Ettepanekute küsimine

LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Lihula 24. märts 2022 nr 37

Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu algatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik Karin Berg esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse Virtsu

alevikus asuva Virtsu park 4 maaüksusel detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4

maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa sihtotstarbega

krundiks.

Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksust, katastritunnus 19502:003:0003,

registriosa 2226532, pindala 1,14 ha. Planeeritav ala piirneb Pargi tänava, Puhtu teega,

põhjaküljel hoonestatud Puhtu tee 6 j 8 kinnistutega ning läänes Virtsu pargiga. Maa-ala on

hoonestamata ja kaetud kõrghaljastusega. Planeeringualast lõunas ja idas asuvad Pargi tn

üksikelamute krundid. Virtsu pargi 4 maaüksus piirneb avalikus kasutuses oleva Pargi tänava ja

Puhtu teega. Planeeringuala piiril paikneb elektri- , ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu.

Planeeringuala ei asu looduskaitse- ega hoiualal. Planeeringuala kirdeosale ulatub muinsuskaitse

alune Virtsu mõisa park ning muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi piirdemüür ja müüri

kaitsevöönd. Planeeringuala idaosale ulatub Puhtu tee (riigitee) kaitsevöönd.

Üldkasutatava maa sihtotstarbega planeeritav ala on kehtiva Hanila valla üldplaneeringu järgselt

lõuna ja idaküljel ümbritsetud elamumaa juhtsihtotstarbega maaga, põhjas tootmis- ja

elamumaaga, läänes üldkasutatava maaga (kaitsealune Virtsu mõisa park). Maakatastriseaduse §

18 1 lõike 12 punkti 2 kohaselt on üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul

hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa,

rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa.

Üldkasutatava maa muutmine elamumaaks Virtsu aleviku keskosas on Lääneranna

Vallavolikogu hinnangul oluline üldplaneeringu muutmine.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine

nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone

püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud

mahust. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb samuti kehtivast Hanila valla

üldplaneeringust, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik Virtsu aleviku

tiheasustusega alal.

2

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 alusel üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud

nõudeid. Planeerimisseaduse § 77 lg 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Lääneranna Vallavolikogu on

14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud planeerimisseadusest tulenevad otsustusõigused,

välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja

lõpetamine volikogu ainupädevusse. Planeerimisseaduse § 74 lõike 8 alusel on üldplaneeringu

koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnevast tulenevalt on detailplaneeringu

algataja ja kehtestaja Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna

Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise

alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse

kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on sõlminud Lääneranna Vallavalitsusega lepingu

detailplaneeringu koostamiseks, koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase taristu

väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks (Lääneranna valla dokumendiregistri nr

2022/8-1/327-1). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud

kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik.

Lääneranna Vallavolikogu, tutvunud esitatud detailplaneeringu koostamise vajaduse

põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Virtsu alevikus Virtsu park 4 maaüksusel.

Juhindudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § l25 lõike 1, § 128 lõike 1, § 142

lõike 1 punkti 3 Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017. a määruse nr 7 „Otsustusõiguse ja

ülesannete täitmise delegeerimine” § 1 lõike 10, Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega

nr 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu ning lähtudes Karin Bergi (Berg) esitatud

taotlusest Lääneranna Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine Virtsu aleviku Virtsu park 4

(katastritunnus 19502:003:0003) maaüksusel.

3

2. Detailplaneeringu eesmärgiks on üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4 maaüksuse

sihtotstarbe muutmine elamumaaks, maaüksuse jagamine kuni kolmeks (3) krundiks, kruntide

ehitusõiguse määramine, juurdepääsude ja taristuga varustatuse lahendamine.

3. Planeeritava ala suurus on 1,14 ha vastavalt otsusele lisatud asendiskeemile.

4. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib

ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

5. Detailplaneeringu kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna

Vallavalitsus asukohaga Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Pärnu maakond.

6. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele

nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning rahandusministeeriumi

juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

7. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla

veebilehel, ajalehtedes Lääneranna Teataja, Pärnu Postimees ja Lääne Elu.

8. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab

taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub

oluliselt koostamise käigus.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

10. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna Vallavalitsuses Jaama 1 Lihula ning Lääneranna

valla veebilehel www.laanerannavald.ee.

11. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest,

esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või

vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Armand Reinmaa

volikogu esimees

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Ettepanekute küsimine

Lääneranna Vallavolikogu algatas 24.03.2022 otsusega nr 37 Virtsu aleviku Virtsu park 4

maaüksuse (katastritunnus 19502:003:0003, pindala 1,14 ha) detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu

park 4 maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa

krundiks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu park 4 maaüksuse osas

Hanila valla üldplaneeringut. Planeeritav ala on üldplaneeringu järgi 100% üldkasutatava

maa sihtotstarbega. Detailplaneeringule ole ei ole kavas algatata keskkonnamõju

strateegilist hindamist. Koostatud on keskkonnamõju strateegilist hindamise

mittealgatamise otsuse lisana vastav eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohad.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja

planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu, detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning detailplaneeringu

lähteseisukohad tutvumiseks ning ettepanekute esitamiseks.

Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja

ettepanekud eelnõude ja nende lisade kohta hiljemalt 06.märtsil 2023. e-posti aadressil

[email protected] või postiga aadressil Jaama 1 Lihula 90302. Tulenevalt

planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei ole esitatud määratud tähtajaks, siis

loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Källe

planeeringute spetsialist

56655521, [email protected]

Lisa 1. Lääneranna Vallavolikogu otsuse eelnõu

Lisa 2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu

Lisa 4. Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 37

Menetlusse kaasatavad

asutused

Meie 03.02.2023 nr 2023/8-1/246-1

EELNÕU

LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Lihula . 2023 nr

Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Lääneranna Vallavolikogu algatas 24.03.2022 otsusega nr 37 Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse (katastritunnus 19502:003:0003) detailplaneeringu. Planeeritava ala suurus on 1,14 ha.

Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksust, katastritunnus 19502:003:0003, pindala 1,14 ha. Planeeritav ala piirneb Pargi tänava, Puhtu teega, põhjaküljel hoonestatud Puhtu tee 6 ja 8 kinnistutega ning läänes Virtsu mõisa pargiga. Maa-ala on hoonestamata ja kaetud kõrghaljastusega. Planeeringualast lõunas ja idas asuvad Pargi tn üksikelamud. Virtsu pargi 4 maaüksus piirneb avalikus kasutuses olevate Pargi tänava ja Puhtu teega. Planeeringuala piiril paikneb elektri- , ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu. Planeeringuala ei asu looduskaitse- ega hoiualal. Planeeringuala loodeosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park ning muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi piirdemüür ja müüri kaitsevöönd. Planeeringuala idaosale ulatub Puhtu tee (riigitee) kaitsevöönd.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4 maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu park 4 maaüksuse osas Hanila valla üldplaneeringut. Planeeritav ala on üldplaneeringu järgi 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega. Maakatastriseaduse § 181 lõike 12 punkti 2 kohaselt on üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa. Üldkasutatava maa muutmine elamumaaks Virtsu aleviku keskosas on Lääneranna Vallavolikogu hinnangul oluline üldplaneeringu muutmine.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Käesolevale otsusele lisatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (edaspidi „eelhinnang”) järgi ei ole planeeringuga kavandatav tegevus vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt 800 m kaugusel ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Planeeringuga kavandatud tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse § 6 lõikes 1 loetletud olulist keskkonnamõju omavate tegevuste hulka ning § 6 lõikes 2 loetletud tegevuste hulka, mille kohta peab otsustaja andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju ning kas on vajalik läbi viia detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju hindamine.

Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse all olevaid alasid, kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju ja KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu alusel vajalik. Olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele planeeringu realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab planeeringu koostamisel vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Eeldatavalt ei avalda planeeringuga kavandatud tegevus olulist keskkonnamõju ja ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist kui planeerimismenetluse käigus nähakse ette meetmed, mis viivad miinimumini kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud.

