kohaselt loetakse mikroettevõtteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele

ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht või mõlemad ei ületa 2 miljonit eurot. Erand

kohaldub vaid kohalikule Eestis müüdavale toidule, mida tootja turustab vahetult tarbijale või

kohaliku jaekaubandusettevõtte (sealhulgas jaotusterminali või hulgimüügipunkti) kaudu.

Koostatud on juhend seoses eranditega toidualase teabe määruse V lisas sätestatud

toitumisalase teabe esitamise nõudest11.

Toiduseaduse § 24 järgi ei pea toitlustusettevõtjad, kes valmistavad üksnes toitlustusettevõttes

kohapeal turustatavat toitu, järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse

nõudeid. Toidu tehniline kirjeldus toiduseaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja

8 Tervise Arengu Instituudi NutriData rakendus „Toote andmesisestus- ja arvutusprogramm“.

https://asp.nutridata.ee/et/avaleht 9 Euroopa Komisjoni juhend seoses märgistusel esitatud toitumisalase teabe väärtuste aktsepteeritavate erinevuste ehk

hälvetega, 2012. https://www.agri.ee/media/643/download 10 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 11 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleht. Juhend seoses eranditega toitumisalase teabe esitamise nõudest, 2016.

https://www.agri.ee/media/638/download

10

valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab muu hulgas teavet valmistoodet ja selle

koostisosi iseloomustavate näitajate kohta. Seetõttu ei saa toidualase teabe määruse kohaselt

nõuda koostisosade loetelu esitamist jaekaubandusettevõtjatelt ja toitlustamisega tegelevatelt

ettevõtjatelt ühtemoodi. Sama kehtib ka toitumisalase teabe esitamisel. Seetõttu ei ole

toitlustusettevõttes vahetult müügiks pakendatud toidu puhul nõutud toidu koostisosade loetelu

ega toitumisalase teabe esitamine.

Kuna jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, peab lisanduva nõude kohaselt

esitama toidu koostisosade loetelu, ei ole asjakohane anda tarbijale teavet toidu koostisosade

või koostisosade grupi kohta suuliselt. Seetõttu sätestatakse, et teave teatavate toidu

koostisosade või koostisosade grupi koguse kohta esitatakse jaekaubandusettevõttes, välja

arvatud toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu puhul

protsendina toidu nimetuses (nimetuse sees või vahetult pärast nimetust) või kõnealuse

koostisosa või koostisosade grupiga seostuvalt koostisosade loetelus.

Toidu tootmisel või valmistamisel kasutatava koostisosa või koostisosade grupi koguse

märkimine on nõutav juhul, kui asjaomane koostisosa või koostisosade grupp esineb toidu

nimetuses või kui tarbija seda tavaliselt selle nimetusega seostab. Näiteks „singi-seenepitsa“,

„tuunikalasalat“. Nende näidete puhul tuleb märkida toidu nimetuses esinevate allajoonitud

koostisosade kogused. Koostisosade koguse märkimine on vajalik ka siis, kui toidu nimetuses

esineb koostisosade grupp. Näiteks „köögiviljapirukas“, „kalapulgad“, „pähklileib“. Nende

näidete puhul tuleks koostisosade kogus märkida toidus sisalduvate köögiviljade, kala või

pähklite üldkogusena. Koostisosade koguse märkimine on vajalik ka juhul, kui tarbija seostab

koostisosa või koostisosade gruppi toidu nimetusega. Näiteks chilli con carne puhul tuleb

esitada veisehakkliha kogus, pelmeenide puhul liha kogus. Koostisosade kogus tuleb märkida

ka juhul, kui koostisosa on märgistusel sõnaliselt, pildina või graafiliselt rõhutatud, näiteks

„valmistatud võiga“. Samuti tuleb koostisosade kogus näidata juhul, kui asjaomane koostisosa

või koostisosade grupp on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ja selle eristamisel

toodetest, millega seda võib nimetuse või välimuse tõttu segamini ajada. Näiteks keeduvorsti

puhul tuleb esitada sealiha ja veiseliha kogused protsentides.

Seejuures kehtivad ka mitmesugused koostisosa koguse esitamise erandid, mis on leitavad

toidualase teabe määruse VIII lisast. Näiteks ei pea koostisosa kogust esitama ühest koostisosast

koosneva toidu puhul, kuna koostisosa koguse osakaal on sellisel juhul 100%. Kogust ei ole

vaja märkida koostisosa või koostisosade grupi puhul, mida kasutatakse väikeses koguses toidu

maitsestamiseks. Näiteks küüslauguleibade puhul ei pea esitama küüslaugu kogust.

Soovituslikult võiks lugeda väikeseks koguseks maksimaalselt 2 massiprotsenti (ilma kandja ja

lahusti koguseta), kusjuures protsent väljendab toidu valmistamisel kasutatud koostisosa

kogust. Kogust ei pea esitama ka koostisosade puhul, mis on toidu nimetuses, kuid mis ei

mõjuta tarbija valikut, sest koguseline varieerumine ei ole oluline toidu iseloomustamisel ega

eristamisel teistest samalaadsetest toitudest. Selliseks toiduks on näiteks sojakaste, soolapulgad.

Koostisosa kogust ei pea esitama ka puuviljade, marjade, köögiviljade ja seente segude ning

maitsetaimede ja vürtside segude puhul, kus ükski koostisosa ei ole koguseliselt ülekaalus.

Täpsem ülevaade koostisosade koguse esitamisega seonduvast on leitav Euroopa Komisjoni

teatisest12 koostisosade koguse märkimise põhimõtte kohaldamise kohta ja siseriiklikust

juhendist13 koostisosa koguse märkimise kohta.

