Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 4. Seletuskirja lisa 2 Mari-Liis Mikli 5861 8982 [email protected]

Meie 15.02.2025 nr 8-1/1666-1

1

EELNÕU

14.02.2025

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (kohtute haldamise tõhustamine)

§ 1. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav

minister“ tekstiosaga „kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

2) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.“;

3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu tööpiirkonna kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

4) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus

kuulub.“;

5) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.

Kohtu esimehe nimetab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu

arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks

moodustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.“;

6) paragrahvi 12 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „oma pädevuse piires“;

7) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole

Kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;

8) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kohtudirektori“ sõnadega

„Kohtuhaldusteenistuse direktori“;

9) paragrahvi 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, § 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja

lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõikes 2 ja § 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „valdkonna eest

vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes;

2

10) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

maakohtu üldkogu arvamuse.“;

11) paragrahvi 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4 ja § 161 lõikes 3 asendatakse sõna „kohtudirektor“

sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;

12) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;

13) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.“;

14) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduskohtu kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus

kuulub.“;

15) paragrahvi 22 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

16) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.“;

17) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ringkonnakohtu kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

ringkonnakohtu esimehe arvamuse.“;

18) paragrahvi 30 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda

sõnaõiguse.“;

19) paragrahvi 34 lõikes 2, § 69 lõikes 2 ja §-s 124 asendatakse tekstiosa „Justiitsministeerium“

tekstiosaga „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas käändes;

20) paragrahvi 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa

„kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas

käändes;

21) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem

kui“;

3

22) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

(13) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada:

1) osakonnajuhatajate või kolleegiumi esimeeste töökoormust õigusemõistmisel korralduslike

ülesannete täitmiseks vajalikus määras;

2) kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või osaluse tõttu kohtunike

omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös.“;

23) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) muu mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“;

25) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 38 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „valdkonna eest vastutav

minister või“;

27) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valib kohtute haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas

käesoleva seaduse § 401 lõigetega 1–5;“;

28) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 383. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute haldus- ja arendusnõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla,

võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesandeid

Riigikohtu esimees.“;

29) paragrahvi 387 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

30) paragrahvi 39 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.

(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.

Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle

kohtute haldus- ja arendusnõukogule.

(3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute haldus- ja arendusnõukogul ei ole käsu- ega

distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.“;

31) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

32) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

4

„§ 401. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis ja töökorraldus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:

1) Riigikohtu esimees;

2) kaks ringkonnakohtunikku;

3) kolm esimese astme kohtunikku;

4) üks Riigikogu liige;

5) kaks mittekohtunikust liiget.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu

kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik,

üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku

kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist või

kui ta nimetatakse kohtu esimeheks.

(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud

asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.

(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike

täiskogu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud nõukogu liikmed nimetatakse nõukogu

kohtunikest liikmete lihthäälteenamusega kohtunikest liikmete volituste ajaks. Häälte võrdse

jagunemise korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl. Nõukogu võib liikme tagasi kutsuda

nõukogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(7) Esimese ja teise astme kohtute esimehed ning justiits- ja digiminister võivad nõukogu töös

osaleda sõnaõigusega.

(8) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe

asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(9) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid

vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras,

mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(10) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu

esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus

määras. Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.

(11) Nõukogu tegevuseks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse

eelarves.“;

33) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

34) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

5

„§ 411. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid ning kontrollib arengueesmärkide

saavutamist;

3) teeb Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi

reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;

4) kinnitab Kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud Kohtuhaldusteenistuse eelarve

ning selle jaotuse esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse vahel;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;

6) kehtestab maakohtute ja halduskohtute tööpiirkonnad;

7) kehtestab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ning ringkonnakohtute

täpsed asukohad;

8) kehtestab kohtunike arvu kohtutes;

9) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;

10) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse ja struktuuri;

11) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori;

12) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö

põhimõtted;

13) arutab Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;

14) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle Kohtuhaldusteenistusele.

(3) Nõukogu võib teha otsuseid ja anda juhiseid. Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute

protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.“;

35) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:

㤠412. Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on riigi ametiasutus, kes tagab kohtute ning kohtute haldus- ja

arendusnõukogu teenindamise.

(2) Kohtuhaldusteenistus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus

registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

(3) Kohtuhaldusteenistust juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtute

haldus- ja arendusnõukogu.

(4) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem

kui kaheks ametiajaks järjest.

(5) Kohtuhaldusteenistuse õigused ja põhifunktsioonid, tema juhtimiskorraldus ning

struktuuriüksuste pädevus sätestatakse Kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab

kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

6

36) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtu töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra

kehtestab kohtu esimees, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maakohtu

kinnistusosakonna, registriosakonna ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra

kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

37) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „kohtuteenistujate ülesanded,“;

38) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

39) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

㤠431. Kohtu eelarve

(1) Kohtuhaldusteenistuse eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses

sätestatud korras.

(2) Kohtuhaldusteenistuse eelarve koosneb esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse eelarvetest.

(3) Kohtuhaldusteenistuse eelarve eelnõu rahaliste vahendite riigieelarvest taotlemiseks ning

riigieelarvega eraldatud vahendite jaotamiseks valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor

koostöös kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks kohtute haldus- ja arendusnõukogule.

(4) Eelarveläbirääkimistel Riigikogus esindab esimese ja teise astme kohtuid ning

Kohtuhaldusteenistust kohtute haldus- ja arendusnõukogu esimees.

(5) Esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse eelarved kinnitab kohtute

haldus- ja arendusnõukogu riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul.

(6) Eelarveaasta jooksul võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu esimese ja teise astme kohtute

ning Kohtuhaldusteenistuse eelarvekulusid muuta üksnes mõjuval põhjusel, kuulanud ära kohtu

esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori arvamuse.“;

40) paragrahvi 45 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute

haldus- ja arendusnõukogu. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib nõuda kohtu esimehelt

seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.

(3) Kohtuteenistujate üle teostab järelevalvet kohtu esimees.“;

41) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 49 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid“

tekstiosaga „, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome

ja muu loomingulise tegevusega“;

43) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7

„3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud kui tegu on tema enda või ühisvarasse

kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta

õigusemõistmist, ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;“;

44) paragrahvi 53 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja

kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

45) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga

„kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

46) paragrahvi 584 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia

Kohtuhaldusteenistusse, juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli

õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks,

riigikontrolöriks või Kohtuhaldusteenistuse direktoriks“;

47) paragrahvi 76 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga

valdkonna eest vastutav minister määrusega“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

48) paragrahvi 85 lõikes 3 ja § 1271 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest

vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

49) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja

kohtu esimehe ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamise huvides

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli

aastat. Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu salajasel hääletamisel.“;

50) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist

vabastatuks tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“;

52) paragrahvi 112 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.“;

53) paragrahvi 1141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8

„Kohtunikuabide arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära maakohtu

esimehe arvamuse.“;

54) paragrahvi 119 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 1221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.“;

56) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

58) seadust täiendatakse §-ga 1303 järgmises sõnastuses:

„§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2025.

aasta 1. juulil.

(2) Enne 2025. aasta 1. juulit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute

haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute

haldamise nõukoda.“;

59) seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305 järgmises sõnastuses:

„1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2025. aasta

1. septembril.

§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse Kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse

hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks. Kohtuhaldusteenistuse direktori ametisse nimetamiseni

täidavad käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud Kohtuhaldusteenistuse direktori ülesannet

kohtudirektorid.“;

60) seadust täiendatakse §-dega 1316 ja 1317 järgmises sõnastuses:

„§ 1316. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne 2025. aasta 1. septembrit ametisse nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni

2025. aasta 31. augustini.

§ 1317. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

9

Enne 2025. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2025.

aasta 30. juunini.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) Kohtuhaldusteenistus.“;

2) paragrahvi 10 lõike 4 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kohtutele“

tekstiosaga „, Kohtuhaldusteenistusele“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 11 lõike 6 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja

Kohtuhaldusteenistuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse

teenistusgruppideks võib kehtestada vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute

teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja

teenistuskohtade liigitamise korra võib kehtestada kohtute haldus-ja arendusnõukogu.“;

4) paragrahvi 14 lõike 3 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohtu ja Kohtuhaldusteenistuse ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja

oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab vastava

ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks,

kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

5) paragrahvi 18 lõike 7 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri

Kantselei, Riigikohtu ja Kohtuhaldusteenistuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab

vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku

korra võib kehtestada kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

6) paragrahvi 31 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra võib kehtestada kohtute

haldus- ja arendusnõukogu.“;

7) paragrahvi 63 lõike 2 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja

Kohtuhaldusteenistuse palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogu.“.

10

§ 3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa

„Justiitsministeerium“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“.

§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise

nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“.

§ 5. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lõiget 2 ja § 165 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa

„võib määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“.

§ 6. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutused);

2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtud koos Kohtuhaldusteenistusega

(edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala asutused;“;

2) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Riigikohtu“ tekstiosaga „,

Kohtuhaldusteenistuse“;

3) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Riigi Teataja seaduse muutmine

Riigi Teataja seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) kohtute haldus- ja arendusnõukogu kehtestatud maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord, maakohtute ja halduskohtute tööpiirkonnad, kohtunike arvu kohtutes, maakohtute ja

halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ning ringkonnakohtute täpsed asukohad.“.

§ 8. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivara seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „ja Riigikohus“ tekstiosaga

„, Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtud“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

11

„3) Kohtuhaldusteenistus.“.

§ 9. Riigivastutuse seaduse muutmine

Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Justiitsministeeriumile“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogule“.

§ 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3111 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „võib määrusega“ tekstiosaga „või

kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“;

2) paragrahvi 313 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kehtestada väljastusteate vormi.“;

3) paragrahvi 315 lõike 5 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kehtestada kättetoimetamisteatise vormi.“;

4) paragrahvi 344 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohtukutse ühtse vormi kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.“;

5) paragrahvi 458 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib elektroonilise jõustumismärke vormi, selle

väljastamise ja jõustumismärgete arvestuse kohta kehtestada maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukorraga täpsemaid nõudeid.“.

§ 11. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kohtute“ tekstiosaga

„info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste“.

§ 12. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lõiget 10 ja § 471 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „võib

määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“.

§ 13. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

12

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 27, 32, 33, 35, 58–60 jõustuvad 2025. aasta 1. mail.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 9, 18, 20, 28–31, punktis 34 esitatud kohtute seaduse §

411 lõike 1 punktid 1–5 ja 9–14 ning lõige 3, punktid 38, 39, punktis 40 esitatud kohtute seaduse

§ 45 lõige 2, punktid 45, 46 ning §-d 4 ja 6 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 6–8, 11, 13, 16, punktis 40 esitatud kohtute seaduse § 45

lõige 3, punktid 54–56 ning §-d 2 ja 8 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

22.07.2024 saadeti kooskõlastamisele kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu1, millega planeeriti muuta esimese ja teise astme kohtute

kohtuhaldusmudelit. Praegu tegelevad kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiits-

ja Digiministeerium, kohtute haldamise nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina),

kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute personali ja kohtunike ning kohtujuristide

koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja

pädevuse killustatus ei loo soodsat pinnast tõhusaks halduseks, mille eesmärk on tuvastada

probleemid, leppida kokku lahendused ja viia need tulemuslikult ellu. Nende probleemide

lahendamiseks kavandati järgmised tähtsamad muudatused.

1. Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiitsnisteeriumilt üle kohtusüsteemile ehk

kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kehtiva seaduse kohaselt juhul täidab

kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium koostöös kohtute haldamise

nõukojaga.

2. Kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute

haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus- ja arendusnõukogu

(KHAN). Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise

tasandi otsustuskogu. KHAN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, mis suunab kohtute

arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused.

Seeläbi suureneb oluliselt kohtunike otsustusõigus kohtute arendamise ja tugiteenuste

korraldamise üle.

3. Luuakse Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja

KHAN-ile tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja

Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks

tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants-

ja varahaldus). Kohtuhalduse paindlikkuse tagamiseks hakkab haldusülesannete täpsemat

jaotust kohtute ja KHT vahel otsustama KHAN. KHT-d juhib viieks aastaks ametisse

nimetatud direktor, kelle üle teeb järelevalvet KHAN.

Muudatuste tõttu kavandati muuta avaliku teenistuse seadust, kus valdkonna eest vastutav

minister asendatakse kohtuhaldusülesannete ülemineku tõttu KHAN-iga. Riigieelarve seaduses

kavandati asendada kohtute haldamise nõukoda KHAN-iga, kuna kohtute haldamise nõukoja

volitused lõppevad. Kaitseväeteenistuse seaduses nähti ette kohtute haldamise nõukoja

asendamine KHAN-iga, kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.

Kohtute haldamise nõukoda toetas oma 20.09.2024 istungil ettepanekut lisaks kohtuhalduse

muutmisele eelkirjeldatud viisil käsitada esimese ja teise astme kohtuid põhiseadusliku

institutsioonina, muuhulgas riigieelarve koostamise protsessis. Eesti Vabariigi põhiseaduse

1Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef505412-9612-

4bd0-b430-df13ccd74a5c.

2

kohaselt ei saa kohtusüsteem olemuslikult kuuluda mitte ühegi ministri valitsemisalasse.

Õigusemõistmine on iga riigi põhifunktsioon ja selle toimimine ei saa sõltuda konkreetse

ministri või erakonna poliitilistest eelistustest ega hetkevajadustest. Õigusemõistmise

usaldusväärsuse ja kohtuvõimu autonoomsuse tagamiseks on vaja senist kohtute haldusmudelit

muuta ning käsitada esimese ja teise astme kohtuid õigusaktides põhiseadusliku

institutsioonina. nagu on ette näinud põhiseadus. Samal istungil kinnitas kohtute haldamise

nõukoda kohtute uue arengukava aastateks 2024–20302. Selleks, et kohus, selle kolm astet ja

kolm haru oleksid vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab

oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt, on arengukava järgi vaja, et riigieelarve koostamise

protsessis käsitatakse esimese ja teise astme kohtuid ühiselt põhiseaduslikku institutsioonina.

Justiitsministeerium esitas 10.10.2024 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele

memorandumi, mis käsitles lisaks kohtuhaldusmudeli muutmisele ka vajadust käsitada kohtute

sõltumatuse tagamiseks esimese ja teise astme kohtuid terves õigusruumis analoogselt

Riigikohtu kui põhiseadusliku institutsiooniga.

Vabariigi Valitsuse 10.10.2024 kabinetiotsuse kohaselt tuleb selle alusel muuta

Justiitsministeeriumi 22.07.2024 kooskõlastusringile esitatud ja kooskõlastatud kohtute

seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu ning esitada see uuesti

kooskõlastamiseks. Kabinetiotsuse kohaselt ning arvestades eelnõu kohta laekunud tagasisidet,

on kõnealuses eelnõus tehtud võrreldes 22.07.2024 kooskõlastamisele esitatud eelnõuga

järgmised olulisemad muudatused.

1. KHAN-i koosseis. Algse eelnõu kohaselt kuulus KHAN-i lisaks kohtunikest liikmetele kaks

Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema

poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Käesoleva

eelnõu kohaselt kuuluvad KHAN-i Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm

esimese astme kohtunikku, üks Riigikogu liige ja kaks KHAN-i kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget. Kohtute esimehed ning justiits- ja digiminister võivad nõukogu töös osaleda

sõnaõigusega.

2. Kohtute tööpiirkonna määramine on edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN-i pädevuses. Tegemist on kohtuorganisatsiooni ja selle territoriaalset struktuuri

puudutava otsusega, mis sõltub ka eelarvest. Kohtute käsitamisel põhiseadusliku

institutsioonina vastutab selle eest edaspidi KHAN.

2. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arvu ning jagunemise kohtute vahel, maakohtu

rahvakohtunike arvu ja tasu määramise tingimused ning kohtunikuabide arvu kehtestab

edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Tegemist on samuti

kohtuorganisatsiooni puudutavate otsustega, mis sõltub eelarvest ning kohtute käsitamisel

põhiseadusliku institutsioonina vastutab selle eest edaspidi KHAN.

3. Esimese ja teise astme kohtute käsitamiseks põhiseadusliku institutsioonina korrigeeritakse

asjassepuudutavaid sätteid, muuhulgas registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste

riiklikus registris (RKOARR) KHT. Vastutus esimese ja teise astme kohtute eelarvevahendite

eest läheb Justiits- ja Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile, mis kaitseb iseseisvalt oma

2 Kohtu arengukava 2024-2030. Kättesaadav: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-

astme-kohtute-arengukava (13.12.2024).

3

eelarvet Riigikogu rahanduskomisjonis. Muudatuse tulemusel korrigeeritakse ka riigieelarve

seadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust.

4. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra ning kohtu kinnistusosakonna ja

registriosakonna kodukorra kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN, mistõttu muudetakse kriminaalkohtumenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse

seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku. Taotlus kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks

esitatakse edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi asemel KHAN-ile, seetõttu muudetakse

riigivastutuse seadust.

Lisaks täiendatakse eelnõu, et lihtsutada kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist

ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, kuna praegu kehtiv kord on liialt keerukas ja

aeganõudev. Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja kohtu halduskoormust

kohtuniku taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute

kohtunikukandidaatide seas. Muudatus toetab haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada

bürokraatiat ja ajakulu. Samuti täpsustatakse eelnõuga kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool

kohtunikuametit töötamise tingimusi. Nimetatud muudatustele eelnes väljatöötamiskavatsus3

ja eelnõu4 ning neid arutati kohtute haldamise nõukoja 5. ja 6.oktoobri ning 8.detsembri 2023.

aasta istungitel, samuti kohtute esimeeste ja Eesti Kohtunike Ühinguga.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli (5861 8982, [email protected]) ning kohtute talituse

nõunikud Marilin Reintamm (680 3116, [email protected]) ja Mari Kirs (5429

0114, [email protected]). Eelnõu aluseks on olulises osas 22.07.2024 kooskõlastamisele

saadetud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu, mille töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu

Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu

kohtunik Rutt Teeveer ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa.

Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili

Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) kohtute seadus (KS), RT I, 04.01.2024, 4;

2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 27.09.2024, 3;

3) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 06.07.2023, 30;

4) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 27.09.2024, 6;

5) kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), RT 12.12.2024, 7;

6) riigieelarve seadus (RES), RT I, 28.11.2024, 4;

7) Riigi Teataja seadus (RTS), RT I, 11.03.2023, 85;

3 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f8d74b9-62f3-4611-91ed-50e4f557a629 (14.12.2024). 4 Kohtute seaduse muutmise seadus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f49c291-d4d1-4bca-a636-8168c8a8bf35 (22.07.2024)

4

8) riigivaraseadus (RVS), RT I, 30.12.2024, 16;

9) riigivastutuse seadus (RVastS), RT I, 11.03.2023, 86;

10) tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), RT I, 22.03.2024,8;

11) Vabariigi Valitsuse seadus (VVS), RT I, 30.12.2024, 4;

12) väärteomenetluse seadustik (VTMS), RT I, 29.06.2024,8.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 11.2 näeb ette järgmise ülesande: analüüs ja ettepanekud

kohtureformi elluviimiseks. Vabariigi Valituse tegevusprogrammi 2024–2027 projekt näeb ette

järgmised ülesanded: esimese ja teise astme kohtute haldusmudeli muutmine ning kohtute

käsitamine põhiseadusliku institutsioonina.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).

2. Seaduse eesmärk

Esiteks on seaduse oluline eesmärk suurendada kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute

arendamisel ja haldamisel. Eesmärk märgib ühelt poolt Justiits- ja Digiministeeriumi rolli

muutumist – fookuse ümbertõstmist kohtuhalduse juhtimiselt õiguspoliitika kujundamisele –

ning vastab teiselt poolt kohtute valmisolekule võtta rohkem vastutust kohtute haldamise ja

arendamise eest5.

Teiseks on seaduse eesmärk suurendada kohtuvõimu autonoomsust täitevvõimust. Kuigi

29.07.2002 jõustunud kohtute seaduse ettevalmistamisel oli üheks oluliseks eesmärgiks kaasata

kohtud kohtusüsteemi haldamisse ning suurendada kohtunike ja kohtuvõimu sõltumatust,

milleks loodi kohtute haldamise nõukoda kui kooskõlastav organ oluliste kohtuhaldust

puudutavate küsimuste otsustamisel, oli tegemist siiski pooliku lahendusega. Õigusemõistmise

toimimise korrakohasus6 on tõhusalt võimalik tagada üksnes juhul, kui kogu kohtusüsteem

toimib ja seda arendatakse edasi ühtsete põhimõtete ning ühtse korra alusel ning arvestades

kohast rollijaotust. Sellisel juhul on süsteemisisesed kitsaskohad paremini tuvastatavad ja

kõrvaldatavad.

Kolmandaks on seaduse eesmärk vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning

laiendada kohtuteülest vaadet kohtute arendamisele ja haldamisele. Praegu on kohtuhaldus

killustunud mitme osapoole vahel, mis tähendab, et killustunud on ka vastutus nende ülesannete

täitmise eest. Samuti ei taga ülesannete killustatus piisavalt kohtuteülest vaadet kohtute

arendamisel ja haldamisel, st praegu puudub üks otsustusvõimeline keskne institutsioon, millel

on terviklik tulevikuvaade kogu kohtusüsteemist lähtudes. Täitevvõimu ning esimese ja teise

astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka haldusülesannete killustumist

iseloomustavad tabelid 1–4.

5 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 6 Vt ka ajakirjas Õiguskeel (2009/4) avaldatud Virgo Saarmetsa artikkel „Mis on korrakohane õigusemõistmine

ja kuidas seda tagada?“.

5

Tabel 1. Kohtute seaduse alusel justiits- ja digiministri pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 2. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded

6

Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtute haldamise nõukoja pädevusse kuuluvad ülesanded

Seaduse neljas eesmärk on tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigile

kohtutele. See tähendab, et tugiteenuste kättesaadavus ja tase peab olema kohtute jaoks

ühetaoliselt kvaliteetne. Viimastel aastatel on tugiteenuste ühtlustamisega küll juba tegeletud,

kuid selline ühtlustamine peab jätkuma ja toimima kõigi tugiteenuste puhul.

Viiendaks on seaduse eesmärk lahendada kohtu kui põhiseadusliku institutsiooni sõltumatuse

küsimus. Kuigi esimese ja teise astme kohtud on Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt

analoogselt Riigikohtuga põhiseaduslik institutsioon, ei käsitata neid praegu sellena teistes

õigusaktides, s.o kohtute seaduses, riigieelarve seaduses, riigivaraseaduses ja Vabariigi

Valitsuse seaduses.

Esimese ja teise astme kohtute andmine toonase Justiitsministeeriumi hallatavateks otsustati

Vabariigi Valitsuse seadusega 1995. aastal. Samal ajal jäi Riigikohus jätkuvalt isehaldavaks.

Otsuse tegemisel tugineti eelkõige sellele, et sama haldusmudel oli kasutusel Eestis ka enne

1940. aastat, kui eksisteeris kohtuministeerium. 2000. aastal kohtute seaduse eelnõule 607 SE

I lisatud tolleaegse Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse eriarvamuse kohaselt tulenes see

põhiseaduse ekslikust tõlgendamisest. Et 2000. aasta kohtute seaduse väljatöötamise käigus

seda küsimust eraldi ei käsitletud, jäi selline säte siiski seadusesse ekslikult alles. Arvestades

senise süsteemi ebaefektiivsust ja selle suhtes aastaid esitatud kriitikat, on põhjendamatu senise

praktika jätkamine. Põhiseadus käsitab kohut ühtse tervikliku kehana, mille ülesanne on õigust

mõista. Põhiseaduse kohaselt on sõltumatu institutsioon kogu kohus: maakohtud, halduskohtud,

ringkonnakohtud ja Riigikohus. Ehk kohtusüsteem on üks põhiseaduslik tervik, mida tuleb

finantseerida ülesannete, mitte haldusala põhjal. Vaatamata sellele käsitatakse õigusaktides

põhiseadusliku institutsioonina jätkuvalt vaid Riigikohut ning maa-, haldus- ja

ringkonnakohtud on osa riigiasutusest. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ning eriti suurt

mõju avaldab see riigi eelarvestrateegia kujunemise protsessis. Kohtute sõltumatuse tagamiseks

on oluline, et ka esimese ja teise astme kohtuid käsitletakse riigieelarve seaduses ja riigieelarve

koostamise protsessis analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, nagu näeb ja

on alati ette näinud põhiseadus. Seega peavad ka esimese ja teise astme kohtud saama oma

eelarvet ise koostada ja kujundada ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt, ilma täitevvõimu

sekkumiseta. Vähem tähtis ei ole ka see, et otsustuspädevus oma eelarve kujundamise ja

kaitsmise üle annab kohtutele võimaluse tööprotsesse optimeerida ja tõhustada, mis toob

menetlusosalistele kaasa kiirema kohtumenetluse. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtuid

käsitada Riigikohtu kõrval eraldiseisva põhiseaduslike institutsioonina. Varem on selgitatud, et

7

Riigikohus on konstitutsioonikohus, mis lahendab tekkinud vaidlusi lõplikult, st igasugust

võimalikku huvide konflikti tuleb ennetada. See toetab ka juba Eesti taasiseseisvumisel leitud

lahendust, et Riigikohus peab olema isehaldav. Analoogselt hoitakse ka teistes lähiriikides

kõrgeima kohtute haldus- ja juhtimismudelit eraldiseisvana alama astme kohtutest.

Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda Justiits- ja

Digiministeeriumilt kohtuhaldust puudutavad pädevused üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb

luua kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise

toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli

ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba

2009. aasta kohtute seaduse eelnõu 649 SE7, mille oluline plaanitud muudatus oligi

Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi

kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja

Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti

Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete

kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muuhulgas arvestatud eelnõu 649 SE kohta

esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus.

Kolmandaks tuleb viia õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitada esimese ja teise astme

kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, milleks on vaja luua eraldi asutusena

Kohtuhaldusteenistus.

Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel

2020. aastal, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise

käigus tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid

Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud

eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust

kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud

tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on

iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu

on kavandatud eelnõus KHAN-il ja KHT-l. Nii näiteks teeb amet ministeeriumile ettepanekud

kohtute eelarve kohta ja otsustab eelarve jaotuse kohtute vahel. Samuti vastutab amet kohtute

tööruumide, infosüsteemide, kohtunike ja kohtutöötajate koolituse, koosseisude ja

teenistussuhete, kommunikatsiooni ja kohtute arendusprojektide eest. Samuti toetab kohtunike

valikukomisjoni ja koolitusnõukogu tööd. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on

kaheksaliikmeline nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku

kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks

avaliku halduse juhtimise ekspert. Nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised

eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad

kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a

kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning

muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane

7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.

8

juhtimine on peadirektori ülesanne, direktori nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu. Kohtute

ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.8

Täiendatud seaduseelnõu aluseks on kohtuhaldusmudeli muutmist käsitlev

väljatöötamiskavatsus9 (edaspidi VTK) ja eelnõu10, millele andis põhimõttelise toetuse kohtute

haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil nr 129. Kohtute haldamise nõukoda toetas

oma 130. istungil 20.09.2024 ettepanekut lisaks kohtuhalduse muutmisele käsitada esimese ja

teise astme kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, sealhulgas riigieelarve koostamise

protsessis. Vabariigi Valitsuse 10.10.2024 kabinetiotsuse kohaselt tuleb selle alusel muuta

Justiitsministeeriumi 22.07.2024 kooskõlastusringile esitatud ja kooskõlastatud eelnõu ja

esitada see uuesti kooskõlastamisele. Lisaks on eelnõu täiendatud, et lihtsustada kohtuniku

osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmist

ning täpsustada kohtunikuametiga seonduvaid ametipiiranguid, mille aluseks on

väljatöötamiskavatsus11 ja eelnõu ning mille kohta laekunud tagasisidet on arvestatud kehtiva

korra täpsustamisel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kohtute seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.

Eelnõu § 1 punkt 1. KS-i § 9 lõige 3. KS-i § 9 lõike 3 muudatuse kohaselt kehtestab edaspidi

maakohtu kohtumajade täpsed asukohad valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN.

Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele ning esimese ja

teise astme kohtute käsitamist põhiseadusliku institutsioonina, ei ole kohtumajade asukohtade

määramine ministri poolt põhjendatud. Seejuures, kuna KHAN-i liikmete seas on ka

seadusandliku võimu esindaja, on tagatud, et kohtumajade asukohtade määramisel võetakse

aluseks ka laiem riigiülene vaade. Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri

27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute

asukohad“.

Eelnõu § 1 punkt 2. KS-i § 9 lõige 4. KS-i § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja

koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud

struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor,

välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni korral, mil struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtu

esimees. Kuivõrd eelnõu kohaselt kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust

korraldab kohtute üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse

juhtimine, kinnitab maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees.

8 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 9 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deddcb65-b8ba-472d-aaa4-b9b2cba868b5. 10Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef505412-9612-

4bd0-b430-df13ccd74a5c. 11 Väljatöötamise kavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f8d74b9-62f3-4611-91ed-50e4f557a629.

Väljatöötamiskavatsusele esitatud arvamustega on võimalik tutvuda Justiits- ja Digiministeeriumi avalikus

dokumendiregistris https://adr.rik.ee/jm/dokument/14833457.

9

Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 10 lõige 1. KS-i § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu

tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel kehtestab maakohtu

tööpiirkonna KHAN. Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiits- ja Digiministeeriumilt

kohtutele ning esimese ja teise astme kohtute käsitamist põhiseadusliku institutsioonina, ei ole

tööpiirkonna määramine ministri poolt edaspidi põhjendatud ning strateegilise otsustusorganina

peab sellekohane pädevus olema KHAN-il. Seejuures, kuna KHAN-i liikmete seas on ka

seadusandliku võimu esindaja, on tagatud, et tööpiirkondade määramisel võetakse aluseks ka

laiem riigiülene vaade.

Eelnõu § 1 punkt 4. KS-i § 11. KS-i § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse

kohaselt määrab maakohtute kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest

vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse,

kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel sätestatakse paragrahvis, et maakohtu

kohtunike arvu kehtestab KHAN, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu

esimese arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Selline lahendus toetab tasakaalu

kohtunike sõltumatuse tagamise ja kohtunike ametikohtadega kaasnevate kulude kontrolli

vahel. Tegemist on eelkõige töökorraldusliku küsimusega, mille peaks ministri asemel kindlaks

määrama KHAN.

Kohtunike jagunemise kohtumajade vahel otsustab edaspidi ministri asemel kohtu esimees,

arvestades, et kohtu esimehel on juba praegu KS-i § 9 lõike 4 alusel õigus kinnitada maakohtu

struktuur ja kohtuteenistujate koosseis. Kohtunike kohtumajadesse jagunemise otsustusõiguse

andmine esimehele on põhjendatud, kuna tegemist on kohtu koosseisu küsimusega ning

esimehel kui kohtu juhil on parim teadmine, millisesse kohtumajja kohtunikku vaja on.

