Vaidlustuse teade

Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn, 10115

Edastatud digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected].

12.veebruar 2025
Riigihange: nr 286130 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034”

Vaidlustuse esitaja: AS Atko Bussiliinid
Registrikood 10926425
Kalevi 41, Kohtla-Järve
30324 Ida-Virumaa
E-post: [email protected]

Esindaja: Irina Embrich
pakkuja esindaja volituse alusel
E-post: [email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Registrikood 70007340
  Lõkke tn 4, 10122 Tallinn
E-post: [email protected]


VAIDLUSTUS
Avatud hankemenetluse „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” (viitenumber 286130) hankedokumentide peale

I. FAKTILISED ASJAOLUD
1. 31.12.2024 Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi Hankija) kuulutas Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus (edaspidi Tellija) nimel välja avatud hankemenetlusega riigihanket viitenumbriga 286130 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” (edaspidi riigihange).
2. AS ATKO Bussiliinid (edaspidi vaidlustaja) registreerus riigihangete registris hanketeate ja –dokumentidega tutvumiseks 03.02.2025. Pakkumused tuleb esitada hiljemalt 21.02.2025 kl 12:00.
3. Vastavalt riigihangete seaduse § 189 lg-le 1 peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimisest ja vastavalt RHS § 189 lg 2 p 2 peab vaidlustus olema laekunud viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt.
4. Vaidlustaja, olles tutvunud nimetatud hanketeate ja hankedokumentidega, leiab, et Riigihanke alusdokumendi Hankedokumendid (RHAD) Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele (Lisa 1), ATL lepinguprojekt (edaspidi ATL) (Lisa 2) ja RHAD Juhised pakkumuse koostamiseks (Lisa 3) sisaldavad mitmeid riigihangete seadusega vastuolus olevaid tingimusi, mistõttu tuleb hankijat kohustada viima hankedokumendid kooskõlla seaduse nõuetega.
5. Vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas osundanud, et Hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed, nõuded peavad olema riigihanke objekti suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hankija ei tohi hankelepingu tingimustemääratlemisel kitsendada pakkujate ringi, tekitada konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (RHS § 3 p-d 3 ja 4), seal kehtestatud tingimused ei tohi olla mitmeti mõistetavad, ebamõistlikud, põhjendamatult karmid (RHS § 3 p 1) ja peavad tagama hankija rahaliste vahendite säästliku ning otstarbeks kasutamine (RHS § 3 p 5) (VAKOo 62-18/195194 p 5).
6. Vaidlustaja on huvitatud kõnealuses hankes pakkumuse esitamisest, kuid hankedokumentides sisalduvate tingimuste tõttu leiab vaidlustaja, et hankedokumentide nõuetele vastava pakkumuse esitamine on oluliselt raskendatud, tingimused on ebamõistlikult koormavad ja ebaproportsionaalsed, ning seetõttu on kahjustatud kõigi potentsiaalsete pakkujate, s.h vaidlustuse esitaja huvid.
7. Riigihangete seaduse § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Riigihangete seaduse § 185 lg 2 p 1 kohaselt võib esitada vaidlustuse hankija alusdokumentide peale.
II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUS
8. RHAD Juhised pakkumuse koostamiseks punkt 14.2
8.1 Juhised pakkujale p 14.2 kohaselt kui võrdsete väärtuspunktidega majanduslikult soodsamaid pakkumusi on rohkem kui üks, tunnistatakse edukaks pakkumus, kelle pakkumuse vormil „Pakkumuse vorm 7 – busside loetelu“ nimetatud busside hulgas on tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 1.11 nimetatud keskkonnahoidlikkuse nõudele vastavate busside osakaal suurem. Kui eeltoodud metoodika alusel ei õnnestu välja selgitada edukat pakkumust, valitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel. Liisuheitmise koht ja ajakava teatatakse eelnevalt pakkujatele vähemalt 1 tööpäev ette. Pakkujate esindajatel on õigus liisuheitmisel kohal viibida või osaleda elektrooniliselt, kuid ühe või mõne pakkuja esindaja puudumine ei takista eelnevalt teavitatud liisuheitmise protseduuri läbiviimist.
8.2 Pakkumuste võrdse tulemuse korral tuleb järgida hanke alusdokumentides sätestatud tingimusi ning kasutada objektiivset ja kõigile pakkujatele selget meetodit - liisuheitmist. Kui hankija soovib tulevikus kasutada edukaks pakkumuse tunnistamiseks muud kriteeeriumi kui liisuheitmine, peab ta lisada seda kriteeriumi hindamiskriteeriumina ehk peab see olema hanke alusdokumentides ühemõtteliselt määratletud.
8.3 Käesoleval juhul on hankija hanke alusdokumentides ainult üks hindamiskriteerium- madalam hind ning keskkonnahoidlikkuse nõuetele vastavate busside arv ei ole hindamiskriteerium. Seetõttu ei ole hankijal õigus muuta seda kriteeriumit hilisemates otsustusprotsessides hindamiskriteeriumiks.
8.4 Kokkuvõttes ei ole õiguspärane teha otsust hindamiskriteeriumi alusel, mida ei ole ametlikult arvesse võetud pakkumuste hindamisel. Selline tegevus on vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui hankija soovib kasutada hindamiskriteeriumina tingimust, mida ei ole pakkumuste võrdlemisel hinnatud, on tegemist õigusrikkumisega.
8.5 Kui hindamiskriteeriumid on ammendavalt kaalutud ja tulemus jääb võrdseks, on liisuheitmine lubatud ja õiguspärane lahendus. See meetod välistab subjektiivsed või ootamatud otsustusmehhanismid. Vaidlustaja rõhutab, et kui keskkonnahoidlikkuse nõudele vastavate busside osakaal hakkab mängima määravat rolli pärast hindamiskriteeriumide kaalumist, on see vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
8.6 Vaidlustaja leiab, et hanke alusdokumentide juhistes toodud punkt 14.2 on vastuolus riigihangete seaduse § 3 p 1 sätestatud üldpõhimõtetega, mille kohaselt Hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Hankijat tuleb kohustada viima Juhised pakkujale punkt 14.2 vastavusse RHS kehtestatud nõuetega.
9. ATL lepingu projekt p 7.11.3

