Kooskõlastuse taotlus Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringule

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 22.12.2023 14:59 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 8-3/462 Kooskõlastuse taotlus Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringule Manused: Kooskõlastuse taotlus Palli telkimisala laiendamise detailplanee.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere,

Edastan kirja.

Kõike head soovides,

Maiken Lukas

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 22.12.2023 nr 8-37462

Kooskõlastuse taotlus Palli telkimisala

laiendamise detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 49 algatati Palli telkimisala (39201:002:0510;

39201:002:0510) laiendamise detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu eesmärk on Palli telkimisala laiendamise tarbeks ehitiste ehitusõiguse määr

mine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse

määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine

ehitistele ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulekaitse abinõud on täpsemalt

kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.11

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 23-27 ”Palli telkimisala laiendamise

detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering vaiki-

misi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

osavalla vanem

Lisa: Palli telkimisala laiendamise detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

PLANEERITUD MAA-ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2022 kaardilehti nr. 62301, 62302, 62303 ja 62304 M 1:10000 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaarti M 1:20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LOODUSKAITSEALA

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

22.12.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 27

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE JÄRV VÕI VEE-ALA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA

KULTUURIMÄLESTISE KAITSEVÖÖNDI PIIR

KULTUURIMÄLESTIS

MÜRKAINETE LADU

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

22.12.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 27

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 17. november 2022. a. koostatud "Palli puhkeala topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-572. 3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR VEEKOGU PIIR

KATUSEALUNE

KRUUSAKATTEGA TEE

TEERADA PINNASTEE

METS

NOOR METS

ROHUMAA

LIIVANE MAA-ALA

OKASPUU (MÄND) VALL, NÕLV VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

GRILLIMISKOHT PUITAED PIIRDE PUUPOSTID INFOTAHVEL, -VIIT

KIVI

4

p5 SA

T

T

T

T

T

T

1

2 3

3

3

5

3

4

4

6

5

4

4

143.7

23 .8

63.6

p11 SA

p7 SA

p9 S A

p9 S A

PLANEERITUD VÄRAV SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD TEESULG

SÕIDUAUTODELE PLANEERITUD TEESULG

5.0

5.0

5.0

30.0

20.0

10 .0

70.0

20.0

10.0

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 - 3,5 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

0,5

maa- pealne

maa- alune kokku

sh. 1. korrusel

norma- tiivne

kavan- datud

1 2,68 400 0 13 LS / 10 Varikatused 1 / 0 Varikatustel 400 400 41 TP3 - Kallasrada, laius 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; PT / 90 5,0 (8,2), ja vaatetornil - Ranna veekaitsevöönd, ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist on Läänemerel 20 m;

vaatetorn 5°-45°, - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist; 13,0 (16,2) pult- või - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist;

viilkatus. - Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek; - Kohalik maantee, kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 30 m; - Üldplaneeringu järgne lauter, paatide veeskamise maa-ala; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tuumala.

Kokku 2,68 400 0 13 400 400 0 41

Olemasolevate kruntide aadressid

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(ha)

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Putkaste metskond 22 ja nimeta maaüksus

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

22.12.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 27

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 17. november 2022. a. koostatud "Palli puhkeala topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-572. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING, Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 23-27

PLANEERITUD KRUNDI PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

REKONSTRUEERITAV KATUSEALUNE

REKONSTRUEERITAV VAATLUSTORN

1

2

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

KALLASRADA (Laius on laevatatavatel veekogudel 10 m, lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist)

RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus on Läänemere rannal 20 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISE ETTEPANEK

LIKVIDEERITAV OBJEKT

KOHALIKU MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD LÕKKE- JA TELKIMISKOHA

PLANEERITUD PUUKUUR-KÄIMLA

4

5

OLEMASOLEV VARIKATUSE,3

REKONSTRUEERITAV OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE, AVALIK KASUTUS

PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

p3 SA

PLANEERITUD UUS JUURDEPÄÄSUTEE, AVALIK KASUTUS

LÕKKE- JA TELKIMISKOHA ASUKOHT

VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TELKIMISKOHA VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV JALGTEE, AVALIK KASUTUS PLANEERITUD JALGTEE, AVALIK KASUTUS

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR VEEKOGU PIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KIVIPIIRDE VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD PIIRDE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD VÄRAVA ASUKOHT

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER, PLANEERITUD PAATIDE VEESKAMISE MAA-ALA

ROHELISE VÕRGUSTIKU TUUMALA HIIU MAAKONNAPLANEERING 2030+ KOHANE

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS LS sadama maa

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

PT turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa

Hoonestusala ca 13216 m²

41 "PALLI TELKIMISALA"

14 tk.

10% LS, 90% PT 5,0/13,0

1 2,68 ha

400 m²

1

PLANEERITUD PRÜGIMAJA6 VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD MAA-ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2022 kaardilehti nr. 62301 ja 62303 62304 M 1 : 10000 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LOODUSKAITSEALA

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

22.12.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 27

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE JÄRV VÕI VEE-ALA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ÄRIMAA

KULTUURIMÄLESTISE KAITSEVÖÖNDI PIIR

KULTUURIMÄLESTIS

MÜRKAINETE LADU

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE

MUUTMISETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, PLANEERITUD VIRGESTUSRAJATISE MAA-ALA

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

59

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 500 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Palli_telkimisala_DP_ digitaalsed_kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

DP_transp Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee

DP_avalik_tee Planeeritud avalikuks kasutuseks kavandatav tee Tärkandmed seotud kihiga DP_avalik_tee

YP_ekv_vahend Planeeritud ranna ehituskeeluvööndi vähendamine

Tärkandmed puuduvad

60

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

61

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Palli telkimisala sissesõidule planeeritud värava kohast põhja suunal.

FOTO 2: Vaade Palli telkimisalale idapoolsest servast lääne suunal.

FOTO 3: Vaade Palli telkimisalale läänepoolsest servast ida suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Palli telkimisala olemasolevale katusealusele ja vaatlustornile parklast põhja suunal.

FOTO 5: Vaade Palli telkimisala planeeritud telkimisalale krundi kagu nurgas.

FOTO 6: Vaade Palli telkimisala lautrikohale merekaldalt lõuna suunal.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 21 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 21.03.2022 nr 8-3/124

Meie 20.04.2022 nr 6-5/22/5393-2

Seisukoht Palli telkimisala laiendamise

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkuse kohta

Esitasite arvamuse avaldamiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Palli telkimisala

laiendamise detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ koos detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegia hindamise (KSH) eelhinnanguga. Palusite anda seisukoht detailplaneeringu

elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse kohta.

Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Palli külas Putkaste metskond 22 kinnistut1 ja

katastriüksust katastritunnusega 20501:001:13962. Nimetatud kinnistutel asub olemasolev

Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav Palli telkimisala.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Palli telkimisala laiendamise tarbeks rajatiste ja hoonete

ehitusõiguse määramine (hoonete ehitisealune pindala hinnanguliselt 200 m²), teede ning

liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine,

servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine

hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

Olemasoleval Palli telkimisalal on parkimisvõimalus 8 autole või 1 bussile kruusakattega

taskutes telkimisala servas, kuivkäimla, vaatlustorn, 3 kaetud lõkkeaset, 4 katusega pink-lauda,

4 pink-lauda suures varjualuses ja grillalus. Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt

kavandatakse alale täiendavalt parkla, kuivkäimla-puukuur, teenindushoone, 5 lõkke- ja

telkimiskohta ning 5 telkimiskohta.

Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

seisukohal3, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine

ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega, sh kaitsealuste liikide ja ranna kaitse

eesmärkidega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega.

1 Katastritunnus 39201:002:0510, pindala 26,52 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Pindala 4445 m2, sihtotstarbeta maa 100% 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osa

2 (3)

Keskkonnaregistri andmetel on planeeringualal tõenäosus kolme III kaitsekategooria taimeliigi

(tumepunane neiuvaip, aas-karukell ja roomav öövilge) esinemiseks. Looduskaitseseaduse

(LKS) kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas4.

Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas

oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria

taimeliikide säilimist selles elupaigas.

Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on

keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st neid liike võib leiduda selles

piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Arvestades, et telkimisala

laiendamine aitab tõenäoliselt leevendada külastuskoormust kaitsealadel, on sellest tulenev

kasu suurem kui võimalik kahju üksikutele III kaitsekategooria liikide isenditele, kes võivad

planeeringualal kasvada. Planeeringu ja hilisema ehitusprojekti koostamise käigus on võimalik

kontrollida kaitsealuste liikide esinemist kavandatavate telkimis- ja lõkkeplatside asukohtades

ning vajadusel teha asukohtade korrektuur.

Keskkonnaregistri andmetel piirneb planeeringuala ida poolt II kaitsekategooria liikide rand-

ogaputk (Eryngium maritimum) ja rand-orashein (Elymus farctus) elupaigaga. Rand-orashein

ja rand-ogaputk kasvavad lahtise liiva ja taimestunud luite piiril, mistõttu on võimalik mõju

neile liikidele teeradade ääres. Planeeringuga ei tohi kavandada teid või radu, mis suunavad

inimesi kaitsealuste liikide elupaika, kuigi üldjuhul liikide lausalist tallamist radadega ei

kaasne.

Planeeringuala jääb kogu ulatuses looduskaitseseadusega määratud ranna

ehituskeeluvööndisse. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud.5

Palli telkimisala laienduse detailplaneering kattub osaliselt alaga, kus kehtib Pallinina

lautrikoha detailplaneering6. Pallinina lautrikoha detailplaneeringuga on alal osaliselt ranna

ehituskeeluvööndit vähendatud ning selle detailplaneeringu alusel on rajatud Palli telkimisala.