12 Euroopa Komisjoni teatis koostisosade koguse märkimise põhimõtte kohaldamise kohta C/2017/7605. https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52017XC1121%2801%29 13 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleht. Juhend koostisosa koguse märkimise kohta, 2001 (uuendatud 2015).

https://www.agri.ee/media/641/download

11

Arvestades jaekaubandusettevõtetele lisanduvat kohustust esitada toidu koostisosade loetelu,

muudetakse määruse § 4 lõike 2 sõnastust, kuna suulise teabe andmine toidu koostisosade

loetelu ja teatavate toidu koostisosade või koostisosade grupi koguse kohta on asjakohane

üksnes toitlustusettevõttes. Praegune sõnastus („müügikohas“) hõlmab nii jaekaubandus- kui

ka toitlustusettevõtteid. Sõnastust muudetakse selliselt, et tarbija soovil annab

toitlustusettevõttes tarbijat teenindav isik suulist teavet toidu koostisosade loetelu ja teatavate

toidu koostisosade või koostisosade grupi koguse kohta, kui see on asjakohane.

Praegu ei ole nõuet esitada jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbija

juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu puhul allergeene muudest koostisosadest

eristuvalt (näiteks kirjatüübi või stiili abil). Kuna jaekaubandusettevõttes, välja arvatud

toitlustusettevõttes, tuleb edaspidi esitada toidu koostisosade loetelu, siis peab erinevalt

toitlustusettevõttest edaspidi jaekaubandusettevõttes esitama ka teabe allergiat või talumatust

põhjustada võiva koostisosa või aine kohta toidu koostisosade loetelus, viidates sõnaselgelt

allergiat või talumatust põhjustada võiva aine või toote nimetusele. Aine või toote nimetust

tuleb rõhutada trükitehniliselt, kasutades selleks näiteks kirjatüüpi või -stiili, mis eristab seda

teistest loetletud koostisosadest. Sõltumata koostisosade esitamise eranditest tuleb allergeenid

alati eraldi välja tuua. Koostisosade loetelu puudumise korral esitatakse teave allergeenide

kohta sõnaga „sisaldab”, millele järgneb allergeeni nimetus (näiteks sisaldab sinepit). Seetõttu

on vajalik muuta ka määruse § 4 lõike 1 punkti 3 sõnastust, mis praegu on eksitav.

Edaspidi peab toitlustusettevõttes tarbija juuresolekuta müügikohas vahetult müügiks

pakendatud toidu pakendil, sellele kinnitatud märgistusel või füüsilise vahendi (nt silt, menüü)

kaudu kergesti nähtaval kohal esitama selgesti loetavalt ka teabe toidu koostisosana kasutatud

värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha, sealhulgas

hakkliha puhul selle looma kasvatamise riigi, kellelt liha on saadud. Selle teabe esitamisel

kehtivad samasugused nõuded, mida on kirjeldatud eespool seletuskirjas eelnõu § 1 punktide 4

ja 6 juures.

Jaekaubandusettevõttes (näiteks kaupluses), välja arvatud toitlustusettevõttes, ei pea tarbija

juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu puhul esitama teavet toidu koostisosana

kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha ning

nendest valmistatud hakkliha puhul looma kasvatamise riigi kohta. Erandit kohaldatakse

jaekaubandusettevõtetele (välja arvatud toitlustusettevõtted), sest konsulteerides selgus, et

sellise toidu osakaal, mille puhul saaks sellist teavet tarbijale esitada, on erinevalt

toitlustusettevõtetest pakutavast toidust väga väike ning saadav positiivne mõju ei oleks

proportsionaalne ettevõtetele põhjustatava halduskoormusega. Toitlustusettevõtetele kõnealust

erandit ei kohaldata ning asjakohane teave tuleb esitada kooskõlas seletuskirjas eelnõu § 1

punktide 4 ja 6 kohta esitatud selgitustega.

Jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult müügiks

pakendatud toidu puhul tuleb täita lihtsustatud nõudeid. Edaspidi ei pea jaekaubandusettevõttes,

sealhulgas toitlustusettevõttes, esitama tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu

puhul selle käitleja nime, kelle nime all toitu turustatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse määrust nr 24 §-ga 41, millega kehtestatakse

müügipakendisse pakendamata ümberjagatava toidu toidualase teabe esitamise nõuded. Need

nõuded hõlmavad igasugust müügipakendisse pakendamata toitu, mida jagatakse ümber

tarbijale, eelkõige abivajajale.

12

Toidu ümberjagamine on defineeritud Euroopa Komisjoni teatise 2017/C 361/01, mis hõlmab

toiduainete annetamist käsitlevaid ELi suuniseid, punktis 2.1. Toidu ümberjagamine määruse

nr 24 tähenduses on protsess, mille käigus kogutakse kokku või antakse tasuta üle või kogutakse

kokku ja antakse tasuta üle inimestele, eelkõige abivajajatele toiduks tarvitamiskõlbliku toidu

ülejääk, mis muidu võib raisku minna.

Ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu kohta tuleb esitada toidu nimetus, teave

allergiat või talumatust põhjustada võiva koostisosa kohta ja juriidilisest isikust toidu annetaja

või annetatud toidu vastuvõtja nimi ja kontaktandmed. Nõutud teave esitatakse tarbijale

vahetult toidu juures (näiteks märgistusel, mis on lisatud pakendile, millesse müügipakendisse

pakendamata toit toidu üleandmise lihtsustamiseks pakendatakse) või toidu üleandmise kohas

füüsilise vahendi kaudu (näiteks infotahvel, silt). Teavet allergiat või talumatust põhjustada

võiva koostisosa või aine kohta ei ole vaja esitada juhul, kui toidu nimetus viitab otseselt sellele

allergiat või talumatust põhjustada võivale koostisosale. Näiteks nimetus „kohupiim“ viitab

otseselt piimale, ja tarbija, kes ei talu laktoosi, oskab sellisel juhul asjakohaseid tooteid vältida.

