Ametijuhendite kinnitamine

KÄSKKIRI

veebruar 2025 nr 15 Ametijuhendite kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1, sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105

„Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punktide 5 ja 11 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti kommunikatsiooninõunik I ja II ametijuhendid.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 08. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 13

kinnitatud kommunikatsioonijuhi ametijuhendi.

3. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 04. juuni 2019. a käskkirjaga nr 12

kinnitatud kommunikatsioonijuhi ametijuhendi.

4. Arendus- ja haldusosakonna personalispetsialistil tutvustada kinnitatud ametijuhendit

allkirja vastu ametijuhendis nimetatud ametikohal teenistuses olevale Ravimiameti

töötajale dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui teenistuja soovib

käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 7

lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Mairi Kompus

[email protected]

1(4)

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

veebruari 2025

käskkirjaga nr 15

AMETIJUHEND

KOMMUNIKATSIOONINÕUNIK I

1. ÜLDOSA

Struktuuriüksus

Teenistuskoha nimetus Kommunikatsiooninõunik

Teenistuskoha asukoht Tartu linn

Vahetu juht Peadirektor

Esimene asendaja kommunikatsiooninõunik

Teine asendaja Puudub

Keda asendab Puuduvad

2. TEENISTUSKOHA EESMÄRK

Kommunikatsioonitegevuste ja nende arendamisega kaasa aidata Ravimiameti põhimääruses,

arengustrateegias ja tööplaanides sätestatud eesmärkide mõjusale ja tõhusale täitmisele.

Kommunikatsiooninõuniku tegevuse eesmärk on:

 Ravimiameti välis- ja sisekommunikatsioonialaste tegevuste kavandamine,

korraldamine ja arendamine ning koostöö asutuses, koostööpartnerite ja ameti

sihtrühmadega.

 Ravimiameti avalike seisukohtade ajakohasus ja kvaliteedi tagamine;

 Ravimiameti peadirektori ja teenistujate nõustamine kommunikatsiooni küsimustes

ning teenistujate kommunikatsioonikoolituste kavandamine;

 Ravimiameti kommunikatsioonisüsteemi arendamine ja selle praktiline

koordineerimine;

 Ravimiameti ja koostööpartnerite ning klientide vahelise suhtluse koordineerimine

 Ravimiameti poolt korraldatavate infopäevade jmt kohtumiste planeerimises

osalemine ja sihtrühmade suhtluse korraldamine

 Ravimiameti esindamine peadirektori korraldusel töörühmades, meedias ja erialastel

üritustel.

3. TÖÖTAJA JUHINDUB

Kommunikatsiooninõunik juhindub oma ülesannete täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest

seadustest ja teistest õigusaktidest, peadirektori käskkirjadest (sh käesolevast ametijuhendist)

ning tööjuhenditest.

4. TÖÖÜLESANDED

Ülesanne Tulemuslikkuse näitaja

2(4)

4.1 Ameti kommunikatsioonialase

tegevuse planeerimine ja

süsteemne juhtimine.

Ameti kommunikatsioonialased tegevused on planeeritud

ja koordineeritud, kommunikatsioon on pidev

(regulaarne) ja proaktiivne.

Iga-aastaselt on koostatud koostöö-ja

kommunikatsiooniplaan ja seda viiakse ellu.

Tehtud on asjakohased ettepanekud ameti

kommunikastioonivaldkonna arendamiseks.

4.2 Ameti vastutusala teemadega

puutuvatele ettevõtetele,

erialaspetsialistidele ning laiemale

üldsusele suunatud

kommunikatsiooni korraldamine.

Ameti suhtlus avalikkusega on koordineeritud, ameti

eesmärke ja tegevusi selgitatud ning teadlikkust ameti

vastutusala teemadel suurendatud.

4.3 Meediasuhtluse korraldamine,

sh infokirjade ja meediasõnumite

koostamine/päringutele vastamine,

esinemine meedias ning vajadusel

pressiürituste korraldamine.

Meediakanalid ja ajakirjanikud on õigeaegselt

informeeritud ameti tegevustest. Info jagamine on

proaktiivne.

Infokirjad on sisuliselt, keeleliselt ja vormiliselt

korrektsed.

Meediapäringutele on vastatud mõistliku kiirusega,

korrektselt ja operatiivselt.

Esinemised meedias on korraldatud.

Pressiüritused on korraldatud vastavalt vajadustele, need

on eesmärgipärased ja vastavad planeeritule.