9.1 ATL p 7.11.3 kohaselt Vedaja kohustub enne liiniveo alustamist vastaval päeval veenduma, et bussis paiknevad turvakaamerad on töökorras (s.t Vedaja peab veenduma turvakaamera toimivuses vähemalt ühel korral igal päeval, mil bussi kasutatakse ATL teenindamiseks). Vedaja kohustub hiljemalt 60 minuti jooksul rikke ilmnemisest Tellijat teavitama turvakaameratel esinevatest tõrgetest ja kõrvaldama puuduse või asendama mittenõuetekohase või mittetoimiva kaamera hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
9.2. Vaidlustaja leiab, et ükskõik millised rikked likvideeritakse viie tööpäeva jooksul või turvakaamera asendatakse, ei ole realistlik. Selle põhjuseks on asjaolu, et Vedaja ei osuta tehnilist teenust, mistõttu peab ta sõlmima hoolduslepingu kolmanda isikuga. Kahjuks ei saa Vedaja tagada, et kolmas isik kõrvaldab tehnilise probleemi viie tööpäeva jooksul või asendab turvakaamera. Kolmandal isikul võib olla mõistlik järjekord, mis ei pruugi võimaldada kiiret tegutsemist.
9.3 Arvestades, et kui Vedaja rikub korduvalt kohustusi seoses bussidesse paigaldatavate turvakaameratega, loetakse viimane oluliseks rikkumiseks, mille eest võib Hankija rakendada vedajale rahalise sanktsiooni kuni 3000 eurot (ATL p 8.3.9), saab nõue olla, et Vedaja seadmete riketest viivitamatult teavitab seadmete hooldajat, ning kõrvaldab rikked mõistliku aja jooksul, võttes arvesse kolmandast isikust hooldusteenuse osutaja võimalusi.
9.4. Ülaltoodust lähtudes, ATL p 7.11.3 on vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel proportsionaalselt. Seega tuleks täpsustada ATL p-i 7.11.3 sõnastus, mis on tulevikus sanktsiooni kohaldamise aluseks.
10. RHAD Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele p 1.1, 2.9 ja ATL p 3.2
10.1 RHAD Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele:
• p 1.1 kohaselt Bussid peavad vastama Hankija poolt esitatud nõuetele ning olema vähemalt samaväärsed Vedaja pakkumuses loetletud bussidega ning busse ATL täitmise perioodil võib asendada vähemalt samaväärsetega.
• p 2.9 kohaselt ATL alusel liine teenindavatest bussidest ei tohi ükski buss olla ühelgi Lepingu kehtivuse hetkel vanem kui 10 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast.
• ATL p 3.2 kohaselt Vedaja kohustub kogu ATL kehtivuse vältel tagama ATL täitmisel kasutatavate busside vastavuse RHAD ja pakkumuses sätestatud tingimustele.
10.2 Vaidlustaja leiab, et antud juhul on tegemist teatud vastuoluga, mis puudutab asendusbusside vanusepiirangut ja pakkumuses märgitud busside vanust.
10.3 Kui vedaja pakkumuses on märgitud näiteks uued bussid (nt esmaregistreerimine 2026), siis võib tekkida vastuolu asendusbusside vanuse osas. Nimelt, kui lepingu kestel tekib vajadus mõni buss asendada, ei pruugi vanemad asendusbussid vastata pakkumuses sätestatud busside vanuse tingimusele kuid viimased vastavad Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele p 2.9 ehk ei ole vanem kui 10 aastat.
10.4 Asendusbuss võib küll vastata RHAD üldisele vanusenõudele (mitte vanem kui 10 aastat), kuid mitte pakkumuses esitatud tingimustele, kus olid ette nähtud näiteks ainult uued bussid. Selline olukord seab vedajale praktilised piirangud, kuna asendusbussina ei saa kasutada vanemat bussi isegi siis, kui see vastab kõigile Tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele, sealhulgas kvaliteedinõuete punktile 2.9. Samuti tekib ebavõrdne kohtlemine – juhul, kui pakkuja pakkus vanemaid busse, on tal õigus kasutada vanemat asendusbussi, kuid pakkujal, kes esitas uuemad bussid, sellist õigust ei ole.
10.5 RHAD lisa 1 p 1.1, 2.9 ja ATL p 3.2 tingimused on vastuolulised. Tingimused seavad piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist asendusbussidega, mis vastavad RHAD üldistele nõuetele. Vaidlustaja rõhutab, et Hankija hanke alusdokumentides on ainult üks hindamiskriteerium – madalam hind – mistõttu busside vanus ei ole hindamiskriteerium. Asendusbusside kasutamise piiramine busside vastavuse //samaväärsed Vedaja pakkumuses loetletud bussidega// on ebamõistlik ja toob kaasa vedajale tarbetuid kulutusi. Samal ajal on RHAD sätestatud vanusenõue (kuni 10 aastat) piisav kvaliteedi tagamiseks.
10.6 Hanketingimused peavad olema selged, täpsed ja proportsionaalsed. Asendusbusside kasutamise piiramine ainult bussidega, mis on samaväärsed Vedaja pakkumuses loetletud bussidega ehk vastavad pakkuja pakkumuses näidatud tingimustele on ebamõistlik ja vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega ning samuti võib põhjustada raskusi lepingu täitmisel.
10.7 Seega vastuolu lahendamiseks hankedokumentides tuleb täpsustada, et asendusbussid peavad vastama RHAD nõuetele (samaväärsus ja vanus kuni 10 aastat), sõltumata pakkumuses loetletud busside vanusest (Pakkumuse vorm 7 – busside loetelu).
10.8 Vaidlustatud tingimused rikuvad võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid, seades vedajale ebamõistlikke piiranguid. RHS § 3 p-i 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Seega tuleb Hankijat kohustada viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktide nõuetega.
11. ATL lepingu projekt p 9.4
11.1 ATL p 9.4 kohaselt erakorralisel ülesütlemisel Tellija poolt Vedajast tingitud asjaoludel on Tellijal õigus nõuda Vedajalt kokkuleppelist hüvitist ATL täitmistagatise summa ulatuses ja pöörata sel eesmärgil täitmisele ATL täitmistagatis. Käesolevas punktis nimetatud hüvitis muutub sissenõutavaks alates Tellija poolt Vedajale ATL ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista Tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda ATL ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist.
11.2 Seega ATL täitmistagatis 350 000 (kolmsada viiskümmend tuhat) eurot muutub sissenõutavaks Tellija poolt Vedajale Lepingu ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista Tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist.
11.3 Vaidlustaja hinnangul on see tingimus, nähes ette täitmistagatise realiseerimise näol, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist vedaja suhtes ebaproportsionaalselt karm.
11.4 ÜTS § 20 lg 4 järgi on pädeval asutusel, kes sõlmib avaliku teenindamise lepingu, õigus vedajalt nõuda avaliku teenindamise kohustuse täitmise tagamiseks kohast tagatist kahjude hüvitamiseks lepingu täitmata jätmise korral. Ka RHS § 3 p 1 on sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte, mis ei ole kooskõlas ATL lepingu projekti p 9.4. Riigihankes on täitmistagatise eesmärk tagada, et hankelepingu sõlminud vedaja täidab oma kohustused vastavalt lepingutingimustele.
11.5 Vaidlustaja leiab, et nõda Vedajalt hüvitist ATL täitmistagatise summa ulatuses on ebaproportsionaalselt koormav tingimus, millel puudub seos hankelepingu eesmärgiga ning mis ei arvesta vedaja rikkumise ulatust või hankijale tekitatud kahju. Leppetrahv täitmistagatise ulatuses peab olema mõeldud hankelepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tingitud kahjude hüvitamiseks. Ka Riigikohus on rõhutanud, et leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses.
11.6 Vedaja ei pea olema kohustatud tasuma hankijale täitmistagatise 350 000 eurot selle eest, et hankija kasutab talle lepinguga ette nähtud õigust. Täitmistagatise makstakse lepingulise kohustuse täitmata jätmise korral (VÕS § 158 lg 1), mitte aga selle eest, et lepingu üks osapool otsustab lepingu teise poole rikkumiste tõttu üles öelda. Ühe lepingupoole poolt lepingu ülesütlemise teos ei väljendu lepingu rikkumine teise poole poolt. Viimane eelneb lepingu ülesütlemisele ja on selle eeltingimuseks. Seda on kinnitanud ka VAKO oma otsuses analoogses vaidluses (vaidlustusasjas 18-21/228963).
11.7 ÜTS § 20 lg 4 kohaselt on õigus vedajalt nõuda avaliku teenindamise kohustuse täitmise tagamiseks kohast tagatist kahjude hüvitamiseks lepingu täitmata jätmise korral, ehk hankijal, kes sõlmib avaliku teenindamise lepingu, on õigus vedajalt nõuda avaliku teenindamise kohustuse täitmise tagamiseks kohast tagatist kahjude hüvitamiseks lepingu täitmata jätmise korral.
11.8 Vaidlustaja hinnangul ATL lepingu projekti p 9.4 on vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega ning seetõttu õigusvastane. Seega tuleb Hankijat kohustada viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktide nõuetega.
12. ATL lepingu projekt p 9.1.
12.1 Vaidlustaja vaidlustab p 9.1 teist lauset. ATL lepingu projekti p 9.1. (teine lause) kohaselt peab Tellija Vedaja nõudel tagama, //...et ATL sõlmimise ja ATL alusel teenuse osutamise alguse vahele jääks vähemalt 12 kuud ettevalmistusaega, välja arvatud kui Vedaja on valmis teenuse osutamist alustama lühema ettevalmistusajaga//.
12.2 Tehniline kirjeldus p 7 (Lisa 4) kohaselt Bussid, sh bussidele vedaja poolt paigaldatavad seadmed, peavad olema tellijale ülevaatuseks valmis Viljandi maakonnas hiljemalt 20 päeva enne liiniveo algust. Seega busside tarneaeg ja nende hanke tingimustega kooskõlla viimine Eestis on 11 kuud ja 10 päeva.
12.3 Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele p 1.11 kohaselt Sõidukid peavad täitma keskkonnahoidlikkuse tingimusi vastavalt KKM 16.02.2023 määrusele nr 6 järgmiselt:
• Vähemalt 31% pakkumuses loetletud ja ATL täitmiseks kasutatavad M3 I klassi sõidukid kasutavad alternatiivkütust (keskkonnahoidlikud bussid);
• Vähemalt pooled pakkumuses nimetatud keskkonnahoidlikest M3 I klassi bussidest ehk kogu M3 I klassi busside arvust minimaalselt 15,6% peavad olema heiteta bussid.
12.4 Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele p 2.1 kohaselt Sõitjate veoks peab kasutama vähemalt 54 (viiskümmend neli) M3 kategooria sõidukit ning pakkumuses tuleb esitada andmed ATL teenindamiseks kasutatavate busside kohta lähtudes järgmisest:
• Vähemalt 20 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 30 ning sõitjakohti kokku vähemalt 40 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on kaks, kõik teenindusuksed peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Vähemalt viiel bussil peab olema jalgrattahoidja vähemalt kolmele rattale. Jalgrattahoidjatega busse kohustub vedaja kasutama liinidel, mis lepitakse tellijaga eraldi kokku. Ratta paigaldab hoidjasse reisija ning bussijuht vastavalt vajadusele abistab ning veendub, et see oleks korrektselt kinnitatud.
• Vähemalt 17 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 20 ning sõitjakohti kokku vähemalt 23 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on üks, vähemalt üks teenindusuks peab olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega.
• Vähemalt 9 M3 kategooria I klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 27 ning sõitjakohti kokku vähemalt 82, nn linnaliinibuss. Minimaalne teenindususte arv on kaks, kõik teenindusuksed peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Bussil on külgkallutussüsteem teenindususte poolel. Lipuhoidikud (2 tükki) ees kahel pool.
• Vähemalt 8 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 41 ning sõitjakohti kokku vähemalt 70 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on kaks, kõik teenindusuksed peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Vähemalt viiel bussil peab olema jalgrattahoidja vähemalt kolmele rattale. Jalgrattahoidjatega busse kohustub vedaja kasutama liinidel, mis lepitakse tellijaga eraldi kokku. Ratta paigaldab hoidjasse reisija ning bussijuht vastavalt vajadusele abistab ning veendub, et see oleks korrektselt kinnitatud.
12.5 Lähtudes Tehnilise kirjelduse lisa 1 punktidest 1.11.1 ja 1.11.2, peavad pakkumuse raames vähemalt pooled pakkumuses nimetatud keskkonnahoidlikest M3 I klassi bussidest ehk kogu M3 I klassi busside arvust minimaalselt 15,6% peavad olema heiteta bussid, seega tuleb pakkumuses ette näha kahe elektribussi kasutamine.
12.6 Tehnilise kirjelduse lisas 1 Nõuded bussidele punktis 1.9 on sätestatud, et ATL alusel liine teenindavatest bussidest ei tohi ükski olla lepingu kehtivuse ajal vanem kui 10 aastat esmaregistreerimise kuupäevast arvates. See tähendab, et hanketingimused ei kohusta pakkujat alustama ATL-i täitmist täiesti uute bussidega. Seega on pakkujal lubatud kasutada ATL-i täitmiseks kasutatud busse, mis vastavad kehtestatud vanusepiirangule ja Tehnilises kirjelduses sätestatule.
12.6 Tegemist ei ole tavapäraste tavatootmises olevate bussidega, mida on võimalik soetada kasutatuna järelturult.
12.6.1 Tegemist on elektribussidega, mis ei ole turul veel kaua kasutusel olnud, mistõttu ei paku ka kasutatud busside müügi- ja renditurg nõuetele vastavaid sõidukeid. Seda tõendab otsing auto24.ee keskkonnas (kriteeriumid: vähemalt 27 istekohta, kokku vähemalt 82 sõitjakohta, madala sisenemisega kõikidest ustest, heiteta bussid ehk elektribussid, vanus kuni 10 aastat), mis 07.02.2025 seisuga ei andnud ühtegi müügipakkumist ehk andis tulemuseks 0 müügipakkumist (Lisa 5).
12.6.2 Seetõttu ei ole võimalik hankida kuni kümne aasta vanuseid kasutatud elektribusse, mistõttu jääb ainsaks võimaluseks uute elektribusside soetamine.
12.7 Elektribusside soetamiseks pöördus vedaja päringutega Eesti turul tegutsevate bussitarnijate poole (AS Balti Bussi Grupp, Veho AS, Keil M.A. OÜ). Ükski tarnija ei suuda tarnida uusi, riigihanke tingimustele vastavaid elektribusse 11-12 kuu jooksul. Tavapärane elektribusside tarneaeg on vähemalt 16–20 kuud, mis hõlmab tehase tarneaega ning sellele lisandub veel aeg busside kohandamiseks hanke tingimustega Eestis.
12.8 Vaidlustaja esitab kirjavahetuse tarnijatega, mille kohaselt saavad kolm Eesti turul tegutsevat bussitootjat tarnida vaidlusaluse hanke nõuetele vastavad uued elektribussid mitte varem kui 16-20 kuu jooksul (Lisa 6). Esitatud tõendid viitavad sellele, et hanketingimustele vastavaid uusi elektribusse ei ole võimalik kätte saada 11–12 kuu jooksul.
12.9 Eeltoodust lähtuvalt ei ole ATL punktis 9.1 sätestatud 12-kuuline ettevalmistusaeg realistlik. Vaidlustaja leiab, et vaidlusaluses sättes ette nähtud 12-kuuline ettevalmistusaeg ei ole uute elektribusside tarnimiseks piisav, kuna nõuetele vastavaid elektribusse ei ole järelturul saadaval ning uute nõuetele vastavate elektribusside tarnimine võtab aega ca 18 kuud.
12.10 Vaidlustaja rõhutab, et ATL-i kohaselt, kui vedaja ei esita nõuetekohaseid busse tellijale ülevaatuseks hiljemalt RHAD-s sätestatud tähtajaks (bussid, sh bussidele vedaja poolt paigaldatavad seadmed, peavad olema tellijale ülevaatuseks valmis Viljandi maakonnas hiljemalt 20 päeva enne liiniveo algust), saab hankija rakendada sanktsioone iga olulise rikkumise eest summas kuni 3000 eurot (vt ATL p 8.3.10, p 8.4). ATL p 9.3.4 kohaselt on Tellijal õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt kui Vedaja ei ole RHAD-s sätestatud tähtaegadeks esitanud Tellijale ülevaatuseks kõiki Vedaja pakkumuses nimetatud busse või busside ülevaatuse tulemusena tuvastatakse busside mittevastavused RHAD, õigusaktide või Vedaja pakkumuse tingimustele ning Vedaja ei ole rikkumist kõrvaldanud hiljemalt 10 päeva jooksul RHAD-s sätestatud tähtaja saabumisest, mil pakkumuses nimetatud bussid tuli tellijale ülevaatuseks esitada.
12.11 Seetõttu tuleks ATL punkti 9.1, mis on tulevikus sanktsiooni kohaldamise ja lepingu erakorralise lõpetamise aluseks, muuta realistlikumaks ning sätestada see nii, et heiteta busside tarneaeg oleks praktiliselt teostatav. See tähendab, et ATL alusel teenuse osutamise alguse ja lepingu sõlmimise vahele peab jääma vähemalt 18 kuud ettevalmistusaega heiteta busside tarnimiseks.
12.10 Vaidlustaja hinnangul on punkti 9.1 teine lause vastuolus RHS sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega. Hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed, nõuded peavad olema riigihanke objekti suhtes proportsionaalsed ja põhjendatud (RHS § 3 p 1). Seega tuleb hankijat kohustada viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktide nõuetega.
13. RHAD Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele p 1.12
13.1 Tehnilise kirjelduse lisa 1 p 1.11 kohaselt sõidukid peavad täitma keskkonnahoidlikkuse tingimusi vastavalt KKM 16.02.2023 määrusele nr 6 järgmiselt:
Vähemalt 31% pakkumuses loetletud ja ATL täitmiseks kasutatavad M3 I klassi sõidukid kasutavad alternatiivkütust (keskkonnahoidlikud bussid);
Vähemalt pooled pakkumuses nimetatud keskkonnahoidlikest M3 I klassi bussidest ehk kogu M3 I klassi busside arvust minimaalselt 15,6% peavad olema heiteta bussid.
13.2 Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele punkti 1.12 kohaselt peab pakkuja tõendama eelkirjeldatud nõuete täitmist, esitades pakkumuses lepingu täitmiseks pakutavate sõidukite kohta kas tüübikinnituse või maanteesõiduki valmistaja poolt väljastatud dokumentatsiooni, mis sisaldab maanteesõiduki tehnilisi andmeid ning võimaldab tuvastada summutist väljuva CO₂-heite, tegelikus liikluses tekkivate õhusaasteainete heitkogused või alternatiivkütuste kasutamise.
13.3 Nimetatud dokumentatsiooni saamiseks pöördus vedaja päringuga bussitarnija (Keil M.A. OÜ) poole. Tarnija vastas, et //  Euroopa tüübikinnituse ehk COC saab esitada alles bussi tarnel, kuna see väljastatakse alles peale busside valmimist. CO2 sertifikaat tarnitakse samuti busside tarnel peale konkreetse bussi tootmist ja iga bussi kohta eraldi// (Lisa 7). Tarnija vastusest selgub, et sellist dokumentatsiooni ei ole võimalik eelnevalt saada enne, kui buss on reaalselt olemas. Seega kui tegemist on uute bussidega, mille esimene registreerimise aasta on 2026, puudub pakkujal pakkumuse esitamise hetkel võimalus nõutud dokumentatsiooni esitada.
13.4 Seega tekib ebavõrdne kohtlemine – juhul, kui pakkuja, kes pakub uusi busse, ei saa nõutud dokumentatsiooni esitada enne, kui bussid on reaalselt toodetud, ning seetõttu ei suuda täita kohustuslikku nõuet, samas kui pakkuja, kes pakub vanemaid busse, saab seda nõuet täita. Selline nõue seab ebamõistlikke piiranguid ja piirab konkurentsi. Hankija ei tohi hankelepingu tingimuste määratlemisel põhjendamatult kitsendada pakkujate ringi. Samuti on tegemist ebavõrdse kohtlemisega.
13.5 Vaidlustatud tingimused rikuvad võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid, seades vedajale ebamõistlikke piiranguid. Hankijal ei ole õigust sätestada ebaproportsionaalselt koormavat ja pakkujate konkurentsi põhjendamatult piiravaid tingimusi. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Sama peab hankija kohtlema võrdselt kõiki isikuid. Seega tuleb hankijat kohustada viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktide nõuetega.
III Taotlus hankemenetluse peatamiseks
13. RHS 193 lg 1 kohaselt võib  Vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada.
14. RHS 193 lg 2 kohaselt Riigihanke peatamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi ja teeb vastavasisulise otsuse kolme tööpäeva jooksul sellekohase puudusteta taotluse saamisest arvates.
15. Käesoleval juhul ei vasta hankedokumendid vaidlustatud osas riigihanke korraldamise üldpõhimõttele, tingimused on liiga koormavad ega ole läbipaistvad, mis takistab hankedokumentidele vastava pakkumuse esitamist.
16. Alles pärast hankija poolt hanke algdokumentide õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimist, on pakkujatel võimalik võrdsetel alustel enda huve kahjustamata osaleda hankemenetluses. Hankemenetluse peatamata jätmise korral võib saabuda enne käesolevas asjas otsuse tegemist pakkumuste esitamise tähtpäev, s.o 21.veebruar 2025, hetkel kehtivate hanke alusdokumentide alusel ning otsuse täitmine ja vaidlustuse esitaja huvide kaitsmine võib muutuda oluliselt raskendatuks.
17. Vaidlustaja soovib osaleda õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluses pakkujana ning sõlmida riigihanke tulemusel hankijaga hankelepingu, kuid käesoleval juhul on pakkumuse esitamine hanke alusdokumentide seadusega vastuolus olevate tingimuste tõttu takistatud.
18. Hanke alusdokumentide tingimused on vaidlustatud osas selgelt vastuolus riigihangete seaduses viidatud mõtte ja eesmärgiga ning rikuvad vaidlustaja õigusi. Seega tuleb hankijat kohustada viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega esitatud nõuetele.
19. Eelnevast tulenevalt on ilmselgelt vajalik hankemenetlus käesoleva vaidlustuse läbivaatamise lõppemiseni peatada. Alles pärast hankija poolt hanke alusdokumentide õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimist on pakkujatel võimalik võrdsetel alustel enda huve kahjustamata osaleda hankemenetluses ning esitada nõuetekohane pakkumus. Hankemenetluse peatamata jätmise korral võib saabuda enne käesolevas asjas otsuse jõustumist pakkumuste esitamise tähtpäev hetkel kehtivate, kuid selgelt mitmeid ebaseaduslikke tingimusi sisaldavate hanke alusdokumentide alusel ning otsuse täitmine ja vaidlustuse esitaja huvide kaitsmine võib muutuda oluliselt raskendatuks.
IV Nõue ja menetluslikud küsimused
20. Kokkuvõttes leiab vaidlustuse esitaja, et riigihanke viitenumbriga 286130 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” hankedokumendid on vastuolus seadusega ja rikuvad vaidlustaja õigusi ja huve osaleda võrdsetel tingimustel riigihanke menetluses, ebamõistlikud tingimused toovad kaasa ebamõistlikult suure lepingurikkumise ohu.
21. Vastavalt RHS § 185 lg 2 p 1 võib vaidlustuse esitada alusdokumentide peale.
22. Vaidlustaja palub rahuldada vaidlustuskomisjoni otsusega vaidlustus täielikult ja kohustada hankijat viima hankemenetluse „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” (viitenumber 286130) hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
V Menetluslikud küsimused
23. Kuna riigihanke (viitenumber 286130) eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on vaidlustaja tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot, millise summa tasumist tõendab Lisas 8 esitatud maksekorralduse koopia.
24. Vaidlustaja esindaja esindusõiguse aluseks olev volikiri on lisatud vaidlustuse Lisas 9.
25. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Lähtudes eelnevast AS ATKO Bussiliinid palub:
1. Rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” (viitenumber 286130) hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
2. Peatada hankemenetlus „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” (viitenumber 286130).
3. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt AS ATKO Bussiliinid kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Irina Embrich
AS ATKO Bussiliinid volitatud esindaja


Lisad:
1. RHAD Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele;
2. ATL lepinguprojekt;
3. RHAD Juhised pakkumuse koostamiseks;
4. Tehniline kirjeldus;
5. Auto24.ee otsingu tulemus;
6. Kirjavahetus tarnijatega;
7. Busside tarnija selgitused;
8. Riigilõivu tasumise maksekorraldus;
9. Volikiri.

Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele
Nõuded bussidele
1. Busside üldised nõuded
1.1. Bussid peavad kogu avaliku liiniveo teenindamise lepingu (ATL või Leping) kehtivuse ajal vastama Hankija poolt esitatud nõuetele ning olema vähemalt samaväärsed Vedaja pakkumuses loetletud bussidega. ATL täitmise perioodil võib busse vähemalt samaväärsetega asendada üksnes Tellija eelneval kirjalikul loal.
1.2. Hankija ei garanteeri pakkujale tankimisvõimalusi/laadimisvõimalusi. Busside kütuse hankimise kokkulepped tuleb Vedajal sõlmida kütuse tarnijatega.
1.3. Bussid peavad vastama vähemalt EURO 6 heitmenormi standardile.
1.4. Bussidel, mis kasutavad mootorikütusena maagaasi, sh metaangaasi, peavad gaasiballoonid olema vähemalt ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 110 lisa 3 kohased.
1.5. Busside värv on veesinine (PANTONE 7710, CMYK 98 0 28 4, RGB 0 167 181). Kleebisdisain tuleb tellida ja paigaldada Vedaja poolt vastavalt Hankija poolt antud paigaldusjoonisele.
1.6. Bussidele peab olema paigaldatud mõlemale küljele ning ees- ja tagaküljele Vedaja logo või kaubamärk, mille tähe kõrgus on minimaalselt nii suur kui nõutud õigusaktides.
1.7. Kui Vedaja kasutab ATL täitmiseks kasutatavaid busse ka muudel, ATL mahtu mitte kuuluvatel vedudel teenuse osutamiseks, kohustub Vedaja ATL mahtu kuuluvate liinide liininumbri ja muud ATL kohasele liiniveole iseloomulikud bussi välistunnused, välja arvatud väliskujundus, sellise muu lepingu täitmise ajaks välja lülitama või eemaldama.
1.8. Vedaja peab eemaldama Tellija antud kujunduse bussilt, kui Vedaja ei kasuta bussi enam ATL täitmiseks.
1.9. ATL alusel liine teenindavatest bussidest ei tohi ükski buss olla ühelgi Lepingu kehtivuse hetkel vanem kui 10 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast.
1.10. ATL alusel liine teenindavates bussides kasutatavad mootorikütuse liigid võivad olla järgmised: diiselkütus, elekter, vesinik, maagaas, sh biometaan; gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas); veeldatud naftagaas; biokütused (st transpordis kasutatav vedel- ja gaasikütus, mis on toodetud biomassist); või sünteetilised ja parafiinkütused (HVO ehk II generatsiooni HVO), mis ei ole segatud fossiilkütusega ja mida ei ole toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähtematerjalist, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale.
1.11. Sõidukid peavad täitma keskkonnahoidlikkuse tingimusi vastavalt KKM 16.02.2023 määrusele nr 6 järgmiselt:
1.11.1. Vähemalt 31% pakkumuses loetletud ja ATL täitmiseks kasutatavad M3 I klassi sõidukid kasutavad alternatiivkütust (keskkonnahoidlikud bussid);
1.11.2. Vähemalt pooled pakkumuses nimetatud keskkonnahoidlikest M3 I klassi bussidest ehk kogu M3 I klassi busside arvust minimaalselt 15,6% peavad olema heiteta bussid.
1.12. Eelkirjeldatud nõuete täitmise tõendamiseks esitab pakkuja pakkumuses lepingu täitmiseks pakutavate sõidukite kohta tüübikinnituse või maanteesõiduki valmistajapoolse dokumentatsiooni maanteesõiduki tehniliste andmetega, mille kaudu on võimalik tuvastada summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited või alternatiivkütuste kasutamine.

2. Hankelepingu täitmiseks kasutatavad bussitüübid
2.1. Sõitjate veoks peab kasutama vähemalt 54 (viiskümmend neli) M3 kategooria sõidukit, mis vastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 5 tingimustele. Pakkumuses tuleb esitada andmed ATL teenindamiseks kasutatavate busside kohta lähtudes järgmisest:
2.1.1. Vähemalt 20 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 30 ning sõitjakohti kokku vähemalt 40 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on kaks, kõik teenindusuksed peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Vähemalt viiel bussil peab olema jalgrattahoidja vähemalt kolmele rattale. Jalgrattahoidjatega busse kohustub vedaja kasutama liinidel, mis lepitakse tellijaga eraldi kokku. Ratta paigaldab hoidjasse reisija ning bussijuht vastavalt vajadusele abistab ning veendub, et see oleks korrektselt kinnitatud.
2.1.2. Vähemalt 17 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 20 ning sõitjakohti kokku vähemalt 23 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on üks, vähemalt üks teenindusuks peab olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega.
2.1.3 Vähemalt 9 M3 kategooria I klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 27 ning sõitjakohti kokku vähemalt 82, nn linnaliinibuss. Minimaalne teenindususte arv on kaks, kõik teenindusuksed peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Bussil on külgkallutussüsteem teenindususte poolel. Lipuhoidikud (2 tükki) ees kahel pool.
2.1.4 Vähemalt 8 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 41 ning sõitjakohti kokku vähemalt 70 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on kaks, kõik teenindusuksed peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Vähemalt viiel bussil peab olema jalgrattahoidja vähemalt kolmele rattale. Jalgrattahoidjatega busse kohustub vedaja kasutama liinidel, mis lepitakse tellijaga eraldi kokku. Ratta paigaldab hoidjasse reisija ning bussijuht vastavalt vajadusele abistab ning veendub, et see oleks korrektselt kinnitatud.
2.1.5 Eelkirjeldatud bussidest loetakse linnaliinibussideks punktis 2.1.3 kirjeldatud bussitüüpi. Tehnilise kirjelduse lisaks olevates sõiduplaanides on märgitud, milliseid liine tuleb sõita linnaliinibussidega. Hankijal on õigus ATL kehtivuse ajal muuta linnaliinidega sõidetavate liinide koosseisu, eeldusel, et vedaja pakkumuses nimetatud linnaliinibusside arv sellest ei suurene.
2.1.6 Kõikidel bussitüüpidel peab olema sõitjatele mõeldud teenindusuks laiusega minimaalselt 95 cm, mis on sobilik mh ratastooliga või lapsevankriga sisenemiseks.
2.1.7 Kõikide bussitüüpide istekohtade arvud on antud sõitja istekohtadena, s.t need ei sisalda bussijuhi kohta. Istekohtade arvu arvestatakse vastavalt sõiduki tehnilises passis toodule (st, et kokkuklapitav tool arvestatakse istekohtade arvu sisse üksnes siis, kui see on arvestatud tehnilises passis istekohana).


3. Busside kasutusmugavus ja interjöör
3.1. Bussid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud nende käivitumine ja töötamine välisõhu temperatuuril kuni -30 oC.
3.2. Bussidel peab olema lisakütteseade külmal ajal mootori vajaliku töötemperatuuri saavutamiseks ja salongi kütmiseks.
3.3. Busside sõitjate salongis peavad olema paigaldatud infostendid ehk sõitjainfo paigaldamiseks määratud alad (min A3 mõõdus), asukohaga bussijuhi kabiini tagaseinal ja keskmise ukse piirkonnas.
3.4. Kõikide busside juhialad peavad olema varustatud kinnise tagaseina, ukse ja turvaklaasiga, mis tagavad bussijuhile piisava kaitse. Juhiala konstruktsioon peab võimaldama bussijuhil suhelda reisijatega ja teostada piletimüüki, tagades samal ajal ohutuse ja tööks sobivad tingimused.
3.5. Bussijuhi iste peab olema ergonoomiline, reguleeritav, istmel peavad olema reguleeritavad käetoed, peatugi ja õhk- või hüdrauliline vedrustus.
3.6. Bussidel peab olema vertikaalselt ja pikisuunas reguleeritav rool.
3.7. Ratastooliga sõitja jaoks peab olema ramp või invatõstuk.
3.8. Ratastooliga või lapsevankriga sisenemise võimalusega ukse juures peab asuma ilma statsionaarsete istmeteta ala, mis on varustatud vähemalt ühe ratastooli kinnitamise võimalusega või ühe kokkupanemata lapsevankri paigutamise võimalusega.
3.9. Bussides olevad ratastoolikohad ja erivajadustega inimeste istekohad, samuti ratastooli ja lapsevankriga sisenemist võimaldavad teenindusuksed peavad olema märgistatud vastavate kleebistega.
3.10. Busside istmetel peavad olema pehmendusega istmepadjad ja kõrged seljatoed, mis on kaetud kergesti puhastatava materjaliga, soovitavalt tekstiiliga. Seljatugede tagakülg peab olema kergesti puhastatavast materjalist, soovitavalt plastikust.
3.11. Busside sisustus (istmed, küljepaneelid, põrand jm) peab olema puhas ja terve.
3.12. Busside aknad peavad olema puhtad ja läbipaistvad (välja arvatud ohutuskleebised, bussi kujunduselemendid ja sõitjatele vajalik info).
3.13. Busside kõikide teenindususte juures peab olema vähemalt üks prügikast.
3.14. Busside salongis (välja arvatud linnaliinibussides) peab olema sõitjatele vähemalt iga istmepaari juures USB A ja USB C pistikupesa nutiseadmete laadimiseks. Juhul kui bussis on reas 2+1 istet, peavad USB A ja USB C pistikupesad olema nii iga istmepaari juures kui ka üksiku istme juures.
3.15. Busside istmete vahe eesmise istme seljatoe tagaküljest tagumise istme seljatoe esiküljeni on vähemalt 680 mm.
3.16. Bussidel on salongivalgustus.
3.17. Bussi salongis (välja arvatud linnaliinibussid) peab olema vähemalt ühe istmerea kohal pagasiriiul väiksema käsipagasi ja üleriiete vedamiseks.
3.18. Busside teenindusuksed on kas pneumaatilise, hüdraulilise või elektrilise ajamiga avatavad ja suletavad, kusjuures uksi avab ja sulgeb bussijuht.
3.19. Bussidel, millel valmistajatehas on ette näinud kohad püsti seisvatele sõitjatele, peavad olema horisontaalsed käsipuud, millele on bussi salongi hajusalt paigaldatud kinnihoidmise aasad/käepidemed.
3.20. Bussidel on automaatkäigukast.
3.21. Bussides peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta vastavalt Ühistranspordiseaduse § 45 lõikele 5, mis on mugavalt juurdepääsetavad.

