Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 04.02.2025

Meie 13.02.2025 nr 7.1-2/25/1957-2

Teeveere tee 7 kinnistu kasutusloa eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Harku valla Vääna-Jõesuu

küla Teeveere tee 7 kinnistu kasutusloa eelnõu (EHR menetlus nr 472072).

Kinnistu (19809:020:0040) asub riigitee nr 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee km

18,32-18,35 kaitsevööndis.

Oleme kooskõlastanud märkustega Teeveere tee 7 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu

12.03.2020 nr 15-2/20/12212-3.

Kasutusluba antakse eluhoonele „Üksikelamu eelprojekt. Teeveere tee 7 Vääna-Jõesuu küla

Harjumaa „ MIHo OÜ töö nr 63-2020 alusel.

Juurdepääs kinnistule on tagatud Teeveere tee L3 (19801:001:2914) tänavamaa kinnistult.

Lähtudes EhS § 54 lg 6 p 1, § 70 lg 3 ja kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“, kooskõlastame kasutusloa eelnõu.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui kasutusluba ei ole selleks

ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste

menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 6320_EP_AR-3-01_v02_seletuskiri

2. 6320_EP_AR-4-02_v02_Asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

1 / 16

TÖÖ KOOSSEIS

 TEHNILISED NÄITAJAD ...................................................................................................... 2

 ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3

 ASENDIPLAANILINE OSA .................................................................................................... 3

 ARHITEKTUURNE OSA ........................................................................................................ 4

 TULEOHUTUSE OSA ........................................................................................................... 5

 TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED .......................................................................... 7

 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ............................................................................................ 9

 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................................ 12

 KÜTE JA VENTILATSIOON ................................................................................................. 14

 ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................................... 15

 ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................... 16

LISAD 1. Projekteerimistingimused nr 176, 20.03.20 2. Guvana Disain OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr G_516_2020), 04.09.2020 3. IN-Arhitektuuristuudio OÜ poolt koostatud VK projekt, töö nr 2020-35 ___________________________________________________________________________

JOONISED 1. ÜLDJOONISED AS-1 ASUKOHASKEEM M1:7000 AS-2 ASENDIPLAAN M1:500 2. ARHITEKTUURSED JOONISED A-1 VUNDAMENDI PLAAN M1:100 A-2 PÕHIKORRUSE PLAAN M1:100 A-3 LÕIGE 1-1 M1:100 A-4 VAATED 1 ja 2 M1:100 A-5 VAATED 3 ja4 M1:100

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

2 / 16

SELETUSKIRI  TEHNILISED NÄITAJAD 1.1 ÜLDOSA Aadress: Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7

Krundi pind: 865m2 Katastriüksus: 19809:020:0040 Kinnistu omanik: Martin Timmi Projekteerija: MiHo OÜ, registrikood: 11344754, reg. nr: EEP000998, Pae 25-33, Tallinn, phone +372 56 642 338 1.2 Üksikelamu TEHNILISED NÄITAJAD Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu Hoone põhinäitajad:

1. Korruselisus 1 2. Tubade arv 4 3. Maapealse osa alune pind 173,0 m2 4. Ehitisealune pind 173,0 m2 5. Eluruumide pind 105,8 m2 6. Brutopind 128,3 m2 7. Suletud netopind 108,0 m2 8. Tehnoruumide pind 2,2 m2 9. Köetav pind 108,0 m2 10. Elamu maht 667,0 m3 11. Tulepüsivusklass TP-3 12. Hoone kõrgus 7,4 m 13. Hoone pikkus 16,2 m 14. Hoone laius 10,6 m

Hoone põhikonstruktsioonid: Vundament Lintvundament Kandekonstruktsioon Puit Vahelaed Puit Välissein Puitsõrestiksein Katusekonstruktsioon Puit Katusekate Profiilplekk Välisviimistlus Voodrilaud, krohv

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

3 / 16

 ÜLDOSA Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu ja abihoone ehitusloa saamiseks. Projekteeritavad hooned asuvad Harku vallas, Vääna-Jõesuu külas, Teeveere tee 7 kinnistul. Projekti tellijaks on Martin Timmi.

