Otsus

11

1 10

8

9 2

3

45

6

7

kergliiklustee, Päästeameti ja kiirabi varujuurdepääs

aj

A

A

B B

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE (TINGLIK ASUKOHT)

OLEMASOLEV HOONE (orienteeruv asukoht)

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDU- JA KÕNNITEE

OLEMASOLEV PINNASETEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 50 m

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE

22234 VARA-KAITSEMÕISA TEE KAITSEVÖÖND 10 m

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUURIVI

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE (PÄÄSTEAMETI JA KIIRABI VARUJUURDEPÄÄS)

TAGATAV LIITUMISNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 50 km/h

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS (illustratiivne asukoht, vt märkused pkt 5)

aj PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA 10 m

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

Peipsiääre Vallavalitsus

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

kinnistu ja lähiala detailplaneering

Vara külas asuva Koolitaguse kinnistu ja lähiala detailplaneering

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Märkused: 1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 06.08.2024.a., töö nr 1276-24GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

3. Hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

4. Planeeritava kõrghaljastuse asukoht joonisel on illustratiivne ja täpsustub projekti staadiumis. Vt täpsemalt seletuskiri pkt 5.8.

5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Vara külas asuva Koolitaguse

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

3 4

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev jaan. 2025

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

DP-08-24

Krundi aadress

Krundi pindala

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise-

alune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

POS 1 2958 m²

Krundi planeeritud kasutamise

sihtotstarve/osakaal

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

3 ho

on et

(1 e

la m

u+ 2

ab ih

oo ne

)

E la

m ul

k un

i 9 ,0

m ,

ab ih

oo ne

te l k

un i 6

,0 m

591 m²Üksikelamu maa EP 100%

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

2 (m

aa pe

al se

t) ko

rr us

t

Lubatud katuse-

kalle põhi-

mahul

30-45°

Ei hoonestata - - - -

POS 2 2583 m² 517 m² 30-45°

POS 3 2588 m² 517 m² 30-45°

POS 4 2658 m² 532 m² 30-45°

POS 5 2698 m² 539 m² 30-45°

POS 6 2659 m² 531 m² 30-45°

POS 7 2689 m² 538 m² 30-45°

POS 8 4359 m²

POS 9 1794 m²

Üksikelamu maa EP 100%

Üksikelamu maa EP 100%

Üksikelamu maa EP 100%

Üksikelamu maa EP 100%

Üksikelamu maa EP 100%

Üksikelamu maa EP 100%

Tee ja tänava maa LT 100%

Tee ja tänava maa LT 100%

Ei hoonestata - - - -

Ei hoonestata - - - -POS 10 392 m² Tee ja tänava maa LT 100%

POS 11 5409 m² ÄK, ÄB, ÄM, TL 100%

Märkused: ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; ÄB- kontorihoone maa; ÄM- majutushoone maa; TL- laohoone maa

1642 m² 3 hoonet 2 (maapealset) korrust kuni 9,0 m 0-20°

Planeeritud teeala ristprofiili võimalik lahendus

(täpsustatakse projekteerimise käigus) Lõige A-A

Planeeritud teeala ristprofiili võimalik lahendus

(täpsustatakse projekteerimise käigus) Lõige B-B

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-08-24

TARTU MAAKOND, PEIPSIÄÄRE VALD

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA

LÄHIALA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Peipsiääre Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Peipsiääre Vallavalitsus

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt Merit Naruskberg

Tartu 2025

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5

5.4 Tehnovõrgud ............................................................................................................... 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 6

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6

8. Planeerimisettepanek ................................................................................................... 7

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 7

8.2. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 7

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................... 8

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................10

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................11

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................12

8.8. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................13

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................13

8.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................16

8.11. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................17

8.12. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................18

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................19

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................19

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks .....................................................................19

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................21

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..22

2. Olemasolev olukord………………………………………………………………………...23

3. Planeeringu põhijoonis......………………………………………………………………...24

4. Tehnovõrkude planeering.................................................……………………………...25

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Peipsiääre Vallavalitsuse 09.07.2024.a

korraldus nr 380 Vara külas asuva Koolitaguse kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks ja koostamisest huvitatud isikuks on Peipsiääre

Vallavalitsus.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi jagada Koolitaguse kinnistu kruntideks ja

määrata kruntidele hoonestusõigused. Lisaks antakse lahendus planeeringuala

liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala suurus on ca 3,1 ha.

Peipsiääre vallavolikogu 23. märtsi 2022 otsusega nr 10 „Peipsiääre valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kohaselt ei asu planeeringuala kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal.

Tartu Maakonnaplaneering 2030+ kohaselt on ala käsitletud kui tiheasustuse alana.

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringuga kooskõlas.

Andmed planeeritavate maaüksuse kohta:

• nimi- Koolitaguse;

• katastriüksuse tunnus- 86101:006:0305;

• maakasutuse sihtotstarve- üldkasutatav maa 100%;

• pindala- 22910 m2.

• nimi- Koolitaguse tee;

• katastriüksuse tunnus- 58601:001:0295;

• maakasutuse sihtotstarve- transpordimaa 100%;

• pindala- 2046 m2.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

• nimi- Kooli pumbamaja;

• katastriüksuse tunnus- 86101:006:0245;

• maakasutuse sihtotstarve- tootmismaa 100%;

• pindala- 1998 m2.

