Vändra alevis Turu tn 24, 26 detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks.

2022-001_DP_Vandrakatlamaja1.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

REET OLEV PNOEE-46205244238 2024-02-19 11:09:40

Vändra katlamaja detailplaneering-SK.pdf

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

1

Vändra katlamaja detailplaneering Vändra alev, Põhja-Pärnumaa

Töö number 2017-0037 Detailplaneeringu koostaja ja menetlemise korraldaja

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Pärnu-Paide mnt 2 , Vändra alev , Põhja-Pärnumaa vald, 87701

Pärnu maakond

Registrikood 77000234; +372 56224688; e-post: [email protected]; http://www.pparnumaa.ee

Detailplaneeringu koostaja ARHITEKT REET OLEV

Detailplaneeringust huvitatud isik Adven Eesti AS Kassi tn 1, 12618 Tallinn Telefon: +372 667 8600; e-post:

[email protected]

2022/2024

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

2

I DETAILPLANEERING I DETAILPLANEERING ....................................................................................................................... 2

SELETUSKIRI ..................................................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS .......................................................................................................................... 3 Planeeringu koostamisel osalesid........................................................................................... 4

1.PLANEERINGU ÜLESANDED JA KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 4

1.1.Planeeringu ülesanded ...................................................................................................... 4 1.2.Planeeringu koostamise alused ........................................................................................ 5

1.3 Kehtestatud planeeringud .......................................................................................... 5 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS.1.Planeeritava ala asukoht ............................ 7

2.2.Kontaktvööndi iseloomustus ja analüüs ......................................................................... 8

2.3.Planeeringuala iseloomustus ............................................................................................ 8 2.3.1.Maakasutus ja hoonestus ............................................................................................. 8 2.3.2.Liikluskorraldus ........................................................................................................ 10

2.3.3.Haljastus .................................................................................................................... 10 2.3.4.Tehnovõrgud ............................................................................................................. 10

3.PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................ 10 3.1.Planeeritava ala krundijaotus ........................................................................................ 10

3.2.Üldised nõuded ehitistele ................................................................................................ 11 3.3.Krundi ehituslikud ja arhitektuursed nõuded ............................................................. 13

Tabel 1 .................................................................................................................................... 13 Tabel 2 .................................................................................................................................... 14

Tabel 3 .................................................................................................................................... 15 3.4.Liikluskorralduse põhimõtted ja parkimine ................................................................ 16

3.5.Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................... 18 3.6.Vertikaalplaneerimine .................................................................................................... 18 3.7.Keskkonnamõjude hindamine ....................................................................................... 19

Välisõhu seisund .................................................................................................................... 19 Transpordi õhusaaste ........................................................................................................... 19

Lõhn ....................................................................................................................................... 20 Müra ....................................................................................................................................... 20 3.8. Jäätmekäitlus.................................................................................................................. 21

3.9.Tehnovõrgud ................................................................................................................... 21

3.9.1 Planeeritud tehnovõrgud .................................................................................... 21

Kaugküttetorustikud ja gaasitorustikud ........................................................................ 22 Elektrivarustus .................................................................................................................. 22 Tänavavalgustus ................................................................................................................ 23

Sidevarustus....................................................................................................................... 23 3.10.Tuleohutuse tagamine ................................................................................................... 24

Planeeritud tuletõrjeveevarustuse lahendus................................................................... 25 3.11.Kujade määramine ....................................................................................................... 25 3.12.Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................. 25

3.13.Servituutide vajadus ..................................................................................................... 25 3.15.Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kitsendused ............................ 26

3.15.1.Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ................................................................ 26 3.16.Detailplaneeringu rakendamise nõuded ..................................................................... 26

II JOONISED ............................................................................................................................ 26 III LISAD ................................................................................................................................... 26

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

3

SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS Põhja-Pärnumaa vallavalitsus algatas 22. märtsil 2022 oma korraldusega nr 85 Vändra alevi katlamaja

detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringuga seotud kinnistud Vändra alevis on Turu tn 24 (93101:001:0324), Turu tn 26

(osaliselt; 93101:001:0319), 9310320 Turu tänav L4, (93101:001:0362), Turu tn 15 (osaliselt

93101:001:0349), C.R.Jakobsoni tn 26c (93101:001:0320) ja 9310320 Turu tänav L3 (osaliselt

93101:001:0267).

Detailplaneeringu eesmärgiks on uute kinnistute määramine, nende hoonestusalade ja

juurdepääsude määramine ning ehitusõiguse seadmine kinnistutele koos tehnovõrkude lahendusega.

Detailplaneeringu ala pindala on ca 14 600 m² ja PlanID 106512.

Maa-aladele kehtib Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud 18.061998 Vändra Alevivolikogu otsusega

nr 44.

Koostamisel on uus ühinenud valdade üldplaneering.

Kehtiva Vändra alevi üldplaneeringu kohaselt on Turu tn 24 ja osaliselt Turu tn 26 kinnistute

juhtotstarve tehnoehitise maa, Turu tn 15 ja C.R.Jakobsoni tn 26c maadele on planeeritud

perspektiivne tänav.

Vändra alevis moodustati kaugküttepiirkonnad 15.09.2016 Vändra Alevivolikogu määrusega nr 14.,

mille aluseks oli Vändra alevi soojamajanduse arengukava 2016-2026.

Alevis on kaks kaugküttevõrku, vastavalt Jannseni katlamajast (asub erakinnistul ja selle kasutamine

on tänaseks problemaatiline) ja Vana tn katlamajast varustatavad.

Jannseni katlamaja paikneb AS Wendre territooriumil (Jannseni tn 5a). Katlamaja hoone on ehitatud

2004. a. Katlamaja tehniline seisukord, sh hoone ehitusosa on arengukava kohaselt hea.

Arengukava näeb ette laiendada Wendre tehase territooriumil Jannseni (5a) katlamaja

hakkpuiduplokiga. Arengukava toob ka välja, et alevile oleks põhimõtteliselt parem ja edaspidiseks

riskivabam hakkpuidukatlamaja paigutada kohaliku omavalitsuse kinnistule, olemasoleva

kaugküttevõrgu algusesse.

Antud määrus paneb arendajale kohustused:

1. Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja arendab oma võrgupiirkonnas ja tema

omanduses või valduses olevaid kaugküttesüsteeme selliselt, et kaugküttes saaks

maksimaalselt ära kasutada kütuseid, milliste kaugküttesüsteemita kasutamine iga üksiku

ehitise soojusega varustamiseks ei ole tarbijal võimalik või ka majanduslikult otstarbekas.

2. Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja peab oma võrgupiirkonnas arendama võrke

selliselt, et oleks tagatud nende kuluefektiivne kasutamine ja mis tagaks kaugküttepiirkonnas

uute liitujate võrku ühendamise ja võrguga liitunutele kaugkütteseaduse, tegevusloa

tingimuste ja sõlmitud lepingute kohase kaugkütte soojavarustuse.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

4

Vändra alevi soojamajanduse arengukava 2016-2026 kohaselt võimalik katlamaja asukoht võiks olla

Turu 20 taga tühermaal enne jõge (kinnistu 93101:001:0319), mis jääks lähimatest elamutest üle 30 m

ja joogivee varupumplast 50 m kaugusele.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Vändra soojusmajanduse arengukavaga.

Algatamise korralduses märgitakse: See kas katlamaja kavandatakse detailplaneeringuga Turu tn 24

või 26 kinnistule selgub detailplaneeringu koostamisel, kuid ka Turu tn 24 kinnistule katlamaja rajamist

ei saaks pidada soojamajanduse arengukavaga vastuolus olevaks.

Kuigi antud tegevuste kohaselt ei ole KSH eelhinnang vajalik, siis tegevuste läbipaistvuse huvides tellis Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KSH eelhinnangu Lemma OÜ ekspertidelt.