Algatatava detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, et

rajada telkimisalale täiendavaid ehitisi. Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik

suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust

ning väljakujunenud asustusest.7

Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid

erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse

eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama

Keskkonnaametile taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või kehtestatud üldplaneeringu

muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.8

KSH eelhinnangu ptk-s 2 „Eelhinnangu õiguslik alus“ on nimetatud: „Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt võib avaldada mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja koostatakse

4 Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 8 5 LKS § 38 lg 3 6 Kehtestatud Kõrgessaare Valla 13.07.2006 korraldusega nr 214 7 LKS § 40 8 LKS § 40 lg 4

3 (3)

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut, tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumitest (planeerimisseaduse §124 lõige 6 ja §142 lõige 6).“ Juhime tähelepanu, et

13.01.2022 jõustunud planeerimisseaduse (PlanS) redaktsioonis on §124 lõige 6 järgnevas

sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu

ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktis 4

nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes sama seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest

ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.“

Kõnealuse planeeringu mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku ala, kuid on kaitstavad

loodusobjektid (eelnevalt kirjas nimetatud kaitsealuste liikide leiukohad). KeHJS 33 lg 2 p 4

koosmõjus § 6 lg 2 p 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse sellist tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks

otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Seega soovitame

eelhinnangu õigusliku aluse käsitluses viidata „Natura 2000 võrgustiku ala“ asemel kaitstavale

loodusobjektile.

Otsuse eelnõu punktis 6 on märgitud: “Kõrgessaare Osavalla Valitsusel avaldada

detailplaneeringu algatamise teade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise teade Hiiumaa valla veebilehel, ajalehes Hiiu Leht, Ametlikes Teadaannetes ja

esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes Hiiumaa Teataja.“ Juhime tähelepanu, et PlanS

§ 124 lg-s 6 ja § 142 lg-s 6 nimetatud detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest ja selle

põhjustest teavitatakse ka PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul

selle algatamisest arvates (PlanS §-d 8 ja 81).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Huvitatud asutused Meie: 30.05.2022 nr 8-3/204

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022

otsusega nr 49 algatati Palli küla Palli telkimisala (katastritunnustega 39201:002:0510 ja

20501:001:1396) laiendamise detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused ning jäeti

algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala näol on tegu Palli külas RMK

hallatava maatulundusmaa sihtotstarbega Putkaste metskond 22 väikese osaga ja sihtotstarbeta

katastriüksusega (20501:001:1396).

Planeeringu eesmärk on maaüksusele ehitusõiguse, hoonestusala määramine, muuhulga

lahendatakse planeeringuga liikluskorraldus, haljastuse põhimõtted, parkimine ja juurdepääsuteed.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit

olemasoleva telkimisala laiendamiseks planeeritavate rajatiste ja teenidushoone osas.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Kõrgessaare Osavalla Valitsuses

(Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=234143.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

osavallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Piirinaabrid Meie: 30.05.2022 nr 8-3/204-1

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022

otsusega nr 49 algatati Palli küla Palli telkimisala (katastritunnustega 39201:002:0510 ja

20501:001:1396) laiendamise detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused ning jäeti

algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala näol on tegu Palli külas RMK

hallatava maatulundusmaa sihtotstarbega Putkaste metskond 22 väikese osaga ja sihtotstarbeta

katastriüksusega (20501:001:1396).

Planeeringu eesmärk on maaüksusele ehitusõiguse, hoonestusala määramine, muuhulga

lahendatakse planeeringuga liikluskorraldus, haljastuse põhimõtted, parkimine ja juurdepääsuteed.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit

olemasoleva telkimisala laiendamiseks planeeritavate rajatiste ja teenidushoone osas.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Kõrgessaare Osavalla Valitsuses

(Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=234143.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

osavallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Hiiu Leht • TEISIPÄEV, 31. MAI 2022 Kuulutuste telefon: 463 2199, e-post: [email protected] KUULUTUSED & TEATED 7

Mälestame head naabrit

KAIDO ALANGOT Siiras kaastunne Argole

ja Anule ning kõigile lähedastele.

Tammeveski, Remmel, Klee, Kotkas

Nüüd kaitseingel kokku pani tiivad ja igavikku laskis minna Sul...

AIN-JAAK KIVI 29.08.1944 – 27.05.2022

Mälestavad abikaasa, lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed ja õde perega

Jäi tühjaks koduõu ja kodumaja,

veel kaua heliseb seal mälestuste kaja...

Kallis Raili, südamlik kaastunne

isa kaotuse puhul.

Sinu kammerkoor

Täname südamest kõiki sugulasi ja tuttavaid, kes olid toeks

KALJU MIIKMANI viimsele teekonnale saatmisel.

Erilised tänud headele sõpradele Maarikale ja Sassile, Pühalepa Vanameeste Klubile, Puliste külarahvale, Hellamaa

Perekeskusele ning Morelli Matusebüroole.

Omaksed

Südamlik kaastunne Ehale abikaasa,

Aivarile ja Heitile isa

AIN KIVI surma puhul.

Maimu laste peredega

Meie südamlik kaastunne Viljole ema

ILSE SINISOO kaotuse puhul.

Kärdla KK 1972.a lõpetajad

Südamlik kaastunne Astale kalli

abikaasa kaotuse puhul.

Liilia, Helvi, Ülle ja Aarne

Meie siiras kaastunne Aivar Kivile

isa kaotuse puhul.

Töökaaslased Warren Safety OÜst

Avaldame kaastunnet Raili Kaibaldile

isa surma puhul.

Kolleegid Kärdla Muusikakoolist

Kallid Asta, Jana ja Marko peredega!

Südamlik kaastunne teile raske kaotuse puhul.

Oleme mõtetes teiega.

Kõpu küla rahvas

Siiras kaastunne klassiõde Urvele abikaasa

KALJU ADERI surma puhul.

Kärdla KK 1963.a lend

Tunneme südamest kaasa Railile ja tema perele

kalli isa ja vanaisa

GENNADI SCHULTSI kaotuse puhul.

Käina huvikooli pere

Südamlik kaastunne Ehale kalli

abikaasa kaotuse puhul.

Hellamaa perekeskus ja Pühalepa Lustilised

Südamlik kaastunne Viljole kalli ema

ILSE SINISOO lahkumise puhul.

Kaljo ja Margit

Südamlik kaastunne Railile perega kalli

isa kaotuse puhul.

Ain, Asta, Ervin

Siiras kaastunne Ehale laste peredega

AINI kaotuse puhul.

Toivo ja Valja

Südamlik kaastunne Viljole, Reedale ja

Margitile perega kalli

ILSE SINISOO lahkumise puhul.

Kooli tn 1 korterinaabrid

Südamlik kaastunne Raili Kaibaldile,

kes jättis hüvasti oma

isaga

Kärdla Põhikooli kolleegid

KUULUTUSED

Emmaste Osavalla Valitsuse teated Hiiumaa Vallavalitsuse 18.05.2022 korraldusega nr 289 kehtestat i Prähnu külas asuva Rannaõue kinnistu (17501:002:0059) detailplaneering (Artes Terrae OÜ töö nr 21110DP3). Planeeringualana mõistetakse kogu kinnistut. De- tailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagada kaheks krundiks (olemasolev hoonestatud krunt 0,5 ha ja hoonestatav krunt 1,6 ha), millest hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega. Planeering ei muuda Emmaste valla üldplaneeringut. Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 52 võeti vastu Jausa külas asuva Pärdi, katastritunnusega 17502:001:0227, kinnistu detailplaneering. Planeeringuala hõlmab kogu kinnistut. Detailplaneeringu eesmärkideks on hoonestusala ja ehitus- õiguse määramine ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste, sh avalikule teele juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine: üldplaneeringujärgse ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestus ala ja juurdepääsutee osas. Detailplaneering on koostatud DAGOpen Arhitektuuribüroo OÜ poolt (töö nr 21-27). Planeeringu avalik väljapanek toimub 20.06.–20.07.2022 tööajal Emmaste Osavalla Valitsuses aadressil Hiiu maakond Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja ja Hiiumaa valla veebilehel. Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 51 võeti vastu Jausa külas asuva Luigeranna, katastritunnusega 17502:001:0318, kinnistu detailplaneering. Planeeringuala suurus on ca 3,2 ha, hõlmates juurdepääsutee osas ka Nigula, katastritunnusega 17502:001:0359, kinnistut. Detailplaneeringu eesmärkideks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste, sh avalikule teele juurdepääsutee võimaliku asukoha määrami- ne, üldplaneeringu muutmine: üldplaneeringujärgse ehituskee- luvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsu tee osas. Detailplaneering on koostatud DAGOpen Arhitektuuribüroo OÜ poolt detsembris 2021 (töö nr DP 20-16). Planeeringu avalik väl- japanek toimub 20.06.–20.07.2022 tööajal Emmaste Osavalla Valitsuses aadressil Hiiu maakond Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja ja Hiiumaa valla veebilehel. Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53 “Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” algatati Hindu külas asuval Raima, katastritunnusega 17501:003:0690, kinnistul detailplaneering. Planeeringuala hõlmab tervet kinnistut. De- tailplaneeringu algatamise eesmärkideks on kinnistu jagamine kaheksaks (8) krundiks, millest seitsmele (7) määratakse hoo- nestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, kruntidele juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine, hoonestatavate kruntide sihtotstarbe muutmine 100% elamumaaks, üldplanee- ringu muutmine: üldplaneeringujärgse sihtotstarbe (kaitsehal- jastuse ning puhke- ja virgestusmaa) muutmine elamumaaks. Otsusega ei algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada.