Andmed toidu annetaja (näiteks kauplus) või annetatud toidu vastuvõtja (näiteks Toidupank)

kohta on vajalikud juhul, kui tarbija soovib annetatud toidu, näiteks selle koostisosade kohta

rohkem teavet või tekib muu vajadus toidu annetaja või vastuvõtjaga kontakteeruda.

Kontaktandmeteks sobib näiteks telefoninumber või e-posti aadress. Toidu annetaja ja

annetatud toidu vastuvõtja peavad omavahel kokku leppima, kas toiduga esitatakse tarbijale

andmed toidu annetaja või annetatud toidu vastuvõtja kohta.

Toidu annetaja on toidukäitleja, kes võib pakkuda toidutarneahela mis tahes etapis (toidu

tootmine, töötlemine ja jaemüük) tekkinud toidu ülejääki. Samas punktis sätestatud annetatud

toidu vastuvõtja on heategevusasutus või organisatsioon, kes tegeleb toidu kogumisega selle

ümberjagamise eesmärgil. Toidu vastuvõtja on samuti toidukäitleja. Lisaks Toidupangale

aitavad annetatud toitu abivajajateni viia Eesti Lasterikaste Perede liit, Päästearmee, Punane

Rist ja teised sellesarnased asutused ja organisatsioonid. Organisatsioon või heategevusasutus

võib annetatud toitu jagada otse abivajajale või toimida toidu kogumiskohana, kus

korraldatakse toidu saatmist jaotuspunkti, et anda see üle abivajajatele.

Lisaks on kehtestatud ka erand, mille kohaselt ei ole vaja juriidilisest isikust toidu annetaja või

annetatud toidu vastuvõtja nime ja kontaktandmeid esitada, kui toidu annetaja annab

ümberjagatava toidu üle vahetult tarbijale, näiteks toitlustusettevõttes kohapeal. Sellisel juhul

saab tarbija toidu vahetult toidu annetajalt ning puudub vajadus esitada kontaktandmeid.

Kiiresti rikneva ehk lühikese säilimisajaga toidu juures või toidu üleandmise kohas võib esitada

eritingimused toidu kasutamise kohta, lisades märke „tarbi kohe“ või muu samatähendusliku

viite. Kiiresti riknev toit võib lühikese aja jooksul muutuda sööja tervist ohustavaks, kuna

sellise toidu koostis soodustab toidu riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvu ja

paljunemist. Üldjuhul tuleb sellist toitu säilitada külmkapis temperatuuril +2...+6 °C. Kiiresti

riknev toit on näiteks salatid, jahutatud supid ja praed. Sellekohane viide ärataks inimestes

tähelepanu ning annaks märku, et sellise toidu tarbimisega ei tohiks viivitada. Muu

samatähenduslik viide võib olla näiteks „kohe tarbimiseks“ või „kohe söömiseks“.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise üksikasjad. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027.

aastal, välja arvatud üldises korras jõustuvad reguleerimisala muutvad § 1 punktid 1 ja 2 ning

§ 1 punkt 15. Viimase punktiga täiendatakse määrust §-ga 41, millega kehtestatakse nõuded

tarbijale ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise kohta.

13

Määruse hilisem jõustumise aeg tuleneb ettevõtjatele vajalikust üleminekuajast uute nõuetega

kohanemiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 44 nõudeid. Nimetatud määruse artikli 44 lõike

1 punktiga b on võimalus reguleerida müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe

esitamise nõudeid. Selle artikli lõike 1 punkti a kohaselt on müügipakendisse pakendamata

toidu puhul allergiat või talumatust põhjustada võivate koostisosade või abiainete esitamine

kohustuslik, ülejäänud toidualase teabe esitamine müügipakendisse pakendamata toidu puhul

on liikmesriigi otsustada. Samuti võivad liikmesriigid otsustada kohustuslike andmete

kättesaadavaks tegemise, nende andmete väljendamise ja esitamise viisi üle. Riigisiseselt

kehtestatavate lisanõuete eesmärgiks on parendada toidukeskkonda, et pakkuda tarbijale

teadlike ja tervist toetavate ostuotsuste tegemiseks vajalikku teavet ka müügipakendisse

pakendamata toidu puhul.

4. Määruse mõjud

Eelnõu sihtrühm on müügipakendisse pakendamata toidu käitlejad, eeskätt jaemüüjad,

sealhulgas toitlustamisega tegelevad ettevõtjad ja hulgimüüjad. Põllumajandus- ja Toiduameti

Järelevalve Infosüsteemi andmetel (seisuga 27.09.2024) on Eestis 16 031 teavitatud ja

tegevusloaga toidu või toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejat,

kellest 13 459 on märkinud käitlemisvaldkonnaks hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toitlustuse,

mahetoitlustamise või põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toidu valmistamise.

Määruse muudatused mõjutavad müügipakendisse pakendamata toidu käitlejaid, kes pakuvad

toitu, mida pakutakse müügiks jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes,

müügipakendisse pakendamata kujul (näiteks küpsised, mida tarbija pakendab kaupluses ise,

või toitlustusasutuses serveeritavad road), mida pakendatakse müügikohas tarbija soovil

(lahtine kaup), või toitu, mis on müügikohas vahetult müügiks pakendatud (näiteks kaupluses

või kohvikus kohapeal kohe müügiks pakendatud toit).

Eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamisega kaasnevad eelnõu koostaja hinnangul

otsesed ja olulised sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud ja keskkonnamõjud. Kavandatud

muudatuste rakendamisega ei kaasne eelnõu koostaja hinnangul otseseid ja olulisi mõjusid

järgmistes valdkondades: haridus, kultuur, sport, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse,

välissuhted, siseturvalisus, regionaalareng, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondade areng.

Mõningane mõju kaasneb riigivalitsemisele, mida on kirjeldatud muude mõjude all.

Järgnevalt kirjeldatakse eelnõuga kavandatavate muudatuste rakendamisega kaasnevaid

otseseid ja olulisi mõjusid.

14

4.1 Toitlustusettevõttes tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu, tarbija

soovil pakendatava toidu ja vahetult müügiks pakendatud toidu koostisosana kasutatud

värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha ning nendest

valmistatud hakkliha puhul selle looma kasvatamise riigi esitamine, kellelt liha on saadud

Sotsiaalne mõju

Toidu koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riigi esitamisega paraneb tarbija

võimalus teha teadlikke ostuotsuseid. 2022. aasta Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste ja

hoiakute uuringust selgus, et 86% elanikest vaatab toidukauba ostmisel pakendilt selle päritolu-

või tootjariiki14. 2019. aastal Eestis tehtud toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringu

tulemustest selgus, et 54% tarbijatest, kes märgistusi loevad, otsivad teavet toidu päritolumaa

kohta15. 2023. aastal Eestis tehtud toidu märgistuse ja toiduhügieeni alase uuringu16 põhjal otsib

pakendilt teavet toidu päritolu kohta 57% vastanutest. Enam kui pooled vastanutest, kes otsivad

toidu päritolu kohta teavet, soovivad teada põhikoostisosa(de) päritolu. Pakendamata toidu

puhul soovib päritolu kohta teavet pea 40% tarbijatest. Toitlustusasutuses pakutava toidu

põhilise koostisosa, näiteks toidu koostisosana kasutatud liha päritolu kohta soovib teavet pea

iga kolmas tarbija. Looma kasvatamise riigi kohta teabe andmine muudab tarneahela

läbipaistvamaks. Eelnõuga plaanitavate muudatuste tulemusena võib tarbija leida ennast

olukorrast, kus ühes kohas antakse toidus sisalduva liha kohta päritoluteavet ja teises kohas

sarnase toidu puhul mitte. Tekib olukord, kus ühel juhul on tarneahel läbipaistvam kui teisel

juhul ning tarbijal on võimalik teha teadlik valik. Kõikide lihaliikide, sealhulgas lihatoodete ja

lihavalmististe puhul ei ole võimalik sellist nõuet kehtestada – olukorda saab ühtlustada pärast

seda, kui kõnealuseid nõudeid ühtlustatakse kogu EL-is.

2024. aastal teavitas Rootsi Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike eelnõust17, millega

kehtestatakse toitlustusettevõtetele kohustus esitada teave toidus kasutatava veise-, sea-, lamba-

, kitse- ja kodulinnuliha päritolu kohta. Teavituses tuuakse muu hulgas välja teadlike valikute

tegemise olulisus, mida nähakse ühtlasi ühiskonna säästva tarbimise saavutamise eeldusena.

2019. aastal jõustus sarnane nõue ka Soomes18, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid.

Majanduslik mõju

Toidu koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riigi näitamine võib soodustada

Eesti tarbijate seas kodumaise liha järele nõudluse suurenemist. Kui 2021. aastal toodeti

Statistikaameti andmetel19 Eestis 45 500 tonni sealiha, millest 24 200 tonni eksporditi, siis 2023.

aastal toodeti ja eksporditi vastavalt 39 800 tonni ja 28 100 tonni sealiha. Sealiha tarbiti 2021.

aastal kokku 55 900 tonni, millest imporditud sealiha maht ulatus 34 600 tonnini. 2023. aastal

tarbiti sealiha kokku 51 900 tonni, millest imporditud sealiha maht ulatus 40 200 tonnini.

Imporditud sealiha maht on võrreldes 2021. aastaga suurenenud. Päritoluteabe esitamise nõue

võib avaldada positiivset mõju kodumaise sealiha järele nõudluse suurenemisele. Kodumaise

liha järele nõudluse ja tarbimise suurenemisega toetatakse kodumaise toidu tootmist ning

14 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud. Tallinn. Detsember 2022. 15 RAIT Faktum & Ariko. Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring. Tallinn. Juuni 2019. 16 RAIT Faktum & Ariko. Toidu märgistuse ja toiduhügieeni alane uuring. Tallinn. September 2023. 17 Teatis nr 2024/0377/SE. https://technical-regulation-information-system.ec.europa.eu/et/notification/26040. 18 Finnish Food Authority. Country of origin of meat at serving points. https://www.ruokavirasto.fi/en/foodstuffs/food-

sector/food-information/labelling/labelling-of-the-country-of-origin-of-foods/country-of-origin-of-meat-at-serving-points/ 19 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. PM42. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__pellumajandus__pellumajandussaaduste-tootmine__pellumajandussaaduste-

ressurss-ja-kasutamine/PM42

15

võimaldatakse luua uusi töökohti, mis edendaks maapiirkondade arengut ja majanduskasvu, aga

ka sotsiaalset kaasatust. Muu hulgas jääb kodumaise tooraine ning toidu müügist teenitav tulu

Eestisse. See avaldaks positiivset mõju riigi majandusele, aga ka toidu varustuskindlusele ning

toidujulgeolekule.

