Päring

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 16.02.2024 09:58

Adressaat: <[email protected]>;

<[email protected]>; Põlva Vallavalitsus <[email protected]>; Rae

Vallavalitsus <[email protected]>; <[email protected]>; Päästeamet

<[email protected]>; MTA <[email protected]>; vet <[email protected]>

Teema: Päring seoses aktsiaselts Epler & Lorenz ühenduse

keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu

väljastamisega (16.02.2024 9:07 nr 1-12/24/35)

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Keskkonnaagentuur edastab teile e-posti teel järgmise dokumendi:Päring

seoses aktsiaselts Epler &amp; Lorenz ühenduse keskkonnajuhtimis- ja

auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega (16.02.2024

9:07 nr 1-12/24/35).LugupidamisegaKeskkonnaagentuurMustamäe tee 33, 10616

[email protected]

Bureau Veritas | C2 - Internal

AS EPLER & LORENZ

KESKKONNAARUANNE 2022

Bureau Veritas | C2 - Internal

SISUKORD

SISUKORD .......................................................................................................................................................2

1. Ettevõtete ajalugu, kontekst, käsitlusala ja huvipooled .......................................................................3

2. Missioon ja visioon ..............................................................................................................................4

3. Juhtimissüsteemi kirjeldus ja üldised nõuded .....................................................................................4

4. Keskkonnapoliitika ...............................................................................................................................5

5. Keskkonnaaspektid keskkonnamõju hindamine ..................................................................................6

6. Keskkonnaalased õiguslikud nõuded ..................................................................................................8

7. Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja kavad ........................................................................................9

8. Keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkus ......................................................................................... 10

8.1. Veeseire .............................................................................................................................................. 11

8.2. Heitmed õhku ...................................................................................................................................... 12

9. Keskkonnaaruande kinnitamine ....................................................................................................... 13

3 Bureau Veritas | C2 - Internal

1. ETTEVÕTETE AJALUGU, KONTEKST, KÄSITLUSALA JA HUVIPOOLED

Epler & Lorenz AS (E&L) alustas tegevust 1991.aastal, mil käivitati esimene jäätmete põletamise rotatsioonahi Baltimaades. Esimeseks tegevusalaks oli õlijäätmete kogumine ja põletamine. 1992.a. aastal omandas ettevõte ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja laiendati kogutavate jäätmete nomenklatuuri. 1994 aastal alustati koostöös Tartu Linnavalitsusega ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist. 1995 aastast alates tegeletakse saneerimistööde teostamisega. 2006 aastal rekonstrueeriti rotatsioonahi ja ehitati välja puhastusseadmed, et viia põletusprotsess vastavusse Euroopas kehtivate keskkonnanõuega. 2007.a. märtsist on E&L Lõuna-Eesti Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskuse operaator. 2010.a. akrediteeriti E&L labor standardi ISO 17025 põhjal. 2011.a. omandas ettevõte ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid. 2013 aastal valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel pakendi-ja ehitusjäätmete käitluskeskus koos kompostimisväljakuga. 2015 aastal muutus ettevõte omanike ring ning E&L ühines endise Kesto OÜ-ga. 2017. aastal väljastati ettevõttele ISO 18001 standardi sertifikaat (hilisemalt ISO 45001 sertifikaat).

E&L-il on sõlmitud ohtlike jäätmete käitlemise püsilepingud ettevõtetega üle Eesti ning laialdast koostööd tehakse kohalike omavalitsustega. Lepinguliste klientide arv üle 700. Kogutakse kõiki peamisi ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liike ning lisaks pakendi- ja ehitusjäätmeid.

Ettevõtte põhitegevus toimub kolmes käitluskeskuses. Töötajate arv on ligi 50.

AS Epler & Lorenz tegevuste põhieesmärgiks on klientide soovide maksimaalne täitmine ja kompleksne teenindamine järgides keskkonnanõudeid, tagades ettevõtete efektiivse majandamise ja kasumi tootmise. Ettevõtte üldstrateegiaks on olla maksimaalselt kliendikeskne, pakkuda kvaliteetset teenust ning hoida optimaalset kvaliteedi ja hinna suhet, tagades sealjuures keskkonna säilimise, saastamise vältimise, töötajatele ohutu töökeskkonna ning ressursside optimaalse kasutamise.

Ettevõtte tegevus on koondunud järgmistesse põhisuundadesse:

• taaskasutatavate jäätmete kogumine, vedu ja käitlus –

✓ pakendijäätmete kogumine, vedu ja käitlus;

• ohtlike jäätmete kogumine, vedu ja käitlus –

✓ ohtlike jäätmete kogumine lepingupartneritelt;

✓ ohtlike jäätmete kogumine statsionaarsetes kogumispunktides;

✓ ohtlike jäätmete kogumine kogumisringidel;

✓ ohtlike jäätmete põletamine jäätmepõletusahjus energia tootmiseks;

✓ jäätmekütuste valmistamine;

✓ keskkonnakaitseliste puhastustööde teostamine.

Ettevõtte käitlusala EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, raames on tava- (s.h. olme-) ja ohtlike jäätmete kogumine, -töötlus ja –kõrvaldus ning materjalide taaskasutusele võtmine.