Projekteerimise aluseks on: − Projekteerimistingimused; − Tellija poolt väljastatud lähteülesanne. − Geodeetiline alusplaan

Projekteeritav ehitis vastab - Ehitusseadustik - EVS 932:2017 ”Hoone ehitusprojekt”; - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded1“ - Majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrus nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile”. - Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ - Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“

- Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

- Eesti Standard EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Maanteeamet ja Harku Vallavalitsus on huvitatud isikut teavitanud teeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi riigitee põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

 ASENDIPLAANILINE OSA Kinnistu pinnareljeef on valdavalt tasane, sademeveed hajutatakse oma krundi piires pinnasesse. Maa sihtotstarve on 100% elamumaa. Kinnistu on hoonestamata. Uus üksikelamu püstitatakse kinnistu kirdepoolsesse ossa. Hoonestuse paigutamisel on arvestatud projekteerimistingimustega ja hoone sobivust ilmakaarte suhtes. Idapoolsest osast piirab ehitusõigust 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee kaitsevöönd 30m riigitee äärmise sõiduraja teljest. Juurdepääs säilib olemasolev, Teeveere teelt kinnistu läänepoolsest osast. Projekteeritava eluhoone põhikorruse põranda kõrgus (±0,00) on 16,3. Kõrguse valikul on

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

4 / 16

arvestatud krundi maapinna kõrguseid ja naaberkinnistute kõrguseid. Parkimisvõimalus on krundisisene, parkimiseks mõeldud kivisillutisega alal hooneteesisel platsil kolmele autole. Prügikonteinerite asukoht on planeeritud kinnistule sissesõidutee kõrvale. Peale ehitust planeeritakse hooneid ümbritsev maapind kerge kaldega hoonetest eemale ja külvatakse muru. Kinnistu tänavapoolseks piirdeks säilib olemasolev võrkaed kõrgusega 1,5m.

 ARHITEKTUURNE OSA 4.1 ÜLDLAHENDUS Projekteerimise eesmärk on püstitada uus üksikelamu, arvestades sealjuures väljastatud projekteerimistingimustega ja tellija soovidega. Projekteeritav üksikelamu kujutab endast ühekorruselise viilkatusega ehitist. Hooned on lihtsate vormielementidega, välisviimistluseks voodrilaud. Katusekattematerjaliks on plekk. Ruumid on paigutatud vastavalt päikese liikumise suunale, et oleks tagatud maksimaalne päevavalgus eluruumidesse. Eluhoone põhikorrusele on projekteeritud esik, wc, hall, garderoob, leiliruum, pesuruum/wc, majapidamisruum, köök/ söögituba, elutuba ja kaks tuba. Jälgitud on ruumide omavahelist ratsionaalset ja mugavat seotust ning visuaalset efekti. Lisaks eelpool kirjeldatule on arvestatud tuleohutuse, tervise- ja keskkonnaalaste kehtivate normidega. Hoone projekteeritav kasutusiga on 50. a 4.2 VÄLISVIIMISTLUS

Materjal Värvitoon Märkused

Sokkel Krohv Tumehall Nt Caparol, Ferro25

Seinad Voodrilaud Voodrilaud

Roheline Kollane

Nt Tikkurila, 580X Nt Tikkurila, 500X

Katusekate Profiilplekk Must

Aknaraamid Puitaknad Tumehall

Uksed Puit

Tumehall

4.3 SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:

EVS 812-7:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus; Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama “Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelule” (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

5 / 16

0322) välja antud märts 2000. a. Materjalid peavad omama Tervisekaitseinspektsiooni sertifikaadi. Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL 2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale. Ehitustööde käigus juhinduda kogumikust Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded RYL 2000 toodud nõuetest materjalidele ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest.