Planeeringuala hõlmab lisaks Tuleviku (58601:001:0589, tootmismaa 100%) ning

Põhjatuleviku (58601:001:0590, tootmismaa 100%) maaüksuste osaala.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Peipsiääre valla üldplaneering (Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022.a. otsus nr

10);

• Tartu maakonnaplaneering 2030+;

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Detailplaneeringu aluskaardiks on kasutatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt

06.08.2024. a koostatud topo-geodeetilist alusplaani, töö nr 1276-24GEO.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vara külas ja hõlmab Koolitaguse,

Kooli pumbamaja ja Koolitaguse tee kinnistuid ning väiksel määral Tuleviku ja Põhjatuleviku

kinnistuid. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Koolitaguse maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%, Kooli

pumbamaja maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa 100%, Koolitaguse tee

maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa 100%, Tuleviku maaüksuse

maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa 100% ja Põhjatuleviku maaüksuse maakasutuse

sihtotstarve on tootmismaa 100%.

Planeeringualal puudub olemasolev hoonestus.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Juurdepääs planeeringualale on 22234 Vara-Kaitsemõisa teelt, mis on kahesuunalise

liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on 6,4 kuni 8,7 meetri laiune. Ühel pool sõiduteed

paikneb 2,5 kuni 3,2 meetri laiune asfaltkattega kergliiklustee ning 1,5 kuni 3,0 meetri laiune

kraav ning teisel pool sõiduteed on haljasriba. Teekoridori laius planeeringualaga piirnevas

osas on varieeruv, 9,9 kuni 14,7 meetrit.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

Planeeringuala põhja- ja idaosas kulgeb Koolitaguse tee, mis on kahesuunalise liiklusega

tänav, mille kruusakattega sõidutee on 3,0 kuni 3,6 meetri laiune. Mõlemal pool teed on

haljasribad, kõnniteed puuduvad. Teekoridori laius on 3,7 kuni 13,5 meetrit.

5.3 Haljastus ja maastik

Planeeringuala kõrghaljastuse moodustavad põhja-, kesk-, ida- ja edelaosas üksikult

kasvavad lehtpuud, lääneosas kasvav lehtpuude rivi, lõunaosas grupis kasvavad leht- ja

viljapuud ning kagu- ja loodeosas kasvav võsa. Koolitaguse kinnistut kasutavad hetkel üksikud

kodanikud aiamaana, suur osa kinnistust on hooldamata haljasala.

Planeeringuala reljeef langeb idast lääne suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

detailplaneeringualal vahemikku 63.30 (idaosa) ja 57.83 meetrit (lääneserv).

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000 geoloogiline kaart)

alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb

planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal.

5.4 Tehnovõrgud

Kooli pumbamaja kinnistul asub kasutusest väljas olev puurkaev, mis on ette nähtud

tamponeerida. Läbi planeeringuala kaguserva kulgevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning

lõunaosas asuvad veetorustikud ja madalapinge elektrikaabel. Planeeringuala läänepiiril asub

sidekaabel.

5.5 Kitsendused

Planeeringualale ulatub riigitee nr 22234 Vara-Kaitsemõisa 30 meetri laiune tee kaitsevöönd.

Planeeringualale ulatub Kooli pumbamaja kinnistul asuva olemasoleva puurkaevu 50 meetri

laiune veehaarde sanitaarkaitseala.

Planeeringualale ulatuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid, mille ulatus

mõlemale poole torustiku telgjoont on 2 meetrit.

Planeeringualale ulatub sidekaabli kaitsevöönd, mis on 1 meeter sideehitisest või sideehitise

välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni.

Planeeringualale ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on piki kaabelliini kulgev ala,

mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad

mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Peipsiääre vald on Tartu maakonna kirdeosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on

Kallaste linn, Alatskivi alevik, Koosa küla ja Alasoo küla. Planeeringuala paikneb Peipsiääre

valla edelaosas Vara külas ca 15,8 kilomeetri kaugusel Tartu linna piirist ja ca 20,4 kilomeetri

kaugusel Alatskivi aleviku piirist.

Lähim bussipeatus (Vara) asub planeeringualast lõunasuunas ca 330 meetri kaugusel. Lähim

kauplus asub planeeringuala kõrval ca 50 meetri kaugusel. Vara Põhikool asub planeeringuala

naaberkinnistul, ca 220 meetri kaugusel. Vara Lasteaed Õnnetriinu asub planeeringualast ca

315 meetri kaugusel. Lisaks asuvad Vara külas noortekeskus, staadion ja Vara mõisa park ja

kogukonnakeskus (sh raamatukogu), mis asub koolimajaga samas hoones.

Planeeringuala piirneb põhjast Tulika maaüksusega, kirdest Põhjatuleviku ja Tuleviku

maaüksustega, idast Tulika maaüksusega, kagust Kadri ja Õpetajate maja maaüksustega,

lõunast Vara koolimaja ja 22234 Vara-Kaitsemõisa tee maaüksustega, läänest 22234 Vara-

Kaitsemõisa tee maaüksusega ning loodest Kooli maaüksusega.

