Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 2-2/932 |
Registreeritud | 14.02.2025 |
Sünkroonitud | 17.02.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusalane teenindamine |
Sari | 2-2 Siseministeeriumi ja teiste ministeeriumite eelnõud (kooskõlastamiseks saadetud eelnõud ja sellega seotud dokumendid) |
Toimik | 2-2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Eneken Kost (halduse valdkond, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
14.02.2025 nr 1-9/1740-1
Siseministeeriumi valitsemisala
maismaasõidukite kasutamise kord
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi
põhimäärus“ § 28 punkti 2 alusel.
1. Üldsätted 1.1. Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra (edaspidi kord)
eesmärk on reguleerida maismaasõidukite (edaspidi sõiduk) kasutamise, hankimise,
tähistamise, sõidukite üle arvestuse pidamise ja isikliku sõiduki kasutamise korda
Siseministeeriumis (edaspidi ministeerium) ja ministeeriumi valitsemisala asutustes.
1.2. Kui seaduses või määruses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, kehtib kord
kõikide ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste omandis või valduses
olevatele mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mille valmistajakiirus on suurem kui
25 km/h ja haagistele.
1.3. Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti riigisaladusega kaitstud
sõidukitele kohaldatakse korda niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduses ning teistes riigisaladuse tagamist reguleerivates
õigusaktides sätestatuga.
2. Terminid
2.1. Korras on kasutatud järgmisi termineid:
2.1.1. sõiduauto – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a
määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded
varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduk;
2.1.2. üldotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni
2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning
nõuded varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduauto, M2-kategooria
väikebuss, M3-kategooria buss ja N1-kategooria veoauto, v.a spetsiaalselt
kohandatud kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõiduk, mille
keretüübiks on Maanteeameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;
2.1.3. eriotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri
13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded
ning nõuded varustusele“ sätestatud N2- ja N3-kategooria veoauto, L-
kategooria sõiduk (mootorratas, mopeed, ATV jne), O-kategooria haagis, T-
ning C-kategooria traktor ja LM-kategooria liikurmasin ning majandus- ja
kommunikatsiooniministri 22. juuni 2011. a määruses nr 52 „Maastikusõiduki
tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord“ sätestatud MS-kategooria sõiduk. Samuti
käsitatakse eriotstarbelise sõidukina M- ja N-kategooria sõidukit, mille
kategooria tähises sisaldub märge „G“ ning spetsiaalselt kohandatud kere ja
varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukit, mille keretüübiks on
Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;
2.1.4. määrus – Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 77 „Alarm- ja
jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi
määrus);
2.1.5. alarmsõiduk – määruses nimetatud alarmsõiduki nõuetele vastav sõiduk;
2.1.6. jälitussõiduk – määruses nimetatud jälitussõiduki nõuetele vastav sõiduk;
2.1.7. üldsõiduk – tsiviilvärvides üldotstarbeline sõiduk, v.a alarm- ja jälitussõiduk;
2.1.8. konfiskeeritud sõiduk – maismaasõiduk, mis on konfiskeeritud kohtuotsuse
või -määrusega kriminaalasjas või konfiskeeritud kohtuvälise menetleja
otsuse või määruse alusel väärteoasjas;
2.1.9. kasutusala – kasutusvaldkond või teenus, mida sõidukiga peamiselt
tagatakse;
2.1.10. rent – sõiduki lühiajaline rent (kuni 12 kuud), kasutusrent või kapitalirent
järgides Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 „Rendiarvestus“ esitatud
tingimusi;
2.1.11. standardigrupp – ministeeriumi valitsemisala üleselt sõidukite elueapõhise
asendamise ja hangete planeerimiseks kasutatav kategooria, suurusklassi ja
kasutusala põhiselt kokkulepitud sõidukite grupp koos prognoositava
keskmise soetusmaksumusega. Standardigruppe haldab ja uuendamist
korraldab ministeeriumi varahaldusosakonna transportvara valdkonna juht
koostöös ministeeriumi valitsemisala asutuste varahalduse ekspertidega.
Standardigruppide loetelu on kättesaadav ministeeriumi valitsemisala
koosloome keskkonnas;
2.1.12. sõiduki ühiskasutus – kokkulepitud tingimustel ministeeriumi ja selle
valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki kasutamise
võimaldamine töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kõikidele
ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste teenistujatele.
3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted
3.1. Sõiduki hankimine on sõiduki soetamine või rentimine (edaspidi ühiselt rahastamise
viis).
3.2. Sõiduki rahastamise viisi valikul lähtutakse sõiduki kasutusotstarbest, planeeritavast
kasulikust elueast ja majanduslikust otstarbekusest.
3.3. Sõiduk hangitakse olemasoleva sõiduki asendamiseks, tähtajalise ülesande täitmiseks
või täiendava võimekuse toetamiseks.
3.4. Sõiduk hangitakse hankeplaani alusel ja kooskõlas Riigieelarve seaduse, Riigihangete
seaduse, ministeeriumi riigihangete läbiviimise korra ja asutuse samasisulise korraga.
3.4.1. Sõiduki hankimiseks kapitalirendi tingimustel peab järgima Riigieelarve
seaduse § 60 nõudeid.