 TULEOHUTUSE OSA

Määratlused.

a. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned) b. Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Eesti standard EVS 812-7:2018 - Siseministri määrus 07.04.2017. a nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” - Eesti standard EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” - Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”

- Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013„Tuletõrje veevarustus: Osa 6“

- EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus - EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid

- EVS 919:2013+A1:2014 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

Projekti lahendus ja näitajad

a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.

Hoone on I kasutusviis – üksikelamu. Eripõlemiskoormus kuni 600MJ/m2. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei esitata. Üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 7,4 m. Elamu kandvad seinad on puitsõrestikseinad. Elamu katuslagi on ette nähtud puitsarikatel ja katusekatteks on profiilplekk.

Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2-t4).

Hoonete siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2, d2. Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind ja õhutuspilu sisepind) süttivustundlikkuse klass üldiselt B-s1, d0, õhutuspilu sisepind B-s1, d0. Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Tehnoruumi tuletundlikkusele on järgmised nõuded – sein ja lagi B-s1,d0; põrand A2fl-s1. Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.

c. Üldplaan. Hooned paiknevad naaberkinnistutest asuvatest hoonest kaugemal kui 8 m. Juurdepääs kinnistule kulgeb Teeveere teelt. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoonete neljast küljest.

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

6 / 16

d. Evakuatsioonilahendus. Evakuatsioon toimub elamus asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele elamu kasutajatele.

e. Pääsud katusele. Hoonete katusele pääseb teisaldatava redeli abil (kohtkindel käigutee). Pööningule pääseb pööninguluugi kaudu, mis paikneb esiku laes (min mõõt 600x800).

f. Kütteseadmete tuleohutus.

Üksikelamu on kavandatud õhk-vesi soojuspumba küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Elutoas paikneb kamin.

Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine on ette nähtud tehnoruumist.

Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele.

Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklassid on T600.

Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”

g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus.

Eluhoones on soojustagastusega ventilatsioon.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest.

h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus. Eluhoone varustatakse vähemalt ühe autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, mis asub elutoas. Soovituslik on paigaldada signalisatsiooniandurid ka kõikidesse magamistubadesse.

i. Suitsutõrje. Suitsu eemaldamine hoonetest on ette nähtud avatavate uste ja akende kaudu.

j. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus. Tulekustutusvesi saadakse AÜ tuletõrjehüdrandist (vaata asendiskeem AS-1). Hüdrant paikneb 70 m kaugusel kinnistu piirist Teeveere tee 3 sissesõidu juures.

Veevõtukoht peab vastama EVS 812 osa 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

7 / 16

 TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED Hoonete ehitamisega ei kaasne ohtlikke keskkonnajäätmeid. Hoonete konstruktsioonid on keskkonnasõbralikud. Elamut varustatakse veega piirkondlikust veetrassist ja reoveed kanaliseeritakse kanalisatsioonitrassi. Kinnistul kogutavad sajuveed hajutatakse pinnasesse oma kinnistu piires. Elamu on kavandatud õhk-vesi soojuspumba küttel. Prügikäitlus Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Ehitamise käigus tekkivad jäätmed kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse hoovi sissepääsu kõrvale. Jäätmekonteinerite alla rajatakse kõvakate. Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite üle täitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Lammutustööd, ehitustööde organiseerimine ja jäätmekäitlus

Lammutustööde teostamisel tuleb lisaks projektis sätestatud nõuetele järgida alljärgnevate normdokumentide nõudeid:

- Asbestitöödele esitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

- Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

- Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses;

- Jäätmeseadus;

- Harku valla jäätmehoolduseeskiri Jäätmete edasine suunamine - Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga jäätmete käitluskohas. - Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. - Ehitus-lammutusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. - Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest Eesti Vabariigi ja Harku valla kehtivatest õigusaktidest ning ladustamiskohtade eeskirjadest. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ka ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitamise käigus tekkiva ehitusjäätme maht ei ületa 10 m³. Ehitusprahi ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest Harku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Ehituse käigus tekkinud

