Kooskõlastuse taotlus Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeringule

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 31.01.2024 13:11 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 8-3/469 Kooskõlastuse taotlus Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeringule Manused: Kooskõlastuse taotlus Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere,

Saadan uuesti kooskõlastamise taotluse ja detailplaneeringu.

Kõike head soovides,

Maiken Lukas

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 29.12.2023 nr 8-3/469

Kooskõlastuse taotlus Reigi küla

Männa maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 25.01.2023 korraldusega nr 53 algatati Männa maaüksuse (katastritunnus

39201:004:1400) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeeringuala näol

on tegemist 5,9 ha suuruse maatulundusmaaga.

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Männa maaüksus neljaks krundiks, määrata riigi-

maanteega külgnevale krundile ja põllumaa kirdeservas kavandatud krundile ehitusõigus üksik-

elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja

-võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Kaks

krunti jäävad ehitusõiguseta maatulundusmaaks. Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud de-

tailplaneeringu seletuskirja punktis 1.10.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 23-37 ”Reigi küla Männa maaük-

suse detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest ar-

vates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering

vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

osavalla vanem

Lisa: Reigi Küla Männa maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

PLANEERINGUALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

KÕRGESSAARE-MUDASTE HOIUALA VÄLISPIIR

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. TOLMUVABA TEE

10 KV ELEKTRIÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemil koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart M 1 : 10000 kaardilehti nr. 6 2414, 62423, 62512 ja 62521 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSE ALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MÄRGALA

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KRUUSA LEIUKOHT

TÕNU EESTALU

22.12.2023. a.

TÖÖ NR. 23 - 37

Reigi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING MÄNNA MAAÜKSUSE

VEEKOGU

kood: 629580556

Niiskus lembelised kõrgrohust ud (6430)

Registr ikood: KLO2000163

Kõrgess aare-Mudaste hoiuala

Registrikood: RA H0000109

Natura 20 00 K õrgessaare-Mudaste linnuala

Registrikood: RA H0000008

Natura 20 00 K õrgessaare-Mudaste loodusala

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 29. märts 2023. a. koostatud "Männa kü-se topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-23-085. 3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Planeeringuala asub osaliselt Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Mudaste - Ogandi laisid (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2

TÕNU EESTALU

22.12.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 37

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Reigi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING MÄNNA MAAÜKSUSE

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV 0,4 KV ÕHULIIN

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA

LIITUMISKILP 0,4 KV MAAKAABELLIIN

HOONE

MUSTKATTEGA TEE

METS

ROHUMAA

PÕÕSASTIK, VÕSA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

MUU OKASPUU

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

KRAAV

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR

SOOVIK

PUITAED KIVIAED

VÕRKAED

kood: 629580556 Niiskuslembel ised kõrgrohustud (6430)

Registr ikood: KLO2000163 Kõrgessaare-Mudaste hoiuala

Registr ikood: RAH0000109 Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala

Registr ikood: RAH0000008 Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste loodusala

2

1

3

4

Pos nr

Krundi aadress Krundi planeeritud sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus (ha)

Moodustatakse kinnistutest(nr). k.a. riigi / linna

maa

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused (ha)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,00 39201:004:1400 5,90 Maatulundusmaa 100% 4,90

2 Positsioon 2 Maatulundusmaa 100% 1,04 39201:004:1400 5,90 Maatulundusmaa 100% 4,86

3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1,00 39201:004:1400 5,90 Maatulundusmaa 100% 4,90

4 Positsioon 4 Maatulundusmaa 100% 2,86 39201:004:1400 5,90 Maatulundusmaa 100% 3,04

Kokku: 5,90

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise joonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 29. märts 2023. a. koostatud "Männa kü-se topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-23-085. 3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis. 4. Planeeringuala asub osaliselt Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Mudaste - Ogandi laisid (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3

TÕNU EESTALU

22.12.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 37

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Reigi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING MÄNNA MAAÜKSUSE

KRUNTIMISE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV 0,4 KV ÕHULIIN

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA

LIITUMISKILP 0,4 KV MAAKAABELLIIN

HOONE

MUSTKATTEGA TEE

METS

ROHUMAA

PÕÕSASTIK, VÕSA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

MUU OKASPUU

KRAAV

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR

SOOVIK

PUITAED KIVIAED

VÕRKAED

KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER

1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE

DETAILPLANEERING KATASTER EP üksikelamu maa E elamumaa

POS. NR.

KRUNDI AADRESS

KRUNDI SUURUS (ha)

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD SIHTOTSTARVE (Det.planeering)

SIHTOTSTARVE (kataster)

SIHTOTSTARVE OSAKAAL (%)

3 POSITSIOON 3 1,04 MP M

100

POSITSIOON 1 1,00 EP E 1001

MM metsamaa M maatulundusmaa MP põllumajandusmaa M maatulundusmaa

POSITSIOON 2 1,00 EP E

1002

4 POSITSIOON 4 2,86 MM M 100

p3 SA

p3 SA

R=10m

1

2

2 43.36

50.67

52.81

40.8 7

R=10m 1

2

2

50.04

40.05

48.03

40.5 5

LK

10.00

10.0 0

10 .00

10.00

NÄHTAVUSKOLM NURK 3x80 m

NÄHTAVUSKOLMNURK 3x80 m

kood: 629580556 Niiskuslembelised kõrgrohustud (6430)

Registrikood: KLO2000163 Kõrgessaare-Mudaste hoiuala

Registrikood: RAH0000109 Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala

Registrikood: RAH0000008 Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste loodusala

LK

25.00

50.00

25.00

5.00

7.12

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:2

tugipeenar

5%

te e

te lg

1:2 5% 2.5%

3,0 - 3,50,5

sõidutee

0,5

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

tugipeenar

PLANEERITUD

0,5

maa- pealne

maa- alune kokku

sh. 1. korrusel

norma- tiivne

kavan- datud

Männa 1 1,00 300 0 3 EP / 100 Üksikelamu 2 / 0 Üksikelamu 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; MM / 70 8,0 (11,9), põhimahul - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kujad vastavalt 10 m ja 10 m;

abihooned 35°-45°, - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (9,9). viilkatus. - Planeeritud 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

Abihoonel - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 5°-45°, - Riigi maantee kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;

pultkatus või - Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks; viilkatus. - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Mudaste - Ogandi laisid (II klass) väärtuslik maastik.

Männa 2 1,04 MP / 100 - Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks; - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Mudaste - Ogandi laisid (II klass) väärtuslik maastik.

Männa 3 1,00 300 0 3 EP / 100 Üksikelamu 2 / 0 Üksikelamu 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; MM / 70 8,0 (12,3), põhimahul - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kujad vastavalt 10 m ja 10 m;

abihooned 35°-45°, - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (10,3). viilkatus. - Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Positsioon 4 krundi kasuks;

Abihoonel - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Mudaste - Ogandi laisid (II klass) väärtuslik maastik. 5°-45°,

pultkatus või viilkatus.

Männa 4 2,86 MM / 100 - III kat. kaitsealune fauna: sookurg (Grus grus) (kood: KLO9106488); - III kat. kaitsealune fauna: roo-loorkull (Circus aeruginosus) (kood: KLO9127500); - Poollooduslikud kooslused: niiskuslembelised kõrgrohustud (6430); - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Mudaste - Ogandi laisid (II klass) väärtuslik maastik.