Ettevõtte erinevatest tegevuskohtadest on EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, raames kaetud põhitegevuskohad ja üks vaheladu:

• Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus – Ravila 75a/77, Tartu;

• Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus – Suur-Sõjamäe 37/39, Soodevahe, Rae vald;

• Kuremäe käitluskoht – Kuremäe, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond.

Oma tegemistes oleme püüdnud olla igati kaasaegsed, juurutanud uusi tehnoloogiaid ning koolitanud oma meeskonda.

Klientide suhtes oleme paindlikud ja kliendisoove arvestav, sest meeldiv koostöö ning kliendi rahulolu tagab meie tugevuse.

Kaasame aktiivselt töötajaid ettevõtte igapäevaste tegevuste arendamiseks, strateegiate välja töötamiseks ning ellu viimiseks. Igapäevaselt osalevad erinevad töötajad erinevates töögruppides, kus igal töötajal on võimalus panustada ettepanekutega. Tagasidet töötajatele antakse regulaarsetel koosolekutel ning infotundides (koolitustel).

AS Epler & Lorenz huvipooled on

✓ omanikud, investorid;

✓ töötajad;

4 Bureau Veritas | C2 - Internal

✓ kliendid;

✓ hankijad, tarnijad;

✓ kreeditorid;

✓ alltöövõtjad ja koostööpartnerid;

✓ riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused;

✓ kogukond.

Huvipoolte nõuded on üldjuhul fikseeritud kirjalikes lepingutes ja kokkulepetes, samuti tellimus- ja kinnituskirjades, jäätmeveo ja käitlustegevuste keskkonnanõuded on koondatud keskkonnalubadesse, mille taotlemisel on võimalus oma arvamust avaldada ka kohalikul omavalitsusel, naabritel, ümbritseval kogukonnal. Seadusandlusest tulenevatele asjakohastele nõuetele (s.h. keskkonnalubades olevatele) vastamist peavad ettevõtted oma tegevuses elementaarseks ja kohustuslikuks, teiste huvipoolte ootustele ja nõuetele vastavad ettevõtted võimaluste piires võttes arvesse majanduslikku otstarbekust, töötajate heaolu ja võimalikku ohtu nende tervisele ning tegevuse mõju osutatava teenuse kvaliteedile.

2. MISSIOON JA VISIOON Meiega puhtam ja tervem elukeskkond Eesti linnades ja külades. Visioon 2027: Moodsa tehnoloogia ning professionaalsete oskustega ringmajandust väärtustav Eesti Juhtiv erinevate materjalide taaskasutaja ning keskkonna- ja kommunnaalteenuste osutaja.

3. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS JA ÜLDISED NÕUDED Keskkonnajuhtimissüsteem on osa ettevõtte üldisest juhtimissüsteemist. AS Epler & Lorenz on rakendanud juhtimissüsteemi (edaspidi: JS) vastavalt standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO 45001:2018 (edaspidi: standardid) ja EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, (edaspidi: EMAS määrus) nõuetele ning järgib ja täiustab seda pidevalt. JS rakendamise, töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedijuhtpõhimõtete (poliitika) väljatöötamise ja järgimise aluseks on ettevõtte tegevustega kaasnevate riskide, ohtude ja mõjude (s.h. keskkonna) kaardistamine, tundmine ja vajadusel nende (näiteks negatiivse keskkonnamõju) kõrvaldamine või vähendamine ning võimalike nõuete kaardistamine ja nende rahuldamine. AS Epler ja Lorenz on rakendanud JS ja järgib ning täiustab seda jätkuvalt vastavalt nõuetele, mis on toodud standardites ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 ning EMAS määruses. Ettevõte ▪ on määratlenud ettevõtte töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedijuhtpõhimõtted; ▪ on määratlenud kõik töökeskkonnas esinevad töötervishoiu- ja tööohutuse riskid, ohud ning nende

mõju ettevõtte heaks või nimel töötavatele isikutele ja võtnud kasutusele meetmed nende kõrvaldamiseks või lubatud tasemeni viimiseks ning võtnud neid arvesse oma eesmärkide püstitamisel;

▪ on määratlenud kõik keskkonnaaspektid (s.h. kaudsed, mis võivad tuleneda kolmandate isikutega suhtlemisest), hinnanud nende mõju keskkonnale ja võtnud aspekte, millel on keskkonnale oluline mõju, arvesse eesmärkide püstitamisel;

▪ on püstitanud töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedieesmärgid ja –ülesanded ning on kohustatud neid järgima;

▪ on koostanud töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedieesmärkide ja –ülesannete täitmiseks vastavad juhtimiskavad;

▪ on määratlenud JS-i toimimiseks rollid, vastutuse ja kohustused; ▪ on määranud kindlaks koolitusvajadused ning viinud läbi vastavad koolitused; ▪ on taganud, et kõik ettevõtte heaks või nimel töötavad isikud oleksid teadlikud töötervishoiu,

tööohutuse, keskkonna ja juhtpõhitmõtetest (poliitikast), oma tööalaste toimingute võimalikust olulisest mõjust töö-, ümbritsevale keskkonnale ja töö, teenuse kvaliteedile, kindlaks määratud protseduurireeglitest kõrvalekaldumise võimalikest tagajärgedest ning oma rollist ja kohustusest JS vastavuse saavutamisel;