3.5. Ministeeriumi transportvara investeeringute baaseelarvest planeeritud hangete puhul
peab järgima ministeeriumi varade asekantsleri kirjaga kinnitatud eelarve
piirsummasid ja kasutamise põhimõtteid. Välisvahendite või muude toetuste kaasabil
planeeritavate hangete puhul peab järgima toetuse andmise tingimusi.
3.6. Sõiduki hankimine tuleb kirjalikult kooskõlastada ministeeriumi varade
asekantsleriga (edaspidi asekantsler) järgmisel juhul:
3.6.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu, v.a juhul kui
hangitavate sõidukite vajaduse kirjeldus ja arv sisaldub ministeeriumi
juhtkonna kirjalikus otsuses või kehtivas ministeeriumi valitsemisala või
riigiüleses arengukavas.
3.7. Sõiduki hankimise kooskõlastustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
3.7.1. põhjendust sõiduki hankimise vajaduse kohta;
3.7.2. sõiduki standardigruppi ja kasutusala;
3.7.3. sõiduki hinnangulist kasutusperioodi pikkust;
3.7.4. sõiduki prognoositavat maksumust;
3.7.5. sõiduki rahastamise viisi ja kinnitust hanke läbiviimiseks vajaliku eelarve
olemasolu kohta;
3.7.6. viidet hankeplaanile või põhjendust selle puudumise kohta.
4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine 4.1. Ministeeriumis ja selle valitsemisala asutustes kasutusel olevad sõidukid jagunevad
kasutustüübi alusel üldsõidukiteks, alarmsõidukiteks ja jälitussõidukiteks.
4.2. Üldsõidukid tähistatakse asutuse sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse
vappi/tunnuslogo.
4.2.1. Asutuse vapi/tunnuslogo minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse
sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele.
4.2.2. Sõidukid, mille puhul ei ole võimalik punktides 4.2.1. kirjeldatud tähistuse
paiknemise nõudeid täita, tähistatakse vastavalt asutuses väljakujunenud
tavale.
4.2.3. Asutuse sümboolika peab vastama Eesti Vabariigi kehtivates standardites ja
tähistust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.
4.3. Alarm- ja jälitussõidukid tähistatakse vastavalt määrusele.
4.4. Sõidukid, mille tähistamine asutuse sümboolikaga ei ole kohustuslik:
4.4.1. ministri, kantsleri, peadirektori ja rektori sõiduk;
4.4.2. Kaitsepolitseiameti sõiduk;
4.4.3. Politsei- ja Piirivalveameti sõiduk, mida kasutatakse julgestus- ja saatesõitude
teostamiseks ning korrakaitse, piirivalve, kriminaal-, kodakondsus- ja
migratsiooni valdkonnas varjatud tegevuste teostamiseks;
4.4.4. Päästeameti sõiduk, mida kasutatakse demineerimisalastele sündmustele
reageerimiseks ja lõhkeainete veoks ning elukohajärgse valmisoleku
tagamisel.
5. Sõiduki kasutamine
5.1. Sõidukit kasutatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega eesmärgipäraselt,
otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.
5.2. Sõiduki kasutamise, va punktides 5.4.1.–5.4.6. loetletud juhud, kohta peab iga sõidu
kohta taasesitamist võimaldavas vormis olema tuvastatav vähemalt:
5.2.1. sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;
5.2.2. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;
5.2.3. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;
5.2.4. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või
ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;
5.2.5. sõidu eesmärk või GPS seireseadmel põhineva elektroonilise sõidupäeviku
kasutamisel aadressi täpsusega sõidu algus- ja lõpp-punkt.
5.3. Asutuse omandis või valduses oleva sõiduki kasutamine töö-, ameti- või
teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks on keelatud, va punktis 5.4. kirjeldatud
juhud.
5.4. Asutuse sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud
tegevusteks võimaldatakse:
5.4.1. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile;
5.4.2. Kaitsepolitseiameti peadirektorile;
5.4.3. Päästeameti peadirektorile;
5.4.4. Häirekeskuse peadirektorile;
5.4.5. Sisekaitseakadeemia rektorile;
5.4.6. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektorile;
5.4.7. teistele ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste teenistujatele
erandkorras asutuse juhi või tema määratud isiku kirjalikul loal. Kirjalik luba
peab sisaldama lisaks punktides 5.2.1.–5.2.3. loetletud tingimustele viidet
asutuse sisesele vastava kategooria sõiduauto kohta kehtestatud kulupõhisele
hinnakirjale, mille alusel hüvitab kasutaja asutusele sõiduauto kasutamise
kulud.
5.5. Asutuse omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamisel töö-, ameti- või
teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks, tuleb järgida tulumaksuseadusega
kehtestatud tingimusi.
5.6. Sõiduki kasutamine töövõimetuslehel või puhkusel viibimise ajal on keelatud.
5.7. Arestitud või asitõendiks võetud sõiduki kasutamine on keelatud.
5.8. Konfiskeeritud sõidukit on lubatud kasutusele võtta olemasoleva sõiduki
asendamiseks järgmistel juhtudel:
5.8.1. väljaõppe ja koolituse läbiviimine;
5.8.2. jälitustegevuse toetamine, teabe kogumine ja isikute kinnipidamine;
5.8.3. isikukaitse teenuse toetamine;
5.8.4. tugitegevuse teenuse toetamine, sh:
5.8.4.1. üldsõiduki asendamine M1-kategooria sõiduautoga, mille
keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud
„mahtuniversaal“ või N1-kategooria kaubikuga;
5.8.4.2. eriotstarbelise sõiduki asendamine.
