| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-9/601-1 |
| Registreeritud | 14.02.2025 |
| Sünkroonitud | 17.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-9 Riigimaa planeeringute kirjavahetus |
| Toimik | 13-9 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viljandi Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viljandi Linnavalitsus |
| Vastutaja | Vello Kima (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Maapoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
V I L J A N D I L I N N
LINNAVALITSUS
Linnu tn 2 tel 435 4710 arvelduskonto EE021010302005455005
71020 VILJANDI e-post [email protected] AS SEB Pank
www.viljandi.ee registrikood 75005222
Kultuuriministeerium Teie: 05.02.2025
Meie: 13.02.2025 nr 6-3/25/554-1
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord
Kultuuriministeeriumi haldusalas on Muinsuskaitseamet, mis on koostanud Viljandi
muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu.
Kaitsekorra eelnõu valmis juba 2022.aastal. Peale seda oleme pidanud kirjavahetust küll volikogu
kui ka linnavalitsuse tasandil, kohtunud mitmel korral nii Muinsuskaitseameti kui ka ministeeriumi
esindajatega, püüdes esitada Viljandi linna soove ja nägemusi kaitsekorda sisseviimiseks.
Viljandi linn on endiselt seisukohal, et me ei ole rahul Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamise protsessi ega tulemusega. Lõplikku dokumenti, mis kooskõlastamisele
saadetakse, ei ole Viljandi Linnavolikogu ega Viljandi Linnavalitsus näinud.
Viimasel kohtumisel 16.05.2024 Viljandis oli kõne all viie meie täienduse ja muutmisettepaneku
arutelu, millest nelja osas jõudsime ühisele arusaamisele, et nende osas on võimalus kompromissi
leidmiseks olemas. Täna ei ole meil infot selle kohta, kas Viljandi Linnavolikogu soovidega on
arvestatud.
Loetleme need viis punkti uuesti üles:
1) Kõrghaljastusega seonduvaid teemasid lahendab Muinsuskaitseamet linna kaitsekorra eelnõus
mahus, mida seadus ette ei näe. Igapäevane tegevus haljasaladel, raieload, puude liigid jne ei saa
olla riigi kaitse all. Tegemist on linna tavapärase eluolu korraldamisega, selles toimetamisse ei saa
ega tohi riik mingil moel sekkuda.
2) Muinsuskaitseamet ei peaks korraldama ja/või keelama autoliiklust ja parkimist linnas, samuti
tänavate hooldust ega sademevee ärajuhtimist. Muinsuskaitseametil ei ole selleks oskust ega ka
pädevust. Selle käsitlemine tuleks kaitsekorrast välja jätta. Muinsuskaitseseadus taolist sekkumist
üldse ette ei näe.
3) Määruse § 19 punkt 13) ja § 20 punkt 9), mis nõuavad tänava rekonstrueerimisel KOV-il
„vajaduse korral“ tänavapinda madalamale viia võib olla sisuliselt õige ja mõistusepärane soov,
kuid linna jaoks väga kallis (ja linnale ilmselgelt üle jõu käiv) kohustus, mille riik linnale
määrusega panna soovib.
Kui see on Muinsuskaitseameti soov, siis tuleb riigil ka selleks vastav raha linnale anda ning see
vastavalt kaitsekorda ka kirja panna.
2
4) Viljandi järveäärne haljasala (ordulinnuse all Ranna pst ja järve vahel) on iseloomult selline, et
ala ei saa olla muinsuskaitse all ajaloolise haljasalana.
Antud ala arendamine ei kahjusta Viljandi muinsuskaitseala väärtusi ega saa olla probleemiks
muinsuskaitseala kaugvaadetele ja piirkonna säilimisele avatud maastikuna.
Viljandi linnal ei ole hetkel plaane selle ala arendamise osas, kuid linn tervikuna areneb ning
selline soov võib linnal tekkida.