Planeeringu koostamisel osalesid Detailplaneering koostati koostöös Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse, Adven Eesti AS, Inseneribüroo Stratum OÜ ja OÜ Lemma esindajatega. Põhja-Pärnumaa vallavalitsus: Reet Olev vallaarhitekt, planeerija Anne Kangert valla maakorraldaja Aldo Pitsner ehitusspetsialist Adven Eesti OÜ: Juhan Aguraiuja Baltikumi äri juht Raivo Melsas Kliendihalduse ja äriarenduse valdkonnajuht Raimo Rebo projektijuht Inseneribüroo Stratum OÜ: Reigo Ude juhatuse esimees, diplomeeritud teedeinsener tase 7 (kutsetunnistus 155622) Tarmo Sulger diplomeeritud teedeinsener tase 7 (kutsetunnistus 174834) Margus Nigol diplomeeritud teedeinsener tase 7 (kutsetunnistus 177780) Lemma OÜ: Piret Toonpere vastutav koostaja (litsents KMH 0153) Heli Aun

1.PLANEERINGU ÜLESANDED JA KOOSTAMISE ALUSED

1.1.Planeeringu ülesanded

Alale on vajalik detailplaneeringu koostamine ehitusõiguse andmiseks kaugkütte katlamaja ja sellega seonduva taristu rajamiseks. Soovitakse rajada uus biomassi katlamaja (eeldatav nimisoojusvõimsus 0.85 MW) ning samale alale ümber kolida olemasolev piirkondlik gaasikatlamaja (nimisoojusvõimsus 4.35 MW). Olemasolev katlamaja paikneb käesoleval ajal aadressil J. V. Jannseni tn 5a ja selle tegevus on reguleeritud keskkonnaloaga L.ÕV/325653. Uue katlamaja tootmistegevuse iseloom on taastuva loodusvara (hakkpuit) põletamine tänapäevase keskkonna- ja ressursisäästliku tehnoloogilise taseme juures, loodusvarasid, energiat ja tootmiseks vajalikke lisaaineid maksimaalselt säästes ning taotledes vähimat võimalikku jäätmeteket. Peamine eesmärk on Vändra katlamaja rajamise eesmärgil Turu tn 26 kinnistust tootmismaa kinnistu eraldamine ja Turu tn 24 kinnistu tsoneerimine. Nendele hoonestusõiguse ja -tingimuste seadmine, tehnovõrkude, liikluskorralduse ja parkimise, haljastuse ja heakorrastuse lahendus. Turu tn 26 kinnistu alles jääva kinnistu osa sihtotstarvet ei muudeta ehk säilib üldkasutatava maa sihtotstarve. Detailplaneeringu peamised ülesanded on:

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

5

• krundipiiride määramine;

• uute kruntide ehitusõiguse määramine;

• uute kruntide hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine;

• hoonete olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;

• servituutide vajaduse määramine;

• töötada välja haljastuse ning heakorrastuse põhimõtted;

• lahendada parkimine;

• lahendada teenindava transpordi juurdepääsude võimalused;

• tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;

• anda arvamus keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta

1.2.Planeeringu koostamise alused

Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on:

• Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse korraldus nr 85, 22.03.2022 Vändra alevi katlamaja detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine;

• Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud Vändra Alevivolikogu 18.06.1998 otsusega nr.44;

• Vändra alevi soojamajanduse arengukava 2016-2026, vastu võetud 15.09.2016 Vändra Alevivolikogu määrusega nr 13, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/9201/6034/Kava.pdf# ;

• Vändra alevis kaugküttepiirkondade määramine, Vändra Alevivolikogu määrus nr 14,15.09.2016 , https://www.riigiteataja.ee/akt/423092016017 ;

• Põhja-Pärnumaa vallas Turu tn 24 ja Turu tn 26 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, LEMMA OÜ, 02.03.2022;

• Inseneribüroo Stratum OÜ: Vändra alev, Turu tn 24 ja 26 kinnistute detailplaneeringu liiklusanalüüs, töö nr 2022-T028, oktoober 2022;

• TOPP Geodeesia poolt teostatud geodeetiline mõõdistamine: töö nr.GD-19-193, 23.07.2019;

• Elektrilevi tehnilised tingimused 461901, 02.11.2023;

• Gaasivõrguga liitumise detailplaneeringu tehnilised tingimused 25.08.2023;

• Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 38328017, 16.10.2023;

• AS Mako tehnilised tingimused, 25.09.2023;

• OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, kaugküttetorustiku teostusjoonised, 11.11.2022;

Detailplaneering on koostatud vastavalt:

• Planeerimisseadusele, vastu võetud 28.01.2015, (muudetud 30.06.2023, jõustumisaeg 01.07.2023)

• Ehitusseadustikule, vastu võetud 11.02.2015.a, (muudetud 30.06.2023, jõustumisaeg 01.07.2023)

• Tuleohutuse seadusele, vastu võetud 05.05.2010.a. (muudetud 16.12.2022, jõustumiseaeg 01.01.2023)

• Siseministri määrus nr. 17“Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded“ 30.03.2017.a.( muudetud 23.02.2021, jõustus 01.03.2021).

• EVS 812-7:2018 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.

• ja muudele asjassepuutuvatele seadustele ja õigusaktidele.

1.3 Kehtestatud planeeringud

Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud Vändra Alevivolikogu 18.06.1998 otsusega nr.44

Üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

6

Kehtiva Vändra alevi üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala detailplaneeringu

koostamise kohustusega ja kompaktse hoonestusega alal ning maakasutuse juhtotstarbeks on kavandatud

tehnorajatiste maa ( OT).

Väljavõte üldplaneeringust:

3. TOOTMISTSOON

Vändra alevi tootmistsoon ehk tööstuse ja ladude maa-ala (T) koosneb mitmest piirkonnast, kusjuures

territoriaalsed arenguvõimalused on ainult alevi äärealadel paiknevatel maa-aladel:

• endise Mistra territoorium Vändra jõe paremal kaldal, soodsa asukohaga maantee suhtes ja küllaldase reservalaga (vaba laoplats, mis jääb väljapoole kalda ulatust);

• ladude piirkond Vihtra tee ääres, mille baasil saab arendada keskkonnaohutut ilma sanitaarkaitsevööndita tootmist (reservala territooriumi aiamaade poolses servas);

• praegustesse piiridesse jäävad piimatööstus ja teedemeistri tootmisbaas ümbrust vähehäiriva asukohaga ja heakorrastatud maa-alaga.

--------------------------------

Ülalpool kirjeldatud maa-aladele lisaks on välja toodud eriotstarbeline maa-ala, s.o. kinnise või

piiratud kasutusreziimiga eriotstarbeliste rajatiste - tehnorajatiste (OT) ja kalmistu (OK) maa-

ala.

Maa-alade jaotumine on üldplaneeringu staadiumis küllalt tinglik. Maa-ala nimetus on antud

soovitatava põhifunktsiooni järgi, mis ei välista teisi alaliike (näiteks üksikelamud äri- ja

büroohoonete maa-ala sees).

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Asukoht üldplaneeringus

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

7

Detailplaneeringud

Maa-alal ei kehti ühtegi varasemat detailplaneeringut.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS.1.Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Vändra alevis Pärnu-Paide maanteest põhja

pool ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru teest lõunas.

Planeeritav ala on suurem põhjusel, et planeeringu käigus läbi töötada kõik võimalikud alternatiivid

teenindava transpordi juurdepääsuks (ehk siis hakkepuitu vedavate suurekabariidiliste veokite võimalikud

liikumisteed). Alternatiivide kirjeldust vt. liikluskorralduse peatükist 3.4.

Planeeringuala kinnistud

Aadress Katastritunnus Pindala sihtotstarve

Turu tn 24 93101:001:0324 5186 tootmismaa

Turu tn 26 (osaliselt) 93101:001:0319 5000 Üldkasutatav maa

9310320 Turu tänav L4 93101:001:0362 185 transpordimaa

Turu tn 15 (osaliselt) 93101:001:0349 1350 elamumaa

C.R.Jakobsoni tn 26c 93101:001:0320 1333 Üldkasutatav maa

9310320 Turu tänav L3 (osaliselt) 93101:001:0267 1071 transpordimaa

9310030 C.R.Jakobsoni tänav L3 93101:001:0258 475 transpordimaa

kokku ca 14 600m²

Vahetus läheduses asuvad kaugkütteteenust vajavad korterelamud, lasteaed, raamatukogu, kultuurimaja

ja halduskeskus.

Soojamajanduskava kohaselt on Jannseni katlamaja võrku planeeritud:

1. Halduskeskus (Pärnu-Paide mnt 2) koos kultuurimajaga

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

8

2. Lasteaed (Spordi 13) 3. Raamatukogu (Pilve 2) 4. Hooldekodu (Tuule tn3) - tänaseks elamumaa ja korterelamu. 5. Korterelamud (Turu tn 9, 11, 13, 16, 18,22, Tuule 2, 4, Spordi 3, 8, Pilve 1,3) 6. Ridaelamud Turu 20, 20a ja 20b) 7. Eesti Post hoone (Pärnu-Paide mnt 4) 8. Kõik uued hooned, mis jäävad kaugküttevõrgu piirkonda v.a. ehitisi, mille soojuskoormus

küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 kW või aastane tarbimine võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 MWh (ja küttepiirkonna määruse § 4 nimetatud erandjuhud).