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

8 / 16

ehitusjäätmeid tuleb sorteerida ja koguda eraldi sildistatud konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tellised, betoon ja muu kivimaterjal purustatakse killustikuks ja kasutatakse pinnasetööde tegemisel tagasitäiteks. Puitmaterjali kasutatakse võimaluse korral ehituse käigus uuesti. Ülejäänud puitmaterjal kasutatakse kütteks (nt SLG Energy OÜ vms). Muudest ehitusjäätmetest sorteeritakse välja taaskastutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud jäätmed utiliseeritakse. Väärtusetu ehitusprahi põletamine ja reostuslike jäätmete kasutamine täitena krundil on keelatud. Ehitustöödel tekkiva prahi eemaldamiseks kasutatakse prahitoru. Praht suunatakse konteinerisse, mis on pealt kaetud, et vältida tolmu levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt ja tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tolmav konteiner peab olema transportimisel pealt kaetud. Ehitusmaterjal ladustatakse õuealal. Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud tuleohutusabinõusid. Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Konteinerid paigutatakse oma krundile. - Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul kui segavad liikumist objektil või asuvad valla maal). - Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. - Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt (juhul kui segavad liikumist objektil või asuvad valla maal). - Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. - Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. - Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. - Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamis- kohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne. - Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ning Kohila valla jäätmehoolduseeskirjast. Radoonikaitse Käesolev hoone paikneb kõrge radoonisisaldusega piirkonnas. Ehitusel tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed ehk korralik ehituskvaliteet ja radoonikile. Radoonitõkkena kasutatava kile puhul teibitakse kile jätkukohad ning kile viiakse üle vundamendiäärte, et radoon ei saaks hoonesse siseneda seinte kaudu. Hoone projekteerimisel ehitamisel ehituslikke meetmeid radooni hoonesse imbumise

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

9 / 16

takistamiseks vastavalt EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine Hoone akustikale esitatavad nõuded. Liiklusmüra normtase LpA, eq, T dB − elu- ja magamisruumides 35 Sisepiirete nõutav minimaalne õhumüra isolatsiooni indeks Rw dB − ruumide vahel 35 Tehnoseadmete müra Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu ala kuulub II mürakategooriasse, kus kinnistupiiril kehtib päeval sihtväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 6 väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 7 kohaselt elamu elu- ja magamisruumides võib tehnoseadmete püsiv müra olla max 30 dB ning muutuv või lühiajaline müra võib olla max 35 dB; elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase. Elamu kütteagregaat paikneb hoone idapoolsel fassaadil. Valida tuleb soojuspump, mis ei ületaks müra normtasemeid. Soojuspump varjestada naabripoolsest osast dekoratiivvõrega. Võimaliku liigmüra leviku vähendamiseks võib vajadusel kaaluda ka helilaineid neelavate müratõkete rajamist (naabritevahelise piirdeaia lahendus).

 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente: 1. EVS-EN 1990:2002 + A1 2006 + AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2. EVS-EN 1991-1-1:2002 + AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4:2005 + AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus 6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus 7. EVS-EN 1992-1-1:2005 + A1:2015 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 8. EVS-EN 1996-3:2006 / AC:2009 + NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonid. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused 9. EVS 1995-1-1:2005 „Puitkonstruktsioonid” ja sellega liituvad lisad ning abimaterjalid

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

10 / 16

10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 11. EVS-EN 13670:2010 ehitustolerantsid 7.1 KASUTUSIGA Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. aastat. 7.2 VUNDAMENDID Hoonele projekteeritakse lintvundament. Vundamendi taldmik on 590 mm, kergplokk 200 mm, Vahtpolüstürool EPS 100 mm Terrassi alla projekteeritakse postvundament. 7.3 ÜKSIKELAMU PÕRANDAD Esimese korruse põranda (pinnase pealne) moodustab:

Parkett aluskattel 20 mm Betoonplaat põrandaküttetorudega 100 mm PE-kile, servad ülekattega EPS-100, 2x100 mm Tugevduste (+200 mm) all EPS-200, 100 mm Tihendatud täitepinnas