4.4 Meediamonitooring ameti kohta

ilmuva info jälgimine,

analüüsimine ning tegevuste

kavandamine.

Ravimiametil on olemas operatiivne ülevaade

meediakajastustest. Vajadusel on sõnumitele reageeritud

operatiivselt ja ammendavat infot jagades.

Analüüs on põhjalik ja kasutatav edasises

planeerimistegevuses.

4.5 Väliste

kommunikatsioonikanalite

haldamine ja arendamine.

Info ameti veebis ja sotsiaalmeedias on ajakohane,

terviklik, päevakajaline ning sihtrühmale mõistetav. Info

veebis on hõlpsasti leitav.

4.6 Sisekommunikatsiooni

korraldamine ametis.

Sisekommunikatsioon toimib vastavalt väljatöötatud

protsessidele.

Siseveebis on ajakohane, terviklik ja päevakajaline info.

Info on hõlpsasti leitav.

4.7 Ameti juhtkonna ja teenistujate

kommunikatsiooni-alane

nõustamine, sh suhtluses pressiga,

avalike suhete korraldamisel ja

maine kujundamisel.

Osakondade juhid ja teenistujad on saanud

kommunikatsiooniküsimustes vajalikku informatsiooni ja

kvaliteetset nõu.

Ettekannete, kõnede ja artiklite koostamisel on osutatud

vajalikku abi.

Kommunikatsioonikoolitused kõneisikutele on

korraldatud.

4.8 Koostöö partneritega.

Koostööpartnerite võrgustik on teada, toimub pidev

infovahetus ja koostöö. Partnerasutuste info vahendamine

(sh EMA uudiste tõlkimine, vajadusel Eesti andmetega

3(4)

täiendamine, teiste riigiasutuste asjakohase info

vahendamine)

4.9 Täidab muid juhtkonnalt või

vahetult juhilt saadud ühekordseid

oma pädevusvaldkonda kuuluvaid

ülesandeid.

Ülesanded on korrektselt täidetud.

4.10 Teabe vahendamine asutuses. Vajalikud dokumendid, sh enda valdkonda puuduvad

juhendid ja korrad, on õigeaegselt ette valmistatud ja

vahetule juhile esitatud. Koolitustel ja tööalastel üritustel

saadud teave on asjassepuutuvatele kolleegidele edastatud

ning nõutavad aruanded esitatud.

4.11 Kvaliteedijuhtimissüsteemi

nõuete täitmine.

Tööülesanded ja kohustused on täidetud õigeaegselt ja

vastavalt tööjuhendites või muudes dokumentides

sätestatud nõuetele.

4.12 Vahetu juhi poolt antavate

tööülesannetega seotud ühekordsete

ülesannete ja korralduste täitmine.

Ühekordsed ülesanded ja korraldused on täidetud

määratud tähtajaks ja nõuetekohaselt.

5. ÕIGUSED ja KOHUSTUSED

Töötaja õigused ja kohustused on kehtestatud ameti sisekorraeeskirjas ja töötaja töölepingus.

Töökorralduse reeglites reguleerimata õiguste ja kohustuste puhul lähtutakse seadusest.

6. AMETIKOHA TÄITJALE ESITATAVAD NÕUDED

Haridus Kõrgharidus, soovitatavalt kommunikatsioonialane.

Töökogemus Soovitav eelnev töökogemus avalike suhete või

kommunikatsiooni valdkonnas vähemalt üks aasta.

Ametialased lisateadmised

ja -oskused

Erinevate kommunikatsiooni valdkondade tundmine, st on kursis

valdkonna arengute ja praktikaga ning järgib tööks vajalikke

õigusakte ja juhendmaterjale.

Väga hea väljendusoskus nii kõnes kui kirjas.

Eesti keele oskus C1 tasemel*.

Inglise keele oskus B1 tasemel**.

Arvuti kasutamise oskus tööks vajalikul tasemel, tunneb teksti- ja

andmetöötluse ning esitluse põhifunktsioone. Keeleoskuse kirjeldamisel ja hindamisel kasutatakse Euroopa Nõukogu koostatud

Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustaset: *C1-tasemel keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust, oskab

end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata, oskab kasutada keelt

paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööolukordades, oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.