Müügipakendisse pakendamata toidu koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise

riigi esitamisest tingitud majandusliku mõju hindamisel võib aluseks võtta müügipakendis toidu

kohta tehtud järeldusi, kuna mõjud on eeldatavalt sarnased. Euroopa Komisjoni 2013. aasta

aruandes20 Euroopa Parlamendile ja nõukogule seoses toidu koostisosana kasutatava liha

päritoluriigi või lähtekoha kohustusliku märkimisega on välja toodud, et päritolunõude

rakendamisega võib kaasneda hinnatõus. Päritolunõuete kehtestamise majandusliku mõju

prognoosimiseks Eestile võib vaadata Soome ja Prantsusmaa kogemusi, mille kohaselt avaldas

Soomes ja Prantsusmaal müügipakendis toidu puhul päritoluteabe esitamise nõude

kehtestamine väikest mõju tootmiskuludele, müügihindadele ja kaubandusele. Soome

lihatööstuse põhjal saab järeldada, et kohustuslik päritolumärgistuse esitamine ei ole avaldanud

märkimisväärset mõju üldisele turuolukorrale. Eelkõige on välja toodud, et päritolunõudest

olulisemat mõju turule avaldab näiteks kaubamärk, erinevad pakkumised ja allahindlused.

Täheldatud ei ole ka märkimisväärset muutust tarbijahindades. Soome näitel on suurenenud

eelkõige nõudlus kohaliku sealiha järele21. Prantsusmaal on täheldatud üldiselt väikeseid

lisakulusid, mis ilmnesid üleminekuajal, kuid mis ei olnud püsivad. Muu hulgas täheldati, et

Prantsusmaal kehtestatud päritolunõuded ei avaldanud olulist mõju müügile, kaubandusele,

hindadele ega tarbijate ostujõule22.

Tarbijale toidu päritolu kohta teabe pakkumine põhjustab toitlustamisega tegelevatele

toidukäitlejatele mõningast halduskoormust, sest muudatusega kaasneb kohustus esitada

päritoluteave füüsilise vahendi kaudu, milleks võib olla näiteks teade müügikohas või ka

müügiletil. Sellise teabe esitamine eeldab käitlejalt töökorralduse läbimõtlemist ja selles

vajadusel ümberkorralduste tegemist, et võimaldada pakkuda ajakohast ning täpset teavet toidu

koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riigi kohta. Ettevõtjatele tekkivaid

lisakulusid on keeruline hinnata, sest need on ettevõttepõhised. Eeldatavalt kaasneb suurem

halduskoormus nendele toitlustusettevõtetele, kelle menüüs on suurem valik erinevaid liha

sisaldavaid toite ning kes kasutavad toidu valmistamisel eri päritolu liha. Värskest, jahutatud

või külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnulihast toitu valmistavatele

toitlustusettevõtetele avalduv mõju on suurem võrreldes nendele ettevõtetele kaasneva mõjuga,

kes kasutavad toidu valmistamisel peamiselt mujalt sisse ostetud lihavalmistisi ja lihatooteid.

Toidu koostisosana kasutatava liha päritoluteave võib muutuda tihti, mistõttu kaasneb

asjaomase teabe pakkumisega arvestatav regulatiivne koormus. Mõju avaldumist võimaldab

leevendada piisav üleminekuaeg ning toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest.

Keskkonnamõju

Toidu koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riigi kohta teabe esitamine

hõlbustab kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamist ning kestlikule toitumisele

üleminekut. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas tuuakse välja kohalike

20 Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule päritoluriigi või lähtekoha kohustusliku märkimise kohta

koostisosana kasutatava liha puhul, 2013. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52013DC0755 21 A. Hörman. Temporary measures on origin labelling of foods in Finland. Seminar on origin labelling and national

measures. Brüssel: 08.07.2019. 22 Ministère de l'Agriculture et de l'Alimentation. Origin labelling. Brüssel: 08.07.2019.

https://food.ec.europa.eu/system/files/2019-09/comm_oc_20190708_fra.pdf.

16

turgude ja lühikeste tarneahelate arengu vajalikkus. Teave toidus sisalduva liha päritolu kohta

võimaldab tarbijal hinnata toidu mõju keskkonnale (eeskätt toidu transportimisega seotud

keskkonnamõjusid) ja valida väiksema keskkonna-jalajäljega toitu. See võib soodustada

tarneahelate lühenemist, mis panustab kestlike toidusüsteemide arengusse.

4.2 Toitlustusettevõttes tarbijale lahtiselt müüdava alkohoolse joogi, välja arvatud tarbija

soovil müügikohas kohapeal tarbimiseks valmistatud joogi etanoolisisalduse esitamine

Sotsiaalne mõju

Müügikohas alkohoolse joogi etanoolisisalduse kohta teabe esitamine füüsilise vahendi kaudu,

nagu näiteks menüü või müügiletile asetatud silt, aitab kaasa rahvatervise edendamisele ja

sotsiaalse arusaama kujunemisele alkoholi kahjulikust mõjust tervisele. On teada, et alkoholi

tarvitamisest põhjustatud tervisekahju on ELis üks olulistest rahvatervise probleemidest.

Alkohol võib põhjustada üle 200 haiguse ja tervisehäire, sealhulgas vigastused, olles kõrgeima

riskiga kantserogeen, mis on teadaolevalt seotud suuõõne-, neelu-, söögitoru-, kõri-, rinna-,

soole- ning maksavähi tekkega. Eestis on nimetatud vähipaikmetega seotud ligikaudu 6%

kõigist surmadest23. Ka mõõdukas alkoholitarbimine võib põhjustada tervisekahju, näiteks

suureneb vähirisk ja südame-veresoonkonna haiguste risk. Lahtiselt müüdava alkohoolse joogi

etanoolisisalduse teadvustamine võib mõjutada inimesi alkohoolseid jooke vähem tarbima.