4. Busside turvavarustus
4.1. Busside (välja arvatud linnaliinibussid) kõik reisijate istekohad peavad olema varustatud eelpingutitega 3-punkti turvavöödega. Juhul kui bussis on kokkuklapitavad istekohad, siis need peavad olema varustatud eelpingutitega 2- punkti turvavöödega.
4.2. Bussid on varustatud alkolukkudega, mis vastavad CENELEC standarditele EN 50436-1 ja EN 50436-2 ning on töökorras ja taadeldud.
4.3. Vedaja varustab bussid talverehvidega, mis peavad olema kasutusel vähemalt perioodil 01.12 - 01.03 (talviste teeolude korral soovituslikult ka pikemal perioodil) kogu lepinguperioodi vältel vastavalt alljärgnevatele tingimustele:
4.3.1. 3PMSF (Three Peak Mountain Snow Flake) märgistusega C2 klassi rehvid kõikidel ratastel või
4.3.2. 3PMSF (Three Peak Mountain Snow Flake) märgistusega C3 klassi rehvid veoratastel ning M+S märgistusega C3 klassi rehvid teistel ratastel või
4.3.3. M+S märgistusega naastrehvid.
4.4. Bussid peavad olema varustatud valgustitega, mis tagavad pimedal ajal bussi kõikide teenindususte ümbruses bussi väliskülje valgustamise. Nende valgustite valgusvihk ei tohi bussijuhti pimestada.
4.5. Busside ustel peab olema süsteem, mis ei lase ustel sulguda, vaid avab need, kui uste vahel on takistus.
4.6. Bussidel, millel peab olema külgkallutuse süsteem, peab külgkallutuse süsteem taastama sõiduasendi automaatselt pärast viimase ukse sulgumist.
4.7. Busside põrand peab olema kaetud libisemiskindla materjaliga.
4.8. Busside ukseavades peab põranda äär olema märgistatud kollase või kollase-mustakirju ribaga.
4.9. Bussid on varustatud tagurdamiskaameratega.
4.10. Kõikide busside salongis peab olema piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga turvakaameraid eraldusvõimega vähemalt 2,0 megapikslit ja minimaalse valgustundlikkusega 0,1 luksi, mis salvestaksid sagedusega vähemalt 5 kaadrit sekundis. Kaamerate vaateväli peab katma kogu sõitjate salongi ning uksed. Turvakaamera pilti peab saama vaadata juhi kabiinis olevalt monitorilt. Lubatud on salvestuste ülekirjutamine, kuid salvestusmaht peab võimaldama kõiki salvestusi arhiveerida ja laadida välisele andmekandjale vähemalt 340 tunni jooksul pärast salvestust.
4.11. Kaamerate vaateväli peab katma bussi uksed ja kogu salongi, kaasa arvatud juhi kabiini. Lisaks peavad kaamerad salvestama liiklusolukorda sõidusuunas läbi bussi esiklaasi.
4.12. Kaameratega seotud seadmed tuleb bussidesse paigaldada nii, et seadmete manipuleerimise vältimiseks kõrvaliste isikute poolt on juurdepääs seadmetele, nende komponentide vahelistele ühendustele, seadmete juhtnuppudele ja elektritoiteahelale võimatu või võimalikult raskendatud.
4.13. Kaameratega seotud seadmed peavad taluma tolmu, vibratsiooni, niiskust vastavalt Eestile omastele klimaatilistele tingimustele ja mitte lõpetama nende tegurite mõju tõttu tööd. Seadmed peavad olema sobilikud tõrgeteta kasutamiseks maakonnaliinide bussides. Tõrgeteta kasutamise all mõistab hankija seda, et seadmete töös ei tohi esineda süsteemseid häireid, mis võivad tuleneda nii seadmete sisemistest teguritest kui ka välistest mõjudest (temperatuur, vibratsioon, tolm). Näiteks ei tohi seadmed n-ö „kinni joosta“ ehk vajada manuaalset sekkumist nõudvat taaskäivitamist pärast seda, kui seadme elektritoide kaob ja seejärel taastub.
4.14. Kaameratega seotud seadmed peavad olema vandaali- ja manipuleerimiskindlad. Seadmete manipuleerimise vältimiseks kõrvaliste isikute poolt peavad kõik väliselt ligipääsetavad kruvid ja muud ärakäivad osad (s.o osad, mis ei ole kaetud lukustatava kattega) olema varustatud turvakleebistega. Seadme lülitid ja nupud, millega on võimalik seadmete tööd mõjutada ja manipuleerida, ei tohi olla väliselt ligipääsetavad.
4.15. Kaameratega seotud seadmed peavad töötama tõrgeteta temperatuurivahemikus -300 C kuni +500 C.
4.16. Kaameratega seotud seadmed peavad töötama bussiliinide teenuse osutamise ajal (kaasa arvatud aeg enne väljasõitu algpeatusest, mil alustatakse sõitjate pealevõttu).
4.17. Kaameratel peab olema automaatselt kohanduv valgustundlikkus, mis on piisav kvaliteetse videopildi salvestamiseks pimedal ajal, kui bussil on sisse lülitatud salongivalgustus. Kvaliteetse videopildi all mõistab hankija olukorda, kus vähesest valgustusest hoolimata on võimalik üheselt tuvastada muu hulgas pileti ja raha liikumine sõitja, bussijuhi ja piletimüügiseadme vahel.
4.18. Vedaja peab tagama isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitsemisel ning täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 14 sätestatud teavitamise kohustust.
4.19. Vedaja peab tagama, et ettevõtte siseselt on salvestistele (andmetele) juurdepääs ainult põhjendatud ulatuses ja ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt.
4.20. Vedaja on kohustatud tagama, et tema ja tema töötajad ei riku tahtlikult seadmeid, ei piira ega varja kaamera vaatevälja ning ei muuda piletimüügiseadmete asukohta ilma Tellija nõusolekuta.
4.21. Vedaja peab lubama Tellija sellekohasel nõudel teehooldekaamerate, andurite või muude tehniliste vahendite paigaldamist ja käitamist bussides. Kõik kulud seoses punktis 4.21 nimetatud seadmetega kannab Tellija. Seadmete paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on nimetatud seadmete säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine.

5. Busside teavituse alane varustus
5.1. Bussidel peavad olema stopp-nupud sõitjate väljumissoovist bussijuhile teatamiseks. Stopp-nupud peavad olema sõitjate salongis uste juures olevate vertikaalpostide küljes ja mujal ustevahelisel alal piisaval arvul ja sobivates kohtades, sealhulgas erivajadustega inimestele sobivates kohtades neile mõeldud istekohtade ja ratastoolikohtade juures. Stopp-nupule vajutamisel peab süttima sõitjatele kergesti märgatav tuli vähemalt sõitjate salongi esiosas ning kostma helisignaal. Väljumissoovi märguandesüsteem peab olema lahendatud nii, et bussijuht saaks selge ja vahetu teavituse peatamissoovist, et tagada kiire ja täpne reageerimine.
5.2. Busside stopp-nupud ei tohi olla puutetundlikul tehnoloogial põhinevad, vaid peavad toimima neile vajutamisel.
5.3. Bussidel peavad olema signaalnupud, millega ratastoolikasutaja saab anda bussijuhile märku rambi avamise soovist. Sellised nupud peavad asuma bussi sõitjate salongis ratastooli koha juures ja bussi välisküljel ratastooliga sisenemiseks mõeldud teenindusukse juures.
5.4. Bussidel peab olema võimalus mikrofoni ja sõitjate salongis asuvate kõlarite kaudu bussijuhi poolt sõitjaid informeerida. Bussidel peab olema võimendi ja salongikõlarid, mille kaudu peab olema võimalik kasutada piletimüügiseadmetest kasutatavaid audio sisendeid.
5.5. Linnaliinibussidel (p 2.1.3) peab lisaks punktis 5.4 toodud nõuetele olema bussi esimese ukse lähedale välisküljele paigaldatud väline kõlar, millel on eraldi võimendi. Selle kaudu peab olema võimalik kasutada piletimüügiseadmetest tulevaid audio sisendeid. Väliskõlari peamine eesmärk on tagada, et erivajadustega reisijatele saab anda vajalikku teavet, nagu bussi number, marsruut ja muud olulised teated, juba enne bussi sisenemist.
5.6. Bussidel peavad olema välistablood kujutise kõrgusega vähemalt 160 mm.
5.7. Busside välistablood peavad töötama täismaatriks LED-tehnoloogial, olema päikesevalguses loetavad (sun visible), oranži kujutistega ning võimaldama vahelduvat näitu ja/või jooksvat rida.
5.8. Busside välistabloodel kuvatakse teenindatava liini number ning kuni kahel real eesti keeles liini alg- ja lõpp-peatuste nimed ning olulisemate vahepeatuste nimed. Marsruudisildid peavad asetsema bussi ees ja paremal küljel väljastpoolt nähtaval kohal. Bussi tagaküljel oleval välistablool kuvatakse ainult liini number.
5.9. Bussidele paigaldatakse välistabloo esikülje ülemisse äärde ja paremale küljele esimesest uksest tahapoole ning sõiduki tagakülje ülemisse äärde.
5.10. Bussidel peavad olema peatuste visuaalseks teavituseks sisetablood. Tablood peavad olema kas LED- või LCD-tehnoloogial põhinevad, piisavalt laia nähtavuse nurgaga, tähe kõrgusega vähemalt 60 mm. Tablool peab kuvama kolme järgmisena saabuvat peatust liinil, kusjuures ülemisel real tuleb kuvada esimesena saabuvat peatust, mis peab ülejäänud peatustest eristuma suurema kirjasuuruse või eristuva värvitooniga. Tabloole peab lühendamata mahtuma 20 tähemärgi pikkune peatusenimi.
5.11. Bussidele paigaldatavad sise- ja välistablood peavad olema ühildatavad bussides olevate piletimüügiseadmetega, võimaldamaks kasutada piletimüügiseadmetest tulevaid sisendeid.
5.12. Välis- ja sisetablood peavad toetama IBIS protokolli üle ethernet liidese ekraanide juhtimiseks.
5.13. Busside sõitjate salongis peavad olema Vedaja poolt paigaldatud info piletihindade, sõidusoodustuste, trahvimäärade, sõitjate kohustuste, keelatud tegevuste, Vedaja kontaktandmete kohta jm seadustest tulenev või sõitjatele vajalik info. Vastava info annab Tellija Vedajale tasuta hiljemalt 10 kalendripäeva enne teenuse osutamise algust.
5.14. Bussides olevad märgistused ja selgitavad tähised peavad olema eesti keeles või üheselt mõistetavate piktogrammidena ning võivad olla lisatud tõlked inglise keeles.

6. Busside piletimüügi alane varustus
6.1. Bussidesse paigaldatavad piletimüügiseadmed ja tarkvara soetatakse/renditakse ja paigaldatakse Tellija poolt.
6.2. Ühe bussi piletimüügiseadmete komplekti kuuluvad:
6.2.1. bussijuhi poolt opereeritav kassaaparaat, selle kinnitusjalg ja kassaaparaadi turvaline kinnitus selle külge;
6.2.2. piletiprinter;
6.2.3. bussidel (p 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.4) on bussijuhi juures elektroonilise kontaktivaba kaardi lugeja (validaator), mis on sidestatud kassaaparaadiga ja asub selle juures.
6.2.4. linnaliinibussides (p 2.1.3) asuvad kõikide avatavate uste juures elektroonilise kontaktivaba kaardi lugejad (validaator), mis on sidestatud kassaaparaadiga.

7. Busside sisekliimat tagav varustus
7.1. Bussidel peab olema Eesti kliimasse sobiv sõitjate salongi ja juhi ala küttesüsteem. Konditsioneer või kliimaseade peavad olema eraldi lülitatavad ning eraldi reguleeritavad ning tagama sõitjate salongi keskel mõõdetuna 1,2 m kõrguselt ja juhikabiinis liinil töötamise ajal ühtlase temperatuuri talvel vähemalt +15o C ning suvel mitte üle +25o C. Temperatuuri hoidmiseks tuleb vajadusel lisada ka uste avade vahetusse lähedusse soojapuhurid. Salongi kütmiseks peavad olema sinna paigaldatud soojenduse konvektorid.
7.2. Bussidel peab olema salongi värske õhu sissepuhumise funktsioon, mis on bussijuhi poolt lülitatav ja reguleeritav.
7.3. Bussidel peab olema soojustatud kere ning küljeakendel kahekordsed pakett-klaasid ja vähemalt esimesel teenindusuksel samuti kahekordsed pakettklaasid või soojendusega klaas.
7.4. Bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk või neli avatavat külgakent.

8. Reklaam
8.1. Visuaalne reklaam busside sõitjate salongis on Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul lubatud, kuid mitte akendel.
8.2. Audioreklaam busside sõitjate salongis on keelatud.
8.3. Elektroonilisi tabloosid või ekraane võib busside sõitjate salongis reklaamiks kasutada ainult Tellija eelneval kirjalikul loal. Sellise tehnilise võimaluse olemasolul peab olema Tellijale tagatud võimalus kasutada tasuta reklaamiaega vähemalt üks minut igas reklaamiblokis.
Tellijal on õigus bussides tasuta paigaldada reklaame või teavitusi, kuid need peavad vastama hankedokumentides ja Lepingus reklaamile sätestatud nõuetele.
8.4. Busside välimistele külgedele paigaldatav reklaam on keelatud.
8.5. Vedaja peab lubama Tellija sellekohasel nõudel audio- ja visuaalreklaami vahendite paigaldamist ja käitamist bussidele. Kõik kulud seoses sellega kannab Tellija. Audio- ja visuaalreklaami vahendite paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on audio- ja visuaalreklaami seadmete säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine. Audio- ja visuaalreklaami vahendite kasutusse andmise täpsemad tingimused määratletakse eraldi sõlmitavas lepingulisas.


Viljandimaa bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr …
Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus, registrikoodiga 80426262, asukoht Vabaduse plats 4, Viljandi (edaspidi Tellija), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kaup Kase
ja
… … …, registrikoodiga … … …, asukohaga … … … (edaspidi Vedaja), mida esindab … … …,
eraldi nimetatud Pool ja koos Pooled,
arvestades, et

a) Tellija korraldas riigihanke “Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034”, viitenumber ____ (edaspidi Riigihange);
b) Vedaja on osutunud Riigihankel eduka pakkumuse esitanud pakkujaks

sõlmisid avaliku teenindamise lepingu (edaspidi Leping või ATL) alljärgnevas:

1. Üldsätted
1.1. ATL dokumendid koosnevad ATL-st ja ATL lisadest ning hilisematest ATL muudatustest. ATL lahutamatuteks osadeks on samuti Riigihanke hanketeade, Riigihanke alusdokumendid koos lisadega (edaspidi: RHAD) ning Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. Vedaja kohustuste mahu ja sisu määratlemisel lähtutakse lisaks käesolevale ATL-le eelnimetatud dokumentidest ning nende lisadest.
1.2. ATL-l on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.2.1. ATL lisa 1- liinitöö näitajad liinide kaupa (igakuine);
1.2.2. ATL lisa 2 - vedaja kulude kvartaalse aruande ja taotluse vorm;
1.2.3. ATL Lisa 3 - ebaregulaarsete veootsade aruanne;
1.2.4. ATL lisa 4 - puuduste fikseerimise aruanne (näidis);
1.2.5. ATL lisa 5 - toetussumma arvestuse aruanne (näidis);
1.2.6. ATL lisa 6 - toetussumma vähendamise aruanne (näidis);
1.2.7. ATL lisa 7 - nõudeliinide kasutatavuse aruanne;
1.2.8. ATL lisa 8 - teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol.
1.3. Oma allkirjadega ATL-l kinnitavad Pooled, et nad on nende lisade olemasolust teadlikud ja nõustuvad lisade formaadi ja sisuga. Pooled võivad muuta lisades sätestatud aruande vorme kokkuleppel (sh neid lihtsustada). Pooltel ei ole kohustust kasutada ATL lisadena vormistatud formaadis lisasid, kui vastav lisa on esitatud näidisena (s.t. Lisad 4-6).
1.4. Vastuolu puhul ATL ning ATL p-s 1.1 nimetatud muude ATL dokumentide vahel kohaldatakse neid järgnevas prioriteetsuse järjekorras:
1.4.1. ATL;
1.4.2. Riigihanke hanketeade;
1.4.3. Riigihanke muud alusdokumendid;
1.4.4. Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus.
1.5. ATL eesmärgiks on Vedaja poolt täita avaliku teenindamise kohustust, sh teostada reisijate avaliku liiniveo veoteenuseid ning täita ka veoteenuse osutamisega seonduvaid teisi kohustusi ATL-s täpsustatud tingimustel.
1.6. Pooled juhinduvad ATL täitmisel lisaks ATL-le ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, kohustuslikest eeskirjadest ja standarditest.
1.7. Kui ATL-s ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena ATL vastavale punktile, alapunktile või lisale. ATL-s on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata ATL sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. ATL-s, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
1.8. ATL täitmise keel on eesti keel.