Seejuures, kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st

kuigi KHAN on pädev konkurssi välja kuulutama (varasema valdkonna eest vastutava ministri

asemel), on väljakuulutamise eelduseks kohtu esimehe sisend.

Selline lahendus tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt

õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse

kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtute ja kohtumajade vahel.

Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade

vahel“.

Eelnõu § 1 punkt 5. KS-i § 12 lõige 1. KS-i § 12 lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu

esimees esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks

kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab edaspidi esimehe valdkonna eest

vastutava ministri asemel ametisse KHAN. Arvestades KHAN-i rolli kohtute haldamisel ja

arendamisel, on põhjendatud, et just KHAN-il on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim

esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja

nõusolekut (KS § 41 lõige 1 punkt 5), st ka juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll

esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll põhjendatult veelgi tugevneb.

Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab KHAN konkursikomisjoni.

Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks komisjon, mistõttu on tegemist

senise praktika õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra KHAN. Seega määrab KHAN kindlaks,

10

millised on esimehele esitatavad nõuded töökogemuse (näiteks varasem juhtimiskogemus) või

isiksuseomaduste kohta. Seejuures on KHAN-il võimalik valikukriteeriumite kujundamisel

lähtuda ka juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks Riigikantseleis väljatöötatud

avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist12. Samuti on KHAN-i reguleerida see,

kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad voorud ning

konkursikomisjoni kohustus esitada KHAN-ile otsustamiseks valiku kandidaatidest, keda

tutvustatakse ka üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb KHAN-il kujundada kogu

esimehe valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle

täpsem reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu

esimeeste valikul (KS-i § 20 lõige 1 ja § 24 lõige 1).

Eelnõu § 1 punkt 6. KS-i § 12 lõige 2. KS-i § 12 lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja

juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse piires. Lause sõnastust muudetakse

selliselt, et jäetakse ära tekstiosa „oma pädevuse“ piires. Tegemist on ebavajaliku täiendusega:

kui seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse

jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused. Seega esimehele sätestatakse ühene

õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi

reguleeritud.

Eelnõu § 1 punkt 7. KS-i § 12 lõike 3 punkt 11. KS-i § 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11,

millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka korraldada kohtuasutuse haldamist

koostöös KHT-ga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses. Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav

riigiasutus, st täidab oma ülesandeid kohtute vajadustest lähtudes ja koostöös esimeestega, on

põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe ülesannete hulgas. Pärast kohtudirektori

volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma kohtuasutuse haldamise eest täielikult. KHAN

võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes osa kohtuhalduse ülesandeid üle KHT-le. Samas

võib KHAN jätta vastutuse teatud ülesannete täitmise eest küll kohtu esimehele, kuid selleks

vajaliku ressursi (näiteks tööjõu) koondada KHT-sse. Sellisel juhul peab kohtu esimees täitma

ülesannet KHT-ga koostöös, st kohtu esimehel oleva ülesande täitmisel vajamineva ressursi

tagab KHT. Seega seisneb esimehe vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui süsteemi ühe osa

haldamises, kuid teisalt peab toimuma koostöös KHT-ga ja teiste kohtute esimeestega ehk

arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid sellisel juhul on võimalik tagada kohtusüsteemi kui

terviku tõhus eesmärgipärane toimimine.

Eelnõu § 1 punkt 8. KS-i § 12 lõike 3 punkt 2. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab esimees

kohtu direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu, aga muudatuse tulemusel koostab eelnõu

edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige tehniline, kuna eelarve eelnõu kooskõlastaja

muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus ka eelarve vastavuse kohtu vajadustele.

Eelnõu § 1 punkt 9. Punktiga 9 asendatakse KS-i § 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses,

§ 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõike 2 esimeses ja teises

lauses, § 57 lõikes 1, § 85 lõikes 3 ja §-s 1271 tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes.

KS-i § 12 lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist

vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Arvestades, et eelnõu kohaselt on

12 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-

kompetentsimudel.

11

KHAN-il õigus esimees ametisse nimetada ja tema üle järelevalvet teha, on põhjendatud, et

KHAN-il on õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna KHAN-il on

õigus esimees ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel KS-i § 12

lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral

täitmata), kuulab kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu arvamuse ära KHAN. Lõike 12 muudatuse

järgi tuleb esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise

avaldus KHAN-ile, mitte enam valdkonna eest vastutavale ministrile.

KS-i § 24 lõike 4 muudatuse tulemusel võib analoogselt maa- ja halduskohtuga esimehe enne

tähtaja lõppemist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Samuti kuulab

lõike 5 muudatuse tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2

nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu

arvamuse ära valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN.

KS-i § 36 punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse

nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN-ile. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine ja

vabastamine on edaspidi KHAN-i pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada

valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN-ile.

KS-i § 45 lõike 2 muudatusena teeb edaspidi esimese ja teise astme esimehe kohustuste täitmise

üle järelevalvet valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Samuti võib lõike 2 teise

lause kohaselt just KHAN nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase

toimimise kohta kohtus. Arvestades, et edaspidi kuulub kohtu esimehe ametisse nimetamine ja

ametist vabastamine KHAN-i pädevusse, peab ka järelevalveõigus olema just KHAN-il.

KS-i § 57 lõike 1 esimese lause muudatusena võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema

nõusolekul ja KHAN-i ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama

astme kohtusse. Kehtiva seaduse järgi on selleks vajalik valdkonna eest vastutava ministri

ettepanek, aga KHAN-i rolli arvestades on kohane KHAN-i sellekohane ettepanek.

Eelnõu § 1 punkt 10. KS-i § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu. Kehtiva korra kohaselt määrab

maakohtu rahvakohtunike arvu valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute

haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse. Muudatuse tulemusel määrab

maakohtu rahvakohtunike arvu KHAN, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.

Rahvakohtunikud on osa õigusemõistmisest ja analoogselt maakohtu kohtunike arvu

määramisega on tegemist eelkõige töökorraldusliku küsimusega. Lisaks tuleb arvestada, et

rahvakohtunike arv sõltub otseselt eelarvest, mille eest vastutab eelnõu kohaselt KHAN,

mistõttu ei ole põhjendatud, et rahvakohtunike arvu saab otsustada valdkonna eest vastutav

minister. Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 14.04.2015 määrus nr 15

„Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“.

Eelnõu § 1 punkt 11. KS-i § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3. KS-i § 15 lõiget 4

muudetakse selliselt, et edaspidi määrab kinnistusosakonna juhataja kinnistusosakonna

kohtunikuabide seast kohtu direktori asemel kohtu esimees. Muudatus on vajalik, kuivõrd

senised kohtu direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHT-sse. Seejuures ei saa kohtu

põhitegevuse hulka kuuluvaid ülesandeid KHT-le üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna

kohtunikuabide töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja

kohtunikuabide üle järelevalve tegemine (eelnõukohane § 45 lõige 3) olema esimehe ülesanne.

12

Samal põhjusel muudetakse ka KS-i § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse kohtu esimehele

õigus määrata registriosakonna juhataja ja maksekäsuosakonna juhataja.

Eelnõu § 1 punkt 12. KS-i § 18 lõige 3. KS-i § 18 lõiget 3 muudetakse selliselt, et halduskohtu

tööpiirkonnad kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Ka

kohtumajade täpsed asukohad kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht. Tegemist on analoogse

muudatusega maakohtutega KS-i § 9 lõikes 3 ja §-s 10. Muudatuse alusel tunnistatakse

kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“.

Eelnõu § 1 punkt 13. KS-i § 18 lõige 4. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maakohtutega

KS-i § 9 lõikes 4. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust

sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte

– üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor, välja arvatud õigusemõistmise

funktsiooni korral, mille puhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees. Kuivõrd eelnõu

kohaselt kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtutes KHT ning

esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees.

Eelnõu § 1 punkt 14. KS-i § 19. KS-i § 19 reguleerib halduskohtu kohtunike arvu, mida

muudetakse analoogselt maakohtutega (KS-i § 11). Kehtiva seaduse kohaselt määrab

halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister,

kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle

tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel kehtestab halduskohtu kohtunike arvu

KHAN, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle

tööpiirkonda kohus kuulub. Sarnaselt maakohtutega jääb muudatuse tulemusel esimehe

otsustada kohtunike jagunemine kohtumajade vahel, kuna konkreetse kohtu koosseisu küsimus

kuulub esimehe pädevusse.

Eelnõu § 1 punkt 15. KS-i § 22 lõige 6. Tegemist on volitusnormiga, mis annab valdkonna

eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega ringkonnakohtu täpne asukoht.

Muudatuse tulemusel seda volitusnormi ei ole enam vaja. KS-i § 22 lõiget 6 muudetakse ja

edaspidi kehtestab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja halduskohtu tööpiirkonnad

määrab valdkonna eest vastutav minister (eelnõukohaselt KHAN), siis ringkonnakohtute

tööpiirkonnad on kehtestatud seaduses (§ 22 lõiked 3 ja 4). Muudatus on aluseks ka

justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“ kehtetuks tunnistamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 16. KS-i § 22 lõige 7. KS-i § 22 lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri

ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja

halduskohtutega (§ 9 lõige 4, § 18 lõige 4). Muudatusega sätestatakse üheselt, et

ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab edaspidi kohtu esimees.

Kuivõrd eelnõu kohaselt kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab

kohtutes KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, ei ole vajadust

eristada kohtu direktori ja kohtu esimehe pädevust ringkonnakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel selle põhjal, kas tegemist on õigusemõistmise

funktsiooniga või mitte.

13

Eelnõu § 1 punkt 17. KS-i § 23. KS-i § 23 reguleerib ringkonnakohtunike arvu, mida

muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja 19).

Muudatuse tulemusel sätestatakse, et ringkonnakohtu kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN, kuulanud ära ringkonnakohtu esimeeste arvamuse. Muudatus

on alus justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ kehtetuks tunnistamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 18. KS-i § 30 lõike 5 esimene ja teine lause sätestavad valdkonna eest

vastutava ministri õiguse võtta osa Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi

kohtulahendeid, ning ministri sõnaõiguse üldkogul. Kohtuhalduse ülemineku tõttu ei ole

põhjendatud justiits- ja digiministri absoluutne õigus osaleda Riigikohtu üldkogul, vaid

Riigikohtu esimees saab seda vajadust eelnõukohase sättega igakordselt hinnata.

Eelnõu § 1 punkt 19. Punktiga 19 asendatakse KS-i § 34 lõikes 2, § 69 lõikes 2 ja §-s 124

tekstiosa „Justiitsministeerium“ tekstiosaga „Justiits- ja Digiministeerium“. Muudatus on

vajalik seoses 01.01.2025 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustega, millega muutus

mh ministeeriumi nimi.

Eelnõu § 1 punkt 20. Punktiga 20 asendatakse KS-i § 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõikes

2 tekstiosa „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“

vastavas käändes.

KS-i § 34 lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja

juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna

eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel

kehtestab minister selle kooskõlastatult KHAN-iga. Eelnõukohase seaduse põhjal muudetakse

justiitsministri 15.02.2006 määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“.

KS-i § 37 lõike 41 muudatuse tulemusel kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise

täpsemad alused edaspidi kohtute haldamise nõukoja asemel KHAN ning kohtud lähtuvad

tööjaotusplaani kinnitades kohtute seadusest ja KHAN-i kehtestatud alustest. Tegemist on

tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise

otsustusorganina KHAN, mille ülesanne kohtusüsteemi arendajana ja haldajana peab olema ka

tööplaani aluste kehtestamine, samuti vajalike ressursside jagamine.

KS-i § 991 lõike 2 muudatuse tulemusel on Riigikohtu üldkogul kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära tõstmiseks vajalik kohtute haldamise nõukoja nõusoleku asemel KHAN-i nõusolek.

Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad ning

selle ülesanded lähevad üle KHAN-ile.

Eelnõu § 1 punkt 21. KS-i § 37 lõige 12 reguleerib esimese astme kohtuniku töökoormust

ametisse astumisel esimesel kuuel kuul selliselt, et töökoormus on 90%. Lõiget täiendatakse

selliselt, et töökoormus ei saa olla rohkem kui 90%. Muudatus tagab suurema paindlikkuse

tegeliku töökoormuse kehtestamisel, st esimehel on võimalik kehtestada esimesel kuuel kuul

ka väiksem töökoormus.

Eelnõu § 1 punkt 22. KS-i § 37 täiendatakse lõikega 13, mille punkti 1 kohaselt võib kohtu

esimees käskkirjaga vähendada osakonnajuhatajate või kolleegiumi esimeeste töökoormust

õigusemõistmisel korralduslike ülesannete täitmiseks vajalikus määras või punkti 2 kohaselt

14

vähendada kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või osalemise tõttu

kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös. Muudatus on vajalik, et

luua enam paindlikkust kohtuniku töökoormuse vähendamisel, kui kohtunik soovib panustada

kohtusüsteemi arengusse või valimiste korrakohasesse toimimisse ka muul viisil kui vaid

õigusemõistmine, eeldusel et kohtu esimees sellega nõus on.

Eelnõu § 1 punkt 23. KS-i § 37 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sisalduv

kohtu esimehe, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhataja töökoormuse vähendamist käsitlev

säte tõstetakse ühese arusaadavuse huvides § 37 uude lõikesse 13.

Eelnõu § 1 punktid 24 ja 25. KS-i § 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, millega luuakse

kohtu esimehele alus võimaldada kohtunikul töötada osalise töökoormusega, sätestamata

osakoormusega töötamisele konkreetset tähtaega. Avaliku teenistuse seaduse § 35 lõike 2

kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg

kaheksa tundi päevas. Kohtuniku tööaega reguleerib KS-i § 6. Kohtunik korraldab oma tööaja

iseseisvalt (KS § 6 lõige 1). Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul,

arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega,

kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma mõistliku puhkeajata, sealhulgas pidevat

töötamist üle 40 tunni nädalas13. Kohtunik võib töötada kohtu esimehe loal osalise

töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise või osalise töövõime korral. Kui kohtunik

soovib muul põhjusel töötada osalise töökoormusega, siis saab ta seda teha vaid kuni üks aasta.

Nimetatud üheaastast tähtaega võib kohtu esimees pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse

alusel korraga ühe aasta võrra (kehtiv KS § 371 lõige 2). Kohtu esimees peab kohtuniku sellise

soovi iga kord esitama üldkogule arvamuse andmiseks. Tegemist on kohtu esimehe jaoks

mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa avalduse läbivaatamine koormab nii kohtu

esimeest kui ka üldkogul osalevaid kohtunikke. Avaliku teenistuse seadus ja töölepingu seadus

ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel ette ei näe.

Muudatuse kohaselt on esimehel õigus võimaldada osalise töökoormusega töötamist ka muul

mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Niisugune

lahendus võimaldab osakoormust mõistlikult ja paindlikult vähendada ka näiteks kohtuniku

tervisemurega, õpingute jätkamisega doktoriõppes, töötamisega rahvusvahelises kohtus või

vanema hooldamisega. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks KS-i § 371 lõige 2, millega kaotatakse

töökoormuse võimaldamisel tähtajaline piirang. Muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest

paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis loob omakorda kohtusüsteemist

nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku

korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda töötamiseks paindlikke võimalusi.

Oluline on silmas pidada, et jääb kehtima senine erisus, et kui KS § 37 alusel kohtuniku

töökoormust vähendatakse, siis tema palga suurus ei vähene. KS-i § 371 alusel kohtuniku

töötamisel osalise töökoormusega väheneb vastavalt ka kohtuniku palk.

Eelnõu § 1 punkt 26. KS-i § 38 lõige 2 reguleerib kohtunike täiskogu kokkukutsumist. Kehtiva

seaduse kohaselt on erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus nii valdkonna eest vastutaval

ministril kui ka Riigikohtu esimehel. Kohtuhalduse ülevõtmisel ei peaks ministril enam selleks

õigust olema. Edaspidi on erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus vaid Riigikohtu

esimehel, kes on ka kohtunike täiskogu juhataja.

13 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving).

15

Eelnõu § 1 punkt 27. KS-i § 38 lõike 3 punkti 3 muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu

edaspidi kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel KHAN-i

kohtunikest liikmed ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva

kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina KHAN, mille

kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike

täiskogule kui kõiki Eesti kohtunikke ühendavale kogule.

Eelnõu § 1 punkt 28. KS-i § 383. KS-i kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja

ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise

või sõjaseisukorra ajal KS-i § 41 lõike 1 punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja

kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja

vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud seisukoha (kohtute aastaeelarvete

kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise nõukoja asemel Riigikohtu

esimees. Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda KHAN-iga. Teiseks

korrigeeritakse sätet selliselt, et kui KHAN ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku

tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita KHAN-i ülesandeid Riigikohtu esimees.

Muudatus on vajalik, et tagada KHAN-i ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra ajal

olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on

edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine

seaduses, vaid muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm

tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) KHAN ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu

vajadus. Sisu järgi korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punkt 29. KS § 387 reguleerib kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Muudatuse

kohaselt on erakorralise või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN-il õigus pikendada kohtu esimehe ametiaega, kui kohtu esimehe ametiaeg peaks sellel

ajal lõppema. Ka edaspidi on selleks vaja kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekut.

Muudatus on vajalik, kuna esimeeste nimetamine ja järelevalve läheb eelnõu kohaselt

valdkonna eest vastutavalt ministrilt üle KHAN-ile, mistõttu peab ka esimehe ametiaja

pikendamine olema KHAN-i pädevuses.

Eelnõu § 1 punkt 30. KS-i § 39. KS-i § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted ning

eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3. Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme

kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ning Justiits- ja Digiministeeriumi koostöös. Kohtud

täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse

korraldamise valdavale üleandmisele KHAN-ile, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et

esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab KHAN.

Justiits- ja Digiministeeriumi praegu täidetavad ja kohtusüsteemile (vähemalt osaliselt)

üleantavad ülesanded on loetletud tabelis 5 (KHAN-ile üleantavaid pädevusi on käsitletud ka

eelnõukohase KS § 411 juures). Seejuures ei ole nimetatud ülesanded sellises detailsuses

loetletud seaduses, st kohtusüsteemil on võimalik ise neid tegevusi (ümber)kujundada ja

tähtsustada.

Tabel 5. Kohtusüsteemile üleminevad ülesanded.

Ülesanne Selgitus

Otsuste ettevalmistamine

Seni ministri antud määruste asemel valmistab vastavad

otsused ette KHAN (nt kohtute tööpiirkonnad, kohtumajade

asukohad, kohtunike arv)

Kohtudirektorite järelevalve Kaob senisel kujul. Uus järelevalve KHT direktori üle.

16

IT-süsteemide arendused Kohtu kui tellija rolli suurenemine

Kohtutepõhine

menetlusstatistika koostamine

Kokkulepitud menetlusstatistika eesmärke järgides aruannete

koostamine ja avaldamine

Veebilehe Eestkostja teejuht

haldamine

Veebilehe Eestkostja teejuht täiendamine ja sisu

ajakohastamine

Kohtujuhtide nõupäeva

korraldus

Päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik,

toitlustus jms, 4 korda aastas

Personalivaldkonna

koostööpäeva korraldamine

Võrgustik koguneb ca 3 korda aastas arutama

personalivaldkonna arendusvajadusi ja -tegevusi.

Tugiteenuste tsentraliseerimise

toetamine

Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimiseks ettevalmistuste

tegemine, vastavate aluste loomine, töökorralduse

ühtlustamine.

I ja II astme kohtunike

konkursside korraldus

Vajaduste selgitamine, konkursi ettevalmistamine,

konkursiteate avaldamine (koostöös Riigikohtuga)

I ja II astme kohtute eelarve

koostamine

Eelarve koostab KHT koostöös kohtute esimeestega, kinnitab

KHAN

KHAN-i istungite korraldus ja

tehniline teenindamine

Senise kohtute haldamise nõukoja teenindamise asemel

(päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik,

toitlustus jms, vähemalt 4 korda aastas) KHAN-i teenindamine

Kohtute inimesekesksemaks

muutmise projektide

korraldamine

Lapsesõbraliku menetluse juhiste välja töötamine, lastetubade

sisustamine, võlgnike toetamine jm

Kohtu osakondade toetamine

Osakonnad vajavad suhtluses ja koostööks teiste

asutuste/organisatsioonidega tuge seaduste rakendamiseks.

Töögrupid, ümarlaudad teiste asutustega jms.

Osalemine Euroopa kohtute

nõukogude võrgustiku (ENCJ)

koosolekutel

ENCJ eesmärgiks on kogemuste vahetamine – kuidas on

kohtusüsteem korraldatud ja see toimib, ettepanekute tegemine

Euroopa Liidu institutsioonidele, riiklikele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele.

Balti Kohtuhalduse võrgustiku

töös osalemine

Eesti, Läti, Leedu ja Soome kohtute haldamise võrgustiku töös

osalemine ja foorumi korraldamine. Osalevad Balti-Soome

kohtute haldamisega seotud asutused.

Massilisest sisserändest

põhjustatud hädaolukorrale

reageerimise suutlikkuse

toetamine I ja II astme kohtutes

Massilise sisserände hädaolukorraks ettevalmistamine (sh

dokumentide vormide koostamine, töögruppides osalemine,

kriisikohvrite komplekteerimine ja vajadusel uuendamine)

Kahju hüvitamise nõuete

lahendamine

Kohtute tegevusega seotud kaebuste lahendamine (RVastS § 17

lg 1, HKMS § 17 lg 3)

Kättetoimetamise postihange Kohtudokumentide kättetoimetamiseks postihanke

korraldamine

Välisriikide delegatsioonide

võõrustamise korraldamine

Kohtute haldamisega seotud ülesannete tutvustamine

välisriikide delegatsioonidele ja delegatsioonide võõrustamine,

võõrustamise korraldamine, sh päevakava ja asutustevaheliste

külastuste kokkuleppimine

Lõikes 2 sätestatakse, et seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja

Digiministeerium. Sellised ülesanded on näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtute

infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded. Lisaks tehakse tehniline muudatus, mille

17

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande

anda üle KHAN-ile. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab olulises osas edaspidi KHAN, on sellise

olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise võimaluse jätmine on mõistlik. Lõikes

3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes käsu- ega

distsiplinaarvõimu ka KHAN-il.

Eelnõu § 1 punkt 31. KS-i § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja

töökorraldust, tunnistatakse kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus

kohtuhaldusorgan KHAN. KHAN-i koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud

seadust §-ga 401.

Eelnõu § 1 punkt 32. KS-i § 401. KS-i § 401 reguleerib KHAN-i koosseisu ja töökorraldust.

Lõikes 1 sätestatakse KHAN-i koosseis: Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku,

kolm esimese astme kohtunikku, üks Riigikogu liige ja kaks mittekohtunikust liiget. KHAN-i

selline koosseis on välja töötatud rahvusvahelistele soovitustele tuginedes, arvestades 2020. a

loodud Soome kohtute ameti kogemust ja eelnõule esitatud tagasisidet ning lähtub eesmärgist

tagada KHAN-i võimalikult laiapindne koosseis, kes esindaks terve kohtusüsteemi, aga ka

kohtusüsteemi väliseid huve, seisukohti ja ootusi.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)

arvamuse nr 1014 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab

suurem osa15 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema

ametisse nimetatud, lähtudes muuhulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast

mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks

nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete

kaasamine16 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2417

järelduste ja soovituste (osa B-IV) punktis 10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid

tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel. Järelduste ja soovituste punktis 14 on

rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest peaksid olema kohtunike endi valitud liikmed ning

kõik kohtuastmed ja -harud peaksid olema esindatud. Punkti 12 järgi peaks nõukogu juht olema

erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik süsteem.

Arvestades, et eelnõukohase üheksaliikmelise KHAN-i koosseisu kuulub viis kohtunike valitud

liiget, kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine, esindatud on kõik

kohtuastmed- ja harud, arvestab loodav KHAN-i koosseis rahvusvaheliselt tunnustatud

soovitusi. Parlamendiliikmete nimetamist KHAN-i liikmeks on soovitatud võimaluse korral

14 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 15 CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) järgi peaks „enamik“ nõukogu liikmetest olema kohtunikud.

https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024). 16 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu

koosseisust vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for

the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in

Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. –

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx

.pdf (02.07.2024). 17 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-

ccje/1680a47604 (02.07.2024).

18

küll vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö vajadust, on põhjendatud ka ühe

Riigikogu liikme nimetamine KHAN-i.

Lõige 2 reguleerib KHAN-i liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks

aastaks KHAN-i kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme

kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks

halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHAN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu

esimees ei või KHAN-i kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude ja regionaalse

esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal, otsuste

laiapõhjalisus ja kogu kohtusüsteemi võrdne kohtlemine. On oluline silmas pidada, et

kohtunikust KHAN-i liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab seisma laiemalt

kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida peab väljendama

KHAN-i kodukord ja arvestama KHAN-i valimiskord.

Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kohtunikest liikmete ametiaja, välja arvatud Riigikohtu

esimehe18 ametiaja, piiramise võimalusi. Kohtute haldamise nõukojale tehti eelnõu koostamise

käigus ettepanek piirata KHAN-i kohtunikest liikmete volitusi selliselt, et ükski kohtunik ei

tohi olla KHAN-i liikmeks valitud üle ühe korra järjest. Kuivõrd kohtute haldamise nõukoda ei

toetanud sellise piirangu seadmist, ei piira ka eelnõu ametiaja pikendamist. Seega tuleb

optimaalne tasakaal koosseisu järjepidevuse ja uuenemise vahel leida kohtunike täiskogul

KHAN-i kohtunikest liikmete valimise teel.

Lõige 3 sätestab KHAN-i kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused

lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Volituste

lõppemine ametist vabastamise tõttu on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud

kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole enam selle osa. Samuti tekiks

kohtunikust liikme esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste lõppemise

aluseks ei ole KHAN-i kohtunikust liikme nimetamine teise kohtu või valdkonna kohtunikuks.

Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus KHAN-i kohtunikust

liikmed ei vasta eelnõukohase KS-i § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele.

Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik

ülereguleerimine. KHAN-i kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning

arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et

üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab KHAN-i

tasakaalukat ja tõhusat toimimist.

Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. KHAN-i kohtunikust liikme äraolekul asendab teda

kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendusliikmed valitakse täiskogul samal ajal

kohtunikest põhiliikmetega. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab KHAN. Kuivõrd kõikide

kohtuharude ja regionaalse esindatuse tagamine KHAN-is on oluline, kaaluti eelnõu

väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud ja et ühest

kohtust ei saaks KHAN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Siiski leiti arutelude tulemusel, et

viidatud nõuete kohustuslikkus võib vahel takistada asendusliikmete efektiivset valimist ning

peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib tekkida olukord, kus

põhiliikme väljalangemisel asendab põhiliiget asendusliikmena kohtunik, kelle kohtust või

18 Kuivõrd Riigikohtu esimees on KHAN-i esimeheks ametikoha järgi, on tema ametiaeg juba piiratud KS-i § 27

lõikes 1 üheksa aastaga.

19

valdkonnast on juba teine KHAN-i põhiliige olemas. Kuivõrd aga asendusliikme volitused

kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei takista

nimetatud tõik tõenäoliselt KHAN-i efektiivset toimimist. Võrreldes kehtiva praktikaga, kus

asendusliikmetel on kohtute haldamise nõukojas sõnaõigus, leiti eelnõu koostamise raames

toimunud aruteludel, et KHAN-is sellise õiguse andmine ei ole pigem põhjendatud. Lõpliku

otsuse ja täpsemad tingimused, millest asendusliikmete valimisel lähtuda, kehtestab KHAN.

Lõige 5 sätestab, et KHAN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab

kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on loodav KHAN organ, mis hakkab vastutama

kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse.

Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide

ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja

vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu

teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Ehk valimiskorra

eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimad kohtute ühiste huvide eest seisjad.

Lõige 6 sätestab, et KHAN-i mittekohtunikest liikmed, v.a Riigikogu liige, nimetatakse

nõukogu kohtunikest liikmete lihthäälteenamusega kohtunikest liikmete volituste ajaks. Häälte

võrdse jagunemise korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl. Nõukogu võib mittekohtunikust

liikme, v.a Riigikogu liikme, tagasi kutsuda nõukogu koosseisu kahekolmandikulise

häälteenamusega. Eespool on selgitatud, et selleks, et KHAN-il oleks laiapõhjalisem vaade, on

põhjendatud kaasata KHAN-i koosseisu ka Riigikogu liige ja kohtunikest nõukogu liikmete

valitud (koopteeritud) liikmeid väljastpoolt kohtusüsteemi. Selle eesmärk on anda otsustele

kohtusüsteemivälist vaadet, mille tulemusel saaks KHAN kohtusüsteemi haldamisel ja

arendamisel parimal viisil arvestada ka ühiskonna ja menetlusosaliste vajadusi ning täiendada

nõukogu asjatundlikkust. Ühtlasi tagab kohtuväliste liikmete osavõtt, et ühelgi kohtul,

kohtuastmel ega -harul ei oleks nõukogus juba ette ära määratud ülekaalu teiste suhtes.

Seejuures ei ole reguleeritud, kes täpselt mittekohtunikust liige peaks olema, kuivõrd

lõppastmes on KHAN-i kohtunikest liikmete otsustada, millist välist vaadet või lisakompetentsi

nad oma ülesannete täitmiseks vajavad. Sellised liikmed võib valida teatud ametialase staažiga

silmapaistvate juristide, ülikoolide professorite või tunnustatud staatusega kodanike hulgast,

samuti võib kohtusüsteemi kaasaegsel tasemel juhtimiseks vajalikuks osutuda omada liikmeid,

kes on kogenud mõnes õigusvälises valdkonnas (nt juhtimine, finantsid, infotehnoloogia,

sotsiaalteadused)19. Seega saab KHAN ise otsustada, kas nimetada institutsioonide esindajaid

(näiteks Eesti Advokatuur (edaspidi ka advokatuur), Prokuratuur) või konkreetne isik.

Käesoleval ajal kuuluvad kohtute haldamise nõukotta Riigikohtu esimees, viis kohtunike

täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse

nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler

või tema nimetatud esindaja. Arvestades, et nõukoda on nõuandev ja kooskõlastav organ, on

siiani olnud selline isikute ja institutsioonide kindlaksmääratud esindatus põhjendatud ja

vajalik. Uue kohtuhaldusmudeli puhul ei ole senine lahendus otstarbekas.

19 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10, punkt 22, Euroopa kohtunõukogude võrgustiku

(ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 3.2. Samuti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni

(OSCE) Varssavi soovitused punkt 2. Vt OSCE Office for Democratic Institutions and Human Rights.

Recommendations on Judicial Independence and Accountability (Warsaw Recommendations) 2023.