Alkohoolsete jookide, sealhulgas lahtiselt müüdavate alkohoolsete jookide tarbimise

vähenemine aitab vähendada mittenakkushaigustesse haigestumise riski, sealhulgas eluviisiga

ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise ja vähki suremise riski, ning

pikendada seeläbi tervena elatud eluiga.

Lahtiselt müüdavate alkohoolsete jookide etanoolisisalduse esitamisega paraneb tarbija

võimalus teha teadlikke ostuotsuseid. Seeläbi suureneb tarbijate teadlikkus alkohoolsete

jookide etanoolisisaldusest, mis võib avaldada inimeste tervisekäitumisele positiivset mõju,

vähendades alkoholi tarbimist. Etanoolisisalduse näitamisega lahtiselt müüdava alkohoolse

joogi pakkumisel panustatakse tervislikumat käitumist soodustava keskkonna loomisse. Selline

tegevus toetab:

1) Eesti alkoholipoliitika eesmärke;

2) rahvastiku tervise arengukavas aastateks 2020−2030 püstitatud eesmärki, mis on seotud Eesti

inimeste tervena elatud aastate arvu suurenemisega;

3) Eesti vähitõrje tegevuskava prioriteeti eluviisiga seotud vähiriski langetamise kaudu;

4) Euroopa Komisjoni strateegias vähktõvega võitlemiseks (Europe's Beating Cancer Plan)

püstitatud eesmärke alkoholi tarbimise ja sellest tingitud kahjude vähendamise kaudu.

Majanduslik mõju

Eestis on alkoholi tarbimise tase kõrgem Maailma Terviseorganisatsiooni 6 liitri tasemest, mis

toob endaga kaasa võimalikud suured tervisekahjud, aga ka majanduslikud ning sotsiaalsed

probleemid. Eestis tehtud uuring „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika

2022. aastal“24 kajastab, et 2022. aastal suurenes Eestis alkoholitarbimine 2021. aastaga

võrreldes 1,2% ning moodustas 11,2 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholis

arvestatuna ehk 9,4 liitrit elaniku kohta aastas. Põhjusel, et alkohoolseid jooke tarbitakse

rohkem, suurenevad ka tervisekahjud, millega kaasneb omakorda tervishoiukulude

suurenemine.

23 Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030. Tallinn, 2021. 24 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2022. aastal. Tallinn. Mai 2023.

17

Lahtiselt müüdava alkohoolse joogi etanoolisisalduse esitamine toitlustusettevõtetes toob kaasa

mõningase halduskoormuse. Etanoolisisalduse esitamise kohustus avaldab suuremat mõju

käitlejatele, kellel on selliselt müüdavate jookide tootenomenklatuur laiem, kuid üldiselt

märkimisväärseid lisakulusid sellega ei kaasne. Mõju avaldumist võimaldab leevendada piisav

üleminekuaeg ning toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest.

Keskkonnamõju

Keskkonnamõju ei ole.

4.3 Jaekaubandusettevõttes, välja arvatud toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta

vahetult müügiks pakendatud toidu koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamine

Sotsiaalne mõju

Kavandatavad muudatused aitavad kaasa rahvatervise edendamisele. Teave koostisosade kohta

võimaldab tarbijal teha ka müügipakendisse pakendamata toitu valides terviseteadlikumaid

otsuseid. Tarbija, kes soovib täpsemat teavet toidu koostisosade kohta, saab seda suuliselt

küsida, kuid õhtusel ajal ei pruugi kaupluses tarbijat teenindavat isikut, kellelt asjakohast teavet

küsida, läheduses olla. Kavandatava muudatusega muutub teave vahetult müügiks pakendatud

toidu koostisosade kohta lihtsamini kättesaadavaks. 2023. aasta toidu märgistuse ja

toiduhügieeni alase uuringu põhjal soovib 59% tarbijatest saada teavet müügipakendisse

pakendamata toidu koostisosade loetelu kohta, kusjuures 2014. aastal soovis pakendamata toidu

koostisosade kohta teavet 41% tarbijatest25. Tarbija huvi toidu koostisosade vastu on

suurenenud. Eelnõus kavandatava muudatusega paraneb tarbija võimalus teha teadlikke

ostuotsuseid ning suureneb tarbija teadlikkus toidu koostisosade kohta.

Eesti elanike hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvamas, mille üheks põhjuseks on

tasakaalustamata toitumine − näiteks süüakse soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid,

magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, suhkrute ja

küllastunud rasvhapete allikas. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju,

täisteratooteid ning kala. Tasakaalustamata toitumine ning vähene ja ebaregulaarne liikumine

on olulised riskitegurid ülemäärase kehakaalu tekkes ja teatud mittenakkushaigustesse

(südame-veresoonkonnahaigused, teatud tüüpi kasvajad ja II tüüpi diabeet) haigestumisel.

Teave toitumisalase teabe kohta võimaldab tarbijal teha terviseteadlikumaid otsuseid.

Asjakohase teabe esitamine võib mõjutada käitlejaid ka müügipakendisse pakendamata toidu

koostist parandada. 2023. aasta toidu märgistuse ja toiduhügieeni alase uuringu põhjal on näha,

et tarbija huvi toidu toitumisalase teabe vastu on võrreldes 2019. ja 2014. aasta uuringutega

suurenenud. Eespool viidatud 2023. aasta uuringu põhjal soovib 41% tarbijatest teavet

müügipakendisse pakendamata toidu toitumisalase teabe kohta. Kavandatava muudatusega

paraneb tarbija võimalus teha teadlikke ostuotsuseid. Suureneb tarbijate teadlikkus toidus

sisalduvate toitainete kohta, mis on oluline näiteks diabeetikute jaoks oma dieedi kavandamisel.