Kokku 5,90 600 0 6 1.100 600 6 6

Ei määrata Ei määrata

Ei määrata Ei määrata

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Olemasoleva krundi aadress

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus (abs.)

Krundi suurus

(ha)

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 29. märts 2023. a. koostatud "Männa kü-se topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-23-085. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Planeeringuala asub osaliselt Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Mudaste - Ogandi laisid (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

TÕNU EESTALU

22.12.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 37

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Reigi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond DETAILPLANEERING MÄNNA MAAÜKSUSE

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hoonestusala ca 1975 m²

3 "POSITSIOON 1"

3 tk.

100% EP 8,0 m

2 1,00 ha

300 m²

1

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Reigi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 23 - 37

Hoonestusala ca 2177 m²

3 "POSITSIOON 3"

3 tk.

100% EP 8,0 m

2 1,00 ha

300 m²

3 Ei määrata

"POSITSIOON 2"

Ei määrata

100% MP Ei määrata

Ei määrata

1,04 ha

Ei määrata

2

Ei määrata

"POSITSIOON 4"

Ei määrata

100% MM Ei määrata

Ei määrata

2,86 ha

Ei määrata

4

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

MM METSAMAA MP PÕLLUMAJANDUSMAA

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD PUURKAEV (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD BIOLOOGILISE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

RIIGI MAANTEE

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHTPK

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK3x80m

MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSALA PIIR (projektkiirusel 80 km/h tee servast 12 m)

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV MÕÕTKILBI ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD HOONESTUSALA OSA RIIGI MAANTEE KAITSEVÖÖNDIS, KUHU ON LUBATUD RAJADA AINULT ABIHOONEID

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)

OLEMASOLEV VÕSA

PLANEERITUD (MITMEKOHALISE) MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK

OLEMASOLEV 0,4 KV ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA6530*

50

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Manna_Reigi_DP_digitaalsed _kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut Tärkandmed seotud kihiga DP_juurdep

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

DP_transp_tee Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee

51

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

52

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Männa maaüksusele lõuna nurgast põhjakirde suunal.

FOTO 2: Vaade Männa maaüksusele lääne nurgast idakirde suunal.

FOTO 3: Vaade Männa maaüksusele põllumaa lääne servast idakagu suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Männa maaüksusele põllumaa põhja nurgast kagu suunal.

FOTO 5: Vaade Männa maaüksusele metsamaa edela servast kirde suunal.

FOTO 6: Vaade Männa maaüksusega külgnevale riigimaanteele lääne nurga lähedalt tee teljelt kagu suunal.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 25

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Männa detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Reigi külas asuva Männa kinnistu detailplaneering.

1. Olemasolev olukord 1.1 Männa kinnistu asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule ei ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud (valge ala). 1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Reigi külas Männa kinnistut katastritunnusega 39201:004:1400, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 5,9 ha. Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuline koosseis: haritav maa 3,01 ha; metsamaa 2,59 ha; muu maa 0,30 ha. 1.3. Planeeringualale on juurdepääs planeeritava mahasõiduga Reigi küla teelt.

1.4. Männa kinnistu ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse, kuid nimetatud kinnistul on Keskkonnaregistri andmetel registreeritud väikeses osas III kaitsekategooria liikide roo-loorkull ( Circus aeruginosus) ja sookurg (Grus grus) elupaigad. 2. Hiiu maakonnaplaneering Ala asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Reigi-Lauka väärtusliku maastiku alal Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastataval andmekihi andmetel väärtuslikul põllumaal. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on seista nende väärtuste säilimise eest ning kaaluda hoolega uute arenduste piirkonda sobitumine. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja punktis 2.2. rõhutatakse, et väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada eelistatult põllumajanduslikuks tegevuseks (lk 29). Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt teenivad väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms.

Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu tarbeks on Kristina Hellstömilt tellitud 2022. aastal „Hiiumaa väärtuslike maastike register” kordusinventuur, kus kõnealuse ala kohta on märgitud järgmist: „Ala asub Reigi -Lauka väärtmaastiku piirkonnas. Ala oli ja on Kõrgessaare valla kõige suurem põllumajanduspiirkond. Soovitused planeeringute koostamiseks ja ehitustingimuste seadmiseks:

Hoonete ehitamisel ja renoveerimisel arvestada külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega. Uusi hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada, võimalusel olemasoleva haljastuse sisse. Sobivad ehituskohad on: • endised taluasemed teede ja muu taristu läheduses; • kuivade/kuivendatud rohumaade servaalad, võsastunud või noore metsaga (< 40a) kaetud endised põllud ja rohumaad teede ja muu taristu läheduses;. Vältida ehitamist põllumassiividel ja lagedatel rohumaadel (sh lagedad looniidud), endistel ja praegustel rannaniitudel. Vältida ehitamist vanadele metsa kasvanud niisketele puisniitudele. Avatud põllumaa ja kultuurrohumaa peaks jääma põllumajanduslikku kasutusse.“

3. Kõrgessaare valla üldplaneering Männa katastriüksus asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ kohaselt ei ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi suurus kompaktse hoonestusega alal 1 ha. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega. 4. Kehtiv detailplaneering Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud. 5. Detailplaneeringuga kavandatav Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Männa kinnistu kolmeks krundiks, määrata kahele krundile (Reigi küla tee poolsetele) ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Kolmas krunt jääb ehitusõiguseta maatulundusmaaks. 6. Detailplaneeringu menetlus 6.1 Männa kinnistu omanik esitas 7. novembril 2022 detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse eesmärgil jagada Männa kinnistu neljaks krundiks, sealhulgas määrata kolmele planeeritava suurusega ca 0,50 ha kruntidele elamumaa sihtostarve ja ehitusõigus. Krundi suuruse määramiseks taotleb kinnistu omanik üldplaneeringu muutmist. 6.2 Kõrgessaare Osavalla Valitsus palus 29.12.2022 kirjaga nr 8-3/390 detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tähtaega pikendada 90 päevani vastavalt planeerimisseaduse § 128 lõikele 4. Tähtaja pikendamise põhjuseks on küsida seisukohta koostöötegijatelt ja ettepanekuid kaasatavatelt isikutelt ning koostada kaalutusotsus. 6.3 Hiiumaa Vallavalitsus edastas Männa kinnistu omanikele 8.12.2022 kirjadega nr 8-3/390-2 ja 8-3/390-1 Reigi küla Männa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise eelnõu ning andis neile vastamiseks aega kuni 21. detsember 2022. 6.4 13.12.2022 edastas Männa kinnistu omaniku lepinguline esindaja Kõrgessaare Osavalla Valitsusele taotluse pikendada eelnõuga tutvumise tähtaega kuni 13.01.2023. 6.5 Kõrgessaare Osavalla Valitsus ei pikendanud eelnõuga tutvumise tähtaega, kuna vastasel korral ei jää detailplaneeringu algatamata jätmise otsus planeerimisseadusest tuleneva tähtaja pikendamise menetluse aja sisse (90 päeva algatamise taotlusest) ning asus seisukohale, et 12 päeva eelnõuga tutvumiseks on piisav aeg. 6.6 Männa kinnistu omaniku lepinguline esindaja esitas 21.12.2022 seisukoha eelnõule ning esitas muudetud Männa kinnistu skeemi, millega muudab 07.11.2022 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlust. 6.7. Transpordiamet on 12.01.2023 kirjaga nr 7.2-2/22/28939-2 andnud oma seisukohad tulenevalt katastriüksusele ulatuvast Reigi küla tee avaliku tee kaitsevööndist. 6.8 Maaeluministeerium on 09.01.2022 kirjaga nr 4.1-5/2309-1 andnud oma arvamuse tulenevalt väärtuslikust põllumaast Männa katastriüksusel. 7. Õiguslikud alused Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud. PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Maiken Lukas Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist

Hiiumaa Vallavalitsuse 25.01.2023 korralduse nr 53

Lisa Männa maaüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid 1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 21.12.2022)

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ 1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Männa katastriüksust (vt. joonis 1) Planeeringuala andmed: Katastritunnus: 39201:004:1400

Planeeritava katastriüksuse suurus: 5,9 ha

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100% Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)

Männa maaüksuse detailplaneeringuala

Planeeringualale on juurdepääs olemasoleva planeeritava mahasõiduga Reigi küla teelt.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), Reigi küla tee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd. Keskkonnaregistri andmetel registreeritud väikeses osas III kaitsekategooria liikide roo- loorkull ( Circus aeruginosus) ja sookurg (Grus grus) elupaigad. Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ kohaselt ei ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi suurus kompaktse hoonestusega alal 1 ha.

Ala asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Reigi-Lauka väärtusliku maastiku alal Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastataval andmekihi andmetel väärtuslikul põllumaal. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on seista nende väärtuste säilimise eest ning kaaluda hoolega uute arenduste piirkonda sobitumine.

Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu tarbeks on Kristina Hellstömilt tellitud 2022. aastal „Hiiumaa väärtuslike maastike register” kordusinventuur, kus kõnealuse ala kohta on märgitud järgmist: „Ala asub Reigi -Lauka väärtmaastiku piirkonnas. Ala oli ja on Kõrgessaare valla kõige suurem põllumajanduspiirkond.

Detailplaneeringuga kavandatakse kaks üle 1 ha suurust krunti Reigi küla tee poolesse osasse nii, et hoonestusalad võimalikult olemasoleva tee lähedal, jälgides piirkonnale omapärast hoonetegruppide paigutust. Vältida tuleb põllumassiivi hakkimist ja põllumassiivi keskele hoonete planeerimist. Kolmas krunt jääb maaüksuse metsastunud alale ning sellele ehitusõigust ei määrata.

Joonis 2 Taotlusele lisatud esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

3. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Männa kinnistu kolmeks krundiks, määrata kahele krundile (Reigi küla tee poolsetele) ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Kolmas krunt jääb ehitusõiguseta maatulundusmaaks.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks 4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Planeeringuga määratakse maaüksusel hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga, võimalusel sihtistarvet ei muudeta. 4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja väärtusliku põllumaaga ja planeerida hoonestusala põllumassiivi serva ja Reigi küla tee äärde, jälgides piirkonnale omast hoonestuslaadi ja vähendades väärtuslikku põllumaad nii vähe kui võimalik;

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m; • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest; • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale; • hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest; • suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.3 Liikluskorralduse määramine Planeeringualale on juurdepääs olemasoleva planeeritava mahasõiduga Reigi küla teelt. 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Männa maaüksusel lokaalselt. Maaüksus paikneb nõrgaltt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele vastav väikepuhasti või kinnine kogumismahuti. 4.6 Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.7 Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.9 Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.10 Keskkonnatingimused Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini. 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kõrgessaare Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine

jaanuar 2023

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

veebruar 2023

Detailplaneeringu koostamine märts-mai 2023 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

juuni-juuli 2023

Detailplaneeringu vastu võtmine august 2023 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

september-oktoober 2023

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

november 2023

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

detsember 2023

5.2 Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri; • joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega: -Rahandusministeerium -Transpordiamet -Päästeameti Lääne Päästekeskus -Elektrilevi OÜ -Maaeluministeerium Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi. Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad: Kadaka 39201:004:0274

Salumäe 39201:004:1931

Kalda 39201:004:0975

Kärdla metskond 214 39201:004:1027

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Kõpu tee 8, Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald). Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Transpordiametiga, Päästeameti ja tehnovõrkude valdajatega. Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf ja dwg formaadis) või paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Kõpu tee 8, Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald). 5.6 Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Maiken Lukas Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Niels-Peter Rattiste Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare Osavalla Valitsus

Teie: 22.12.2022 nr 8-3/390-6 Meie: 09.01.2023 nr 4.1-5/2309-1

Arvamus Hiiumaa vallas Reigi külas asuva Männa maaüksuse detailplaneeringu kohta

Austatud härra Rattiste Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lõikest 1 esitas Kõrgessaare Osavalla Valitsus Maaeluministeeriumile arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks Reigi küla Männa maaüksuse (katastritunnus 39201:004:1400) detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja detailplaneeringu lähtetingimused. Täname, et kaasasite meid selle detailplaneeringu koostamisse. Maatulundusmaa sihtotstarbega 5,9 hektari suuruse Männa maaüksuse kõlvikulises koosseisus on 3,01 hektarit haritavat maad, 2,59 hektarit metsamaad ning 0,3 hektarit muud maad. Detailplaneeringualal ei paikne maaparandussüsteemi. Detailplaneeringuga kavandatakse Männa maaüksus jagada kolmeks krundiks, määrates kahele krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Kolmas krunt jääb ehitusõiguseta maatulundusmaaks. Detailplaneeringualal paiknev põllumajandusmaa on osa Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud 13,31 hektari suurusest põllumassiivist ning selle massiivi kohta on taotletud ja makstud ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, mahepõllumajandusliku tootmise toetust ning noorte põllumajandustootjate toetust. Männa maaüksus paikneb u 58 hektari hektari suuruse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 31 hindepunkti, keskosas. Detailplaneeringu lähteseisukohtades on seatud tingimuseks, et arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel tuleb arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja väärtusliku põllumajandusmaaga ning et hoonestusala tuleb planeerida põllumajandusmaa massiivi äärealal paikneva Reigi küla tee äärde, jälgides piirkonnale omast hoonestuslaadi ja hõlmates väärtuslikku põllumajandusmaad võimalikult minimaalselt. Seega kavandatakse kaks üle ühe hektari suurust ehituskrunti Reigi küla tee äärde nii, et need on võimalikult selle tee lähedal ning ehitiste ehitamise tulemusena massiiv ei tükeldu. Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et kuigi ehitustegevuse tulemusena väheneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivi pindala ligikaudu kahe hektari võrra, saab ülejäänud

2 (2)

põllumajandusmaa massiivi sihipärane kasutus jätkuda. Maaeluministeerium nõustub Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Männa detailplaneeringu koostamise algatamine“ eelnõuga ja detailplaneeringu lähtetingimustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Helve Hunt 625 6511 [email protected] Priit Pärn 625 6243 [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 22.12.2022 nr 8-3/390-5