Planeeringualast põhjasuunas asub üldkasutatav maa ning kirdesuunas asuvad tootmismaa

sihtotstarbega maaüksused, kus paiknevad päikesepargid. Planeeringuala piirneb

kagusuunast kahe elamumaa krundiga ning veidi kaugemal kagus ja idas asuvad tootmismaa

krundid. Lõunasuunast piirneb planeeringuala ühiskondlike ehitiste maaga, kus asub Vara

Põhikool ja staadion. Kaugemal lõunasuunas asub ühiskondlike ehitiste maa, kus asub Vara

Lasteaed Õnnetriinu ning noortekeskus. Planeeringualast edelasuunas asuvad valdavalt

elamumaa krundid ning läänesuunas maatulundusmaad.

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Kontaktvööndis asuvate elamumaa

sihtotstarbega maaüksuste suurused jäävad vahemikku 373 m2 kuni 4809 m2. Ühiskondlike

ehitiste maa maaüksuste suurused on 15774 m2 ja 22985 m2. Tootmismaa maaüksuste

suurused jäävad vahemikku 171 m2 kuni 37676 m2. Üldkasutatava maa maaüksuste suurused

jäävad vahemikku 3185 m2 kuni 127053 m2 ning maatulundusmaade suurused jäävad

vahemikku 5742 m2 kuni 346051 m2.

Piirkonnas on ühekorruselised ja ühe+katusekorrusega viilkatusega üksikelamud ning kahe-

kuni kolmekorruselised korterelamud. Abihooned on valdavalt ühekorruselised ja

ühe+katusekorrusega viilkatusega hooned ning ühekorruselised ühepoolse kaldkatusega

hooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist, krohvi ja silikaattellist.

Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Peipsiääre valla üldplaneeringuga ja Tartu

Maakonnaplaneeringuga 2030+. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

olemasoleva tiheasumi alale. Üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuga hõlmatav ala

aianduse maa-ala juhtotstarbega alale ja kompaktse asutusega alale, kus krundi minimaalne

lubatud suurus on 1000 m2. Seega on planeeringulahendus kooskõlas üldplaneeringu

põhimõtetega.

Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks planeeringualale on ala paiknemine

Vara küla keskuses, kus kõik vajalikud teenused on kergesti kättesaadavad (kool, lasteaed,

kauplus jms). Vara keskus jääb Tartu linnale suhteliselt lähedale (ca 15 km kaugusele),

mistõttu on atraktiivne piirkond elamuehituseks.

Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, piirnedes

riigiteega nr 22234 Vara-Kaitsemõisa. Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse

üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja aidatakse kaasa küla elanike arvu kasvule.

Detailplaneeringuga kavandatakse 7 üksikelamu maa krunti ja üks ärimaa krunt, mis oma

suuruse, kuju ja asukohaga sobituvad piirkonna krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga.

Kruntimisel on tagatud maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult

teelt. Planeeritud elamumaa krundid on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja

kavandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse

põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega.

Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja

ehitustavasid.

8. Planeerimisettepanek

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kokku 11 krunti:

• seitse üksikelamu maa krunti, suurustega 2583 kuni 2958 m2;

• üks ärimaa krunt suurusega 5409 m2,

• kolm tee ja tänava maa krunti suurustega 392 m2, 1794 m2 ja 4359 m2.

Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis joonisel 3

Planeeringu põhijoonis.

8.2. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis.

Elamukruntidele POS 1 kuni POS 7 on lubatud ehitada 1 üksikelamu ja 2 abihoonet, mis

sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m

kõrge) kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

kruntidele POS 1 kuni POS 7 ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m

kõrgust ehitist.

Ärimaa krundile POS 11 on lubatud ehitada kuni 3 hoonet, mis sisaldab nii ehitusloa kui

ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m kõrge) kohustuslikke

hooneid.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

POS 1 kuni POS 7 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

• 11101 üksikelamu;

• 12744 elamu abihoone.

POS 11 krundi ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

• 12132 Kohvik, baar või söökla

• 12139 Muu toitlustushoone

• 12201 Büroohoone

• 12311 Kaubandushoone

• 12314 Kiosk

• 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone

• 12339 Muu teenindushoone

• 12521 Toiduainete laohoone

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

• Hoonete arhitektuurne lahendus peab kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse

põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi.

• Ühele krundile ehitatavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning

sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. Ühele krundile ehitatavate hoonete

juures kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete

värvilahenduses eelistada vähedomineerivaid toone.

• Elamute ja ärihoone esifassaad tuleb projekteerida avaliku tee poole.

• Välisviimistluses tuleb kasutada kvaliteetseid, kestvaid ja vähest hooldust nõudvaid

materjale.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid (plastvooder jmt), ümarpalk ja tööstuslik profiilplekk

välisviimistlusena.

• Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Paralleelselt või risti külgneva tee kulgemise suunaga.

Katuse tüüp põhimahul Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, sindel jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal.

Katusekatte värvid Must, hall, pruun või roheline.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, kivi, krohv, klaas, betoon (ka kombineeritult) vm kvaliteetne ja nõuetele vastav välisviimistluse materjal.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 50 cm maapinnast.