TEATED

Kärdla riigiteel algasid teetööd AS Tariston annab teada, et alustas 30. mail Kärdla linnas Helter- maa-Kärdla-Luidja maanteel teekatte taastusremondi töödega. Taastusremondi hulka kuuluvad ka tööd ebatasasuste likvideeri- miseks kergliiklusteel Kärdla linna piirist Malvaste ristmikuni. Kõiki töid teostatakse liiklusreguleerijate abil, tagamaks võima- likult sujuv liiklus. Liiklust takistavate tööde puhul, mis nõuavad ühe liiklussuuna sulgemist, teavitab AS Tariston ette. Bussiliiklus 1. juunist 1. juunist muutuvad suviseks GoBusi kaugliinide sõiduplaanid, mistõttu on tavapäraseid muudatusi ka maakonnaliinides. Alates 1. juunist 2022 lisandub suveks: • liin 6252 Käina-Emmaste-(Tohvri-Nurste-Õngu), mis on käigus E–N, L ja P, sõltumata riigipühast; • liin 6592 (Õngu-Nurste)-Emmaste-Käina väljumisega 7.35 Emmastest, ja ettetellimisel Õngust 7.10, mis on käigus E–L, sõltumata riigipühast. Alates 1. juunist 31. augustini 2022 ei sõida: • liin 6251 Käina-Heltermaa-Käina-Emmaste-(Tohvri-Nurste- Õngu) väljumisega 19.50 Tuuletornist Käinas; • nõudeliin 6261 Õngu-Nurste-(Tohvri)-Emmaste-Valgu väljumi- sega 6.15 laupäeviti. NB! Nõudeliin 6261 on jätkuvalt tellitav pühapäeviti. Maakonnaliinide suvine sõiduplaan hakkab kehtima 11. juunist 2022, mil koolid lõpetavad. Muudatustest teeme kokkuvõtte järgmises lehenumbris ja valla kodulehel. NB! Uudse võimalusena on valla kodulehe transpordi ala- jaotuses võimalus välja trükkida tähtsamate bussipeatuste reisijainfotahvlid – samad, mis on peatustes väljas. Täpsemalt: vald.hiiumaa.ee/valjumisajad 1. juunist on uudiseid ka mandriga ühenduses. Suvel on Haap- salust Rohukülla ja tagasi võimalus saada tasulise nõudeliiniga 1A marsruudil Haapsalu bussijaam – Rohuküla sadam – Haap- salu bussijaam. Bussi tellimus peab olema esitatud telefonil 612 0063 hiljemalt eelmise päeva kella 18ks. Pilet maksab 2 eurot, buss on tellitav kõigile parvlaevadele liikumiseks. Tee- nust korraldab Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus. Paberil maakonna- ja kaugliinide sõiduplaane saab bussi- jaamast, Selveri ja Käina Coopi infoletist. Trükiks sobilikud on valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/bussiliiklus.

Sujuvaid sõite soovides Hiiumaa Vallavalitsus Palli küla Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 49 algatati Palli küla Palli telkimisala (katastritunnustega 39201:002:0510 ja 20501:001:1396) laiendamise detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonna- mõju strateegiline hindamine. Planeeringuala näol on tegu Palli külas RMK hallatava maatulundusmaa sihtotstarbega Putkaste metskond 22 väikese osaga ja sihtotstarbeta katastriüksusega (20501:001:1396). Planeeringu eesmärk on maaüksusele ehitusõiguse, hoonestus- ala määramine, muuhulgas lahendatakse planeeringuga liiklus- korraldus, haljastuse põhimõtted, parkimine ja juurdepääsuteed. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit olemasoleva telkimisala laien- damiseks planeeritavate rajatiste ja teenindushoone osas. Kavandatav tegevus võib eeldatavalt avaldada mõju ranna kaitse- eesmärkidele, seetõttu hinnati keskkonnamõju strateegi- lise hindamise vajalikkust. Keskkonnaamet on oma 20.04.2022 kirjaga nr 6-5/22/5393-2 andnud seisukoha, et planeeritava te- gevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju looduskesk konnale ning seetõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris.

TEATED

SÕIDUKID

• Ostan LUAZ-i. Tel 5397 7655 • Ostan traktori T 25 või T 40. tel 5626 4701 KINNISVARA

• Head hiidlased, otsime elamu- maad Kärdlas või lennujaama ümbruses. Eelarve kuni 20 000 eurot. Tel 5365 6505, [email protected] • HIIU METSAHOOLDUS OÜ ostab metsakinnistuid ja raie- õigust. Teeme Teile alati parima pakkumise! Tel 5615 6770, 508 4116, hiiumetsahooldus@ gmail.com • OÜ ESTEST PR ostab met- sa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215 MÜÜA

• Müüa mullafrees Hecht 750, hind 350 eurot. Tel 5397 7655 • Müüa fassaadisoojustus- paneelid ca 100 m², sobib ka vundamendi soojustamiseks.

Tel 504 5412 • Suvelillede ja amplite müük reedel, 3. juunil kl 11.30–15 Kärdla turul, kl 16 Kõrgessaare A ja O juures. Laupäeval, 4. juunil kl 8–14 Kärdla turul, kl 15 Emmaste A ja O juures. Tel 5698 2595 Jaan TÖÖ

• 30a töökogemusega pea- raamatupidaja, äsja Tallinnast Kärdlasse kolinud, otsib tööd pearaamatupidajana, võib ka osutada teenust läbi oma fi rma. Tel 510 4387 TEENUS

• Muruniitmine ja trimmer- damine. Tel 5590 9807 FIRMAKUULUTUS

• ELAME OÜ teostab kuulde- aparaatide hooldust Käinas Hiiu mnt 1d laupäeviti kl 10–15. Tel 5554 0899 • KAARDID ENNUSTAVAD tel 900 1727, 24/7, ennustus.ee

Salvkaevude puhastamine ja remont. Käsipumpade remont. Tel 5840 0240

Tule Kärdla kooli tööle! Hiiumaa suurim põhikool ootab oma kollektiivi:

- klassiõpetajat - eesti keele ja kirjanduse õpetajat - vene keele õpetajat - matemaatikaõpetajat - tehnoloogiaõpetajat - valikainete õpetajaid (rütmika, ettevõtlusõpetus, karjääriõpetus) - HEV õpilaste õpetajat (muusika) - logopeedi - õppealajuhatajat - IT spetsialisti - haldustöötajat Avaldus, CV ja haridusttõendavad dokumendid palume saata hiljemalt 7. juuniks 2022 aadressile [email protected]. Lisainfo 534 74 137 (direktor).

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Huvitatud isikud, ametid

ja asutused Meie: 23.10.2023 nr 8-3/396

Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu

eskiisi avalikustamine

Kõrgessaare Osavalla Valitsus korraldab Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu (katast-

ritunnused 39201:002:0510 ja 39201:002:0510) eskiisi avaliku väljapaneku 8. november– 7. det-

sember 2023 tööajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (aadress Kõpu tee 8, Kõrgessaare alevik)

ja aadressil https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=288023

Detailplaneeringu eesmärk on Palli telkimisala laiendamise tarbeks rajatiste ja hoonete ehitusõi-

guse määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 20. detsember 2023 kl 15.00 Kõrgessaare Osa-

valla Valitsuses. Täiendav info Maiken Lukas, 51917709, [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

Osavalla vanem

Maiken Lukas

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 21.11.2023

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 20.11.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare Osavald

[email protected]

Teie 23.10.2023 nr 8-3/396

Meie 21.11.2023 nr 6-2/23/21463-2

Arvamus Palli telkimisala laiendamise

detailplaneeringu eskiislahenduse kohta

Teavitasite Keskkonnaametit1 Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu avaliku

väljapaneku materjalidega tutvuda ja arvamusi esitada ajavahemikul 08.11.2023-07.12.2023. Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 20.12.2023 kell 15.00 Kõrgessaare Osavalla

Valitsuses. Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 aasta otsusega nr 49 „Palli telkimisala laiendamise

detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ algatatud detailplaneeringu eesmärkideks on Palli telkimisala laiendamise

tarbeks rajatiste ja hoonete ehitusõiguse määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele ning ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine. Otsusega ei algatatud keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Palli külas asuvaid kinnistuid2 ning nendel kinnistutel asub olemasolev Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav Palli telkimisala. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal,

püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. EELIS-e andmetel on alal tõenäosus kolme III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip, aas-

karukell ja roomav öövilge) esinemiseks. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud III

kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas.

Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st neid liike võib leiduda selles

piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Arvestades, et telkimisala laiendamine aitab tõenäoliselt leevendada külastuskoormust kaitsealadel, on sellest tulenev kasu suurem kui võimalik kahju üksikutele III kaitsekategooria liikide isenditele, kes võivad

planeeringualal kasvada.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.10.2023 nr 6-2/23/21463 all 2 Putkaste metskond 22 kinnistu (katastritunnus 39201:002:0510) ja lähiaadressita kinnistu (katastritunnus

20501:001:1396)

2 (4)

EELIS-e andmetel piirneb planeeringuala ida poolt II kaitsekategooria liikide ...................... ............................................................................................. elupaigaga. ..................................... .............................................................................................., mistõttu on võimalik mõju neile

liikidele teeradade ääres. Planeeringuga ei peaks kavandama teid või radu, mis suunavad inimesi kaitsealuste liikide elupaika, kuigi üldjuhul liikide lausalist tallamist radadega ei kaasne.