Majanduslik mõju

Toidu koostisosade ja toidu toitumisalase teabe esitamine suurendab jaekaubandusettevõtjate,

välja arvatud toitlustusettevõtted, halduskoormust. Ettevõtjatele tekkivaid lisakulusid on

25 TNS Emor. Toidumärgistuse alane uuring. Tallinn. Juuni 2014.

18

keeruline hinnata, sest need on väga ettevõttepõhised. On teada, et leidub ettevõtjaid, kes sellist

teavet vabatahtlikult kaaluetikettidel või pakendile lisatud märgistusel juba esitavad. Võrreldes

suurte ettevõtetega võivad muudatused mõjutada väiksemaid ettevõtteid proportsionaalselt

enam. Mikroettevõtetele avalduvat mõju aitab leevendada toitumisalase teabe esitamise erand,

mida kohaldatakse vaid kohalikule Eestis müüdavale toidule, mida võib turustada vahetult

tootjalt tarbijale või kohaliku jaekaubandusettevõtte, sealhulgas jaotusterminali või

hulgimüügipunkti kaudu. Mõju avaldumist võimaldab leevendada piisav üleminekuaeg ning

toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest.

Keskkonnamõju

Olulist keskkonnamõju ei ole.

4.4 Müügipakendisse pakendamata ümberjagatava toidu toidualase teabe esitamise

nõuete kehtestamine

Sotsiaalne mõju

Kavandatavad muudatused aitavad kaasa rahvatervise, sealhulgas toiduohutuse edendamisele.

Annetatava pakendamata toidu nimetuse esitamine annab tarbijale esmase teabe toidu

olemusest. Teave allergeenide kohta võimaldab toidu tarbimist vältida neil, kellel esineb mõne

enamlevinud toidu või toidus sisalduva aine suhtes allergia või talumatus. Teave toidu annetaja

või annetatud toidu vastuvõtja kohta annab tarbijale võimaluse vajadusel küsida toidu kohta,

näiteks toidu koostisosade kohta lisateavet. Selline vajadus võib tekkida inimesel, kellel esineb

allergia või talumatus mõne muu toidu või toidus sisalduva aine suhtes, mida ei loeta toidualase

teabe määruse kohaselt allergeeniks.

Majanduslik mõju

Eestis tekib aastas keskmiselt 84 000 tonni toidukadu, mille rahaline väärtus ulatub 164 miljoni

euroni aastas. 2020. aasta andmete26 kohaselt moodustab toidukadu kaubanduses 24%,

esmatootmises 23%, toidutööstuses 4%, toitlustusasutustes 9% ja kodumajapidamistes 40%.

Samal ajal kasvab nende inimeste arv, kellel on toidust puudus. Toidu äraviskamisega kaasneb

ressursside asjatu raiskamine. Toidu annetamise edendamisega on võimalik vähendada

ressursside raiskamist, sealhulgas vähendada vee- ja inimressurssi kulusid ning jäätmete

käitlemise ning ladustamise kulusid. Selleks et toidu annetamist edendada, peavad tingimused

olema piisavalt soodsad, ent samal ajal ei saa teha kompromissi inimeste tervise arvelt.

Kavandatavate nõuete hulk on piisavalt väike, et mitte põhjustada liigset halduskoormust,

tagades samas tarbija piisava informeerituse. Toidukäitleja peab läbi mõtlema, kuidas

müügipakendisse pakendamata toitu annetada, see tähendab, kuidas toit üleandmiseks

pakendada ning kuidas vajalik teave annetatava toiduga kaasa panna või üleandmise kohas

füüsilise vahendi kaudu esitada. Selleks sobib näiteks eespool mainitud teabega varustatud

kleeps või üleandmise kohas vajaliku teabega varustatud ja nähtav silt.

26 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J, 2021. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti

toidutarneahelas. SEI Tallinn.

19

Keskkonnamõju

Igal aastal läheb kolmandik maailmas toodetud toidust raisku. See moodustab 8%

inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Toidu annetamine on üks viis, kuidas

toidujäätmete teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähendada. 2021. aasta

toidujäätmete uuringust27 selgub, et Eesti kauplustest annetatakse vaid 12% müümata jäänud

toidust. Läbimõeldud nõuded ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu toidualase

teabe esitamisele panustavad toidukao vähendamisse, millel on positiivne mõju keskkonnale,

sealhulgas kasvuhoonegaaside emissioonide tekke vähenemisele. Lisaks panustavad need

toimiva ja tõhusa toidu annetamise süsteemi loomisse. Kavandatavad nõuded ei tohi põhjustada

liigset halduskoormust, sest vastasel juhul on käitlejal lihtsam toit ära visata kui seda annetada.

4.5 Muud mõjud ja mõjude analüüsi aruanne

Kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne eelnõu koostaja hinnangul otseseid ega

olulisi mõjusid järgmistes valdkondades: haridus, kultuur, sport, infotehnoloogia ja

infoühiskond, riigikaitse, välissuhted, siseturvalisus, regionaalareng, sealhulgas linna-, maa- ja

rannapiirkondade areng. Mõningane mõju kaasneb riigivalitsemisele.

Mõjud regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Üldiselt ei erine mõju linnapiirkondades asuvatele ettevõtetele maapiirkondades ning ranna- ja

piirialadel asuvatele ettevõtetele avalduvast mõjust. Päritoluteabe esitamise nõue võib avaldada

positiivset mõju kodumaise liha, näiteks sealiha järele nõudluse suurenemisele, mis võib kaasa

tuua uute töökohtade loomise piirkondades, kus tegeletakse loomakasvatusega või

lihatootmisega. See edendaks eelkõige maapiirkondade arengut.