5.9. Konfiskeeritud sõiduki, hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem, kasutusele
võtmine tuleb kirjalikult kooskõlastada varade asekantsleriga.
5.10. Ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki
ühiskasutamise võimaldamisel lähtutakse korra lisast 1.
5.11. Vajadusel reguleeritakse sõiduki kasutamise täpsem kord asutusesiseselt.
6. Toimepidevuse tagamine
6.1. Kasutamise järgselt sisepõlemismootoriga sõiduki tagastamisel püsivasse
parkimiskohta, peab olema tagatud kütusepaagi jääk vähemalt ½ sõiduki kütusepaagi
maksimaalsest mahust.
6.1.1. Nädalavahetusele või riigipühale eelneva tööpäeva lõpuks peab
sisepõlemismootoriga sõiduki, mida nädalavahetusel või riigipühal ei
kasutata, kütusepaak olema täis.
6.2. Kasutamise järgselt täiselektrilise ja pistikhübriidsõiduki tagastamisel püsivasse
parkimiskohta, peab sõiduki ühendama sobiva laadimispunktiga.
7. Sõiduki tuvastamine
7.1. Sõiduki parkimisõiguse tõendamiseks, ministeeriumi valitsemisala asutuse
kütusetanklate kasutamiseks ja kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutajatele
mõeldud kütusetanklatele ligipääsu tagamiseks, väljastatakse sõidukipõhiselt sõiduki
tuvastamise kaart.
7.2. Kaardi näidis on esitatud korra lisas 2.
7.3. Sõiduki tuvastamise kaardi väljastamise ja haldamise täpsem kord reguleeritakse
asutusesiseselt.
8. Isikliku sõiduki kasutamine tööülesannete täitmisel
8.1. Asutusel on lubatud hüvitada teenistujale teenistusülesannete täitmiseks kasutatud
isikliku sõiduki kasutamisel tekkinud kulusid, v.a põhitöökohale sõitmise kulud.
8.1.1. Teenistusülesannete täitmisel isikliku sõiduki kasutamise kohta arvestuse
pidamisel ja kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14. juuli
2006. a määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel
isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise
kord“.
8.1.2. Lähetuses isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse vaid lähetusega otseselt
seotud kulud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112
„Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning
päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja Vabariigi
Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste
maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused
ja kord“ kehtestatud tingimustel ja piirmäärade alusel.
8.2. Asutus ei hüvita isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, kui teenistujal on võimalik ja
otstarbekam kasutada teenistusülesannete täitmiseks asutuse sõidukit.
9. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine
9.1. Ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste ning vabatahtlike päästekomandode
omandis või valduses olevate sõidukite, v.a punktis 1.3. nimetatud sõidukid,
haldamine ning kasutamise üle arvestuse pidamine toimub elektrooniliselt
infosüsteemis Sõiduk (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi pidamise, juurdepääsu ja
kasutajate haldamise kord sätestatakse ministeeriumi kantsleri käskkirjaga.
9.2. Kasutusele võetud konfiskeeritud sõiduk kajastatakse infosüsteemis vastava märkega.
Selgelt peab olema tuvastatav sõiduki kasutusala.
9.3. Infosüsteemi sisestatakse sõiduki põhiselt hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks
sellele eelnenud kuu kohta vähemalt järgmised andmed:
9.3.1. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit;
9.3.2. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;
9.3.3. tangitud kütuse või elektri kogus;
9.3.4. kasutatud kütuse või elektri kogus.
10. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine
10.1. Sõiduk võõrandatakse ja tunnistatakse kõlbmatuks riigivaraseaduse alusel ja
kooskõlas ministeeriumi riigivara valitsemise korraga.
10.2. Sõiduki võõrandamisel või kõlbmatuks tunnistamisel peab olema üldjuhul täidetud
vähemalt üks järgmistest tingimustest:
10.2.1. sõiduk on muutunud mittevajalikuks;
10.2.2. sõiduk on muutunud taastamiskõlbmatuks;
10.2.3. sõiduki läbisõit on vähemalt 300 000 km;
10.2.4. sõiduki eeldatav kasuliku eluea määr on täitunud.
10.3. Sõidukite eeldatavad kasuliku eluea määrad on sätestatud Siseministeeriumi
valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas.
10.4. Sõiduki võõrandamise või kõlbmatuks tunnistamise taotluse esitamisel peab olema
juurde lisatud sõiduki tehnilise seisukorra hinnang.
10.5. Punktides 10.2.1., 10.2.2., 10.2.3. ja 10.2.4. sätestatud tingimuste mitteesinemisel
kooskõlastatakse erijuhud asekantsleriga.
11. Käskkirja rakendamine
11.1. Ministeeriumi valitsemisala asutused viivad oma sõidukite kasutamist puudutavad
korrad käskkirja nõuetega vastavusse käskkirja allkirjastamisest kolme kuu jooksul.
11.2. Käesoleva korra täitmist kontrollib ministeeriumi info- ja varahaldusosakonna
transportvara nõunik.