**B1-tasemel keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, saab enamasti hakkama

välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse, oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal, oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

Muud nõuded ja

isikuomadused

Väga hea meeskonnatöö ja suhtlemisoskus, algatusvõime, sh

võime viia ellu muutusi ja teha ettepanekuid, kohusetunne ja

vastutusvõime, täpsus ja korrektsus, tasakaalukas, võime töötada

stabiilselt pingeolukorras või suure koormusega.

4(4)

Ametijuhendiga tutvunud:

(allkirjastatud digitaalselt)

Kommunikatsiooninõunik

1(4)

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

veebruari 2025

käskkirjaga nr 15

AMETIJUHEND

KOMMUNIKATSIOONINÕUNIK II

1. ÜLDOSA

Struktuuriüksus

Teenistuskoha nimetus Kommunikatsiooninõunik

Teenistuskoha asukoht Tartu linn

Vahetu juht Peadirektor

Esimene asendaja kommunikatsiooninõunik

Teine asendaja Puudub

Keda asendab Puuduvad

2. TEENISTUSKOHA EESMÄRK

Kommunikatsioonitegevuste ja nende arendamisega kaasa aidata Ravimiameti põhimääruses,

arengustrateegias ja tööplaanides sätestatud eesmärkide mõjusale ja tõhusale täitmisele.

Kommunikatsiooninõuniku tegevuse eesmärk on:

 Ravimiameti välis- ja sisekommunikatsioonialaste tegevuste kavandamine,

korraldamine ja arendamine ning koostöö asutuses, koostööpartnerite ja ameti

sihtrühmadega.

 Ravimiameti avalike seisukohtade ajakohasus ja kvaliteedi tagamine;

 Ravimiameti peadirektori ja teenistujate nõustamine kommunikatsiooni küsimustes

ning teenistujate kommunikatsioonikoolituste kavandamine;

 Ravimiameti kommunikatsioonisüsteemi arendamine ja selle praktiline

koordineerimine;

 Ravimiameti ja koostööpartnerite ning klientide vahelise suhtluse koordineerimine

 Ravimiameti poolt korraldatavate infopäevade jmt kohtumiste planeerimises

osalemine ja sihtrühmade suhtluse korraldamine

 Ravimiameti esindamine peadirektori korraldusel töörühmades, meedias ja erialastel

üritustel.

3. TÖÖTAJA JUHINDUB

Kommunikatsiooninõunik juhindub oma ülesannete täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest

seadustest ja teistest õigusaktidest, peadirektori käskkirjadest (sh käesolevast ametijuhendist)

ning tööjuhenditest.

4. TÖÖÜLESANDED

Ülesanne Tulemuslikkuse näitaja

2(4)

4.1 Ameti kommunikatsioonialase

tegevuse planeerimine ja

süsteemne juhtimine.

Ameti kommunikatsioonialased tegevused on planeeritud

ja koordineeritud, kommunikatsioon on pidev

(regulaarne) ja proaktiivne.

Iga-aastaselt on koostatud koostöö-ja

kommunikatsiooniplaan ja seda viiakse ellu.

Tehtud on asjakohased ettepanekud ameti

kommunikastioonivaldkonna arendamiseks.

4.2 Ameti vastutusala teemadega

puutuvatele ettevõtetele,

erialaspetsialistidele ning laiemale

üldsusele suunatud

kommunikatsiooni korraldamine.

Ameti suhtlus avalikkusega on koordineeritud, ameti

eesmärke ja tegevusi selgitatud ning teadlikkust ameti

vastutusala teemadel suurendatud.

4.3 Meediasuhtluse korraldamine,

sh infokirjade ja meediasõnumite

koostamine/päringutele vastamine,

esinemine meedias ning vajadusel

pressiürituste korraldamine.

Meediakanalid ja ajakirjanikud on õigeaegselt

informeeritud ameti tegevustest. Info jagamine on

proaktiivne.

Infokirjad on sisuliselt, keeleliselt ja vormiliselt

korrektsed.

Meediapäringutele on vastatud mõistliku kiirusega,

korrektselt ja operatiivselt.

Esinemised meedias on korraldatud.

Pressiüritused on korraldatud vastavalt vajadustele, need

on eesmärgipärased ja vastavad planeeritule.

4.4 Meediamonitooring ameti kohta

ilmuva info jälgimine,

analüüsimine ning tegevuste

kavandamine.

Ravimiametil on olemas operatiivne ülevaade

meediakajastustest. Vajadusel on sõnumitele reageeritud

operatiivselt ja ammendavat infot jagades.

Analüüs on põhjalik ja kasutatav edasises

planeerimistegevuses.