– https://www.osce.org/files/f/documents/c/5/552718.pdf.

20

Lisaks on KHAN-i kohtunikust liikmetele antud õigus mittekohtunikust liige, v.a Riigikogu

liige, tagasi kutsuda, kui selle poolt hääletab 2/3 nõukogu koosseisust, st vähemalt kuus liiget.

Tegemist on tõenäoliselt vähe kasutatava võimalusega, aga ei ole välistatud, et esineb mõjuvaid

asjaolusid, mis toovad sellise vajaduse kaasa. Näiteks võib tagasikutsumise vajadus tekkida,

kui mittekohtunikust liikmeks on nimetatud advokatuuri esindaja, kuid isik arvatakse

advokatuurist välja või muul põhjusel ei sobi advokatuuri hinnangul KHAN-is esindama.

Riigikogu liikme volituste lõppemisel Riigikogus määrab Riigikogu uue esindaja.

Lõige 7 sätestab, et esimese ja teise astme kohtute esimehed ning justiits- ja digiminister võivad

KHAN-i töös osaleda sõnaõigusega. Arvestades, et KHAN-il on otsustusõigus küsimustes, mis

oluliselt mõjutavad esimese ja teise astme kohtute tööd, on oluline, et esimeestele on sõnaõigus

tagatud. Esimeestele sõnaõiguse andmist toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20.

septembri 2024. aasta istungil. Samuti on oluline, et sõnaõigus jääb ka justiits-ja digiministrile,

kuna osaliselt jääb haldusülesandeid täitma ka Justiits- ja Digiministeerium, mistõttu on vajalik

tagada võimalus teda puudutavas osas kaasa rääkida.

Lõikes 8 sätestatakse, et KHAN-i juhib ja esindab KHAN-i esimees, kes on Riigikohtu esimees.

Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine

KHAN-is vajalik, sest KHAN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna.

Seetõttu peaks nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema

väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees.

KHAN-i esimehe asendamise kord määratakse kindlaks KHAN-i kodukorras.

Lõike 9 kohaselt on KHAN otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu

võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu kinnitab oma kodukorra.

Lõike 10 kohaselt vähendab KHAN oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud

Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks

vajalikus määras. Selline kord on vajalik, sest kuigi esimehel on õigus kohtunikust liikme

töökoormust ka ise vähendada, ei ole tagatud, et esimees seda siiski teeb. Seeõttu on

põhjendatud KHAN-ile endale ka vastava õiguse andmine. Nõukogu liikmele hüvitatakse

nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud, milleks võivad olla eelkõige transpordi- ja

majutuskulud.

Lõige 11 täpsustab, et KHAN-i tegevuseks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette KHT

eelarves. Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on vajalik eelarve koostamise selguse

tagamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 33. KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevusi,

tunnistatakse kehtetuks, sest kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHAN.

KHAN-i pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411.

Eelnõu § 1 punkt 34. KS-i § 411. KS-i § 411 reguleerib KHAN-i pädevust.

Lõike 1 kohaselt KHAN:

 suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist. Tegemist on üldise

põhimõttega, millest lähtudes on KHAN-ile antud õigus teha kohtusüsteemi haldamiseks ja

arendamiseks vajalikke otsuseid. Muuhulgas võib see tähendada ka võimalike vaidluste

lahendamisi KHT ja kohtu esimeeste vahel struktuuri, personali- ja eelarvelistes küsimustes

jm;kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid. Teadlikult on jäetud

21

reguleerimata, millises vormis KHAN arengueesmärgid sätestab. See võib olla nii

pikaajalise arengukava koostamine kui ka iga-aastaste eesmärkide seadmine (näiteks

menetluste kiiruse või lahendatavate asjade hulga kohta). Samuti on KHAN-il võimalik teha

kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või

digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb

KHAN-ile ka kohustus kontrollida nende eesmärkide täitmist, tehes vajaduse korral

korrektuure uueks perioodiks;

 teeb Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi

puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi.

Oluline on rõhutada, et KHAN-i selline õigus ei ole piiratud Justiits- ja

Digiministeeriumiga, st KHAN-il on õigus sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi

anda ka teistele ministeeriumitele;

 kinnitab Kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud Kohtuhaldusteenistuse

eelarve (st esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarved) eelnõu ning kinnitab eelarve

jaotuse kohtute ja KHT vahel. Mõeldud on, et KHAN vaatab eelnõu projekti üle, annab oma

kinnitusega sellele heakskiidu, KHT esitab selle Riigikogu rahanduskomisjonile ja pärast

seaduse jõustumist ja lõpliku eelarve teadasaamist kinnitab KHAN lõpliku jagunemise

esimese ja teise astme kohtute ning KHT vahel;

 korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.

Mõeldud on, et KHAN teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja

raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse

eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Muuhulgas kuulub arvestuse

pidamise hulka ka kuluarvestuse infosüsteemi KAIS täitmine;

 kehtestab maakohtute ja halduskohtute tööpiirkonnad (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);

 kehtestab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lõige 3, § 18

lõige 3) ning ringkonnakohtute täpsed asukohad (§ 22 lõige 6);

 kehtestab kohtunike arvu kohtutes (§ 11, § 19, § 23);

 nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20,

§ 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2) ning teeb tema üle järelevalvet;

 kehtestab KHT põhimääruse ja struktuuri (§ 412);

 nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori (§ 412 lõige 4);

 kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted. Mõeldud on, et

KHAN-i pädevuses on kinnitada näiteks KHT dokumendiplangid, tehnilised kokkulepped,

kohtu esimeeste ja KHT omavahelised töökorralduslikud kokkulepped jm.

Koostööpõhimõtete kinnitamine on oluline, et luua kõigile arusaadav ühtne käitumisjuhis

eelkõige valdkondades, mis võivad kohtu esimeeste ja KHT vahel jaguneda, näiteks

personaliotsuste tegemine. Arvestades, et KHAN-i pädevuses on nii töökorralduslike

põhimõtete kinnitamine kui ka kohtuasutuste haldamise ja arendamise suunamine ning

koordineerimine, on just KHAN-i pädevuses lahendada ka võimalikud erimeelsused KHT

ja kohtu esimehe vahel, kui nende omavaheline koostöö tulemust ei too. Seega on KHT-l

kohustus osutada teatud, KHAN-i poolt ette nähtud ja vastava kvaliteediga teenuseid ning

juhul kui ülesannete täitmise osas ei saavuta KHT ja esimehed konsensust, on KHT-l ja

esimeestel võimalus viimases etapis pöörduda erimeelsuste tõttu lõpliku otsuse saamiseks

just KHAN-i poole;

 arutab läbi Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);

 täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

22

Lõike 2 kohaselt võib KHAN seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle KHT-le. On oluline rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu

ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte KHAN-i kohtuhaldusülesandeid. Selliseks

ülesandeks võib olla näiteks töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded. Seega võimaldab säte

KHAN-il otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele. Ebamõistlik on konkreetsete

üleantavate ülesannete loetlemine seaduses, kuna see ei ole piisavalt ettenähtav ega taga

süsteemi paindlikkust. Ülesande üleandmisega läheb KHT-le üle ka vastutus konkreetse

ülesande täitmise eest.

Lõikega 3 reguleeritakse KHAN-i õigust teha otsuseid ja anda juhiseid. KHAN-i otsused ja

juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada

kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus kohtusüsteem

saab varasemast enam otsustuspädevust. Teabe avalikustamist on rõhutatud ka rahvusvahelistes

soovitustes.

Eelnõu § 1 punkt 35. KS-i § 412. KS-i lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust,

struktuuri ja juhtimist. Lõikes 1 sätestatakse, et KHT on riigi ametiasutus, kes tagab kohtute

ning KHAN-i teenindamise. KHT on seega kohtuid ja KHAN-i teenindav õigusemõistmise

volitusteta asutus, mis täidab seaduses sätestatud ning KHAN-i antud ülesandeid. KHT on

vajalik kohtute igapäevaseks arendamiseks ja tugiteenuste pakkumiseks, et osutada ühetaolist

kõrgel tasemel kohtuhaldusteenust kõigile kohtutele. KHT on analoogne Vabariigi Presidendi

Kantseleiga või Riigikogu Kantseleiga, st need ei ole põhiseaduse mõistes põhiseaduslikuks

institutsiooniks, kuid neile on selline roll antud teatud seadustes, s.o RES ja RVS ning mis

registreeritakse asutustena riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Kohtutel

ja KHT-l ei ole õiguslikku, organisatsioonilist ega eelarvelist alluvussuhet.

KHT-sse koonduksid kõik kohtuhaldusülesanded, mille keskne täitmine on mõistlik ja

otstarbekas, sealhulgas:

1) seni Justiits- ja Digiministeeriumi täidetud ja eelnõuga kohtusüsteemile üleantavad

ülesanded, mida ei anta üle KHAN-ile (näiteks KHAN-i sisuline ja tehniline teenindamine);

2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus,

tõlke- ja arhiiviteenus);

3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) ning mõned kohtu esimehe

(näiteks kommunikatsioon) haldusülesanded.

Kohtusüsteemil on juba praegu arvestatav kogemus tugiteenuste konsolideerimisest. I ja II

astme kohtud on juba varem konsolideerinud arhiivi-, tõlke-, ja infotelefoniteenused, 2025.

aasta alguses käivitatakse kohtute ühine personaliteenistus ning 2025. aasta jooksul luuakse

kohtute turvateenistus. Kohtute pressiesindajad tegutsevad mitteformaalse võrgustikuna. KHT

loomisel on eesmärk viia KHT-sse üle kõik vajalike tugiteenuste osutamisega seotud ameti- ja

23

töökohad (ATS § 98 lõike 1 punkt 1 ). Kuna KHT peab järjepidevalt ja katkematult toetama

kohtuid õigusemõistmise tagamisel, peavad vähemalt kõik juhtivad positsioonid olema

ametikohad, mh et välistada võimalust streigi tõttu töö takistamist ja sellega õigusemõistmise

häirimist. Lisaks on planeeritud KHT koosseisu teenistuskohad, mida kohtute koosseisudes seni

ei olnud, kuid mis on KHT toimimiseks vajalikud. Pärast KHT loomist kuuluvad kohtute

koosseisu kohtunike ja kohtujuristide ametikohad ning kohtu esimehe abi jms

õigusemõistmisega seotud teenistuskohad. Samuti kuuluvad kohtute koosseisu kinnistus- ja

registriosakonna, maksekäsuosakonna ja eestkoste järelevalveosakonna kohtunikuabide

ametikohad ning nimetatud osakondade muude kohtuteenistujate teenistuskohad selles

ulatuses, mis on seotud õigusemõistmisega.

Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jääksid pakkuma Riigi

Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks kasutajaks küll Justiits-

Digiministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes oleks

kvaliteetne partner nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele. Täpsemate haldusülesannete määramine ja jaotus on otstarbekas jätta KHAN-i

pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda.

Pikemas ajavaates võib teenistusele üle anda ka kohtunike omavalitsusorganite (näiteks

koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon) teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida

praegu täidab Riigikohus. KHT-sse koonduvate tugiteenuste valdkondade ja nende teenuste

osutamisega kohtutes seotud teenistuskohtade võimalik kirjeldus on näitlikustatud alljärgneval

joonisel.

Joonis 1. KHT võimalik ülesehitus.

24

Lõikes 2 sätestatakse, et KHT registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus

registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. Kuna tegemist on riigiasutusega ATS

mõistes, kuulub ta analoogselt Riigikogu Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantseleiga

vastavas registris registreerimisele.

Lõikes 3 sätestatakse, et KHT-d juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist

KHAN. Direktoril on kohustus teha tihedat koostööd kõigi esimese ja teise astme kohtute

esimeestega. Koostöö tagamiseks peaksid sünkroonselt KHAN-i koosolekutega toimuma

kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad

küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtu esimeeste osalemine

KHAN-i töös sõnaõigusega peavad tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest

ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja

arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT

direktori ja kohtute esimeeste koostöö paremaks tagamiseks võib KHAN otsustada jaotada ka

KHT arendusvaldkonnad kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on

konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT direktori või valdkonnajuhi peamine koostööpartner.

Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult seda, et kohtu esimees esindab

selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid enda kohtuasutuse oma.

Seega on kohtute esimeestel võimalik osaleda KHT töös järgmiselt:

 KHAN-i kaudu. KHAN-i pädevus KHT puhul on sätestatud KS-i §-s 41¹. Kohtute

esimehed osalevad KHAN-i töös sõnaõigusega (KS § 40 lõige 6).

 KHT töökorraldust ja kohtute ning KHT koostööd reguleerivate dokumentide alusel,

mille on kinnitanud KHAN (KS § 41¹ lg 1). Nende reeglite eesmärk on tagada kohtute

esimeeste osavõtt oluliste KHT-i tööd puudutavate otsuste (näiteks KHT struktuur,

koosseis, eelarve) ja kohtute ning KHT koostööd puudutavate otsuste (näiteks kohtutele

osutatava (tugi)teenuse maht ja kvaliteet) tegemisel.

 Töökorralduslike kokkulepete alusel. Näiteks eelviidatud võimalus, et iga KHT

arendusvaldkonnale on määratud ka partner kohtutest.

Nõuded direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud

teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab KHAN. Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus

(KS-i § 584 lõige 1), et KHT direktor võib olla ka kohtunik, eeldusel et ta vastab KHAN-i seatud

nõuetele ja läbib konkursi edukalt.

Lõikes 4 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte

rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada

kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.

Lõikes 5 sätestatakse, et KHT õigused ja põhifunktsioonid, tema juhtimiskorraldus ning

struktuuriüksuste pädevus sätestatakse KHT põhimääruses, mille kehtestab KHAN. Seega

koordineerib ja suunab KHT tegevust tervikuna KHAN. KHAN on KHT kõrgemalseisev organ,

st KHAN ei ole juhtorganina KHT osa. Kuigi üldpõhimõttena ei ole Eesti õigussüsteemis

põhiseaduslikel institutsioonidel kõrgemalseisvaid organeid olnud, ei ole KHT näol tegemist

põhiseadusliku institutsiooniga põhiseaduse mõistes vaid need funktsioonid on antud teatud

seaduste kontekstis.

Eelnõu § 1 punkt 36. KS-i § 42 lõige 1. KS-i § 42 reguleerib kohtu kodukorda. KS-i § 42

lõike 1 teist lauset muudetakse selliselt, et kohtu kodukorra kehtestamisel ei pea esimees seda

25

enam üldkoguga kooskõlastama, kuid peab enne üldkogu arvamuse ära kuulama. Selliselt

suureneb kohtu esimehe otsustusvabadus, aga ka vastutus kohtu toimimise eest. Lõike 1

kolmandas lauses sätestatakse, et valdkonna eest vastutava ministri asemel kehtestab edaspidi

maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorra KHAN. Muudatus on vajalik, sest kohtuhalduse üleminekul ei ole põhjendatud ega

vajalik, et minister peaks kehtestama eelkõige kohtute sisemist töökorraldust reguleerivaid

kordasid. Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 08.02.2018 määrus nr 7

„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Muudatuse alusel tehakse asjakohased

täpsustused kriminaalmenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja

väärteomenetluse seadustikku. Kehtetuks ei tunnistata 19.12.2012 määrust nr 60 „Kohtu

registriosakonna kodukord“ ja 30.06.2010 määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“,

vaid neid muudetakse selliselt, et jäetakse välja osakondade töökorraldust käsitlevad sätted,

mida reguleerib tulevikus KHAN asjakohases kodukorras. Vastavate määruste volitusnormid

tulenevad olulises osas teistest seadustest ning muudatuse tulemusel reguleerivad vastavad

ministri määrused edaspidi kohturegistrite pidamist, mitte enam osakondade sisemist

töökorraldust. Vastavalt korrastatakse ka määruste pealkirjad.

Eelnõu § 1 punkt 37. KS-i § 42 lõige 21. Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei

kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.

Lõikest 21 jäetakse välja sõnad „kohtuteenistujate ülesanded“, kuivõrd kohtuteenistujate

ülesanded määravad tulevikus kohtu esimees ja KHT direktor.

Eelnõu § 1 punkt 38. KS-i § 43 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõuga muudetakse normi

reguleerimiseset ning kohtu eelarvet käsitletakse uues §-s 431.

Eelnõu § 1 punkt 39. KS-i § 431. KS-i § 431 reguleerib kohtu eelarvet. Muudatusega

sätestatakse lõikes 1 üldine põhimõte, et Kohtuhaldusteenistuse eelarve ja Riigikohtu eelarve

võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras. Riigi eelarve vaates liiguvad kohtud

keskvalitsuse allsektoris riigiasutuste jaotusest põhiseaduslike institutsioonide jaotusesse (RES

§ 2 lõige 2). Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse

RES-i vaates ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui ei

ole sätestatud teisiti (RES § 3 lõige 2 ).

Lõike 2 kohaselt koosneb Kohtuhaldusteenistuse eelarve esimese ja teise astme kohtute ning

KHT kui kohtutele tugiteenuseid osutava riigiasutuse eelarvest. Seega Kohtuhaldusteenistuse

eelarve koosneb nii kohtute kui ka KHT enda eelarvest, aga RES-i protsessis on KHT

põhiseaduslik institutsioon RES-i mõttes ning riigieelarve strateegias kajastatakse raha saajana

KHT-d, kellele antud vahendid jaotatakse KHAN-i otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel laiali.

Lõige 3 selgitab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Kehtivas seaduses ei ole eelarve

koostamise protsess eraldi välja toodud, mistõttu on ühise arusaadavuse huvides see mõistlik ja

vajalik. Praegusel hetkel toimub eelarve koostamise protsess praktikas selliselt, et Justiits-ja

Digiministeerium kogub esimese ja teise astme kohtutest sisendid ning jagab eelarve kohtute

vahel laiali. Kohtud ei ole kaasatud eelarve läbirääkimistesse Vabariigi Valitsuses (v.a kohtute

haldamise nõukoja poolt esitatud arvamus). Seega on esimese ja teise astme kohtutel võimalus

ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta vähene ning sõltutakse olulises osas

täitevvõimust. Arvestades, et tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, ei ole selline

lahendus mõistlik. On oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub

eesmärgipäraselt juhituks. Muudatuse tulemusel ei saa täitevvõim sekkuda kohtute eelarve

kujundamisesse ning kohtud saavad kujundada eelarvet ise süsteemisiseselt ja arvestades

26

endale seatud eesmärke. On oluline, et kohtud saavad ise oma eelarvevajadusi Riigikogu

rahanduskomisjonis põhjendada ning kõikide kohtuastmete eelarve ühetaoline menetlemine

tagab ka kohtusüsteemi eelarve ühtsema läbipaistvuse.

Lõike kohaselt valmistab esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarvete eelnõu (ehk

Kohtuhaldusteenistuse eelarve) ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega ning esitab

kinnitamiseks KHAN-ile. Seega esinevad kohtud eelarve koostamisel ühe institutsioonina ja

eelarve jaotab kohtute vahel KHAN.

Senised esimese ja teise astme kohtute eelarved jaotatakse kohtute ja KHT vahel ümber. Üle

viidavate koosseisuliste teenistuskohtade tööjõukulud vastavad teenistuskohtade aastasele

palgafondile koos tööjõumaksudega. Üle viidavate teenistuskohtadega seotud

majandamiskulud määratakse kohtute majandamiskuludest (näiteks lähetus- ja koolituskulud,

tervisekulud ja -hüvitised) proportsionaalselt kohtu koosseisuliste teenistuskohtade arvule.

Lisaks teenistuskohtadega seotud majandamiskuludele tõstetakse kohtute eelarvetest ümber

KHT eelarvesse ka need majandamiskulud, mis on seotud teenustega, mida KHT osutab

kohtutele:

 ametiautodega seotud kulud;

 bürootarvete, paberi jms töövahendite kulud;

 trükiste ja õigusalaste veebikeskkondade kulud;

 sidekulud;

 muud tegevuskulud.

Kohtute eelarvetesse jäävad:

 kohtunike tööjõukulud, kohtujuristide ja kohtunikuabide tööjõukulud ning kohtu

koosseisu jäävate kohtuametnike tööjõukulud;

 kohtukulud, s.o menetluses osalevatele kolmandatele isikutele makstavad tasud ning

postikulud, kuna need on seotud õigusemõistmisega.

 kinnisvarakulud ehk Riigi Kinnisvara AS-ile makstavad üürikulud, need on seotud

kohtutega sõlmitud lepingutega.

02.01.2024 kinnitatud esimese ja teise astme kohtute eelarve näitel on tabelis 5 välja toodud

kulude tinglik jagunemine kohtute ja KHT vahel. Tegemist ei ole eelarvega, vaid näitega kulude

võimaliku jagunemise kohta. Kohtute ja KHT eelarvete kulude liigendus jääb endiseks. I ja II

astme kohtute eelarved vähenevad, sest kohtute eelarvetest liiguvad välja tugiteenuste

osutamisega seotud tegevuskulud. KHT-l tekib eelarve kohtutest üle antavatest kuludest ning

Justiits- ja Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest RES 2026-2029 raames. Kirjeldatud

viisil kujunenud eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine senises mahus ja

senisel tasemel. Justiits- ja Digiministeeriumilt üle võetavate ülesannete täitmiseks ei looda uusi

ametikohti, vaid neid ülesandeid täidetaks olemasoleva personaliga. Kohtutest tegelikult KHT-

sse ümber tõstetavate tegevuskulude maht selgub siis, kui on kindlaks määratud

ümbertõstetavad teenistuskohad ning koosseisude ja kulude ümbertõstmise kuupäev.

Edasises protsessis sõlmivad kohtute esimehed ja KHT juht kokkulepped osutatavate

tugiteenuste mahu ja kvaliteedi osas. Need määravad KHT koosseisu, töökorralduse ning

juhtimisstruktuuri. Tugiteenuste läbimõeldud ja tõhusa korraldamisega vähenevad kulud ning

vabaneb eelarvet, mida saab kasutada koosseisu muutmiseks ning töötasude korrigeerimiseks.

Seega on muudatus planeeritud kuluneutraalsena, st muudatuse elluviimiseks ei planeerita

27

täiendavate ressursside eraldamist riigieelarvest vaid kasutatakse ära olemasolevaid vahendeid

ning optimeeritakse tööprotsesse.

Tabel 5. Kohtuhaldusteenistuse eelarve võimalik jaotus 2024. a eelarve näitel.

Kohtute senine kogemus tugiteenuste konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene

osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse ühtlustumise. Tugiteenuste

konsolideerimisega kaasnev tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses vabastab

ressurssi KHT kui asutuse toimimiseks vajalike lisanduvate ametikohtade katteks. KHT

struktuuriga määratakse asutuse juhtimisvaldkonnad ning juhtimistasandite arv.

Juhtimistasandite ja sellest tulenev juhtide arv valdkonnas sõltub valdkonna suurusest. Kui

näiteks finants- ja varahalduse valdkondades piisab valdkonna juhist, siis kantseleis on seevastu

vaja erineva tasandi juhte nii ülesannete paljususe kui ka ametikohtade arvu ja territoriaalse

paiknemise tõttu. Teenuste ja nendega seotud kulude üleandmist lihtsustab see, et arhiivi-,

infotelefoni- ja tõlketeenuse osutamiseks on kohtud juba moodustanud kohtute ülesed

teenistused ning 2025. aasta jooksul moodustatakse veel personali- ja turvateenistused.

Finantsjuhtimine, varahaldus, kommunikatsioon ja analüüs on kohtutes tsentraliseeritud

väiksemal määral, peamiselt kohtudirektorite juhitavate kohtute kaupa. Seega on paljud

valdkonnad juba praegu välja kujundanud kohtuteülese teenuse osutamiseks vajaliku ja

optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning koosseisu ning on varustatud oma eelarvetega.

Kohtutel on lisaks teenistustele olemas kohtuteülesed valdkondlikud spetsialistid: kohtute IKT

koordinaator, andmekvaliteedi juht, koolitusjuht ja andmekaitsespetsialist. Samuti on kohtud,

eriti viimastel aastatel, üle vaadanud kantselei ja kohtuistungisekretäride valdkonna

juhtimisstruktuure ning loonud ja rahastanud vajalikke juhtide ametikohti. Digitoimikute ja

elektroonilistes kanalites esitatud menetlusdokumentide osakaalu suurenemisega ligi 90%-ni

on muutunud võimalikuks ja aina mõistlikumaks kantselei töö korraldamine kohtute üleselt.

Eelnõu koostamisel toimunud aruteludel leiti, et istungisekretäride ametikohtade kuulumine

KHT-sse loob paremad võimalused istungisekretäride töö kvaliteedinõuete ühtlustamiseks,

paindlikumaks töö korraldamiseks ja istungisekretäride palkade korrastamiseks.

Pärast KHAN-ilt eelarve eelnõule kinnituse saamist esitab KHT eelarvetaotluse Riigikogu

rahanduskomisjonile, st eelarvetehniliselt on riigiasutuseks KHT. RES-i § 26 lõike 6 kohaselt,

põhiseadusliku institutsiooni eelarve liigendamise RES-i § 26 lõike 5 kohaselt otsustab

Vabariigi Valitsus põhiseadusliku institutsiooni algatusel.

EA2024 Tallinna

RKK Tartu RKK Harju MK Tartu MK Viru MK Pärnu MK

Tallinna

HK Tartu HK KORO KHT

Kohtunike tööjõukulud 3 110 276 1 658 814 6 828 783 3 414 391 2 515 868 1 886 901 1 527 491 718 819 590 305

Kohtujuristide/kohtuniku

abide tööjõukulud 1 355 893 723 143 3 254 144 1 717 465 1 265 500 1 204 711 768 339 406 768 3 037 653

Maksekäsuosakonna

ametnike tööjõukulud 809 405

Eestkosteosakonna

ametnike tööjõuklud 368 485

Ametnike tööjõukulud 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 11 514 233

Majandamiskulud 59 780 49 096 168 534 53 649 37 742 69 783 18 352 10 201 92 125 633 531

Kinnisvarakulud RKAS 562 883 1 132 452 2 487 544 469 589 944 503 1 276 820 53 161 40 201

Kolmandate isikute ja

postikulud 45 255 8 481 530 806 210 763 172 736 559 108 45 719 13 741 53 391

Käibemaks 138 550 260 576 649 088 153 817 247 223 422 145 21 754 14 327 26 246 39233

Amortisatsioon 14 900 8 100 6 100 8 400

Kokku 5 312 777 3 887 602 13 967 139 6 059 814 5 229 812 6 645 898 2 474 956 1 244 197 3 209 415 12 777 302

60 808 911

28

RES § 26 lõike 5¹ alusel liigendatakse põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi

valitsemisala tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulud täiendavalt riigiasutuste kaupa,

eristades:

1) tööjõukulud;

2) majandamiskulud;

3) sotsiaaltoetused, eristades seadusest tulenevad toetused;

4) investeeringutoetused;

5) muud toetused, eristades seadusest tulenevad toetused;

6) finantskulud;

7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.

Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike

institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus,

mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud (RES

§ 38 lõige 2¹ ).

Seega esindab KHT eelnevalt kohtusüsteemis kokku lepitud ja heaks kiidetud seisukohti.

Seejuures ei ole kindlaks määratud, kes täpselt või kuidas võivad osaleda Riigikoguga

läbirääkimistel ning selle sätestamine seaduses ei ole ka mõistlik. Enne eelarve lõplikku

kinnitamist peab KHT kandma andmed kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS), sest infosüsteemi

kaudu avatakse uue aasta eelarve, vastasel juhul ei ole eelarve uueks aastaks tagatud. Andmed

kantakse KAIS-i keskkonda tavaliselt detsembri alguses.

Lõike 4 kohaselt esindab eelarveläbirääkimistel Riigikogus esimese ja teise astme kohtuid ja

Kohtuhaldusteenistust KHAN-i esimees, st Riigikohtu esimees.

Lõike 5 kohaselt kinnitab eelarved KHAN riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu

jooksul. Kui KHAN ei ole andnud teistsugust suunist, teevad esimese ja teise astme kohtud ning

KHT kuni eelarve kinnitamiseni kulutusi eelneva kalendriaasta jaotuse järgi. Lõige 6 täpsustab,

et KHAN-il on õigus eelarve jaotust mõjuval põhjusel muuta, kuulanud ära kohtu esimehe ja

KHT direktori arvamuse.

Eelnõu § 1 punkt 40. KS-i § 45 lõiked 2 ja 3. KS-i § 45 reguleerib järelevalve tegemist. Lõike

2 kehtiva sõnastuse kohaselt teostab esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise

üle järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda

kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus. Muudatusega

sätestatakse, et vastav järelevalvepädevuse esimehe üle on KHAN-il. Lõike 3 kehtiva sõnastuse

kohaselt teeb kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas

järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna

kohtunikuabi üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Muudatusega sätestatakse, et

kohtuteenistujate üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Muudatus on vajalik, kuna

kohtudirektorite volitused lõpevad 31.08.2025. Arvestades, et muudatuse tulemusel on kohtutes

vaid õigusemõistmisega seotud kohtuteenistujad, peab järelevalveõigus olema just kohtu

esimehel. Järelevalveõiguse üleandmine kohtu esimehele võib tuua kaasa kohtu esimehe

töökoormuse suurenemise. Selle tasakaalustamiseks võimaldab juba kehtiv seadus kohtu

esimehel käskkirjaga vähendada oma töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete

täitmiseks vajalikus määras.

Eelnõu § 1 punkt 41. KS-i § 46. KS-i § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et

esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta

29

statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav

minister. Muudatusega tunnistatakse säte kehtetuks, kuivõrd sellel pole praktilist väärtust.

Justiits- ja Digiministeeriumil on ligipääs andmetele juba praegu kohtute infosüsteemi kaudu

olemas, st eraldiseisva aruande tegemise kohustus pole mõistlik ega vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 42. KS-i § 49 lõige 1. KS-i § 49 lõige 1 reguleerib kohtuniku ametivälist

töötamist kohtunikuameti kõrvalt. Kohtuniku ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus

tuleb PS § 147 lõikest 3, mille kohaselt kohtuniku ametiväline töötamine on üldjuhul keelatud,

välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Muudatusega täpsustatakse kohtuniku lubatud

ametiväliseid tegevusi, mille eesmärk on anda kohtunikule rohkem võimalusi erialasteks

väljakutseteks ning ühtlasi toetada tema enesearengut ja motiveerida teda kohtunikutöös.

Eelnõuga muudetakse lõike 1 teist lauset esiteks selliselt, et kohtunik võib osaleda ka

rahvusvaheliste organisatsioonide töös, näiteks rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal

kohtunikutööd. Samuti täpsustatakse, et kohtunik võib tegeleda ka õigusloome ning muu

loomingulise tegevusega. Õigusloome võib sisaldada osavõttu õigusaktide eelnõude

väljatöötamises näiteks ekspertide komisjonides või eelnõudele ekspertarvamuste koostamist.