12. Käskkirja kehtetuks tunnistamine
Tunnistan kehtetuks kantsleri 17. septembri 2019. a käskkirja nr 1-5/82 „Siseministeeriumi
valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
osakonnajuhataja
KINNITATUD
Kantsleri 14.02.2025 käskkirjaga nr 1-9/1740-
1
LISA 1
Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise
tingimused
1. Üldosa
1.1. Ühiskasutusse (edaspidi ÜK) antud sõidukite kasutamise tingimuste eesmärk on
kehtestada ministeeriumi valitsemisala üleselt ühtsed alused ja põhimõtted ÜK
sõidukite kasutamiseks, kasutamise üle arvestuse pidamiseks ja kaasnevate kulude
tasaarveldamiseks.
1.2. ÜK sõidukite arv asutuste ja standardigruppide alusel lepitakse kokku asutuse
maismaasõidukite eest vastutava struktuuriüksuse ja ministeeriumi vahel.
2. Sõiduki broneerimine
2.1. ÜK sõiduki broneerimine toimub Microsoft Outlook’i kalendri (edaspidi
broneerimiskalender) alusel. ÜK sõidukid on leitavad broneerimiskalendri
aadressiraamatu grupi „ÜK sõidukid“ alt.
2.2. Broneerimiskalendri aadressiraamatu grupis „ÜK sõidukid“ kajastatakse sõidukite
lõikes järgmised andmed:
2.2.1. sõiduki mark ja mudel;
2.2.2. registreerimismärk;
2.2.3. kütuseliik;
2.2.4. käigukasti liik;
2.2.5. istekohtade arv koos juhiga;
2.2.6. sõiduki kategooria või suurusklassi üldkirjeldus;
2.2.7. sõiduki püsiva parkimiskoha aadress ja asutus;
2.2.8. sõidukit omava või valdava asutuse kontaktisiku (edaspidi sõiduki haldur) ees-
ja perekonnanimi;
2.2.9. sõiduki halduri telefoninumber.
2.3. ÜK sõiduki broneerimistaotluse esitamisel peab olema broneerimiskalendris märgitud:
2.3.1. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;
2.3.2. sõidu sihtpunkti asukoht või aadress;
2.3.3. sõidu eesmärk;
2.3.4. sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi;
2.3.5. sõiduki kasutaja kontaktnumber;
2.3.6. sõiduki kasutaja tööandja ja ametikoht.
2.4. Broneerimistaotluse võib esitada kuni 10 päeva enne soovitud kasutusaja saabumist.
2.5. Esitatud broneerimistaotluse kinnitab vaba aja olemasolul sõiduki haldur hiljemalt üks
tööpäev pärast broneerimistaotluse esitamist.
2.6. Broneeritud ÜK sõiduki kasutuselevõtmise ja tagastamise aadressiks on üldjuhul selle
püsiva parkimiskoha aadress. Kokkuleppel sõiduki halduriga võib sõiduki asukoht
kasutuselevõtmisel või tagastamisel olla sõiduki püsivast parkimiskohast erinev.
2.7. Kui ÜK sõiduki püsiv parkimiskoht asub kinnisel territooriumil, korraldab
territooriumile sisse- ja väljapääsu sõiduki haldur.
2.8. ÜK sõiduki kasutuselevõtmine ja tagastamine toimub üldjuhul tööpäevadel
ajavahemikus 8.00-17.00.
2.9. Kui ÜK sõiduk soovitakse broneerida koos autojuhiga, lepitakse täpsemad tingimused
kokku sõiduki kasutaja ja sõiduki halduri vahel. ÜK sõiduki broneerimise võimalused
koos autojuhiga võivad asutuste ja sõiduki asukoha alusel erineda.
2
3. Kasutamise põhimõtted
3.1. ÜK sõidukit on lubatud kasutada üksnes teenistusülesannetega seotud tegevusteks.
3.2. ÜK sõidukit kasutatakse kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite
kasutamise korras kehtestatud põhimõtetega ja järgides sõidukit omava või valdava
asutuse maismaasõidukite kasutamise sisekorda (edaspidi asutuse sisekord). Veebi
viide asutuse sisekorrale kajastatakse broneerimiskalendris ja/või broneeringu
kinnituskirjas.
3.3. ÜK sõiduki kasutaja on kohustatud:
3.3.1. enne sõidu alustamist ennast sõidukis töötõendi või uksekaardiga tuvastama;
3.3.2. kasutama turvavarustust, järgima liikluseeskirju ja tagama enda ning
kaasliiklejate ohutuse;
3.3.3. sõiduki juurest lahkudes selle lukustama ja hoiustama sõiduki võtmed,
dokumendid ja muud väärtesemed nii, et välistatud on võimalus nende
sattumiseks võõrasse valdusse;
3.3.4. tagastama sõiduki puhta salongiga, võttes kaasa enda ja kaasreisijate poolt
sõiduki kasutamise ajal tekitatud prügi.
3.4. ÜK sõiduki kasutamisel tekkivate küsimuste korral on kontaktisikuks sõiduki haldur.
Sõiduki halduri kontaktandmed peavad olema leitavad broneerimiskalendrist.
4. Sõiduki tankimine, pesu ja hooldamine
4.1. ÜK sõiduki tankimist korraldavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.