Planeeringuala jääb kogu ulatuses looduskaitseseadusega määratud ranna

ehituskeeluvööndisse. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud3. Algatatava detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, et rajada telkimisalale täiendavaid ehitisi. Ehituskeeluvööndit

on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede-

ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest4. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse

eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama

Keskkonnaametile taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu5.

Keskkonnaamet on avalikustatud eskiislahendusega tutvunud ning esitab ettepanekud, millega palub arvestada:

1. Palli telkimisala laienduse detailplaneering kattub osaliselt alaga, kus kehtib Pallinina

lautrikoha detailplaneering6. Pallinina lautrikoha detailplaneeringuga on alal osaliselt ranna ehituskeeluvööndit vähendatud ning selle detailplaneeringu alusel on rajatud Palli telkimisala.

Märgime, et Pallinina lautrikoha detailplaneeringule antud nõusolek ehituskeeluvööndi

vähendamiseks kehtib ainult konkreetsele planeeringulahendusele ning selle muutmisel (uue detailplaneeringu koostamisel) tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist kogu koostatava planeeringu alal uuesti, sest uue planeeringu koostamisel muutub kehtiv

detailplaneering kehtetuks ja koos sellega ka nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Käesolevas detailplaneeringus on ehituskeeluvööndi vähenduse taotlemisel lähtutud varasemast vähendusest, st ala merepoolse piiri määramisel on aluseks võetud Pallinina lautrikoha detailplaneeringule antud nõusolek ja selles määratud ehituskeeluvööndi kaugus

veepiirist. Palume planeeringu menetluse käigus kaaluda vajadust ehituskeeluvööndi sellises ulatuses vähendamiseks ja selle vajadust põhjendada.

2. Detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja (edaspidi seletuskiri) lk 8 on kirjas, et

ehitiste, juurdepääsuteede ja jalgteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune

rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Palume täpsustada, mida peetakse silmas endisel kujul

haljastamise näol. Juhime tähelepanu, et lubatud ei ole muru külvamine. Piirduda tuleb

3 LKS § 38 lg 3 4 LKS § 40 5 LKS § 40 lg 4 6 Kehtestatud Kõrgessaare Valla 13.07.2006 korraldusega nr 214

3 (4)

varem eemaldatud mullakamara tagasi panemisega ja maapinna silumisega ning

looduslikule taastumisele jätmisega.

3. Nii seletuskirjas kui joonistel on kirjeldatud jalgradade rajamine, sh jalgradade rajamine ranna ehituskeeluvööndisse. Samuti on joonisel näidatud uus juurdepääsutee lautrikohani, mis jääb ranna ehituskeeluvööndisse.

Juhime tähelepanu, et ehituskeeluvööndis on keelatud uute ehitiste rajamine, välja arvatud

LKS § 38 lg 4 ja 5 toodud erandid. Muuhulgas ei laiene ehituskeeld planeeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 p 10). Palume planeeringus selgelt välja tuua, kas kavandatava tee ja jalgradade puhul on tegemist avalikult kasutatavate

teedega ning kas jalgradade puhul on tegemist ehitistega või inimeste liikumise (konkreetsele alale suunamise) tulemusel kujunevate radadega, mis ei ole käsitletavad

ehitistena. 4. Veel on seletuskirja lk 8 analüüsitud kavandatava tegevuse mõju kaitsealustele

taimeliikidele ning puude säilimisele. Kokkuvõtlikult on leitud, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Märgime, et randade

ja kallaste kasutamise piirangud ei ole kehtestatud üksnes kaitsealuste alade ja liikide kaitseks. Ranna- ja kaldaalad on ökoloogilises mõttes ökotonid – piirialad, kus kohtuvad erinevad keskkonnad. Sellised alad on eriti olulised bioloogilise mitmekesisuse

seisukohast, kuna lühikesel ruumigradiendil märkimisväärselt muutuvad keskkonnatingimused loovad sobiva elupaiga väga erinevatele liikidele. Ranna- ja

kaldaalade eripärane keskkond on koduks paljudele spetsiifilistele liikidele, mida muudes elupaigatüüpides ei pruugi leiduda. Sellest tuleneb ka vajadus randu ja kaldaid kaitsta. Lisaks rannale ja kaldale spetsiifilistele kooslustele, laienevad LKS-is seatud ranna ja kalda

kaitse kitsendused ka muudele rannal esinevatele ja seeläbi rannale iseloomulikele looduslikele kooslustele. Ranna- ja kaldakaitsevööndid on kehtestatud mitte ainult

kaitsealuste, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks. Sellest tulenevalt rakendatakse LKS-is sätestatud ranna ja kalda kaitse kitsendusi mitte pelgalt kaitstavatel aladel (st kaitsealal, hoiuala, püsielupaigas), vaid ka muudel randadel ja

kallastel. Samuti märgime, et lisaks puude ja põõsaste raiele mõjutab rannal asuvate looduskoosluste säilimist ka muu ehitamisega kaasnev tegevus. Lisaks konkreetsele

ehitustegevusele, mis otseselt hävitab osa looduslikust ökosüsteemist, ohustab rannaalade kooslusi ja liike ka konkreetsete ehitusalade ümbruses toimuv maakasutuse muutus. Ehitiste rajamisega ehituskeeluvööndisse tõuseb rannikul muuhulgas ka tallamiskoormus,

sest inimeste viibimine alal suureneb. Ka detailplaneeringuga kavandatavate tegevustega (telkimisala laiendamisega) kaasneb inimeste täiendav suunamine õrnadele

rannikukooslustele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik vaid väga põhjendatud juhtudel, nt

olemasoleva hoonetekompleksi asemele või juurde lisanduv ehitis; ehitamine hoonestuse ajaloolises asukohas; ehitamine tehislikul pinnasel, kus looduskooslused puuduvad;

avalikes huvides kõikidele vajalik ehitis; ehitis, mis ei saagi mujal olla kui rannal/kaldal (nt ujumiskoha rajatised). Kui planeeritava tegevusega võib kaasneda ühe ranna kaitse eesmärgi (nt looduskoosluste) kahjustamine, siis peab mingi muu planeeringuga kaasnev

eesmärk üle kaaluma tekkiva kahju ning toetama teisi ranna kaitse eesmärke.

5. Joonisele on märgitud üldplaneeringu järgne lauter. LKS § 38 lg 6 kohaselt tohib lautrit ja paadisilda rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Selgitame, et lauter on paatide rannale või kaldale tõmbamise koht, lautris

ei saa silduda. Lauter ei ole ehitis, vaid looduslikult sobiv randumiskoht. Lautri rajamisel on lubatav süvendamisel orgaanilise aine ja mineraalse pinnase eemaldamine,

olemasolevate kivide ümberpaigutamine/nihutamine/kuhjamine valli, paadi veeskamiseks

4 (4)

vajalike palkide või paadiredeli paigaldamine, mõningane tehiskate (et ei lõhuks pinnast)

jm tegevused, et võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist, kuid millega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist. Lautri rajamisel ei ole lubatud rannajoone

muutmine süvendamise käigus, rajatiste ehitamine (materjalide kohale toomisel konkreetse rajatise, nt muul, kai, slipp ehitamine). Lauter ei pea tingimata olema maismaa poolt mootorsõidukiga juurdepääsetav. Palume detailplaneeringus konkreetselt välja tuua,

millised tegevused on kavandatud või lubatud joonisel näidatud lautrialal.

6. Seletuskirja lisas 2 „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Palli külas asuva Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ ei ole sisse viidud Keskkonnaameti 20.04.2022 kirjas nr 6-5/22/5393-2 tehtud

ettepanekut eelhinnangu õigusliku aluse käsitluses viidata „Natura 2000 võrgustiku ala“ asemel kaitstavale loodusobjektile, kuna planeeringu mõjualas ei ole Natura 2000

võrgustiku ala.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse

juhataja keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected]

Rita Miller 5301 1496 (loodushoiutööd) [email protected]

RMK Palli telkimisala detailplaneering.

Oluline Palli küla poolt vaadatuna.

Positiivne.

1. On väga hea ja õige panna kinni vana piirivalve riba mõlemas suunas, et vältida seda ATV-de, mootorrataste ja autode pidevat rallit ja luidetele telkimist. Väheneb ka tuleoht.

2. Hea, et katusealuseid lisandub ja parklasse pääseb kergemini. 3. Õige on ka WC ja prügikogumise toomine paremasse kohta, kus neile on parem

ligipääs.

Küla murekohad detailplaneeringus

1. Vääriselupaigad. Detailplaneeringus ei mainita neid üldse. RMK telkimisalalt lähtev matkarada 1,5km kulgeb vääriselupaigas. Kuivanud ja mahakukkunud puid on palju ja kuna nad ei ole maas, siis nende mädanemine kestab väga kaua. Kui juhtub välgust või muul põhusel tulekahju siis on küla läinud. Kaks õnnelikku mootorsõiduki põlengut on olnud kahel viimasel aastal. (ATV ja ekskavaator). Tuletõrje jõuab kohale 40 minutiga. Kas on hea mõte pidada vääriselupaika kahel pool teed 500 m pikkusel alal küla kõrval? Mida saab teha kui parkimisplatsil süttib mõni auto? Küla inimesed ootavad selgeid lahendusi.

Küla ettepanekud:

- vääriselupaiga staatuse muutmine tavaliseks riigi metsaks ja leida vajadusel vastav ala mujalt.