Perspektiivseid tarbijaid hinnati kolm kortermaja ja täna ka Jannseni 5 lokaalvõrgus olev tehasekompleks.

Kõik planeeringualaga külgnevad tänavad, teed ja krundid on maakatastrisse kantud kinnistud.

Korrastatud haljastus planeeritaval alal puudub (niidetakse heinamaad).

Piirdeaed puudub.

Olemasolev maapind on planeeringuala ulatuses suhteliselt tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku H= 37.20…37.95 (tänav)m.

Planeeringualal praeguseks väljakujunenud olukorraga saab tutvuda joonisel DP-2, mis käsitleb selle

piirkonna tugiplaani.

2.2.Kontaktvööndi iseloomustus ja analüüs

Planeeringualal asuv ja planeeringualaga külgnevad detailplaneeringud ning nende planeeritavad

sihtotstarbed on näidatud joonisel DP-1 Kontaktvöönd.

Kontaktvööndi moodustavad ümberringi erinevate sihtotstarvetega maad.

Üle Vändra jõe läänes asub J. V. Jannseni tänava tööstusrajoon (endine Wendre), kus praegu erakinnistul

asub alevi kaugkütte katlamaja.

Kagus asuvad kortermajad ja ridamajad, mis enamuses kasutavad kaugkütet.

Planeeringuala läbib Turu tänav, mille lääneküljel asuvad eramajad. Need on planeeritavast katlamajast ca

95 m kaugusel.

Planeeringualast edelas ja loodes on üldkasutatavad maad ja Vändra jõgi.

Planeeringuala lähima kontaktvööndi moodustavad erinevad segasihtotstarbed.

Olulisemad lähimad avalikud teenused paiknevad ümbruskonnas Vändra alevis, kus asuvad ka arstiabi,

bussijaam ning kauplus.

Planeeringuala kontaktvööndi skeem on esitatud joonisel DP-1.

Vt kontaktvööndi joonis DP-1.

2.3.Planeeringuala iseloomustus

2.3.1.Maakasutus ja hoonestus

Planeeringualal paiknevad kinnistud:

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

9

Turu tn 24

• katastritunnus: 93101:001:0324

• kinnistu pind: 5186 m²

• katastriüksuse sihtotstarve: tootmismaa 100%

• Ehitisregistri andmetel on kinnistul pumbamaja 120757254, puurkaevu kaitsevööndiga 10m.

• Kinnistut läbivad elektri, gaasi(A ja B kategooria Vändra gaasitorustik (vid GT-8.1.1.2) ja sidetrassid, vee ja kanalisatsiooni torustiku servituutalad

• Väikeses osas ulatub kinnistule Vändra jõe piiranguvöönd (üle 10 ha pindalaga ja üle 25m² valgalaga objekti vid VEE1130700)

• Kinnistul asuvad kuurid ei ole registrisse kantud, ei kuulu kohalikule omavalitsusele ja kuuluvad lammutamisele

Turu tn 26

• katastritunnus: 93101:001:0319

• kinnistu pind: 12750 m²

• katastriüksuse sihtotstarve: üldkasutatav maa 100%

• Ehitisregistri andmetel on kinnistul ajutiste ehitistena 121386916 Kaugkütte konteinerkatlamaja (koosneb kahest ruumikujust: õliküttel katlamaja ja mahuti), 291661623 soojatorustik.

NB! Ajutised ehitised on mõeldud kasutamiseks 5a ja neile ei kehti detailplaneeringu kohustus.

• Kinnistut läbivad gaasi (A ja B kategooria Vändra gaasitorustik (vid GT-8.1.1.2), elektri ja sidetrassid Olemasoleva sundvalduse ala, sadeveekanalisatsiooni kaitsevöönd

• Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

• Väikeses osas ulatub kinnistu planeeringualale Vändra jõe ehituskeeluvöönd ja suuremas osas piiranguvöönd (üle 10 ha pindalaga ja üle 25m² valgalaga objekti vid VEE1130700)

9310320 Turu tänav L3

• katastritunnus: 93101:001:0267

• kinnistu pind: 7436 m², planeeringualale ulatub osaliselt ca 1071m²

• katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaa 100%

• Ehitisregistri andmetel on kinnistu osal rajatised: 220636557 Turu puurkaev-pumpla maakaabelliin ja liitumiskilp

• Kinnistul asuv kuur ei kajastu ehitisregistris, ei kuulu vallale ja kuulub lammutamisele.

9310320 Turu tänav L4

• katastritunnus: 93101:001:0362

• kinnistu pind: 185m²

• katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaa 100%

• Ehitisregistri andmetel puuduvad kinnistul hooned ja rajatised

• Kinnistut läbib A ja B kategooria Vändra gaasitorustik (vid GT-8.1.1.2)

Turu tn 15

• katastritunnus: 93101:001:0349

• kinnistu pind: 2705m², planeeringualas ca 1350m²

• katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100%

• Ehitisregistri andmetel asub kinnistul 103030504 24 kohaline garaaž (planeeringualal) ja 103030505 12 kohaline garaaž väljaspool planeeringuala

• Kinnistut Telia Eesti AS-le kuuluv sidetrass

C.R.Jakobsoni tn 26c

• katastritunnus: 93101:001:0320

• kinnistu pind: 1333m²

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

10

• katastriüksuse sihtotstarve: üldkasutatav maa 100%

• Ehitisregistri andmetel puuduvad kinnistul hooned ja rajatised

• Kinnistut läbib A ja B kategooria Vändra gaasitorustik (vid GT-8.1.1.2)

• Kinnistut Telia Eesti AS-le kuuluv sidetrass

9310030 Carl Robert Jakobsoni tänav L3

• katastritunnus: 93101:001:0258

• kinnistu pind: 4771 m², planeeringualale ulatub osaliselt ca 475m²

• katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaa 100%

• Ehitisregistri andmetel puuduvad kinnistul rajatised

• Registrisse kandmata rajatised kinnistu planeerigualale jääval osal on elektriõhuliinid alla 1kV, elektri maakaabelliinid, A ja B kategooria Vändra gaasitorustik (vid GT- 8.1.1 ja GT- 8.1.1.2)

2.3.2.Liikluskorraldus

Suurveokite liikus:

• eluhooneid teenindav transport (nt.prügivedu)

• ajutist katlamaja teenindav transport kokkulepitud aegadel (mitte igapäevaselt)

2.3.3.Haljastus

Maa-ala on heakorrastamata.

Planeeritav ala on piiramata.

Maapind maa-alal on enam-vähem tasane.

Kohalikud elanikud kasutavad oma aiamaadena.

2.3.4.Tehnovõrgud

Planeeringuala on tihedalt hõlmatud tehnovõrkudega Vt tugijoonis DP-2

3.PLANEERINGULAHENDUS Vändra alevi soojusvarustuse arengukava 2016-2026 kõik Alternatiivid soovitavad jätkata eraldi J.V.Jannseni

võrgu ja Vana võrgu kasutamist ning J.V.Jannseni katlamaja laiendades biomassi katlaga baaskoormuse

katmiseks ja gaasikatelde kasutamisega tipukoormustel, siis konkreetsele alternatiivile tuginetud ei ole.

Detailplaneering näeb ette, et perspektiivselt on võimalik tipu- ja reservlahendusena kasutada näiteks

elektril või mõnel muul taastuvenergial põhinevaid lahendusi. Kui Vändra alevi soojamajanduse arengukava

2016-2026 läheb uuendamisele, siis tuleb arvestada uue kavaga ja seda ei loeta detailplaneeringu

muutmiseks.

Kuna arengukavas soovitatud erakinnistul asuv J.V. Jannseni katlamaja laiendus tänases situatsioonis ei ole

mõeldav, siis planeeringulahendus arvestab arengukava ettepanekuga paigutada uus katlamaja alevi

kinnistule, Jannseni kaugküttevõrgu algusesse. Võimalik pakutud asukoht võiks olla Turu 20 taga tühermaal

enne jõge (ehk siis Turu tn 26 kinnistu 93101:001:0319), mis jääks lähimatest elamutest üle 30 m ja joogivee

varupumplast 50 m kaugusele.