Eelnõu § 1 punkt 43. KS-i § 49 lõige 2 punkt 3. KS § 49 lõige 2 näeb ette kohtunikuametiga

seonduvad piirangud, mille eesmärk on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus. Kehtiva

korra kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või

nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja. Eelnõu koostamisel on arutatud, kas

kaotada piirang, mille kohaselt ei tohi kohtunik kuuluda temale kuuluva ainu- või

enamusosalusega äriühingu, eeskätt investeeringute haldamiseks loodud äriühingu juhatusse.

On leitud, et kohtunik ei tohiks sattuda oma vara valitsemisel halvemasse olukorda võrreldes

teiste õigussubjektidega. Kohtunikuametiga kaasnevad ametipiirangud on püsinud

muutumatuna alates KS-i jõustumisest 2002. aastal ning kattuvad suures osas kuni 28.07.2002

kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 4 sätestatud piirangutega. Samas äri- ja

majanduskeskkond on oluliselt edasi arenenud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus, miks

kohtunik ei peaks saama oma vara haldamist korraldada ka äriühingu vormis, kui see ei kahjusta

kohtuniku ametiülesannete täitmist. Näiteks kinnisvarasse investeerimist või üürikinnisvara

haldamist on maksunduslikus aspektis otstarbekam teha äriühingu vormis.

Kohtuniku eetikakoodeksi punkti 5 järgi võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on

tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunike eetikanõukogu

on märkinud, et ametikitsenduste eesmärgiks pole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd

kohtunik on samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on

piiratud vaid niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega Ka teatud Euroopa

riikides on kohtunikel lubatud äriühingut juhtida, et hallata enda või oma perekonna vara.

Näiteks Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku

juhtimis- või kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara

haldamiseks20. Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl

salaried judges) olla äriühingu juhi rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara

haldamisega21.

20 Constitution of the Slovak Republic, article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 21 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-

Judicial-Conduct-2023.pdf.

30

Eelnõuga muudetakse lõike 2 punkti 3 sõnastust selliselt, et kohtunik ei või olla äriühingu

juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva

ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist.

Kehtima jääb piirang, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja.

Muudatus võimaldaks kohtunikul luua ja juhtida äriühinguid eelkõige oma vara haldamiseks ja

investeerimiseks, kui see ei kahjusta õigusemõistmist, ning välistaks kohtuniku osalemise

sellise ühingu juhtimises, mille kontroll ei ole tema enda käes.

Eelnõu § 1 punkt 44. KS-i § 53 lõige 2. KS-i § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist

kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse

avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi

esimese ja teise astme kohtu kohtunike kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav

minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks Riigikohtu esimees. Eelnõuga

muudetakse lõike 2 esimest lauset selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtuniku

vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Konkursi

Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab ka edaspidi välja Riigikohtu esimees.

Eelnõu koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja teise

astme kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on just KHAN-i ülesanne

esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine ning otsustada ka kohtunike jagunemise

maakohtute vahel, on just KHAN kõige pädevam hindamaks konkursi väljakuulutamise

vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtunikukoha korral. See ei välista

seejuures, et ettevalmistus kohtunike konkursside väljakuulutamiseks tehakse Riigikohtus.

Sellist lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil. Tuleb

silmas pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtute esimeestega, st neil

on parim teadmine kohtunikukohtade vabanemisest.

Eelnõu § 1 punkt 45. KS-i § 55 lõige 4. KS-i § 55 lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne

Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab Riigikohtu esimees muuhulgas ära KHAN-i

arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja arvamuse.

Eelnõu § 1 punkt 46. KS-i § 584 lõige 1. KS-i § 584 reguleerib kohtuniku töötamist väljaspool

kohut. Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil ja esimehe

nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli

õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHT-sse. Täiendus on vajalik, et võimaldada ka

kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda. Analoogselt töötab ka Soome kohtute ametis

tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on seejuures

roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees õigusemõistmise

korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib kohtuniku eemalolek

seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema võimalus nõusoleku

andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks mõjuv põhjus ning

probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori koostöös. Lõike 1

teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile, õiguskantslerile

või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest lausest ei eelda see

kohtu esimehe nõusolekut.

Eelnõu § 1 punkt 47. KS-i § 76 lõige 8. KS-i § 76 lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja

eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ette nähtud

kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN oma otsusega (KS-

i § 411 lõige 3). KHAN-i pädevuses on tulevikus muuhulgas suunata ja koordineerida kohtute

haldamist ja arendamist ning otsustada kohtunike arv ja jaotus kohtutesse, mistõttu ei saa ka

31

lisatasu arvutamine olla enam ministri pädevuses. Muudatuse tõttu tunnistatakse kehtetuks

justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

Eelnõu § 1 punkt 48. KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et

edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHAN. Tegemist

on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim.

KS-i § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada

kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse

vastutav minister KHAN-iga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava

haldusküsimusega, mida ei saa enam reguleerida täitevvõim. Muudatuste tõttu tunnistatakse

kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.

Eelnõu § 1 punktid 49–51. KS-i § 991 muudatusega lihtsustakse kohtuniku teenistusvanuse

tõstmise korda. Arvestades PS-i § 147 lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, ei ole

põhjendatud seada piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga

suuri nõudmisi. Esmajoones tuleks hinnata, kas kohtuniku võimed ja oskused on

kohtunikuametiks piisavad, ning teisalt, et kohtuniku jätkamine on ka õigusemõistmise huvides,

seda eriti olukorras, kus kohtunike kohti on täitmata.

Lõikes 1 tehakse tehniline täpsustus, jättes välja viite lõikele 3, mis tunnistatakse eelnõukohase

seadusega kehtetuks.

Lõikes 2 on teenistusvanuse tõstmiseks kohtute haldamise nõukoja tegevuse lõppemise tõttu

vaja KHAN-i nõusolekut ning enam ei ole tegemist erandjuhuga, vaid on mõeldud selleks, et

tagada korrakohane õigusemõistmine. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võetakse Riigikohtu

üldkogu otsus vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega. Otsuse

saab Riigikohus vastu võtta ka üldises korras lihthäälteenamusega.

Lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõike 3 sisu lisatakse lõikesse 2 ja lõige 4 on

ebavajalik säte, kuna kehtestab põhimõtte, et teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib

üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.

Lõike 5 muudatuse kohaselt ei ole tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel vaja

eraldiseisevat ametist vabastamise vormistamist, vaid kohtunik loetakse ametist vabastatuks

vanus ülemmäära saabumisel. Muudatuse tulemusel jääb ära ebavajalik bürokraatia.

Eelnõu § 1 punkt 52. KS-i § 112 lõige 1. KS-i § 112 lõiget 1 muudetakse selliselt, et

rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutava

ministri asemel KHAN. Arvestades, et rahvakohtunikud osalevad õigusemõistmises

võrdväärselt kohtunikega ning KHAN-il on muudatuste kohaselt õigus kehtestada

rahvakohtunike arv ja kinnitada eelarve, peab ka rahvakohtunike tasu suuruse ja maksmise

korra kehtestama KHAN. Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 19.12.2006

määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.

Eelnõu § 1 punkt 53. KS-i § 1141. Kehtiva KS-i § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse

analoogselt kohtunike arvu määramisega (eelnõukohased KS § 11 lõige 1, § 19 lõige 1 ja § 23

lõige 1), sätestades, et kohtunikuabide arvu otsustab KHAN, kuulanud ära maakohtu esimehe

arvamuse. Muudatus on seotud kohtuhaldusülesannete üleminekuga ning eelarveprotsessi

32

muutusega, st edaspidi vastutab selle eest KHAN ja pole põhjendatud kohtunikuabide arvu

otsustamine jätta valdkonna eest vastutava ministri pädevusse.

Eelnõu § 1 punkt 54. KS-i § 119 lõike 1 punktid 4 ja 5. KS-i § 119 lõike 1 punkti 4 kohaselt

kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud ka mõistlik ja vajalik,

kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva § 45 lõike 3 kohaselt kinnistusosakonna, registriosakonna

ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet. Arvestades, et kohtudirektori

ametikoht kaotatakse ning eelnõu kohaselt on ainult kohtu esimehel kohtunikuabi üle

järelevalveõigus (eelnõukohane KS-i § 45 lõige 3), pole vajadust kohtudirektori asemel

komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse punkt 4

kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks lõike 1 punkt 5, mille kohaselt kuulub komisjoni

Justiitsministeeriumi esindaja. Arvestades kohtunikuabide nimetamise õiguse üleminekut

Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele ei ole ministeeriumi esindaja osavõtt komisjonis enam

vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 55. KS-i § 1221 lõige 1. KS-i § 1221 lõike 1 muudatus on seotud KS-i § 45

lõike 3 muutmisega. Kuna eelnõu kohaselt on edaspidi järelevalveõigus kõikide kohtunikuabide

nimetamisel kohtu esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel, antakse

kohtu esimehele ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kõikide kohtunikuabide suhtes.

Eelnõu § 1 punkt 56. KS-i § 125 reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist, kohtudirektori

ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuivõrd kohtudirektori ametikoht

kaotatakse ning tema ülesanded jaotatakse KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125

tervikuna kehtetuks.

Eelnõu § 1 punkt 57. KS-i § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja

teadete kättetoimetamise eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd seda ei rakendata,

sealhulgas ei ole kehtestatud ka lisatasu määrasid.

Eelnõu § 1 punkt 58. Punktiga täiendatakse seadust §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt

alustab KHAN tööd 2025. aasta 1. juulil. Selleks peavad olema valitud nii KHAN-i kohtunikest

liikmed kui esitatud ka mittekohtunikest liikmed. KHAN-i kohtunikest liikmed tuleb valida

kohtunike täiskogul, st 2025. aasta 5. juunil. Pärast täiskogu otsust saavad KHAN-i kohtunikest

liikmed paluda mittekohtunikest liikmetelt vajaduse korral nende esindaja määramist.

Eelnõukohase KS-i § 401 lõike 5 kohaselt kehtestab KHAN-i kohtunikest liikmete ja

asendusliikmete valimise korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik 2025.

aasta juunis KHAN-i liikmeid valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2025. aasta

1. juulit kehtestab KHAN-i liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise

nõukoda. Edaspidi on täiskogul võimalik vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma

äranägemise järgi muuta või kehtestada uus.

Eelnõu § 1 punkt 59. Punktiga täiendatakse seadust §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304

reguleerib KHT moodustamist. Sätte kohaselt alustab KS-i §-s 412 sätestatud KHT tööd

2025.aasta 1. septembril. KHT töö alustamine nii varakult on vajalik Kohtuhaldusteenistuse

eelarve (mis koosneb esimese ja teise astme kohtute ja KHT kui riigiasutuse eelarvetest)

esitamiseks ja menetlemiseks Riigikogu rahanduskomisjonis. Paragrahv 1305 reguleerib KHT

direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause kohaselt nimetatakse KHT direktor hiljemalt

2025. aasta 1. septembriks. Arvestades, et riigieelarve koostamise protsessis võib olla kohtute

sisend vajalik siiski juba enne KHT direktori ametisse nimetamist, on antud teise lausega

33

kohtudirektoritele kuni selle ajani pädevus KHT direktori seda ülesannet täita, st koostada

eelarvet koos kohtute esimeestega.

Eelnõu § 1 punkt 60. Punktiga täiendatakse seadust rakendussätetega: §-dega 1316 ja 1317.

Paragrahvi 1316 kohaselt kehtivad enne 2025. aasta 1. septembrit nimetatud kohtudirektorite

volitused kuni 2025. aasta 31. augustini. Kui KHT direktorit ei ole selleks ajaks, st

1. septembriks ametisse nimetatud, on KHAN-il võimalik anda ajutised volitused ka

olemasoleva(te)le kohtudirektori(te)le. Konkreetne volituste kehtimise aeg on vaja sätestada

muudatuste tõhusaks ja optimaalseks elluviimiseks.

3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust.

Eelnõu § 2 punkt 1. ATS-i § 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71, millega lisatakse

ametiasutuste hulka Kohtuhaldusteenistus. Analoogselt on vastavas nimekirjas ka Riigikogu

Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Õiguskantsleri Kantslei, st põhiseaduse mõistes

põhiseadustikku institutsioone toetavad riigiasutused.

Eelnõu § 2 punkt 2. ATS § 10 lõige 4 reguleerib Vabariigi Valitsuse määruste soovituslikkust

erinevatele asutustele. Vastavasse nimekirja lisatakse ka Kohtuhaldusteenistus.

Eelnõu § 2 punkt 3. ATS-i § 11 lõike 6 muudatuse tulemusel võib KHT teenistuskohtade

koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestada KHT juht, st direktor.

Samuti, valdkonna eest vastutava ministri asemel võib esimese ja teise astme kohtute

teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja

teenistuskohtade liigitamise korra kehtestada KHAN. Muudatus on seotud kohtute

haldusmudeli muutmisega ning esimese ja teise astme kohtute eraldiseisva põhiseadusliku

institutsioonina käsitlemisega.

Eelnõu § 2 punkt 4. ATS-i § 14 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab nõuded esimese ja

teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, mis

on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN

ja KHT ametnike puhul KHT juht, st direktor. Muudatus on põhjendatud ja vajalik, kuna

kohtuhaldusega seotud ülesanded lähevad valdavas osas üle KHAN-ile. Muuhulgas lähevad

kohtudirektorite kohtu personalijuhtimisega seotud ülesanded üle kohtute esimeestele. Ei ole

põhjendatud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab sellises olukorras selliseid nõudeid.

Eelnõu § 2 punkt 5. ATS-i § 18 lõike 7 muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese

ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN ja KHT ametnike värbamise puhul KHT juht, st direktor.

Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ja valiku eest kohtusüsteem ise, ei ole

põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile.

Eelnõu § 2 punkt 6. ATS-i § 31 lõike 7 muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate koolituse korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Muudatus on vajalik seoses kohtuhalduse üleandmisega täitevvõimult kohtuvõimule,

koolituste näol on tegemist kohtute siseküsimusega.

34

Eelnõu § 2 punkt 7. ATS-i § 63 lõike 2 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN, KHT

palgajuhendi KHT juht, st direktor. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ning

eelarve eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise ülesande jätmine ministrile.

3.3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku.

HKMS-i § 17 lõikes 3 asendatakse Justiitsministeerium kohtute haldus- ja arendusnõukoguga

kui kohtuhalendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude eest vastustaja. Muudatus on vajalik, kuna

kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese ja teise astme kohtute ühtse

käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiitsministeeriumil (alates 01.01.2025

Justiits- ja Digiministeeriumil) sellist kohustust olla. Muudatus on analoogne RVastS-i § 17

lõike 1 muudatusega.

3.4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.

KTS-i § 39 lõike 1 punkt 7. Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda kohtute

KHAN-i kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.

3.5. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 5 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lõiget 2 ja § 165 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa

„võib määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi kehtestab

maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Muudatuse tulemusel võib lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada

täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi ja e-toimiku kaudu kättesaadavaks

tegemisele ka KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga. KrMS-i § 1562

lõike 2 puhul jäävad valdkonna eest vastutava ministri rakendusaktideks 06.07.2022 määrus nr

18 „Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“ ja 18.12.2017 määrus nr 26 „Kohtuistungite

helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“. KrMS-i § 165 lõike 6 puhul jääb

valdkonna eest vastutava ministri rakendusaktiks 06.07.2022 määrus nr 18

„Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“.

3.6. Riigieelarve seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 6 muudetakse riigieelarve seadust.

Eelnõu § 6 punkt 1. RES-i § 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 reguleerivad riigieelarve protsessis

osalevate asutuste jagunemist riigiasutusteks ja põhiseaduslikeks institutsioonideks. Kuna

eelnõukohase seadusega muudetakse kohtute seaduses esimese ja teise astme kohtute

eelarveprotsessi, on vaja korrigeerida ka RES-i. Lõike 2 punktist 1 jäetakse välja maakohus,

35

halduskohus ja ringkonnakohus, kuna põhiseaduses sätestatut arvestades ei ole tegemist

riigiasutustega, vaid need on põhiseaduslikud institutsioonid. Lõike 2 punktis 2 olevat

põhiseaduslike institutsioonide loetelu täiendatakse selliselt, et nende hulka kuuluvad ka

esimese ja teise astme kohtud koos Kohtuhaldusteenistusega. Ehk Kohtuhaldusteenistus on

RES-i mõistes põhiseaduslikuks institutsiooniks analoogselt Vabariigi Presidendi Kantseleiga

või Õiguskantsleri Kantseleiga. Arvestades, et kohtu kantselei on juba kohtute seaduses

sisustatud, kasutatakse arusaamatuste vältimiseks nimetust Kohtuhaldusteenistus.

Eelnõu § 6 punkt 2. RES-i § 26 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et riigieelarves liigendatakse

vahendid eelarveklassifikaatori alusel teiste põhiseaduslike institutsioonide ja

Kohtuhaldusteenistuse vahel.

Eelnõu § 6 punkt 3. RES-i § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse

Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele,

halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute

aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei ole edaspidi

vajalik. Kohtuhaldusteenistuse eelarve (esimese ja teise astme kohtute ning KHT kui

riigiasutuse eelarved) esitatakse otse Riigikogu rahanduskomisjonile täitevvõimu sekkumiseta,

mistõttu eraldi arvamuse nõuet ei ole vaja eelnõusse lisada.

Eelnõu § 6 punkt 4. RES-i § 37 lõige 3 reguleerib kohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud

vahendite mahtute muutmist. Kuna kohtud haldavad oma eelarvet edaspidi iseseisvalt, ei ole

põhjendatud neile kui põhiseaduslikule institutsioonile erandit teha võrreldes teiste

põhiseaduslike institutsioonidega, kellel sellist võimalust ei ole.

3.7. Riigi Teataja seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 7 muudetakse Riigi Teataja seadust.

Riigi Teataja seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 16, mis loetleb Riigi Teatajas

avalikustatavad KHAN-i tehtavad otsused, mille avalikustamine on nende välisest mõjust

tulenevalt põhjendatud ja vajalik. Muudatuse tulemusel avalikustatakse Riigi Teatajas KHAN-

i kehtestatud maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord, maakohtute ja halduskohtute

tööpiirkonnad, kohtunike arvu kohtutes, maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed

asukohad ning ringkonnakohtute täpsed asukohad.

3.8. Riigivaraseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 8 muudetakse riigivaraseadust.

Eelnõu § 8 punkt 1. RVS-i § 3 lõike 1 punkti 10 muutmise eesmärk on esimese ja teise astme

kohtute käsitamine põhiseadusliku institutsioonina ja täitevvõimust lahutatuna lisaks RES-ile

ka RVS-i tähenduses.

Eelnõu § 8 punkt 2. RVS-i § 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8, millega lisatakse riigivara

valitsejate loetellu Kohtuhaldusteenistus. Analoogselt on riigivara valitsejateks ka teised

põhiseaduse mõistes põhiseaduslikke institutsioone toetavad asutused. Juba praegu on kohtud

vara valitsemisel iseseisvad, nt kinnisvara rendilepingupoolteks on kohtud, ametiautod

rendivad kohtud, põhivara kuulub kohtutele jne. Seega ei ole RVS-i muudatustel olulist mõju

kehtivale olukorrale ning vajadusel tuleb ümberkorraldused teha kohtusüsteemi siseselt.

36

3.9. Riigivastutuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 9 muudetakse riigivastutuse seadust.

RVastS-i § 17 lõike 1 teise lause muudatuse kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, esitada taotluse kohtu

tekitatud kahju hüvitamiseks edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi asemel KHAN-ile.

Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese ja

teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiits- ja

Digiministeeriumil sellise taotluse menetlemise õigust olla. Taotlus tuleb edaspidi esitada

KHAN-ile kui kohtute strateegilise tasandi otsustusorganile. Võimaliku huvide konflikti

vältimiseks tuleb KHAN-il kodukorras sätestada tingimused, millal peab liige end kahju

hüvitamise taotluse arutamisest taandama. KHT ja kohtute eelarve koostamisel tuleb arvestada,

et kohtute tekitatud kahju hüvitamiseks pole seni olemas eraldi fondi ei kohtute ega Justiits-ja

Digiministeeriumi eelarves. Senised hüvitised on tasutud kohtute eelarvest.

3.10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 10 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Eelnõu § 10 punkt 1. TsMS-i § 3111 lõiget 8 täiendatakse selliselt, et menetlusdokumendi

elektroonilise kättetoimetamise võib kehtestada nii valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kui ka KHAN-i maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 10 punkt 2. TsMS-i § 313 lõige 4 muudetakse selliselt, et menetlusdokumendi

kättetoimetamisel tähitud kirjaga võib väljastusteate vormi kehtestada valdkonna eest vastutava

ministri asemel KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 10 punkt 3. TsMS-i § 315 lõike 5 kolmas lause muudetakse. Edaspidi võib valdkonna

eest vastutava ministri asemel kehtestada KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kättetoimetamisteatise vormi menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtutäituri,

kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel.

Eelnõu § 10 punkt 4. TsMS-i § 344 lõike 6 muudatuse kohaselt kehtestab kohtukutse ühtse

vormi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 10 punkt 5. TsMS-i § 458 lõike 4 muudatuse kohaselt võib otsuse jõustumismärke

kohta täpsemaid nõudeid kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

3.11. Vabariigi Valitsuse seadus

Eelnõu §-ga 11 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 reguleerib Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala. Kuigi

esimese ja teise astme kohtute kohtuhaldusülesanded lähevad valdavalt üle kohtutele, jääb

eelnõukohase § 39 lõike 1 kohaselt seaduses sätestatud juhul ülesandeid täitma Justiits-ja

Digiministeerium. Eelnevalt on selgitatud, et IT-haldust korraldatakse samal kujul edasi,

mistõttu lisatakse lõikesse täpsustus, et esimese ja teise astme kohtute info- ja

37

kommunikatsioonitehnoloogia teenuse korraldamine on Justiits- ja Digiministeeriumi

pädevuses.

3.12. Väärteomenetluse seadustik

Eelnõu §-ga 12 muudetakse väärteomenetluse seadustikku.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lõiget 10 ja § 471 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „võib

määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi kehtestab

maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Muudatuse tulemusel võib lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada

täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi ja e-toimiku kaudu kättesaadavaks

tegemisele ka KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga. Muudatuse

tulemusel jääb ministri kinnitatud määruseks 06.07.2022 määrus nr 18

„Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga on kavandatud võtta kohtute seaduses kasutusele uued terminid „kohtute haldus- ja

arendusnõukogu“ ja „Kohtuhaldusteenistus“. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu korraldab

esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja arendamist. Kohtuhaldusteenistus on kohtutele

tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta kohtuasutus, mis täidab kohtute seaduses

sätestatud ning KHAN-i antud ülesandeid. Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega

võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE22 § 46 tähenduses mõju

riigiasutustele. Sihtrühmadest on muudatustest puudutatud Justiits- ja Digiministeerium, maa-,

haldus-, ja ringkonnakohtunikud, kohtuteenistujad ning menetlusosalised.

I ja II kohtuastmes on 13.06.2024 seisuga kokku 240 kohtuniku ametikohta23, millest sama aja

seisuga24 on täidetud 231 ametikohta. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes on 13.06.2024

seisuga täidetud 228 kohtujuristi, 55 kohtunikuabi ja 17 konsultandi ametikohta. Kokku on

kohtutes 1027 ametikohta, millest on täidetud 1012.

Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas

osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti

menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmetel osales 2023. aastal

22 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 23 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv

ning jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 24 Kohtute 2023.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-alguses/.

38

tsiviilkohtumenetluses 93 414 füüsilist isikut ja 38 015 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu

inimene aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus sätestatud muudatused ei

mõjuta.

Lisaks puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2023

seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi. Professionaalsed esindajad osalevad

kohtumenetluses regulaarselt.

6.1. Kavandatav muudatus: Kohtuhaldusmudeli muutmine

6.1.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile

Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusega seotud ülesannetest ja õigustest

ministeeriumilt üle kohtusüsteemile. Sellised ülesanded on näiteks õigus määrata kohtumajade

asukohad, kohtunike, rahvakohtunike ja kohtunikuabide arv, nimetada ametisse ja vabastada

ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada

esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel. Seega

kaasneb muudatusega mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö

ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud juhul täidab Justiits- ja Digiministeerium

kohtuhaldusülesandeid ka edaspidi. Selline ülesanne on näiteks kohtute infosüsteemi vastutava

kasutaja ülesanded.

Mõju ulatus on keskmine. Ministeeriumi kohtuhaldusega tegelevate inimeste töökorraldus

muutub, st väheneb vajadus vastavaid ülesandeid täitvate ametikohtade järgi, kuid sellega ei

kaasne ministeeriumi üleselt eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ministeeriumi töötajatele avaldub mõju ühekordselt,

st vastavate ülesannete üleandmisel.

Sihtrühm on väike, arvestades kohtuhaldusega seotud inimeste hulka võrreldes ministeeriumi

ametikohtade arvuga (ca 250 teenistuskohta).

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda ministeeriumile mõningane ümberkohanemise vajadus,

kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine tagab

kokkuvõttes ka aja kokkuhoiu ja bürokraatia vähenemise.

6.1.2. Mõju kohtutele

Muudatuse tulemusel tekib kohtusüsteemile juurde uusi õigusi ja organisatoorseid ülesandeid.

Seejuures on tervikuna tegemist põhimõttelise muudatusega, kus kohtusüsteem võtab endale

teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob

esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma,

sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.

Muudatuse tulemusel luuakse kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis senise

kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu

(KHAN). KHAN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, mis suunab kohtute arendamist ja

haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse

Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHAN-ile tuge

kohtute arendamisel. KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab KHAN. Muudatuse

tulemusel saab KHAN-i otsuse alusel esimeses etapis viia KHT koosseisu juba praegu keskseid

ülesandeid täitvad ametikohad ja praegu kohtutes laiali jaotatud tugiteenuste osutamisega

seotud ametikohad. Töö efektiivsuse tagamiseks on põhjendatud, et samaliigilised ametikohad

39

koondatakse KHT eraldiseisvatesse valdkondadesse, näiteks IT, turvalisus, kantselei, finants-

ja varahaldus, personal, kommunikatsioon jms. Valdkondade konkreetne jaotus on KHAN-i

otsustada ja sellesse tuleks kaasata ka KHT direktor. Võimalike uute inimeste palkamine sõltub

konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarveressurssidest. Muudatusega ei viida

ministeeriumist KHT-sse üle konkreetseid ametnikke või ametikohti, st üle lähevad ülesanded

ja ressurss. Kohtusüsteem ise kujundab ja täidab vastavad ametikohad ja ülesannete täpsema

sisu.

Mõju ulatus on suur, kuna kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt

ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Arvestades, et mingi hulga

haldusülesandeid on ministeerium juba kohtusüsteemile üle andnud, samuti on osa teenuseid

kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma ülesannete

ümberkorraldamisel. Samuti on kohtud juba praegu iseseisvad perosnaliotsuste tegemisel

ettenähtud eelarve piires, st ministeerium ei sekku kohtute igapäevastesse

personaliküsimustesse. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete

ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste

organite loomisel.KHAN-i loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, mille

ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste

koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus

muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Kohtuhalduse ja

teenuste konsolideerimisel KHT-sse on oluline positiivne mõju, kuivõrd tagab tugiteenuste

ühetaolise pakkumise kogu kohtusüsteemis ning loob paremad eeldused nende kvaliteedi

parandamiseks ja kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse tulemusena kaob

mitmel juhul ministeerium protsessides vahelt ära, on tõenäoline, et haldustegevus muutub

seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks. Kohtusüsteemil tekib endal võimalus

tegevuste optimeerimiseks ja ressursside ümberpaigutamiseks enda seatud prioriteetide järgi.

Eelnõu koostamisel on hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku rahalist mõju ja leitud, et

muudatus on võimalik planeeritud kujul ellu viia selliselt, et kohtutele osutatavate tugiteenuste

maht ja kvaliteet ei kahane ning KHAN-i teenindamisega seotud ülesanded täidetakse:

 KHT direktori ja valdkondade juhtide palgakulud on kaetud olemasolevate teenistuste

juhtide ja seniste kohtudirektorite palgakuludega kohtute eelarvetes ning puudujääv osa

kaetakse ministeeriumi eelarvest üle antava eelarvega.

 Uute ametikohtade loomise ja KHAN-i teenindamisega seotud kulude katteallikas on

ministeeriumi eelarvest üle antav eelarve.

 Vahejuhtide palgakulude katteallikaks on senised tööjõukulud ja töökorralduse

muutmisest vabanev ressurss.

Mõju avaldub sageli, kuna loodavad organid hakkavad kohtute toimimist iga päev mõjutama.

Eriti oluline igapäevane mõju on KHT-l, kuhu koonduvad lisaks ministeeriumi mõningatele

ülesannetele ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus) ja juba

tsentraliseeritud teenused (näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk oluline mõju kohtute

igapäevasele tegevusele on tugiteenuste ühtlustamine kogu kohtusüsteemis. Samas positiivse

mõjuna võib väheneda kohtute esimeeste töökoormus, kuna KHAN-il on võimalik tugiteenused

esimeestelt KHT-sse üle anda.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o ca 1000

inimest, sealhulgas neid, keda KHT-sse üle ei viida, kuid kelle igapäevane harjumuspärane

töökorraldus muutub.

40

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele ümberkohanemise vajadus, muuhulgas praktiline

vajadus asendada mitu kohtute seaduse alusel antud justiitsministri määrust KHAN-i otsuste

või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga. Kohtusüsteemi riskina on välja

toodud seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on piisavalt (näiteks KHAN-i liikmeks

kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele kohtuhaldusmudelile, on vähese

huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas kohtute suurem omavalitsus aitab saada

ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis negatiivselt. Tõenäoliselt võib mõju olla siiski

positiivne, kuna kohtusüsteemil on võimalik ennast näidata varasemast strateegilisema

planeerijana ja arengueesmärkide seadjana. Samuti on toodud ebasoovitava mõjuna välja

võimalik bürokraatia kasv. Arvestades, et muudatusega antakse olulises osas otsustusõigust

ministeeriumilt kohtusüsteemile, tooks see pigem kokkuvõttes kaasa bürokraatia vähenemise.

Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on KHAN-i korraldada. Seega

kaasneb ebasoovitava mõjuna ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel

positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus tagavad

kokkuvõttes ka kohtusüsteemi tõhusama arendamise ja haldamise.

6.2. Kavandatav muudatus: esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku

institutsioonina

6.2.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile

Muudatuse tulemusel kaob olulises osas täitevvõimu roll esimese ja teise astme kohtute

haldamises.

Mõju ulatus on keskmine. Ministeeriumi kohtuhaldusega tegelevate inimeste töökorraldus

muutub, kuid sellega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kohtusüsteemile üleantavate ülesannete

täitmine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane.

Sihtrühm on väike, arvestades kohtuhaldusega tegelevate inimeste hulka.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda ministeeriumile mõningane kohanemisvajadus, kuid

tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine tagab

kokkuvõttes ka aja kokkuhoiu ja bürokraatia vähenemise.