- kuivad puud, mis ei ole maapinnal, koristatakse ära, või saetakse nii, et nad jäävad maapinnale ja kõdunevad.

- küla ja vääriselupaiga vahele teha 20m metsavaba ala tuleohutuse tôttu

2. Kuus telkimisplatsi, mis on küla suunas planeeritud ja ilma katusealuseta.

See kogemus, mis meil on telkimisala jälgimisest ütleb, et inimesed telgivad esmalt katusealuse kõrvale, sest siis on kõik käe-jala juures. Soovi korral magatakse tihti ka laual, mis on mugav. Ranna pool on rohkem tuult ja vähem putukaid. Metsa servas vaevalt keegi telkida tahab. Ettepanek; parem vähem telkimisplatse aga mugavam ja rahulikum kõigile.

3. Parkimisplatsid. Detailplaneeringust ei ole mainitud autoelamuid, mille arv

külastuskeskustes on kasvanud. On see lubatud? Kuhu tühjendatakse WC-d? Milline on valla seisukoht autoelamute osas? Küsimus Hiiumaa vallale tuleviku osas, millele paluksime vastust.

RMK telkimisasalad.

Idee on ilus , vajalik ja tore. Toimib väga hästi Lapimaal ja on mõeldud jalgsi matkajatele, ratturitele, suusatajatele jne.

Miks peaks RMK (riik) pakkuma Hiiumaa ilusamates kohtades tasuta majutust autodega, matkautodega, mootorratastega matkajatele? Tasuta võiks see olla jalgsi matkajatele, jalgrattaga matkajatele, invaliididele, puuetega inimestele, kalameestele. Hiidlane ei saa tasuta isegi mandrile sõita! Riigil ei ole raha aga samaaegselt me toome autoturistidele tasuta küttepuud kohale ja viime prügi ära. Mõned puhkavad nii nädalate kaupa Hiiumaal. Osadel on juba oma duss (päikesepaneeliga) ja WC-gi kaasas. Matkaautod peale selle.

- RMK võiks anda puhkealad erakätesse mõõduka tasu eest ja sätestada vastavad nõuded ja tingimused selleks.

- Hiiumaa vöiks olla esmaseks katsepaigaks. RMK töötajad ise võiksid sellest teha oma äri ja kaasata kohalikke talumehi vajadusel appi. Võidaksid kõik – riik, ettevõtlus, kohalikud ja kliendid.

- RMK, vald võiksid välja mõelda lahenduse (äpi), et teada, kas parkimisplatsil on ruumi või ei ole. Siis jääks suvel see meeletu edasi-tagasi sõitmine telkimiskoha otsimisel ära.

- Kuskil maailmas ei saa nii hästi tasuta suvel elada ilusates randades nagu Hiiumaal. Ilus ja kurb. Peipsi ääres Kauksis küsiti suvel üksi parkimise eest 3€. Matkaautodele on igal pool tasulised parklad koos vastavate teenustega.

tervitades ja Palli küla nimel Hiiumaa valla mõtteid oodates Humu Jürisson

[email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 30.11.2023

Kehtiv 30.11.2098 Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Humu Jürisson Teie: 28.11.2023 [email protected] Meie: 30.11.2023 nr 8-3/396-2 Seisukoht arvamustele ja ettepanekutele

(Palli telkimisala laiendamise detailplaneering) Austatud Humu Jürisson

Olete esitanud Kõrgessaare Osavalla Valitsusele 28.11.2023 kirjalikult (registreeritud Hiiumaa Valla dokumendiregistris nr 8-3/396-1) arvamused ja ettepanekud Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu eskiislahendusele. Kirjas toote välja koostatava detailplaneeringu positiivsed lahendused, kuid viitate ka puudustele ning võimalikele lahendustele. Oleme Teie küsimuste osas konsulteerinud Riigimetsa Majandamise Keskusega (edaspidi RMK) ning vastame teie küsimustele alljärgnevalt.

Vääriselupaigad Oma kirjas juhite tähelepanu, et detailplaneeringu seletuskirjas ei ole käsitletud planeeringualast ca 1,5 m kaugusel paiknevat vääriselupaika (VEPE01480). Toote välja, et vääriselupaigas on palju kuivanud ning murdunuid puid ning viitate suurele tuleohule. Täiendame detailplaneeringu seletuskirja planeeringuala lähistel oleva vääriselupaiga osas. RMK on nõus sellega, et vääriselupaiga alal ja õpperajal on palju tormimurdu ning on teinud Keskkonnaametile ettepaneku vääriselupaiga piiride muutmiseks. RMK ja Keskkonnaameti spetsialistid on käinud kohapeal olukorda hindamas ning otsuse selles osas saab teha Keskkonnaamet. Telkimisplatsid Oma kirjas teete ettepaneku telkimisplatside vähendamiseks ning pakute nende planeerimist pigem mere poole. RMK sõnul, RMK Külastajauuringu andmetel, peetakse Palli telkimiskohta oluliseks looduse vaatlemise ning rannapuhkuse alaks. RMK aastatel 2014, 2015, 2017 läbiviidud külastusmahu seire andmetel on Palli telkimisala keskmine külastuskoormus 4890 külastust aastas. Koostatava detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva telkimisala laiendamine. Ala külastatavus suureneb ning vähestest lõkke- ja telkimiskohtadest tingitult telgitakse ja tehakse tuled selleks ettevalmistamata kohtades, millest tulenevalt rüüstatakse metsaalust ning suureneb tulekahjude

risk. Palli telkimisala on oluline objekt Hiiumaa puhkealade külastuskoormuse hajutamiseks, laiemal rannal omavoliliste lõkkeasemete ärahoidmiseks ning kaitsealadel paiknevate telkimisalade külastuskoormuse hajutamiseks. Detailplaneeringuga on kavandatud uued lõkkekohad olemasolevate lõkkekohtade lähistele pigem mere poole, kus on hõredam kõrghaljastus ning mis on eelnevalt tihedamalt kasutatud olnud ettevalmistamata kohad. Telkimiseks mõeldud platsid on taotluslikult planeeritud lõkkekohtadest eemale metsa alla, kuhu on ka parklast mugav liikuda. Ettevalmistatud telkimisplatside planeerimine ja rajamine vähendab omaalgatuslikku telkimist ning metsa- ja rannaala rüüstamist, mida antud detailplaneeringu koostamisega taotletakse. Matkaautod Oma kirjas juhite tähelepanu, et detailplaneeringu eskiislahenduses ei ole käsitletud matkaautode parkimiskohti ja purgimise võimalust. RMK ei kavanda oma puhkekohtadesse eraldi parkimisalasid matkaautodele ning samuti ei pakuta purgimise ega elektriga varustamise teenust. Samas, ei saa keelata matkaautoga parkimist puhkeala parklas. Matkaautodele mõeldud kohad koos teenustega on tagatud mitmes Hiiumaa sadamas ning teenust pakuvad ka eraettevõtted. RMK telkimisalade maksustamine Oma kirjas palute omavalitsuse seisukohta, miks pakub RMK Hiiumaa ilusamates kohtades tasuta puhkamise võimalust. Teete ettepaneku, et RMK võiks anda puhkealad erakätesse. RMK puhekohad paiknevad Eesti Vabariigile kuuluvatel maaüksustel ning tasuta puhkemajanduse pakkumine Eesti elanikele on riigi tellimus RMK-le. Samuti toetab seda äsja vastu võetud RMK uus arengukava. RMK külastusuuringud näitavad, et Hiiumaa puhkealade külastajad tarbivad kohalikke teenuseid, mis omakorda elavdab Hiiumaa majandust ning nii puhkajad, kui ka kohalikud elanikud on väga rahul RMK pakutavate puhkamis- ja liikumisvõimalustega. Suurem osa Hiiumaa puhkamiskohti on välja arendatud sellel eesmärgil, et koordineerida metsikut telkimist ja kaitsealadel liikumist ning seeläbi hoida loodus- ja elukeskkonda. Kohalik omavalitsus on seisukohal, et RMK majandab ja arendab edukalt olemasolevaid puhkekohti ning panustab Hiiumaa arengusse. Kohalik omavalitsus hindab senist positiivset koostööd RMK-ga. Samas oleme seisukohal, et Teie ettepanekud ja mõtted RMK puhkealade senise toimimismudeli muutmise osas on konstruktiivsed ja asjakohased. Kohalik omavalitsus ei saa paraku RMK-le selles osas ettekirjutusi teha ning soovitame Teil oma ettepanekud suunata RMK juhtkonna või Kliimaministeeriumi poole.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Niels-Peter Rattiste Osavalla vanem Maiken Lukas [email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 23 - 27

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn 92413 Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiu maakond 19. mai 2022. a. nr. 49

Huvitatud isik: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Registrikood: 70004459 ......................................... 2024. a. nr. ......... Mõisa/3, Sagadi küla 45403 Detailplaneeringu kehtestamise otsus: Haljala vald, Lääne-Viru maakond ......................................... 2024. a. nr. ......... Kontaktisik: Aili Küttim e-post: [email protected] telefon: +372 5158921

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Palli telkimisala ehitistele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, detsember 2023. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 5 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 7 1.5 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 9 1.6 Planeeringu järgse krundi tabel ........................................................................................................................ 10 1.7 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10 1.8 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 11 1.9 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 11 1.10 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11 1.11 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 12 1.12 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12 1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 14 1.14 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 14 1.15 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 14

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 17 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 18 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 19 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 10 000 ......................................................... 20