3.1.Planeeritava ala krundijaotus

Detailplaneeringu alal on praegu mitu krunti, mis otseselt on seotud katlamaja planeerimisega.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

11

Alternatiivide hulgast valikut tehes jäävad välja osad kaasatud kinnistud, kuhu kruntide moodustamine ei

ole enam asjakohane. Neile jääb kehtima olemasolev sihtotstarve ja neile positsiooninumbreid ei määrata.

Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada krundid:

Vt põhijoonis DP-4

POS.1 (moodustatakse Turu tn 26 kinnistu arvelt)

Planeeringujärgne krundi sihtotstarve soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OS) 100%

Krundi suurus: 4530 m²

Hoonestusviis Lahtine (hoone ja naaberkruntide vahele jääb vaba ruum)

POS.2 (moodustatakse Turu tn 24 kinnistu arvelt)

Planeeringujärgne krundi sihtotstarve Vee tootmise ja vee puhastuse ehitise maa (OV) 100%

Krundi suurus: 3636 m²

Hoonestusviis Lahtine (hoone ja naaberkruntide vahele jääb vaba ruum)

POS.3 (moodustatakse Turu tn 24 kinnistu arvelt)

Planeeringujärgne krundi sihtotstarve Tootmismaa (OV) 100% Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu kehtestamisel üksikelamumaa (EP) 100%

Krundi suurus: Hoonestusviis

1550 m² Lahtine (hoone ja naaberkruntide vahele jääb vaba ruum)

3.2.Üldised nõuded ehitistele

Hoonestusalade määramisel krundile on arvestatud ruumilise olukorra, kinnistule ulatuvate piirangute,

olemasolevate tehnovõrkude, tuleohutuse tagamise ning hooneste juurdepääsude võimalikkusega.

Planeeringu põhieesmärgiks on puiduhakkel katlamaja rajamine – POS.1 (OS).

Detailplaneeringus on antud maksimaalne võimalik ehitusala.

Hoonete ja rajatiste projekteerimisel arvestada järgmiste olulisemate arhitektuursete tingimustega:

• Hoonestusalale rajatavate hoonete ja/või rajatiste maapealsete ja maa-aluste osade alused pinnad ei ületa lubatud ehitusaluseid pindasid;

• Planeeritavalt hoonestuselt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele;

• Kõik hooned (ka kuni 20m²) peavad jääma koos kõigi detailidega määratud hoonestusala piiridesse ja arvestatakse ehitisealuse pinna ja hoonete arvu hulka.

• Maa-alused mahutid peavad mahtuma hoonestusalasse

• Planeeritud hoonestus peab olema piirkonda sobiv ja peaks toetama kruntidele planeeritud tegevust.

• Materjalide kasutust ei piirata tingimusel, et projekteeritud lahendus moodustab arhitektuurse terviku.

• Hoonete rajamiseks tuleb koostada nõuetekohane ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba kohalikult omavalitsuselt.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

12

• Hoone ehitusprojektiga täpsustada krundi kõrg- ja madalhaljastuse (puude ja põõsaste) arv, liigid ja asukoht. Kõrg- ja madalhaljastus rajada krundi servadele ja sõiduplatsi ümbrusesse.

POS. 2 Planeeringuga määratakse maksimaalne võimalik hoonestusala perspektiivsete hoonete jaoks. Olemasolevad trassid oma kaitsevöönditega säilitatakse. Vajadusel teisaldatakse teise kohta. Kinnistul asub puurkaev-pumpla kriisisituatsioonis joogivee saamiseks juhul, kui ühisveevärgiga on probleeme. Hetkel ei ole see kasutusel, kuid on töökorras. Kinnistule on võimalik peale pumbamaja veel püstitada üks põhihoone ja 2 abihoonet. Kinnistul olevad registrisse mittekuuluvad hooned võivad säilida niikaua, kui puudub vajadus neid lammutada. Krunti läbib katlamaja vajadusteks isiklikku kasutusõigusega seatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni trass. Samuti on seatud juurdepääsuservituut POS.1 krundi kasuks. POS.3 Krunt on ette nähtud jätta Turu tn 24 krundi koosseisu. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga on antud maa planeeritud segahoonestusalaks. Peale selle kehtestamist on võimalik kinnistu moodustada antud sihtotstarbega.

Ülejäänud planeeringualal uusi krunte ei moodustata ja kehtima jäävad praegu kehtivad

sihtotstarbed.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

13

3.3.Krundi ehituslikud ja arhitektuursed nõuded

Tabel 1

Tabel 1Positsiooni number, aadressi ettepanek Pos. 1

Krundi suurus 4530m².

Krundi lubatud suurim ehitisealune pind m² 453m² (10%)

Hoonestusala suurus 3247m²

Krundi kasutamise sihtotstarbed, mitme

sihtotstarbe korral osakaal %

soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OS)

100%

Planeeringuala juhtotstarve Tehnorajatiste maa (OT)

Hoonete lubatud suurim kõrgus (m)

arvestatuna planeeritud ümbritsevast

maapinnast

põhihoone 9 m (planeeritavast abs. kõrgusest);

abihoone 5m

Hoonestusala keskmine maapinna kõrgus

planeeritav (m)

planeeritav 37.90-38.00m abs.

Hoonete suurim korruselisus,

sellest maa-aluseid korruseid

Põhihoone 2 korrust, maa-alused mahutid on lubatud;

abihoone 1 korrus.

Lubatud suurim hoonete arv krundil

(põhihoone/abihoone)

1 põhihoone , 3 abihoonet

Lubatud väikseim tulepüsivusklass TP3

Piirangud , Olemasolevad side, gaasi ja elektritrasside

servituudid, vee ja kanalisatsioonitrassi servituut

Parkimiskohtade arv Krundisiseselt, 3-4 parkimiskohta.

Olulisemad arhitektuurinõuded: katusetüübid, -

kalded või katusekallete vahemik,

katuse harja suund, materjal

välisviimistluse materjalid,

nõuded avatäidetele (uksed aknad jms),

Vastavalt projektile; katuse kattematerjal plekk, kivi, rullmaterjal. Katuse harja suund: määratakse projektiga

Hoonete viimistlus: lahendatakse projektiga. Mitte

kasutada imiteerivaid materjale;

Määratakse projektiga

Piirded Piirdeaiad vajadusel vastavalt projektile.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

14

Tabel 2

Tabel 1Positsiooni number, aadressi ettepanek Pos. 2

Krundi suurus 3636m².

Krundi lubatud suurim ehitisealune pind m² 364m² (10%)

Hoonestusala suurus 1342m²

Krundi kasutamise sihtotstarbed, mitme

sihtotstarbe korral osakaal %

Vee tootmise ja vee puhastuse ehitise maa (OV) 100%

Planeeringuala juhtotstarve Tehnorajatiste maa (OT)

Hoonete lubatud suurim kõrgus (m)

arvestatuna planeeritud ümbritsevast

maapinnast

põhihoone 9 m (planeeritavast abs. kõrgusest);

abihoone 5m

Hoonestusala keskmine maapinna kõrgus

planeeritav (m)

planeeritav 37.85-37.95m abs.

Hoonete suurim korruselisus,

sellest maa-aluseid korruseid

Põhihoone 2 korrust; abihoone 1 korrus.

Lubatud suurim hoonete arv krundil

(põhihoone/abihoone)

1 põhihoone ,2 abihoonet

Lubatud väikseim tulepüsivusklass TP3

Piirangud veetrassi servituut, Olemasolevad side, gaasi ja

elektritrasside servituudid; juurdepääsuservituut

Parkimiskohtade arv Krundisiseselt, 3-4 parkimiskohta.

Olulisemad arhitektuurinõuded: katusetüübid, -

kalded või katusekallete vahemik,

katuse harja suund, materjal

välisviimistluse materjalid,

nõuded avatäidetele (uksed aknad jms),

Vastavalt projektile;

katuse kattematerjal plekk, kivi, rullmaterjal.

Katuse harja suund: määratakse projektiga

Hoonete viimistlus: lahendatakse projektiga. Mitte

kasutada imiteerivaid materjale;

Määratakse projektiga

Piirded Piirdeaiad vastavalt vajadusele ja projektile.