6.2.1. Mõju kohtutele

Muudatusega viiakse õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitatakse esimese ja teise astme

kohtuid põhiseadusliku institutsioonina ja selleks on vaja luua eraldi asutusena

Kohtuhaldusteenistus.

Mõju ulatus on suur. Esimese ja teise astme kohtute käsitamine Riigikohtu kõrval eraldiseisva

põhiseadusliku institutsioonina mõjutab praktikas eelkõige kohtute eelarveprotsessi. Iseseisva

eelarve kujundamine ja kaitsmine Riigikogus tagab terve kohtusüsteemi rahastuse ühetaolise

läbipaistvuse. Muudatuse elluviimisega on võimalik kohtutel endal olemasolevat süsteemi

optimeerida ja tõhustada. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik paindlikumalt otsida

võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber kohtuvõimu enda seatud

prioriteetide järgi. Samuti on muudatuse tulemusel kõikide kohtusüsteemi puudutavate otsuste

tegemise pädevus edaspidi KHAN-il, st ministeerium kaob protsessidest senisel kujul vahelt

ära, mis võimaldab muuta senist haldustegevust optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks.

Väga vähesel määral avaldab muudatus mõju teistes valdkondades, näiteks riigivaraseaduses

41

on sätestatud konkreetselt põhiseaduslike institutsioonide jaoks teatud erandid, kuid

muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju või on see marginaalne.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, arvestades, et muudatus mõjutab peamiselt

eelarve esitamist ja kaitsmist Riigikogu rahanduskomisjonis iga-aastase eelarveprotsessi

käigus, st ei ole igapäevane.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna tegemist on käsituse põhimõttelise muutusega, mis puudutab

kogu kohtupersonali, s.o ca 1000 inimest.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele mõningane kohanemisvajadus, kuid tervikuna on

muudatusel positiivne mõju, kuna esimese ja teise astme kohtud saavad oluliselt suurema

otsustusõiguse kohtusüsteemi puuduvate valikute tegemisel ning eelarve kujundamisel.

6.3. Kavandatav muudatus: kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine

6.3.1. Mõju kohtutele

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja kohtu

halduskoormust kohtuniku taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti

atraktiivsust võimalike uute kohtunikukandidaatide seas. Kohtuniku osakoormusega töötamise

muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis

loob omakorda kohtusüsteemis nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on

eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda

töötamiseks paindlikke võimalusi. Teenistusvanuse ülemmäära tõstmist on vaja lihtsustada,

kuna PS-i § 147 lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet arvestades ei ole põhjendatud

seada piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga suuri

nõudmisi. Muudatus toetab haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada bürokraatiat ja

ajakulu.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, arvestades, et kohtuniku osalise töökoormusega

töötamise taotlusi või kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise taotluste menetlemine ei

ole igapäevane.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna võib puudutada kõiki kohtunikke.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda näiteks kohtuniku osalise töökoormusega töötamise

taotluste mõningane kasv, samuti kohtuniku väiksema koormuse korral teiste kohtunike

töökoormuse tõusu ning mõjutada kohtu jõudlust. Kuna osalise töökoormusega töötamise

põhjendatuse üle teeb otsuse kohtu esimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase

toimimise eest, on kohtu esimehe vastutus, et ebaproportsionaalselt ei tõuseks nende kohtunike

töökoormus, kes töötavad täiskoormusega. Muudatuse eesmärk on aidata kaasa kohtunikuameti

atraktiivsusele ja hea töökeskkonna tagamisele, mistõttu on muudatus positiivne.

6.3.2 Mõju menetlusosalistele

Mõju ulatus on väike, kuna kohtuniku osakoormusega töötamise taotlemise lihtsustamine ei too

menetlusosalisele kaasa muudatusi senises käitumises ning puudub vajadus muutustega

kohhanemisele suunatud tegevusteks.

42

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna isegi kui vastavate taotluste menetlemine suureneb,

on mõju avaldumise sagedus ebaregulaarne, st iga üksiku taotluse menetlemine ei mõjuta

vahetult menetlusosalist.

Mõju sihtrühm on väike arvestades kohtumenetlusega kokkupuutuvate inimeste hulka.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda menetlusaegade pikenemine juhul kui osakoormusega

töötavate kohtunike arv suureneb märkimisväärselt ning ei leita alternatiivseid viise

töökoormuse ühtlustamiseks. Seejuures vastutab kohtu esimees õigusemõistmise korrakohase

toimumise eest kohtus, st esimehe hinnata on iga vastava taotluse lahendamisel selle

võimalikku mõju õigusemõistmisele, sealhulgas mõju töökoormuse tõusule ning vajadusel

taotluse rahuldamisest keelduda.

6.4. Kavandatav muudatus: kohtuniku ametipiirangute täpsustamine

6.4.1. Mõju kohtutele

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse eesmärk on muuta kohtunikuamet nüüdisaegsemaks ja

kohtusüsteem atraktiivseks tööandjaks kvalifitseeritud kandidaatidele, kes piisavate sotsiaalsete

tagatiste puudumise ja karmide tegevuspiirangute tõttu jätaksid kohtunikuametisse

kandideerimata. Muudatus oleks positiivne ka juba ametisolevatele kohtunikele, kes

kohtunikuameti kõrvalt saaksid tegeleda ka muu kohtuniku enesearengut toetava tegevusega

ning oma isiklikku ja perekonna vara haldamist paremini korraldada. Sedasi saavad esmajoones

kohtunikud, kellele kohtunikupensioni ei maksta, soodsamad võimalused pensioni kogumiseks.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuna juba praegu on kohtunikel lubatud osaleda

akadeemilises tegevuses ja õigusloomes ning rahvusvaheliste organisatsioonide juriidilises

töös, mistõttu ei mõjuta muudatus oluliselt kohtu töökorraldust.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna see puudutab kõiki kohtunikke.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda äritegevuse korraldamisega kaasnev ajakulu, mis võib

pärssida kohtuniku võimet keskenduda ametiülesannete täitmisele. Kohtunik korraldab oma

tööaja iseseisvalt (KS-i § 6 lõike 1 esimene lause) ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja

jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS-i § 6 lõike 1 teine lause). See

tähendab, et kohtunikul on suur otsustusõigus selle üle, kuidas ta oma menetluses olevate

kohtuasjade menetlust korraldab. Lisaks võib kaasneda negatiivne mõju, kui kohtunik tegeleb

äritegevusega viisil, mis kahjustab õigusemõistmise huve. Võimalikud riskid maandab

taandamise instituut ja äärmuslikel juhtudel distsiplinaarmenetluse algatamine. Samuti on

kohtunikul KVS-i § 13 lõike 1 punkti 1 järgi kohustus oma majanduslike huvide

deklareerimiseks, mis võimaldab neid kontrollida. Kuna eesmärk on kohtunikuamet

kaasajastada ning leida sobiliku kvalifikatsiooni ja isikuomadustega kohtunikukandidaate, on

muudatus kohtusüsteemile pikas perspektiivis positiivne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Enamik tegevusi puudutavad muudatusi kohtute sisemises töökorralduses. Muudatused on

planeeritud kuluneutraalselt, st eelnõu rakendamiseks ei taotleta täiendavaid ressursse

riigieelarvest ning ei looda uusi ressurssi vajavaid töökohti. Kulud, mis on seotud Justiits- ja

Digiministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega, antakse üle kohtute ja

43

KHT eelarvesse. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise kujundada ja jagada

ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks prioriteetsetesse valdkondadesse.

Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga võimaldab eelnõu alusel loodav

kohtuhaldusmudel efektiivsemalt tegeleda kohtusüsteemi arendamise ja tugiteenuste

tsentraliseerimisega. See võimaldab kohtutel omakorda luua efektiivsemad protsessid ja hoida

kokku haldustegevusega seotud tööaega.

Kohaliku omavalitsuse tegevust seaduse rakendamine ei mõjuta.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse

tõttu tuleb muuta:

1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“;

2) justiitsministri 15.02.2006. a määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;

4) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;

4) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“.

Kehtetuks tuleb tunnistada:

1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“;

2) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;

3) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“;

4) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;

5) justiistministri 14.04.2015.a määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“;

6) justiitsministri 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“;

7) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. a 1. jaanuaril, arvestades järgmisi erisusi:

1) paragrahvi 1 punktid 27, 32, 33, 35, 58–60 jõustuvad 2025. aasta 1. mail;

2) paragrahvi 1 punktid 5, 9, 18, 20, 28–31, punktis 34 esitatud kohtute seaduse § 411 lõike

1 punktid 1–5 ja 9–14 ning lõige 3, punktid 38, 39, punktis 40 esitatud kohtute seaduse

§ 45 lõige 2, punktid 45, 46 ning §-d 4 ja 6 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil;

3) paragrahvi 1 punktid 2, 6–8, 11, 13, 16, punktis 40 esitatud kohtute seaduse § 45 lõige

3, punktid 54–56 ning §-d 2 ja 8 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril.

Nimetatud sätete selline jõustumine on vajalik, kuna uuele haldus-ja arendusmudelile üleminek

toimub etapiviisi, arvestades seejuures vajalikku ettevalmistus- ja kohanemisaega:

 01.05.2025 jõustuvad muudatused, mis on vajalikud eelkõige KHAN-i liikmete

valimiseks, näiteks KHAN-i koosseis, kohtunike täiskogu õigus valida KHAN-i

kohtunikest liikmed ja asendusliikmed, samuti kohtute haldamise nõukoja pädevus

kehtestada enne 01.07.2025 ise KHAN-i liikmete valimise kord (tulevikus on see

KHAN-i pädevuses).

44

 01.07.2025 jõustuvad muudatused, mis on seotud KHAN-i töölehakkamisega ja

esimeses etapis vajalike pädevustega. Muuhulgas jõustuvad siis sätted mis puudutavad

eelarve koostamist, õigust kehtestada KHT põhimäärus ning valida KHT direktorit.

 01.09.2025 jõustuvad muudatused, mis on eelkõige seotud KHT töölehakkamisega ja

kohtudirektorite volituste lõppemisega.

 01.01.2026 muudatuste jõustumisega antakse haldusülesanded ja asjakohased

pädevused lõplikult täitevvõimult kohtusüsteemile üle, sealhulgas tunnistatakse

kehtetuks asjakohased Justiits- ja Digiministri määrused. Selline ajavahe KHAN-i ja

KHT töölehakkamise ning muudatuste lõpliku jõustumise vahel on vajalik, et KHAN ja

KHT jõuaksid teha kõik vajalikud ettevalmistused uue mudeli lõplikuks rakendamiseks,

sealhulgas valmistada ette juhendid, korrad ja otsused üleantavate pädevuste

rakendamiseks. Samuti jõustuvad siis ametikitsendustega seotud sätted.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule,

esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli

Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTechi Majandusteaduskonnale ja Riigikogule. Eelnõule

esitasid arvamuse Tartu Halduskohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus,

Tartu Ringkonnakohus, Riigikohus, Eesti Kohtunike Ühing. Eelnõu kooskõlastas märkustega

Haridus- ja Teadusministeerium. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Rahandusministeerium eelnõud ei kooskõlastanud, paludes eelnõud vastavalt esitatud

märkustele täiendada.

Eelnõule on lisatud kooskõlastustabel (lisa 1), milles kajastuvad vastused eelnõu

kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. Riigikohtu arvamusega esitati

eraldiseisvalt ka lisaarvamused ja ettepanekud, mis ei ole seotud kohtuhaldusmudeli eelnõuga

ning mida nende mahukuse tõttu käsitletakse Justiits- ja Digiministeeriumis ettevalmistatavas

eraldiseisvas väljatöötamiskavatsuses. Eelnõu tagasisidet arutati kohtujuhtide nõupäeval

06.02.2025.

Eelnõu aluseks olnud 22.07.2024 kooskõlastamisele saadetud eelnõu koostamisse olid kaasatud

Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute esindajad, samuti arutati eelnõuga kavandatud

muudatusi kohtute haldamise nõukoja, kohtute esimeeste ning Eesti Kohtunike Ühinguga.

22.07.2024 kooskõlastamisele esitatud eelnõu täiendamist esimese ja teise astme kohtute kui

põhiseadusliku institutsiooni käsitamise küsimust arutati kohtute haldamise nõukoja

20.09.2024 ja 06.12.2024 istungitel, samuti Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul 10.10.2024.

Kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära tõstmise lihtsustamist puudutava väljatöötamiskavatsusega jätkamist toetas kohtute

haldamise nõukoda oma 05.-06.10.2023 istungil.

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 (rakendusaktide kavandid)

KAVAND

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319

„Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiits- ja

Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi

põhimääruse“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruses“ tehakse

järgmised muudatused:

1) punkti 12 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 18 alapunkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) täidab esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud

alustel ja korras;“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

KAVAND

Justiitsministri 15.veebruari 2006. a määruse nr 5

„Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõigete 1 ja 3 alusel.

§ 1. Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 13

lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2025. a.

Liisa-Ly Pakosta

Minister

Tiina Uudeberg

Kantsler

1

Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud

Esitaja/

Jrk nr

Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht edasiseks

menetlemiseks

A - arvestatud

OA – osaliselt arvestatud

MA – mitte arvestatud

S – selgitatud

TV – teadmiseks võetud

(kui

märkuses puudub

konkreetne

ettepanek)

Tartu Halduskohus

1 Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse

kohtute seadust §-ga 40¹, mille esimeses

lõikes määratakse kindlaks uue loodava

kohtute haldus- ja arendusnõukogu

(KHAN) koosseis. Üheks KHAN-i

liikmeks on määratud justiits- ja

digiminister või tema nimetatud isik.

Eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et

KHAN on kohtuhalduse juhtimise

kõrgeim organ, kes suunab kohtute

arendamist ja haldamist ning teeb kõige

olulisemad kohtuhaldust puudutavad

otsused. Seeläbi suureneb oluliselt

kohtunike otsustusõigus kohtute

arendamise ja tugiteenuste korraldamise

üle. Eelnõus rõhutatud kohtute eraldi

põhiseadusliku institutsioonina

käsitlemise põhimõttega ei haaku hästi

praegusega võrreldes uues loodavas

KHAN-s täitevvõimu esindajale (justiits-

ja digiminister) laiemate õiguste andmine.

Veenev ei ole eelnõu seletuskirjas esitatud

põhjendus justiits- ja digiministri KHAN

liikmeks nimetamise kohta, mille

tulemusena saab nimetatud minister

osaleda otsuste tegemisel hääleõigusega.

Praegu kehtiva kohtute seaduse järgi

osaleb justiitsminister kohtute haldamise

nõukoja (KHN) koosolekutel üksnes

sõnaõigusega. KHAN liikmeks justiits- ja

digiministri nimetamine ei ühti eelnõu

peamise eesmärgiga, milleks on käsitleda I

ja II astme kohtuid sarnaselt Riigikohtuga

põhiseadusliku institutsioonina ning et

A

KHAN-i koosseisu on

muudetud selliselt, et sinna

kuulub 6 kohtunikku, kellest

5 on täiskogu poolt valitud,

1 Riigikogu liige ja 2

kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget.

2

õigusemõistmine on iga riigi

põhifunktsioon ning selle toimimine ei saa

sõltuda konkreetse ministri või erakonna

poliitilistest eelistustest ega

hetkevajadustest. Kuigi enamus

kohtuhaldusülesandeid antakse

ministeeriumilt KHAN-le, on täitevvõimul

võimalik ka uue redaktsiooni järgi sekkuda

otseselt kohtuhaldusülesannete täitmisse,

sest üks KHAN alaline liige on

hääletusõigusega, mitte enam

sõnaõigusega, justiits- ja digiminister või

tema nimetatud isik. Täitevvõimu ja

kohtuvõimu vahelise koostöö edendamine

ja tagamine ei eelda KHAN-s ministrile

või tema nimetatud isikule hääleõiguse

andmist, piisav on sõnaõigusega osalemise

õiguse tagamine. Seetõttu oleks mõistlik

veel kord kaaluda, kas justiits- ja

digiministri määramine KHAN

koosseisuliikmeks on põhjendatud ja

kohtute iseseisva juhtimise eesmärgiga

haakuv.

2 Eelnõus märgitud seaduse

jõustumisaegade suhtes puudub

kindlustunne, et kohtusüsteem suudab

sedavõrd ulatuslikku muudatust eelnõuga

kavandatud ajaraamis ellu viia ja

teenistused käivitada nii, et see ei häiriks

kohtute töö tõrgeteta jätkamist.

Seaduseelnõu tavapärast menetlemisaega

arvestades ei pruugi KHAN ja

kohtuhaldusteenistuse töö alustamiseks ja

seda reguleerivate sätete jõustamiseks

määratud tähtajad olla mõistlikud. Seetõttu

tuleks seaduse jõustumisajad kriitilise

pilguga üle vaadata.

S

Muudatused on planeeritud

etapiviisiliselt. Kõigepealt

tekib olemasoleval KHN-il

õigus kinnitada KHAN

liikmete valimise kord

(erandina uuele mudelile

üleminekul, edaspidi teeb

seda KHAN). Täiskogu saab

seejärel valida uued KHAN-

i liikmed. KHAN alustab

seejärel KHT kui asutuse

moodustamisega ja KHT

direktori värbamisega.

Direktor nimetatakse

ametisse hiljemalt

01.09.2025, KHT alustab

tööd 01.09.2025. Seni

kehtivad kohtudirektorite

volitused. Esimeses etapis

jäävad kohtute senised

tugiteenuste osutajad täitma

endiseid ülesandeid KHT

koosseisus endistes

asukohtades, et tagada

kohtute toimepidevus

Oluline osa KHAN-i

pädevustest ja

kohtuhaldusülesannete

3

üleminekust jõustub

01.01.2026, st sept-dets

2025 on aega ülemineku

planeerimiseks,

dokumentide

vormistamiseks jm.

Muudatuste selline

jõustumisaeg on vajalik, et

kohtusüsteem saaks esitada

ja kaitsta ise oma 2026.a

eelarvet.

3 Tartu Halduskohus saadab lisaks 15.

jaanuaril 2025 esitatule täiendava

arvamuse eelnõule, sest silma jäi veel üks

muudatus, mis eeldab eelnõus kajastatust

laiemat lähenemist. Eelnõu §-ga 7 on

kavatsus ühtlasi muuta ka Riigivastutuse

seaduse § 17 lg-s 1 reguleeritud

õigusemõistmisega tekitatud kahju

hüvitamise taotlusi lahendavat organit,

asendades Justiits- ja Digiministeeriumi

Kohtute haldus- ja arendusnõukoguga

(KHAN). Võtmata seisukohta selles, kas

selline muudatus on hädavajalik, juhime

siiski tähelepanu sellele, et vastava

muudatuse tegemisel tuleb muuta ka

halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 17 lg-t 3, mis reguleerib

kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise

nõude puhul vastustaja määramist ning

määratleb praegu selleks Justiits- ja

Digiministeeriumi. RVastS § 17 lg 1

muutmisel tuleb muuta ka HKMS § 17 lg

3, muidu tekib ebaloogiline olukord, kus

kohtueelse menetluse korral viib selle läbi

moodustatav KHAN, aga kohtumenetluses

oleks vastustajaks ikkagi Justiits- ja

Digiministeerium.

A

Vastav muudatus eelnõusse

ja seletuskirja sisse viidud

Viru Maakohus

1 Seletuskirjas peaks olema kajastatud

konkreetsed eelarvelised vahendid, mis

Justiits- ja digiministeeriumist reformi

käigus kohtute või KHT eelarvesse üle

antakse. Kohtute poolt ministeeriumi

ülesannete üle võtmine tähendab kohtute

eelarve suurendamise vajadust. Peab

olema tagatud, et üleüldise kärbete

tegemise foonil ei saaks kohtud ainult

ülesanded ja mitte selleks vaja minevat

raha. Lisaks on oluline määratleda ka üle

võetavad ülesanded. KS § 39 lg 2 on kirjas,

et seaduses sätestatud juhul täidab

kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja

digiministeerium s.t muudel juhtudel on

ülesannete täitmine kohtusüsteemi

A

Seletuskirja on täiendanud

tabeliga, millest nähtuvad

ülesanded, mis

(korrigeeritud kujul)

Justiits- ja

Digiministeeriumilt

kohtusüsteemile üle lähevad

(koos ressursiga). Kuna

tegevused ei ole sellises

detailsuses seaduses

nimetatud, on

kohtusüsteemil endal

võimalik tegevusi ümber

kujundada ja prioritiseerida.

4

kohustus. Samas ei ole selget arusaamist,

mis on ülesanded, mida edaspidi täita on

vajalik. Samuti on valdkonna eest

vastutaval ministril õigus anda enda

pädevusse kuuluv ülesanne KHAN-le,

kuid oluline on, et ülesanded üleandmisega

kaasneks ka ressursi üle andmine.

2 KHAN liikmete arv on liiga suur. Leian, et

selline koosseis ei taga optimaalset

töökorraldust ning KHAN ei hakka täitma

talle pandavaid ülesandeid efektiivselt.

Nagu ka eelnõu seletuskiri märgib, siis

KHAN loomisega tekib kohtusüsteemil

strateegiline otsustusorgan, kelle ülesanne

on kohtusüsteemi arengut juhtida.

Otsustuskogu ei saa koosneda nii paljudest

inimestest. Kohtusüsteemivälistel isikutel

ei ole otsest puutumust otsustada

kohtusüsteemi siseseid küsimusi. KHAN

peaks hakkama käima koos 1-2 korda

kuus, lisaks sellele peaks kohtumiste vahel

toimuma aktiivne ettevalmistav töö. On

väga kaheldav, kas kohtusüsteemivälised

liikmed jõuavad sellise koormusega

kohtusüsteemi oma muu töö kõrvalt

panustada. Kompromissiks võiks olla

nende isikute kaasamine vastavalt

vajadusele ja ilma hääleõiguseta.

Täiendavalt võiks KHAN olla kaasatud

kohtunikest nõukogu liikmete poolt

valitud (koopteeritud) liikmed väljastpoolt

kohtusüsteemi. Nimetatud eksperdid

pakuksid kohtusüsteemi-välist vaadet ning

täiendaksid nõukogu juhtimise ja

strateegilise visiooni alast asjatundlikkust.

A

KHAN-i koosseisu on

muudetud selliselt, et sinna

kuulub 6 kohtunikku, kellest

5 on täiskogu poolt valitud,

1 Riigikogu liige ja 2

kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget.

3 Süsteemi rakendamine on ettenähtud väga

kiires tempos, mis ei ole realistlik. Selleks,

et valmistada ette KHAN kodukord ja

KHT töökord on vajalik ülemineku aeg.

Eelnõu seab uuele süsteemile küll raamid,

kuid kõik detailid on vajalik veel

täiendavalt välja töötada ning ei ole

realistlik eeldada, et seda on võimalik

mõne kuuga ära teha. Samuti ei saa

eeldada, et uue KHAN tööle hakkamine ja

ka liikmete valimine ei eelda

ettevalmistust.

S

Muudatused on planeeritud

etapiviisiliselt. Kõigepealt

tekib olemasoleval KHN-il

õigus kinnitada KHAN

liikmete valimise kord

(erandina uuele mudelile

üleminekul, edaspidi teeb

seda KHAN). Täiskogu saab

seejärel valida uued KHAN-

i liikmed. KHAN alustab

seejärel KHT kui asutuse

moodustamisega ja KHT

direktori värbamisega.

Direktor nimetatakse

ametisse hiljemalt

01.09.2025, KHT alustab

tööd 01.09.2025. Seni

kehtivad kohtudirektorite

volitused. Esimeses etapis

5

jäävad kohtute senised

tugiteenuste osutajad täitma

endiseid ülesandeid KHT

koosseisus endistes

asukohtades, et tagada

kohtute toimepidevus

Oluline osa KHAN-i

pädevustest ja

kohtuhaldusülesannete

üleminekust jõustub alles

01.01.2026, st sept-dets

2025 on aega ülemineku

planeerimiseks,

dokumentide

vormistamiseks jm.

Muudatuste selline

jõustumisaeg on vajalik, et

kohtusüsteem saaks esitada

ja kaitsta ise juba 2026.a

eelarvet.

4 Eelnõu näeb ette ka kohtunike osalise

tööajaga töötamise võimaluse. Selline

õigus on tervitatav töötamise paindlikkuse

seisukohalt, kuid samas praktikas

keeruliselt rakendatav. Kui näiteks 28

kohtunikust 4 töötavad osaliselt poole

koormusega, siis on täitmata 2 kohtuniku

kohta. Kas edaspidi saab osaliselt

töötavate kohtunike arvelt täita

täiendavaid kohtunike kohti? Vastasel

juhul on mure töökoormuse

suurenemisega ja menetlusaegade

venimisega. Kuigi osalise tööaja lubamise

juures on vajalik arvestada

õigusmõistmise korrakohase toimimise

vajadust, siis on oluline näha ette ka

töökoormuse ümberkorraldamise

mehhanism. Vastasel juhul ei ole sätet

võimalik praktikas rakendada.

S

Kohtu esimees vastutab

õigusemõistmise

korrakohase toimumise eest

kohtus. Muul mõjuval

põhjusel töökoormuse

vähendamine on kohtu

esimehe diskretsiooniline

otsus, mille tegemisel tuleb

kaaluda ühelt poolt

kohtuniku välja toodud

põhjendusi ja teiselt poolt

kohtuasutuse vajadusi, et

tagada õigusemõistmise

kättesaadavus ja

kohtuasjade arutamine

mõistliku aja jooksul.

5 Lisaks on nii eelnõus kui ka seletuskirjas

vaja viidata läbivalt Justiits- ja

digiministeeriumile, mitte

Justiitsministeeriumile.

S

Justiits-ja Digiministeerium

loodi 01.01.2025 jõustunud

seadusemuudatustega, st

detsembris 2024

kooskõlastamisele esitatud

eelnõus ja seletuskirjas

kasutati sellel hetkel

kehtinud nimetust.

Pärnu Maakohus

1 Kohtute haldus- ja arendusnõukogu

koosseis. Arvestades uue KS § 411 loetelu,

on ilmne, et uue kohtute haldusorgani

pädevus on oluliselt laiem kui senisel

KHN-l ja tööd samuti kordades enam.

Praeguse KHNi istungitel on arutatud, et

A

KHAN-i koosseisu on

muudetud selliselt, et sinna

kuulub 6 kohtunikku, kellest

5 on täiskogu poolt valitud,

1 Riigikogu liige ja 2

6

uus KHAN peab hakkama koos käima

vähemalt kord kuus, kui mitte tihedamini.

Selles vaates ma ei pea mõistlikuks organi

11-liikmelist koosseisu, kelle ametite

muud kohustused jäävad üsna olulisel

määral võrreldes praegusega tahaplaanile.

Minu hinnangul ei ole vajalik Riigikogu

liikmete alaline osalus, samuti ei pea

justiits- ja digiminister olema alaliseks

liikmeks. Lisaks võiks I astme kohtunike

puhul eraldi sätestada, et esindatud peaksid

olema tsiviil-, süüteo- ja

haldusvaldkonnad.

kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget.

2 Finantseerimine. Minu hinnangul ei ole

mõeldav, et KHT töölehakkamine saaks

toimuda lisaressursita või isegi selle

ressursiga, mida minister 2024.a

septembrikuisel KHN-l lubas (jutt oli 350

000 eurost). Täiesti uue tsentraliseeritud ja

läbimõeldud struktuuri tööleasumiseks

läheb aega mitu aastat ja nii selle juht kui

erinevad eksperdid (IT-valdkonnas oleks

neid vaja vähemalt 4-5) peavad saama

mõistlikult tasustatud, et uus

organisatsioon oma eksistentsi õigustaks.

Mõistan, et praegu tegeleb justiitsminister

digivaldkonna koondamise ja

ülevõtmisega mitte ainult nime tasandil,

kuid leian, et selles osas on veel väga pikk

tee minna. Maakohtu vaates ei ole

tegelikult IT-seadmete ja võimekuse osas

toimunud mingit märkimisväärset muutust

juba aastaid ja 2020.aastal soetatud

seadmed ja tehtud KIS-arendused mitte ei

tundu enam aegununa, vaid vajaksid

kindlasti väljavahetamist.

TV

Seletuskirjas on täiendavalt

selgitatud, kuidas uue

kohtuhaldusmudeli

elluviimine on võimalik ka

ettenähtud ressursi

arvestades. Oluline roll on

kohtusüsteemi sisemisel

ümberkorrastamisel ja

optimeerimisel.

3 Tähtajad. Ma ei pea realistlikeks KS

muudatuste punkte 55 ja 56 – KHT

moodustamine ja direktori ametisse

saamine ning KHAN loomine sel suvel ja

sügisel. Pigem oleks mõistlik see protsess

paremini ja põhjalikumalt ette valmistada

ja ellu kutsuda järgmisel kevadel. Siis jääb

võimalus kevadel ja suvel kaaluda kohtute

võimalusi ja ettepanekuid riigieelarve

kontekstis, samuti saaks kohtunike

täiskogu KHAN-i liikmete valimiseks teha

erinevalt tavapärasest varasuvest uuesti

veebruaris.

S

Muudatused on planeeritud

etapiviisiliselt. Kõigepealt

tekib olemasoleval KHN-il

õigus kinnitada KHAN

liikmete valimise kord

(erandina uuele mudelile

üleminekul, edaspidi teeb

seda KHAN). Täiskogu saab

seejärel valida uued KHAN-

i liikmed. KHAN alustab

seejärel KHT kui asutuse

moodustamisega ja KHT

direktori värbamisega.

Direktor nimetatakse

ametisse hiljemalt

01.09.2025, KHT alustab

tööd 01.09.2025. Seni

kehtivad kohtudirektorite

7

volitused. Esimeses etapis

jäävad kohtute senised

tugiteenuste osutajad täitma

endiseid ülesandeid KHT

koosseisus endistes

asukohtades, et tagada

kohtute toimepidevus

Oluline osa KHAN-i

pädevustest ja

kohtuhaldusülesannete

üleminekust jõustub

01.01.2026, st sept-dets

2025 on aega ülemineku

planeerimiseks,

dokumentide

vormistamiseks jm.

Muudatuste selline

jõustumisaeg on vajalik, et

kohtusüsteem saaks esitada

ja kaitsta ise oma 2026.a

eelarvet.

Harju Maakohus

1 Eelnõuga antakse kohtuhalduse pädevused

valdavas osas Justiits- ja

digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile.

Kohtuhalduse- ja arenduse üleandmine

kohtute haldus- ja arendusnõukogule

(KHAN) on tervitatav. KHANi pädevusse

jäävad kohtuorganisatsiooni ja selle

territoriaalset struktuuri, kohtunike arvu ja

maakohtu rahvakohtunike arvu ja tasu

ning kohtunikuabide arvu kehtestamine.