Planeeringuga ei kavandata ehitustegevust muinsuskaitse aluses Virtsu mõisa pargis ja selle kaitsevööndis ning muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi piirdemüüri osas ega müüri kaitsevööndis.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu, KSH eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohad esitati Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile ja teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks.

Eelnõu täieneb

Detailplaneeringu lahendus ning kehtestamise võimalikkus selgub planeeringu menetlemise käigus.

Juhindudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 142 lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 3 ja 6 ning võttes aluseks Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu ning lähtudes Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust ning arvestades asjaolu, et detailplaneeringu elluviimine ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju, Lääneranna Vallavolikogu

otsustab:

1. Mitte algatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 37 algatatud Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks lähtudes Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust. (otsuse lisa 1).

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

3. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]).

4. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi.

5. Avaldada teade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel, ajalehtedes Lääneranna Teataja, Pärnu Postimees ja Lääne Elu.

6. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Armand Reinmaa volikogu esimees

Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu („eelhinnang”) on koostanud Lääneranna Vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe 03.02.2023.

Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu (DP) koostamine on algatatud Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 37. Planeeringust huvitatud isik on maaüksuse omanik Karin Berg.

KSH eelhindamise koostamisel on aluseks võetud planeerimisseaduses (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadus (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“, kehtiv Hanila valla üldplaneering. Eelhinnangus on lähtutud koostaja erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

DP-ga tehakse ettepanek muuta Virtsu park 4 maaüksuse osas Hanila valla üldplaneeringut, muutes üldkasutatava sihtotstarbega maa elamumaa sihtotstarbega maaks. PlanS § 124 lg 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Antud juhul ei ole tegemist Natura 2000 ala läheduses kavandatava tegevusega ning DP elluviimisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, millest tulenevalt ei ole teostatud põhjalikumat Natura eelhindamist.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb DP agataja Lääneranna Vallavolikogu, arvestades KSH algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõu põhjal saadud asjaomaste asutuste seisukohti.

1. Kavandatava tegevuse ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4 maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks.

Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksust, katastritunnus 19502:003:0003, pindala 1,14 ha, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa. Planeeritav ala piirneb lõunas ja idas hoonestatud elamukruntidega, põhjas Puhtu tee 6 ja 8 tootmishoonetega kinnistutega ning läänes Virtsu mõisa pargiga. Virtsu pargi 4 maaüksus asub avalikus kasutuses oleva Pargi tänava ja Puhtu tee (riigitee nr 16186, Puhtu tee km 1,28-1,38) ääres. Planeeringuala lõunapiiril paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavatelt Pargi tänavalt ja Puhtu riigiteelt. Planeeringualale ulatuvad nimetatud teede kaitsevööndid. Maa-ala on hoonestamata ja kaetud hõreda kõrghaljastusega.

Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse all olevaid alasid, kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt 800 m

kaugusel ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Joonis 1. Planeeringula asendiskeem. Maa-amet X-GIS 2.0. Maainfo kaart

Planeeringuala loode- ja lääneosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park (registri nr 15443) ning muinsuskaitsealune Virtsu mõisa pargi piirdemüür (registri nr 15444) ja müüri kaitsevöönd ligikaudu 2080 m2 ulatuses. Kaitsevööndis on lubatud tavapärased hooldustööd vaadete säilitamiseks (niitmine, võsa, prahi ja kuivanud puuokste eemaldamine, teede ja radade korrastamine).

Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.

2. KSH eelhinnangu vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt PlanS § 124 lg 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1

kohasele tegevusele. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale ebasoodsat mõju ja PlanS § 142 nimetatud üldplaneeringut muutva DP koostamisel. KeHJS § 33 lg 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu muutmine).

Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 37 algatati Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneering üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna kuna soovitakse üldplaneeringuga määratud üldkasutatav maa muuta elamumaaks.

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. KSH algatamise või mittealgatamise kaalumine ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, enne otsuse tegemist on vajalik konsulteerida asjaomaste asutustega (PlanS § 124 lg 6). Eelhindamisel on konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg 6 on DP protsessis asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise korraldaja) Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet.