4.5 Väliste

kommunikatsioonikanalite

haldamine ja arendamine.

Info ameti veebis ja sotsiaalmeedias on ajakohane,

terviklik, päevakajaline ning sihtrühmale mõistetav. Info

veebis on hõlpsasti leitav.

4.6 Sisekommunikatsiooni

korraldamine ametis.

Sisekommunikatsioon toimib vastavalt väljatöötatud

protsessidele.

Siseveebis on ajakohane, terviklik ja päevakajaline info.

Info on hõlpsasti leitav.

4.7 Ameti juhtkonna ja teenistujate

kommunikatsiooni-alane

nõustamine, sh suhtluses pressiga,

avalike suhete korraldamisel ja

maine kujundamisel.

Osakondade juhid ja teenistujad on saanud

kommunikatsiooniküsimustes vajalikku informatsiooni ja

kvaliteetset nõu.

Ettekannete, kõnede ja artiklite koostamisel on osutatud

vajalikku abi.

Kommunikatsioonikoolitused kõneisikutele on

korraldatud.

4.8 Koostöö partneritega.

Koostööpartnerite võrgustik on teada, toimub pidev

infovahetus ja koostöö. Partnerasutuste info vahendamine

(sh EMA uudiste tõlkimine, vajadusel Eesti andmetega

3(4)

täiendamine, teiste riigiasutuste asjakohase info

vahendamine)

4.9 Täidab muid juhtkonnalt või

vahetult juhilt saadud ühekordseid

oma pädevusvaldkonda kuuluvaid

ülesandeid.

Ülesanded on korrektselt täidetud.

4.10 Teabe vahendamine asutuses. Vajalikud dokumendid, sh enda valdkonda puuduvad

juhendid ja korrad, on õigeaegselt ette valmistatud ja

vahetule juhile esitatud. Koolitustel ja tööalastel üritustel

saadud teave on asjassepuutuvatele kolleegidele edastatud

ning nõutavad aruanded esitatud.

4.11 Kvaliteedijuhtimissüsteemi

nõuete täitmine.

Tööülesanded ja kohustused on täidetud õigeaegselt ja

vastavalt tööjuhendites või muudes dokumentides

sätestatud nõuetele.

4.12 Vahetu juhi poolt antavate

tööülesannetega seotud ühekordsete

ülesannete ja korralduste täitmine.

Ühekordsed ülesanded ja korraldused on täidetud

määratud tähtajaks ja nõuetekohaselt.

5. ÕIGUSED ja KOHUSTUSED

Töötaja õigused ja kohustused on kehtestatud ameti sisekorraeeskirjas ja töötaja töölepingus.

Töökorralduse reeglites reguleerimata õiguste ja kohustuste puhul lähtutakse seadusest.

Töötaja töötab riigikaitselise töökohustusega ametikohal.

6. AMETIKOHA TÄITJALE ESITATAVAD NÕUDED

Haridus Kõrgharidus, soovitatavalt kommunikatsioonialane.

Töökogemus Soovitav eelnev töökogemus avalike suhete või

kommunikatsiooni valdkonnas vähemalt üks aasta.

Ametialased lisateadmised

ja -oskused

Erinevate kommunikatsiooni valdkondade tundmine, st on kursis

valdkonna arengute ja praktikaga ning järgib tööks vajalikke

õigusakte ja juhendmaterjale.

Väga hea väljendusoskus nii kõnes kui kirjas.

Eesti keele oskus C1 tasemel*.

Inglise keele oskus B1 tasemel**.

Arvuti kasutamise oskus tööks vajalikul tasemel, tunneb teksti- ja

andmetöötluse ning esitluse põhifunktsioone. Keeleoskuse kirjeldamisel ja hindamisel kasutatakse Euroopa Nõukogu koostatud

Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustaset: *C1-tasemel keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust, oskab

end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata, oskab kasutada keelt

paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööolukordades, oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.

**B1-tasemel keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, saab enamasti hakkama

välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse, oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal, oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

Muud nõuded ja

isikuomadused

Väga hea meeskonnatöö ja suhtlemisoskus, algatusvõime, sh

võime viia ellu muutusi ja teha ettepanekuid, kohusetunne ja

4(4)

vastutusvõime, täpsus ja korrektsus, tasakaalukas, võime töötada

stabiilselt pingeolukorras või suure koormusega.

Ametijuhendiga tutvunud:

(allkirjastatud digitaalselt)

Kommunikatsiooninõunik