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud kruntidele POS 1 kuni POS 7 ja POS 11 hoonestusalad,

mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid (sh ehitusloa ja ehitusteatise

kohustuslikud hooned). Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete

püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine arvestades

tehnovõrkude kaitsevööndeid (nt prügimaja, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud

ka teede, parklate, tehnovõrkude ja haljastuse kavandamine.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on elamukruntidele POS 1 kuni POS 7 lubatud

ehitada hoonestusalasse kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust ehitist (nt

grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid.

Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja

visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral

on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul nõusolekul

kavandada kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguseid ehitisi krundipiirile lähemale kui 5 m (vastavalt

Peipsiääre valla heakorra eeskirjale, Peipsiääre Vallavolikogu 10.10.2018 määrus nr 45).

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

Antud tingimus ei kehti teepoolse krundipiiri suhtes, hoonestusalast krundi esipiiri suunas

ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis

on kruntidele planeeritud hoonestusalad suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune

pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja

konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.8. Planeeringu joonisel 3 on toodud

planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalades.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt 22.07.2024

väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/24/12533-2.

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 22234 Vara-Kaitsemõisa km 0,42-0,52. Riigitee aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 478 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 50 km/h.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 22234 Vara-Kaitsemõisa kaitsevöönd, mis on äärmise

sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70

lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS §70 lg 3. Riigitee kaitsevööndisse hoonestust kavandatud ei ole. Joonistele on

kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast.

Planeeringuala kruntide juurdepääsuks on planeeritud kasutada olemasolevat riigitee

ristumiskohta km 0,505 ja Koolitaguse teed (kohalik tee nr 8610017). Planeeringuga on ette

nähtud Koolitaguse tee laiendamine ning riigitee ristumiskoha remont (kahjustunud teekatte

eemaldamine ja asendamine samaväärsega). Koolitaguse tee koridor on kavandatud 10,0

meetri laiune (vt joonis 3) ning planeeritud asfaltkattega sõidutee on 5,5 meetri laiune. Ühele

poole sõiduteed on planeeritud 1,5 meetri laiune asfaltkattega kõnnitee. Planeeritud kõnnitee

on ühendatud riigitee ääres asuva olemasoleva kergliiklusteega. Sõidutee ja kõnnitee kõrvale

on planeeritud 1,5 meetri laiused haljasribad. Koolitaguse tee on planeeritud kuni Tulika

maaüksuseni.

Koolitaguse teelt on planeeritud uus ühendustee POS 9, mille tee koridor on kavandatud 8,0

meetri laiune (vt joonis 3) ja planeeritud asfaltkattega tee on 4,5 meetri laiune. Kuna tegemist

on kvartalisisese teega, mille liikluskoormus on väga väike, siis POS 9 on planeeritud

segaliiklusega teena. Sõidutee ja kõnnitee kõrvale on planeeritud vastavalt 1,3 ja 2,2 meetri

laiused haljasribad. Lume vallitamiseks kasutatakse planeeritud haljasribasid.

Krundile POS 10 on planeeritud 3,5 meetri laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis ühendab

planeeringualale kavandatud kõnniteed riigitee ääres asuva olemasoleva kergliiklusteega ning

on varujuurdepääsuks Päästeametile ja kiirabile.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

Krundid POS 8, POS 9 ja POS 10 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega kruntideks

ja kavandatud avalikku kasutusse jäävate aladena, mille avalikult kasutatavateks teedeks

määramine toimub seadusandluses sätestatud korra alusel.

Kruntidel on joonisel 3 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada

juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.

Riigiteelt täiendavaid juurdepääse ei ole lubatud kavandada.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tee maa-alal parkimine, sh manööverdamine on

keelatud. Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute

alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus.

Äripindade kavandamisel krundile POS 11 tuleb tagada nõuetekohane parkimine omal

krundil. Avalikule tee maa-alale krundiga seotud parkimis- või peatumiskohtade kavandamine

normatiivi täitmiseks ei ole lubatud. Äripindade parkimine tuleb lahendada vastavalt EVS

843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Parkimisnormatiivid on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Parkimisnormatiivid vastavalt EVS 843:2016

Ehitise otstarve/liik Parkimisnormatiiv

Asutused

Supermarket, kauplused

Hotell

Restoran, kohvik

1/90

1/100

1/180

1/230

Märkused:

• Parkimiskohtade täpne arv määratakse hoonete projekteerimise faasis, kui on selge hoone

täpne otstarvete osakaal.

• Ehitise kasutamise otstarbeid saab rakendada mahus, mis võimaldab tagada

normikohase parkimise.

Planeeringu joonisel 3 Planeeringu põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse

koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurgaga, milles ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Lähtutud on Kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“, lisa 1 tabel 18 ja lisa 2 joonis 8.

Sõidusuunad, planeeritud sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee ning juurdepääsud kruntidele on

esitatud joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted POS 1 kuni POS 7 ja POS 11 kruntide olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel

tuleb arvestada järgnevaga:

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

• Krundid peavad olema heakorrastatud.