Sokkel Sokli kõrgusel lähtuda projektist

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

15

Tabel 3

Tabel 1Positsiooni number, aadressi ettepanek Pos. 3

Krundi suurus 1550m².

Krundi lubatud suurim ehitisealune pind m² 310m² (10%)

Hoonestusala suurus 981m²

Krundi kasutamise sihtotstarbed, mitme

sihtotstarbe korral osakaal %

Vee tootmise ja vee puhastuse ehitise maa (OV) 100%

Peale Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu

kehtestamist üksikelamumaa (EP) 100%

Planeeringuala juhtotstarve Tehnorajatiste maa (OT)

Hoonete lubatud suurim kõrgus (m)

arvestatuna planeeritud ümbritsevast

maapinnast

põhihoone 9 m (planeeritavast abs. kõrgusest);

abihoone 5m

Hoonestusala keskmine maapinna kõrgus

planeeritav (m)

planeeritav 37.95-38.05m abs.

Hoonete suurim korruselisus,

sellest maa-aluseid korruseid

Põhihoone 2 korrust;

abihoone 1 korrus.

Lubatud suurim hoonete arv krundil

(põhihoone/abihoone)

1 põhihoone ,1 abihoonet

Lubatud väikseim tulepüsivusklass TP3

Piirangud elektritrasside servituudid;

Parkimiskohtade arv Krundisiseselt, 2 parkimiskohta.

Olulisemad arhitektuurinõuded: katusetüübid, -

kalded või katusekallete vahemik,

katuse harja suund, materjal

välisviimistluse materjalid,

nõuded avatäidetele (uksed aknad jms),

Vastavalt projektile;

katuse kattematerjal plekk, kivi, rullmaterjal.

Katuse harja suund: määratakse projektiga

Hoonete viimistlus: lahendatakse projektiga. Mitte

kasutada imiteerivaid materjale;

Määratakse projektiga

Piirded Piirdeaiad vastavalt vajadusele ja projektile.

Sokkel Sokli kõrgusel lähtuda projektist

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

16

3.4.Liikluskorralduse põhimõtted ja parkimine

Olemasolevate tänavate liiklus seostub peaasjalikult elamute liiklusega, mis arvestades majade arvu on

suhteliselt madal. Intensiivsem liiklus kattub tõenäoliselt tipptundide ajaga, kuid siiski on liiklussagedus

üldises mõistes madal.

Katlamaja rajades tekib vajadus raskeveokite juurdepääsuks. Seda eelkõige seoses kütusetarnetega

kütteperioodil. Maksimaalne kütusekulu on kuni 25 puistekuupmeetrit ööpäevas, mis tähendab nädalas

kuni kolme autokoorma tarnet.

Lähtudes sellest, tellis Põhja-Pärnumaa vallavalitsus liiklusuuringu (Inseneribüroo Stratum OÜ: Vändra alev, Turu tn 24 ja 26 kinnistute detailplaneeringu liiklusanalüüs, töö nr 2022-T028, oktoober 2022), millega kavandati läbi 7 varianti liikluskorraldust. Majanduslikust vaatest valis vallavalitsus lahenduse 7. Riigitee 57 Pärnu – Paide mnt-lt Pilve tn – Spordi tn – Turu tn edasi tagasi liikluseks, mille joonised on lisadena esitatud (juurdepääsu 3 skeem) . Selle lahendusega on ära kasutatud olemasolevad valla tänavad nii, et puudub vajadus suuremahuliste tänavaehitustööde teostamiseks.

Detailplaneering ei sea piire ükskõik millise variandiga neist seitsmest edasi minekuks, seda ei saa lugeda

detailplaneeringu lahenduse muutmiseks.

DP-5 põhijoonise liikluslahendus on graafiliselt kujutatud liikluskorraldus ning sõidusuunad.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasoleva juurdepääsu kaudu Turu tänavalt. Veoautode

juurdepääsuks on ette nähtud kindel marsruut olemaseolevatel tänavatel. Veoautode marsruut kulgeb

riigitee 57 Pärnu – Paide maanteelt Pilve, Spordi ja Turu tn kaudu edasi tagasi.

Veoautode juurdepääsu marsruudi tänavate laius näha ette 5,5 m laiusena, millele lisandub 0,25 m

kindlustatud peenra osa. Tänavate ristumisel näha pöörderaadiuse sisekurvi ebatasasem sillutiskividest

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

17

ülesõidetav ala, et veoauto rattad ei kanduks haljasalale. Ristmikel tagada veoautojuhi nähtavus läbi

olemasolevate puude võrade.

Parkimine on lahendatud oma kinnistul vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Pilve tänava ristumisele riigitee 57 Pärnu – Paide maanteel tuleb koostada teeprojekt, mis tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga.

Pilve tn ääres on olemasolev kõnnitee. Veoautode juurdepääsumarsruudi ülejäänud pikkuses kõnniteed ei

ole. kavandatud on Pilve tn kõnnitee pikendada Spordi tänavani ning Spordi tänavat pidi Turu tänavani.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleks Pilve, Spordi ja Turu tänaval kasutada piirkonnale sobivaid liikluse

rahustamise võtteid.

Pilve, Spordi ja Turu tänaval on olemasolev valgustus. Vajadusel näha teeprojektis ette valgustuse

täiendamine.

Nähtavuskolmnurk

Planeeritud ristumiskoha nähtavuskolmnurk, riigiteele vajalik külgnähtavus ning vaba ruumi nõue peab

vastama Kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“ .

Antud detailplaneeringu alal ei ole ette nähtud muudatusi riigiteelt mahasõidu planeerimisel, seetõttu

ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust tuleb käsitleda edaspidises

projekteerimistöös, kui vajadus ilmneb.

Planeeringuala kruntidele sisse ja väljasõit ei ole kohakuti kinnistu vastas asuvate kinnistute sissesõitudega.

Parkimiskohad vastavalt tabel 9.1 EVS 843:2016 Linnatänavad

Tootmismaa kruntide parkimine lahendatakse krundisiseselt.

Parklate rajamiseks esitatavad nõuded:

• Parkimiskohtade arv ja asukohad täpsustada hoone ehitusprojektiga vastavalt hoone mahule ja

parkimisnormatiivile.

• Parkimiskohad kavandada juurdepääsu tee poole ning katendina kasutada kõvakatet (asfalt).

Jalgrataste parkimiskohtade vähima lubatud arvu leidmisel juhinduti tabelis 9.3 toodud normist.

p o

si ts

io o

n i n

r

eh iti

se li

ik

p ar

ki m

is ko

h ta

d e

n o

rm ati

iv

EV S

8 43

:2 0

16 *

ar vu

tu se

a lu

s

(e el

d at

av

b ru

to p

in d

)

Parkimiskohtade arv

normatiivne planeeritud

1 Tööstusettevõte, ladu 1/150 brutopinna kohta

450 3 3-4

2 pumbamaja 1/150 brutopinna kohta

100 1 1

3 elamu Hoone kohta 3 3

EVS843:2016 „Linnatänavad“ tabel 9.1 ja 9.2-ehitiste parkimisnormatiivid

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

18

Suuregabariidiliste autode parkimiskohti pos.1 – 1

Parkimine on ette nähtud omal kinnistul ja ka tagurdamist ei ole tänavale ega riigiteele planeeritud.

Põhijoonisel on näidatud parkimise soovituslik lahendus, parkimise täpsem lahendus antakse

ehitusprojektiga.

Jalgrataste parkimiskohti – vähim arv on 6.

Detailplaneeringu ala ei ulatu riigitee kaitsevööndisse.

3.5.Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala on enamasti aktiivselt kasutamata ja hooldamata võsastunud jõeäärne, kuhu on ajutise

katlamajana paigutatud õliküttel konteinerkatlamaja väheste platsidega.

Planeeringuala Vändra jõe ehituskeeluvööndi ulatuses tuleb korrastustööd ja väheväärtusliku

kõrghaljastuse raadamine kokku leppida Keskkonnaametiga. Ala vajaks võsastumise jätkumise vältimiseks

hooldamist.

Kinnistul asuvad isetekkelised aiamaad, mille kasutamist ei keelata, kui need ei jää ette katlamaja rajamisele.

Haljastuse ja heakorra põhimõtted:

• Väheväärtusliku haljastuse raadamine on lubatud väljaspool jõe ehituskeeluvööndit ja lähtub mahulisest

(hooned, platsid jne) projekteerimisest.