▪ on kehtestanud protseduurid juhtimissüsteemi kavandamiseks, toimimiseks, kontrollimiseks ja korrigerivaks tegevuseks;

5 Bureau Veritas | C2 - Internal

▪ on välja selgitanud õnnetuste ja hädaolukordade tekkimise võimalused, rakendanud meetmed nende ennetamiseks, olema valmis nende puhul tegutsema ning leevendama nendega kaasneda võivaid töötervishoiu- ja keskkonnamõjusid;

▪ seirab, mõõdab ja järgib töö- ning ümbritsevale keskkonnale ja töö, teenuse kvaliteedile olulist mõju avaldavate tegevuste põhinäitajaid, talletades informatsiooni, mis võimaldab jälgida tegevuse tulemuslikkust;

▪ on kindlaks- ja kättesaadavaks teinud Eesti Vabariigis kehtivad õigusnõuded ja nõuded, mis ei tulene Eesti Vabariigi seadusandlusest (nt. kontsernipoolsed nõuded) ning on need rakendatud ettevõtte tegevuse, töötervishoiu ja tööuhutuse riskide, toodete ja teenuste kvaliteedi, keskkonnaaspektide suhtes;

▪ hindab oma tegevuse vastavust õigus- ja administratiivaktidele; ▪ viib perioodiliselt läbi JS auditeid; ▪ korraldab juhtkonnapoolseid ülevaatusi, et tagada süsteemi jätkuvat sobivust, vastavust ja tõhusust; ▪ on määratlenud juhtimistegevuste, ressursihanke, tooteteostuse ja mõõtmiste protsessid ning

määranud kriteeriumid ja meetodid nende protsesside toimimise ja ohje tagamiseks. Juhtkonna esindajaks on määratud kvaliteedijuht, kelle kohustused ja volitused on:

• standardite ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001:2018 ning EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, nõuetele vastava juhtimissüsteemi jaoks vajalike protsesside loomise, elluviimise ja alalhoidmise tagamine;

• juhtimissüsteemi nõuete kehtestamise, rakendamise ja järgimise tagamine;

• tippjuhtkonna teavitamine juhtimissüsteemi toimivusest ja parendusvajadusest. JS elluviimiseks ja järelevalveks vajalikud ressursid (inimressursid, erioskused, tehnoloogia ja finantsressursid) määratakse juhtkonna poolt eelarves ja investeerimisplaanides.

4. KESKKONNAPOLIITIKA Standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 ja EMAS määruse kohaselt on juhtkond määratlenud, heaks kiitnud ja kinnitanud ettevõtte juhtpõhimõtted (poliitika), mis juhinduvad Eesti Vabariigi ja kontserni töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna- ja kvaliteedinõuetest ning järgivad standardite ISO 14001:2015, ISO 9001:2015, ISO 45001:2018 ning EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, nõudeid. Juhtpõhimõtted sobivad ettevõtte tegevuse, toodete või teenuste iseloomu, ulatuse ja keskkonnamõjuga. Need on kooskõlas elutsükli vaatega ning sisaldavad järjepideva parendamise ja saastamise ärahoidmise kohustust ning kohustust tegutseda vastavuses asjakohaste õigus- ja administratiivaktidega ning muude nõuetega. Juhtpõhimõtted on edastatud kõigile ettevõtte heaks või nimel töötavatele isikutele ning on lisaks käesolevale käsiraamatule kättesaadavad:

▪ töötajatele ettevõtte serveris ja infotahvlitel; ▪ üldsusele ettevõtte kodulehel http://www.epler-lorenz.ee.

AS EPLER JA LORENZ keskkonna-, kvaliteedi-. töötervishoiu ja tööohutusepoliitika on:

• kvaliteetse, klientide nõudmisi rahuldava, töötaja- ja keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse (s.h. ohtlike jäätmete käitluse) teenuse pakkumine juhindudes õiguslikest jms nõuetest ning kaitstes keskkonda;

• keskkonnasaastamise vältimine või selle vähendamine jäätmete veol ja käitlemisel ning ettevõtte üldises majandustegevuses;

• materjali- ja energiaressursside säästlik kasutamine;

• taaskasutatavate jäätmete käitlemise mahu suurendamine eesmärgiga anda need tagasi ringlusse ja vähendada selliste jäätmete ladestamist prügilasse;

• keskkonna- ja inimsõbraliku ning võimalikke riske arvesse võttes ohutu töökeskkonna loomine, tagamine ja pidev parendamine.