• Elamukrundil vähemalt 40% ja ärikrundil vähemalt 20% krundi pinnast säilitada

looduslikuna. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega kaasnevate

mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Haljastuses

kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja

murule ka põõsaid-puhmaid.

• Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju

olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Kruntide POS 1 kuni 7 ja POS

11 kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi). Joonistel esitatud planeeritud kõrghaljastuse

asukohad on orienteeruvad.

• Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

• Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

Kõrghaljastuse täpne asukoht tuleb näidata ehitusprojekti koosseisus.

Kruntide piiridele piirde rajamine ei ole kohustuslik, kuid kruntide piirid tuleb looduses

visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piirete

rajamisel kruntidele POS 1 kuni POS 7 tuleb arvestada järgnevaga:

• Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

• Piirdeaedade maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,5 m läbipaistvusega vähemalt 25%

(ei kehti haljaspiiretele).

• Krunti võib piirata ka ainult hekiga.

• Piirdeaiad ehitada krundi piirile.

• Teepoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja

sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid

müürifragmente.

Ärimaa krunti POS 11 ei ole lubatud terves ulatuses piirata. Vajadusel võib piirdeaiaga piirata

väiksem ala nt hoone tagune laoala. Piirdeaiast väljaspoole peab jääma reoveepumpla ja

tuletõrje veevõtukohta ümbritsev servituudiala.

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

juurdepääsuteedel ja hoonete ümbruses, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud

kruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega,

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada järske üleminekuid. Kruntide maapinna kõrguste

muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

8.8. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistutel asuvate hoonetevaheline tuleohutuskuja peab

olema vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule

leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass

määratakse projekteerimise käigus.

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus. Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta

täpsustada koostöös kõigi tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-

alustena. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud.

Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Tehnovõrkude joonis.

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 06.11.2024 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-24-00137.

Planeeritavate kruntide POS 1 kuni POS 7 ja POS 11 ning Kooli (86101:006:0160) kinnistu

veega varustamiseks on ette nähtud alates olemasolevatest AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi

torustikest kuni planeeritavate kinnistuteni uued veetorustikud. Planeeritud veetorustik

ühendatakse olemasolevate ühisveevärgi torustikega kahes asukohas (vt joonis nr 4

Tehnovõrkude planeering). Veetorustik on planeeritud ringvõrguna.

Torustikud on planeeritud tee maa-alale. Planeeringuala igale kinnistule on ette nähtud eraldi

veevarustuse liitumispunkt. Liitumispunkt asub toru ja kinnistu piiri ristumiskohas. Kinnistu

piirist kuni üks meeter väljaspoole kinnistu piiri on ette nähtud maakraan. Täpne veevarustuse

lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 4 m³/d ööpäevas (iga krundi/elamu kohta

0,5 m³/d).

Käesoleval hetkel ega ka tulevikus ei ole võimalik ühisveevärgi torustikust saada

tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett.

Tuletõrjevee tagamisel elamumaa krundile tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a.

määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel

loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

Tuletõrjevee tagamisel ärimaa krundil tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 1 alusel loetakse veevõtukoha

veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 20 l/s 3 h jooksul ehk 216 m³ (arvestatud ehitise

põlemiskoormus on 600 kuni 1200 mJ/m²). Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Sama

määruse § 7 lg 5 kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või

turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.

Sama määruse § 6 lõige 1 alusel peab päästetehnika ohutuse tagamiseks veevõtukoht

paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS

812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Krundile

POS 9 on planeeritud tee äärde tuletõrje veevõtukoht koos kuivhüdrandiga (maa-alused

mahutid).

Põhjatuleviku kinnistule (DP ala põhjanurgas) on eelkõige elamumaade tuletõrje veevarustuse

lahendamiseks planeeritud maa-alune tuletõrje veemahuti, mahutavusega vähemalt 30 m³.

Lisaks on ärimaa krundile POS 11 planeeritud maa-alused tuletõrje veemahutid, mahutite

täpne asukoht ja mahutavus määratakse projekteerimisel vastavalt kehtivale seadusandlusele

ja eelpool toodud nõuetele. Hoonete põlemiskoormus ja vajalik kustutusvee normvooluhulk

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 06.11.2024

väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-24-00137.

Planeeritavate kruntide POS 1 kuni POS 7 ja POS 11 ning Kooli (86101:006:0160) kinnistu

reovee ärajuhtimiseks nähakse ette uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavatest

kinnistutest kuni AS Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni (vt joonis nr 4

Tehnovõrkude planeering). Planeeringuala igale kinnistule on ette nähtud eraldi

reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt asub toru ja kinnistu piiri ristumiskohas.

Planeeritud kinnistutelt juhitakse reovesi ära isevoolselt ja nähakse ette ühe

kanalisatsioonipumpla rajamine ärimaa krundi POS 11 idanurka tee äärde (planeeritud

servituudiala). Reoveekanalisatsioonipumpla hakkab kuuluma veevärgile ja sellele peab

olema tagatud juurdepääs paakautoga. Planeeritud reoveepumpla kuja on 10 meetrit (alus:

Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1 pkt 1). Vastavalt

Veeseaduse § 134 lg 1 alusel on kanalisatsiooniehitise kuja kanalisatsiooniehitise (v.a.

torustik) kõige väiksem lubatud kaugus elamust.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

Täpne kanalisatsioonilahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Planeeritav arvutuslik

maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 4 m³/d ööpäevas (iga

krundi/elamu kohta 0,5 m³/d).