4.1.1. Kõik sõidukid on varustatud kütuse- või laadimiskaardiga (edaspidi
kütusekaardid), mis on hoiustatud koos dokumentidega sõiduki kindalaekas.
Kütusekaart on sõidukipõhine ja sellega on lubatud tankida vaid kindlat
sõidukit.
4.1.2. Kütusekaardi kasutamine sõidukitarvikute soetamiseks on lubatud
kooskõlastatult sõiduki halduriga ja juhul, kui see on hädavajalik tulenevalt
liiklusohutusest ja/ või sõiduki tehnilisest seisukorrast.
4.1.3. Sõiduki kasutaja on kohustatud koheselt teavitama kütusekaardi vargusest,
kadumisest või riknemisest sõiduki haldurit.
4.1.4. Sõiduki kasutaja on kohustatud sõiduki tankima, kui sõiduki kasutusjärgselt on
kütuse jääk alla ½ kütusepaagist.
4.1.5. Kui tegemist on elektrisõidukiga on kasutaja kohustatud tagastamisel ühendama
välisesse vooluvõrku (laadimisvõrku).
4.2. ÜK sõiduki üldist heakorda tagavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.
4.3. ÜK sõiduki sise- ja välispesu, tehnoülevaatuste, korraliste hooldustööde, erakorraliste
remonttööde ja muude sõidukite käitamisega seotud tööde teostamist korraldab
vastavalt vajadusele sõiduki haldur.
5. Kasutamise üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamine
5.1. ÜK sõiduki ühiskasutamise üle arvestuse pidamine toimub sõidukite lõikes ja läbitud
kilomeetrite alusel.
5.2. ÜK sõidukit omaval või valdaval asutusel on õigus esitada teisele asutusele kuluarveid
teise asutuse teenistuja poolt ÜK sõiduki kasutamisega seotud järgmiste kulude
hüvitamiseks:
5.2.1. läbitud kilomeetrite kogukulu standardigruppide alusel fikseeritud kilomeetri
maksumuste alusel:
3
Nr Kood Standardigrupp
1 km maksumus
eurodes
(ilma käibemaksuta)
5.2.1.1. SA1 Miniauto (pikkus <3,7m)
0,25 5.2.1.2. SA2 Väikeauto (pikkus >=3,7m ja <4,3m)
5.2.1.3. SA3 Väike keskauto (pikkus >=4,3 ja <4,7m)
0,30
5.2.1.4. SA4 Keskauto (pikkus >=4,7m ja <4,9m)
5.2.1.5. MA1 Väike linnamaastur (pikkus <4,7m)
5.2.1.6. SA7 Väike mahtuniversaal (5 istekohta)
5.2.1.7. SA8 Mahtuniversaal (6-7 istekohta)
0,45 5.2.1.8. SA9 Suur mahtuniversaal (8-9 istekohta)
5.2.2. ÜK sõiduki kasutamisel koos autojuhiga autojuhi töötasu vastavalt kasutatud
töötundidele;
5.2.3. tasulise parkimise kulu vastavalt esitatud teenusarvele.
5.3. Punktis 5.2.1. toodud standardigrupid ja kilomeetri maksumused vaadatakse üle ning
vajadusel täpsustatakse ministeeriumi poolt üks kord aastas.
5.4. ÜK sõiduki kasutamise kohta kuluarvete esitamine toimub vajaduse põhiselt.
Kuluarve esitatakse hiljemalt 20. kuupäevaks. Kuluarvel peavad olema sõidupõhiselt
välja toodud vähemalt järgmised andmed:
5.4.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;
5.4.2. läbitud kilomeetrite maksumus;
5.4.3. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;
5.4.4. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus;
5.4.5. juhiteenuse kasutamisel arvestuse aluseks olev ühe töötunni tasumäär.
5.5. Kuluarve juurde lisatakse sõiduki kasutamise aruanne, millest peavad olema
tuvastavatavad vähemalt järgmised andmed:
5.5.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;
5.5.2. sõidu alguse ja lõpu aeg;
5.5.3. sõidu eesmärk;
5.5.4. kasutaja ees- ja perekonnanimi;
5.5.5. läbitud kilometraaž;
5.5.6. läbitud kilomeetrite maksumus;
5.5.7. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;
5.6. Kui sõidukit kasutati koos autojuhiga peab olema lisatud ülevaade, millest on
tuvastatav:
5.6.1. juhiteenuse kasutamise töötunnid;
5.6.2. ühe töötunni tasumäär;
5.6.3. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus.
5.7. Kulude hüvitamise korraldamisel ja arvete esitamisel lähtutakse kehtivatest
raamatupidamise regulatsioonidest.
6. Kasutaja vastutus
6.1. ÜK sõiduki kasutaja vastutab liikluseeskirjade ja parkimise nõuete rikkumisel
määratud trahvide ning viivistasu otsuste hüvitamise eest.
6.2. ÜK sõiduki kasutaja peab esimesel võimalusel taasesitamist võimaldaval viisil
teavitama sõiduki haldurit sõidukil tekkinud rikkest, kahjust, toime pandud
4
rikkumisest või teistest erakorralistest sündmustest ning rakendama meetmeid sõiduki
säilimise tagamiseks ning olukorra selgitamiseks ja lahendamiseks.