2. Lepingu jõustumine
ATL loetakse sõlmituks kas Tellija poolt digitaalselt allkirjastatud vormis nõustumuse andmisega või Tellija poolt muus vormis nõustumuse andmisel ATL allkirjastamisel eraldi dokumendina mõlema poole poolt RHAD-s sätestatud tingimustel ja korras.

3. Vedaja kohustused seoses avaliku teenindamisega
3.1. Vedaja osutab ATL objektiks olevatel bussiliinidel kvaliteetset ja järjepidevat veoteenust ATL-s sätestatud tingimuste kohaselt vastavalt Tellija kehtestatud ja kinnitatud sõiduplaanile ja Tellija määratud töömahtudele.
3.2. Vedaja kohustub kogu ATL kehtivuse vältel tagama ATL täitmisel kasutatavate busside vastavuse RHAD ja pakkumuses sätestatud tingimustele. Vedaja kohustub ATL täitmiseks kasutatavad bussid esitama enne teenuse osutamise algust Tellijale ülevaatuseks vastavalt RHAD-s sätestatule. Vedaja võib ATL täitmisel kasutatavaid busse vahetada või muuta üksnes Tellija sellekohasel eelneval kirjalikul nõusolekul ja eeldusel, et ATL täitmiseks kasutatavad bussid vastavad igal ajahetkel RHAD ja pakkumuse tingimustele.
3.3. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida Vedaja poolt ATL täitmiseks kasutatavate busside nõuetele vastavust ning Tellijal on õigus mitte lubada ATL täitmist bussidega, mis ei vasta täiel määral ATL ja/või õigusaktide nõuetele.
3.4. Vedaja kohustub tagama, et päeva alguses veoteenuse osutamiseks väljuv buss vastab nii oma tehnilise seisundi, puhtuse kui ka korrashoiu poolest ATL-s ja õigusaktides ning RHAD -s esitatud nõuetele. Kogu päeva jooksul ei tohi liini alustava sõiduki salongis olla prahti (paberid, pudelid jne) ning istmed ja salong ei tohi määrida sõitjate riideid.
3.5. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt kõigist ärajäänud või katkenud veootstest ja koheselt suunama liinile asendusbussi. Asendusbuss peab asendama ärajäänud veootsa või jätkama katkenud veootsa teenindamist nii, et asendusbussi väljumine asendusbussi asukohast Viljandimaal on tagatud maksimaalselt 30 minuti jooksul veootsa ärajäämisest või katkemisest. Asendusbuss peab vastama kõikidele RHAD nõuetele. Vedaja on Tellija nõudmisel kohustatud esitama täiendavaid andmeid ja dokumente, mille pinnalt on Tellijal võimalik veenduda, et asendusbuss vastas kõikidele RHAD nõuetele.
3.6. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt ka kõigist osaliselt teenindatud veootstest ja üle 10-minutilistest hilinemistest. Lisaks on Vedaja kohustatud Tellijat teavitama hiljemalt 24 tunni jooksul vastavate asjaolude asetleidmisest järgmistel juhtumitel: ATL täitmisel asetleidnud liiklusõnnetused, ATL täitmisel rakendatud busside ja/või bussijuhtide suhtes läbiviidud korrakaitseorgani või ametiisikute kontrollimenetlused (sealhulgas haldusmenetlused, süüteomenetlused) ja kontrollimenetluste tulemid (sealhulgas rakendatud sanktsioonid ja tuvastatud asjaolud, näiteks sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart). Vedaja poolt omaalgatuslikult Tellija teavitamata jätmine käesolevas punktis loetletud asjaoludest loetakse ATL rikkumiseks.
3.7. Vedaja kohustub tagama, et:
3.7.1. kogu ATL kehtivuse ajal täidab Vedaja kõik ATL täitmisega seotud kohustused RHAD-s ette nähtud nõudeid järgides, samuti järgib ja täidab Vedaja kõiki muid õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi;
3.7.2. omab ATL täitmiseks kõiki vajalikke lube, sh ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) §-s 39 nimetatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat/koopiaid, sertifikaate või muud sarnast, mis on nõutavad ATL täitmisega seotud kohustuste täitmiseks. Kui Vedaja ühenduse tegevusloa kehtivus lõpeb enne ATL lõppemise tähtpäeva, kohustub Vedaja esitama Tellijale hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivuse lõppemise tähtaega uue ühenduse tegevusloa;
3.7.3. tema poolt Riigihankes nimetatud veokorraldusjuht vastab kogu ATL täitmise perioodi kestel kõikidele õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui Vedaja poolt Riigihankes nimetatud veokorraldusjuht mistahes hetkel ATL kehtivuse perioodil ei vasta enam õigusaktides sätestatud nõuetele, kohustub Vedaja Tellijat sellest viivitamatult teavitama ja viivitamatult määrama uue, nõuetele vastava veokorraldusjuhi;
3.7.4. Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel kasutatavad isikud järgivad ATL-st tulenevaid kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel täiel määral kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, samuti omavad kohustuste täitmiseks kõiki vajalikke õigusaktides ette nähtud lube, sertifikaate või muid sarnaseid volitusi. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt ATL täitmisel osalevate bussijuhtide kohta andmeid, kontrollimaks isikute vastavust ATL ja õigusaktide nõuetele;
3.7.5. ATL täitmisel kasutatavad muud seadmed ja vahendid vastavad ATL-s (sh RHAD-s) ja õigusaktides sätestatud nõuetele;
3.7.6. ATL objektiks olevatel bussiliinidel osutatakse veoteenust Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade alusel. Kui hankemenetluse kestel või ATL täitmise perioodil kaob õigusaktide muutmise tõttu vajadus sõidupiletite müügi korraldamiseks või sõidupileti olemasolu kontrollimiseks, siis vabaneb Vedaja vastavatest kohustustest ilma, et selleks tuleks ATL-i muuta;
3.7.7. Vedaja bussijuhid oleksid teadlikud veoteenuse osutamise ATL tingimustest ja õigusaktidest. Vedaja vastutab bussijuhtide tegevuse eest veoteenuse osutamise ajal;
3.7.8. liiniveo teenust osutatakse vastavalt Tellija poolt kinnitatud sõidugraafikule/sõiduplaanile ja täies kooskõlas RHAD nõuetega;
3.7.9. bussijuht (välja arvatud linnaliini bussijuht. s.t sellist liini teenindav bussijuht, millise liini juurde on tellija määranud kohustusliku teenindamise tehnilise kirjelduse „Nõuded bussidele“ p 2.1.3 vastava bussiga) küsib igalt bussi esiuksest sisenevalt sõitjalt sihtpeatuse ning sisestab alg- ja sihtpeatuse andmed piletimüügisüsteemi ja seejärel nõuab reisijalt sõidukaardiga sõidu valideerimist või väljastab paberpileti;
3.7.10. hiljemalt teenindusperioodi alguseks ja ATL täitmise ajal on Vedaja poolt ATL täitmiseks rakendatavad bussijuhid läbinud autoveoseaduses (edaspidi AvS) ettenähtud ametikoolituse ning omavad AvS-s sätestatud Transpordiameti poolt väljastatud koolitustunnistust ning neil on olemas kõik Eestis vajalikud bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid;
3.7.11. on olemas käedvaba side dispetšerite ja kõigi liine teenindavate bussijuhtide vahel kogu veoteenuse osutamise perioodil;
3.7.12. Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht täidab ametialases tegevuses töölepingu seaduse, tubakaseaduse, liiklusseaduse (edaspidi LS) ja ÜTS-i ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid, samuti kõiki muudest ATL täitmisega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Tellija juhiseid (sealhulgas Tellija jagatud koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid);
3.7.13. bussijuhid annavad sõitjatele eesti keeles teavet peatuste, sõiduplaani, piletihindade, sõiduplaanide muudatuste jm veoteenuse oluliste asjaolude kohta ning paluvad sõitjatel kinnitada sõidu ajaks turvavöö või lülitavad sisse vastava elektroonilise teabe edastamise;
3.7.14. bussijuht veendub enne veoteenuse osutamise alustamist piletimüügiseadmete, alkolukkude, turvakaamerate, tabloode ja muu sarnase korrasolekus ning teavitab viivitamatult riketest Vedajat;
3.7.15. bussijuht valib enne ette antud veootsa teenindamise alustamist piletimüügiseadmest nõuetekohase reisi ja tagab, et bussi välis- ja sisetabloodel olev info on vastavuses piletimüügiseadmes oleva veootsa andmetega;
3.7.16. bussi sõitjatesalongi sisetemperatuur mõõdetuna 1,2 m kõrguselt bussi keskel on talvel vähemalt +15° Celsiuse järgi ning suvel mitte üle +25° Celsiuse järgi. Kui sõitjatesalongi sisetemperatuur on +25° Celsiuse järgi või rohkem, on konditsioneeri/kliimaseadme sisse lülitamine kohustuslik;
3.7.17. bussides on pimedal ajal sisse lülitatud sõitjate salongi valgustus;
3.7.18. bussijuht ei häiri raadio ja muude meediakanalite kuulamisega sõitjaid, ei suitseta bussis ega väljaspool bussi avatud bussiuste läheduses;
3.7.19. bussijuht abistab lapsevankriga ja piiratud liikumisvõimega isikute sisenemist ja väljumist bussist, kui isik avaldab selleks soovi;
3.7.20. bussijuhil on veoteenuse osutamise ajal seljas korrektne Vedaja vormiriietus. Vedaja esitab minimaalselt 5 päeva enne teenuse osutamise algust Tellijale informatsiooniks vormiriietuse näidised;
3.7.21. ATL täitmiseks ei kasutata bussijuhte, kelle puhul on 3 kuu jooksul Tellija või järelevalveametnik tuvastanud vähemalt 20 korda sõitja sisenemisel sõiduõiguse kontrolli teostamata jätmist või kelle kohta on laekunud samal perioodil korduvalt põhjendatud pretensioone sõitjatelt ATL või õigusaktide rikkumise kohta;
3.7.22. on paigaldatud bussidesse Tellija poolt kehtestatud sõitjateveo tüüptingimused. Tüüptingimused paigaldatakse selliselt, et oleks sõitjal võimalik tingimuste sisuga tutvuda. Tüüptingimuste muutmise korral edastab Tellija Vedajale uued tüüptingimused, mis tuleb paigaldada bussidesse Tellija poolt ette antud tähtaja jooksul;
3.7.23. majandusarvestuse pidamisel järgitakse ÜTS §-s 23 sätestatud nõudeid;
3.7.24. ATL täitmise perioodil on Vedaja või alltöövõtja poolt kasutatavate bussijuhtide brutopalk normtundide eest ühes kuus vähemalt eelmise aasta II kvartali Eesti keskmise brutokuupalga tasemel alates 1. jaanuari kuupäevast vastavalt Statistikaameti andmetele. Kui Vedajale kohaldub sõitjateveo üldtöökokkulepe ja see näeb ette suurema töötasu määra, siis lähtutakse kohalduvast sõitjateveo üldtöökokkuleppest;
3.7.25. talutakse teehooldekaamerate, andurite ja optilise tee haardeteguri mõõtjate paigaldamist ja nende tööd bussides või bussidele. Seadmed paigaldab Tellija või Transpordiamet, kes katab kogu paigaldusega seotud kulu.
3.8. Vedaja kohustub mitte tegema takistusi Tellijale ning osalema ka ise ATL objektiks olevatel bussiliinidel sõitjatevoogude uurimises ja liini busside täituvuse kontrollimises vastavalt Tellija juhistele. Vedaja kohustus osaleda eelnimetatud uuringutes seisneb eelkõige, kuid mitte ainult, järgnevas:
3.8.1. bussijuht teeb Vedaja esindajana koostööd loendajaga;
3.8.2. bussijuht lubab loendajal tasuta sõita Tellija poolt väljastatud tõendi alusel;
3.8.3. bussijuht annab loendajale abistavat informatsiooni teede ja peatuste ning igapäevase teenindamise käigus saadud teabe kohta.
3.9. Vedaja teeb Tellijaga koostööd, mis on vajalik Tellijale Vedaja poolt ATL täitmise kontrollimiseks, ATL täitmisega seotud analüüside ja uuringute tegemiseks või Tellija majandustegevuse läbiviimiseks ja planeerimiseks.
3.10. Vedaja on kohustatud paralleelselt ja üheaegselt organiseerima bussiliinide korrapärase dispetšerteenuse ja sõitjate teavitamise. Dispetšerteenus peab olema tagatud busside liiniloleku ajal. Kui dispetšer on hõivatud, peab automaatvastus sissehelistajat teavitama, et liin on hõivatud. Tellija nõudel peab Vedaja esitama 5 tööpäeva jooksul ülevaate dispetšerteenusest ühes asjaomase statistikaga. Dispetšerteenuse ülevaade sisaldab üldjuhul teavet:
3.10.1. sõiduplaanidest kinnipidamise ja korraldatud ümberistumiste tagamise kohta;
3.10.2. meetmete kohta, mida on rakendatud liiklushäirete korral regulaarse liikluse taastamiseks;
3.10.3. sõitjateabe korraldamise ning ärajäänud, katkestatud ja asendatud või muul moel ebaregulaarsetest veootstest teatamise kohta;
3.10.4. sõitjatelt laekunud kaebuste lahendamise kohta.
3.11. Vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused nt libe tee jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on Vedaja koheselt kohustatud informeerima Tellijat ja võimalusel sõitjaid. Vedaja peab Tellijat informeerides põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus.
3.12. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida Vedaja poolt ATL täitmiseks kasutatavaid busse nende vastavuse tuvastamiseks ATL-s, RHAD-s, Vedaja pakkumuses ning kõikides kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustele. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida bussiliiklusele ning bussijuhtidele esitatud nõuete täitmist, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja vastavust kõikidele kehtivatele õigusaktidele, Lepingule ning Vedaja poolt Lepingu nõuetekohase täitmise mistahes muid aspekte.
3.13. Vedaja peab tagama dispetšerteenuses infotelefoni ja e-posti aadressi olemasolu, mille kaudu antakse sõitjatele informatsiooni sõiduplaanide ja busside tegeliku liinil oleku kohta ja mille kaudu on isikutel võimalik teavitada Vedajat veoteenusega seotud asjaoludest ja pretensioonidest. Infotelefoni ja e-kirja kaudu peab Vedaja vastu võtma sõitjate tellimused bussi väljakutseks nõudmisel teenindatavatesse peatustesse vastavalt sõiduplaanides märgitule. Sõitjate tellimuste vastuvõtmist nõudmisel teenindatavatesse peatustesse alustab Vedaja vähemalt 7 päeva enne soovitud bussi väljumist ning tellimuse esitamise viimane tähtaeg on näidatud igas ettetellitavate peatustega liini sõiduplaanis. Infotelefon peab töötama ajal, kui toimub busside liikumine liinidel vastavalt sõiduplaanidele. Juhul kui Tellijal on olemas ühistranspordi tõrgete operatiivinfosüsteem, tagab Vedaja koostöös Tellijaga operatiivselt olulisemate ebaregulaarsete sõiduotsuste sisestamise süsteemi.
3.14. Tellijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ATL kehtivuse igal aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes RHAD „Juhised pakkumuse koostamiseks“ (edaspidi RHAD üldosa) punktis 7.4 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20%, sh liine sulgeda ja/või avada uusi liine, millele vastavalt kinnitatakse uus sõiduplaan. Vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 päeva liiniläbisõidu muutmisest veomahtude suurendamisel kuni 5% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust või veomahtude vähendamisel. Kui Tellija soovib korraga suurendada liiniläbisõitu 5%-9% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust, kohustub Tellija sellest Vedajat ette teavitama vähemalt 45 päeva enne muudatuse rakendamist, muudel juhtudel veomahu suurendamisel 10-20% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust vähemalt 90 päeva. Vedaja nõusolekul võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Vedaja peab arvestama, et Tellijal on õigus eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta ning sealjuures juba enne Lepingu täitmise algusaega, teavitades sellest Vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste rakendamiseks.