7.4 ÜKSIKELAMU KATUS, kalle 34 kraadi Plekkkatus

Roov 25x100 mm, samm 200 mm Tuulutuslatt 20x45 mm Aluskattekile Fermid, samm 900 mm Tuulesuunaja Puistevill 500 mm Aurutõkkekile Installatsioonilatt 20x45 mm Laeplaat 12,5 mm

7.5 ÜKSIKELAMU VÄLISSEINAD Horisontaalne välisvooder 21x135/115 mm Püstlatt 20x45 mm Tuulutusliist 45x45 mm Tuuletõkke kipsplaat 9,5 mm Mineraalvill/ karkass 45x197 mm Aurutõkkekile Mineraalvill / Lisasoojustusroov 45x45 mm Installatsioonilatt 20x45 mm

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

11 / 16

Kipsplaat 12,5 mm

7.6 KOORMUSED Koormuste varutegurid leitakse vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 + AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused standardis esitatud nõuetele. Vastavalt sellele üldiselt: - Kasuskoormused 1,5 - Omakaalukoormused 1,2

Kasuskoormused

- Klass A – eluruumid qk = 2,0 kN/m2 - Põrand pinnasel qk=2,0 kN/m2

- Vahelagi qk=2,8 kN/m2 - Riputuskoormused lagedele: qk= 0,40 kN/m2

- Rõdu/terrass qk=2,5 kN/m2 Omakaalukoormused Vastavalt konstruktsioonidele. Koormuste tähtsamad osavarutegurid Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50

Lumekoormus Uustarindite lumekoormuse normsuurus maapinnal on määratud: EVS-EN 1991 1-3:2006 / AC:2009 + NA:2006 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus”

Katustele lumekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta maapinna lumekoormuse normsuurus

sk= 1,5 kN/m2. Lumekoormuse normsuuruse arvutamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta ka

katuste kalletest ja katuste kõrguste järskudest muutustest sõltuvaid lumekoormuse

kujutegureid.

Tavaolukord:

s = μ1· sk, kus

μ1 – lumekoormuse kujutegur (0,8)

sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2

s = μ· sk = 0,8 x 1,50 = 1,20 kN/m2

Kõrgema hooneosaga külgneval varikatusel:

s = μ2· sk, kus

μ2 – kuhjunud lumekoormuse kujutegur (2,0)

sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2

s = μ2· sk = 2,0 x 1,50 = 3,0 kN/m2

Tuulekoormus Uute konstruktsioonide puhul kasutatakse tuulekoormuse baasväärtuseks normi: EVS-EN 1991-1-4:2005 / A1:2010 + NA:2010 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

12 / 16

koormused – Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus“ Tuulekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta Eesti territooriumi piires kehtestatud tuulekiiruse

keskmine baasväärtus, s.o vref = 21 m/s. Arvestada tuleb ehitiste paiknevust maastikutüübil ja

gabariite kooskõlas normidega EVS-EN 1991-1-4:2006.

Maastikutüüp – III (maa-asulad)

qref = 0,49 kN/m2

Ülekoormustegur on k= 1,5

- Konstruktiivsetele sõlmedele, mille lahendus ei selgu käesoleva projekti seletuskirjast või joonistelt, tuleb vajadusel koostada eraldi konstruktiivsed joonised

 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 835:2014 „Hoone veevärk“ - EVS EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast - EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“ - EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RIL 77-1990, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - ET-1, 1001-0549 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“.

Veevarustus ja kanalisatsioon

IN-Arhitektuuristuudio OÜ on koostanud veevarustuse- ja kanalisatsiooniliitumisprojekti, mis on käesoleva projekti lisa.

Sademevesi

Kogutavad sajuveed hajutatakse oma kinnistu piires. Sajuvee ei tohi suunata naaberkinnistutele. Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s.

Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 50. a.