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Planeeringualal puuduvad AS-le Emajõe Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid, siis tuleb

sademevesi immutada krundisiseselt. Sademevee immutamiseks kasutada looduslähedasi

immutusviise. Katuse sademevesi on soovitav koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse.

Kruntidel kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid, kokkuvooluaega pikendavat

vertikaali, nõva, viibetiiki, puhverriba vm lahendusi.

Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse ehitusprojektiga. Kruntide maapinna kõrguste

muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Planeeringu realiseerimisega ei tohi

kaasneda naaberkruntidele täiendavaid liigvee probleeme. Krundilt tulevat sademe- ja

lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg

2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat

maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee

muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 25.10.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 484069.

Uus komplektalajaam on planeeritud tee maa-alale ehk POS 8 krundile, kus on tagatud

alajaama teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama toide on planeeritud 15

kV maakaabelliiniga Pärna-Kallaste 15kV õhuliini mastist M22 (vt joonis nr 4 Tehnovõrkude

planeering). Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele 0,4 kV

maakaabelliinid. Lisaks on planeeritud tee äärde ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV

maakaablite koridorid. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele

mitmekohalised 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate

kruntide piiridele teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist

elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite

kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

Planeeritud tee äärde on kavandatud tänavavalgustus. Krundisisene välisvalgustus

lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Tänavavalgustid peavad olema optimaalse

võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate

alade valgustamist. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada

valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe,

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Soovitav on

kaaluda liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust.

8.9.4. Soojavarustus

Võimalikud lisakütteallikad on kaug-, elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump) või

tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maaraamidele

päikesepaneelide paigaldamine ei ole lubatud). Keelatud on eraldiseisvate maapinnale

paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu

laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja kivisüsi.

Tee maa-alale on reserveeritud maa-ala küttetorustiku paigaldamiseks (Vara hakkepuidu

katlamaja baasil, Vara katlamaja kinnistu, kü tunnus 86101:006:0248, Kenadron OÜ).

8.9.5. Sidevarustus

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 14.10.2024 väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 39216490.

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia sidevõrgu

lõpp-punktist (sidekaev 3) hoonete sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Kogu rajatav sidetrass

peab olema elektriliselt tuvastatav. Sidevõrgu projekteerimisel tuleb lähtuda tehnilistest

tingimustest.

8.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust,

uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Elamupiirkonna laienemisega muutub piirkond

atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Ärihoone

planeerimine loob eeldused uuteks töökohtadeks ja parandab teenuste kättesaadavust. Ala

arendamine loob eeldused lähipiirkonna uuteks arenguteks ja piirkonna aktiivsuse

hoogustumiseks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale

puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

Sotsiaalsed mõjud

Planeeringu realiseerimisel võetakse kasutusest väljas olev ala uuesti aktiivsesse kasutusse.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute elanike, töökohtade lisandumine ja teenuste kättesaadavuse paranemine. Kaasaegse

arhitektuuriga hoonestus ja uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju piirkonna

jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele. Tühjalt seisva krundi hoonestamine

tõstab ka turvalistust. Piirkonna sõidutee korrastamine ja uue tee rajamine ning ühendamine

olemasolevate teeealadega parandab piirkonna sidusust.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist

on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitiste valmimise järgselt

negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.11. Keskkonnatingimuste seadmine Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed

tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Peipsiääre valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

see jääks märkamatuks.

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22234 Vara-Kaitsemõisa, mille läheduses tuleb arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni,

õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus

seisab planeeringu arendajal. Transpordiamet ja Peipsiääre Vallavalitsus ei võta kohustusi

normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud

kannab arendaja. Leevendava meetmena on üksikelamu maa krundid planeeritud riigiteest

kaugemale.

Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete riigimaantee

poolsesse ossa. Võimalusel on soovitatav teostada enne projekteerimist müra modelleerimine,

et veenduda kasutusele võetavate meetmete tõhususes.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Eesti pinnase radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda

kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla

radoonisisaldus hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada

projekteerimise käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu.

Kõrgendatud radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu

radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia

ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Sademevesi juhtida eesvoolukraavi vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

8.12. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus isiklike kasutusõiguste ja servituutide seadmiseks.

Isiklik kasutusõigus ja servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele. Isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise vajadusega alad on

näidatud planeeringu joonisel 4 Tehnovõrkude planeering.

Vajadus on seada järgmised isiklikud kasutusõigused ja servituudid:

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

• läbi POS 1, POS 2 ja POS 3 kruntide kulgevatele vee- ja kanalisatsioonitorustikele

võrguvaldaja kasuks;

• läbi POS 11 krundi kulgevale sidekaablile võrguvaldaja kasuks;

• POS 11 krundi idanurka planeeritud reoveepumplale võrguvaldaja kasuks;

• Põhjatuleviku kinnistule planeeritud tuletõrjevee mahutile ja hüdrandile POS 1 kuni

POS 7 ja POS 11 kasuks.