4. Toetus avaliku teenindamise eest
4.1. ATL täitmise eest makstakse Vedajale toetust vastavalt Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinnale, arvestades ATL-s ja RHAD-s sätestatud tingimusi. Vedajale makstava toetuse aluseks on reaalne liiniläbisõit lähtudes piletimüügisüsteemi andmetest, seejuures ei kanna Vedaja piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et Vedaja on piletimüügisüsteemi riketest piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud. Vedaja kannab ATL täitmisega seotud tasu- ja kuluriski.
4.2. Vedajale makstakse igal kalendrikuul ATL kohustuste täitmise eest toetust, mille Tellija arvestab Vedajale iga ATL objektiks oleva bussiliini osas vastavalt sõiduplaanile tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu) eest vastavalt Vedaja poolt Riigihankes pakutud liinikilomeetri hinnale: ____eur/km, sealhulgas läbisõidumahu ja liinikilomeetri hinna alusel arvestatud vedaja tasust arvestatakse maha vedajale laekunud piletitulu ja kohalike omavalitsuste toetus ja muud vedajale laekunud tulud, mis on seotud käesoleva lepingu alusel teenuse osutamisega.
4.3. Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel ning Vedaja toetuse suurendamine ja vähendamine on võimalik ainult ATL-s nimetatud alustel ja korras. Vedaja poolt teenuse osutamiseks vajalike seadmete kasutamisega kaasnevad teenusepakkujate kulud või tasud (tarkvaralitsentsid, turvasertifikaadid, riistvara rent, andmeside jne) sisalduvad liinikilomeetri hinnas ja Tellija neid Vedajale täiendavalt ei hüvita, välja arvatud kui RHAD-s on sätestatud teisiti.
4.4. Vedaja toetusest arvatakse maha vormil „ATL lisa 6 - toetussumma vähendamise aruanne“ kohaselt toetusest maha arvatavad summad.
4.5. Toetuse arvestamise aluseks olevat Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinda võib muuta ATL kehtivusaja vältel juhul, kui muutub kas tarbijahinnaindeks (THI) või Eesti keskmisne töötasu ehk brutokuupalk indeks või diiselkütuse hinna indeks või gaasikütuse hinna indeks Statistikaameti andmete alusel või muutub muu kütuse hind või muutub mitu eelnimetatud näitajat. Eelmises lauses nimetatud juhul määrab Tellija uue liinikilomeetri hinna järgmise valemi kohaselt, ümardades 4 kohani peale koma:
4.5.1 T1 = TRHAD x KSTIP1
kus
T1 –liinikilomeetri hind III kvartalis 2026 (euro/km);
TRHAD –liinikilomeetri hind pakkumuses (euro/km);
KSTIP1 –ühistranspordi kütuseliikidega statistiline hinnaindeks perioodil P1
KSTIP1 = KS*(DP1*DO1+GP1*GO1+ BP1*BO1 + XP1*XO1) + PS*PP1 + MS*MP1
kus
KS – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI (ühistranspordi statistiline hinnaindeks);
DP1 – diiselkütuse hinna muutumise indeks perioodil P1 on kvartalite aritmeetiline keskmine diiselkütuse hinnaindeks perioodil pakkumuse tegemise kvartalile järgnevast kvartalist kuni 2026. aasta II kvartalis lõpuni jagatuna pakkumuse tegemise kvartali diiselkütuse hinna indeksiga - aluseks on diiselkütuse hinna muutumise indeksid Statistikaametist;
DO1 – diiselkütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid pakkumuses ATL täitmiseks, sh asendusbussid;
GP1 - CNG (maagaas+) hinna muutumise indeks perioodil P1 on kvartalite aritmeetiline keskmine gaasikütuse hind perioodil pakkumuse tegemise kvartalile järgnevast kvartalist kuni 2026. aasta II kvartalis lõpuni jagatuna pakkumuse tegemise kvartali gaasikütuse keskmise hinnaga - maagaasi hinnaindeksi saamisel kasutatakse CNG keskmist hinda vastavates kvartalites Statistikaameti andmetel;
GO1 – CNG kütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid pakkumuses ATL täitmiseks, sh asendusbussid;
BP1 – CBM (rohegaas) hinna muutumise indeks perioodil P1 on kvartalite aritmeetiline keskmine gaasikütuse hind perioodil pakkumuse tegemise kvartalile järgnevast kvartalist kuni 2026. aasta II kvartalis lõpuni jagatuna pakkumuse tegemise kvartali gaasikütuse keskmise hinnaga - rohegaasi hinnaindeksi saamisel kasutatakse CBM keskmist hinda vastavates kvartalites Statistikaameti andmetel;
BO1 – CBM kütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid pakkumuses ATL täitmiseks, sh asendusbussid;
XP1 – muu kütuse liigi hinna muutumise indeks perioodil P1 on kvartalite aritmeetiline kaalutud keskmine kütuse hind perioodil pakkumuse tegemise kvartalile järgnevast kvartalist kuni 2026. aasta II kvartalis lõpuni jagatuna pakkumuse tegemisel arvestatud kütuse hinnaga - aluseks on Vedaja poolt kütuse eest tasutud arvete kaalutud keskmine hind 2026. aasta II kvartalis perioodil P1 ja Vedaja poolt pakkumuse tegemisel arvestatud kütuse hind – juhul kui Vedaja ei ole ostnud vastavat kütust 2026. aasta II kvartalis perioodil P1, siis selle kütuse hind ei muutu võrreldes pakkumuse tegemisel arvestatud hinnaga ja näitaja XP1=1,0;
XO1 – muud kütuse liiki kasutavate busside osatähtsus bussidest, mis olid pakkumuses ATL täitmiseks, sh asendusbussid;
PS – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI;
PP1 – töötasu muutumise indeks perioodil P1 on kvartalite aritmeetiline keskmine töötasu indeks perioodil pakkumuse tegemise kvartalile järgnevast kvartalist kuni 20265. aasta II kvartalis lõpuni jagatuna 2024. aasta pakkumuse tegemise II kvartali keskmise töötasuga indeksiga - aluseks on Eesti keskmisne töötasu indeksid Statistikaametist. Kui Vedajale kohaldub sõitjateveo üldtöökokkulepe ja see näeb ette suurema töötasu määra, siis lähtutakse kohalduvast sõitjateveo üldtöökokkuleppest, kusjuures perioodid jäävad samaks. Töötasu indeksit kasutatakse kogu 2026. aasta kohta ehk 2026. aasta IV kvartali liinikilomeetri hinna arvestamisel on valemis KSTI töötasu indeks 1,0;
MS – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI;
MP1 – THI muutumise indeks perioodil P1 on kvartalite aritmeetiline keskmine THI perioodil pakkumuse tegemise kvartalile järgnevast kvartalist kuni 2026. aasta II kvartalis lõpuni jagatuna pakkumuse tegemise kvartali THI-ga - aluseks on THI-d Statistikaametist.

4.5.1.1 KSTIP1-d kasutatakse perioodile P1 järgneva kvartali liinikilomeetri hinna arvutamiseks, arvestades indeksite selgumiseni pakkumuses pakutud liinikilomeetri hinnaga ja tehes tasaarveldused alates kvartali algusest. Kui liinide teenindamist alustatakse hiljem kui III kvartal 2026, siis lükkub perioodi P1 lõpp edasi vastavate kvartalite võrra kuni teenindamise alustamisele eelneva kvartali lõpuni.
4.5.2 T2 = T1 x KSTIP2
T2 – liinikilomeetri hind IV kvartalis 2026 (euro/km);
T1 – liinikilomeetri hind III kvartalis 2026 (euro/km);
KSTIP2 – ühistranspordi kütuseliikidega statistiline hinnaindeks perioodil P2;
KSTIP2= KS*(DP2*DO2+GP2*GO2+BP2*BO2+XP2*XO2) + PS*PP2 + MS*MP2 , kus
KS – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis;
DP2 – diiselkütuse hinna muutumise indeks perioodil P2 ehk III kvartalis 2026 võrreldes indeksiga II kvartalis 2026;
DO2 – diiselkütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid kasutusel ATL täitmiseks III kvartalis 2026, sh asendusbussid;
GP2 - CNG (maagaas+) hinna muutumise indeks perioodil P2 ehk III kvartalis 2026 võrreldes indeksiga II kvartalis 2026 - maagaasi hinnaindeksi saamisel kasutatakse CNG keskmist hinda vastavates kvartalites Statistikaameti andmetel;
GO2 – CNG kütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid kasutusel ATL täitmiseks III kvartalis 2026, sh asendusbussid;
BP2 - CBM (rohegaas) hinna muutumise indeks perioodil P2 ehk III kvartalis 2026 võrreldes indeksiga II kvartalis 2026 - rohegaasi hinnaindeksi saamisel kasutatakse CBM keskmist hinda vastavates kvartalites Statistikaameti andmetel;
BO2 – CBM kütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid kasutusel ATL täitmiseks III kvartalis 2026, sh asendusbussid;
XP2 – muu kütuse liigi hinna muutumise indeks perioodil P2 ehk III kvartalis 2026 võrreldes 2026 II kvartali keskmise hinnaga - aluseks on Vedaja poolt kütuse eest tasutud arvete kaalutud keskmine hind vastavatel perioodidel – juhul kui Vedaja ei ole ostnud vastavat kütust II kvartalis 2026, siis selle kütuse hinda III kvartalis 2026 võrreldakse pakkumuse tegemisel arvestatud hinnaga. Edaspidi kasutatakse jooksva kvartali indeksi saamiseks sellele kvartalile eelnevas kahes teineteisele järgnevas kvartalis tasutud arvete alusel arvestatud kaalutud keskmiseid hindu;
XO2 – muud kütuse liiki kasutavate busside osatähtsus bussidest, mis olid kasutusel ATL täitmiseks III kvartalis 2026, sh asendusbussid;
PS – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis;
PP2 – töötasu muutumise indeks perioodil P2 on 1,0, kui arvutatakse 2026. aasta IV kvartali liinikilomeetri hinda. Kui liinide teenindamist alustatakse hiljem kui III kvartal 2026, siis lükkub perioodi P2 lõpp edasi ja 2027. aasta I kvartaliks saame keskmise töötasu indeksi jagades 2026. aasta II kvartali keskmise töötasu 2025. aasta II kvartali keskmise töötasuga - aluseks on Eesti keskmise töötasu indeksid Statistikaametist. Kui Vedajale kohaldub sõitjateveo üldtöökokkulepe ja see näeb ette suurema töötasu määra, siis lähtutakse kohalduvast sõitjateveo üldtöökokkuleppest, 2027. aasta teisteks kvartaliteks arvutatavates liinikilomeetri hinna valemistes on töötasu indeksiks 1,0 ehk see ei muutu aasta jooksul ehk III kvartalis 2026 võrreldes indeksiga 2026 II kvartalis;
MS – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis;
MP2 –THI muutumise indeks perioodil P2 ehk III kvartalis 2026 võrreldes indeksiga 2026 II kvartalis.
4.5.2.1 KSTIP2 kasutatakse IV kvartali 2026 liinikilomeetri hinna arvutamiseks. Kuni indeksite selgumiseni makstakse liiniveo teenindamise eest eelmise kvartali liinikilomeetri hinna alusel ja tehakse vastavad tasaarveldused 2026. aasta IV kvartali jooksul. Kui liinide teenindamist alustatakse hiljem kui III kvartal 2026, siis lükkub periood P2 ka edasi vastavate kvartalite võrra.
4.5.3 Järgmiste kvartalite kohta arvutatakse liinikilomeetri hinnad analoogselt punktis 4.5.2 tooduga, kasutades edaspidi vastavalt kahe teineteisele järgneva kvartali andmeid, va töötasu indeks, mille osas indeks muutub üks kord aastas jagades eelmise aasta II kvartali keskmise töötasu üle-eelmise aasta II kvartali keskmise töötasuga. (T3 – liinikilomeetri hind I kvartalis 2027; T4 – liinikilomeetri hind II kvartalis 2027 jne.)
4.5.4 Statistikaamet koostab igaks aastaks kaalud ehk kulude osatähtsused valemisse, arvestades avaliku teenindamise lepingute alusel bussidega teostatud maakondade liiniveo vedajate kulude struktuuri perioodil IV kvartalist III kvartalini (1. oktoobrist 30. septembrini) rakendamiseks järgnevast 1. jaanuarist kalendriaasta jooksul.
4.5.5 Kui üks buss kasutab mitut kütuseliiki, siis arvutatakse iga sellise bussi kohta tegelikult (näiteks 100 km läbimiseks) kuluva kütuste summast vastavate kütuste osatähtsused, mille alusel liidetakse vastavate busside andmed osadena valemitesse. Kui erinevad bussid kasutavad muid kütuseliike rohkem kui üks liik, siis tehakse arvutused busside osatähtsust arvesse võttes iga kütuseliigi kohta eraldi.
Näidis:
„2024. aastaks on YTSHI valemi tegelikud kaalud Statistikaametist ehk kütuse, palga ja muude kulude osatähtsused järgmised: 32,45%; 49,8% ja 17,75%. Märkus: Arvestustes 2026. aastaks võetakse kasutusele vastavad kaalud 2026. aasta kohta jne.
Pakkumuse LKM hind on näiteks 1,50 euro/km.
Kui võrreldes 2024 II kvartaliga (näiteks pakkumuse esitamise kvartal) on perioodil P1 keskmine muutus kütuse hindades DP1=1,04; GP1=1,03; BP1=1,02; XP1=1,0 (kas ei ole muutust või ei ole seda kütust kasutuses);
ning busse on kasutuses vastavalt DO1=10%, GO1=50%, BO1=40% ja XO1=0;
töötasus PP1 = 1,05 ja
tarbijahinnaindeksis THIP1 = 1,01, siis
KSTIP1 = 0,3245*(1,04*0,10+1,03*0,50+1,02*0,40+1,0*0)+ +0,498*1,05+0,1775*1,01 =
= 0,3245*(0,104+0,515+0,408+0) +0,5229+0,179275 =
= 0,3245*1,027 + 0,5229+0,179275 =
= 0,3333 + 0,5229+0,17933 = indeks KSTI on 1,0355 ehk muutus on +3,55% ja
Tn = 1,50*1,0355 = 1,553 euro/ km - on järgmise perioodi liinikilomeetri hind.“