AS EPLER & LORENZ kohustub:

• järgima ettevõtete tegevuses standardite ISO 14001:2015, ISO 9001:2015, ISO 45001:2018 EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, vajalikke nõudeid ja tagama, et kõik töötajad neid teaksid ja oskaksid ellu viia;

• täitma Eesti Vabariigis kehtivaid õigus- ja muid nõudeid;

• tundma ja järgima töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna- ja kvaliteedijuhtpõhmõtteid (poliitikat);

• ennetama ja ära hoidma õhu- vee- ning pinnasesaastamist;

• tarbima säästlikult, kütust, energiat, vett, tooteid jms ressursse;

6 Bureau Veritas | C2 - Internal

• kasutama ja hooldama heaperemehelikult, vastavalt kasutuseeskirjadele seadmeid, masinaid ning hooneid, säästes sellega ressursse;

• kasutama võimalikult keskkonnasõbralikke materjale ja tooteid;

• täiustama tehnoloogiat, juhtimisviise ja –protsesse ning nende kvaliteeti, et vähendada võimalikku negatiivset keskkonnamõju ja mõju töökeskkonnale;

• arvestama olemasolevate ning uute toodete ja teenuste arendamisel kõiki keskkonna-, kvaliteedi- ning töökaitse (s.h. töötervishoiu, tööohutuse) aspekte;

• kaitsma töötajate, klientide ja üldsuse tervist ning ohutust;

• looma töötajatele sobiva ohutu töökeskkonna, võttes arvesse võimalikke riske ja ohte nende igapäevases töös, ja seda pidevalt parendama;

• ennetama ning vältima vahejuhtumistest tuleneda võivaid vigastusi ja põdurust töötajatele;

• vältima ning ennetama keskkonnakahjudega õnnetusi ja hädaolukordi, oskama tegutseda nende tekkimisel;

• teavitama üldsust jäätmekäitlusega kaasnevatest keskkonnamõjudest ja selle vähendamise viisidest;

• teenuste pakkumisel tagama klientide jm huvipoolte nõuete ja vajaduste arvestamine ning nende täitmine;

• pakkuma ja propageerima klientidele taaskasutatavate jäätmete sorteeritud kogumist ning keskkonnasõbralikke jäätmekäitluse lahendusi;

• teenuste pakkumisel tagama teenuste kvaliteeti ning tähtaegsust jms klientidele antud lubaduste täitmist;

• suurendama ehitus- ja muude püsijäätmete ümbertöötlemist nende taaskasutamiseks, vähendades sellega prügilasse ladestatavate jäätmete kogust;

• suurendama ohtlike jäätmete kokkukogumist ja taaskasutusse suunamist vähendades sellega ohtlike jäätmete prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja vältides nende sattumist keskkonda

• kavandatavate tegevuste puhul hindama keskkonnamõju ja leidma keskkonnasõbralikemaid lahendusi;

• pidevalt parendama ettevõtete keskkonnategevust;

• täiustama pidevalt töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi. AS EPLER & LORENZ töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna- ja kvaliteedijuhtimise juhtpõhimõtted on ettevõtte juhtimissüsteemi aluseks, määrates ära keskkonda säästva, elutsükli vaadet arvestava ning kvaliteeti ja ohutut töökeskkonda tagava tegevuse suuna ning põhimõtted.

5. KESKKONNAASPEKTID KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Kõikide ettevõtte tegevuste ja teenuste osas hinnatakse võimalikke keskkonnaaspekte mõju ja tõsiduse hinnangute alusel asukohtade lõikes. AS Epler & Lorez tegevused, millel on olulised negatiivsed keskkonnaaspektid:

• tava- ja ohtlike jäätmete kogumise ja transpordiga seotud tegevused;

• tava- ja ohtlike jäätmete ladustamise ja ümberlaadimisega seotud tegevused;

• tava- ja ohtlike jäätmete käitlusega seotud tegevused tegevused;

• mehhanismide parkimine, masinate ja konteinerite remont ning hooldus;

• administratsioon. Positiivne keskkonnaaspekt kaasneb taaskasutatavate jäätmete kogumise ja käitlusega korduv- ning taaskasutamise (s.h. ringlussevõtu) eesmärgil. Otsesed keskkonnaaspektid on seotud ettevõtte põhitegevusega ning teenindus-tootmisprotsessis ressursside tarbimisega. Kaudsed keskkonnaaspektid on eelkõige seotud alltöövõtjate ja klientide tegevuste ja nende tulemuslikkusega. Kaudsete keskkonnaaspektide puhul on oluline hinnata, kuidas ja millisel määral ettevõte võib neid aspekte mõjutada.

TABEL 1. Olulised keskkonnaaspektid

Olulise keskkonnamõjuga aspekt

Keskkonnamõju Tegevuse kirjeldus

Ehitiste, masinate ja tehnika, seadmete, konteinerite, tööriistade, sisseseade,

Taastumatu looduvarade vähenemine

Haldus, jäätmete kogumine ja transport, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, taaskasutavate

7 Bureau Veritas | C2 - Internal

kontoritarvete kasutus jäätmete käitlus

Elektrienergia kasutus Taastumatu looduvarade vähenemine

Valgustus hoonetes ja territooriumil, elektriseadmete kasutus

Soojusenergia kasutus Taastumatu looduvarade vähenemine

Küte hoonetes

Tulekahju Võimalik õhureostus, taastumatute loodusvarade vähenemine

Haldus, jäätmete kogumine ja transport, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, taaskasutavate ja ohtlike jäätmete käitlus

Kütuse kasutamine Taastumatu looduvarade vähenemine

Jäätmete kogumine ja transport, jäätmete ümberlaadimine, taaskasutavate ja ohtlike jäätmete käitlus

Heitgaaside emissioon Õhukvaliteedi langus, kasvuhooneefekt

Jäätmete kogumine ja transport, jäätmete ümberlaadimine, taaskasutavate ja ohtlike jäätmete käitlus

Erinevate ohtlike jäätmete vastuvõtmine ja ladustamine

Ohtlike jäätmete (k.a. freooni baasil töötavad külmikud) nõuetekohane ladustamine ei tekita üldjuhul ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale märgatavat kahju. Hooletu ladustamine võib kaasa tuua nii visuaalse kui keskkonnareostuse (pinnase, lähedal asuva veekogu saastumine).