KHAN saab olema kohtuhalduse

strateegilise tasandi otsustuskogu, mis

hakkab suunama kohtute arendamist ja

haldamist. Arendamine ja haldamine saab

toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas

piisavad eelarvelised vahendid,

õigusraamistik (või selle muutmise

võimalus) ning piisav inimressurss

TV

2 Avaliku võimu teostamisel ja valdkonna

arendamiseks on oluline ka poliitilise

vastutuse olemasolu. Olukorras, kus

täitevvõim enam poliitilist vastutust

kohtusüsteemi eest ei kanna, tuleb see

vastutus anda Riigikogule. Kohtute

arengusuunad võiks kinnitada KHANi

asemel Riigikogu. See seoks Riigikogu ka

eelarve läbirääkimiste protsessis enda

seatud eesmärkidega ja tagaks poliitilisele

vastutusele lisaks ja eelarvelise vastutuse

süsteemi arengu ees.

S

Eelnõuga on antud KHAN-

ile õigus kinnitada esimese

ja teise astme kohtute

arengueesmärgid. Seejuures

võib KHAN teha seda läbi

pikaajalise arengukava

koostamise kui ka iga-

aastaste eesmärkide

seadmise (näiteks

menetluste kiiruse või

lahendatavate asjade hulga

kohta). Samuti on KHAN-il

võimalik teha kitsamaid

valdkondlikke plaane

8

(näiteks personali-,

kommunikatsiooni- või

digitaliseerimisstrateegiad

või tegevuskavad). Ei ole

põhjendatud, et selliseid

olulises osas kohtusüsteemi

siseseid eesmärke hakkab

kinnitama Riigikogu. Ka

rahvusvaheliste soovituste

kohaselt on kohtute

sõltumatuse säilitamiseks

oluline vältida võimalikult

suures ulatuses

seadusandlikku võimu

sekkumist. Lisaks on juba

praegu eelnõu kohaselt

KHAN-i liikmeks Riigikogu

liige ehk tagatud on

Riigikogu kaasamine

kohtute arengusse ja

haldamisse.

3 Eelnõuga sätestatakse KHANni

kohtunikest liikmete valimise kord, kuid ei

sätestata nende pädevusnõudeid, vaid

jäetakse see KHANi otsustada. Seaduse

tasandil võiks siiski määratleda ära

mingisugusedki kvalifikatsiooninõuded

või isikuomadused/kogemuse, mis isikul

olema peab. Praeguse KHNi pädevus

piirdub sisuliselt arutatud teemade

teadmiseks võtmisega ning üksnes

üksikutel juhtudel võtab KHN vastu

sisulisi otsuseid. Tulevase KHANi

pädevuses saab olema strateegiline

kohtusüsteemi juhtimine ning seega

peavad KHANi liikmetele olema

juhtimiskogemus ning võime näha suurt

pilti. KHANi liikmed valitakse kohtunike

täiskogul, mis tähendab, et puudub

praktiline võimalus kandideerijatel

kampaania tegemiseks ja valijatel

kandidaatide pädevus kontrollimiseks.

Valimised teadupärast on tihti

emotsionaalsed, valitakse inimene, kes on

meeltmööda, mitte ei arvestata tema

oskustega

MA

Protsessi paindlikkuse

tagamiseks ei ole

põhjendatud ega vajalik

KHAN-i kohtunikest

liikmete pädevuste täpsem

reguleerimine seaduse

tasandil, vaid vastavate

kriteeriumite kehtestamine

peaks jääma KHAN-i

pädevusse. Olulisem on

tagada kohtunikkonna lai

esindatus, st eelnõukohane

KS § 40.1, mis sätestab, et

esindatud peavad olema

kõik õigusharud ning ühest

kohtust ei saa KHANi

kuuluda rohkem kui üks

kohtunik.

4 Täpsustamist vajab KHANi pädevus

riigieelarve läbirääkimistel st kas

riigieelarve läbirääkimistel Riigikoguga

esindab kohtuhaldust, ja eelarvetehniliselt

on riigiasutuseks, KHAN, KHT või

kohtud. Vähemalt seletuskirjas võiks

täpsemalt selle lahti kirjutada

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud.

Eelarvetehniliselt on

eelarvereana

Kohtuhaldusteenistuse

eelarve, mis sisaldab nii

KHT kui riigiasutuse ning

kohtute eelarveid.

9

Läbirääkimistel riigikogus

esindab kohtuid ja KHT-d

KHAN-i esimees, st

Riigikohtu esimees.

5 Kindlasti peab minema KHANile ja

KHTile üle kohtute IKT arendamisega

seotud võimekus ja eelarve. Tänapäeval ei

ole võimalik avaliku võimu teostamist

vaadata lahus tehnoloogilistest

lahendustest. Kohus ei saa olla tark tellija,

kui ei ole eelarvet, mille eest tellida ja

sisulist arendusvõimekust. Minimaalselt

peaks KHTile minema IKT tellimise roll.

S

Infotehnoloogilisi lahendusi

rahastatakse tsentraalselt,

vastavalt kokku lepitud

prioriteetidele. Seejuures

suureneb kohtute kui tellija

roll ning vastavad vahendid

on ka üle antavad ning

arvestatud eelnõu

mõjuhinnangus.

6 KHT-le juba tsentraliseeritud tugiteenuste

üleandmine ning kohtudirektori poolt

täidetavate ülesannete täitmine võiks üle

minna järk-järgult. Oluline on, et süsteemi

arendamiseks vajalik analüüsivõimekus

samuti KHT-le üle läheks. Seletuskiri

võiks vähemalt täpsustada, millised

ametikohad ja funktsioonid Justiits- ja

digiministeeriumist KHT-le üle lähevad,

sest kohtute haldamise ja arendamisega

tegelevad praegu lisaks kohtute talitusele

ka muud Justiits- ja digiministeeriumi

osakonnad ja talitused. Kohtus

õigusemõistmisega otseselt seotud

personal peab olema kohtu, mitte KHT

hingekirjas st sekretärid peavad alluma

kohtu esimehele, mitte KHT-le.

Sekretäride töö ei ole tugiteenus, vaid see

on vahetult seotud õigusemõistmisega,

neil on oma pädevus menetlustoimingute

tegemisel. Samuti peab olema kohtu

esimehel paindlikus korraldada kohtus

tööd, mitte läbi KHT-e direktori.

Õigusemõistmise korrakohane toimimine

peab olema tagatud igal ajal ja igas

olukorras ning kohtu esimehel peab olema

paindlik võimalus tööd kiiresti ümber

korraldada sh maksta inimestele lisatasu

vms.

S

Pädevuste ja ülesannete

üleminek ministeeriumilt

kohtusüsteemile on

planeeritud järk-järgult,

lõplikult jõustuvad

asjakohased sätted

01.01.2026. Seejuures on

jäetud olulises osas KHAN-i

otsustada, milliseid

ülesandeid KHT täpselt

täidab, st võimalus ka

vastavat ajakava

koordineerida. Seletuskirja

on täpsustatud konkreetsete

ülesannetega, mis

ministeeriumilt

kohtusüsteemile üle antakse

(koos vastava ressursiga).

Eelnõu ei reguleeri

sekretäride üleviimist KHT-

sse, seejuures võimaldaks

see ühtlustada töö

kvaliteedinõudeid ja muuta

töö korraldamist

paindlikumaks. Koos

sellega suureneksid ka

võimalused palkade

korrigeerimiseks.

7 On tervitatav, et reguleeritakse kohtu

esimehe valimine ja tema pädevuse

kriteeriumid. Võiks võimaldada ka

ringkonnakohtu esimeheks saada

maakohtu kohtunikul.

S

Ringkonnakohtu esimehelt

oodatakse suuremat

kogemust kui maakohtu

kohtunikult. Lisaks on kohtu

esimees samaaegselt ka

sama kohtu kohtunik. Seega

juhul kui ringkonnakohtu

esimeheks nimetatakse

maakohtu kohtunik, peaks ta

ka üle viima ringkonnakohtu

kohtunikuks. Seejuures on

10

ringkonnakohtu kohtunikule

esitatavad nõuded rangemad

kui maakohtu kohtunikul.

Seega pole sellise eelduse

loomine maakohtu

kohtunikule põhjendatud.

8 Kohtuniku osalise töötamise

võimaldamine on tervitatav. Selguse

mõttes võiks teha vahet kohtuniku

töökoormusel paragrahvi 371 lg 1

täiendatava punkti 3 mõttes ja paragrahvi

37 lg 1.3 mõttes. Esimesel juhul töötab

kohtunik osalise koormusega ja saab selle

võrra ka vähem palka. Teisel juhul

vähendatakse kohtuniku

õigusemõistmisega seotud töökoormust

ning tema palga suurus ei vähene. Praegu

on mõlema sätte pealkirjas töökoormuse

vähendamine.

S

KS § 37 reguleerib

kohtunike tööjaotust, § 37.1.

kohtuniku töötamist osalise

töökoormusega. Seejuures

sätestab § 37.1 lg 4 üheselt,

et osalise töökoormusega

töötamisel käesoleval

paragrahvis nimetatud alusel

vähendatakse

proportsionaalselt

töökoormusega kohtuniku

ametipalka. Täiendavalt

toodud erisus välja ka

seletuskirjas.

9 Lisaks peaks eelnõusse panema ka 2023.

aasta sügisel VTK-s välja pakutud

kohtuniku ametitegevuse piirangute

leevenduse. Ei ole kuidagi põhjendatud, et

osad VTKs tehtud ettepanekud lähevad

sisse ja osad mitte. Ametipiirangute

leevendamisele oli kohtunikkonnas

suur toetus

A

Eelnõud ja seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

Ametitegevuse piirangute

leevendamise osas on juba

varem eelnõu

kooskõlastamisele käinud,

mistõttu polnud põhjendatud

ega vajalik seda osa

huvirühmadele uuesti

kooskõlastamisele esitada.

Eelnõus on arvestatud

kooskõlastamisel laekunud

tagasisidet.

10 Paragrahvi 38 lg 3 juures võiks sätestada

ka eetikanõukogu liikmete valimise.

Praeguses seaduses ei ole eetikanõukogu

olemasolu sätestatud, kuigi see eksisteerib.

MA

Käesoleva eelnõu raames

vastavat regulatsiooni ei

looda. KHN ei ole

varasemalt eetikanõukogu

regulatsiooni loomist

toetanud.

11 2023. aasta sügisel koostatud ja arvamuste

avaldamiseks saadetud VTK-s käsitleti nii

ametipiirangute, osaajaga töötamise kui ka

vanusepiirangute küsimusi. Praeguses

eelnõus on ametipiirangute leevendamine

välja jäänud. Pole selge, miks on sisse

läinud üksnes osaajaga töötamine ja

vanusepiirangu täpsustus. Kohtunike

ametipiirangute leevendamine olukorras,

kus kohtunikule ei ole ette nähtud enam

sotsiaalseid tagatisi pensioni näol, on

äärmisel oluline.

A

Eelnõud ja seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

Ametitegevuse piirangute

leevendamise osas on juba

varem eelnõu

kooskõlastamisele käinud,

mistõttu polnud põhjendatud

ega vajalik seda osa

huvirühmadele uuesti

kooskõlastamisele esitada.

Eelnõus on arvestatud

11

kooskõlastamisel laekunud

tagasisidet.

12 Paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja

sõnastatakse nii, et esimese ja teise astme

kohtu töökorraldus nähakse ette kohtu

kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu

esimees, kuulates eelnevalt ära kohtu

üldkogu arvamuse.

Vähemalt seletuskirja tasemel võiks

selgitada, kuidas on kohtu esimees, kes

vastutab õigusemõistmise korrakohase

toimimise eest, õigustatud nõudma KHT-lt

tasemel teenuseid.

On mõistlik anda kohtuniku

teenistusvanuse tõstmine KHANi

pädevusse.

OA

Seletuskirja on täiendatud

selgitusega KHT-lt teenuste

saamise osas. Olulise

põhimõttena (KS § 41.1 lg

1) on KHAN-il kohustus

kindlaks määrata kohtute ja

KHT töökorraldus ja

omavahelise koostöö

põhimõtted. Seega kohtu

esimehe ja KHT

omavahelise konflikti korral

tuleb pöörduda KHAN-i

poole.

Kohtuniku ametisse

nimetamisel ja ametist

vabastamisel on jätkuvalt

vajalik Riigikohtu üldkogu

poolt isiku ärakuulamine

ning vastava ettepaneku

tegemine Vabariigi

Presidendile. Seega on

põhjendatud säilitada ka

Riigikohtu roll kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära

tõstmisel.

13 Kohtuhaldusteenistuse eelarve ja

Riigikohtu eelarve võetakse vastu

riigieelarve seaduses sätestatud korras.

Eelarvetehniliselt tuleb seletuskirjas

selgitada, kas riigieelarve seaduse mõttes

on asutuseks KHAN, KHA või kohtud.

KHAN ei saa iseseisvalt olla

riigieelarveline põhiseaduslik

institutsioon. Riigiõiguslikult on oluline,

kes on eelarve hoidjaks ja kes nn

allasutuseks. Kui eelarve asutuseks on

KHT, siis on kohtud selle allasutused.

Seletuskiri on väga napisõnaline ning jääb

selgusetuks, kes siiski Riigikoguga läbi

räägib, millised ja kellel on volitused

riigieelarve ettevalmistusel suhelda

Rahandusministeeriumiga.

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud.

Eelarvetehniliselt on

riigiasutuseks KHT, kuid

KHT poolt koos kohtu

esimeestega koostatud

eelarve on kinnitatud

KHAN-i poolt. Seega

esindab KHT

läbirääkimistel

Rahandusministeeriumiga ja

Riigikoguga eelnevalt

kohtusüsteemis kokku

lepitud ja heaks kiidetud

seisukohti. Seejuures ei ole

kindlaks määratud, kes

täpselt või kui palju inimesi

võivad osaleda Riigikoguga

läbirääkimistel.

14 Samuti tuleb seletuskirja tasandil

selgitada, millised praegu Justiits- ja

digiministeeriumi eelarves olevad

summad ikkagi kohtutele üle lähevad.

Justiits- ja digiministeeriumis eelarves on

A

Seletuskirja on täpsustatud

konkreetsete ülesannetega,

mis ministeeriumilt

kohtusüsteemile üle antakse

(koos vastava ressursiga).

12

kohtute eelarve, mis on otseselt kohtusega

seotud kulud, kuid on ka muud Justiits- ja

digiministeeriumi funktsioonid, mida

Justiits- ja digiministeerium täidab oma

eelarvest kohtute arenduseks. Ka see raha

tuleb eelarvega üle anda. Samuti tuleks

konkreetselt määratleda funktsioonid,

mida vastava eelarve summa raames üle

antakse.

15 Kohtuhaldusteenistuse eelarve koosneb

esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse eelarvetest.

Seletuskirjast ei selgu, millisel määral on

kohtu esimehel võimalik eelarvet

käsutada.

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud. Kokkuvõtlikult,

igal kohtuasutusel on

eelarve ja KHT-l kui riigi

ametiasutusel on eelarve.

Eelarveprojektid

koostatakse kaheksale

kohtule ja KHT-le. Kohtute

eelarvetesse jäävad

õigusemõistmisega seotud

ametikohtade kulud:

kohtunikud, kohtujuristid,

kohtunikuabid. Samuti

õigusemõistmisega seotud

kohtukulud (menetluses

osalevate kolmandate

isikute kulud ja postikulud)

ning kohtumajadega seotud

kinnisvarakulud.

Kohtute eelarvetest lähevad

välja õigusemõistmist

toetavate (tugi)teenuste

osutamisega seotud kulud.

16 Paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja

sõnastatakse nii, et kohtuteenistujate üle

teostab järelevalvet kohtu esimees ja

kohtuhaldusteenistujate üle teostab

järelevalvet KHT direktor.

Seletuskirjast ei selgu, millised on kohtu

esimehe võimalused kontrollida KHT

poolt pakutud tugiteenuste täitmise

kvaliteeti ja töö sisu sh näiteks kohtu

andmekogude kasutamist KHT

teenistujate poolt

A

Seletuskirja on täiendatud

selgitusega KHT-lt teenuste

saamise osas. Olulise

põhimõttena (KS § 41.1 lg

1) on KHAN-il kohustus

kindlaks määrata kohtute ja

KHT töökorraldus ja

omavahelise koostöö

põhimõtted. Seega kohtu

esimehe ja KHT

omavahelise konflikti korral

tuleb pöörduda KHAN-i

poole.

17 Rakendussätted ja ajaraam on väga

optimistlik. Uue KHANi tööle

hakkamiseks on vajalik korraldada kaks

täiskogu. Esmalt on vaja kinnitada

täiskogul KHANi kandideerimise

kriteeriumid ja siis valida KHANi liikmed.

S

Muudatused on planeeritud

etapiviisiliselt. Kõigepealt

tekib olemasoleval KHN-il

õigus kinnitada KHAN

liikmete valimise kord

(erandina uuele mudelile

üleminekul, edaspidi teeb

13

seda KHAN). Täiskogu saab

seejärel valida uued KHAN-

i liikmed. KHAN alustab

seejärel KHT kui asutuse

moodustamisega ja KHT

direktori värbamisega.

Direktor nimetatakse

ametisse hiljemalt

01.09.2025, KHT alustab

tööd 01.09.2025. Seni

kehtivad kohtudirektorite

volitused. Esimeses etapis

jäävad kohtute senised

tugiteenuste osutajad täitma

endiseid ülesandeid KHT

koosseisus endistes

asukohtades, et tagada

kohtute toimepidevus

Oluline osa KHAN-i

pädevustest ja

kohtuhaldusülesannete

üleminekust jõustub alles

01.01.2026, st sept-dets

2025 on aega ülemineku

planeerimiseks,

dokumentide

vormistamiseks jm.

Muudatuste selline

jõustumisaeg on vajalik, et

kohtusüsteem saaks esitada

ja kaitsta ise oma2026.a

eelarvet.

18 Riigivastutuse seaduse muutmine. Eelnõu

sätestab, et edaspidi esitatakse

riigivastutuse seaduse alusel

kahjuhüvitamise avaldused KHT-le.

Eelnõust jääb selgusetuks, millisest

eelarvest hüvitised välja makstakse. Kas

KHT-l on võimalik esitada taotluseid

riigieelarvet lisaraha saamiseks, kui selline

vajadus tekib.

S

Kohtute tekitatud kahju

hüvitamiseks pole seni

olemas eraldi fondi ei

kohtute ega Justiits-ja

Digiministeeriumi eelarves.

Senised hüvitised on tasutud

kohtute eelarvest.

Lisataotluste rahuldamine ei

ole garanteeritud.

19 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste

menetlusseaduste muutmine. Lisada

nimekirja, et KHANi poolt kehtestatakse

ka kohtuotsuse ja määruse ning kohtute

kirjaplangi vorm. Seda ei ole siiani tehtud

ja ühtne identiteet on vajalik.

S

Juba käesoleval hetkel on

maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kehtestatud

erinevad vormid.

Samamoodi saab KHAN ka

vastavad plangid kehtestada.

20 Kohtute tõhusama toimimise valguses on

vajalik lisaks haldusmudeli muutmisele

muuta kiiremas korras ära ka

kohtualluvuse küsimused. Tsiviilasjades

tuleks alustada vähemalt teatud

S

Käesolev eelnõu ei reguleeri

kohtualluvuse küsimusi.

Justiits-ja digiministeerium

analüüsib esitatud

14

võlaõiguslike nõuete puhul asjade

üleriigilist jagamist. Näiteks

teenuseosutamise lepingutest ja

tarbijakrediidist tulenevad nõuded võiks

olla üldises jagamises. Laiemalt võiks

mõelda ka teatud hagita asjade andmist

üleriigilisesse jagamisse. On terve rida

hagita menetluse asju, mida kohus

menetleb kirjalikult – üleskutsemenetlus,

täiturite peale kaebused, pärandi hooldaja

määramine.

ettepanekuid eraldiseisvalt

ning vajadusel algatab

eelnõu vastavate muudatuste

rakendamiseks.

Tartu Ringkonnakohus

1 Kehtiva kohtute seaduse (KS) §-i 19 järgi

määrab: „[h]alduskohtu kohtunike arvu ja

jagunemise kohtumajade vahel [--]

valdkonna eest vastutav minister,

kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle

ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle

tööpiirkonda kohus kuulub.“ Eelnõu järgi

sõnastatakse viidatud säte ümber nii, et

„Halduskohtu kohtunike arvu ja

jagunemise halduskohtute vahel kehtestab

kohtute haldus- ja arendusnõukogu,

kuulanud ära halduskohtu esimeeste ja

selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse,

kelle tööpiirkonda kohus kuulub.“ Selline

sõnastus jääb aga arusaamatuks. Kuna

kohtute haldus- ja arendusnõukogu

(KHAN) otsustab kohtunike jagunemise

üle halduskohtute vahel, peaks läbivalt

rääkima halduskohtutest mitmuses ning

ära tuleks kuulata mõlema ringkonnakohtu

esimehe arvamus. Juhul, kui otsustatakse

vaid ühe halduskohtu kohtunike arvu üle,

puudub vajadus mõlema haldus- ja

ringkonnakohtu esimehe kaasamiseks.

Praegune sõnastus ei ole kooskõlas ka

eelnõu seletuskirjaga, sest viimases

räägitakse halduskohtute ja

ringkonnakohtute esimeestest mitmuses.

Sõnastust võiks mõlemat olukorda

hõlmavalt parandada viisil: „Halduskohtu

kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus-

ja arendusnõukogu, kuulanud ära

halduskohtu esimehe ja selle

ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle

tööpiirkonda kohus kuulub.“ Eeltoodust

tuleneb ka see, et kui otsustatakse

kohtunike jagunemine mõlemas

halduskohtus, tuleb ära kuulata mõlema

haldus- ja ringkonnakohtu esimehed.

A

Eelnõud ja seletuskirja

korrigeeritud nii maakohtu

(KS § 11) kui halduskohtu

(KS § 19 puhul).

2 KSE § 401 sätestab KHAN-i koosseisu,

mis erineb praeguse kohtute haldamise

nõukoja (KHN) koosseisust üksnes selle

poolest, et KHAN-i koosseisust on riigi

A

KHAN-i koosseisu on

muudetud selliselt, et sinna

kuulub 6 kohtunikku, kellest

15

peaprokurör välja jäetud ning tema

asemele on lisatud justiits- ja digiminister

või tema nimetatud esindaja. Mõistmatuks

jääb vajadus tuua justiits- ja digiminister

nõukogu otsustajatest liikmete hulka, kui

praeguse KHN-i töös osaleb minister

sarnaselt kohtuesimeestele sõnaõigusega.

Leiame, et minister võiks jätkata KHAN-i

töös osalemist sõnaõigusega.

5 on täiskogu poolt valitud,

1 Riigikogu liige ja 2

kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget.

3 Murelikuks teeb, et eelnõus sätestatud

KHAN-i koosseis ei arvesta KHAN-i

muutunud rolli ja pädevusega. Lisaks

senise KHN-i ülesannetele, KHAN KSE §

411 lõike 1 järgi: „suunab ja koordineerib

kohtuasutuste haldamist ja arendamist (p

1); kinnitab esimese ja teise astme kohtute

arengueesmärgid ning kontrollib

arengueesmärkide saavutamist (p 2); teeb

Justiitsministeeriumile ettepanekuid

kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi

puudutavate õigusaktide eelnõude

väljatöötamiseks ning annab nende kohta

arvamusi (p 3); kinnitab

kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste

koostatud kohtuhaldusteenistuse eelarve

eelnõu ning kinnitab eelarve jaotuse

esimese ja teise astme kohtute ning

kohtuhaldusteenistuse vahel (p 4);

korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite

kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist

(p 5); määrab kindlaks

kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja

struktuuri ning teostab

kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku

järelevalvet (p 10); kinnitab kohtute ja

kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja

omavahelise koostöö põhimõtted (p 12);

täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid

ning arutab ja otsustab muid kohtute

haldamise seisukohalt olulisi küsimusi (p

15)“. Ühtlasi võib nõukogu teha otsuseid

ja anda juhiseid, mis avaldatakse nõukogu

veebilehel (lg 3).

Neil asjaoludel ei ole enam tegemist

passiivse, pelgalt nõusolekut andva

otsustuskoguga, vaid aktiivse, strateegilise

juhtimisorganiga, kelle töögraafik ei saa

piirduda nelja kogunemisega aastas –

ülesandeid arvestades tuleks KHAN-il

kokku saada regulaarselt, näiteks kaks

korda kuus isegi siis, kui ta otsuste

ettevalmistamise kohtuhaldusteenistusele

edasi delegeerib. Mõningates küsimustes

on see ka välistatud (nt

kohtuhaldusteenistuse üle teenistusliku

A

KHAN-i koosseisu on

muudetud selliselt, et sinna

kuulub 6 kohtunikku, kellest

5 on täiskogu poolt valitud,

1 Riigikogu liige ja 2

kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget.

16

järelevalve teostamisel). Nõukogu on

otsustusvõimeline siis, kui kohal on üle

poole liikmetest (KS § 401lg 8). Seega

tuleb arvestada nõukogu liikmete

suutlikkusega reaalselt oma kohalolekuga

nõukogu töösse panustada. Kokkuvõtlikult

on tõsine kahtlus, et KHAN-i uus koosseis

suudaks efektiivselt täita eelnõus toodud

ülesandeid.

4 Problemaatiliseks peame ka seda, et I ja II

astme kohtunikud on nõukogus

vähemuses. Ühiskonna jaoks tervikuna

oluliste valikute tegemisel võib

laiapõhjalist otsustamist pidada

eesmärgipäraseks. Samas võib kohtute

operatiivset juhtimist, sealhulgas

eelarvahendite kasutamist puudutavate

küsimuste lahendamist pärssida tõik, et

pooled KHAN-i liikmed ei tunneta otsuste

täitmise ja tagajärgede reaalset mõju oma

igapäevatöös ega tunne seetõttu ka sellega

seotud kõrgendatud vastutust. Eelnõus

pakutud sõnastuse järgi saab KHAN I ja II

astme kohtute haldamist puudutavaid

otsuseid vastu võtta isegi siis, kui otsuste

poolt ei hääleta ükski I ja II astme

kohtunikust liige. Seetõttu leiame, et

KHAN-is peab I ja II astme kohtunikel

olema vähemalt üheliikmeline enamus.

A

KHAN-i koosseisu on

muudetud selliselt, et sinna

kuulub 6 kohtunikku, kellest

5 on täiskogu poolt valitud,

1 Riigikogu liige ja 2

kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget.

5 KSE § 411 lg 1 p 9 järgi nimetab KHAN

ametisse (ja vabastab ametist) kohtu

esimehe, teostades tema üle ka

järelevalvet. Samas ei muudeta eelnõuga

KS § 45 lg-t 2, mille järgi teostab esimese

ja teise astme kohtu esimehe kohustuste

täitmise üle järelevalvet valdkonna eest

vastutav minister. Valdkonna eest vastutav

minister võib nõuda kohtu esimehelt

seletusi õigusemõistmise korrakohase

toimimise kohta kohtus. Kõnesolev säte

tuleks kas kehtetuks tunnistada ning

täiendada eelnõuga muudetava KS § 45

lõike 3 teist lauset pärast sõna

„Kohtuhaldusteenistuse direktori“

sõnadega „ja kohtu esimehe“ või

asendades KS § 45 lg-s 2 sõnad

„valdkonna eest vastutav minister“

sõnadega „Kohtute haldus- ja

arendusnõukogu“.

A

Eelnõus korrigeeritud KS §

45 lõiget 2 vastavalt esitatud

ettepanekule.

6 Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskiri

peaks sisaldama ülevaadet justiits- ja

digiministeeriumilt I ja II astme kohtutele

üle antavate ülesannete ning ülesannete

täitmisega koos üle antava eelarve kohta.

Ei ole mõeldav olukord, kus ministeerium

A

Seletuskirja on täiendanud

tabeliga, millest nähtuvad

ülesanded, mida hetkel

täidab Justiits- ja

Digiministeerium ning mis

17

vabaneb suures osas senisest tööst kohtute

haldamisel, kuid kohtud peavad ülesannete

täitmiseks vajalikud ressursid leidma oma

praeguste eelarvevahendite arvelt või

puudub kohtutel eelnev ülevaade

justiitsministeeriumilt koos ülesannetega

üleantava eelarve suuruse kohta.

kohtusüsteemile üle lähevad

(koos ressursiga). Kuna

tegevused ei ole sellises

detailsuses seaduses

nimetatud, on

kohtusüsteemil endal

võimalik tegevusi ümber

kujundada ja prioritiseerida.

7 Eelnõu jõustumine, sealhulgas KHAN ja

kohtuhaldusteenistuse moodustamine,

samuti kohtuhaldusteenistuse direktori

ametisse asumine on eelnõuga kavandatud

käesoleva aasta suvel. Olukorras, kus

kohtuhaldusteenistuse moodustamine ja

selle juhtimisstruktuuri mehitamine on

vältimatult vajalik I ja II astme kohtute

eelarvete koostamise eelnõuga kavandatud

muudatuste elluviimiseks, seab sedavõrd

kiire üleminek pinge alla kohtute 2026.

aasta eelarve koostamise, sealhulgas

riigieelarve strateegias kavandatud eelarve

kärbete sisustamise õigusmõistmise

parimates huvides. Mööda ei saa vaadata

ka võimalusest, et pingelises tempos

eelnõuga kavandatud muudatuste

elluviimine võib viia olukorrani, kus ühelt

poolt vabaneb küll justiitsministeerium

senistest kohustustest ja senised

kohtudirektorid vabastatakse ametist, kuid

kohtuhaldusteenistus ja selle direktor ei

ole tegelikkuses veel valmis samu

ülesandeid efektiivselt täitma. Seetõttu

palume kaaluda eelnõuga kavandatud

muudatuste jõustumise tähtaegade

edasilükkamist.

S

Muudatused on planeeritud

etapiviisiliselt. Kõigepealt

tekib olemasoleval KHN-il

õigus kinnitada KHAN

liikmete valimise kord

(erandina uuele mudelile

üleminekul, edaspidi teeb

seda KHAN). Täiskogu saab

seejärel valida uued KHAN-

i liikmed. KHAN alustab

seejärel KHT kui asutuse

moodustamisega ja KHT

direktori värbamisega.

Direktor nimetatakse

ametisse hiljemalt

01.09.2025, KHT alustab

tööd 01.09.2025. Seni

kehtivad kohtudirektorite

volitused. Esimeses etapis

jäävad kohtute senised

tugiteenuste osutajad täitma

endiseid ülesandeid KHT

koosseisus endistes

asukohtades, et tagada

kohtute toimepidevus

Oluline osa KHAN-i

pädevustest ja

kohtuhaldusülesannete

üleminekust jõustub alles

01.01.2026, st sept-dets

2025 on aega ülemineku

planeerimiseks,

dokumentide

vormistamiseks jm.

Muudatuste selline

jõustumisaeg on vajalik, et

kohtusüsteem saaks esitada

ja kaitsta ise juba 2026.a

eelarvet.