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke. Detailplaneering ei ole vastuolus Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Virtsu aleviku tiheasustusalal, juhtsihtotstarve üldmaa. Planeeritav ala asub väljapool korduvat üleujutusala ning ranna ehituskeelu- ja piirnaguvööndit. Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsustega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise, üldplaneering on koostamisel. Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev (Lääneranna Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 37). 3.3. Kehtiv detailplaneering puudub.

4. Mõjutatav keskkond

KSH eelhindamine teostatakse Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse (19502:003:0003) osas, pindala 1,14 ha. Maaüksus on hoonestamata, kuid ümbritsetud Pargi tänava ja Puhtu tee poolses küljes hoonestatud elamukruntidega, põhjas hoonestatud tootmismaa kruntidega ning läänes Virtsu mõisa pargiga.

Planeeringuala asub Natura 2000 Väinamere linnualast ja Natura 2000 Väinamere loodusalast 800 m kaugusel või kaugemal. Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse- ja hoiualasid. Kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole

andmed kaitstavate liikide esinemist. Planeeringualale ei ulatu Läänemere üleujutusala, veekaitsevöönd, ranna ehituskeelu- ning piiranguvöönd.

Joonis 2. Planeeringula asukoht ja kitsendused. Maa-amet X-GIS 2.0. Kitsenduste kaart

Planeeringuala loode- ja lääneosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park (Kultuurimäestiste registri nr 15443) ning muinsuskaitsealune Virtsu mõisa pargi piirdemüür (Kultuurimäestiste registri nr 15444) ja müüri kaitsevöönd ligikaudu 2080 m2 ulatuses.

Planeeringuala lõunapiiril Pargi tn all paikneb Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu. Elektritaristu asub planeeringuala idapiiril ja ulatub ka ala edelanurgani. Sidetaristu paikneb edela ning kirdenuga vahetus laheduses.

Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad.

5. Võimalikud keskkonnamõjud

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, milline ületaks keskkonnataluvust või põhjustaks kahju kultuuripärandile, inimese tervisele või varale.

5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse all olevaid alasid ja hoiualasid. Kaitstavate alade kaitse- eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse- eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta.

5.2. Mõju Natura aladele, Natura eelhindamine

Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt 800 m kaugusel Virtsu aleviku tihaasutuslalal ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Tegemist ei ole Natura 2000 ala läheduses kavandatava tegevusega ning DP elluviimisel puudub mõju Natura 2000 Väimamere linnu- ja loodusalale. Ehitusaegselt ega peale seda ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, mis ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega, siis on väga ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele. Eeltoodust tulenevalt ei viidud läbi põhjalikumat Natura eelhindamist.

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse loodusvarasid (maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid jms), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta kavandatud tegevused nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Olemasoleva hoonestatud ala tihendamine ja laiendamine koos olemasoleva taristu, sealhulgas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni, kasutamisega on säästva arengu põhimõtetega kooskõlas ning kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmete tekkimist mahus, mis ületab piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmevaldaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjast.

Jäätmed, peamisel olmejäätmed, tekivad hoonete kasutusajal, kuid ei ole oodata jäätmete teket olulisel määral. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringualal puurkaevud puuduvad. Põhjavesi on planeeringualal ja selle ümbruses looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes.

Planeeritav hoonestus on võimalik ja soovitav ühendada planeeringuala piiril asuva Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni võrguga. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise viiside valikul tuleb arvestada asukohta ja konkreetseid olusid.

Planeeringualale kavandatud kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevesi immutada pinnasesse. Parklatest kogutav sadevesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud.

DP realiseerimise ei ole kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.5. Jääkreostus

Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning teadaolevalt ei ole toimunud tootmisalast vms keskkonnaohtlikku tegevust ning eeldatavalt ei ole toimunud pinnase- või põhjavee reostust, mis piiraks detailplaneeringuga kavandatud tegevusi. 5.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid lühiajalisi häiringuid. Ehitustegevuse ajal võib esineda ehitusmüra ja vibratsiooni, millised on lühemaajalised mööduv mõjud ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on hea. Arvestades planeeritavat mahtu (kuni 3 üksikelamut), ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet kuna juurdepääsuks planeeringualale kasutatakse olemasolevat teede ja tänavate võrku.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringuga. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju eeldatavalt väheoluline.

Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole eeltoodust tulenevalt ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

5.8. Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju DP elluviimisega pole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimese tervisele või varale.

5.9. Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Uus hoonestus tuleb sobitada ümbritsevasse keskkonda. Planeeringus tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse traditsioonilisse Virtsu aleviku hoonestatud osa miljöösse. Tagada tuleb vaated Virtsu mõisa pargile ja pargi piirdemüürile.

5.10 Mõju kultuuriväärtustele Planeeringuala loode- ja läänepoolsele osale ulatub muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi (reg nr 15443) ja muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi piirdemüüri (reg nr 15444) kaitsevöönd ligikaudu 2080 m2 ulatuses. Planeerunguala kruntideks jagamisel on soovitav moodustada muinsuskaitse aluse pargi ja pargi piirdemüüri kaitsevööndisse jäävale osale üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus. Pargis ja piirdemüüri kaitsevööndis on lubatud tavapärased hooldustööd vaadete säilitamiseks (niitmine, võsa, prahi ja kuivanud puuokste eemaldamine, teede ja radade

korrashoidmine). Planeeringuala korrastamine, võsa likvideerimine ja maa-ala regulaarne niitmine tagab eeldatavalt Virtsu mõisa piirdemüüri ja selle taga asuva pargi vaadeldavuse.

Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 kohaselt koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Vastavalt Kultuuriministri määruse 24.04.2019 nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ § 2 lg 3 ei pea eritingimusi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.

5.11. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.12. Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala vahetus läheduses teadaolevalt teised arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

5.13 Muud asjaolud

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Juhul kui planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud.

6. Ettepanek KSH algatamise või algatamata jätmise kohta Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2 (üldplaneeringu muutmine). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnanguga. Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad andmed kaitsealuste liikide esinemise kohta. Planeeringuala jääb väljapoole kaitstavaid alasid. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 6.1. detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne eeldatavalt tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, sh negatiivne mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 6.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja senisest maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kuni 3 elamu ehitamisega antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 6.3. planeeringual ei asu Natura 2000 võrgustiku ala läheduses, planeeringuaalal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile; 6.4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit kui välditakse Virtsu mõisa parki ja pargi piirdemüüri kahjustavaid tegevusi ning säilitatakse vaated pargile ja pargi piirdemüürile;

6.5. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 6.6. planeeritava tegevusega ei ole ette näha olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

6.7. olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele DP realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.

6.8. Detaiplaneeringus on keskkonnatingimustega arvestamine igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. DP koosseisus saab vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid, sh kultuuripärandit mõjutada võivatele tegevustele.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse teeb kohalik omavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

EELNÕU

Lääneranna Vallavolikogu ...2023.a

otsus nr ..... LISA

Virtsu alevik Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna Vallavalitsus. Detailplaneering on algatatud Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 37.

1. Planeeringuala, olemasolev olukord

Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksust, katastritunnus 19502:003:0003, pindala 1,14 ha. Planeeritav ala piirneb Pargi tänava ja Puhtu teega, põhjaküljel hoonestatud Puhtu tee 6 ja 8 kinnistutega ning läänes Virtsu pargiga. Planeeringualast lõunas ja idas asuvad Pargi tn ja Puhtu tee üksikelamud. Virtsu pargi 4 maaüksus piirneb avalikus kasutuses oleva Pargi tänava ja Puhtu teega (riigitee nr 16186, Puhtu tee km 1,28-1,38). Planeeringuala lõunapiiril paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu.

Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavatelt Pargi tänavalt ja Puhtu riigiteelt. Planeeringualale ulatuvad nimetatud teede kaitsevööndid.

Maa-ala on hoonestamata ja kaetud kõrghaljastusega.

Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse all olevaid alasid, kaitstavate alade kaitse- eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt 800 m kaugusel ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Planeeringuala loode- ja lääneosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park (registri nr 15443) ning muinsuskaitsealune Virtsu mõisa pargi piirdemüür (registri nr 15444) ja müüri kaitsevöönd ligikaudu 2080 m2 ulatuses.

Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.

2. Kehtivad planeeringud. Vastavus üldplaneeringule

2.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke.

2.2. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Virtsu aleviku tiheasustusalal, juhtsihtotstarve üldmaa. Kehtiv detailplaneering puudub.

1

2.3. Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 37 „Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu algatamine”.

2.4. Lääneranna Vallavolikogu otsus „Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine”.

2.3. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu park 4 maaüksuse osas Hanila valla üldplaneeringut. Planeeritav ala on üldplaneeringu järgi 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega. Maakatastriseaduse § 181 lõike 12 punkti 2 kohaselt on üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa.

3. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

3.1. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lõikest 1, mille järgi on detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.

3.2. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4 maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks.

4. Detailplaneeringu koostamise ülesanded

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud ülesannete täitmine, krundi ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine, sealhulgas: 1) planeeringuala katastriüksusteks jagamine (või mittejagamine); 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) servituutide seadmise ja olemasoleva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 7) olemasoleva tee avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 8) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 9) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 10) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 11) kuja määramine; 12) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine; 13) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 14) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 15) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; 16) jäätmekäitluse lahenduse määramine; 17) tuleohutustingimuste määramine.

5. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks

5.1. Planeeringuala on lubatud jagada kuni kolmeks (3) elamumaa ja üheks (1) üldmaa

2

sihtotstarbega maaüksuseks eemärgiga rajada planeeritavale alale kuni kolm elamut ja nende teenindamiseks vajalikud abihooned. Muinsuskaitsealuste Virtsu mõisa pargi ja selle piirdemüüri maa-alale ja kaitsevööndisse hooneid ning muinsuskaitse alustele objektidele vaateid varjavaid rajatisi mitte kavandada. Virtsu alevikus on üldplaneeringuga kehtestatud elamumaadel minimaalseks krundi suuruseks 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks 250 m2. Rajatavate uusehituste puhul on lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Lubatud hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet. Kahe korruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m.

5.2. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avalikkuse ja kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega.

5.3. Hoonestustingimuste seadmisel lähtuda planeeringuala lähipiirkonna hoonestusest. Kavandatava hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma kesk konda. Katuse harjajoon lahendada detailplaneeringuga, lubatud katusekalle 0-45º. Välisviimistluses on eelistatud puitvooder, krohv, looduslik kivi.

5.4. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevale keskkonnale ja naaberkinnistutele, vajadusel tuleb viia läbi uuringud võimalike keskkonna ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks. Planeerida hoonestusalad ja ehitised asukohad kompaktselt, olemasolevat taristut võimalikult kasutavalt ning keskkonda võimalikult vähe häirivana.

5.5. Kavandada juurdepääs planeeringualale Pargi tänavalt ja Puhtu teelt vastavalt Lääneranna Vallavalitsuse ja Transpordiameti poolt esitatavatele tingimustele. Parkimine lahendada planeeringuala ja/või kruntide siseselt.

5.6. Reserveerida avalikult kasutatava kõnnitee ja tänavavalgustuse tarbeks maa-ala planeeringuala Pargi tänava poolsel serval ning näha ette vastav servituut Pargi tn teekatte servast 2,5 m ulatuses.

5.7. Planeeringualale kavandatud ehituskrundid ühendada Virtsu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Vee ja reovee käitluse lahendused planeerida vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Planeeringulahendus peab võimaldama olemasolevate ja kavandatavate ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustike hooldamist ja remonti.

5.8. Hoonete kütmiseks kasutada lokaalseid küttelahendusi, lubatud on ahjuküte, elektriküte, soojuspumbad. Müra tekitavaid seadmeid mitte suunata naaberelamute suunas.

