| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 5-1/4-2 |
| Registreeritud | 14.02.2025 |
| Sünkroonitud | 17.02.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 5-1 Euroopa Liidu otsustusprotsessi dokumendid (AV) |
| Toimik | 5-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Katarina Budrik (kantsleri juhtimisala, Euroopa Liidu ja välissuhete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kliimaministeerium
Teie: 07.02.2025 nr 19.4/25-0040/-2T
Meie: 14.02.2025 nr 5-1/4-2
Siseministeeriumi arvamus vee kerksuse
strateegia avaliku konsultatsiooni kohta
Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-00241 edastab Siseministeerium oma
arvamuse Kliimaministeeriumile seoses vee kerksuse strateegia avaliku konsultatsiooniga
(Ares(2025)843493). Ülevaate koostasid Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakond,
elanikkonnakaitse osakond, sisejulgeolekuosakond ning EL ja välissuhete osakond. Valdkonna
eest vastutavad Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik
([email protected]) ning kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsel
Tuuli Räim ([email protected]).
Siseministeerium toetab avaliku konsultatsiooni üldist eesmärki töötada strateegia raames välja
terviklik mitmeaastane sektoriülene kava, mille raames soovitakse leevendada Euroopa
veevarudele ja veeökosüsteemidele avaldatavat tugevat survet.
Siseministeerium soovib uue strateegia koostamisel juhtida tähelepanu i) julgeoleku ja ii)
elanikkonnakaitse valdkondadele. Julgeoleku tagamise vaates tuleb ka veemajanduses arvesse
võtta tänast muutnud julgeolekukeskkonda. Oluliselt on tõusnud EL-i liikmesriikides
elutähtsate teenuste osutajate ja kriitilise taristu vastu suunatud sabotaaži oht ja tegelikult
realiseeritud rünnete hulk. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenus on riikide elutähtsad
teenused, mille tõttu tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et EL-i ühise pingutuse raames riikide
kriitilise taristu kaitsel tuleks rakendada terviklikku lähenemist, sh elanikkonna veega
varustamisel. Hetkel on EL-i kriitilise taristu kaitse lähenemine suuresti keskendunud
energeetika valdkonnale hiljutiste sündmuste tõttu. Seega veemajanduse kriisivalmiduse
arendamisel on oluline hoida fookuses kriitilise taristu kaitse korraldamist ja EL-i üleseid
ühiseid tegevusi ja pingutust selleks.
Teiseks oluliseks suunaks julgeoleku valdkonnas on ühiste EL-i üleste võimekuste arendamine
merereostusega seotud sündmuste haldamiseks. Läänemere näitel saab välja tuua tänase
olukorra, kus on oluliselt tõusnud naftasaaduste transport nn varilaevastikuga, mille
moodustavad halvas tehnilises seisukorras alused. Nendega toimunud õnnetuste korral langeb
mõjude kõrvaldamise kohustus rannikuriikide õlgadele. Seetõttu on riskide haldamise puhul
2 (2)
oluline kujundada EL-i ühist seisukohta ning vajadusel algatada valdkonna täiendav
reguleerimine.
Elanikkonnakaitse vaatest soovime veemajanduse kriisivalmiduse puhul rõhutada, et puhta
joogivee olemasolu tagamine on oluline ning kriisi olukorras peab see olema inimestele
kättesaadav. Pöörame tähelepanu, et Eestis on olnud ka varasemalt üleujutuste puhul olukordi,
kus võib salvkaevudesse sattuda üleujutuse vesi (nt merevesi), mistõttu on oluline kõigist
sellistest sündmustest info kogumine ja jagamine. Eestis on enamasti ka kraanivesi kasutatav
joogiveena, seega on selle saastumine väga kiiret reageerimist vajav. Uus strateegia võiks
arvestada puhta joogivee tagamise ja kaitsmise meetmeid looduslike ja inimtekkeliste kriiside
puhul, eriti juhtudel, kus riik tagab joogivee kvaliteediga kraanivett.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Katarina Budrik 6125144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|