Riigikohus

1 Esmalt vajab tõhus autonoomne

kohtuhaldus ka maksimaalset eelarvelist

sõltumatust. Eelnõus pakutud esimese ja

teise astme kohtute eelarveliselt nn

põhiseaduslikuks institutsiooniks

muutmine on samm edasi, kuid siiski ei

S

Esimese ja teise astme

kohtute eelarvemudel on

planeeritud analoogsena

nagu teistel põhiseaduslikel

institutsioonidel, sh

18

pruugi see tagada kohtusüsteemi

eelarvelisi vajadusi ja eelkõige

finantseerimise stabiilsust, kui

eelarveläbirääkimiste osas on otsustav

sõna Riigikogu rahanduskomisjonil.

Ideaalis peaks kohtusüsteem haldusorgani

kaudu esitama oma eelarve taotluse, mis

koos katteallikatega läheks muutmata

kujul Vabariigi Valitsuse poolt

Riigikogule esitatavasse riigieelarve

eelnõusse, kuid Riigikogul oleks eelnõu

menetlemise käigus võimalik seda ka

muuta/vähendada. See on seda enam

olulisem, et eelarveliselt ei pruugi jääda

pakutud mudeliga alles seni

Justiitsministeeriumi eelarves sisaldunud

vajalikku puhvrit ettenägematute kulude

jaoks aasta lõikes, mis võivad tekkida.

Lahendada tuleks nn arvestuslike kulude

küsimus, võimaldamaks täitmata või

eemalolevate kohtunike ja kohtuametnike

kohtadega seonduvat palgaraha kasutada

paindlikult süsteemi huvides ka teisiti (nt

lisatasude maksmiseks või ajutise tööjõu

palkamiseks), kui süsteem peab töö ikkagi

tervikuna ära tegema

Riigikohtul. Kohtutel on

edaspidi võimalik

Rahandusministeeriumiga

koostöös teha vajalikke

kokkuleppeid.

2 Teiseks ei taga eelnõu kontrolli

kohtuinfosüsteemi (KIS) ega teiste kohtu

pädevuses olevate asjadega seonduvate

infosüsteemide (nagu maksekäsu,

kinnistusraamatu ja äriregistri

infosüsteemi) üle. See on oluline küsimus,

kui kohtud ei ole sisuliseks tellijaks nende

süsteemide arendamisel ja kontrollimisel

või paremal juhul oleksid „tellijaks

rahata“. Vajalik oleks, et kohtuhaldusele

antaks üle ka registrite haldamine ja

sellega seonduvad vahendid. Isegi kui see

ei ole kiirkorras võimalik, tuleks eelnõus

ette näha üleminek hilisemal ajal või

etappidena.

S

Infotehnoloogilisi lahendusi

rahastatakse ja hallatakse

tsentraalselt, vastavalt

kokku lepitud

prioriteetidele. Seejuures

suureneb kohtute kui tellija

roll ning vastavad

üleantavad vahendid on

arvestatud eelnõu

mõjuhinnangus.

3 Eelnõust ei selgu ka, kas ja millal läheksid

koos kohtuhaldusega üle seni Riigikohtu

vastutusel olevad ja kogu kohtusüsteemi

puudutavad funktsioonid, nagu vastutus

kohtunike ja kohtuametnike koolituse ning

kohtunikueksami korralduse ja

personaliarvestuse eest kui ka

kohtunikueksamikomisjoni,

koolitusnõukogu ja eetikanõukogu

teenindamine. Loogiline oleks, et ka need

funktsioonid antakse üle uuele kohtute

haldus- ja arendusnõukogule (KHAN),

kuid eelduslikult võiks seda teha hiljem,

kui uus süsteem juba toimib. Siiski on

S

Kuivõrd Riigikohus on

jäänud ka varasemalt

eriarvamusele selle osas, kas

ja millal Riigikohtu

vastutusel olevad

funktsioonid peaksid olema

KHANi või KHT

ülesandeks, ei hallata

loodava

kohtuhaldusmudeliga

Riigikohut. Seejuures on ka

seletuskirjas märgitud, et

Riigikohtu funktsioonide

19

kohtunike seas erimeelsused, kas ja millal

neid ülesandeid üle anda. Samas selgus

võiks selles suhtes olla.

üleandmine ei ole tulevikus

ka välistatud kui Riigikohus

vastava ühise seisukoha

esitab ning see poliitilist

toetust leiab.

4 Suureks puuduseks eelnõu rakendamisel

on ebaselgus sellega seotud kulude ja

nende katteallikate üle. Kohtuhalduse

ülevõtmine ei ole võimalik rahata. Piisav

ei ole vaid mõne senise Justiits- ja

Digiministeeriumi ametikoha üleandmine.

Uue asutuse ja süsteemi rakendamisega

kaasnevad paratamatult nii ühekordsed

rakenduskulud kui ka hilisemad püsikulud.

Kui nende katmine ei ole tagatud, võib

kohtuhalduse ülevõtmine takerduda juba

esimesel sammul. Selgus kulude osas on

seda olulisem, et eelnõu seletuskirja järgi

soovitakse kohtuhaldus üle anda ülimalt

kiiresti. Seoses rakendamisgraafikuga

märgime, et see ei tundu ainuüksi eelnõude

menetluskorda ja vajalike

personalimuudatuste tegemise aega

arvestades realistlik

S

Seletuskirja on täiendanud

tabeliga, millest nähtuvad

ülesanded, mida hetkel

täidab Justiits- ja

Digiministeerium ning mis

kohtusüsteemile üle lähevad

(koos ressursiga). Kuna

tegevused ei ole sellises

detailsuses seaduses

nimetatud, on

kohtusüsteemil endal

võimalik tegevusi ümber

kujundada ja prioritiseerida.

5 Vähemasti osa Riigikohtu juhtkonnast ja

kohtunikest on seisukohal, et kohtuhalduse

üleandmisest üksi ei piisa, vaid

samaaegselt tuleks rakendada ka mitmeid

muid uues kohtute arengukavas ettenähtud

meetmeid, mis muudaksid kohtute

tegevust ja kohtumenetlust tõhusamaks.

See on vajalik esmajoones selleks, et

iseseisvas süsteemis oleks võimalik

ressursside maksimaalselt paindlik

jagamine ja kasutamine ega esineks

mittevajalikke tõkkeid. Seadus võiks

samaaegselt kohtuhalduse ülevõtmisega

võimaldada mh kohtuasjade paindlikumat

jagamist, minimaalselt leevendades

kohtute vahel asjade jagamise

territoriaalse kohtualluvuse piiranguid.

Parandada tuleks kohtunike koormuse

mõõtmise metoodikat. Samuti võiks

võimaldada kohtuesimeestel tõhusamalt

kohtuid juhtida, moodustades kohtute

eestseisused ja andes osa senisest kohtute

üldkogude pädevusest neile, samuti andes

neile õiguse kinnitada kohtute

tööjaotusplaane. Paindlikum võiks olla

kohtunike liikumine kohtuastmete vahel ja

kohtunikukohtade ajutine täitmine.

Palgasüsteemis võiks kaaluda tööpanusest

sõltuvate lisatasude rakendamist. Osa

kohtunikke on siiski neile ettepanekutele

vähemasti praegu vastu, leides, et

S

Käesolev eelnõu ei reguleeri

esitatud ettepanekuid.

Justiits-ja digiministeerium

analüüsib esitatud

ettepanekuid eraldiseisvalt

ning vajadusel algatab

eelnõu vastavate muudatuste

rakendamiseks.

20

kohtuhalduse võiks rakendada ka muude

muudatusteta ning tegeleda nendega

põhjalikumalt eraldi. Osa leiab aga, et nt

asenduskohtuniku institutsioon ja

kohtunikele lisatasu maksmine seoses

kohtuasjade lahendamisega võivad olla

põhiseaduslikult problemaatilised. Osa

kohtunikke ei pea õigeks kohtu esimehele

ulatuslike volituste (nt tööjaotusplaani

kehtestamine) andmist ning eelistaks selle

pädevuse andmist kohtu eestseisusele.

6 Nii või teisiti on kohtute seadus eri aegadel

tehtud ebasüsteemsete muudatuste tõttu

kohati vastuoluline, aegunud ja raskesti

jälgitav ja vajaks eelduslikult terviklikku

süstemaatilist revisjoni.

S

Käesoleva eelnõu raames

vastavat revisjoni ei tehta,

kuid selline vajadus võib

tõusetuda Justiits-ja

Digiministeeriumi poolt

ettevalmistatava

väljatöötamiskavatsuse

edasise menetluse käigus.

7 Kaaluda võiks KHAN nimetusena lühemat

nimetust kohtute nõukogu (vrd eelnõus (nt

KS §-d 40.1 ja 41.1 ) on paragrahvide

tekstis kasutatud lühendatult nõukogu).

S

KHAN nime vahetamist

aruteludes ei toetatud.

Seejuures ei ole välistatud

selle korrigeerimine

(lühendamine) edaspidi kui

see peaks eelnõu edasises

menetluses vajalikuks

osutuma.

8 Kuigi Riigikohtu valitseva praktika

kohaselt ei ole üld- ja üksikaktide vahel

selget üleminekupiiri (RKPJKo 5-22-4/13,

p 76), on tõenäoline, et õigusselguse ja -

kindluse huvides oleks ka edaspidi

mõistlik osa küsimusi otsustada üldakti

tasemel. Näiteks kohtute tööpiirkonnad,

millest sõltub kohtualluvus, ja mis riivab

selgelt PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust

olla oma kohtuasja arutamise juures. Ei

oleks mõistlik, et isik, kellele kriminaal-

või tsiviilasjas kohtualluvus ei sobi,

hakkab vaidlustama KHAN-i

üldkorraldust halduskohtus. Seepärast on

asjakohane näha KS § 41.1 lg-s 3 ette

üldine määrusandluspädevus (sel juhul

valiks KHAN akti liigi ise) või siis teha

seda konkreetselt mõne volitusnormi

juures eraldi.

Riigikohtu üldkogu (RKÜKo 3-2-1-40-15,

p 49-51) on oma praktikas leidnud, et

põhiseaduses nimetamata riigiorgani, sh

avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani

normiloomepädevust ei saa välistada. Eriti

asjakohane on siinkohal võrdlus üldkogu

MA

Kuivõrd materiaalselt sisult

õigusaktide kehtestamine on

seadusandliku riigivõimu

privileeg, on teistele

võimuharudele sisult

õigusaktide kehtestamise

volituse andmine võimude

lahususe põhimõte vastu

eksimine. Seega on

kaheldav, et KHAN-ile

saaks määruste kehtestamise

volitust delegeerida ilma

põhiseadusliku aluseta.

Sellele vaatamata

sätestatakse Riigi Teataja

seaduses, et KHAN-i teatud

otsused on arvestades nende

välismõju avaldatavad Riigi

Teatajas.

21

otsuses esitatud analüüsiga kohalike

omavalitsuste osas, mille järelduseks on, et

põhiseaduses nimetamata isiku või tema

organi õigus luua norme võib tuleneda

tema põhiseaduslikust staatusest.

Eelnõuga antakse kohtule, mille üheks

organiks on KHAN, põhiseadusliku

institutsiooni staatus (RES § 2 lg 2 p 2).

Seega oleks KHAN-ile

määrusõiguspädevuse andmine kooskõlas

Riigikohtu üldkogu senise praktikaga.

Sellise otsustuse tegemise õigus peaks aga

olema seadusandjal, mis tähendab, et

konkreetsed volitusnormid peaksid

expressis verbis tulenema seadusest

endast, mitte sõltuma KHAN valikust.

9 Sõltumata sellest, kas KHAN hakkab

otsustama üksnes haldusaktidega või

mitte, võiks olla asjakohane KHAN-i

üldise iseloomuga ning välismõjuga aktide

(nt kohtute tööpiirkonnad, kohtunike arv,

kohtute ja kohtumajade asukohad jne)

avaldamine Riigi Teatajas (vastavalt RTS-

i muutes), arvestades nende aktide

õiguslikku olulisust.

A

Eelnõud ja seletuskirja

vastavalt täiendatud.

10 Positiivsena nähti, et eelnõuga plaanitakse

laiendada KS §-is 371 sätestatud osalise

koormusega töötamise tingimusi. See aitab

loodetavasti muu hulgas vältida olukordi,

kus kohtunik peab seisma silmitsi

distsiplinaarvastutusega, sest tal pole

tuvastatud osalist töövõimet, aga ta sellegi

poolest ei ole ajutiselt võimeline

tööülesannetega täiskoormusel hakkama

saad

TV

11 Eelnõuga plaanitakse muuta KS § 38 lg-t 2

selliselt, et edaspidi ei ole valdkonna eest

vastutaval ministril enam õigust kutsuda

kokku erakorralist kohtunike täiskogu. See

muudatus on loogiline arvestades teisi

muudatusi, millega sisuliselt antakse seni

valdkonna eest vastutava ministri roll üle

KHAN-ile. Samas leiti, et võiks kaaluda n-

ö neutraalse osapoole õigust erakorralise

kohtunike täiskogu kokkukutsumiseks ja

tehti ettepanek muuta KS § 38 lg-t 2

selliselt, et lisaks Riigikohtu esimehele

oleks erakorralise täiskogu kokku

kutsumise õigus nt vähemalt kuuel

KHAN-i liikmel ühiselt (sarnaselt MTÜS-

is ja ÄS-is leiduvatele sätetele, mis

annavad

liikmetele/osanikele/aktsionäridele õiguse

nõuda koosoleku kokkukutsumist). Pakuti

ka, et piisav võiks olla ka vähemalt viie

S

Praktikas on erakorraliste

täiskogude vajadus harv

ning ei ole põhjust kahelda,

et Riigikogu esimees seda

vajaduse korral kokku ei

kutsu. Samuti on Riigikogu

esimees ametikoha järgi ka

KHAN-i esimeheks, st

täiendava võimaluse

loomine täiskogu

erakorraliseks

kokkukutsumiseks ei ole

käesoleval hetkel vajalik.

22

liikme nõue, nt kui täiskogu

kokkukutsumist peavad vajalikuks kõik

kohtute täiskogu valitud kohtunikust

liikmed.

12 Eelnõu § 1 p 29 (KS § 39 lg 2). Lõikes 2

nimetatud Justiitsministeerium, aga KS §

401 lg-s 1 justiits- ja digiminister.

Seletuskirjas on äärmiselt ebamäärane

selgitus, milleks on vaja lõike teises lauses

sisalduvat (valve)edasivolitust. Kas ja

millise valdkonna eest vastutava ministri

(ministeeriumi?) kohtuhaldusülesannete

üleandmist pikemas perspektiivis

üleantavana silmas peetakse.

S

Justiits-ja Digiministeerium

loodi 01.01.2025 jõustunud

seadusemuudatustega, st

detsembris 2024

kooskõlastamisele esitatud

eelnõus ja seletuskirjas

kasutati sellel hetkel

kehtinud nimetust.

Lõikes 2 sätestatud

võimalus on loodud

juhtudeks, kui seadusega

antakse justiits-ja

digiministeeriumile

kohtuhaldusülesanne, mille

täitmine on põhjendatud või

vajalik anda üle KHAN-ile.

Käesoleval hetkel on

selliseks seaduses sätestatud

ülesandeks näiteks IKT

haldamine (mida käesoleva

eelnõuga üle ei anta), kuid

pole välistatud, et selline

edasivolitamise õigust on

vaja tulevikus rakendada.

13 Eelnõu § 1 p 33 (KS § 411 lg 1 p 3)

Justiitsministeerium või Justiits- ja

Digiministeerium?

S

Justiits-ja Digiministeerium

loodi 01.01.2025 jõustunud

seadusemuudatustega, st

detsembris 2024

kooskõlastamisele esitatud

eelnõus ja seletuskirjas

kasutati sellel hetkel

kehtinud nimetust.

14 Eelnõu § 1 p 40 (KS § 53 lg 2)

Redaktsiooniliselt ei tundu põhjendatud

kajastada muudetavas tekstis lõigu

numbrit, kui muudatus puudutab vaid lõike

ühe või mõne lause ümbersõnastamist

A

Eelnõud vastavalt

korrigeeritud

15 Eelnõu § 1 p 46 (KS § 991 lg 2) Seletuskiri

kajastab plaanitavat muudatust vaid

osaliselt, täpsemalt Riigikohtu üldkogu

hääletsensuse osas: 2/3 nõue asendub

lihthäälteenamusega kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel.

Tegelikult kaob muudatuse jõustudes ka

kehtiv salajase hääletuse nõue. Kuigi

tegemist on erandliku nõudega, on see

osade kohtunike arvates asjakohane

vähemalt Riigikohtu enda liikme

A

Eelnõud vastavalt

korrigeeritud, st otsus

võetakse vastu salajasel

hääletamisel.

23

teenistusvanuse ülemmäära tõstmise

otsustamisel.

16 Eelnõuga plaanitakse muuta mitmeid

menetlusseadustikke selliselt, et

dokumentide elektrooniliselt

kättetoimetamise täpsemad nõudeid võib

kehtestada lisaks valdkonna eest vastutava

ministri määrusega ka KHAN-i poolt maa-

, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga. Kui tänases olukorras lähtub

Riigikohus vajadusel ministri määrusest,

siis seoses muudatusega võib tekkida

olukord, kus on vajalik lähtumine esimese

või teise astme kohtu kantselei

kodukorrast

TV

17 KHAN-i kodukord ja KHAN-i liikmete

valimise kord. Seletuskiri võiks sisaldada

üldist põhimõtet, et KHAN liikmete

valimiste korra kehtestamisel tuleks

pidada meeles kandidaatide võrdset

kohtlemist seoses KS § 40.1 lg 2 lausetes

2 ja 3 sätestatud nõuete koosmõjus

A

Tagatud on kogu

kohtusüsteemi võrdne

kohtlemine, st tagatud on

kõikide kohtuharude

esindatud ning välistatud

ühe kohtu liigne esindatus.

Seejuures on oluline, et

KHANi kohtunikust liige

peab esindama otsuste

tegemisel lähtuma terve

kohtusüsteemi, mitte ainult

oma kohtu huvidest.

Seletuskirja täiendatud.

18 Eelnõuga plaanitakse muuta RVastS § 17

lg-t 1 selliselt, et edaspidi esitatakse taotlus

kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks

KHAN-ile. Kuivõrd osad KHAN-i liikmed

on kohtunikud, tuleks KHAN-i kodukorras

sätestada tingimused millal peab liige end

kahju hüvitamise taotluse arutamisest

taandama. Viide sellise tingimuse

vajalikkusele võiks samuti olla juba eelnõu

seletuskirjas. Kohtu tekitatud kahju

hüvitamise taotluste lahendamise

pädevuse andmisel KHAN-ile tuleks

tervikuna läbi mõelda ja seletuskirjas

kajastada ka rahuldatud nõuete

finantseerimise pool (eelarve).

A

Seletuskirja vastavalt

täiendatud. Kohtute

tekitatud kahju hüvitamiseks

pole seni olemas eraldi fondi

ei kohtute ega Justiits-ja

Digiministeeriumi eelarves.

Senised hüvitised on tasutud

kohtute eelarvest.

19 Eelnõu § 5 punktis 1 on ekslikult kirjas, et

muudetakse RES § 2 lõikeid 1 ja 2.

Tegelikult muudab eelnõu RES § 2 lg 2

punkte 1 ja 2

A

Eelnõud vastavalt

muudetud.

Eesti Kohtunike Ühing

1 EKoÜ jätkuvalt toetab planeeritud

muudatusi ning leiab, et tegemist on

vajaliku ja kohtusüsteemi arengut toetava

eelnõuga.

TV

2 EKoÜ peab kahetsusega osundama, et

eelnõus planeeritud viisil ei ole loodava

A

24

kohtute haldus- ja arendusnõukogu

(KHAN) koosseis kooskõlas

rahvusvaheliste standarditega. Oleme

antud probleemile viidanud juba meie

19.08.2024 pöördumises ning jääme

varem esitatud argumentide juurde.

Eelnõu kohaselt on KHAN liikmeteks

Riigikohtu esimees, viis kohtunike valitud

kohtunikku, kaks Riigikogu liiget,

Advokatuuri juhatuse nimetatud advokaat,

õiguskantsler või tema esindaja ning

justiits- ja digiminister ning tema esindaja.

Kuigi eelnõu seletuskirjas on nõustutud, et

rahvusvaheliste standardite kohaselt

peaksid suurema osa liikmetest

moodustama kohtunike endi valitud

kohtunikest liikmed, on selliseid liikmeid

KHAN-s vaid viis üheteistkümnest ehk

vähemus. Ühtlasi on endiselt KHANi

liikmeks kaks tegevpoliitikut, mis on

samuti otseselt vastuolus rahvusvaheliste

standarditega.

EKoÜ peab vajalikuks osundada, et kuigi

eelnõu viimases versioonis toodud KHAN

liikmete koosseisu toetas KHN, ei ole

tegemist eelnõu koostajatele siduva

arvamusega. Eelnõus kirjeldatud

koosseisu puhul ei pruugi sisuliselt olla

täidetav kohtuhaldusreformiga saavutada

soovitud eesmärk ehk kohtute haldamisega

seotud küsimustes sisulise pädevuse

üleandmine kohtusüsteemile endale.

Lisaks nähtub varasemast praktikast, et

tegevpoliitikud on KHNi istungitel

osalenud vähem kui pooltel kordadest.

Eelnõus märgitud viisil on loodava KHAN

koosseis tasakaalust väljas ega hakka

toimima kohtusüsteemile vajalikul viisil.

EKoÜ leiab, et kohtuhalduse reformi

läbiviimisel on oluline arvestada

rahvusvahelisi standardeid ning vältida

selliste juhtorganite loomist, mis eelnõus

planeeritud eesmärgi täitmisele kaasa ei

aita. EKoÜ toetab 22.07.2024 eelmise

töögrupi koostatud eelnõus toodud varianti

KHAN koosseisu osas.

KHAN-i koosseisu on

muudetud selliselt, et sinna

kuulub 6 kohtunikku, kellest

5 on täiskogu poolt valitud,

1 Riigikogu liige ja 2

kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget.

3 Täiendava märkusena leiab EKoÜ, et ei

nõustu eelnõu seletuskirjas märgitud

ettepanekutega, et kohtunikest liikmete

asendusliikmetel ei peaks KHAN

istungitel olema sõnaõigust. Kuigi sellise

sõnaõiguse piiramist ei nähtu eelnõust

S

Seletuskirja täpsustatud, et

lõplikud tingimused sätestab

KHAN.

25

endast, ei ole sõnaõiguse piiramine

sisuliselt vajalik ega demokraatlik.

Olukorras, kus enamik KHAN liikmetest

ei ole nagunii kohtunike valitud liikmed,

vähendaks selline lahendus veelgi enam

kohtunikkonna mõju KHAN otsustele.

4 Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu,

milliseid rahalisi vahendeid kavandab

Justiitsministeerium reformi läbiviimisel

loodavale kohtute haldusteenistusele üle

anda. EKoÜ rõhutab, et haldusreformi

sisuliseks läbiviimiseks tuleb tagada

piisavad rahalised vahendid.

Eelnõu kohaselt jääb ka pärast

haldusreformi läbiviimist kohtute

infosüsteemi (KIS) vastutavaks töötlejaks

Justiitsministeerium. EKoÜ leiab, et

tegemist võib olla sobiliku lahendusega

reformi esimeses etapis, kuid tulevikus

peaks kogu KIS-ga seonduv, sealhulgas

arendamise küsimused ja arendamiseks

vajalikud rahalised vahendid, olema üle

antud kohtute haldusteenistusele.

S

Seletuskirja on täiendanud

tabeliga, millest nähtuvad

ülesanded, mida hetkel

täidab Justiits- ja

Digiministeerium ning mis

kohtusüsteemile üle lähevad

(koos ressursiga). Kuna

tegevused ei ole sellises

detailsuses seaduses

nimetatud, on

kohtusüsteemil endal

võimalik tegevusi ümber

kujundada ja prioritiseerida.

Seega on

optimeerimiskohtade

leidmine tulevikus

kohtusüsteemi enda

otsustada ja vastutada.

Infotehnoloogilisi lahendusi

rahastatakse ja hallatakse

tsentraalselt, vastavalt

kokku lepitud

prioriteetidele. Seejuures

suureneb kohtute kui tellija

roll ning vastavad

üleantavad vahendid on

arvestatud eelnõu

mõjuhinnangus.

5 EKoÜ ei toeta KS § 42 lõike 1 muutmist

viisil, kus kohtu kodukorda ei pea esimees

enam kohtu üldkoguga kooskõlastama.

EKoÜ hinnangul puuduvad objektiivsed

põhjused kohtute sisedemokraatia

vähendamiseks ning selleks ei anna alust

abstraktne viide kohtu esimehe vastutusele

kohtu toimimise eest. Kohtu

tööjaotusplaani kinnitab endiselt vastava

kohtu üldkogu ning kohtu kodukorra näol

on tegemist olulise kohtute sisemist

töökorraldust puudutava dokumendiga,

mille koostamise ainuõigust ei saa jätta

kohtu esimehele.

MA

Kodukord on asutuse

juhtimiseks vajalik

töövahend, mis ei puuduta

vahetult õigusemõistmist

ning ei vaja seetõttu ka

üldkogu kooskõlastust,

seejuures on jäetud kohustus

kuulata üldkogu arvamus

ära.

6 Lisaks eeltoodule ei kajasta koostatud

eelnõu kohtunike ametikitsenduste

leevendamist ega kohtunike

töövõimetushüvitisi. EKoÜ leiab, et tegu

A/S

Eelnõud ja seletuskirja on

täiendatud ametikitsenduste

osas. Ametitegevuse

26

on kohtusüsteemile jätkuvalt äärmiselt

vajalike küsimustega ning loodame, et

need leiavad seadusandliku lahenduse

lähitulevikus.

piirangute leevendamise

osas on juba varem eelnõu

kooskõlastamisele käinud,

mistõttu polnud põhjendatud

ega vajalik seda osa

huvirühmadele uuesti

kooskõlastamisele esitada.

Eelnõus on arvestatud

kooskõlastamisel laekunud

tagasisidet

Kuigi käesoleva eelnõu

eesmärk ei ole reguleerida

kohtunike hüvitisi,

märgime, et

töövõimetushüvitise

reguleerimine ei ole leidnud

siiani toetust.

Haridus-ja Teadusministeerium

1 Eelnõu § 1 punkti 21 järgi võidakse

vähendada kohtuniku töökoormust

muuhulgas seoses osalusega kohtunike

omavalitusorganite töös. Kuna kohtunikud

osalevad ka teiste reguleeritud

õiguselukutsete organite töös (vt kohtute

seaduse § 38 lg 3 p 8), tekib küsimus, kas

nende töösosalemine ei anna õigust

koormuse vähendamisele.

S

Töökoormuse vähendamise

reguleerimisel on lähtutud

võimaliku suurema

koormusega kaasneva tööga

eelkõige kohtusüsteemi

arenguga seotud tegevuste

puhul. Seejuures on ka

sellisel juhul tegemist

esimehe õigusega, mitte

kohustusega osalist

töökoormust võimaldada.

Põhjendamatu on olukord,

kus kohtuniku pideva

eemalviibimisega erinevate

organite töös saab

kahjustada õigusemõistmise

korraldus.

2 Eelnõuga lihtsustakse kohtunike osalise

koormusega töötamise taotlemist.

Seletuskirjas on hinnatud muudatuse mõju

üksnes kohtutele, mille puhul on öeldud, et

võib kaasneda taotluste mõningane kasv.

Kui kasvab taotluste arv, võib kasvada ka

osalise koormusega töötavate kohtunike

arv, seega võib eeldada võimalikku mõju

ka menetlusosalisele. Leiame, et

muudatuste mõjude hindamisel on vajalik

ka seda mõju hinnata.

A

Seletuskirja vastavalt

täiendatud.

3 Kohtuhaldusmudeli jõustumise ajaks on

planeeritud 1. september 2025. Palume

hinnata, kas see on realistlik ja mõistlik

tähtaeg muudatuste jõustumiseks.

S

Muudatused on planeeritud

etapiviisiliselt. Kõigepealt

tekib olemasoleval KHN-il

õigus kinnitada KHAN

liikmete valimise kord

(erandina uuele mudelile

27

üleminekul, edaspidi teeb

seda KHAN). Täiskogu saab

seejärel valida uued KHAN-

i liikmed. KHAN alustab

seejärel KHT kui asutuse

moodustamisega ja KHT

direktori värbamisega.

Direktor nimetatakse

ametisse hiljemalt

01.09.2025, KHT alustab

tööd 01.09.2025. Seni

kehtivad kohtudirektorite

volitused. Esimeses etapis

jäävad kohtute senised

tugiteenuste osutajad täitma

endiseid ülesandeid KHT

koosseisus endistes

asukohtades, et tagada

kohtute toimepidevus

Oluline osa KHAN-i

pädevustest ja

kohtuhaldusülesannete

üleminekust jõustub

01.01.2026, st sept-dets

2025 on aega ülemineku

planeerimiseks,

dokumentide

vormistamiseks jm.

Muudatuste selline

jõustumisaeg on vajalik, et

kohtusüsteem saaks esitada

ja kaitsta ise juba 2026.a

eelarvet.

Prokuratuur

1 Prokuratuur tervitab eelnõud, mille

eesmärk on suurendada kohtute vastutust

ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja

haldamisel; suurendada kohtuvõimu

sõltumatust täitevvõimust; vähendada

vastutuse hajumist kohtute haldamisel

ning laiendada kohtuteülest vaadet

kohtutearendamisele ja haldamisele;

tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga

kohtuhaldusteenus kõigi kohtute jaoks;

lahendada kohtu kui põhiseadusliku

institutsiooni sõltumatuse küsimus.

Prokuratuur toetab kohtute seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud

ning sellega esimese ja teise astme kohtute

kohtuhaldusmudeli muutmist.

TV

2 Prokuratuur juhib tähelepanu paarile

redaktsioonilisele veale. Nimelt

täiendatakse kohtute seadust punkti 33

kohaselt paragrahviga 41.1 , mille lõikes 1

A

Eelnõu vastavalt

tähelepanekutele

korrigeeritud.

28

järgneb punktile 13 punkt 15, mitte punkt

14. Riigieelarve seaduse muudatuse punkt

1 käsitleb muuhulgas paragrahv 2 lõiget 2,

milles on ekslikult märgitud „teiste“ astme

kohtud, mitte „teise“ astme kohtud

Rahandusministeerium

1 Meil ei ole põhimõttelisi vastuväiteid

kohtusüsteemi haldamise lahutamisele

täitevvõimust ega organisatsiooniliselt

ühtse kohtusüsteemi osana

kohtuhaldusasutuse moodustamisele.

Tugiteenuste konsolideerimisega on

põhjendatud uue üksuse loomine. Jätame

aga eelnõu kooskõlastamata, kuna

kavandatav kohtuhaldusmudel ei ole

arusaadav ning vajab veel läbi mõtlemist ja

analüüsimist.