5.9. Sademevee immutamine lahendada krundisiseselt. Sademevee juhtimine naaberkinnisasjadele ei ole lubatud.

5.10. Määrata piirete asukohad ja ehitustingimused. Soovitav on hekkides kasutada piirkonnas kasutatud ja looduses levinud taimi. Hekkide kõrgus ei ole piiratud. Võimalikult säilitada olemasolev kõrghaljastus.

5.11. Ehitiste, piirete, sh hekkide asukohad ja kaugus krundi piirist kavandada selliselt nende hilisem hooldus on võimalik kasutades ainult oma oma kinnistut.

5.12. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed.

3

5.13. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

5.14. Mulla- ja kaevetööde tegemisel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).

5.15. Transpordiameti seisukohad planeeringu koostamiseks (kiri 16.05.2022 nr 7.2-2/22/8785-2): 5.15.1. Tagamaks vähim võimalik lõikumiskonfliktide arv ning arvestades piiratud nähtavusega, riigiteele mitte kavandada üle ühe ristumiskoha. Eelistatud on kõigi mahasõitude kavandamine kohalikult teelt nr 1950067 Pargi tänav. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on läbi Virtsu park 4 kinnistu juurdepääs avalikult teelt ka Puhu tee 8 kinnistule (katastritunnus 19502:003:0840), planeeringus käsitleda teeservituudi vajadust. 5.15.2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 5.15.3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades liiklusest põhjustatud häiringutega ning vajadusega tagada standardi tabelis 5.12 toodud külgnähtavus, kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole. 5.15.4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega. 5.15.5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 5.15.6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada ristmike nähtavuskolmnurki vastavalt standardi osale 7.2.2Nähtavuskaugus ristmikel ning külgnähtavust vastavalt tabelile 5.12. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 5.15.7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. 5.15.8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 5.15.9. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. 5.15.10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 5.15.11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 5.15.12. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla, tehnorajatis, piire jms) kaugused riigitee katte servast,. 5.15.13. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5.15.14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas

4

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 5.15.15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

6. Vajalikud uuringud ja eritingimused

6.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe aasta vanusele mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd).

6.2. Planeeringualale ulatub kinnismäestis ja selle kaitsevöönd. Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 kohaselt koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Vastavalt Kultuuriministri määruse 24.04.2019 nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ § 2 lg 3 ei pea eritingimusi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.

6.3. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeeringu koostamise käigus.

7. Keskkonnamõju strateegiline hindamine

7.1. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang „Virtsu alevik Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang”. Eelhinnangu kohaselt, arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisega seonduvat olulist keskkonnamõju ning KSH läbiviimine ei ole vajalik. Olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele detailplaneeringu realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata. Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt 800 m kaugusel ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

7.2. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda lähteseisukohtade punktis 7.1. nimetatud eelhinnangust.

8. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis

8.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.

8.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele ning rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee ja http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas: planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

8.3. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline illustratsioon.

8.4. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

5

9. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

9.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: 9.1.1. Päästeamet; 9.1.2. Muinsuskaitseamet; 9.1.3. Transpordiamet; 9.1.4. Keskkonnaamet; 9.1.5. Lääneranna Vallavalitsus (avalikult kasutatav Pargi tänav). Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad.

9.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse Rahandusministeeriumi, Pargi tn 5 // Virtsu park (19502:003:0199), Puhtu tee 2 (19502:003:1480), Puhtu tee 8 (19502:003:0840), Puhtu tee 6 (19502:003:0980), Puhtu tee 3 (19502:003:0030), Puhtu tee 10 (19502:003:0111), Pargi tn 10 (19502:003:0960), Pargi tn 8 (43001:001:0444) naaberkinnisasjade omanikud ja teised isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse. Muud kaasatavad isikud selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele.

9.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. Tehnovõrkude valdajad: 9.3.1. Imatra Elekter AS (Elektrilevi OÜ); 9.3.2. Matsalu Veevärk AS.

9.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.

10. Detailplaneeringu koostamise ajakava

10.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

10.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus. Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi.

11. Lõppsätted

11.1. Juurdepääs planeeringualalt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

11.2. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.

6