• Krundi territooriumist tuleb haljastada vähemalt 20% .

• Krundi kõrg- ja madalhaljastuse (puude ja põõsaste) arv, liigid ja asukoht täpsustatakse hoone

ehitusprojektiga. Planeeringuala haljastamiseks valida piirkonnas kasvavate puude ja põõsaste liike.

Hoonetest tänava poole võib istutada ka üksikuid dekoratiivpõõsaid ja –puid.

• Kruntide haljasribad ja haljasalad projekteerida nõgusalt, et oleks võimalik sajuvee imbumine pinnasesse

(suurema saju korral koguneb sajuvesi haljasalale ja imbub pinnasesse). Kõik haljaspinnad on soovitav

kasutada sademevee immutamiseks.

• Käesoleva detailplaneeringuga haljastuse ja heakorra lahendust põhimõtteliselt ei muudeta ning

olemasolev kõrghaljastus säilitatakse valdavalt sellisena nagu praegu on.

Täpsem heakorrastus ja haljastuskava antakse eraldi koos ehitusprojektidega.

Elamumaad eraldada kõrge igihalja hekiga.

3.6.Vertikaalplaneerimine

Planeeringuala on enam-vähem tasase pinnaga.

Katustelt tulevad vihmaveed suunata oma kinnistule.

Olulisi maapinna kõrgusmärkide muutmisi detailplaneeringuga ei kavandata.

Tankimisalade ja parkla sademeveed tuleb vajadusel puhastada liiva ja õlipüüdurites ning need juhitakse

peale puhasteid Vändra jõkke.

Eelnevast lähtudes ei ole vertikaalplaneerimise skeemi koostamisel käesoleva töö mahus sisulist vajadus.

Hoonete ehitusprojektide käigus täpsustatud ±0,000 määramisel ja täpse lahenduse projekteerimisel

tehakse kindlaks ka krundi vertikaalplaneerimise teostamise vajadus. Vastavasisulise nõude võib kohalik

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

19

omavalitsus määrata kui ta näeb vajadust. Hooneümbruse maapinna planeerimisel on sajuvete suunamine

naaberkinnistutele keelatud.

3.7.Keskkonnamõjude hindamine

Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse korraldusega nr 85, 22.03.2022 Vändra alevi katlamaja detailplaneeringu

algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine ei

algatatud koos detailplaneeringu koostamisega keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), sest

kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju

kohta on koostatud eelhinnang (vt Lisa 2).

Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt eeldatavalt ei mõjuta uue katlamaja ehitus ja olemasoleva kolimine kavandatava tegevuse alale oluliselt ühtegi keskkonnaelementi. KSH eelhinnangu koostaja ei pea seega KeHJS kohase keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist vajalikuks järgmistel põhjustel: 1) Planeeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatuse või mürataseme suurenemist üle vastavate piirnormide.

2) Lähtudes kavandatava ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringuga kavandatav tegevus antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt töömaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid ning katlamaja edasisel projekteerimisel arvestatakse kõiki asjakohaseid tuleohutusnõudeid.

3) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

4) Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke alasid.

5) Kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad Natura 2000 alad ja seega mõju neile puudub.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Välisõhu seisund

Kavandatava tegevusega kaasnevad heitmed õhku. Uus kavandatav biomassi katlamaja on kavandatud alla 1 MW nimisoojusvõimsusega ehk tegu on väikese võimsusega põletusseadmega. Sellised põletusseadmed ei tekita reeglina olulises koguses saasteainete heitmeid. Vähesel määral tahkete osakeste heitmeid võib põhjustada ka hakkepuidu laadimine ja hoiustamine. Senised biomassi kasutavate katlamajade keskkonnalubade taotluste raames teostatud saasteainete heitkoguste arvutused ja hajuvusarvutused näitavad, et hakkepuidu hoiustamise heitmed on vähesed ja põhjustavad õhuheitmeid ebaolulisel tasemel.

Tipuvõimuseks ja reserviks kavandatav võimsus jääb olemasolevate tootmisvõimsuste juurde ehk selles osas välisõhu seisund ei halvene.

Välisõhu kvaliteeti puudutavat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus. Seaduse § 47 lg 1 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Määrus sätestab õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused keskkonna ja inimese tervise kaitseks.

Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

Hajuvusarvutustest selgus, et katlamaja põhjustatavad saasteainete maksimaalkontsentratsioonid jäävad väga madalale tasemele ja ei ületa ühegi saasteaine osas 30 % piirväärtusest.

Transpordi õhusaaste

Biomassi katlamaja tööks on vaja kohale transportida hakkepuitu. Hakkepuidu prognoositav tarve on kuni 1000 t/a. Veokisse mahub reeglina 15-25 tonni hakkepuitu, mis teeb transpordi vajaduseks u 50 raskeveokit

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

20

aastas. Raskeveokite transpordiga kaasneb mootorsõidukite heitgaaside teke. Arvestades perspektiivset liikluse mahtu, siis ei põhjusta see saasteainete piirväärtuste ületamist.

Lõhn

Põletusseadmete käitamisega seonduvalt ei ole oodata olulist lõhnaainete heidet välisõhku. Biomass ja maagaas ei tekita põlemisel olulisel määral lõhnaaineid.

Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (Keskkonnaministri 26.05.2020 määruse nr 29 sõnastuses). Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tehnorajatiste maa juhtotstarbega alale ning ala ümbritsevad elamumaa juhtotstarbega alaga. Vändra alevi puhul on tegu tiheasustusalaga ja üldplaneeringuga kavandatud maakasutust ei kavandata muuta. Sellest lähtuvalt kehtivad alale müra piirväärtused. Kavandatava katlamaja enda territooriumil välisõhus leviva müra normtasemed ei kehti. Ümbritsevatel elamualadel tuleb tagada kategooria alade tööstusmüra piirväärtused ehk päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB.

Biomassi katlamaja tööks on vaja kohale transportida hakkepuitu. Hakkepuidu prognoositav tarve on kuni 1000 t/a. Veokisse mahub reeglina 15-25 tonni hakkepuitu, mis teeb transpordi vajaduseks u 50 raskeveokit aastas. Raskeveokite transpordiga kaasneb mootorsõidukite poolt tekitatav müra. Arvestades perspektiivset liikluse mahtu, siis on tugevalt ebatõenäoline, et liiklus põhjustaks liiklusmüra normväärtuste ületamist. Mõju inimese tervisele ja varale

Mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis saab avalduda eeskätt läbi müra ja õhukvaliteedi tasemete muutuse. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja tegevuse iseloomu ei ole oodata müra normtasemete ega õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Seega ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist. Kuna tegu on piirkondlikku kaugküttevõrku varustava katlamajaga, siis on tegevusel positiivne mõju inimeste vajadustele – katlamaja rahuldab piirkonna soojavajadust ning biomassi ja maagaasi katlamaja kombinatsioon võimaldab eeldatavalt majanduslikult soodsamat küttelahendust. Katlamaja toodab sooja piirkonna kaugküttevõrku. Lokaalset olulisel määral esinevat soojuse emissiooni väliskeskkonda ei ole oodata. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale. Vibratsioon Projekteeritavates hoonetes teostatavate tehnoloogiliste protsesside tulemusel tekkiva üldvibratsiooni tase jääb Vabariigi Valitsuse määrus nr 109 12.04.2007 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord” § 3 esitatud lubatud piirnormist madalamaks. Valgusreostus

Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei ole oodata olulist valgusreostuse teket.

Arvestades hoone ja territooriumi valgustite ehitust ja paigutust ei ole nad valgusreostuse allikad, kuna:

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

21

a) territooriumivalgustid on suundvalgustid, mille valgusvihk on suunatud maapinnale

b) öisel ajal vähendatakse välisvalgustite valgustugevust kuni 50% .

Muud aspektid

1) Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu kohaliku kaugkütte käitise territooriumile uue aurulahenduse käitist kavandava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

2) Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3) Käitisele kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, 25. november 2015, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta. Kuna käitisesse kavandatakse keskmise võimsusega põletusseadmeid peavad nende heitkogused vastama nimetatud direktiivi nõuetele. Nõudeid tuleb arvestada vastavaid põletusseadmeid hankides. Samuti tuleb peale põletusseadmete rajamist teostada seiret vastavalt direktiivi nõuetele.

3.8. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest. Jäätmed kogutakse krundi piires selleks ettenähtud

konteineritesse ja korraldatakse jäätmete äravedu seadusega ettenähtud raamides.