TV

2 1.Üheks eelnõu eesmärgiks on esimese ja

teise astme kohtute ning

kohtuhaldusteenistuse (edaspidi KHT)

käsitamine põhiseadusliku institutsioonina

riigieelarve seaduses ja riigivaraseaduses.

Eelnõu kohaselt on esimese ja teise astme

kohtute eelarved, nagu ka KHT enda

eelarve, KHT eelarve osad (vt eelnõu § 1

punkt 37 – KS § 43 lõige 2). Samas on

kohtuvõimu tuumikpädevus ja

põhiseaduslik funktsioon

õigusemõistmine ja nimelt selle ülesande

täitmine konstitueerib kohtuvõimu

eraldiseisva, kolmanda

riigivõimuharuna[1] .

Eelnõus liigitatakse asutuste ülesanded

kohtumõistmisega seotud ülesanneteks

(jäävad esimese ja teise astme kohtutele ja

nende esimeestele) ja kohtuhalduseks

(jääb KHT-le). KHT ei ole ametiasutus

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 6 lõike

1 tähenduses (teda pole nimetatud ka ATS

§ 6 lõikes 2 ning eelnõuga seda ei

muudeta) ega ka kohtuasutus KS § 7

tähenduses (mida eelnõuga samuti ei

muudeta). Kui seletuskirjast tulenevalt on

eelnõu eesmärk suurendada kohtute

vastutust ja otsustusõigust kohtute

arendamisel ja haldamisel ning anda

võimalus esimese ja teise astme kohtutele

oma eelarvet ise koostada ja kujundada

ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt, ilma

täitevvõimu vahele sekkumiseta, siis

eelnõu kohaselt jääb kohtuasutuste eelarve

sisuliselt KHT eelarve liigenduseks, mille

kinnitab kohtute haldus- ja

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud. Eelarve

kujundamine on muudatuse

tulemusel varasemast

selgem ja kooskõlas

põhiseadusega, st

täitevvõim ei sekku kohtute

eelarve kujundamisesse.

KHT on analoogne

Vabariigi Presidendi

Kantseleiga või Riigikogu

Kantseleiga, st põhiseaduse

mõistes need ei ole

põhiseaduslikuks

institutsiooniks, kuid neile

on selline roll antud teatud

seaduste kontekstis.

29

arendusnõukogu (KHAN). Samuti

korraldab esimese ja teise astme kohtute

eelarvete eelnõude koostamist, eelarve

käsutamist ja arvestusepidamist neist

endast eraldi olev asutus – KHT. Mitmeti

mõistetav on riigieelarve seadusesse ja

riigivaraseadusesse lisatav väljend

„esimese ja teise astme kohtud koos

Kohtuhaldusteenistusega“, kuna ei saa aru,

kas tegemist on ühe või mitme

institutsiooniga.

Tulenevalt ülaltoodust palume analüüsida,

kas uue kohtute haldusmudeli järgi on

tagatud esimese ja teise astme kohtute

võimalus oma eelarvet ise koostada,

kujundada ja kaitsta. Samuti palume

seletuskirjas selgitada, kas KHT teostab

riigivõimu ja milliseid põhiseaduslikke

funktsioone ta täidab, et teda on võimalik

pidada põhiseaduslikuks institutsiooniks.

3 2.Kui KHT on põhiseaduslik institutsioon,

siis arusaamatuks jääb tema alluvus

KHAN-le. KHAN annab KHT-le

ülesandeid, teeb tema üle järelevalvet

(eelnõu § 41¹ lõike 1 punkt 10, § 41² lõige

1) ja korraldab KHT haldamist (eelnõu §

39 lõige 2). Ka on KHT

aruandekohustuslik KHAN ees (§ 41 lõige

2). Põhiseaduslikud institutsioonid on

suhteliselt sõltumatud ja seetõttu on ka

nende eelarve kujunemine ja kinnitamine

sõltumatu. Eesti õigussüsteemis ei ole

varem põhiseaduslikel institutsioonidel

kõrgemalseisvaid organeid olnud. Kui

nõukogu on eraõiguslike või avalik-

õiguslike juriidiliste isikute kollektiivne

juhtorgan, siis harilikult on ta selle

isiku/asutuse osa. Samas näiteks avalik-

õiguslikus juriidilises isikus Eesti Pangas

tegutsevad nii kõrgem juhtorgan nõukogu

kui ka sõltumatu eelarvenõukogu.

Arvestades ülaltoodut palume seletuskirjas

selgitada, kas KHAN on KHT juhtorgan

või kõrgemalseisev organ. Samuti palume

analüüsida põhiseadusega kooskõla KHT

allumisel KHAN-le.

A

KHT on analoogne

Vabariigi Presidendi

Kantseleiga või Riigikogu

Kantseleiga, st põhiseaduse

mõistes need ei ole

põhiseaduslikuks

institutsiooniks, kuid neile

on selline roll antud teatud

üksikute seaduste

kontekstis. KHAN on

kollegiaalne juhtimisorgan

nagu seda on ka Riigikogu

juhatus. KHAN on KHT

kõrgemalseisev organ, st see

ei ole juhtorganina KHT

osa.

4 3.Eelnõu üheks eesmärgiks on kohtute

puhul killustumise vähendamine, kuid

eelnõuga ei lähe eelarvemenetlus

lihtsamaks. Saame aru, et eelarvemenetlus

esimese ja teise astme kohtute puhul

hakkab olema selline: eelarve eelnõu

koostab KHT koos kohtute esimeestega

S

Muudatuse tulemusel

viiakse eelarvemenetlus

kooskõlla põhiseadusega, st

ei ole põhjendatud, et

täitevvõim sekkub esimese

ja teise astme kohtute kui

30

(üks eelarve kõigi asutuste peale, kuid

kohtumõistmisega seotud kulud on

kohtute eelarvetes ja kohtuhalduskulud

KHT eelarves) → eelarve eelnõu kinnitab

KHAN → eelarve eelnõu menetlus

Riigikogus, eelarve läbirääkimistel on

esindajaks KHT direktor → KHAN

kinnitab Riigikogus vastu võetud kohtute

eelarve alusel esimese ja teise astme

kohtute ja KHT eelarved → kohtuasutuste

eelarvevahendeid käsutab KHT direktor.

Siinjuures jääb selgusetuks, mis tähendus

on esimese ja teise astme kohtute (mis

peaksid olema põhiseaduslikud

institutsioonid) eelarvetel (KS § 7 lõige 2,

mida ei muudeta), kui selle kinnitab

institutsiooni väline organ KHAN ja

käsutab KHT direktor?

põhiseaduslike

institutsioonide

eelarvemenetlusse,

analoogselt nagu seda ei ole

juba praegu ette nähtud

Riigikohtu eelarve puhul.

KHAN on seejuures

kohtusüsteemi osaks, kuid

laiapindse vaate saamiseks

on põhjendatud sinna

osaliselt kaasata ka

kohtuväliseid isikuid.

Kohtuhaldusteenistuse

eelarve koosneb KHT kui

riigiasutuse ja kohtute

eelarvetest, mida käsutavad

vastavalt KHT direktor või

kohtu esimees. Seega

esimese ja teiste astme

kohtute eelarved on

eraldiseisvad KHT eelarvest

(analoogselt kinnitab JDM

ka praegu kõigi kohtute

eelarve eraldi), st kohtute

eelarvetesse jäävad mitmed

kulud, mida ei ole

põhjendatud KHT käsutusse

anda (nt kohtunike

tööjõukulud, kohtukulud,

samuti kinnisvarakulud, mis

on seotud konkreetse

kohtuga sõlmitud

lepingutega). KHT ja

kohtute eelarvete sisu ja

vastavat jaotust on

selgitatud eelnõukohase KS

§ 43.1 juures.

5 4.KHAN koosseis ja olemus. Eelnõu § 1

punkti 31 (KS § 40¹ lõige 1) kohaselt

kuuluvad KHAN koosseisu muu hulgas

kaks Riigikogu liiget, õiguskantsler või

tema nimetatud esindaja ning justiits- ja

digiminister või tema nimetatud esindaja.

Seletuskirja kohaselt vastab loodava

KHAN-i koosseis suures osas

rahvusvahelistele soovitustele.

Seletuskirjas puudub analüüs Riigikogu

liikmete, aga ka õiguskantsleri ja justiits-

ja digiministri, osalemise kohta KHAN

koosseisus kooskõla kohta põhiseadusega

võimude lahususest lähtuvalt.

A

KHAN-i koosseisu on

muudetud selliselt, et sinna

kuulub 6 kohtunikku, kellest

5 on täiskogu poolt valitud,

1 Riigikogu liige ja 2

kohtunikest liikmete poolt

valitud välist liiget.

31

Nõukogu liikmete puhul peab olema

tagatud kompetentsus ja see, et liikmel

oleks aega panustada nõukogu töösse

(Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu

(CCJE) arvamuse nr 24[1] punkt 30).

Seoses kohtuhalduse juhtrolliga on vaja

nõukogu liikmetel lisaks õigusalastele

teadmistele teadmisi juhtimisest,

finantsidest, infotehnoloogiast jne. KHAN

töövõimekus peaks uue staatuse saamisel

oluliselt paranema võrreldes kohtute

haldamise nõukojaga. Kahjuks oleme

viimastel aastatel näinud, et kohtute

haldamise nõukojal ei ole õnnestunud isegi

RES § 35 lõikes 3 toodud nõude täitmine,

et Justiitsministeeriumi eelarve projekti

juurde lisatakse kohtute haldamise

nõukoja arvamus maakohtutele,

halduskohtutele ja ringkonnakohtutele

planeeritud vahendite vastavuse kohta

kohtute aastaeelarve kujundamise

põhimõtetele. Kohtute haldamise nõukoja

arvamus on jõudnud kohale alles siis, kui

eelarve on juba Riigikogule esitatud,

käesoleva aasta riigieelarve puhul isegi

vahetult enne 3. lugemist.

6 5.Seletuskirja kohaselt on kohtuhalduse

reformimisel eeskujuks Soome mudel, st

selle ülesannete jaotuse (kohtu)asutuste

vahel, kuid juriidilises mõttes istutame

selle teistsugusesse süsteemi. Soomes

täidab KHT ülesandeid riigiasutus

Justiitsministeeriumi haldusalas. Eesti uue

kohtute haldusmudeli puhul ei saa aru, kes

keda kontrollib, kes vastutab eelarve

täitmise eest (kohtu esimeeste roll).

S

Soome kogemus

kohtuhaldusmudeli

reformimisel on olulises

osas aluseks eelnõukohase

kohtuhaldusmudeli

loomisel, kuid muudatuste

planeerimisel on lähtutud

Eesti vajadustest, mh

põhiseaduses sätestatud

põhiseadusliku

institutsiooni

regulatsioonist. Ka Soome

kohtuhaldusmudeli puhul

nähakse peamise

probleemina seda, et

täitevvõimul on jätkuvalt

oluline roll kohtute eelarve

planeerimisel, mis ei taga

kohtusüsteemi täielikku

autonoomiat ning millist

viga tuleb Eesti

õigussüsteemis vältida.

Eelnõu kohaselt jaguneb

Kohtuhaldusteenistuse

eelarve KHT kui asutuse ja

kohtute vahel, st teatud osas

käsutab eelarvelisi

vahendeid KHT ja teatud

32

osas kohtud. KHT ja kohtute

eelarvete sisu ja vastavat

jaotust on selgitatud

eelnõukohase KS § 43.1

juures.

7 6.Kohtuhalduse reformiga seotud kulusid

ja mõju eelarvele ei ole analüüsitud.

Seletuskirjas on märgitud üldiselt, et

muudatused on planeeritud

kuluneutraalselt. Palume seletuskirjas

selgitada, mida kuluneutraalsus tähendab,

st kuidas see eelarvetega lahendatakse.

Tavapärane praktika on, et aastate jooksul

asutuste kulud kasvavad.

Seletuskirja peatükis 6 punktis 6.1.2

selgitatakse, et eelnõu koostamisel on

hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku

rahalist mõju ja leitud, et muudatus on

võimalik planeeritud kujul läbi viia

selliselt, et kohtutele osutatavate

tugiteenuste maht ja kvaliteet ei lange ning

KHAN-i teenindamisega seotud ülesanded

saavad täidetud: · KHT direktori ja

valdkondade juhtide palgakulud on kaetud

olemasolevate teenistuste juhtide ja seniste

kohtudirektorite palgakuludega kohtute

eelarvetes ning Justiitsministeeriumi

eelarvest üle antava eelarvega eelnevatest

puudujäävas osas; · Uute ametikohtade

loomise ja KHAN-i teenindamisega

seotud kulude allikaks on

Justiitsministeeriumi eelarvest üleantav

eelarve; · Vahejuhtide palgakulude

katteallikaks on senised tööjõukulud ja

töökorralduse muutmisest vabanev

ressurss.

Oluline küsimus: Millised on arvestuste

alused, muudatuste mõjud eelarvetele? Ei

ole selge ka, kui suures mahus Justiits- ja

Digiministeerium oma eelarvet lisaks

esimese ja teise astme kohtute eelarvetele

üle annab. Seletuskirjas on, et

„kokkulepitud mahus“ (lk 23). Kuidas on

Justiits- ja Digiministeeriumil läbi

mõeldud eelarve üleandmine? Palume

seletuskirja täiendada konkreetse

finantsanalüüsiga.

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud. Kuluneutraalsus

tähendab, et eelnõu

rakendamiseks ei taotleta

täiendavaid ressursse

riigieelarvest. Muudatuse

elluviimiseks vajalikud

vahendid koosnevad JDMilt

üleantavast (RES 2026-2029

raames) ja kohtusüsteemi

tööprotsesside muutmisega

vabanevast ressursist.

8 7.Märgime, et kohtuhaldusteenistuse

lugemisega põhiseaduslikuks

institutsiooniks ei muutu midagi

eelarvestamise põhimõtetes, mida tuleb

jätkuvalt teha kooskõlas riigieelarve

seaduse ja teiste seadustega. Muutub

TV

33

üksnes eelarve eelnõu menetlemise

protsess, mis liigub Riigikokku. Näiteks

on jätkuvalt arvestuslik eelarve seaduses

kitsalt ettenähtud kulude tegemiseks ja

seda mujale suunata ei saa.

9 8.Seletuskirjas ei ole riigivarasse puutuvat

selgitatud ega mõju hinnatud.

Riigivaraseadusesse (RVS) kavandatakse

§ 3 lõike 1 punkti 10 muudatus, kus on

nimetatud põhiseaduslikud institutsioonid.

Selle muutmise eesmärki on seletuskirjas

selgitatud esimese ja teise astme kohtute

(koos KHT-ga) käsitlemisega

põhiseadusliku institutsioonina ja

täitevvõimust lahutamisega lisaks

riigieelarvele ka riigivaraseaduse

tähenduses.

Kui selline muudatus toimub, et esimese ja

teise astme kohtud koos KHT-ga loetakse

põhiseaduslikeks institutsioonideks, siis

kellele antakse üle või kes kasutavad

riigivara, st kes konkreetselt muutub

riigivara valitsejaks? Sellisel juhul peaks

täiendama ka RVS § 4 lõiget 2, kus

riigivara valitsejad loetletud on. Praegu on

seal põhiseaduslikud institutsioonid

loeteletud konkreetsete asutuste kaupa,

näiteks: Vabariigi Presidendi Kantselei

(kuigi põhiseaduslikuks institutsiooniks on

Vabariigi President), Õiguskantsleri

Kantselei jne. Kui nüüd saab

põhiseaduslikuks institutsiooniks selline

üksus nagu „esimese ja teise astme kohtud

koos Kohtuhaldusteenistusega“, siis kas

riigivara valitsejaks saab KHT?

Palume seletuskirjas selgitada, kuidas

peaks esimese ja teise astme kohtutele

koos KHT-ga (PSI) vajalik riigivara, sh

kasutuslepingud, mida nad praegu RVS

mõistes kui volitatud asutused kasutasid,

nende omandisse/kasutusse üle minema ja

millised protseduurid selleks ette nähakse.

A

Eelnõud ja seletuskirja on

täiendatud. Analoogselt nt

Riigikoguga on

põhiseadusliku

institutsioonina lisatud

esimese ja teise astme

kohtud ning riigivara

valitsejana KHT

(analoogselt Riigikogu

Kantseleiga). Juba praegu

on kohtud vara valitsemisel

iseseisvad, nt kinnisvara

rendilepingupoolteks on

kohtud, ametiautod rendivad

kohtud, põhivara kuulub

kohtutele jne.

10 9.1Palume seletuskirja täiendada ja tuua

välja, mis mahus ametikohad liiguvad

muudatuse järel Justiits- ja

Digiministeeriumist KHT-sse ja kas on

kavandatud ametikohtade lisandumine.

Seletuskirja kohaselt viiakse üle nii

ülesanded kui ka ülesannetega seotud

eelarve, ametnikest ei ole juttu. Ka ei

selgu, kas planeeritakse seoses ülesannete

kaotamisega Justiits- ja

Digiministeeriumist ametikohti koondada.

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud. Konkreetseid

ametnikke või ametikohti

JDMist KHTsse üle ei viida,

st üle lähevad ülesanded ja

ressurss. Kohtusüsteem ise

kujundab ja täidab vastavad

ametikohad ja ülesannete

täpsema sisu, samuti

otsustab vajadusel uute

34

inimeste värbamise. Juba

praegu ei sekku JDM

kohtute igapäevastesse

personaliküsimustesse, st

kohtud korraldavad seda

ettenähtud eelarve piires.

Seletuskirja on täiendatud

ka konkreetsete üleminevate

ülesannetega. Ministeeriumi

kohtuhaldusega tegelevate

inimeste töökorraldus

muutub, st väheneb vajadus

vastavaid ülesandeid täitvate

ametikohtade järgi.

11 9.2.Palume välja tuua, milliseid KHT

ülesanded on plaanis anda üle RTK-le.

Seletuskirja kohaselt jääksid kohtute

kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust

ning IT-haldust pakkuma Riigi Kinnisvara

AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi

Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus. Palume ka täpsustada, millised on

nimetatud teenuste tellimiseks

kavandatavad vahendid eelarves.

A

Seletuskirjas on selgitatud,

et raamatupidamisteenust

jääb jätkuvalt pakkuma

RTK analoogselt

praegusega, st uusi

ülesandeid RTK-le ei teki.

Vastavad vahendid teenuste

tellimiseks nähtuvad juba

kinnitatud kohtute eelarvest.

Edaspidi planeeritakse

vajalikke vahendeid RES

2026-2029 raames.

12 10.Eelnõu § 1 punktid 2, 13 ja 16 (KS § 9

lõige 4, KS § 18 lõige 4 ja KS § 22 lõige

7) – maakohtu struktuuri ja koosseisu

kinnitamisel tuleb lähtuda KS §-st 43.

Nimetatud säte reguleerib eelarvet ja selle

koostamist. Tavaliselt planeeritakse

eelarvet tulenevalt asutuse struktuurist ja

koosseisust, mitte vastupidi – struktuuri ja

koosseisu ei koostata vastavalt eelarvele.

A

Eelnõud ja seletuskirja

vastavalt muudetud.

13 11. Eelnõu § 1 punkt 7 (KS § 12 lõike 3

täiendamine punktiga 1¹) – sätte kohaselt

korraldab kohtu esimees kohtuasutuse

haldamist koostöös KHT-ga ulatuses, mis

ei ole KHT pädevuses. Tavaliselt

ametiasutus annab üle tugiteenuste

osutamise tugiteenuseid koondavale

asutusele, näiteks ministeerium või

põhiseaduslik institutsioon RTK-le, RIK-

le vm, mitte vastupidi, et tugiteenuseid

pakkuvale asutusele antakse ülesanded

kätte ja kui sellest midagi üle jääb, täidab

neid asutus ise.

S

Sätte eesmärk on seada

esimehele koostöökohustus

KHT-ga. Kuivõrd KHT on

kohtuid teenindav

struktuuriüksus, st täidab

oma ülesandeid kohtute

vajadustest lähtudes ja

koostöös esimeestega, on

põhjendatud see ülesanne

sätestada ka esimehe

ülesannete hulgas. Ehk

esimehe vastutus seisneb

ühelt poolt kohtuasutuse kui

süsteemi ühe osa

haldamises, kuid teisalt peab

toimuma koostöös KHT-ga

ja teiste kohtute esimeestega

ehk arvestades kogu

35

kohtusüsteemi huve. Vaid

sellisel juhul on võimalik

tagada kohtusüsteemi kui

terviku tõhus

eesmärgipärane toimimine

14 12.Eelnõu § 1 punktide 18 (KS § 34 lõike

3 jt muutmine) ja 19 (KS § 30 lõike 5

muutmine) sisu peaks olema vahetuses,

kuna tavaliselt esitatakse muudatused

muudetava seaduse paragrahvide

järjekorras. Aga lisaks sellele tuleks KS §

34 lõikes 2 asendada läbivalt

Justiitsministeerium Justiits- ja

Digiministeeriumiga.

A

Eelnõud ja seletuskirja

vastavalt muudetud.

15 13.Eelnõu § 1 punkt 23 (KS § 37¹ lõike 1

täiendamine) – lisatav punkt ei ühildu

sissejuhatava lauseosaga. Lause jääb:

„Kohtu esimees võimaldab kohtunikul

töötada osalise töökoormusega seoses

muul mõjuval põhjusel, arvestades

õigusemõistmise korrakohase toimimise

vajadust.“

A

Eelnõud vastavalt

muudetud.

16 14.Eelnõu § 1 punkt 29 (KS § 39). Mida

tähendab lõikes 1 „kohtuasutuste

haldamise korraldamine“, mida hakkab

tegema KHAN? Eelnõust jääb mulje, et

kohtute haldus jääb siiski ka kohtutele

endale, samuti KHT-le. Kas siin tuleb

eristada haldamise korraldamist ja

haldamist? Lõikes 2 tuleks

„Justiitsministeerium“ asendada „Justiits-

ja Digiministeeriumiga. Siinjuures jäävad

KS § 34 lõike 2 kohaselt kohtute

infosüsteemi volitatud töötlejaks kohtud.

Jääb arusaamatuks, kuidas saab KHAN

täita Justiits- ja Digiministeeriumi

ülesannet kohtute infosüsteemi volitatud

töötlejana, kui tal puudub iseseisev

eelarve, tema tegevuseks vajalikud

vahendid on KHT eelarves (KS

täiendamine § 40¹, lg 10). CCJE arvamuse

nr 243 punkti 24 kohaselt peaks

nõukogudel olema osa kohtute IT

küsimuste otsustamisel.

A/S

Eelnõus sätestatakse

üheselt, et esimese ja teise

astme kohtuasutuste

haldamist korraldab KHAN,

st KHAN-i ülesandeks on

suunata ja koordineerida.

KHT-sse koondatakse kõik

kohtuhaldusülesanded, mille

keskne täitmine on mõistlik.

Lõikes 2 on vastav

muudatus sisse viidud.

Kohtute infosüsteemi osas

selgitame, et senist üldist

süsteemi eelnõuga ei

muudeta, st kohtud on

jätkuvalt volitatud töötlejaks

ja JDM vastutavaks

töötlejaks. Vastav rahastus

on tsentraalselt vastutaval

töötlejal ehk JDMil, kes

peab arvestama ka EL-i ja

riigiüleste vajadustega

süsteemi arendamisel ja

liidestumisel kooskõlas

kohtupoolsete

kasutajasoovidega. KHT

loomise positiivse

tulemusena tekib kohtutel

suurem roll tellijana, st seni

ei ole kohtusüsteemis ühtset

kontaktpunkti/isikut, kes

koondaks ja esindaks kõigi

36

kohtute huve infosüsteemi

arendamisel. Vastavalt

täpsustatakse ka kohtute

infosüsteemi põhimäärust.

17 15.Eelnõu § 1 punkt 33 – KS § 41¹ lõike 1

punktis 3 tuleb Justiitsiministeerium

asendada „Justiits- ja

Digiministeeriumiga“. KHAN ülesanded

(§411), miks on osad ülesanded sõnastatud

„kinnitamisena“ osad „otsustamisena“.

Mis on vahe? Ja kui „otsustatakse“, siis kes

„kinnitab“.

A

Eelnõus ja seletuskirjas

nimetus asendatud. Mõisted

ühtlustatud.

18 16.Eelnõu § 1 p 34 – KS täiendamine §-ga

41² – seletuskirja lõike 3 selgituses on

ekslikult nimetatud KHANi

kohtuhaldusnõukoguks.

A

Seletuskirja korrigeeritud

vastavalt.

19 17.Ei saa aru, kas kohtu kantselei jääb

alles? KS § 8² lõike 1 (kehtiv, ei muudeta)

kohaselt nähakse kohtusse saabunud ja

välja saadetud menetlusdokumentide

registreerimise täpsem kord ette kohtu

kantselei kodukorras. Eelnõuga

muudetakse küll KS § 42 lõiget 2¹ (eelnõu

§ 1 punkt 36), kuid kehtima jääb põhimõte,

et kohtul on kantselei, millel on kodukord.

Kehtiva KS § 127 ei muudeta, selle

kohaselt „käesolevas peatükis nimetamata

kohtuametnike ja kohtu töötajate

teenistuskohustused määratakse kohtu

kodukorras ja kohtu kantselei

kodukorras.“ Samas eelnõuga lisatava KS

§ 41² lõike 1 kohaselt osutab KHT

kohtutele keskseid tugiteenuseid,

sealhulgas dokumendihaldus ja

kantseleiteenused.

S

Kantselei jääb ka edaspidi

alles, aga erinevalt

praegusest olukorrast, kus

igal kohtul on oma kantselei,

on ajaga muutunud järjest

mõistlikumaks luua

kohtuteülene kantselei, st

vastav kohtukantselei tekiks

KHT-sse. Analoogselt on

juba praegu moodustatud

kohtuteülesed arhiivi-,

infotelefoni ja

tõlketeenistused, mis tuleb

KHT-sse üle tõsta. Ehk

tegemist on jätkuvalt kohtu

kantseleiga, mis ei asu aga

tulevikus igas kohtus eraldi,

vaid osutab ühetaolist

kvaliteetset teenust üle

kohtute KHT-st. Ministri

asemel kinnitab vastava

kantselei kodukorra KHAN.

20 18.Eelnõu § 1 punkt 38 (KS § 45 lõike 3

muutmine) – tervikuna jääb arusaamatuks,

mis järelevalvest käib sättes jutt? Kas

kohtuhaldusteenistujate ja KHT direktori

vahel ei ole tavapärane töösuhe, mille

tulemusena sõlmitakse nende vahel

töölepingu seadusest ja ATS § 7 lõikest 4

tulenevalt tööleping? Sellisel juhul peab

töötaja alluma tööandja juhtimisele ja

kontrollile. Mis järelevalvet teostab KHT

direktor lisaks sellele

kohtuhaldusteenistuja üle? Samuti, mis

järelevalvet teeb KHAN KHT direktori üle

või kohtu esimees kohtuteenistujate üle?

A

Eelnõud ja seletuskirja on

muudetud. KHT on ATS

kohaselt ametiasutuseks

ning selle õigused ja

põhifunktsioonid, tema

juhtimiskorraldus ning

struktuuriüksuste pädevus

sätestatakse

Kohtuhaldusteenistuse

põhimääruses, mille

kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu. Kohtu

esimehe õigus järelevalvet

37

Ka seletuskiri ei selgita seda täpsemalt.

Kehtivas seaduses on reguleeritud, mille

üle järelevalvet tehakse. Kui see on

teenistuslik järelevalve, tuleks see

täpsemalt reguleerida analoogselt

valitsusasutuste teenistusliku

järelevalvega (Vabariigi Valitsuse seaduse

7. peatükk).

teha on sätestatud juba

kehtivas seaduses.

21 19.Eelnõu § 2 punkt 1 (ATS § 11 lõike 6

muutmine) – sättesse lisatakse, et KHT

teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja

teenistuskohtade liigituse

teenistusgruppideks võib kehtestada

vastava ametiasutuse juht ehk KHT

direktor ning esimese ja teise astme

kohtute teenistuskohtade koosseisude

kehtestamise korra, teenistuskohtade

klassifikaatori ja teenistuskohtade

liigitamise korra võib kehtestada KHAN.

ATS § 11 reguleerib ametiasutuse

teenistuskohtade koosseisu ja liigitamist

teenistusgruppideks. Tulenevalt ATS § 6

lõikest 1 on ametiasutus riigi või kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvest

finantseeritav asutus, kelle ülesanne on

avaliku võimu teostamine. ATS § 6 lõige 2

loetleb ametiasutused sama paragrahvi

lõike 1 tähenduses. Seda sätet eelnõuga ei

täiendata, st KHT sinna ei lisata. Vastavalt

ATS § 8 lõikele 1 on teenistuskoht

ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti-

või töökoht ja lõikele 2 on teenistusgrupp

valdavas osas sarnaste teenistus- või

tööülesannetega teenistuskohtade grupp,

mis on jaotatud tasemeteks vastavalt

täidetavate ülesannete iseloomule. Kuna

KHT-d ei ole loetud ametiasutuseks, ei ole

võimalik ATS § 11 lõikes 6 reguleerida

KHT teenistuskohtade koosseisu

kehtestamist ega liigitamist

teenistusgruppideks, ATS § 18 lõikes 7

KHT ametnike värbamise ja valiku korda,

ATS § 31 lõikes 7 KHT koolituse korda

ega ka ATS § 63 lõikes 2 palgajuhendit.

A

Eelnõud ja seletuskirja on

muudetud. KHT on ATS

kohaselt ametiasutuseks

ning selle õigusi on ATSis

käsitletud analoogselt

Riigikogu Kantselei jt

toetavat funktsiooni

omavate asutustega.

22 20. Eelnõu § 2 punkt 4 (ATS § 31 lõige 7)

– arusaamatuks jääb, kuidas ja miks üldse

peaks KHT (eelnõu kohaselt mitte selle

direktor) kehtestama esimese ja teise

astme kohtute kohtuteenistujate koolituse

korra. Seletuskirjas on selgitus selle sätte

kohta erinev eelnõus sätestatust –

„muudatuste tulemusel võib esimese ja

teise astme kohtute kohtuteenistujate

koolituse korra kehtestada valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN, KHT

A

Eelnõud ja seletuskirja

korrigeeritud selliselt, et

esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate

koolituse korra võib

kehtestada KHAN (senise

ministri asemel).

38

puhul KHT juht, st direktor. Muudatus on

vajalik, kuna tegemist on kohtute

siseküsimusega.“

23 21.Eelnõu § 5 punkt 1 (RES § 2 muutmine)

– muutmiskäsus peaks olema muudetavad

sätted RES § 2 lõike 2 punktid 1 ja 2, mitte

lõiked 1 ja 2.

A

Eelnõud ja seletuskirja

vastavalt korrigeeritud

24 22.Seletuskirja osades 6.1.1. ja 6.2.1.

„Mõju Justiitsministeeriumile“ ei ole välja

toodud sihtrühma suurust konkreetse

ametnike/töötajate arvuna.

A

Seletuskirja vastavalt

täiendatud.