Jäätmete kogumine, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, ohtlike jäätmete käitlus

Vedelate ohtlike jäätmete (kemikaalide, lahustite, kütuse ja õlijäätmete) vastuvõtmine ja ladustamine

Oht juhuslike, tahtmatute või määramatute ladustatud õli- ja kütuse, kemikaalide ülevoolamiste, lekete või väljalaskude kaudu sattuda keskkonda. Võivad reageerida teiste ladustatud materjalidega, kahjustada inimese tervist. Ladustamise mõju keskkonnale sõltub eelkõige ladustatava aine omadustest. Süttimis-, plahvatuse- ja tuleoht.

Jäätmete kogumine, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, ohtlike jäätmete käitlus

Müra Elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi vähenemine.

Jäätmete käitlus

Lend ja koldetuhk, saastunud aktiivsüsüsi (tekib kuni 10% põletatavate jäätmete kogusest)

Saasteainete leostumine ja sattumine pinasesse. Pinnase saastumine ladustamiskohas.

Jäätmete põletus

Taaskasutus, soojusenergia tootmine POSITIIVNE ASPEKT

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust.

Jäätmete põletus

Taaskasutatavate jäätmete kogumine ja taaskasutusse suunamine POSITIIVNE ASPEKT

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust.

Jäätmete kogumine ja transport, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, taaskasutavate jäätmete käitlus

Keskkonnareostus Visuaalne reostus lendprahi jms tekkimisel, pinnase, lähedal asuva veekogu saastumine jäätmete valesti pakendamisel ja ladustamisel,

Käitluskoha lähiümbruse saastumine maha valgunud, laiali paiskunud jäätmetega.

8 Bureau Veritas | C2 - Internal

ohtlikke aineid sisaldava pesuvee mittekogumisel ja mahavalgumisel, saastunud pinnase mittepiisaval käitlemisel

SADEVESI – juhtimine veekogusse vastavalt keskkonna- ja/või veesaasteloale

Veekeskkonna saastumine Veekeskkonna saastumine (BHT7, KHT, Nyld, P, NAF, hõljuvaine jne).

Tabelis 1 on kirjeldatud keskkonnaaspektide ja –mõjude hindamiste koondtulemusi. Keskkonnaaspektide tähtsuse kindlakstegemisel lähtutakse varasematest keskkonnaalastest vahejuhtumitest, kogutud keskkonnatulemuslikkuse infost (kasutatud materjalid ja tooraine, protsesside käigus tekkivad jäätmed ja heitmed, jäätmete kogumine ja käitlus ning taaskasutusse, s.h. ringlusse suunatud jäätmete osakaal jms) ning keskkonnaalaste õigus- jm aktide nõuetest ning nendele vastavusest.

6. KESKKONNAALASED ÕIGUSLIKUD NÕUDED Õiguslike ja muude nõuetega pidevaks kursis olekuks ning oma vastavuskohustuste täitmiseks on loodud õigusaktide jms nõuete elektrooniline andmebaas, mille ajakohastamise eest on vastutavad valdkonna juhid ja spetsialistid. Ajakohaste muudatustega kursis olemiseks kasutab ettevõte Riigi Teataja keskkonda. Täiendavalt on ettevõte Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu, mille eesmärk on kujundada ringmajandus- ja jäätmevaldkonna poliitikaid ning olla jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, laiemalt ka keskkonnateemade algataja ning kaasarääkija, liige ning seeläbi osalevad ettevõtte töötajad aktiivselt erinevates töögruppides ja aruteludes. Oma igapäevases keskkonnalases tegevuses lähtub ettevõte asjakohastest Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi ja kohalike omavalitsuste õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Peamised riikliku tasandi õigusaktid, mida ettevõte oma tegevustes peab arvesse võtma ja järgima on

✓ Jäätmeseadus, ✓ Tööstusheite seadus, ✓ Atmosfääriõhukaitse seadus ✓ Pakendiseadus, ✓ Keskkonnatasude seadus, ✓ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, ✓ Keskkonnaseire seadus, ✓ Kemikaaliseadus, ✓ Tuleohutuse seadus ✓ nendel seadustel põhinevad alamaktid.