Meie 12.01.2023 nr 7.2-2/22/28939-2

Seisukohtade väljastamine Reigi küla

Männa kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Männa kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 39201:004:1400,

edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu eesmärgiks on kahe

elamu ja abihoonete rajamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12163 Reigi küla tee km 1,34-

1,43, kiiruspiirang 50 km/h, 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 74 a/ööp.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada riigiteele planeeritava uue ristumiskoha/ristumiskohtade kaudu. 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigitee kaitsevööndis

on hoonestusjoon väljakujunenud riigitee kattest 8-10 meetri kaugusel. Hooned kavandada

riigitee katte servast vähemalt 12 meetri kaugusele, millega on tagatud maanteede

projekteerimisnormide kohane külgnähtavusala. Soovitame kavandada hooned kaugemale, et

riigiteest lähtuvad häiringud oleksid minimaalsed.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurki (3x80 m) vastavalt

juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ja külgnähtavust vastavalt

normide tabelile 2.14. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

2 (2)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32. Planeeringu kehtestaja

kaalutlusotsusel kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas

kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada

selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

15. Ristumiskoha rajamiseks tuleb maaomanikul või huvitatud isikul esitada Transpordiametile

taotlus. Ristumiskoha ehitamiseks sõlmitakse leping, millega antakse õigus ristumiskoha

ehitustööde teostamiseks riigiteealusel maal.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Huvitatud isikud ja ametid 31.01.2023 nr 8-3/390-9 Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Männa) Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 25.01.2023 korraldusega nr 53 algatati Reigi küla Männa maaüksuse (katastritunnus 39201:004:1400) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeeringuala näol on tegemist 5,9 ha suuruse maatulundusmaaga. Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Männa maaüksus kolmeks krundiks, määrata kahele krundile (Reigi küla tee poolsetele) ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Kolmas krunt jääb ehitusõiguseta maatulundusmaaks. Korralduse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda tööajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses ja avalikus dokumendiregistris: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=254749. Palume kirja kätte saamisest teavitada aadressil [email protected]. Juhul, kui soovite antud küsimuses edasisi teavitusi saada mõnel teisel aadressil (eelistatult elektrooniliselt), palume meile vastav soov edastada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Niels-Peter Rattiste osavallavanem Maiken Lukas [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED 442317

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

DAGOpen OÜ

Isiku- või registrikood

10058058

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Sadama tn, 15

Sihtnumber

92412

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

522 9032

e-post

[email protected];[email protected]

Kontaktisik Nimi

Teet Elstein

Telefon

503 4055

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Männa Reigi küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

39201:004:1400

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

50 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 442317

KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Reigi-Mäe:(Hiiu) õhuliini fiidri F2 baasil näha ette uutele objektidele toide 0,4 kV maakaabelliinina. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

5884 4354 | [email protected]

Koostatud: 22.03.2023

Kehtib kuni: 22.03.2025

2/2

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 08.11.2023

Kehtiv 08.11.2098 Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Tõnu Eestalu ...................@............ Liana Eestalu Meie: 08.11.2023 nr 8-3/411-1 ....................@................. Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendusest Kõrgessaare Osavalla Valitsusele on esitatud 06.11.2023 Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse portfoolio pdf formaadis. Detailplaneering on algatatud 25.01.2023 korraldusega nr 53 eesmärgiga jagada Männa maaüksus kolmeks krundiks, määrata kahele krundile (Reigi küla tee poolsetele) ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Kolmas krunt planeeriti ehitusõiguseta maatulundusmaaks. Detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtades oli välja toodud, et kavandatakse kaks üle 1 ha suurust krunti Reigi küla tee poolsesse osasse nii, et hoonestusalad jääksid võimalikult olemasoleva tee lähedale, jälgides piirkonnale omast hoonestuse paiknemist. Vältida tuleb põllumassiivi hakkimist ja põllumaa keskele lagedale alale hoonete planeerimist. Lisaks on välja toodud, et ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. Männa maaüksus asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Reigi-Lauka väärtusliku maastiku alal ning Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastatava andmekihi kohaselt väärtuslikul põllumaal. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on jälgida, et planeeringuga kavandatav järgiks muuhulgas ka elukeskkonna parendamise põhimõtet (PlanS § 8) ja seista nende väärtuste säilimise eest ning kaaluda hoolega uute arenduste piirkonda sobitumist. Kuna detailplaneeringuga on kavandatud uute kruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine, tuleb lähtuda lisaks Kõrgessaare valla üldplaneeringus seatavate tingimustega ka Hiiumaa valla koostatava üldplaneeringu eelnõus kavandatavate suunistega. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering seab tingimuse, et kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema vähemalt 20 m, muudel

juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema vähemalt 50 m. Koostatava üldplaneeringuga on lubatud naabermaaüksusete vaheline hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses 40 m. Erandiks on juhtumid, kui väljakujunenud külastruktuur on tihedam (nt Vahtrepa, Esiküla, Moka, Jausa jt sarnased). Kõnealuses piirkonnas on olemasolevate hoonestatud maaüksuste põhihoonete vaheline kaugus vähemalt 45 m ja üle selle. Läheduses paikneva 2007 aastal koostatud Lageda kinnistu detailplaneeringuga kavandatud kolm elamukrunti on ülejäänud piirkonnas olevatest väiksemad ja võimaldaksid hoonete paiknemist teineteisele lähemale, kuid need ehitusõigused on tänaseks veel realiseerimata ega ole mõistlik võtta piirkonna iseloomu kujundamisel aluseks.

Koostatava üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse vähima suuruse rakendamise eelduseks, et kõik vajaminevad kommunikatsioonid (puurkaev, immutusväljak, juurdepääsutee, elektripaigaldised jms) mahuvad koos oma kujadega arendatavale maaüksusele või on rajatiste ja nende kujade kavandamisel naaberkinnistutele naabermaaüksuse omanikega sõlmitud vastavasisulised servituudi (eel)kokkulepped. Männa maaüksusele planeeritavate elamukruntide vee- ja kanalisatsioonirajatiste kujad ulatuvad naabermaaüksustele. Maatulundusmaa on maakatastriseaduse § 181 lg 9 kohaselt põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Hiiumaa väärtuslike maastike registri (kordusinventuur, Kristiina Hellström 2022) kohaselt on tegemist Kõrgessaare osavalla kõige suurema põllumajanduspiirkonnaga, mis on hästi säilinud ning aktiivses kasutuses. Uute hoonete ehitamisel ja renoveerimisel tuleb arvestada külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega. Uusi hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada, võimalusel olemasoleva haljastuse sisse. Vältida ehitamist põllumassiividele ja lagedatele rohumaadele. Avatud põllumaa ja kultuurrohumaa peaks jääma põllumajanduslikku kasutusse. Maaüksuste omanikel tuleb arendussoove planeerides arvestada ühiskondlikult kokkulepitud väärtuste säilitamise vajadusega ning kohandada arendatavad mahud nendele vastavaks. Kõik uued tegevused peavad aitama luua paremat elukeskkonda ning seda rikastama ega tohi seejuures kahandada olemasolevaid väärtusi või neid vaesestada. Detailplaneeringut algatades ei saanud maaomanikul tekkida õiguspärast ootust maaüksuse kruntideks jagamiseks ja hoonestamiseks (sh maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks) taotluses märgitud kujul. Taotlejale oli juba kinnistut omandades teada, et selle sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, mis ei asu kehtiva üldplaneeringu kohaselt elamuehituse jaoks reserveeritud alal ning maatüki kruntimine, hoonestamine ja sihtotstarbe muutmine elamumaaks ei ole olnud ühiskondliku kokkuleppe eesmärk.