Viljandi Linnavalitsus on seisukohal, et nimetatud hoonestamata ala peab kuuluma piirkonda 3 ja
tuleb eemaldada ajalooliste haljasalade kaardilt.
KOV seisukohalt on problemaatiline kaitsekorraga loovutatav otsustamise õigus. Viljandi linn
peab saama ise otsustada selles piirkonnas, mida oma linna elukeskkonna arendamiseks teha. Seda
eriti järve äärse haljastu vaates, kus ei jäeta isegi kaalutluse võimalust, vaid keelatakse igasugune
tegevus ja võetakse sellega KOV-ilt õigus arendada atraktiivset piirkonda oma territooriumil.
5) On arusaamatu, miks seletuskirja lisas 3 oleval kaardil on Vanalinnaga vahetult külgneva
uuslinna ala piire on laiendatud, sh miks on sellisel kujul alasse lahustükina haaratud linna
staadioni uus olmehoone ja lumepargis uue rajatisena rajatud mäesuusaküngas.
Antud kirjas punkt 4 osas me viimasel kohtumisel, 16.05.2024, ühisele seisukohale ei
jõudnud ning Viljandi Linnavolikogule ei sobi punktis 4 toodud põhjustel ka
Kultuuriministeeriumi nõuniku kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes Märt Volmeri
19.09.2024 kirjas „Informaalne konsultatsioon- Viljandi vanalinna muinsuskaitseala
kaitsekord“ pakutud sõnastus.
Soovime, et Kultuuriministeerium saadaks Muinsuskaitseametile tagasi Viljandi linna
muinsuskaitse kaitsekorra veelkordseks läbivaatamiseks ning arvestataks Viljandi Linnavolikogu
ettepanekutega, saates vastava korra uuesti läbivaatamiseks Viljandi linnale viimaseimas
sõnastuses.
Oleme igati omalt poolt valmis kaitsekorra veelkordseks läbivaatamiseks koos
Muinsuskaitseametiga, kuna eelkõige soovime leida lahendusi kohtuväliselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalvi Märtin
abilinnapea
Ene Rink
[email protected], 435 4720
V I L J A N D I L I N N
LINNAVALITSUS
Linnu tn 2 tel 435 4710 arvelduskonto EE021010302005455005
71020 VILJANDI e-post [email protected] AS SEB Pank
www.viljandi.ee registrikood 75005222
Kultuuriministeerium Teie: 05.02.2025
Meie: 13.02.2025 nr 6-3/25/554-1
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord
Kultuuriministeeriumi haldusalas on Muinsuskaitseamet, mis on koostanud Viljandi
muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu.
Kaitsekorra eelnõu valmis juba 2022.aastal. Peale seda oleme pidanud kirjavahetust küll volikogu
kui ka linnavalitsuse tasandil, kohtunud mitmel korral nii Muinsuskaitseameti kui ka ministeeriumi
esindajatega, püüdes esitada Viljandi linna soove ja nägemusi kaitsekorda sisseviimiseks.
Viljandi linn on endiselt seisukohal, et me ei ole rahul Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra
koostamise protsessi ega tulemusega. Lõplikku dokumenti, mis kooskõlastamisele
saadetakse, ei ole Viljandi Linnavolikogu ega Viljandi Linnavalitsus näinud.
Viimasel kohtumisel 16.05.2024 Viljandis oli kõne all viie meie täienduse ja muutmisettepaneku
arutelu, millest nelja osas jõudsime ühisele arusaamisele, et nende osas on võimalus kompromissi
leidmiseks olemas. Täna ei ole meil infot selle kohta, kas Viljandi Linnavolikogu soovidega on
arvestatud.
Loetleme need viis punkti uuesti üles:
1) Kõrghaljastusega seonduvaid teemasid lahendab Muinsuskaitseamet linna kaitsekorra eelnõus
mahus, mida seadus ette ei näe. Igapäevane tegevus haljasaladel, raieload, puude liigid jne ei saa
olla riigi kaitse all. Tegemist on linna tavapärase eluolu korraldamisega, selles toimetamisse ei saa
ega tohi riik mingil moel sekkuda.