8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD Kasutatav norm: - EVS 835:2014 Hoone veevärk Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Vett vajavad sanitaarseadmed: klosetipotid, valamud, dušš, köögivalamu ja kastmiskraan. Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava üksikelamu arvestuslik veetarbimine: 0,6 m3/d, 0,42 l/s. Torustikud ja armatuur Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Majasisene veetorustik

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

13 / 16

projekteeritakse siseseinte peale komposiitmaterjalist. Sulgemisarmatuur paigaldatakse selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni või Standardiameti vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid, kõiki ohutusnõudeid ja RYL 2002. Külma- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0. Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32mm (nt. FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ning reguleerimisarmatuuriga. Kõik torustikud tuleb isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja transportimine vastavalt torutootja nõuetele. Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega. Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada tuleb vastavalt valmistaja juhistele. Soojavee süsteem Hoone soe vesi saadakse tehnilisse ruumi paigaldatavast el. boilerist (200 L). Vajalik soojusvaheti võimsus on 2-4 kW. Sooja veega varustatakse kõiki san. seadmeid, v.a klosetipotte ja pesumasinad. 8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD Kasutatav norm: - EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põrandate alla. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsasti lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse soovitavalt tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Torustikud ja armatuur Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põrandate alla. Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20. Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. seadmetena kasutatakse Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid on võimalik määrata sisearhitektuurse projektiga). Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada puhastusluukidega (0,8-1,0 m põrandapinnast).

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

14 / 16

 KÜTE JA VENTILATSIOON Tehnosüsteemid on projekteeritud alljärgnevate Eesti Vabariigi Standarditele: - EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine

- EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele

- EVS-EN 16798-3:2017 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4)

Küte. Üksikelamu on kavandatud õhk-vesi soojuspumba küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Elutuppa projekteeritakse kamin. Kamin ei oma küttesüsteemile olulist mõju, kuna on mõeldud suures osas dekoratiivset ja meelelahutuslikut eesmärki. Hoone küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Põrandakütte arvutuses on arvestatud Tellija poolt antud põrandakattematerjalidega. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat- mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Termostaadid paiknevad ruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata. Põrandaküttetorustikena võib kasutada PEX 20x2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga. Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on hoones õhk-vesi soojuspump, mis paikneb tehnilises ruumis. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklassid on T600. Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” Ventilatsioon. Eluhoonesse projekteeritakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Tubade väljatõmbetorustikud grupeeritakse ning juhitakse välja läbi katusesse paigaldatavate

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

15 / 16

ventilatsioonitorude. Väljatõmbe sundventilatsioon toimub sanitaar-ruumides ning läbi köögi väljatõmbekubu, õhk suunatakse läbi seina. Kompensatsiooniõhk pääseb tubadesse läbi avatavate akende ja akende raamidesse paigaldatavate, reguleeritavate õhutuspilude, samuti vajadusel läbi paigaldatavate fresh-klappide. Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult astmeliselt. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Õhuvahetus:

● Elutuba ±0,5 l/s m² ● Köök -20 l/s; -8 l/s ● Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in ● WC -10 l/s ruum ● Pesuruum -15 l/s ruum ● Garderoob -3 l/s ruum ● Tehniline ruum -15 l/s ruum

- Kütte ja ventilatsiooniprojekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis.

 ELEKTRIVARUSTUS

Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud:

EVS-HD (EN, IEC) 60364/384 „Madalpingelised elektripaigaldised/Ehitiste elektripaigaldised“

EVS-EN 50525 „Juhtmed ja kaablid“

Kinnistul on olemasolev liitumine elektrivõrguga. Elektri liitumispunkt asub kinnistul elektripostil, 20A (3- faasiline). Hoone ühendatakse elektriga maaalusekaabliga. Peajaotuskilp planeeritakse elamu tehnilisse ruumi. Hoone elektrijaotus lahendatakse peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega. Toiteliinidena kasutada vasksoontega tuld mittelevitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga kaableid. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.

- Elektri- ja valvesignalisatsiooni projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis.