Kohalikul tasandil järgib ettevõte erinevate omavalitsuste jäätmehoolduseeskirju ning käitluskoha olemasolu korral muid asjakohaseid eeskirju ja nõudeid. Ettevõtte igapäevaseks keskkonnalaseks tegevuseks on vajalik vastavate keskkonnalubade olemasolu. Keskkonnalubade taotlused sisaldavad muuhulgas ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemi kirjeldust, tehnoloogia protsesside, tehnilise varustatuse, parima võimaliku tehnika kirjeldust (PVT) ning võrdlust parima võimaliku tehnika osas. Ettevõte järgib oma tegevuses järgmiseid PVT dokumente:

✓ Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques (BAT) Reference Document Waste Trearment, October 2018 (WT)

✓ Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (WT BAT)

✓ Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Incineration, August 2006 (WI)

✓ Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage, July 2006 (EfS)

✓ Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 39 "Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord" (KKM nr 39)

✓ Vabariigi Valituse välisleping 30.09.1957 "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe" (ADR)

✓ Siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" (SM nr 44)

Ettevõttele väljastatud keskkonnaload on avalikud ning kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt keskkonnalubades fikseeritud nõuetele, esitab ettevõte Keskkonnaametile

9 Bureau Veritas | C2 - Internal

kogutud/käideldud jäätmete info (jäätmearuanne) ning välisõhuseire (välisõhusaaste aruanne) ja veeseire andmed (veesaastearuanne). Ettevõttele on väljastatud 2 keskkonnakompleksluba (Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskus luba nr L.KKL.HA-52415, Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus luba nr KKL/317497). Keskkonnakompleksload on asukohapõhised ja tähtajatud. Keskonnakompleksloaga käitistele teostab Keskkonnaamet (varasemalt Keskkonnainspektsioon) järelvalve kontrolle regulaarselt, üldjuhul 1x aastas. Tallinna käitluskeskust külastas Keskkonnaameti järelvalve 2022 aasta novembris, Lõuna-Eesti käitluskeskust külastati samuti sügisel 2022. Vastavuskohustuste täitmist hinnatakse regulaarsete auditite ja sisekontrollide ning erinevate ametite kontrollide käigus ning tulemusena. Siseauditid toimuvad vastavat ettevõtte siseauditite plaanile ning varasemate auditite, väliste kontrollide jms tulemustele.

7. KESKKONNAEESMÄRGID, -ÜLESANDED JA KAVAD

Keskkonnaeesmärgid ja keskkonnaülesanded on kindlaks määratud lähtuvalt ettevõtte keskkonnapoliitikast ja olulise keskkonnamõjuga tegevustes ning koondatud Juhtimiskavasse.

TABEL 2. Keskkonnaeesmärgid 2019 ja nende täitmine

Eesmärk Ülesanne, tegevus Tulemus

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

TOITS tarkvara kasutusele võtmine

TOITS tarkvara on võetud edukalt kasutusele, tagasiside nii klientidelt kui töötajatelt on olnud pigem positiivne, lisaks aitab selline lahendus oluliselt erinevaid ressursse kokku hoida.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Ohtlike jäätmete sorteerimise kvaliteedi parandamine ja efektiivsuse suurendamine, kogunenud laoseisu oluline vähendamine, tuleohutusnõuete ja KI ettekirjutusele vastamine

Põhja regioonis on eesmärk saavutatud, KKI nov 19 kontrolli käigus on samuti fikseeritud 2017 aastal püstitatud eesmärkidele vastamine. 2020 aasta alguses väljastati ettevõttele muudetud keskkonnakompleksluba koos ajakohastatud ladustamisplaaniga.

TABEL 3. Keskkonnaeesmärgid 2020 ja nende täitmine

Eesmärk Ülesanne, tegevus Tulemus

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine - olemasoleva põletusahju renoveerimine, uue põletustehase soetamine- paigaldamine

• Olemasoleva põletusahju renoveerimine lükatud 2020 Covid pandeemia tõttu edasi aastasse 2021

• Lõuna-Eesti käitluskeskuses uue tehase ehitusele eelnevalt on vajalik keskkonnamõjude hindamine, mille teostus on plaanis 2021-2022, tehase ehitus plaanis 2022-2023.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, kütuse kulu jälgimine ja optimeerimine, hooldusainete kasutamise ja heitgaaside emissiooni optimeerimine

Teekondade optimeerimine ja teeninduse efektiivsuse tõstmine - aegunud tehnika uuendamine, konteinerite jälgimissüsteemi rakendamine

QR jälgimissüsteemi rakendamise projektist on tehtud esimene etapp - kleebiste paigaldus, inventuuri ja jälgimisüsteemi rakendamine on plaanis 2021, kuna 2020 aastal puudus IT-l vastav ressurss arenduseks.

10 Bureau Veritas | C2 - Internal

2021-2023 aasta eesmärgid on peamiselt seotud käitlusvõimekuse parandamise, ringlussevõetavate jäätmete koguse suurendamise ning säästlikuma ressursi kasutusega.

TABEL 4. Keskkonnaeesmärgid 2021-2023

Eesmärk Keskkonnamõju Ülesanne Tegevused

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust Taastumatu looduvarade vähenemine Võimalik keskkonnareostus

Ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine

• Lõuna-Eesti käitluskeskuse olemasoleva põletusahju renoveerimine – ahju renoveerimine on lõpetatud, soovitud tootlikkuse kasv on saavutatav vastavalt küttesegu koostisele ja doseerimisele.

• Uue põletustehase ehitamine Lõuna- Eesti käitluskeskuses (vajalik eelnev KMH) – 2022 aastal lõpetati KMH ja alustati ehitusloa taotlusega, 2023 loodetavasti alustatakse ehitustöödega.

• Olemasoleva põletusahju ümberpaigaldami ne Tallinna käitlus- keskusesse (vajalik eelnev KMH)

• Täiendavate jäätmeliikide käitlusvõimekuse arendamine Lõuna-Eesti käitluskeskuses – elektroonikajäät mete käitluse alustamine plaanis 2023 II-III kv.