4.6. Punktis 4.5. sätestatud viisil korrigeeritakse Vedaja toetuse aluseks olevat liinikilomeetri hinda 4 (neli) korda kalendriaastas. Vedaja tasu indekseerimise ajaline algushetk on liinide teenindamise alustamise kvartal.
4.7. Üleplaanilise töö ehk sõiduplaanides mitte sisalduva veomahu eest toetust ei arvestata, välja arvatud eelnevalt Tellijaga kirjalikult kokku lepitud juhtudel. Tellijast ja Vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral vastavalt ATL p 3.11 sätestatule on Vedajal õigus saada tasu vastavalt läbitud veomahule ka ilma Tellija eelneva kirjaliku kokkuleppeta.
4.8. Nõudmisel teenindatavate peatustega liinide puhul on „Tehnilise kirjelduse lisa 5 – sõiduplaanid“ vastavate sõiduplaanide alaosas esitatud "Juhised nõudepeatuste toetuse arvestamiseks", kus on määratud töömahud nõudmisel teenindatavate liinilõikude kohta. Nõudmisel teenindatavate liinilõikude töömaht on arvutatud vastavalt nõudeliinilõigu teepikkusele, s.t vahemaa alates kohast, kust algab nõudeliinilõik kuni nõudesihtpeatuseni või kohani, kus jätkub põhiliinilõik. Nõudmisel teenindatavaid liinilõike teenindatakse ainult sõitjalt laekunud tellimuse, eelnevalt ostetud sõidupileti või valideeritud sõiduõiguse korral. Nõudeliinide teenindamiseks vajaliku valmisoleku tagamise kulud loetakse Vedaja kuluks ja need peavad sisalduma liinikilomeetri hinnas.
4.9. ATL sätestatud kohustuste täitmise eest tasub Tellija vedajale hiljemalt veoteenuse osutamise kuu 10. kuupäevaks, erandina jaanuaris hiljemalt 30. kuupäevaks, ettemaksu summas 30 000 EUR ja tasub Vedaja toetuse ülejäänud osa vastaval kuul osutatud teenuse eest hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, kui on täpsustunud mahaarvamiste summa. Kvartali viimasel kuul tehakse tasaarveldused vastavalt indeksite muutumisele kvartali kõigi kuude kohta. Tellija kannab arvestatud toetuse Vedaja arvelduskontole nr _____eeldusel, et Vedaja on edastanud Tellijale toetuse saamiseks nõuetekohase arve.
4.10. Toetuse maksmise tähtaeg Vedajale lükkub edasi, kui Vedaja ei ole tähtaegselt esitanud ATL punktides 7.4.1. – 7.4.3. nimetatud aruandeid. ATL punktides 7.4.1 – 7.4.3 nimetatud aruannete esitamisega viivitamise korral maksab Tellija Vedajale toetuse välja 20 päeva jooksul alates Vedaja poolt kõigi ATL punktides 7.4.1 – 7.4.3 nimetatud nõuetekohaste aruannete esitamisest.

5. Lepingu täitmistagatis
5.1. ATL täitmistagatise suuruseks on 350 000 (kolmsada viiskümmend tuhat) eurot.
Täitmistagatis tagab kõiki Tellija nõudeid Vedaja vastu, mis tulenevad ATL täitmisest, ülesütlemisest või rikkumisest, sh kuid mitte ainult Tellija leppetrahvinõudeid ja kahjuhüvitusnõudeid Vedaja vastu.
5.2. ATL täitmistagatis loetakse Tellijale antuks, kui Vedaja on Tellijale esitanud:
5.2.1. maksekorralduse ATL punkti-s 5.1. nimetatud rahasumma deponeerimise kohta Tellija arvelduskontole EE031010220266761225 või;
5.2.2. Euroopa Liidus asutatud ja tegutseva Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse, krediidiandja või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on Tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt ATL punkti-s 5.1. nimetatud rahasumma väljamakse Tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja Tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada Tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse Garantiikirja esitamata jätmisena.
5.2.3. Lepingu sõlmimise järgselt antud esimene Garantiikiri peab kehtima vähemalt 1 (üks) aasta arvestatuna selle Vedaja poolt Tellijale üleandmise päevast.
5.3. Pärast ATL sõlmimist Tellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 20 päeva enne ATL täitmise esimest päeva. Kui Vedaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on Tellijal õigus ATL-st taganeda ja nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele.
5.4. Lepingu punktis 5.2.3 nimetatud Garantiikirjale järgnevalt on Vedaja kohustatud andma Tellijale uued Garantiikirjad hiljemalt 1 (üks) kuu enne eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemist ja kehtivusega arvestatuna eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast vähemalt 1 (üks) aasta. Lepingu lõppemise tähtpäevale vahetult eelnevalt esitatav Garantiikiri peab kehtima vähemalt Lepingu lõppemise tähtpäevani +3 (kolm) kuud.

6. Piletimüügiga seonduvad kohustused
6.1. Bussidesse paigaldatavate piletimüügiseadmete soetamise/rentimise, tarkvara ja paigalduskulud kannab Tellija. Tellija kohustub tagama, et Vedajale antakse õigeaegselt üle ATL täitmiseks vajalik arv piletimüügiseadmeid. Liiniveomahu suurenemisel täiendavate busside rakendamise korral tagab Tellija Vedajale täiendavate piletimüügiseadmete kasutusse andmise.
6.2. Vedaja initsiatiivil piletimüügiseadmete ümberpaigutamisega seotud kulud, piletiseadmete printeripaberi ostmise kulu ning Vedaja süül hävinud, kadunud või rikki läinud seadmete asendamise kulud katab Vedaja. Normaalse kasutamise käigus rikki läinud seadmete remondi- või asendamise kulud katab Tellija. Vedaja ei kanna piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et piletimüügisüsteemi rikked ei ole tekkinud Vedaja tegevuse tulemusena ja riketest on piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud.
6.3. Vedaja peab lubama bussidesse piletimüügisüsteemi ja seadmete tööks vajaliku kaabelduse paigaldamist.
6.4. Vedaja kohustub läbi oma bussijuhtide (sealhulgas alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel teostama piletimüügiseadmetega piletimüüki või valideerimist, sealhulgas ka raha laadimist kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele ja sõiduõiguse kontrolli Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja Tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel.
6.5. Vedaja kohustub osutama teenust üksnes bussidega, milles on toimivad piletimüügiseadmed. Vedaja kohustub toimetama bussi Tellija määratud ajaks Tellija määratud aadressile piletimüügiseadme paigaldamiseks, vahetuseks või parandamiseks. Tellija teavitab piletimüügiseadme paigaldamise, vahetuse või parandamise konkreetse aja Vedajale vähemalt 3 tööpäeva ette. Kui Tellijast tulenevalt ei ole bussile piletimüügiseadme paigaldamine, vahetus või remont võimalik liini järgmiseks väljumisajaks ning RHAD-s nõutud arv busse on juba kasutuses ATL teenindamiseks, siis on Tellijal võimalik lubada ajutiselt teenuse osutamist ka bussiga, millel nõuetekohane piletimüügiseade puudub - sellisel juhul arvestatakse vastavas osas Vedaja tasu lähtudes Vedaja poolt Tellijale esitatud aruandes deklareeritud liiniläbisõidust.
6.5.1. Juhul, kui piletimüügisüsteem lakkab töötamast liini teenindamise ajal või piletimüügiseadmes esineb rike, on lubatud liini teenindamise jätkamine lõpp-peatuseni. Lõpp-peatusesse jõudmise järel on Vedaja kohustatud toimetama rikkega piletimüügiseadmega bussi viivitamatult, kuid hiljemalt 6 tunni jooksul rikke ilmnemisest Tellija määratud asukohta piletimüügiseadmes esineva rikke kõrvaldamiseks, v.a p 6.5.2 sätestatud juhul.
6.5.2. Juhul, kui piletimüügiseadmetes esineb tõrge asukohas, kus töötava piletimüügiseadmega asendusbussi tagamine mõistliku aja jooksul ei ole võimalik, jätkab Vedaja liiniveoteenuse osutamist, kuni asendusbussi saabumiseni ilma toimiva piletimüügiseadmeta.
6.5.3. Punktides 6.5.1 ja 6.5.2 nimetatud olukordade tarbeks peavad bussides olema bussijuhile kättesaadavad liinide sõiduplaanid (näiteks paberkandjal) olukorraks, kus need ei ole juhile kättesaadavad piletimüügisüsteemi vahendusel.
6.6. Piletimüügiga seoses on Vedaja kohustatud tagama, et:
6.6.1. bussijuht müüb nõuetekohaseid sõidupileteid vastavalt sõitja sõidusoovile ja kohustub väljastama sõitjale sõidupileti ja/või müüma sõidukaarte;
6.6.2. bussijuht peab võimaldama sõitjal sõidupileti/sõidukaardi registreerimist või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutmist;
6.6.3. bussides on Tellija poolt antud sõitjainfo;
6.6.4. bussijuht laeb sularaha kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele;
6.6.5. teeb koostööd Tellijaga sõidupiletite müügi turvalisuse tagamisel, sealhulgas rakendab Tellija soovitud meetmeid sõidupiletite müügi turvalisuse tagamiseks;
6.6.6. kasutatakse piletimüügisüsteemi keskkonda;
6.6.7. veendutakse sõitjal sõiduõiguse olemasolus õigusaktidega kehtestatud piirides.
6.7. Bussijuht tagab, et sõidukaartide valideerimisel sõitjad sisenevad bussi esiuksest ja kohustub küsima igalt sõitjalt andmeid sihtkoha peatuse kohta ning sisestama need andmed valideerimissüsteemi (v.a juhul kui Tellija on andnud teistsuguse juhise sõitjate sisenemise kohta konkreetsel liinil või kui sõitja soovib siseneda ratastooli või lapsekäruga või sõitjal esinevad muud analoogsed põhjused, mille tõttu sõitjal ei ole füüsiliselt võimalik siseneda esiuksest).
6.8. Tellija teavitab Vedajat sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste muutustest.
6.9. Vedaja kohustub kasutama liinitöö reaalajas jälgimiseks dispetšerrakendust ning informeerima kõikidest tõrgetest liinitöös ja piletimüügiseadmete riketest, rikkumistest, kadumisest, lõhkumisest ja vargusest Tellijat hiljemalt sama tööpäeva jooksul juhtumi asetleidmisest, v.a. kui ATL on konkreetse juhtumi suhtes sätestatud teistsugune teavitustähtaeg.
6.10. Tellija annab läbi piletimüügisüsteemi haldaja Vedajale ligipääsuõiguse(d) piletimüügisüsteemi keskkonnale.
6.11. Tellijal ja seadusega määratud kolmandatel isikutel on õigus teostada kontrolli piletimüügiprotsessi üle ATL objektiks olevate bussiliinide bussides, mis seisneb peaasjalikult sõidupiletite müügikäibe jälgimises, kontrollostude sooritamises või kontrollis piletimüügiseadmete korrasolu üle.
6.12. Piletimüügi eest Vedajale Tellija poolt täiendavat tasu ei maksta. Kui reisija käest pileti eest raha ei võeta, siis tagab Vedaja sõitjate registreerimise valideerimisega või paberpileti väljastamisega.