Kokkuvõte ja ettepanekud

Reigi küla on Kõrgessaare Osavalla kõige suurem põllumajanduspiirkond, kus elamud on ajalooliselt koondunud Reigi küla tee äärde. Reigi küla saab pidada kompaktse hoonestusega alaks, kuid 20 m hoonete gruppide vahekaugus ei järgi piirkonnale iseloomulikku ajaloolist paigutust ja tihedust. Männa maaüksuse Reigi küla tee poolsesse otsa kahe elamukrundi planeerimine kõrvuti muudaks asustuse antud asukohas ebaloomulikult tihedaks. Samuti, ei mahuta kitsad moodustatavad krundid rajatistest tulenevaid kitsendusi oma krundi piires ning kitsendavad sellega põhjendamatult naabermaaüksuseid.

Tulenevalt eeltoodust on Kõrgessaare Osavalla Valitsus seiskohal, et esitatud eskiislahendus ei ole kooskõlas avaliku huviga ja kehtiva ning menetluses olevate üldplaneeringutega ning omavalitsus ei saa sellisel kujul eskiislahendust heaks kiita. Juhul kui huvitatud isik soovib siiski Männa maaüksusele mahutada kahte elamukrunti ning juurdepääsuteed üle põllumaa, saame kaaluda teise elamukrundi lubamist Positsioonidele 3 või 4 selliselt, et hoonestusala jääb metsa servale.

Lisaks juhime tähelepanu, et Riigikohus on 27. jaanuaril 2010 haldusasjas nr 3-3-1-79-09 tehtud otsuses selgitanud: „Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid nagu on rõhutanud kolleegium oma 6. novembri 2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02, on isik õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt“ (p 13). Samuti on Riigikohus korduvalt leidnud, et detailplaneering koostataksegi üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Niels-Peter Rattiste Osavalla vanem Maiken Lukas [email protected] Kaire Nõmm [email protected]

Teema: RE: Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus: vastuskiri Saatja: Maiken Lukas <[email protected]> Kuupäev: 13/11/2023, 10:34 Saaja: "[email protected]" <[email protected]> Koopia: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Tanel e <[email protected]>

Tere,

Positsioon 3-le saab hoonestusala planeerida võimalikult metsa äärde, samas mahus nagu maantee äärde ( 300 m2, 3 hoonet). Jääme eskiislahendust ootama.

Lugupidamisega, Maiken Lukas Kõrgessaare Osavalla Valitsus ehitusspetsialist 5191 7709

From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Friday, November 10, 2023 4:37 PM To: Maiken Lukas <[email protected]> Cc: [email protected]; [email protected]; Tanel e <[email protected]> Subject: Re: Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus: vastuskiri

Tere,

Arutasime Männa maaüksuse omanikega Vallavalitsuse poolse eepaneku läbi. Oleme valmis planeeringulahendust muutma vastavalt Vallavalitsusele eepanekule kavandada ehitusõigusega krunt Positsioon 3 või 4 krundile. Esimese eelistusena oleme nõus Positsioon 3 krundile hoonestusala kavandamist.

Palun Vallavalitsuse kinnitust, et see on sinna võimalik planeerida, vastavalt Vallavalitsuse eepanekule.

Parimat,

Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

09/11/2023 11:58 [email protected] kirjutas:

Tere

Edastan Kõrgessaare osavallavanema kirja.

Lugupidamisega

Evely Kaibald

Kõrgessaare osavalla sekretär

Teema: RE: Männa DP eskiislahendus (Reigi k. Hiiumaa v. Hiiu mk) Saatja: Maiken Lukas <[email protected]> Kuupäev: 28/11/2023, 11:28 Saaja: "[email protected]" <[email protected]> Koopia: Tõnu Eestalu <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Tanel e <[email protected]>

Tere,

Kõrgessaare Osavalla Valitsus on eskiislahenduse üle vaadanud ning teeb järgmised ettepanekud: 1. Seletuskirja punktis 1.6 on välja toodud, et alla 20 m2 hooneid ja rajatisi on lubatud püstitada väljapoole hoonestusala. Seletuskirjas peaks täpsustama, et väljapool hoonestusala on küll lubatud väikehoonete ja rajatistes püstitamine, kuid võimalusel püstitada sinna vaid põllumajandusega seotuid ehitisi ning vältida põllule puude ja põõsaste istutamist ja põllumassiivi tükeldamist. 2. Palume kaaluda veel võimalust positsiooni 3 hoonestusala nihutada osaliselt või täielikult metsa sisse, et oleks võimalik majad paigutada puude vahele.

Lugupidamisega, Maiken Lukas Kõrgessaare Osavalla Valitsus

-----Original Message----- From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Monday, November 27, 2023 8:26 AM To: Korgessaare osavald <[email protected]> Cc: Maiken Lukas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Tanel e <[email protected]> Subject: Männa DP eskiislahendus (Reigi k. Hiiumaa v. Hiiu mk)

Tere,

Esitan Hiiumaa Vallavalitsusele ülevaatamiseks "Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneering" eskiislahenduse portfoolio pdf formaadis.

Eskiislahendust on korrigeeritud vastavalt vallavalitsuse tehtud ettepanekule. Kaustast puuduv lisamaterjal komplekteeritakse peale eskiislahenduse ülevaatamist.

Teadmiseks: maaüksuse omanikud.

Parimat,

Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

Teema: RE: Männa DP eskiislahendus (Reigi k. Hiiumaa v. Hiiu mk) Saatja: Maiken Lukas <[email protected]> Kuupäev: 30/11/2023, 15:18 Saaja: "[email protected]" <[email protected]> Koopia: Tõnu Eestalu <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Tanel e <[email protected]>

Tere,

Tänan tagasiside eest. Palun tehke seletuskirjas täiendused ja esitage detailplaneering kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks.

Kõike head soovides, Maiken Lukas Kõrgessaare Osavalla Valitsus

From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Thursday, November 30, 2023 2:35 PM To: Maiken Lukas <[email protected]> Cc: Tõnu Eestalu <[email protected]>; [email protected]; Tanel e <[email protected]> Subject: Re: Männa DP eskiislahendus (Reigi k. Hiiumaa v. Hiiu mk)

Tere,

Arutasime omanikega asjaolud läbi ja sooviksime edasi minna viimase planeerimislahendusega, kus mõlemas põllumaa servas on hoonestusala. Metsamaale ei soovi hoonestus rajada sellel põhjusel, kuna metsa-alune pinnas on märg ning eeldab suurt täidet ehitustegevuse võimaldamiseks. Samu metsa raiumisel, piirkonnas kujunenud näidetel, soodustab metsa tormimurdu.