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 22 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 24 3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 19. mai 2022. a. nr. 49 „Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu

koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .......................... 25 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. .................................. 27 Lisa 1 „Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu lähteseisukohad.“ .................................................... 30 Lisa 2 „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Palli külas asuva Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ............................................................... 34 3.4 Keskkonnaameti kiri 20. aprill 2022. a. nr. 6-5/22/5393-2 „Seisukoht Palli telkimisala laiendamise

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“ ............................ 40 3.5 Hiiumaa Vallavalitsuse 28. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Palli küla Palli telkimisala laiendamise

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................... 43 3.6 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 30. mai 2022. a. nr. 8-3/204 „Detailplaneeringu

algatamisest teavitamine.“ ............................................................................................................................... 44 3.7 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 30. mai 2022. a. nr. 8-3/204-1 „Detailplaneeringu

algatamisest teavitamine.“ ............................................................................................................................... 45 3.8 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused & Teated väljavõte 31. mai 2022. a. ............................................................... 46 3.9 Hiiumaa Vallavalitsuse 20. oktoober 2023. a. kodulehe väljavõte „Palli telkimisala laiendamise

detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek.“ .................................................................................................... 47 3.10 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 23. oktoober 2023. a. nr. 8-3/396 „Palli telkimisala

laiendamise detailplaneeringu eskiisi avalikustamine.“ ................................................................................... 48

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

3.11 Keskkonnaameti kiri 21. november 2023. a. nr. 6-2/23/21463-2 „Arvamus Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu eskiislahenduse kohta.“ ....................................................................................................... 49

3.12 H. Jürisson kiri 28. november 2023. a. „RMK Palli telkimisala detailplaneering.“ ............................................ 53 3.13 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 30. november 2023. a. nr. 8-3/396-2 „Seisukoht

arvamustele ja ettepanekutele (Palli telkimisala laiendamise detailplaneering).“ ........................................... 55 3.14 „Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll“ 20. detsember 2023. a. .... 57 3.15 „Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate registreerimisleht“

20. detsember 2023. a. ..................................................................................................................................... 58 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 59 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 59

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 61 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 62

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palli külas asuvat Putkaste metskond 22 maaüksust, katastritunnusega 39201:002:0510, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 26.52 ha ja registriosa nr. 14840650 ning lähiaadressita maaüksust, katastritunnusega 39201:002:0510, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%, pindala 4445 m². Nende maaüksuste alale on moodustatud Palli telkimisala krunt, millest eraldi katastriüksust ei moodustata.

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid

Detailplaneeringu eesmärk on Palli telkimisala laiendamise tarbeks ehitiste ehitusõiguse määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine ehitistele ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a.

ja 01. august 2017. a.). 4. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 5. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 6. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 7. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 8. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 9. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 10. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 19. mai 2022. a. nr. 49 „Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu koostamise

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Palli külas asuva Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 11. Keskkonnaameti kiri 20. aprill 2022. a. nr. 6-5/22/5393-2 „Seisukoht Palli telkimisala laiendamise

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“ 12. Hadwest OÜ poolt 17. november 2022. a. koostatud " Palli puhkeala topo-geodeetiline uuring" asendiplaan M 1 :

500, töö nr. T-22-572. 13. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Palli telkimisala detailplaneeringu krunt asub Palli külas avalikku kasutusse määratud Poama-Palli tee 3920038 kohaliku maantee lõpus, Läänemerega vahelisel Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallataval maa-alal. Olemasoleval telkimisalal on infotahvel, 4 lõkkekohta koos laud-pinkidega, kahekohaline kuivkäimla, prügiaedik, küttepuude varjualune, varikatusega betoonalusel puhkekoht ja amortiseerunud vana piirivalve vaatlustorn. Maa-ameti andmetel on planeeringuala kõlvikuline koosseis valdavalt metsamaa ja muu maa. Lähimad maaüksused asuvad planeeringualast lõuna suunal Palli puhkebaas maaüksus (tunnus 39201:002:1750, sihtotstarbed maatulundusmaa 85% ja ärimaa 15%, pindala 19425 m²) ja Maria maaüksus (tunnus 39201:002:0308, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2675 m²). Palli puhkebaas maaüksus ja Maria maaüksus on hoonestatud. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad planeeringualal kitsendusi: veekogu kallasrada, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: roomav öövilge (Goodyera repens), aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) ning Poama-Palli tee 3920038. Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala rohelise võrgustiku tugialal, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega. Planeeringuala asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva ehitistega krundi ehitusõigust.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, oktoober 2023) 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala; - Ranna piiranguvöönd (laius Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist); - Ranna ehituskeeluvöönd (laius Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist 200 m); - Ranna veekaitsevöönd (ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist Läänemerel 20 m); - Kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m); - III kategooria kaitsealused liigid: roomav öövilge (Goodyera repens) (tunnus KLO9304699); - III kategooria kaitsealused liigid: aas-karukell (Pulsatilla pratensis) (tunnus KLO9304758); - III kategooria kaitsealused liigid: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) (tunnus KLO9309833); - Kohaliku maantee Poama-Palli tee 3920038 kaitsevöönd (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m).

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja maaüksuste sihtotstarvetest.

2. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS Palli telkimisala krunt asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub nimetatud maaüksus

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

detailplaneeringu kohustusega maastikul, üldplaneeringu järgse juhtotstarbeta maal. Maaüksus asub hajusalt asustatud piirkonnas, kompaktselt asustatud piirkonna lähedal. Telkimisala on kujunenud nõutud suvitus piirkonna tõttu, mis tingib planeeringualal uute ehitiste rajamise vajaduse. Planeeringualal kultuuripärandit ei esine ning intensiivset maakasutust ei toimu. Hiiumaa vallas on täiendav asustuse suunamine ja maakasutus- ning ehitusreeglite täpsustamine läbi teemaplaneeringu vajalik, et säiliksid toimivad rohekoridorid, väärtuslik loodus- ja kultuurimälestised. Muutunud oludega arvestamine tagab väärusliku elukeskkonna ja vallasiseste puhkamisvõimaluste säilimise arvestades nii seniste ja uute elanike kui ka Hiiumaa külastajate vajadusi. Uute üldkasutatavate hoonete ja rajatiste (sh tornide, mastide) püstitamiseks tuleb detailplaneering koostada üldplaneeringu koondkaardil määratud detailplaneeringu kohustusega alal. Muudel juhtudel võib vallavalitsus üldkasutatava hoone rajamiseks nõuda detailplaneeringu algatamist. Puhkehoonete rajamisel rakendatakse edaspidi Kõrgessaare valla üldplaneeringu ptk 3.9.1 toodud nõudeid ärihoonele. Üldkasutatavate, puhke- ja ärihoonete ehitamiseks detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik väljapool riikliku kaitse all olevaid maa-alasid (sh üldplaneeringu koondkaardil näidatud detailplaneeringu kohustusega alal), kui:

- soovitakse ehitada kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehoonet olemasolevale ärimaale; - mitme hoonega hoonestatud krunt jagatakse nende hoonete omanike vahel; - olemasoleva kinnistu jagamise sooviga ei kaasne hoonete ehitamise soovi; - olemasoleva krundi või -kinnistu jagamise tulemusena tekib transpordimaa või üldmaa; - rajatakse vabas õhus paiknevaid spordi või puhkerajatisi, mille juurde ei pea kuuluma hooned (mängu- või

spordiväljakud, -platsid, lõkke- ja piknikukohad, pargid jms). Puhke- ja ärimaade planeerimisel tuleb järgida lisaks Kõrgessaare valla üldplaneeringu ptk 3.9.1 toodule ka järgmisi põhimõtteid:

- detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus;

- enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise võimalus; - avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise ärihoonete kavandamisel alla 2,0 m

absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 2,5 m absoluutkõrgusega. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 2,5 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena;

- kõigi uute ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt; - ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada korteriomandit, kui detailplaneering seda ette ei näe. Samuti ei ole

ärimaale lubatud rajada iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast majutusteenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe.

Hiiumaa Valla Kõrgessaare osavallas on kompaktse hoonestusega alad piirkonnad, kus lähestikku on vähemalt 10 põhihoonet (elamut ja nende juurde kuuluvat üle 60 m² abihoonet, tootmishoonet, ärihoonet jms), kruntidega, mille suurus on alla 2 ha. Taolisi uusi kompaktse hoonestusega alasid ja ka uusi tiheasustusalasid ei lubata rajada ranna aladele. Nõuded hoonete välimusele ja ehitusõiguse täpsele ulatusele tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määrata detailplaneeringus, arvestades nii Kõrgessaare valla üldplaneeringus kui ka siinses teemaplaneeringus toodud reegleid. Detailplaneeringus tuleb määrata nii lubatav maa-pealsete, kui ka maa-aluste korruste arv. Kui seda ei ole määratud ei ole maa-aluste korruste rajamine lubatud. Kõigi Hiiumaa Valla Kõrgessaare osavalda ehitatavate hoonete ja rajatiste jms puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast. Selle tagamiseks tuleb: • detailplaneeringu algatamise taotlemisel Hiiumaa Vallavalitsusele esitada planeerida soovitava ala hoonestust,

maakasutust, teid jms kajastav põhimõtteline eeleskiis; • projekti koosseisus hoonestatud alal anda kõigi naaberhoonete tänava fassaadide fotod ja projekteeritava hoone poolse

külje vaated või fotod ja hoonestamata alal vaated loodusele projekteeritava hoone asukohast iga põhiilmakaare suunas. Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse üldplaneeringuga planeeritud krundi hoonestusala ja määratakse ehitusõigus ehitiste rajamiseks ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nimetatud tingimustega on arvestatud