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

• piirkonna hea nähtavus ning elav keskkond;

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve) ja võõrastele piiratud juurdepääs eraalale);

• teealade korrashoid;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded);

• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur.

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeering viiakse ellu järgmises järjestuses:

o katastriüksuste moodustamine;

o rajatiste projekteerimine ja vastavate ehituslubade- ja –teatiste väljastamine

rajatistele;

o hoonete projekteerimine ja vastavate ehituslubade ja –teatiste väljastamine

hoonetele;

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

o kinnistusiseste rajatiste ja hoonete välja ehitamine ja vastavate kasutuslubade

ja –teatiste väljastamine.

• Kruntide POS 1 kuni POS 7 ja POS 11 hoonete ehitusloa väljastamise eelduseks on

katastriüksuste moodustamine, planeeritud tehnovõrkude -ja rajatiste väljaehitamine

(sh reoveepumpla, Põhjatuleviku kinnistule planeeritud tuletõrje veevõtukoht, alajaam)

kuni liitumispunktideni. Tehnovõrkude- ja rajatiste väljaehitamine on huvitatud isiku

kohustus. POS 11 krundil paiknev tuletõrje veevõtukoht peab olema välja ehitatud

hiljemalt enne POS 11 krundil paikneva hoone kasutusloa taotlemist (väljaehitamise

kohustus on POS 11 krundi igakordsel omanikul).

• Planeeritud kruntide ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne

omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale.

• Liitumispunktist ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

• Riigitee ristumiskoht tuleb remontida hiljemalt enne planeeringualale kavandatavale

mistahes hoonele kasutusloa väljastamist.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

VARA KÜLAS ASUVA KOOLITAGUSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

21

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on heaks kiitnud või kooskõlastanud:

11

1 10

8

2

3

45

6

7

kergliiklustee, Päästeameti ja kiirabi varujuurdepääs 9

olemasolev õhuliini mast M22

olemasolev sidekaev nr 3

planeeritud reoveepumpla

planeeritud alajaam

peprspektiivne madal- ja keskpinge elektrikaabel

peprspektiivne madal- ja keskpinge elektrikaabel

aj

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE (orienteeruv asukoht)

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDU- JA KÕNNITEE

OLEMASOLEV PINNASETEE

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 50 m

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE

22234 VARA-KAITSEMÕISA TEE KAITSEVÖÖND 10 m

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV KÜTTETORU

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KESK- JA MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA 10 m

PLANEERITUD KAUGKÜTTETORU

PLANEERITUD SIDEKAABEL

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUURIVI

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE (PÄÄSTEAMETI JA KIIRABI VARUJUURDEPÄÄS)

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS (illustratiivne asukoht, vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI

OLEMASOLEV PUURKAEV

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI 30 m³ KUIVHÜDRANDIGA (vt märkused pkt 3)

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

aj

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD REOVEE PUMPLA/ RAHUSTUSKAEV

Peipsiääre Vallavalitsus

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

kinnistu ja lähiala detailplaneering

Vara külas asuva Koolitaguse kinnistu ja lähiala detailplaneering

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

Märkused: 1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 06.08.2024.a., töö nr 1276-24GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Planeeritava kõrghaljastuse asukoht joonisel on illustratiivne ja täpsustub projekti staadiumis. Vt täpsemalt seletuskiri pkt 5.8.

3. Krundile POS 11 planeeritud tuletõrje veevõtumahutite asukohta on projekteerimisel lubatud krundi piires muuta.

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Vara külas asuva Koolitaguse

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

4 4

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev jaan. 2025

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

DP-08-24

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Peipsiääre Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 4

60201, Tartu maakond, Peipsiääre

vald, Alatskivi alevik

Teie 22.01.2025 nr 6-2/2520-2

Meie 14.02.2025 nr 7.2-2/25/12533-4

Koolitaguse kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Peipsiääre valla Vara küla Koolitaguse kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu (edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused planeeringuala kruntideks jagamiseks, kruntidele

juurdepääsu ja hoonestusõiguste määramiseks ning planeeritavate hoonete tehnovõrkudega

varustamiseks ja haljastuse kavandamiseks.

Väljastasime seisukohad planeeringu koostamiseks 22.07.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/12533-2

(edaspidi seisukohad).

Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ja Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71

„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) jätame planeeringu kooskõlastamata ning

palume planeeringut korrigeerida järgmiselt.

1. Planeeringuga nähakse ette riigiteega ristuva maakaabli paigaldamine (keskpinge

elektrikaabel, vt Joonis 1). Sellest tulenevalt palume täiendada planeeringu seletuskirja

vastavalt meie seisukohtade p 7 lisades sobivasse kohta selgituse, et riigiteega ristuvad

tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Joonis 1. Riigiteega ristuv maakaabel, väljavõte planeeringu tehnovõrkude joonisest

2 (4)

2. Planeeringualale on ette nähtud 7 üksikelamu maa maakasutuse sihtotstarbega krundi (Pos 1-

7) ning ühe ärimaa krundi (Pos 11) rajamine. Ärimaa maakasutusega krundi (Pos 11)

täpsustatud lubatud kasutamise otstarbed on järgmised (planeeringu seletuskiri lk 8): kohvik,

baar või söökla; muu toitlustushoone; büroohoone; kaubandushoone; kiosk; ilu- ja

isikuteenuste hoone; muu teenindushoone ning toiduainete laohoone. Pos 11 kinnistule on

lubatud ehitada kuni 3 hoonet.