Viime detailplaneeringusse sisse vallavalitsuse soovitused põllumassiivi tükeldamise välmiseks. Täiendatud ja komplekteeritud detaiplaneeringu esitame kooskõlastamiseks täiendava kirjana.

Parimat,

Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

28/11/2023 11:28 Maiken Lukas kirjutas: Tere,

Kõrgessaare Osavalla Valitsus on eskiislahenduse üle vaadanud ning teeb järgmised ettep 1. Seletuskirja punktis 1.6 on välja toodud, et alla 20 m2 hooneid ja rajatisi on lubat 2. Palume kaaluda veel võimalust positsiooni 3 hoonestusala nihutada osaliselt või täie

Lugupidamisega, Maiken Lukas Kõrgessaare Osavalla Valitsus

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: TÕNU EESTALU Töö nr. 23 - 37

Detailplaneeringu algatamise korraldus:

25. jaanuar 2023. a. nr. 53 Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus:

........................................... 2024. a. nr. ....... Detailplaneeringu kehtestamise korraldus:

........................................... 2024. a. nr. .......

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Männa maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, detsember 2023. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 6 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 7 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 8 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 8 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 9 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 9 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12 1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 13 1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 15 1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 15

2. JOONISED

2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 18 2.2 Tugiplaan ............................................................................. M 1 : 1000 ........................................................... 19 2.3 Kruntimise plaan ................................................................. M 1 : 2000 ........................................................... 20 2.4 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 21

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 23 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 25 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 25. aanuar 2023. a. nr. 53 „Männa detailplaneeringu koostamise

algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 26 Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Männa detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde. ... 27 Lisa „Männa maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ................................................................... 30

3.4 Maaeluministeeriumi kiri 09. jaanuar 2023. a. nr. 4.1-5/2309-1 „Arvamus Hiiumaa vallas Reigi külas asuva Männa maaüksuse detailplaneeringu kohta.“ .................................................................................................. 35

3.5 Transpordiameti kiri 12. jaanuar 2023. a. nr. 7.2-2/22/28939-2 „Seisukohtade väljastamine Reigi küla Männa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ ......................................................................................... 37

3.6 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 31. jaanuar 2023. a. nr. 8-3/390-9 „Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Männa).“ ................................................................................................................. 39

3.7 Hiiumaa Vallavalitsuse 31. jaanuar 2023. a. kodulehe väljavõte „Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine.“ ..................................................................................................... 40

3.8 Ajalehe „Hiiumaa Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 03. veebruar 2023. a. ................................................ 41 3.9 Elektrilevi OÜ 22. märts 2023. a. „Tehnilised tingimused 442317.“ ................................................................ 42 3.10 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 08. november 2023. a. nr. 8-3/411-1 „Reigi küla Männa

maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendusest.“ ........................................................................................... 44 3.11 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ja Dagopen OÜ vaheline e-kirjavahetus 09 - 13 november

2023. a. „Reigi küla Männa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus: vastuskiri.“ ................................... 47 3.12 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ja Dagopen OÜ vaheline e-kirjavahetus 27 - 28 november

2023. a. „Männa DP eskiislahendus (Reigi k. Hiiumaa v. Hiiu mk).“ ................................................................. 48

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3.13 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ja Dagopen OÜ vaheline e-kirjavahetus 30 november 2023. a. „Männa DP eskiislahendus (Reigi k. Hiiumaa v. Hiiu mk).“ ................................................................. 49

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 50 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 50

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 52 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 53

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Reigi külas asuvat Männa maaüksust, katastritunnusega 39201:004:1400, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 5.90 ha ja registriosa nr. 128633.

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Männa maaüksus neljaks krundiks, määrata riigimaanteega külgnevale krundile ja põllumaa kirdeservas kavandatud krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Kaks krunti jäävad ehitusõiguseta maatulundusmaaks: põllumaaks ja metsamaaks.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 5. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 6. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 7. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 8. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 25. aanuar 2023. a. nr. 53 „Männa detailplaneeringu koostamise algatamine.“

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Männa detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde. Lisa „Männa maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“

9. Maaeluministeeriumi kiri 09. jaanuar 2023. a. nr. 4.1-5/2309-1 „Arvamus Hiiumaa vallas Reigi külas asuva Männa maaüksuse detailplaneeringu kohta.“

10. Transpordiameti kiri 12. jaanuar 2023. a. nr. 7.2-2/22/28939-2 „Seisukohtade väljastamine Reigi küla Männa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“

11. Elektrilevi OÜ 22. märts 2023. a. „Tehnilised tingimused 442317.“ 12. Hadwest OÜ poolt 29. märts 2023. a. koostatud "Männa kü-se topo-geodeetiline uuring" asendiplaan M 1 : 500,

töö nr. T-23-085. 13. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, november 2023)

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Männa maaüksus asub Reigi külas riigitee 12163 Reigi küla tee kõrval, rohumaa ja metsamaaga kaetud maa-alal. Maaüksus piirneb loodest Salumäe maaüksusega (tunnus 39201:004:1931, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 8.40 ha), kirdest Kärdla metskond 214 maaüksusega (tunnus 39201:004:1027, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 24.05 ha), kagust Kadaka maaüksusega (tunnus 39201:004:0274, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2.92 ha), loodest Metsa maaüksusega (tunnus 39201:002:2792, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6707 m²) ja edelast 12163 Reigi küla tee maaüksusega (tunnus 39201:004:4820, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 19978 m²). Teisel poolt riigimaantee maaüksust asub Kalda maaüksus (tunnus 39201:004:0975, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 8.95 ha). Maa-ameti andmetel on Männa maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: haritav maa 3.01 ha, metsamaa 2.59 ha ja muu maa 0.30 ha. Männa maaüksus on hoonestamata, piirnevad Salumäe ja Kalda maaüksused on hoonestatud. Samuti on hoonestatud kagu pool asuvad Paju maaüksus (tunnus 39201:004:0973, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4.08 ha) ja Hõbepaju maaüksus (tunnus 39201:004:0974, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 10074 m²). Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Männa maaüksusel kitsendusi: Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (väike kattumine kirdepoolsel piiril), Avalikult kasutatava tee 12163 Reigi küla tee kaitsevöönd, 0,4 kV elektrimaakaabelliin koos elektripaigaldise kaitsevööndiga, 0,4 kV elektriõhuliin koos elektripaigaldise kaitsevööndiga, III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: roo-loorkull (Circus aeruginosus) ja III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: sookurg (Grus grus). Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega. Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Planeeringula piirneb kirdest Kõrgessaare-Mudaste hoiualaga ning Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalaga. Planeeringuala ei paikne ühelgi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Keskkonnaregistri andmetel on maa-alal kirde servas osaliselt tõenäosus kahe III kaitsekategooria kaitsealuse fauna sookurg (Grus grus) ja roo-loorkull (Circus aeruginosus) ning pärandniidud kaitstavatel aladel (niiskuslembelised kõrgrohustud (6430)) esinemiseks. Planeeringuala ei asu Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase rohevõrgustiku alal, aga asub Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohases väärtuslikul maastikul. Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ järgi pole planeeringualal juhtotstarvet määratud. Maaüksus asub kompaktse hoonestusega ala piirkonnas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

- Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, kood KLO2000163 (väike kattumine kirdepoolsel piiril); - Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: 12163 Reigi küla tee (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on

30 m); - 0,4 kV elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - 0,4 kV elektriõhuliin koos elektripaigaldise kaitsevööndiga (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: roo-loorkull (Circus aeruginosus), kood KLO9127500; - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: sookurg (Grus grus), kood KLO9106488; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Mudaste - Ogandi laisid (II klass) väärtuslik maastik.