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse üldplaneeringus toodud põhimõtteid. 1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud: Planeeringualal „Pallinina lautrikoha detailplaneering“ (kehtestatud Kõrgessare Vallavalitsuse 13. juuli 2006. a. korraldus nr. 214). Detailplaneeringu eesmärk oli lautri ala määramine, lautrirajatiste paigutamine rannale ja olemasolevale hoonestusele uue sihtotstarbe määramine. Lautri ümbruses on planeeringuga näidatud uued telkimiskohad, puhkerajatised, ja lõkkeplatsid. Detailplaneeringuga tehti ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kõrgessaare valla üldplaneeringust (ENTEC AS töö nr. 306) ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringust „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (AS Pöyry Entec töö nr. 859/08), kus planeeringuala maa-alale juhtfunktsiooni ei ole määratud. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse maa-ala sihtotstarve 90% ühiskondlike ehitiste maaks ja 10% üldkasutatav maaks. Planeeringuala jääb terves osas ranna piirangu ja ehituskeeluvööndisse. Nii ranna ehituskeeluvööndi kui ranna piiranguvööndi laius on Läänemere rannal 200 meetrit põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Olemasoleva Palli telkimisala laiendamiseks planeeritavate ehitiste (teenindushoonete ja rajatiste) hoonestusala jääb kogu ulatuses ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringu üheks ülesandeks on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, mis tähendab Kõrgessaare valla üldplaneeeingu põhilahenduse muutmise ettepaneku tegemist. Palli telkimisala asub Kõpu poolsaare põhjapoolsel küljel, Läänemere rannal, Palli säärel. Piirkond on valdavalt metsaga kaetud. Palli telkimisala on oluline objekt Hiiumaa puhkeala külastuskoormuse hajutamiseks, laiemal rannal omavoliliste lõkkeasemete ärahoidmiseks ning kaitsealadel paiknevate telkimisalade külastuskoormuse hajutamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri planeeritud krundil vastavalt põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Palli telkimisala laiendamiseks planeeritavate ehitiste (teenindushooonete ja rajatiste) rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist, lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Looduskaitseseadusega määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuseks piirkonnas on Looduskaitseseaduse § 38 lõige 1 punkt 1 kohane 200 m laiune vöönd. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ on korduva üleujutusala piiri määratud ning selleks on põhikaardile kantud veekogu piir. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav maa-ala suurus on Palli telkimisala krundil 14306 m² ning ehituskeeluvööndisse jääva hoonestusala suurus on 13216 m². Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Palli telkimisala laiendamise tarbeks rajatiste ja hoonete ehitusõiguse määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Planeeritud hoonestusala ja juurdepääsuteed jäävad ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: • Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere

vahele jääb ca 30 m kuni 70 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist. • Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.

Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduseüksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Keskkonnaregistri andmetel on planeeringu alal tõenäosus kolme III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip, aas karukell ja roomav öövilge) esinemiseks. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. Samuti ei ole vaja ehituskeeluvööndis täiendavalt puid maha võtta, kuna hoonestusala ehitised kavandatakse ja rajatakse olemasolevate puude vahelisele alale.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (ehitiste ja võimalike tehnovõrkude ehitamine jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub varasemalt rajatud ehitistega maa-alal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised kaardid kaardirakenduse „Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast ida poole. Ajalooline hoonestus jääb ca 20 - 140 m kaugusele mere rannast.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.

Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Planeeringuala on valdavalt kaetud metsamaaga. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks planeeritava hoonestusala juures ei ole vajalik üksikute puude ja kadastiku või võsa raie, kuna hoonestusalal kavandatakse ja rajatakse ehitised olemasolevate puude vahelisele ja rohumaaga kaetud alale. Ehitiste asukohad on välja valitud paikvaatlusel saadud sisendile: see tähendab, et planeeritud lõkke- ja telkimiskohad on kavandatud kohta, kus on juba inimtekkelised lõkkekohad. Samuti on juurdepääsud ja parkimikohad planeeritud varem väljakujunenud lagedale alale. Olemasolevad ja planeeritud avaliku kasutusega jalgteed on samuti kavandatud olemasolevate puude vahelisele varasemalt sisse tallatud alale, kus puude raie ei ole vajalik. Ehitiste, juurdepääsuteede ja jalgteed aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Piirduma peab varem eemaldatud mullakamara tagasi panemisega ja maapinna silumisega ning looduslikule taastumisele jätmisega. Muru külvamine ei ole lubatud. Keskkonnaregistri andmetel on planeeringualal tõenäosus kolme III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip, aas karukell ja roomav öövilge esinemiseks. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. Arvestades, et telkimisala laiendamine aitab tõenäoliselt leevendada külastuskoormust kaitsealadel, on sellest tulenev kasu suurem kui võimalik kahju üksikutele III kaitsekategooria liikide isenditele, kes võivad planeeringualal kasvada. Planeeringu ja hilisema ehitusprojekti koostamise käigus on võimalik kontrollida kaitsealuste liikide esinemist kavandatavate telkimis ja lõkkeplatside asukohtades ning vajadusel teha asukohtade korrektuur. Planeeringuala piirneb ida poolt II kaitsekategooria liikide elupaigaga. Planeeringuga ei ole uusi jalgteid kaitsealuste liikide elupaika, kuigi liikide lausalist tallamist olemasolevate jalgteedega tõenäoliselt ei kaasne. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 0,4 m - 2,9 m, planeeritud hoonestusalal 2,2 m - 2,9 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas. Planeeritud krundi hoonestusala paigutamisel on arvestatud maapinna reljeefiga, mis jääb maaüksuse kõrgemasse ossa.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritav hoonestusala on mere pinnast oluliselt kõrgemal, võimaldades tavapäraselt kasutada rannaäärset maa-ala. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeringualal on kõlvikutest määratud metsamaa ja muu maa kõlvikud. Hoonestusala on planeeritud nii metsamaa kui muu maa kõlvikule. Ehitiste püstitamise järgselt tekib juurde õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas - väheneb maaüksusel metsamaa pind. Hoonestusala pindala ranna ehituskeeluvööndis on ca 13216 m². Kuna maaüksuse pindala, millel planeeringuala paikneb on 26.52 ha, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav hoonestusala asub avalikku kasutusse määratud Poama-Palli tee 3920038 kohaliku maantee ääres ning krundil asuvad olemasolevad juurdepääsuteed ja parkimisalad, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides. Krundil olemasolevad tehnovõrgud puuduvad. Kui tulevikus peaks vajadus elektri- ja sidevõrguga liitumiseks tekkima, siis rajatakse nende maakaabelliinide trassid olemasoleva tee kõrvale. Teede ja platside rekonstrueerimine (ning nende äärde võimalike maakaabelliinide trasside rajamine) ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud. Piirkond on hajusalt asustatud, lähipiirkonnas asuvad pigem hooajalises kasutuses olevad üksikelamud ja suvemajad. Suur osa Palli ja Poama küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-1938“ andmetele tuginedes Palli telkimisala krundist ca 560 m ida pool, Ranna maaüksusel (tunnus 39201:002:0370, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9.77 ha). Ranna maaüksuse hoonestuse vare jääb merest ca 130 m kaugusele. Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Palli telkimisala krundil ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhijoonisele, kus planeeritud hoonestusala kaugus Läänemere rannajoonest on loode suunal 70 m ja kirde suunal 30 m. Planeeritud hoonestusala jääb lähemale mere rannale, kui piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned. Kuna Palli telkimisalale ei planeerita erakasutusse üksikelamute ja abihooneid, vaid avalikku kasutusse määratud puhkekoha ehitisi, siis ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.5 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Käesoleva detailplaneeringuga määratakse Palli telkimisala planeeringuala avaliku kasutusega maa-alaks. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Ehitiste projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Ehitise välisviimistluseks on eelistatud puit (palk ja värvitud laud), kivi, krohv ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud ehitiste kompleks: 1 katusealune, 1 vaatlustorn ja 9 varikatust koos grillimise- ja telkimiskohaga, 2 puukuur- käimlat ja 1 prügimaja, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 400 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhijoonisele. Planeeritud ehitiste maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 5,0 m ja vaatlustorni maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 13,0 m. Lisaks on planeeritud värav, piirded, jalgteed, parklad ja eraldi telkimiskohad. Vana piirivalve vaatlustorn on amortiseerunud ja see on ette nähtud likvideerida. Planeeringulahendus säilitab võimaluse kaasaegsetele nõuetele vastava vaatlustorni rajamiseks. Kõik teed ja telkimisala rajatised on planeeringualal avaliku kasutuse otstarbega. Planeeringuala krunti võib piirata piirkonda sobiva aiaga või piire elementidega. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Planeeringualal tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevad üksikud puud hoonestusala sees ja ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