Kavandatava maakasutuse kirjeldusest lähtuvalt võib eeldada, et planeeringu realiseerumisel

on planeeringuala juurdepääsutee (kohalik tee nr 8610017) e riigiteega liituva tee

liiklussagedus üle 100 sõiduki ööpäevas. Sellest tulenevalt on vajalik määrata riigitee

ristumiskohal lisaks liitumisnähtavusele ka peatumisnähtavuse nähtavuskolmnurk (normide

lisa 1 tabel 18 ning lisa 2 joonis 8). Ka peatumisnähtavuse nähtavusalas ei tohi olla nähtavust

takistavaid objekte (kavandatav alajaam).

Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringuga kavandatav alajaama asukoht ei ole sobilik ka

sellele juurdepääsu tagamise seisukohast – alajaama teenindavad sõidukid peaksid peatuma

kohaliku tee ning riigitee ristmiku alal, takistades liiklust või varjates ristumiskohal nähtavust.

Kavandada komplektalajaamale asukoht, kus alajaam ei jää riigitee ristumiskoha nähtavusalale

(soovitatavalt mitte ka planeeringuala siseste ristmike nähtavusalale) ning kus juurdepääs

alajaamale on tagatud nii, et alajaama teenindavad sõidukid ei peatu ega pargi selleks riigiteel,

riigitee servas ega riigitee ristmiku nähtavusalas.

3. Kui komplektalajaam kavandatakse riigitee kaitsevööndisse, siis tuleb planeeringu joonistele

kanda ka selle kaugus riigitee servast (vt meie seisukohtade p 12).

4. Kanda projekti tehnovõrkude plaanile riigitee kaitsevööndisse riigiteega paralleelselt

kavandatavate maakaablite kaugused riigiteest (vt meie seisukohtade p 12).

5. Oma seisukohtade p 4 palusime kavandada planeeringuala ühendamine riigitee ääres kulgeva

kergliiklusteega.

Planeeringu lahendus näeb ette riigiteele teisel pool riigiteed asuva kohaliku tee (nr 8610060

Poetaguse tee) pöördkõveraga lõikuva ülekäiguraja kavandamise ning osaliselt riigiteega

külgneva kõnnitee rajamise (Joonis 2). Samuti näeb planeering ette riigiteega ristuva

kergliiklustee kavandamise, millelt tagatakse päästeteenistusele vajalik varujuurdepääs (Pos

10 kinnistu, Joonis 3).

Mitte kavandada riigiteele ülekäigurada, eriti asukohas, kus see jääb kahe kohaliku tee ning

riigitee ristmike vahelisele alale ning teisel pool teed asuva kohaliku tee ristumiskoha

pöördkõverale. Planeeringuala asukohta silmas pidades – planeeringuala asub Vara küla

põhjaservas – on küsitav, miks soovitakse rajada kõnnitee ning suunata planeeringualalt

jalakäijad planeeringuala põhjaserva (ning seega eemale küla keskmest / tõmbepunktist, mis

jääb planeeringualast lõunasse) ning sealtkaudu riigiteed ületama. Täiendavalt kavandatakse

planeeringuala keskele Pos 10 kinnistule ka kergliiklustee rajamine, mille kaudu saavad

jalakäijad liikuda küla keskmesse ning olemasoleva ülekäigukoha kaudu ka teisel pool

riigiteed asuvale kergliiklusteele.

Ühendada planeeringuala riigitee ääres kulgeva kergliiklusteega Pos 10 kinnistu kaudu

kasutades juba olemasolevat riigitee ülekäigukohta. Olemasoleva ülekäigukoha ristumist

riigiteega kasutada ka päästeteenistuse varujuurdepääsu tagamiseks; vajadusel näha ette selle

rekonstrueerimine (Joonis 4). Päästeteenistuse varujuurdepääsu kavandamisel kergliiklustee

kaudu on muuhulgas oluline välistada võimalus, et seda riigitee ristumiskohta hakatakse

kasutama planeeringuala juurdepääsuna.

3 (4)

Joonis 2. Ülekäigurada riigiteel ning riigiteega külgnev kõnnitee, väljavõte planeeringu põhijoonisest

Joonis 3. Päästeteenistuse varujuurdepääs, väljavõte planeeringu põhijoonisest

4 (4)

Joonis 4. Kavandatava kergliiklustee ning päästeteenistuse varujuurdepääsu ja riigitee ristumiskoht,

olemasoleva ülekäigukoha kasutamine, väljavõte planeeringu põhijoonisest

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Koolitaguse DP_SELETUSKIRI

2. Koolitaguse DP_PÕHIJOONIS

3. Koolitaguse DP_TEHNOVÕRGUD

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]