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Juurdepääsuks Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntidele on Positsioon 1 krundile planeeritud teele

juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks. 5. Juurdepääsuks Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntidele on Positsioon 2 krundile planeeritud teele

juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks.. 6. Juurdepääsuks Positsioon 4 krundile on Positsioon 3 krundile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise

vajadus teed kasutava Positsioon 4 krundi kasuks. 7. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

8. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 9. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS Männa maaüksus asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub nimetatud maaüksus detailplaneeringu kohustuseta maastikul, üldplaneeringu järgse juhtotstarbeta maal. Maaüksus asub kompaktse hoonestusega ala piirkonnast, mis on kujunenud nõutud suvitus piirkonna tõttu, mis tingib piirkonnas uute suvemajade ehituse. Piirkonna hoonestuse moodustavad suures osas aastaringsete elanike kodud kui ka suvemajad. Planeeritaval alal kultuuripärandit ei esine ning intensiivset maakasutust ei toimu. Hiiumaa Valla Kõrgessaare osavallas on kompaktse hoonestusega alad piirkonnad, kus lähestikku on vähemalt 10 põhihoonet (elamut ja nende juurde kuuluvat üle 60 m² abihoonet, tootmishoonet, ärihoonet jms), kruntidega, mille suurus on alla 2 ha. Taolisi uusi kompaktse hoonestusega alasid ja ka uusi tiheasustusalasid ei lubata rajada ranna aladele. Nõuded hoonete välimusele ja ehitusõiguse täpsele ulatusele tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määrata detailplaneeringus, arvestades nii Kõrgessaare valla üldplaneeringus kui ka siinses teemaplaneeringus toodud reegleid. Detailplaneeringus tuleb määrata nii lubatav maa-pealsete, kui ka maa-aluste korruste arv. Kui seda ei ole määratud ei ole maa-aluste korruste rajamine lubatud. Kõigi Hiiumaa Valla Kõrgessaare osavalda ehitatavate hoonete ja rajatiste jms puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast. Selle tagamiseks tuleb: • detailplaneeringu algatamise taotlemisel Hiiumaa Vallavalitsusele esitada planeerida soovitava ala hoonestust,

maakasutust, teid jms kajastav põhimõtteline eeleskiis; • projekti koosseisus hoonestatud alal anda kõigi naaberhoonete tänava fassaadide fotod ja projekteeritava hoone poolse

külje vaated või fotod ja hoonestamata alal vaated loodusele projekteeritava hoone asukohast iga põhiilmakaare suunas. Kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Hiiumaa Valla Kõrgessaare osavallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtestatud detailplaneeringuga või maakatastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Valgel alal ja rohevõrgustiku aladel, kus ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust, toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või loodus- või kultuurimälestise ala või objekti lähedusse vms juhul). Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele eluhoonete projekteerimisel tuleb edaspidi tagada vähemalt 70% ulatuses krundi või maaüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Detailplaneeringu järgsete rohkem kui 3 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud), veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid või liinid ja tuletõrjeveevõtu kohad. Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt: • olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; • Üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal vähemalt 1 ha; • kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering täpsustab sätestatud ehitamise kaugust krundile järgmiselt: • maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; • maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtude on krundi tee poolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt: • kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; • muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m. Detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määratakse edaspidi kõigi lubatud hoonete arv krundil detailplaneeringuga. Detailplaneeringus määratule täiendavaid hooneid ilma uut detailplaneeringut koostamata projekteerida ei lubata. Abihoonete asukohad detailplaneeringu kohustuseta alal tuleb näidata kinnistu asendiplaanil, mis tuleb lisada kirjaliku nõusoleku taotluse või ehitusloa taotluse juurde. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrguseks Hiiumaa Valla Kõrgessaare osavallas edaspidi 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Paadikuuri ehituskõrguseks võib olla maksimaalselt 6,0 m olemasolevast maapinnast. Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse üldplaneeringuga planeeritud kruntide hoonestusalad ja määratakse ehitusõigused hoonete rajamiseks ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse üldplaneeringus toodud põhimõtteid. Detailplaneeringuga ei muudeta valla üldplaneeringut. 1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud: Männa maaüksusega piirnevaid kehtivaid ja menetletavaid detailplaneeringuid ei ole. Planeeringualast ca 550 m kaugusel loode suunas asub Hiiumaa Vallavalitsuse 29. märts 2007. a. kehtestatud „Maaranna kinnistu detailplaneering“, millega nähti ette maaüksuse kruntimine, ehitusõiguste määramine ja tehnovõrkude planeerimine. Pärast detailplaneeringute kehtestamist Maaranna maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud 10 elamumaa maaüksust. Välja on ehitatud detailplaneeringuga kavandatud tee ja elektrivarustus ning üks maaüksust on hoonestatud. Planeeringualast ca 400 m kaugusel kagu suunas asub Hiiumaa Vallavalitsuse 26. juuli 2007. a. kehtestatud „Lageda kinnistu detailplaneering“, millega nähti ette maaüksuse kruntimine, ehitusõiguste määramine ja tehnovõrkude planeerimine. Pärast detailplaneeringute kehtestamist Lageda maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud 3 elamumaa maaüksust. Välja on ehitatud detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. Maaüksused on hoonestamata. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Põhijoonisel kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestusalal ja selle ümber. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 2 abihoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 300 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt Põhijoonisele. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonete läheduses. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi Pindala

ha Planeeritav detailplaneeringu

sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Positsioon 1 1,00 Üksikelamu maa, EP 100%

Elamumaa 100%

2. Positsioon 2 1,04 Põllumajandusmaa, MP 100%

Maatulundusmaa 100%

3. Positsioon 3 1,00 Üksikelamu maa, EP 100%

Elamumaa 100%

4. Positsioon 4 2,86 Metsamaa, MM 100%

Maatulundusmaa 100%

1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Põhijoonisel toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikult peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutus kujadest. Väljapool hoonestusala on küll lubatud väikehoonete ja rajatistes püstitamine, kuid võimalusel püstitada sinna vaid põllumajandusega seotuid ehitisi ning vältida põllule puude ja põõsaste istutamist ja põllumassiivi tükeldamist. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul 15⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog. Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh. kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh. palksein), kivi, klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.6.2 Planeeritud Positsioon 3 krundi ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m²

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul - 6,0 m abihoonel

Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0 Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul 15⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog. Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh. kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh. kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh. palksein), kivi, klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD

1. Planeeringuala suurus - 5,90 ha 2. Planeeritud maaüksuse suurus - 5,90 ha 3. Ehitisealune pind kokku - 600 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 4

1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud ehitusõigusega krundile planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.2 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestab, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

- kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.8.4 Elektrivarustus Männa maaüksusel paiknevad elektrivõrgu 0,4 kV õhuliin ja 0,4 kV maakaabelliin. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ koostatud 22. märts 2023. a. „Tehnilised tingimused 442317“ alusel. Olemasoleva alajaama Reigi-Mäe:(Hiiu) õhuliini fiidri F2 baasil on Positsioon 1 ja Positsioon 3 kruntidele ette nähtud elektritoide 0,4 kV maakaabelliinina. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid, soovitavalt mitmekohalistena teealas. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Võimalike jaotuskilpide vajadus ja asukohad selgitatakse välja projekteerimise staadiumis. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana, alajaamale eraldi krunti ei ole moodustatud. Positsioon 1 krundi riigimaantee poolsesse serva on planeeritud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaabelliinide koridorid. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. Tänaseks on sõlmitud liitumisleping ja paigaldatud liitumiskilp 0,4 kV õhuliini mastile. Selline lahendus on lubatud kuni paigaldatakse 0,4 kV maakaabelliin või 0,4 kV õhuliin rekonstrueeritakse. Samuti on lubatud mitmekohaline liitumiskilp mastil. 1.8.5 Sidevarustus Planeeringualal siderajatised puuduvad. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse ehitusprojektiga.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud kruntide hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Positsoon 1 krundi hoonete lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +3,7 m ja Positsoon 2 krundi hoonete lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +3,6 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus:

- Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. - Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa

või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. - Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri

kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. - Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel

seadmest. Sideehitise kaitsevöönd:

- Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast

Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 12163 Reigi küla tee riigimaanteelt mahasõiduga piki planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsuteede rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta. Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähim nõuetele vastav looduslikku veevõtukoht asub Kõrgessaare alevikus Sadama tee 2 maaüksusel (tunnus 39201:004:5230) ca 6,5 km kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee ja 12116 Kõrgessaare sadama tee riigimaanteid. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Männa maaüksus ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse, kuid nimetatud maaüksusel on registreeritud mitmete III kaitsekategooria liikide elupaigad. Planeeringuala ei kuulu Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi rohelise võrgustiku alale. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kuulub planeeringuala „Mudaste - Ogandi laisid” II klassi väärtuslike maastike koosseisu. Ala jääb Reigi ja Mudaste küla vahele. Selle omapäraks on tihedalt asetsevad rannajärved (laisid) - maapinna tõusuga kuivale jäänud endised lahesopid. 20. sajandi algul laius järvede ümber enamasti lage karjamaa üksikute põllulappidega, 1950-ndatel hakkasid jõudsalt levima kadastikud ja praeguseks on ala juba suures osas metsastunud. Rannaniidud Sigala lahe ääres ei ole kasutusel. Posti-Tahkuna tee ja Kõrgessaare mnt. vahelisse kolmnurka jäävad endised, suures osas võsastunud puisniidud, mida oleks veel võimalik taastada. Ogandi külas leidub veel pisut hiljuti hooldatud puisniitu ja karjatatud lehtmetsa (end. puisniit). II klassi väärtuslikul maastikul kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised hooldussoovitused:

- Hooldussoovitused: Ala väärtuse tõstmiseks tuleks taastada endisi karjamaid laiside ümber. Olemasolevaid männikuid võiks harvendada ja kasutada karjamaa-metsana. Juhul kui leidub huvi, võiks taastada ka muid endisi puisniite.

Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Männa maaüksus ei jää ühegi kaitseala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse. Männa maaüksus piirneb kirdest Kõrgessaare-Mudaste hoiualaga (kood KLO2000163), kus on väike kattumine kirdepoolsel piiril. Planeeritud hoonestusalad jäävad Kõrgessaare-Mudaste hoiualast ca 540 m kaugusele, seega ei saa tegevus planeeringualal mõjutada hoiuala kaitseväärtusi. Planeeringuala piirneb ühtlasi Natura 2000 Kõrgessaare-Mudaste linnualaga (kood RAH0000109) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalaga (kood RAH0000008). Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega. Planeeringualal on registreeritud III kaitsekategooria liigi sookurg sookurg (Grus grus) (kood KLO9106488) ja roo-loorkull (Circus aeruginosus) (kood KLO9127500) elupaik. Käesoleva detailplaneeringuga seatakse Sookure pesitsusperioodiks piirang metsamaa raiele, mille perioodi pikkuseks 1. aprillist kuni 15. juuli. Kuna planeeritud hoonestusalad jäävad pesitsusaladest sarnaselt olemasoleva hoonestusega vähemalt 500 m kaugusele, siis eeldavalt lindude peamist pesitsusaega ei häirita. Maaüksuse kirdepoolsel alal on osaliselt inventeeritud pärandniidud kaitstavatel aladel: niiskuslembelised kõrgrohustud (6430). Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on poollooduslikud koosluste ehk pärandkoosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12163 Reigi küla tee km 1,34-1,43, kiiruspiirang 50 km/h, 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 74 a/ööp. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigiteele planeeritud uue ristumiskoha kaudu. Planeeritud kruntide juurdepääsuteed on näidatud Põhijoonisel. Planeeringuala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lõige 3. Riigitee kaitsevööndis on hoonestusjoon väljakujunenud riigitee kattest 8-10 m kaugusel. Detailplaneeringu algatamisel taodeldi planeeritud hoonestusala kavandamise riigimaantee servast 15 m kaugusele. Transpordiamet on andnud nõusoleku hoonete kavandamiseks riigitee katte servast vähemalt 12 m kaugusele, millega on tagatud maanteede projekteerimisnormide kohane külgnähtavusala. Samas soovitusega kavandada hooned kaugemale, et riigiteest lähtuvad häiringud oleksid minimaalsed. Planeeringulahenduse järgselt on lubatud üksikelamute rajamine väljapoole riigitee kaitsevööndit, riigitee servast 30 m kaugusele ja abihoonete rajamine riigitee servast 15 m kaugusele. Parkimine on lahendatud planeeringualal kruntide siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on planeeritud ristumiskoha nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 80 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 80 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus elektrivõrgu maakaabelliin või sidevõrgu kanalisatsiooni osa

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

(näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab Arendaja arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha rajamiseks tuleb maaomanikul või planeeringust huvitatud isikul esitada Transpordiametile taotlus. Ristumiskoha ehitamiseks sõlmitakse leping, millega antakse õigus ristumiskoha ehitustööde teostamiseks riigiteealusel maal. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Nii päästetehnika kui prügiauto tagasipööramise võimalus on tagatud hoonestusaladele mahasõitude kaudu kui tuletõrje veevõtukoha väljaehitamisel tagasipööramisekohas. Juurdepääsuks Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntidele on Positsioon 1 krundile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks. Juurdepääsuks Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntidele on Positsioon 2 krundile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks. Juurdepääsuks Positsioon 4 krundile on Positsioon 3 krundile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Positsioon 4 krundi kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritava maaüksuse maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:

Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuse jagamine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.

2. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks.

3. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks.

4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhiplaanile on hoonestatavad krundid Positsioon 1 ja Positsioon 3.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 37 Detsember 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

REIGI KÜLA MÄNNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.