Krundile rajatakse prügikonteineritele eraldi prügimaja, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Planeeringust huvitatud isikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Planeeringuala lautrikoht asub lähiaadressita maaüksusel. Lauter on paatide rannale või kaldale tõmbamise koht, lautris ei saa silduda. Lauter ei ole ehitis, vaid looduslikult sobiv randumiskoht. Lautrikoha renoveerimisel või rajamisel on lubatav süvendamisel orgaanilise aine ja mineraalse pinnase eemaldamine, olemasolevate kivide ümberpaigutamine/nihutamine/kuhjamine valli, paadi veeskamiseks vajalike palkide või paadiredeli paigaldamine, mõningane tehiskate (et ei lõhuks pinnast) jm tegevused, et võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist, kuid millega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist. Lautrikoha renoveerimisel või rajamisel ei ole lubatud rannajoone muutmine süvendamise käigus, rajatiste ehitamine (materjalide kohale toomisel konkreetse rajatise, nt. muul, kai, slipp ehitamine). Lautrikohale sõiduautoga juurdepääs on tagatud piki olemasolevat juurdepääsuteed kuni liivaluiteni. Juurdepääsutee on ranna poolt osaliselt liiva alla mattunud. Lautrikohal on lubatud paatide veeskamine ning paadikärude hoidmine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek lautrikoha riigiomandisse (RMK-le) jätmiseks, kuna see on üks osa terviklikust Palli telkimisalast. Samuti tehakse ettepanek lähiaadressita maaüksuse liitmine Putkaste metskond 22 maaüksusega. 1.6 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi Pindala

ha Planeeritav detailplaneeringu

sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Palli telkimisala 2,68 Sadama maa, LS 10% Turismi-, matka- ja väljasõidukoha

maa, PT 90%

Üldkasutatav maa 10%, Ühiskondlike ehitiste maa 90%

1.7 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud ehitiste võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud ehitist võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad ning perspektiivsed tehnovõrgud ja -rajatised, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Hoone ja rajatise täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Põhijoonisel toodud uute ehitise paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi ehitise lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue ehitise arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud ehitise projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute ehitiste paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonele ja avaliku kasutusega rajatistele, sh. alla 20 m² ehitised. 1.7.1 Planeeritud krundi ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud ehitiste arv krundil - 14: 1 betoonalusel katusealune, 1 vaatetorn, 9 varikatust koos grillimise- ja telkimiskohaga, 2 puukuur-käimlat ja 1 prügimaja.

Lubatud suurim ehitisealune pind - 400 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 5,0 m

- 13,0 m vaatlustornil Ehitiste lubatud suurim korruselisus - 1 / 0

Katused: kalded - 5° - 45° materjalid - katusekivi, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi

immitatsioon ei ole lubatud), puit (laud, sindel), roog, rullmaterjal, värviline tsementkiudplaat

tüüp - viilkatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

1.8 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus - 2,68 ha 2. Planeeritud maaüksuste suurus - 26,96 ha 3. Ehitisealune pind kokku - 400 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 2 5. Planeeritud krunte - 1

1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.9.1 Veevarustus Planeergualal veevarustus puudub. Telkimisala külalised tagavad tarbeveega varustatuse omal käel. 1.9.2 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala hoonestusala põhjaveega kaitstus keskmiselt kaitstud alal. Planeergualal kanalisatioonivarustus puudub. Telkimisala kasutatakse kuiv- või konteinerkäimlaid, kus planeeringust huvitatud isik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. 1.9.3 Soojusvarustus Planeeritud ehitistele küttevarustust planeeritud ei ole. 1.9.4 Elektrivarustus Planeergualal elektrivõrgu liinirajatised puuduvad. Telkimisala külalised tagavad valgustuse, mobiilsete seadmete laadimise vms. akuseadmete baasil. Kui tulevikus peaks tekkima vajadus elektrivõrguga liitumine, näiteks katusealuse ja parkla valgustuse või sidevarustuse tööreziimi tagamiseks, on alternatiivse lahendusena lubatud elektrivõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva elektrivõrgu ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse ehitusprojektiga. 1.9.5 Sidevarustus Planeeringualal siderajatised puuduvad. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Kui tulevikus peaks tekkima vajadus sidevõrguga liitumine, näiteks planeeringualal avaliku WiFi tagamiseks, on alternatiivse lahendusena lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva sidevõrgu ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse ehitusprojektiga. 1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi ehitiste ümbrus ning planeeritud parkimiskohad projekteeritakse ehitiste ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Ehitise lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +2,1 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega ehitisest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult ehitise ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Planeergualal olemasolevaid ja planeeritud tehnovõrke ei ole. Kui tulevikus peaks tekkima vajadus tehnovõrkude rajamiseks, tuleb lähtuda järgmisest:

- Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Ehitiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.

- 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

- Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.11 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute ehitiste projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist ning lõkke-ja grillimiskohtade kavandamisel ja rajamisel peab lähtuma Siseministri 03. juuli 2021. a. määrusest nr. 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded” kehtivast redaktsioonist. Ehitised planeeringualal on ühekorruselised ja kõrgusega kuni 5,0 m ja vaatlustorn kuni 13, m. Planeeritud ehitised kuuluvad tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3. Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Poama-Palli tee 3920038 kohalikku maanteelt mahasõiduga juurdepääsuteid. Juurdepääsutee rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Kuna Pallinina krundile olemasolevad ja planeeritud ehitised ning nendega piirnevate maaüksuste hooned on üksteisest kaugemal kui 40 m, kasutatakse lähimat nõuetele vastavat looduslikku veevõtukohta Paope külas Uuepõllu maaüksusel (tunnus 39201:002:0201) ca 8,2 km kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteelt 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee mahasõidult piki Farmi tee 3920026 kohalikku maanteed. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Planeeritud ehitise projektis täpsustatakse vastavalt ehitisele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje veevarustuse tingimused ja lahendused. 1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Planeeringualast ca 70 m kaugusel paikneb vääriselupaik (VEP nr. E01480). Keskkonnaregistri andmetel on planeeringualal tõenäosus kolme III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip, aas karukell ja roomav öövilge esinemiseks. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas elupaigas. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st. neid liike võib leiduda selles piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Arvestades, et telkimisala laiendamine aitab tõenäoliselt leevendada külastuskoormust kaitsealadel, on sellest tulenev kasu suurem kui võimalik kahju üksikutele III kaitsekategooria liikide isenditele, kes võivad planeeringualal kasvada. Planeeringu ja hilisema ehitusprojekti koostamise käigus on võimalik kontrollida kaitsealuste liikide esinemist kavandatavate telkimis ja lõkkeplatside asukohtades ning vajadusel teha asukohtade korrektuur. Keskkonnaregistri andmetel piirneb planeeringuala ida poolt II kaitsekategooria liikide elupaigaga. II kaitsekategooria liigid kasvavad alal, kus on võimalik mõju neile liikidele teeradade ääres. Planeeringuga ei tohi kavandada teid või radu, mis suunavad inimesi kaitsealuste liikide elupaika, kuigi üldjuhul liikide lausalist tallamist radadega ei kaasne.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

Planeeringuala jääb kogu ulatuses Looduskaitseseadusega määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuseks piirkonnas on Looduskaitseseaduse § 38 lõige 1 punkt 1 kohane 200 m laiune vöönd. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. „Palli telkimisala laienduse detailplaneering“ kattub osaliselt alaga, kus kehtib „Pallinina lautrikoha detailplaneering“. „Pallinina lautrikoha detailplaneeringuga“ on alal osaliselt ranna ehituskeeluvööndit vähendatud ning selle detailplaneeringu alusel on rajatud Palli telkimisala. Algatatava detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, et rajada telkimisalale täiendavaid ehitisi. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkt 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lõige 2 punkt 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksusega piirneva Läänemere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõige 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõige 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Planeeringualal avalikud juurdepääsud kallasrajale on tagatud piki olemasolevat lautrikoha teed ja metsaradasid. Läbipääs kallasrajal tagatakse seaduses ettenähtud tingimustel. Eelnimetatud tingimuste tagamiseks täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt tervikuna rohelise võrgustiku tugialal. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Ehitiste ehitamisega (ning võimalike tehnovõrkude trasside rajamisel) hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed ehitiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Planeeringualal asub Poama-Palli tee 3920038 kohalik maantee ja selle kaitsevööndis. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Vastavalt Kõrgessaare valla üldplaneeringule on kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge 20 m. Kohaliku maantee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vallavalitsuse nõusolekul vastavalt EhS § 70 lõige 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont tee suhtes välja kujunenud, sellest tulenevalt võib ehitisi kavandada tee kaitsevööndisse. Juurdepääsuna planeeringualale kasutatakse olemasolevat Poama-Palli tee 3920038 kohalik maanteed ja mahasõite, mille asukoht on näidatud Põhijoonisel. Parkimine on lahendatud planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Planeeringualal ei kavanda eraldi parkimisalasid matkaautodele ning samuti ei pakuta purgimise ega elektriga varustamise teenust. Samas, ei saa keelata matkaautoga parkimist puhkeala parklas. Täpsemad tingimused matkaautode parkimiseks töötab telkimisala arendaja välja projekteerimise staadiumis. Planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamine on maaüksuse omaniku või planeeringust huvitatud isiku kohustus. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi kohaliku maantee kaitsevööndis, tuleb esitada vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Kohaliku maantee tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.9.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Krundi sisese tee projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Planeeringuala juurdepääsuteed (sh. juurdepääsutee lautrikohani) ning jalgteed- ja rajad on kavandatud avalikku kasutusse. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse ehitiste ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Maaüksuse omanikul või planeeringust huvitatud isikul kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. 1.14 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja ehitisel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil ehitise ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - ehitiste ümbrus ja kogu krundi territoorium oleks haljastatud ja korrastatud.

1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 27 Detsember 2023 Palli küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PALLI TELKIMISALA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Krundi ehitistele ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrite,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 2. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine; 3. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis), sealhulgas

arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise ehitusloa väljastamist;

4. Ehitiste püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 5. Ehitiste püstitamine; 6. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 7. Haljastustööd lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.