2) Muinsuskaitseamet ei peaks korraldama ja/või keelama autoliiklust ja parkimist linnas, samuti
tänavate hooldust ega sademevee ärajuhtimist. Muinsuskaitseametil ei ole selleks oskust ega ka
pädevust. Selle käsitlemine tuleks kaitsekorrast välja jätta. Muinsuskaitseseadus taolist sekkumist
üldse ette ei näe.
3) Määruse § 19 punkt 13) ja § 20 punkt 9), mis nõuavad tänava rekonstrueerimisel KOV-il
„vajaduse korral“ tänavapinda madalamale viia võib olla sisuliselt õige ja mõistusepärane soov,
kuid linna jaoks väga kallis (ja linnale ilmselgelt üle jõu käiv) kohustus, mille riik linnale
määrusega panna soovib.
Kui see on Muinsuskaitseameti soov, siis tuleb riigil ka selleks vastav raha linnale anda ning see
vastavalt kaitsekorda ka kirja panna.
2
4) Viljandi järveäärne haljasala (ordulinnuse all Ranna pst ja järve vahel) on iseloomult selline, et
ala ei saa olla muinsuskaitse all ajaloolise haljasalana.
Antud ala arendamine ei kahjusta Viljandi muinsuskaitseala väärtusi ega saa olla probleemiks
muinsuskaitseala kaugvaadetele ja piirkonna säilimisele avatud maastikuna.
Viljandi linnal ei ole hetkel plaane selle ala arendamise osas, kuid linn tervikuna areneb ning
selline soov võib linnal tekkida.
Viljandi Linnavalitsus on seisukohal, et nimetatud hoonestamata ala peab kuuluma piirkonda 3 ja
tuleb eemaldada ajalooliste haljasalade kaardilt.
KOV seisukohalt on problemaatiline kaitsekorraga loovutatav otsustamise õigus. Viljandi linn
peab saama ise otsustada selles piirkonnas, mida oma linna elukeskkonna arendamiseks teha. Seda
eriti järve äärse haljastu vaates, kus ei jäeta isegi kaalutluse võimalust, vaid keelatakse igasugune
tegevus ja võetakse sellega KOV-ilt õigus arendada atraktiivset piirkonda oma territooriumil.
5) On arusaamatu, miks seletuskirja lisas 3 oleval kaardil on Vanalinnaga vahetult külgneva
uuslinna ala piire on laiendatud, sh miks on sellisel kujul alasse lahustükina haaratud linna
staadioni uus olmehoone ja lumepargis uue rajatisena rajatud mäesuusaküngas.
Antud kirjas punkt 4 osas me viimasel kohtumisel, 16.05.2024, ühisele seisukohale ei
jõudnud ning Viljandi Linnavolikogule ei sobi punktis 4 toodud põhjustel ka
Kultuuriministeeriumi nõuniku kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes Märt Volmeri
19.09.2024 kirjas „Informaalne konsultatsioon- Viljandi vanalinna muinsuskaitseala
kaitsekord“ pakutud sõnastus.
Soovime, et Kultuuriministeerium saadaks Muinsuskaitseametile tagasi Viljandi linna
muinsuskaitse kaitsekorra veelkordseks läbivaatamiseks ning arvestataks Viljandi Linnavolikogu
ettepanekutega, saates vastava korra uuesti läbivaatamiseks Viljandi linnale viimaseimas
sõnastuses.
Oleme igati omalt poolt valmis kaitsekorra veelkordseks läbivaatamiseks koos
Muinsuskaitseametiga, kuna eelkõige soovime leida lahendusi kohtuväliselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalvi Märtin
abilinnapea
Ene Rink
[email protected], 435 4720