Katlamaja käitamisel tekib peamise jäätmena tuhk. Biomassi põletamisel tekkivat tuhka on võimalik

taaskasutada nt mullaviljakuse tõstmiseks. Gaasikatlamajades tekib tavapäraselt tuhka väikestes kogustes

ning see antakse üle jäätmekäitlejatele.

Kavandatava tegevusega kaasneval jäätmetekkel puudub oluline keskkonnamõju.

3.9.Tehnovõrgud

3.9.1 Planeeritud tehnovõrgud

Üldist

Planeeringuala läbivad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektrikaablid, gaasitrass ning sidekaablid.

Planeeringuala lähiümbruses on olemasolevad trassid. Detailplaneeringuga ei kavandata riigimaantee

kaitsevööndisse uusi tehnovõrke.

Tänavavalgustus on varem rajatud.

Vee ja kanalisatsioonitorustikud

Veevarustus saadakse olemasolevast veetrassist vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.

Veeühendus planeeritud peaveetorust, asukohaga jätkumuhv nr 49 juurest isepuuriva keevissadulaga.

Sisendtorustik planeeritud PE torust De 32 mm (surveklassiga PN 10).

Kinnistu piirile planeeritud maakraanid.

Hoonetesse ehitusprojektis projekteerida vastav ruum (koht) veemõõdusõlmele.

Enne kaeviku kinni ajamist kutsuda AS Mako esindaja, kes fikseerib torustiku kanalisatsioonikaevu ja vee

liitumispunkti ühendussõlmed.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

22

Kanalisatsiooni torustik koos kaevuga on Turu tänaval olemas.

Turu tänav 26 kanalisatsiooni ühendus on planeeritud rajatud kanalisatsiooni kaevu nr 69 KK-2.32 (maapind

37.83; kaevu põhi 36.05).

Sisendtorustik planeeritud PVC torust, De 160 mm (rõngasjäikusega SN 8).

Kanalisatsioon planeeritud isevoolsena.

Sade ja –pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

Kui maksimaalne paisutuskõrgus ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist,

tuleb reovee üle pumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse

eest lahendad kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

Sademeveetorustikud

Olemasolevaid sademeveetorustikke ei ole, piirkond on kraavitatud.

Maa-alalt tulevad sadeveed läbivad õli- ja liivapüüdurid ning on ette nähtud suunata Vändra jõkke.

Planeeringuala haljasalade ja katuste sademevesi on ette nähtud immutada kinnistute piires. Sademevee

immutamiseks rajada haljasalad lohuga, mis võimaldab sademeveel koguneda ja pinnasesse imbuda.

Moodustatavate kruntide kõvakattega platside sademevesi tuleb koguda kokku.

Juhul kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitise

maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile, on vajalik

taotleda vee erikasutusluba (veeseaduse (VeeS) § 187 p 6 alusel).

Kaugküttetorustikud ja gaasitorustikud

Kaugkütetorustikud on antud piirkonnas olemasolevad. Liitumine kaugküttetorustikuga vastavalt Adven

Eesti AS tehnilistele tingimustele.

Adven Eesti AS-ile kuuluv olemasolev B-kategooria maa-alune maagaasitorustik läbib antud kinnistut kirre-

edela suunaliselt. Detailplaneeringuga planeeritava hoone gaasivõrguga liitumise jaoks on ette nähtud

liitumispunkt olemasolevale gaasitorustikule liituval kinnistul vastavalt hoone asukohale ja gaasitorustiku

sisendile hoonesse.

Alates liitumispunktist on planeeritud kinnistu sisene gaasitorustik kuni planeeritava hooneni.

Liitumispunkti maakraan on planeeritud võimalikult lähedale olemasolevale gaasitorustikule, kuid mitte

lähemale kui 2 meetrit teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele.

Juhul kui olemasolev gaasitorustik jääb ette planeeritavale hoonele, näha ette DP-s gaasitorustiku

ümberehitus piki Turu tee 24 kinnistu piire kuni olemasoleva gaasitorustikuni naaber kinnistutel, sellisel

juhul näha ette kinnistu liitumispunkt planeeritavale torustikule.

Planeeritavale gaasitorustiku harule ja liitmispunktile vajadusel näha ette servituudi/kasutusõiguse ala 1 m

mõlemale poole torustiku keskteljest.

Elektrivarustus

1. 7321:(Vändra) (asub 93101:001:0158 kinnistul) alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

23

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Turu tn 24 kinnistu olemasolev liitumispunkt asub liitumiskilbis 109143LK.

2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 4. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga esitatakse kaks versiooni POS 1 liitumiseks:

1. Eelistatud versioon: Kalda: (Vändra) Tuule tn 6 (93101:001:0019) kinnistu alajaamast mööda 9310330 Tuule tänava kinnistu serva (93101:001:0286) planeeringu alal oleva Adven Eesti AS kuuluva sundvalduse alani id 11577625; vid ADVEN_422_08122020-2 . Pikkus ca 120m.

2. Alternatiivversioon: Tehnilistes tingimustes soovitatud 7321: (Vändra) C.R.Jakobsoni tn 39 (93101:001:0158) kinnistu alajaamast üle C.R.Jakobsoni 26c (93101:001:0320) kinnistu, Turu tn 15 (93101:001:0349) kinnistu, 9310320 Turu tn L3 (93101:001:0267) tänavakinnistu ja Turu tn 24 (93101:001:0324) kinnistu.

Eelistatud versioonil on üks trass Adven Eesti AS-le kuuluv poolmaa- alune kaugkütte soojatorustiku

magistraal alla 200 mm, mille alt tuleks puurida või seda ületada.

Teise versiooni puhul on torustikke kordades rohkem, k.a gaasitorustik ja asfaltkattega tänavad, kus tuleb

puurimise teel maakaabel rajada. Ühtlasi tuleb seada mitmeid servituute. Pikkus on kuni 240m.

Tänavavalgustus

Turu tänaval on tänavavalgustus välja ehitatud.

Seega täiendavat tänavavalgustust ei ole planeeritud.

Krundi täiendav valgustamine tuleb lahendada hoonete projektidega.

Sidevarustus

Sidevõrkudega ühendamine on vastavalt Sidevarustus nähakse ette vastavalt Telia 16.10.2023 väljastatud

tehnilistele tingimustele „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38328017“ (lisatud).

Projekteerimisele ja ehitamisele esitatud tingimused:

1) Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevus VDR-116. 2) Igale krundile individuaalsed sidekanalisatsiooni/multitorustiku sisendid planeeritavast

põhitrassist. 3) Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1 m. 4) Planeeritavad sidekaevud ei tohiks jääda sõidutee alale. 5) Sidekaevudena kasutada vajadusel KKS tüüpi sidekaevusid. 6) Näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde

käigus, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale.

7) Projektide kooskõlastamine toimub Telia Eesti AS-i e-teeninduse kaudu. Projekteerimisel järgida tehnovõrkudele kehtestatud nõudeid sh lähtuda järgmistest Telia

dokumentidest:

• Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".

• Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele".

• Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4".

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

24

• Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks

Liinirajatiste kaitsevööndis".

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei

võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

3.10.Tuleohutuse tagamine

Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:

• Tuleohutusseadusest

• Vabariigi Valitsuse 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 30.03.2017.a.( muudetud 23.02.2021, jõustus 01.03.2021).

• EVS 812-7:2018 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

• EVS 812-6:2012/A2:2017 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Tulekahju kustutamise vooluhulgad määratakse: EVS 812-6:2012/A2:2017 “Ehitiste tuleohutus. Osa 6:

Tuletõrje veevarustus” alusel.

Standardi EVS 812-6:2012 tabel 2 alusel on VI kasutusviisiga ehitiste 2. tuleohuklassi hoonel piirpindala kuni

2 000 m² ühe tulekahju välise kustutusvee normvooluhulk (Qo) vajadus 20 l/s 3 tunni jooksul ja 3.

tuleohuklassi hoonel 20l/s 6 tunni jooksul.

Arvestades, et paneeritud katlamajas kasutatakse kütusena märga puiduhaket, ning projekteeritavad hooned on väikese pindalaga (pos 1 kuni 800 m²) saame interpoleerimise teel 50% võrra vooluhulga

vajadust vähendades planeeringuala välise tulekustutusvee vajaduseks 10 l/s 3 tunni jooksul.