Mõjud riigivalitsemisele

Kavandatavad muudatused toovad kaasa mõningase töökoormuse suurenemise Põllumajandus-

ja Toiduameti järelevalvet tegevatele ametnikele lisanduvate kohustuste tõttu. Töökoormuse

suurenemine on tingitud nii käitlejatele kui ka ametnikele kõnealuste muudatuste selgitamisest

ja järelevalve käigus kontrollitava teabe hulga suurenemisest, mis toob kaasa ka kontrollimisele

kuluva aja kasvu. Suuremat koormust põhjustab toitlustusettevõttes toidu koostisosana

kasutatava liha päritoluteabe ehk looma kasvatamise riigi kohta teabe esitamise nõue. Riigi

nime täpsusega päritoluteabe esitamise nõude täitmise kontrollimisest tingitud töökoormuse

suurenemine tuleneb peamiselt dokumentide kontrollimisest. Koostisosa kohta päritoluteabe

esitamise kohustuse täitmise kontrollile lisandub esitatud teabe tõesuse kontroll. 28. mail 2018.

aastal vastu võetud Euroopa Komisjoni vabatahtlike päritoluviidete rakendusmääruse (EL) nr

2018/775 kohaselt peab PTA suutma riskipõhiselt kontrollida vabatahtlikult esitatud

päritoluviiteid müügipakendisse pakendatud toidul. Müügipakendisse pakendamata toidu kohta

esitatud päritoluviidete kontroll ei tohiks oluliselt erineda müügipakendisse pakendatud toidu

kohta esitatud päritoluviidete kontrollist. Kavandatavad muudatused toovad kaasa vajaduse

ametnike koolituse järele.

27 Vt viide 26.

20

Mõjude analüüsi aruanne

Kuna eelnõus kavandatud muudatustel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65

lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab Põllumajandus- ja Toiduametilt müügipakendisse pakendamata

toidu toidualase teabe kontrollimisega seotud järelevalvetoimingute ülevaatamist ja lisanduvate

nõuete täitmise riskipõhise kontrolli rakendamist. Kuna lisanduvate nõuete täitmise

kontrollimine moodustab vaid ühe osa kogu pakendamata toidu toidualase teabe kontrollist, siis

on majanduslike ja sotsiaalsete mõjude avaldumisega seotud pikaajalisi mõjusid riigieelarve

kuludele ja tuludele praeguste andmete põhjal keeruline prognoosida.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal, välja arvatud üldises korras jõustuvad preambulit ja

reguleerimisala muutvad § 1 punktid 1 ja 2 ning punkt 15. Viimase punktiga kehtestatakse

ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded.

Määruse hilisem jõustumise aeg tuleneb vajalikust üleminekuajast uute nõuetega

kohanemiseks.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati väljatöötamise algusetapist alates olulisemad

huvirühmad, kellega peeti veebikohtumisi või kellelt paluti kirjalikku sisendit ajavahemikul

06.05−28.09.2022. Saadud tagasisidet arvestades sõnastati muudatusettepanekud.

Kokku toimus 11 veebikohtumist Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Hotellide ja Restoranide

Liidu, Toidupanga, Selveri, Rimi, Maxima, Prisma, Tervise Arengu Instituudi (kaks

kohtumist), Sotsiaalministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kirjalik sisend saadi

nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt kui ka Eesti Toiduainetööstuse Liidult. Eelnõu

saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Peakokkade Ühendusele, Eesti Hotellide ja Restoranide

Liidule, Toidupangale, Selverile, Rimile, Maximale, Prismale, Tervise Arengu Instituudile,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste

Liidule ning Põllumajandus- ja Toiduametile.

Eelnõu esitati esimest korda kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile,

Keskkonnaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 9. jaanuaril

2023. aastal.

Huvirühmad esitasid eelnõule kommentaare ja osutasid mitmetele murekohtadele. Seetõttu tuli

eelnõu põhjalikult analüüsida ja konsulteerida huvirühmadega. Lisaks konsulteeriti

Toidupanga, Kaupmeeste Liidu, Selveri, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ning Baltic

Restaurants AS-i esindajatega. 2023. aasta märtsis otsustati, et eelnõu jääb ootele kuni

Vabariigi Valitsuse vahetumiseni. Uus Eesti Vabariigi Valitsus astus ametisse 17. aprillil 2023.

Seejärel eelnõu menetlemine jätkus.

21

Eelnõu on saanud mitmeid täiendusi ning esitatakse uuesti arvamuse avaldamiseks Eesti

Peakokkade Ühendusele, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Toidupangale, Selverile,

Rimile, Maximale, Prismale, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale ning Eesti Kaupmeeste Liidule. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

Vahepealsel ajal on kavandatavaid muudatusi tutvustatud nii Eesti Toiduainetööstuse Liidu kui

ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud toiduohutuse valdkonna õigusaktide

infopäevadel, et hoida käitlejaid kursis kavandatavate muudatustega.

Eelnõu ei sisalda toodet ja toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, mistõttu ei ole kohustust

teavitada eelnõust Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki toote

nõuetele vastavuse seaduse § 43 kohaselt. Kuna eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt

kehtib toidualase teabe määruse alusel müügipakendisse pakendatud toidu kohta teatud

andmete esitamise kohustus ka müügipakendisse pakendamata toidu kohta ja kooskõlas

toidualase teabe määruse artikliga 44 nähakse ette nende andmete esitamise viisid, siis tuleb

toidualase teabe määruse artikli 44 lõike 3 kohaselt edastada Euroopa Komisjonile meetmete

tekst, mis hõlmab siseriiklikke toidualase teabe nõudeid müügipakendisse pakendamata toidu

kohta, kui need on liikmesriigis vastu võetud.