| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-7/191-1 |
| Registreeritud | 14.02.2025 |
| Sünkroonitud | 17.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-7 Juhtimisalased ja strateegilise planeerimise dokumendid (riigikogu liikme arupärimised, kriisireguleerimisega, riigikaitsega seotud dokumendid) |
| Toimik | 1-7.2 Riigikogu liikme arupärimised, kirjalikud küsimused |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
| Vastutaja | Diana Lorents (KULTUURIMINISTEERIUM, Kommunikatsiooni - ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kultuuriministeerium
.02.2025 nr 1-6/25-25/1
Eesti Viipekeele Seltsi algatatud
kollektiivne pöördumine
Põhiseaduskomisjon arutas 21. jaanuari 2025. a istungil Eesti Viipekeele Seltsi algatatud
kollektiivset pöördumist „Eesti viipekeele päev lipupäevaks!“.
Komisjoni istungil selgitas pöördujate esindaja, Eesti Viipekeele Seltsi juhatuse liige Jari
Pärgma, et Eestis on teadlikkus eesti viipekeelest üsna madal. Ta rääkis pikemalt Eesti
viipekeele taustast ja oli ette valmistanud teemakohalise esitluse.
Komisjoni istungil toodi arutelu käigus välja, et eesti viipekeele kasutajatel on võimalik saada
ühiskondlikku tähelepanu ka teistsuguste vahenditega kui eesti viipekeele päeva lipupäevaks
muutmine. Võimalik on teha ka riiklikult, näiteks Kultuuriministeeriumi tasandil, mõnel
aastal avalikkuses selgitustööd, et selle aasta emakeelepäeval keskendutakse eesti
viipekeelele. Sellega tõstetakse Eesti inimeste teadlikkust eesti viipekeelt ning tuuakse esile
inimesi, kes panustavad sellesse valdkonda.
Pöördujate esindaja märkis, et nende pöördumise ainuke lahendus ei pea olema eesti
viipekeele päeva muutmine lipupäevaks. Pöördumise eesmärk on teadlikkuse tõstmine eesti
viipekeelest kui iseseisvast keelest ja nad on nõus erinevate lahendustega, mis tõstavad esile
eesti viipekeelt. Ta rõhutas, et nende jaoks on oluline, et eesti viipekeel saaks laiapõhjaliselt
ühiskondlikku fookusesse.
Põhiseaduskomisjon otsustas juhtida Kultuuriministeeriumi tähelepanu eesti viipekeele
temaatikale ning palub kaaluda pöördujate ettepanekut keskenduda mõne aasta
emakeelepäeval eesti viipekeelele.
Komisjon juhib Kultuuriministeeriumi tähelepanu ka J. Pärgma osundusele
Kultuuriministeeriumi kodulehele, kus on kirjas, et eesti viipekeel on kuulmispuudega
inimeste abivahend. J. Pärgma märkis komisjoni 21. jaanuari istungil, et eesti viipekeel ei ole
kuulmispuudega inimese abivahend, vaid on kuulmispuudega inimese igapäevane emakeel,
mida ta Eestis kasutab.
Põhiseaduskomisjoni 21. jaanuari 2025. a istungi protokoll on kättesaadav Riigikogu
kodulehel.
Palume ministeeriumi tagasisidet hiljemalt 27. veebruariks 2025.a.
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
esimees
Teadmiseks: Marja-Liisa Müllermann
Eesti Viipekeele Selts
631 6441 [email protected]