6.3. ÜK sõidukiga seotud kahjujuhtumite menetlemine toimub vastavalt kehtivatele
õigusaktidele, sealhulgas arvestades valitsemisala maismaasõidukite kasutamise
korras, sõidukit valdava asutuse sõidukite kasutamise sisekorras ja konkreetse sõiduki
osas sõlmitud kindlustuslepingus fikseeritud tingimusi.
6.4. ÜK sõiduki kasutaja omavastutuse maksimaalne määr ei tohi olla suurem kui 320 eurot
kahjujuhtumi kohta. Salongiklaaside kahjujuhtumite korral omavastutust ei rakendata.
KINNITATUD
Kantsleri 14.02.2025 käskkirjaga nr 1-9/1740-1
LISA 2
1
Pilt: sõiduki tuvastamise kaardi näidis (suurendatud 1:2)
Sõiduki tuvastamise kaart
Kaardi tegelikud ligikaudsed välismõõtmed A: 53,9 mm ja B: 85,6 mm.
1) Asutuse logo trükitud/lisatud hologrammina (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm),
joondatud horisontaalselt kaardi keskele ja vertikaalselt paigutatud visuaalselt sobivalt
asutuse nimetuse ja kaardi ülemise ääre vahele.
2) Asutuse nimi trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele, vertikaalselt paigutatud
visuaalselt sobivalt asutuse logo ja sõiduki registreerimismärgi vahele (Font: Roboto
Condensed, Suurus: minimaalselt 13, Efekt: Bold ja Suurtähtkiri). Asutuse nimi
„Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus“ trükitakse kaardile kahel real, sh
esimesele reale „Siseministeerium“ ja teisele reale „infotehnoloogia- ja arenduskeskus“.
3) Sõiduki registreerimismärk trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font: Roboto
Medium, Suurus: 20, Efekt: Bold, Suurtähtkiri).
4) 12-kohaline kaardi nr, numbriline osa trükitud reljeefselt, joondatud horisontaalselt kaardi
keskele (Font: Roboto Condensed, Suurus: 10, Efekt: Bold, teksti osa Suurtähtkiri).
a. Kaardi nr esimene number (3231 5678 9010) viitab asutusele järgmiselt:
123 ABC
KAARDI NR: 3231 5678 9010
POLITSEI- JA
PIIRIVALVEAMET
1
2
4
3
5 6
7
KEHTIV KUNI: 31.08.2030
8
B
A
KINNITATUD
Kantsleri 14.02.2025 käskkirjaga nr 1-9/1740-1
LISA 2
2
i. 1 – Häirekeskus, 2 – Kaitsepolitseiamet, 3 – Politsei- ja Piirivalveamet,
4 – Päästeamet , 5 – Sisekai tseakadeemia , 6 – Siseminis teerium,
7 – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
5) QR-kood trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), peab võimaldama
nutitelefoniga või muu samaväärse seadmega koodi lugemist ja kaardi numbri tuvastamist.
6) RFID kiip (vähemalt EMG kiibilugejaga ühtiv).
7) Kaardi kehtivusaja lõpp (Font: Roboto Condensed, Suurus: 8, Efekt: Bold).
8) Kaardi tausta näidis .
1
Seletuskiri „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ juurde
14.02.2025
Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord (edaspidi Kord) puhul on
tegemist kehtiva korra uuendatud tervikredaktsiooniga. Järgnevalt on välja toodud Korras sisse
viidud olulisemad muudatused.
Üldine
Korras on läbivalt tehtud erinevaid keelelisi täpsustusi ning värskendatud ametinimetusi ja
struktuuriüksuseid. Muudatused on kajastatud võrreldes kehtiva Korraga.
1. Üldsätted
Sisulisi muudatusi ei tehtud.
2. Terminid
2.1. Mõiste „Tavasõiduk“ on asendatud mõistega „Üldsõiduk“.
Täpsustatud termin on rohkem levinud ja sobitub paremini selle kasutusotstarbega.
2.2. Mõiste „Rendisõiduk“ on asendatud mõistega „Rent“.
Termini sisustamisel on lähtutud Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 „Rendiarvestus“
esitatud tingimustest. Eraldi on väljatoodud sõiduki lühiajaline rent (kuni 12 kuud).
2.3. Loobutud on mõistest „Omandisõiduk“.
Edaspidi on Korras kasutatud mõistet „soetamine“.
2.4. Täpsustatud on mõiste „Standardigrupp“ kirjeldust.
Muudatuse tulemusena on vastab kasutusel termin paremini selle tegelikule kasutusele.
2.5. Juurde on lisatud mõiste „Sõiduki ühiskasutus“.
Varasemalt sisaldus Korra tekstis.
3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted
3.1. Lisatud ja/või ümbersõnastatud on järgmised punktid:
3.1.1. „3.2. Sõiduki rahastamise viisi valikul lähtutakse sõiduki kasutusotstarbest, planeeritavast
kasulikust elueast ja majanduslikust otstarbekusest.“
3.1.2. „3.3. Sõiduk hangitakse olemasoleva sõiduki asendamiseks, tähtajalise ülesande täitmiseks
või täiendava võimekuse toetamiseks.“
3.1.3. „3.5. Ministeeriumi transportvara investeeringute baaseelarvest planeeritud hangete puhul
peab järgima ministeeriumi varade asekantsleri kirjaga kinnitatud eelarve piirsummasid ja
2
kasutamise põhimõtteid. Välisvahendite või muude toetuste kaasabil planeeritavate hangete
puhul peab järgima toetuse andmise tingimusi.“
Täpsustatud ja täiendatud on ministeeriumi valitsemisala sõidukite hankimise ja rahastamise
põhimõtteid. Muudatuste eesmärk on sõiduki rahastamise viisi valikul suurema paindlikkuse
loomine ja samal ajal varem kajastamata, kuid oluliste aluspõhimõtete väljatoomine (transportvara
investeeringute baaseelarve ja välisvahendid).