Katlamaja katlaruumis on põlevmaterjali kontsentratsioon väga väike ning tekkida saavad ainult lokaalsed põlengud. Kõrgema vooluhulga vajadus võib olla ainult suurema eripõlemiskoormusega märja puidu hakke laoruumis pindalaga 150 m², mis on rohkem kui 13 korda väiksem maksimaalsest võimalikust pindalast standardiga ette nähtud vooluhulga kohta. Vajalik välise kustutusvee normvooluhulk planeeritava katlamaja jaoks on seega arvestatud 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi (EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus p.5.3 Tabel 2, VI kasutusviisiga ehitis) – TP-2 ja TP-3 puhul. Planeeritav katlamaja projekteeritakse tulepüsivusklassiga TP-2, kuulub 2. tuleohutusklassi, tulekaitsetasemega I. Hoone konstruktsioonid on peamiselt mittepõlevad või vähemalt B klassi tuletundlikkusega ning ei osale põlemisel. Kui katlamaja on TP-3 tulepüsivusklassiga, siis on seega arvestatud 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvus on 6 tundi. Ühtlasi muutuvad nõuded ka hoone konstruktsioonidele ja viimistlusmaterjalidele. Tuleohutuse tagamiseks võetakse hoones ja territooriumil kasutusele esmased tulekustutusvahendid (kustutid), piksekaitse, turvavalgustus, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, suitsueemaldussüsteem. Tulekustutid paigaldatakse: 1 kustuti iga 60 m² kohta. Suurema põlemiskoormusega ruumiks on katlamaja kütuseladu, kus hoiustatakse märga hakkepuitu. Katlamaja töötab märja kütusega, mille niiskusesisaldus on minimaalselt 35% ja maksimaalselt 60%. Katlamaja kütuse etteandesüsteem (laoruumist katlaruumi) varustatakse dubleeritult automaatse tulekustutussüsteemiga. Kustutussüsteemid paigaldatakse kütuselao ning katlaruumi vahelisele kütusetransportöörile. Kustutussüsteemi tööpõhimõte – nimetatud kohtadesse paigaldatakse ette temperatuuriandurid koos omajõulise temperatuuriregulaatoriga, mis avab automaatselt temperatuuri tõustes ventiili ehk avatakse kustutusvee juurdepääs. Andurite rakendumisel kütuse etteanne seiskub ning käivitub alarm. Kõik läbiviigud seinast isoleeritakse kivivillaga, mille mahukaal on 100 kg/m³ ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600ºC. Tehnosüsteemide läbiminekul tuletõkkekonstruktsioonist tihendatakse läbiviik selliselt, et nõutav konstruktsiooni tulepüsivus oleks tagatud. Kommunikatsioonide läbiviikude lahendus teostada vastavalt valitud toote nõuetele.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

25

Planeeritud tuletõrjeveevarustuse lahendus

Väline tehislik tulekustutusvee hüdrant asub Turu tn 20 ja 20a kinnistute piiripunkti lähedal POS 1 krundi

piiril planeeringuala sees (VID 5205). Teine hüdrant asub Turu tn 15 eest (VID 14910).Planeeringuala sees,

Turu 24 kinnistust 10m kaugusel. Kolmas asub C.R.Jakobsoni tn 26 maja ees (VID 14935), planeeringualast

ca 20m kaugusel.

Tulepüsivusklass ja tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga.

Väikseim tulepüsivusklass on TP3.

Tulekustutustehnikaga juurdepääs krundi hoonetele on Turu tänava poolt.

Päästeameti masinate manööverdus toimub kinnistul.

3.11.Kujade määramine

Hoonete vahelised kaugused on planeeritud määrusega nõutav minimaalne kaugus kahel naaberkinnistul

paikneva ja erinevatele omanikele kuuluvate hoonete vahel (8m).

Mahutite kaugus eluhoonetest 25m.

Uute hoonete rajamisel naaberkinnistute hoonestusele lähemale kui 8m peab tule levikut takistama

ehituslike abinõudega.

Tehnovõrkude kujad on esitatud tehnovõrkude joonisel.

3.12.Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kogu planeeringuala põhitegevuseks on katlamaja rajamine, mis ei eelda ööpäevaringset territooriumi

valgustust, teenindava personali kohalolekut ja valve rakendamist. Kogu territoorium peab olema

valvekaamerate mõjualade piirides.

Kuritegevuse riske vähendavad tegurid, mis vähendavad kuriteohirmu antud planeeringus on:

• Hea asukoht –vaadeldavus ja valgustus ;

• Pole agressiivsetena väljanägevaid piirdeid;

• Kinnistu korrashoid;

• Hea nähtavus vähendab sissemurdmiste, vandalismi, vägivalla, autodega seotud kuritegevuse, varguste ja süütamiste riski;

• Tugevad ukse-ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud ja klaasid, turvasulused vähendavad vandalismi ja sissemurdmiste riski;

• Ohustatud sissepääsude jälgimiseks soovitavalt kasutada videovalvet; • Paigaldada alarmseade ja/või kasutada turvafirmade teenuseid;

• Paigaldada hoonete külgedele, mida ei valgusta tänavavalgustus, liikumisanduritega valgustid;

• Korrashoid, kergesti süttiva prügi kiire eemaldamine vähendab süütamiste ohtu;

3.13.Servituutide vajadus

Servituutide näol on tegemist asjaõiguslike kasutusõigustega, mille puhul õigustatud isikul on ühel või teisel

viisil õigus võõrast kinnisasja kasutada ning kinnisasja omanikul lasub kohustus taluda õigustatud isiku

tegevust oma kinnisasjal.

Servituudi laius määratakse ehitisel kaitsevööndi ulatuses ja kaitsevööndi ulatus täpsustatakse

tehnovõrkude projekteerimisel.

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

26

Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks:

POS.2

1) servituudivajadus vee-ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks POS 1 krundi kasuks 2) juurdepääsuservituudi rajamiseks POS 1 krundi kasuks.

3.15.Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kitsendused

3.15.1.Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine

Planeeringualal ei asu teadaolevalt geodeetilisi märke.

3.16.Detailplaneeringu rakendamise nõuded

Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Põhja-Pärnumaa vallavalitsusel kohustust välja ehitada

detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised POS 1 krundi kasuks.

Detailplaneeringu elluviimise võimalik järjekord peale planeeringu kehtestamist:

• Maakorralduslikud toimingud kruntide moodustamiseks;

• planeeritud hoonestuse ja planeeringuala rajatiste, s.h tehnovõrkude, ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega;

• planeeritud uushoonestuse ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi;

• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist;

• püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine.

• Detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kokkuleppele.

•

II JOONISED

1. KONTAKTVÖÖNDI SKEEM DP-1 2. TUGIJOONIS DP-2 3. PÕHIJOONIS DP-3 4. TEHNOVÕRKUDE JOONIS DP-4 5. LIIKLUSKORRALDUSE JOONIS DP-5 6. ILLUSTRATSIOONID

III LISAD

Lisa 1. Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse korraldus nr 85, 22.03.2022 Vändra alevi katlamaja

detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH)

mittealgatamine;

Lisa 2. Asendiskeem Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 22.03.2022 korraldusele nr 85 Lisa 3. Põhja-Pärnumaa vallas Turu tn 24 ja Turu tn 26 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang, LEMMA OÜ, 02.03.2022;

Vändra katlamaja detailplaneering Töö nr. 2022-001

27

Lisa 4. Inseneribüroo Stratum OÜ: Vändra alev, Turu tn 24 ja 26 kinnistute detailplaneeringu liiklusanalüüs, töö nr 2022-T028, oktoober 2022;

Lisa 4.1 2022-T028 Juurdepääsu 3 skeem STR-03.1 Lisa 4.2 2022-T028 Juurdepääsu 3 skeem STR-03.2 Lisa 4.3 2022-T028 Juurdepääsu 3 skeem STR-03.3 Lisa 5. TOPP Geodeesia poolt teostatud geodeetiline mõõdistamine: töö nr.GD-19-193, 23.07.2019; Lisa 6. Elektrilevi tehnilised tingimused 461901, 02.11.2023; Lisa 7. Gaasivõrguga liitumise detailplaneeringu tehnilised tingimused 25.08.2023; Lisa 8. Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 38328017, 16.10.2023; Lisa 9. AS Mako tehnilised tingimused, 25.09.2023;

pohijoonis.pdf

seletuskiri.pdf