SELETUSKIRI Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Teeveere tee 7 Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 63-2020

05.10.2020

16 / 16

 ENERGIATÕHUSUS

Hoonete projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid:

● „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 03.06.15 nr 55

● „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58

● „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36

Projekteeritava elamu energiatõhususarv ei ületa 160 kWh aastas ruutmeetri kohta. Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus – 0,16 W(m2K) katuse soojajuhtivus – 0,10 W(m2K) põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K) akende/uste soojajuhtivus – 0,9 W(m2K) Niiskuskonvektsiooniriskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks. Vastavalt projektile elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K). Üldised nõuded tehnosüsteemidele Hoones on tagatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Köögi osasse, pesemisruumidesse ja tualettidesse on kavandatud sundväljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s). Üldised nõuded hoonete energiavarustusele Eluhoone energiavarustus on energiatõhus. Elamus on õhk-vesi soojuspump. Seletuskirja koostas: Vastutav arhitekt: Kristina Sepp, Volitatud arhitekt tase VII

GSPublisherVersion 1488.0.14.86

2 Y= 521 013 521 X= 6 589 029 321

4 Y= 521 018 592 X= 6 589 026 815 5 Y= 521 016 114 X= 6 589 017 620 6 Y= 521 000 447 X= 6 589 021 824

HOONE KOORDINAADID L-EST

1 Y= 521 003 215 X= 6 589 032 098

3 Y= 521 013 235 X= 6 589 028 258

ASENDIPLAAN

AR-4-02

R = 8 ,0

m

7 ,1

1 6 ,2

1 0 ,5

4 ,0

4,0

4 ,0 10

,6 4 ,0

3 0 , 0 m

MiHo OÜ Reg.nr: EEP000998

Joonis:

Registrikood: 11344754

Pae 25-33 Tallinn phone: +372 56 642 338

Kuupäev: Töö nr: Mõõtkava:

Objekt:

Asukoht:

Projekti staadium: EELPROJEKT

email: [email protected]

Leht: 1:500

Tellija:

Vastutav arhitekt:

Arhitekt:

KRISTINA SEPP

10.03.2021

ÜKSIKELAMU

KRISTINA SEPP

HARJUMAA, HARKU VALD, VÄÄNA-JÕESUU KÜLA TEEVEERE TEE 7

63-2020

MARTIN TIMMI

KRUNDI TEHNILISED ANDMED: AADRESS: Teeveere tee 7, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald TUNNUS: 19809:020:0040 KRUNDI PINDALA: 865 m² EHITISEALUNE PIND : 173,0 m2

TÄISEHITUSPROTSENT 20,0% TULEPÜSIVUSKLASS TP3

KRUNDIPIIR

TINGMÄRGID

PROJEKT. PLAADISTATUD ALA (KIVIPARKETT)

PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel)

PROJEKT. ÜKSIKELAMU

E

H

v u n d

15.89

16.30

15.06

15.53

15.49

15.57

15.89

15.92

15 .9 2

15.84

15.91

15.96

15.88

15.85

15.92 kivi

5

9

m1130 m 131 m1132

m1133

m1134

m1135 m1136

1

2 3

1 2

19809:020:0020 Teeveere tee 5

19809:020:0110

Teeveere tee 6 19809:020:0150

Teeveere tee 9

19809:020:0030 Teeveere tee 3

19801:001:2244 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee

1 9 8 0 1 :0 1 1 :1 0 9 2

K lo o g a m a a n t e e L 1 0 8

1 9 8 0 1 :0 0 1 :2 9 1 4

T e e v e e r e t e e L 3

19809:020:0040

Teeveere tee 7

S

N

1 2 3 4

5

6

7

8 9

10

11 12

13

14

15 16

17

18

19

20

21

22

23

24 25

26

27

28

29

30

31 32

33

34

35

36 37

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52 53

54

55

56

57

58 59

60

61

62

63

64

65

66

67

68 69

70

71

72

73

74

75

76

77

78

79

80

81

82

83

84

85

86

87

88

89

orient.