3.2. Muudetud on sõiduki hankimise kirjaliku kooskõlastamise tingimusi ministeeriumi varade
asekantsleriga (edaspidi asekantsler).
3.2.1. Loobutud on järgmistest punktidest:
3.2.1.1. „3.6.2. hanke tulemusena asendatakse sõiduk teise standardigruppi kuuluva
sõidukiga, mille prognoositav keskmine soetusmaksumus on kallim“;
3.2.1.2. „3.6.3. põhjendatud erijuhtudel korra punktides 3.4. ja 3.5. kehtestatud tingimuste
täpsustamise vajaduse korral.“
Loobutud on praktikas mittevajalikuks osutunud või asjatut halduskoormust tekitanud
kooskõlastamise vajadusest.
3.3. Täpsustatud on punkti 3.6.1. järgmises sõnastuses:
3.3.1. „3.6.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu, v.a juhul kui
hangitavate sõidukite vajaduse kirjeldus ja arv sisaldub ministeeriumi juhtkonna kirjalikus
otsuses või kehtivas ministeeriumi valitsemisala või riigiüleses arengukavas.“
Lisatud on täiendus, mille esinemisel, ei ole vaja sõidukite koguarvu suurenemist ministeeriumi
varade asekantsleriga kooskõlastada. Meede võimaldab edaspidi vähendada asjatut halduskoormust.
4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine
4.1. Loobutud on punktist 4.2.2.:
4.1.1. „4.2.2. Viide asutuse veebilehele kantakse sõiduki tagaaknale või selle puudumisel sõiduki
tagumisele välisküljele.“
Arvestatud PPA ja PäA ettepanekut. Loobutud sõidukite tähistamisel üleliigsete ja vabatahtlikult
kajastatavate tunnuste eraldi väljatoomisest.
4.2. Täpsustatud on punkte 4.2., 4.4.3. ja 4.4.4. järgmises sõnastuses:
4.2.1. „4.2. Üldsõidukid tähistatakse asutuse sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse
vappi/tunnuslogo.“
Arvestatud PPA ja PäA ettepanekut. Loobutud sõidukite tähistamisel üleliigsete ja vabatahtlikult
kajastatavate tunnuste väljatoomisest.
4.2.2. „4.4.3. Politsei- ja Piirivalveameti sõiduk, mida kasutatakse julgestus- ja saatesõitude
teostamiseks ning korrakaitse, piirivalve, kriminaal-, ning kodakondsus- ja migratsiooni
valdkonnas varjatud tegevuste teostamiseks.“
3
Sisse viidud keeleline täpsustus, mis parandab punkti mõtte selgemat edasiandmist.
4.2.3. „4.4.4. Päästeameti sõiduk, mida kasutatakse demineerimisalastele sündmustele
reageerimiseks ja lõhkeainete veoks ning elukohajärgse valmisoleku tagamisel.“
PäA ettepanekul lisatud täpsustus, mis võimaldab sõiduki tähistamise nõudeid eirata olukorras, kus
sõidukit kasutatakse elukohajärgse valmisoleku tagamisel. Erisus on oluline üleliigse tähelepanu
vältimiseks ja teenistujale valmisoleku tagamisel suurema privaatsuse võimaldamiseks. Sõiduki
kasutamise järelevalve on tagatud GPS-il põhineva elektroonilise sõidupäeviku lahendusega.
5. Sõiduki kasutamine
5.1. Täpsustatud on punkte 5.2.5., 5.10. järgmises sõnastuses:
5.1.1. „5.2.5. iga sõidu kohta sõidu eesmärk või GPS seireseadmel põhineva elektroonilise
sõidupäeviku kasutamisel aadressi täpsusega sõidu algus- ja lõpp-punkt.“
5.1.2. „5.10. Ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki
ühiskasutamise võimaldamisel lähtutakse korra lisast 1.“
PPA ja PäA ettepanekul on täpsustatud sõiduki kasutamisel sõiduk eesmärgi kajastamise nõuet
olukorras, kus kasutusele on võetud GPS-il põhinev elektrooniline sõidupäevik. Täpsustatud
sõnastus arvestab Maksu- ja Tolliameti kodulehel kajastatud soovitusi.
5.2. Loobutud on punktist 5.12.:
5.2.1. „5.12. Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused ja kasutamise üle arvestuse
pidamise ja kulude hüvitamise põhimõtted on esitatud korra lisas.“
Tegemist oli dubleeriva punktiga, mis ei omanud Korra vaates sisulist väärtust.
6. Lisatud juurde järgmised uued tervikpunktid:
„6. Toimepidevuse tagamine
6.1. Kasutamise järgselt sisepõlemismootoriga sõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta, peab
olema tagatud kütusepaagi jääk vähemalt ½ sõiduki kütusepaagi maksimaalsest mahust.