8. KESKKONNAALASE TEGEVUSE TULEMUSLIKKUS

Ettevõtte igapäevase keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajad esitatakse järgmiselt:

• arv A, mis tähistab kogu aasta sisendit/mõju ettevõtte tegevuses asjaomases valdkonnas;

11 Bureau Veritas | C2 - Internal

• arv B, mis tähistab ettevõtte poolt aasta jooksul vastuvõetud jäätmete kogust (s.h. klientidelt otse kogutud jäätmed, jäätme- ja keskkonnajaamades vastuvõetud jäätmed ning käitluskeskustes vastuvõetud jäätmed) tonnides;

• arv R, mis tähistab suhtarvu A/B.

TABEL 5. Keskkonnatulemuslikkuse näitajad aastatel 2020-2022

SISSE-VÄLJA 2020 2021 2022 Ühik 2020 2021 2022

Vastuvõetud jäätmed, B 51853 38591 34199 t

A A A Suhtarv R

(A/B) Suhtarv R

(A/B) Suhtarv R

(A/B)

ENERGIA KASUTUS

Tarbitud elektrienergia 657284 742638 743727 kWh 12,676 19,244 21,747

VEE KASUTUS

Tarbitud vesi 828 863 1131 m3 0,016 0,022 0,033

KÜTUSE KASUTUS

Kasutatud kütus 186215 175876 180997 l 3,591 4,557 5,292

JÄÄTMED

AS Epler & Lorenz käitlukeskustes käideldud jäätmed, s.h. ringlussevõtt (R-toimingukood) 47150 29948 29259 t 0,909 0,776 0,856

AS Epler & Lorenz poolt prügilatele üle antud jäätmed 2132 1775 1718 t 0,041 0,046 0,050

Jäätmete omateke 149 205 169 t 0,003 0,005 0,005

HEITMED ÕHKU

Süsinikdioksiidi heitkogus CO2 2043 2015 2029 t 0,039 0,052 0,059

MAAKASUTUS

Käitiste kogu maakasutus 33272 86812 86812 m2 0,642 2,250 2,538

Hoonestatud maa ala kokku 5593,6 9783,6 9783,6 m2 0,108 0,189 0,286

Jäätmete kogus aastal 2020 oli tavapärasest suurem, kuna 2020.a. käideldi suuremas koguses pinnase puhastuse projektide jäätmed ning haigla jäätmeid (Covid). 2021.aastal suurenes elektrikulu, kuna paigaldati suurema võimsusega pakendijäätmete press ning lisaks pikenesed töövahetused. 2021.aasta maakasutuse numbrites on sees ka 2020 aasta lõpus soetatud uue Kuremäe kinnistu andmed. 2022.aastal langes vastuvõetud jäätmete kogus, kuna puudusid suuremad pinnase käitluse projektid ja langes ka Covid jäätmete maht.

Jäätmeruanded, mis ettevõte iga-aastaselt esitab Keskkonnaametile, sisaldavad oluliselt detailsemat infot jäätmete liikide, koguste, päritolu, käitluse ja üleandmise kohta, kuid kuna tegemist on ettevõtte äritegevuse seisukohalt mõnevõrra delikaatsete andmetega, siis nende täiemahulist avalikustamist ettevõte ei pea Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 kohaselt asjakohaseks.

8.1. Veeseire

Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskuse sademevee seiret teostatakse vastavalt keskkonnakompleksloa nõuetele kord kvartalis. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks peab juhinduma keskkonnaministri 03.10.2019 määrusest nr 49 „Proovivõtumeetodid“, proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas veeseaduse § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt. Kehtivad proovid peavad olema analüüsitud akrediteeritud laboris, sh vastab keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 23 "Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentsmeetodid". Analüüsitulemused koos katseprotokollide koopiatega sisestataksea Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

TABEL 6. Sadeveeseire 2020-2022

Kompostimisaunad

Aasta Periood pH HEL BHT Püld Nüld Nafta KHT

12 Bureau Veritas | C2 - Internal

2020 aasta 7,25 46,50 35,75 1,28 20,53 4,20 116,50

2021 aasta 7,55 24,00 19,25 0,24 14,15 0,00 64,00

2022 aasta 7,28 45,25 12,00 2,98 1,48 0,53 57,00

Kogumiskeskus

Aasta Periood pH HEL BHT Püld Nüld Nafta KHT

2020 aasta 7,70 27,96 8,40 0,52 13,52 0,40 41,20

2021 aasta 7,74 17,17 4,46 0,26 8,98 0,08 40,24

2022 aasta 7,80 15,00 9,00 0,25 2,80 0,00 51,00

Kompostiväljak

Aasta Periood pH HEL BHT Pyld Nyld Nafta KHT

2020 aasta 7,48 36,00 17,75 1,34 6,80 1,63 68,75

2021 aasta 7,80 9,08 3,48 0,29 1,35 0,00 8,50

2022 aasta 7,35 17,60 13,75 0,57 4,68 0,00 25,75

Lubatud piirväärtus 40 15 1 45 5 125

Saasteainete ületamine 2020 aastal on tingitud transpordi käigus purunenud mahuti lekkimisest. Peale tuvastatud mahuti purustamist, teostati reostuse likvideerimine, platsi puhastus ning korduv sademevee kogumise süsteemi läbipesu. Saasteainete ületamine 2021 aastal on põhjustatud sügisese keskmiselt porisema ilma tõttu porivee sadeveekaevudesse sisse jooksmisega. BHT, Nüld ja HA näitajate puhul on pigem tegu bioloogililiste protsesside näitajatega.