K r

K r

E H

E H

15.73

15.86

15 .2 3

15.80

15.38

15.08

15.89

15 .9 3

15 .5 7

15.46 15.88

15.84 15.86

16.09

16.12

15 .3 2

13 .3 4

13 .2 3

13 .16

13 .2 3

13.89

14 .0 4

13 .2 4

13 .2 7

12 .8 7

12 .8 6

15 .3 9

15.54 15.20

tarbija

K-142010

KK-142010

4.34

3 7 9 9 1

3 7 9 9 0

3 7 9 8 9

PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE OL.OL. SISSEPÄÄS KRUNDILE

V OL.OL. VEETORUSTIK

K OL.OL. KANALISATSIOONI TORUSTIK

V11 PROJEKT. VEETORUSTIK PROJEKT.EL.MP.KAABEL

K11 PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK

W11

OL.OL. VÕRKAED

OL.OL. EL.MP.KAABEL

K K

V V

V

V V

V V V

V

V OL.OL. LIPPAED

P = 3

V LIKVIDEER. VEETORUSTIK

W 11

W 11

V

04.09.2020G_516_2020

Guvana Disain OÜ

GEODEETILINE ALUSPLAAN

Märkused 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, EH2000 Euroopa kõrgussüsteem. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 07.08.2020

1:500 1

OBJEKTI NIMETUS

TELLIJA

JOONISE NIMETUS

OBJEKTI AADRESS

TÖÖ NR. MÕÕTKAVA KUUPÄEV JOONISE TÄHIS

Teeveere tee 7 (19809:020:0040)

Martin Timmi

Kontrollis : Geodeet, tase 6 (EQF)

Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harjumaa

Guvana Disain OÜ registrikood: 12729634 Kallasmaa tn. 5-5, 74111 Maardu E-mail: [email protected] Mob:+372 58 318 490

Formaat A4L

Mõõdistas: Vasyl Gubchak

Vasyl Gubchak

Litsents: MTR EEG000411

Lähtepunktid: GEOS Trimble VRS Now Eesti GNSS püsijaam

ol.ol.15.73 proj.15.85

ol.ol.15.86 proj.15.85

ol.ol.15.54 proj.15.85

ol.ol.15.73 proj.15.85

D LIKVIDEER. DRENAAŽ

D

15.80

1 5 .8 5

15 .7 0

15 .6 01 5

.5 01 5 .4 0

1 5 .1 01 4 .4 0

13 .3 0

D11 PROJEKT. DRENAAŽI TORUSTIK

D 11 D 11

D1 1

D1 1D 11

D 11 D 11

D1 1

SK11 PROJEKT. SADEMEVEETORUSTIK

SK 11

SK 11

SK 11

V 11

V1 1

V1 1

V 11

K11 K11

K1 1

K 11 KS11 PROJEKT. SURVEKANALISATSIOONTORUSTIK

Ol.ol.liitumispunkt veetrassiga

Ol.ol.liitumispunkt kanalisatsioonitrassiga

Projekt.sajuveerenn settekastiga

Projekt.imbväljak

ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD:

EHITISEALUNE PIND: 173,0 m2

SULETUD BRUTOPIND 128,3 m2

SULETUD NETOPIND 108,0 m2

KORRUSELISUS 1 TUBADE ARV 3 KÖETAV PIND 108,0 m2

ELURUUMIDE PIND 105,8 m2

TEHNORUUMIDE PIND 2,2 m2

HOONE KÕRGUS 7,4 m HOONE PIKKUS 16,2 m HOONE LAIUS 10,6 m HOONE MAHT 667 m3

KS11 KS11 KS11

TE EK

A I KT

SE VÖ

ÖN D

30 m

W 11

SK11

SK 11

K1 1

D 11

D1 1

D1 1

V 11

projekt. õhk-vesi soojuspump

1

+0 .0 0 = 1 6 .3 0

1

1

2 3

4

5

6