6.1.1. Nädalavahetusele või riigipühale eelneva tööpäeva lõpuks peab sisepõlemismootoriga
sõiduki, mida nädalavahetusel või riigipühal ei kasutata, kütusepaak olema täis.
6.2. Kasutamise järgselt täiselektrilise ja pistikhübriidsõiduki tagastamisel püsivasse
parkimiskohta, peab sõiduki ühendama sobiva laadimispunktiga.“
„7. Sõiduki tuvastamine
7.1. Sõiduki parkimisõiguse tõendamiseks, Siseministeeriumi valitsemisala asutuse kütusetanklate
kasutamiseks ja kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutajatele mõeldud kütusetanklatele
ligipääsu tagamiseks, väljastatakse sõidukipõhiselt sõiduki tuvastamise kaart.
7.2.Kaardi näidis on esitatud korra lisas 2.
7.3.Sõiduki tuvastamise kaardi väljastamise ja haldamise täpsem kord reguleeritakse
asutusesiseselt.“
4
Täiendavate tervikpunktide lisamise vajadus tuleneb vajadusest rakendada ministeeriumi
valitsemisala üleselt ühtseid põhimõtteid, mis toetavad toimekindluse tagamist.
Sõiduki tuvastamise kaardi kasutuselevõtmine võimaldab loobuda seni paberkandjatel
kasutatavatest sõidulehtedest (PPA). Samuti loob kaart mitmeid uusi võimalusi sõiduki
tuvastamiseks ja ligipääsu tagamiseks. Kokkuleppel Eesti Varude Keskuse ja Kliimaministeeriumi
partneritega, tagab ühtne sõiduki tuvastamise kaart tulevikus Siseministeeriumi valitsemisala
üldsõidukitele ja tavavärvides alarm- ning jälitussõidukitele ligipääsu kriisitanklatele.
7. Isikliku sõiduki kasutamine tööülesannete täitmisel
Sisulisi muudatusi ei tehtud.
8. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine
8.1. Täpsustatud on punkt 6.1. järgmises sõnastuses:
„8.1. Asutusel on lubatud hüvitada teenistujale teenistusülesannete täitmiseks kasutatud isikliku
sõiduki kasutamisel tekkinud kulusid, v.a põhitöökohale sõitmise kulud.“
PPA ettepanekul on lisatud täiendus, mille kohaselt ei kuulu põhitöökohale sõitmise kulud isikliku
sõiduki kasutamisel hüvitamisele.
9. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine
9.1. Lisatud on järgmised punktid:
9.1.1. „10.2.1. sõiduk on muutunud mittevajalikuks;“
9.1.2. „10.2.2. sõiduk on muutunud taastamiskõlbmatuks;“
PPA ja PäA ettepanekul on täiendatud sõiduki võõrandamise ja kõlbmatuks tunnistamise aluseid.
Muudatus tagab selgema kooskõla Siseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korra
ja Riigivaraseaduse põhimõtetega.
10. Lisa 1
Muudetud punkti 5.2.1. juurde lisatud tabelit järgmiselt:
Nr Kood Standardigrupp
1 km maksumus
eurodes
(ilma käibemaksuta)
5.2.1.1. SA1 Miniauto (pikkus <3,7m)
0,25 5.2.1.2. SA2 Väikeauto (pikkus >=3,7m ja <4,3m)
5.2.1.3. SA3 Väike keskauto (pikkus >=4,3 ja <4,7m)
0,30 5.2.1.4. SA4 Keskauto (pikkus >=4,7m ja <4,9m)
5.2.1.5. MA1 Väike linnamaastur (pikkus <4,7m)
5
5.2.1.6. SA7 Väike mahtuniversaal (5 istekohta)
5.2.1.7. SA8 Mahtuniversaal (6-7 istekohta)
0,45 5.2.1.8. SA9 Suur mahtuniversaal (8-9 istekohta)
PPA ettepanekul asendatud veeru pealkiri „1 km maksumus eurodes (koos käibemaksuta)“
pealkirjaga „1 km maksumus eurodes (ilma käibemaksuta)“.
11. Lisa 2
Täiendav lisa, mis sisaldab sõiduki tuvastamise kaardi näidist ja kirjeldust. Seotud Korra uue
tervikpunktiga 7.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Päästeamet
Sisekaitseakadeemia
14.02.2025 nr 1-9/1740-1
Siseministeeriumi valitsemisala
maismaasõidukite kasutamise kord
Lugupeetud peadirektorid ja rektor
Edastan arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi kantsleri käskkirjaga kinnitatava
Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra (edaspidi Kord)
uuendatud kavandi.
Korra kavandi koostamisel on võimaluste piires arvestatud asutuste varahaldusüksuste
partnerite poolt töötasandil varasemalt esitatud ettepanekutega.
Kirjalikku tagasiside ootan hiljemalt 3. märtsiks 2025. aastaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Vahi
osakonnajuhataja
Lisa: Siseministeeriumi maismaasõidukite kasutamise kord kavand.
Korra lisa 1 kavand.
Korra lisa 2 kavand.
Seletuskiri Korra juurde.
Sama: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Häirekeskus
Raiko Reimann 6125086