8.2. Heitmed õhku

Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskuse põletuse käigus tekkivate saasteainete sisaldused ei tohi ületada keskkonnaministri 28.06.2013 määruses nr 49 „Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused ning välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid“ kehtestatud piirväärtusi. Nõuded mõõtmistele on kehtestatud keskkonnaministri 20.06.2013 määruses nr 39 „Nõuded saasteainete sisalduse regulaarsele mõõtmisele jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ning heitvees“.

TABEL 7. Välisõhku väljutatud saasteained ja nende heitkogused 2020-2022

Cas nr Nimetus Lubatud aastane heitkogus

2020 2021 2022

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

69,996 t 4,4253 4,1021 0,969

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

0,209 t 0,1091 0,1029 0,114

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0,078 t 0,0708 0,0661 0,078

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 9,901 t 6,1153 2,8457 2,762

630-08-0 Süsinikmonooksiid 1,296 t 0,5142 0,8809 0,842

05.09.7446 Vääveldioksiid 1,659 t 0,6342 0,3955 0,625

7664-39-3 Vesinikfluoriid 0,022 t 0,0203 0,0104 0,021

7647-01-0 Vesinikkloriid 0,238 t 0,0435 0,1052 0,055

71-43-2 Benseen 0,692 t 0,0613 0,0535 0,009

PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid

311040 mg 0,0000 0,0000 0,000

7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks

2,799 kg 0,0000 0,0000 0,000

13 Bureau Veritas | C2 - Internal

7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks

3,836 kg 0,0004 0,0006 0,001

7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks

3,162 kg 0,0010 0,0011 0,003

7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks

1,037 kg 0,0004 0,0009 0,001

7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks

1,244 kg 0,0009 0,0008 0,001

9. KESKKONNAARUANDE KINNITAMINE

Bureau Veritas Eesti OÜ, kes on akrediteeritud tõendaja EE-V-0002, kinnitab peale AS Epler & Lorenz keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2022. aasta keskkonnaaruande kontrollimist, et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis nõuetele. Käesolevas aruandes on rakendatud Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2017/1505, 28. augustist 2017 ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2018/2026, 19. detsembrist 2018, milledega muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 lisad I, II, III ja IV.

Keskkonnaaruanne on kinnitatud 19.12.2023 Janno Semidor EMAS tõendaja Bureau Veritas Eesti OÜ https://www.bureauveritas.ee/ /allkirjastatud digitaalselt/

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Keskkonnaamet

[email protected] 16.02.2024 nr 1-12/24/35 Päring seoses aktsiaselts Epler & Lorenz ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega Aktsiaselts Epler & Lorenz (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi

KAUR) 04.12.20231 ja korrigeeritult 13.02.20242 taotluse ühenduse keskkonnajuhtimis- ja

auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu saamiseks. Taotlusega esitati keskkonnaaruanne,

mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi tõendaja (keskkonnaarunne lisatud PDFi kujul).

EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri

2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta

ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“

(edaspidi määrus) ning selle lisad.

EMASi registreeringu väljastamisel on KAURi määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh

kontrollida, kas huvitatud isikud3 on esitanud asjakohaseid kaebusi ning kas need on lahendatud

positiivselt ning veenduda pädeva täitevasutuse kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et

puuduvad tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta.

Taotluse kohaselt on huvitatud isikuteks määratud Maksu- ja Tolliamet, Tartu

Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus ja Bureau Veritas Eesti Osaühing.

Palume teavitada, kas Teie huvitatud isikuna olete esitanud asjakohaseid kaebuseid, mis

võiksid takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Pädevatel täitevasutustel Keskkonnaametil, Põllumajandus- ja Toiduametil,

Päästeametil, Tartu Linnavalitsusel, Rae Vallavalitsusel ja Põlva Vallavalitsusel palume

teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb organisatsiooni suhtes tõendeid kehtivate

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumiste kohta, mis võiksid takistada

organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Tõendite olemasolu korral, palume vastavasisuline teave koos keskkonnalaste õigusaktide

rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid, väärteootsused või samaväärsed

1 Registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/23/107 2 Registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/24/14-2 3 Keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohased, määruse lisa I punkt 2 kohaselt vastavuskohustuse osaks

määratud huvitatud isikud

2 (2)

dokumendid) edastada KAURile 14 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja registreerimise

kuupäevast. Juhul kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide rikkumiste kohta

puuduvad ja asjakohaseid kaebusi ei ole esitatud, siis palume teil seda vastuskirjaga kinnitada.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev

täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste

keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud

rikkumistest.

Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga

Maria Plink (vt kontaktandmed allpool).

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: 13001-KA_E&L KESKKONNAARUANNE_2023 Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Tartu Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Bureau Veritas Eesti Osaühing Teadmiseks: aktsiaselts Epler & Lorenz Maria Plink

5301 6056 [email protected]