7. Muud avaliku teenindamisega seonduvad õigused ja kohustused
7.1. Lisaks muudele ATL-s sätestatud Vedaja kohustustele kohustub Vedaja korraldama ka bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldusjuht/logistik) koolitusi;
7.1.1. Sealhulgas ajavahemikus, mis algab vähemalt 1 kuu enne teenuse osutamise algust ja kestab kokku kuni 2 kuud, tuleb Vedajal läbi viia ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldusjuht/logistik) koolitus ATL nõuetekohase täitmise, teenuse turvalise osutamise ja klienditeeninduse kohta, sh bussisõitjaõigused. Koolitusplaani aluseks on mh bussidesse paigaldamisele kuuluvad Tellija juhistele vastavad sõitjateveo tüüptingimused (p 3.7.22), samuti on Tellijal õigus täiendada koolitusplaani ja koolitusmaterjale kooskõlas ATL sätete ja õigusaktidest tulenevate nõuetega.
7.1.2. Vedaja peab tagama, et kõikidele ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldusjuht/logistik) viiakse läbi koolitus minimaalselt 1 kord aastas kogu lepinguperioodi vältel. Vedaja peab Tellija nõudmisel väljastama koolitustel osalejate nimekirjad koos koolitusel osalenute kinnitusega.
7.1.3. Kõigist nimetatud koolitustest tuleb Tellijat informeerida ning Tellijal on õigus koolitustele saata enda esindaja. Kõik Tellija poolt antud koolitusmaterjalides sisalduvad juhised ja nõuded loetakse Lepingu tähenduses Tellija siduvateks juhisteks, mille täitmise peab Vedaja tagama kõikide enda poolt Lepingu täitmisel kasutatavate bussijuhtide poolt sõltumata sellest, kas konkreetne bussijuht osales koolitusel või mitte.
7.2. Tellija kohustub ATL objektiks olevatel bussiliinidel veoteenuse osutamisel:
7.2.1. informeerima sõitjaid ATL objektiks olevate bussiliinide muutustest (välja arvatud ATL punktis 3.11. nimetatud muudatused) massiteabevahendite kaudu (muuhulgas võib Tellija informeerimiskohustuse täitmiseks kasutada piirkonna keskuse kodulehte, valla või linna kodulehte, e-posti rühmasid, bussides ja peatustes);
7.2.2. edastama Vedajale info piletihindade ja trahvide kohta piletita sõidu korral, mille alusel Vedaja paigaldab vastava teabe bussidesse;
7.2.3. teavitama Vedajat bussiliinidel plaanipäraselt tehtavatest muudatustest ja planeeritavast ajutisest ümbersõidumarsruudist;
7.2.4. esitama Vedajale iga kuu 10. kuupäevaks ATL objektiks olevatel bussiliinidel eelmise kuu „Toetuse summa vähendamise aruande“ (ATL lisa 6), kuid antud kohustuse rikkumine ei välista Tellija õigust tugineda hilisemalt Vedaja toetuse vähendamise aluseks olevatele asjaoludele;
7.2.5. koostama iga kuu 15. päevaks ATL objektiks olevate bussiliinide osas eelmise kuu toetuse arvestuse aruande (ATL lisa 5);
7.2.6. tasuma Vedajale osutatud teenuse eest ATL-s sätestatud korras.
7.3. Tellijal on õigus määrata sõitjate teenindamiseks kasutatavate busside uste puhul sõitjate sisenemise ja väljumise kord ühepoolsete, Vedaja jaoks siduvate, juhistega.
7.4. Vedaja:
7.4.1. esitab Tellijale bussiliinide tegeliku töömahu aruanded liinide kaupa (ATL lisa 1 - liinitöö näitajad liinide kaupa) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta;
7.4.2. esitab Tellijale ebaregulaarsete veootsade aruande liinide kaupa (ATL lisa 3 - ebaregulaarsete veootsade aruanne) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta ning ärajäänud ja lisatud veootsa(de) põhjuse(d), samuti busside asendamise juhtumid liinide kaupa konkreetseid kuupäevi ja asendamise põhjuseid ära näidates või viidates Tellija kooskõlastusele;
7.4.3. esitab Tellijale nõudeliinide kasutatavuse aruande (ATL lisa 7 - nõudeliinide kasutatavuse aruanne) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta näidates ära nõudeliinilõikudega liinide vastavate lõikude tegeliku kasutuse kilomeetrites kuupäevade kaupa;
7.4.4. edastab Tellijale kõik talle saabunud sõitjate kaebused ja ettepanekud, mis on seotud Vedaja poolt vedude korraldamisega vastava kaebuse või ettepaneku laekumisele järgnevaks tööpäevaks, sealjuures vastab kaebustele eelkõige Vedaja vastavalt asjaoludele;
7.4.5. edastab Tellijale kvartaalselt aruande osutatud teenuse kulude, tulude ja muude näitajate kohta, vastavalt „ATL lisa 2 - vedaja kulude kvartaalse aruande ja taotluse vorm“ vedaja aruande ja taotluste vormid hiljemalt kvartali lõppemisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kvartali perioodideks on 01. jaanuar – 31. märts, 1.aprill – 30. juuni; 01. juuli – 30. september ning 01. oktoober – 31. detsember;
7.4.6. esitab Tellija nõudmisel viimase määratud tähtpäevaks, vormis ja viisil täiendavad andmed ja aruandluse bussiliinide töö ja busside kohta, samuti muid Lepingu täitmisega seonduvaid andmeid, mida Tellijal on vaja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks;
7.4.7. aruandlus ja teated peavad olema eestikeelsed.
7.5. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt täiendavaid andmeid ja aruandlust bussiliinide töö ja kasutatavate busside kohta, samuti tulenevalt ÜTS-st ettevõtte raamatupidamisandmete kohta.
7.6. Tellijal on õigus kontrollida ATL täitmist puudutavat Vedaja raamatupidamisalast algdokumentatsiooni, aruandeid ning muid dokumente vastavalt ÜTS §-le 23.
7.7. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida bussiliiklusele ning bussijuhtidele esitatud nõuete täitmist, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja vastavust kõikidele kehtivatele õigusaktidele ja ATL-le ning Vedaja poolt ATL nõuetekohase täitmise mistahes muid aspekte. Vedaja peab eelnimetatud kohustuste täitmise võimaldamiseks tegema kõik endast oleneva.
7.8. Vedaja kohustub lubama Tellija poolt määratud isikutel kontrollida bussidele ja bussijuhtidele esitatavate ATL-s fikseeritud nõuete täitmist.
7.9. Vedaja tagab, et ATL täitmisel järgitakse kinnitatud sõiduplaani. Bussijuhtidel on keelatud väljuda peatusest varem kui sõiduplaanis kinnitatud. Bussijuht ei tohi objektiivse põhjuseta väljuda peatusest hiljem kui sõiduplaanis kinnitatud.
7.10. Vedaja kohustub ATL täitmise kõikidest puudustest ja kõrvalekalletest informeerima koheselt, s.t hiljemalt puuduse ilmnemisele järgneval tööpäeval Tellijat kirjalikult, v.a kui konkreetse rikkumise (nt hilinemine, piletimüügiseadmete rikked jne) suhtes ei tulene ATL-st teistsugust teavitamiskohustust.
7.11. Vedaja teavitamiskohustused
Käesolevas punktis sätestatud teavitamiskohustused rakenduvad lisaks Vedaja poolt igakuiselt esitatavale aruandele ebaregulaarsete veootste kohta (ATL lisa 3 - ebaregulaarsete veootsade aruanne). Vedaja teavitab Tellijat dispetšerrakenduse kaudu (p. 6.9), mis on piletimüügikeskkonna osa, kus kogutakse ja kuvatakse piletimüügisüsteemist saadavaid andmeid busside liikumise kohta, rakenduses fikseeritakse sõidugraafikust ettejõudmised, hilinemised ja ärajäämised ning mille funktsionaalsus võimaldab reaalajas jälgida liinitöö täitmist. Rakenduse kaudu teavitab Vedaja esindaja liinitöö täitmisega seonduvatest probleemidest ja kõrvalekalletest, sh ka piletimüügiseadmete riketest.
7.11.1. Hilinemised/ärajäämised
7.11.1.1. Teavitada tuleb ainult ärajäämisi ja algpeatusest hilinemisi, mis on üle 10 minuti.
7.11.1.2. Teavitada tuleb viivitamatult ehk 25 minuti jooksul algpeatusest määratud väljumisajast.
7.11.1.3. Hiljem kui 2 tundi tehtud teavitused loetakse teavitamata sündmusteks.
7.11.1.4. Hilinemise või ärajäämise korral tuleb teavitada iga veootsa kohta eraldi.
7.11.1.5. Ärajäämise teavitus peab lisaks asendusbussi registreerimisnumbrile sisaldama infot, kas ja millal saadetakse asendusbuss, lisaks ka info, millal jõuab asendusbuss algpeatusesse või katkenud liini kohale sh välja tuua teenuse katkemise koht.
7.11.1.6. Hilinemise teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist infot: sõiduplaanijärgsest ajast hilinemise aeg, hilinemise põhjus, kas hilinemine toob kaasa liini/veootsa ärajäämise.
7.11.1.7. Kui vedaja viitab hilinemise või ärajäämise kohta esitatavas teates erakordsetele ja ettenägematult rasketele teeoludele või ekstreemsetele liiklustingimustele, siis lisatakse teatele tõendid olukorra kohta.
7.11.1.8. Piletimüük ja fooride taga seismine linnaliikluses on arvestatud sõiduplaanis. Ummikuks loetakse eriolukorrast (Ilmastikuolud, suur avarii, teeremont) põhjustatud erakorralist liiklusseisakut.
7.11.1.9. Hilinenud veoots on veoots, mis ei vasta regulaarse veootsa nõuetele, kuid ei ole ärajäänud veoots. Ärajäänud veoots on veoots:
7.11.1.9.1. mida ei sooritatud või
7.11.1.9.2. mille puhul sõiduk ei läbinud mingit osa liini marsruudist või
7.11.1.9.3. kui buss ei peatunud mõnes liini peatuses sõitjate olemasolul või
7.11.1.9.4. kui väljumine algpeatusest hilines enam kui 25 minutit või
7.11.1.9.5. mille väljumine algpeatusest toimus sõiduplaani järgsest väljumisajast varem või
7.11.1.9.6. väljumine ümberistumispeatusest toimus ümberistumisühendust sõiduplaanis määratud aja võrra ootamata.
7.11.2. Piletimüügiseadme rikkest peab Vedaja teavitama Tellijat 20 minuti jooksul rikke ilmnemisest. Seadme rikke teavitus peab sisaldama täpset informatsiooni rikke kohta, milline seade ei tööta, milliseid toiminguid ei saa seadmetega teha. Kui riket ei ole võimalik kaugtöö teel lahendada, tuleb teatada lähim võimalik aeg ja koht, kus Tellija tehnik saaks probleemi kohapeal üle vaadata (bussijuhi kontakt telefon).
7.11.3. Vedaja kohustub enne liiniveo alustamist vastaval päeval veenduma, et bussis paiknevad turvakaamerad on töökorras (s.t Vedaja peab veenduma turvakaamera toimivuses vähemalt ühel korral igal päeval, mil bussi kasutatakse ATL teenindamiseks). Vedaja kohustub hiljemalt 60 minuti jooksul rikke ilmnemisest Tellijat teavitama turvakaameratel esinevatest tõrgetest ja kõrvaldama puuduse või asendama mittenõuetekohase või mittetoimiva kaamera hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
7.12 Tellija sõlmib bussijaamade kasutamise lepingud maakonnaliinide teenindamiseks ATL alusel teostatava liiniveo alguseks ja arveldab bussijaamadega.
7.13 Vedaja tagab Tellija poolt ette nähtud nõudepõhiste liinide tellimise võimaluse dispetšeri kaudu telefoni või e-posti teel vähemalt esmaspäevast pühapäevani kell 8.00-18:00 ja sõitja peab tellimuse esitama vähemalt eelmisel päeval enne soovitud sõitu. Tellija ja Vedaja vahelisel kokkuleppel teenindatakse täiendavalt ka nõudepõhiseid väljumisi ning nende osas peab sõitja tellimuse esitama vähemalt eelmisel päeval enne soovitud sõitu. Võimalusel võetakse tellimusi vastu ka lühema aja jooksul. Tellimusi ei võeta vastu pikema perioodi kohta kui 1 nädal. Kui logistiliste järjekordade koostamisel selgub, et sõitja poolt soovitud aeg ei sobi logistikasse, võtab dispetšer sõitjaga ühendust ja lepib temaga võimalusel kokku uue sõiduga alustamise ja sihtkohta saabumise aja. Tellimust on võimalik tühistada dispetšeri kaudu nõudepõhise liini tellimisel hiljemalt 2 tundi enne soovitud sõidu alustamise aega ja nõudepõhise väljumise tellimisel hiljemalt 12 tundi enne soovitud sõidu alustamise aega. Juhul, kui sõitja tellimust ettenähtud aja jooksul ei tühista ja samal ajal sõidukisse peale võtmise kohta tellitud ajaks ei ilmu ning see on juhtunud vähemalt kolm korda, on vedajal õigus keelduda selle kliendi edaspidisest teenindamisest.
7.14 Nõudepõhise liini ja nõudepõhise väljumise (edaspidi koos nõudeliin) teenindamisel arvestatakse vedaja liiniveoks liinikilomeetreid Tellija määratud nõudeliini alguspunktist kuni sama bussi poolt järgmise liini teenindamise alguspeatusesse saabumiseni. Nõudeliinide teenindamine toimub ATL p 4.2 sätestatud liinikilomeetri hinna alusel. Vedaja kohustub teavitama Tellijale ATL täitmise alguseks nõudeliinide teenindamiseks kasutatavate busside asukoha, mille alusel nõudeliinide teenindamisel Vedaja tasu arvestatakse. Kokkuleppel Tellijaga võib ATL täitmisel nõudeliinide teenindamiseks kasutatavate busside asukohta muuta.
8. Sanktsioonid
8.1. Lepinguliste kohustuste rikkumiste puhul rakendatavatele sanktsioonidele kohaldatakse Eestis kehtivale seadusandlusele lisaks ATL-s sätestatut.
8.2. Väheolulised lepingurikkumised on rikkumised, mis ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse kvaliteeti, milleks loetakse mh, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:
8.2.1. mistahes bussidele või bussijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmine, välja arvatud ATL punktis 8.3.1 – 8.3.13 nimetatud rikkumised;
8.2.2. Vedaja ei teavita piletimüügisüsteemi dispetšerrakenduse kaudu Tellijat ja piletimüügisüsteemi haldajat piletimüügiseadmete riketest ja/või tõrgetest liinitöös (ärajäämised/hilinemised) või muudest asjaoludest (sh kaamera tõrgetest), mille suhtes Vedajal lasub ATL kohaselt teavitamiskohustus;
8.2.3. Vedaja poolt ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava logo või kaubamärgi paigaldamine;
8.2.4. ATL-st või õigusaktidest tuleneva Vedaja kohustuse rikkumine Vedaja, alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide poolt, mille kohta on Tellijale laekunud põhjendatud kaebus;
8.2.5. Vedaja poolt aruannete või teadete mittenõuetekohane esitamine või neis tõele mittevastavate andmete esitamine, sh tõele vastavate andmete mitteesitamine, v.a. kui konkreetse teavituskohustuse rikkumine on ATL järgi käsitatav olulise lepingurikkumisena;
8.2.6. teehooldekaamerate ja/või andurite paigaldamise ja käitamise mittelubamine bussidele;
8.2.7. mistahes muu ATL-s sätestatud kohustuse rikkumine, mida ei ole otsesõnu nimetatud olulise lepingurikkumisena;
8.3. Olulised lepingurikkumised on:
8.3.1. mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) Vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.11 sätestatud erakorralised asjaolud, millest Vedaja on Tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud;
8.3.2. piletimüügiga seonduvate kohustuste (sealhulgas piletimüügiseadmete kasutamisega või selles esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvate kohustuste) mistahes moel rikkumine, välja arvatud punkt 8.2.2 nimetatud rikkumine;
8.3.3. Vedaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud Tellijale uut ühenduse tegevusluba;
8.3.4. Vedaja ei täida kohustust nõuetekohase Garantiikirja esitamise kohta;
8.3.5. Vedaja ei tee vajalikku koostööd selleks, et paigalda bussidesse piletimüügiseadmeid või kõrvaldada piletimüügiseadmetes esinevaid vigu;
8.3.6. kuus või enam ATL täitmisega seotud väheolulist rikkumist 3 kuu jooksul;
8.3.7. Vedaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud Tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul;
8.3.8. Vedaja, alltöövõtja või nende poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht ei täida ametialases tegevuses õigusaktidega kehtestatud nõudeid või Tellija poolt antud siduvaid juhised korduvalt;
8.3.9. Vedaja rikub korduvalt kohustusi seoses bussidesse paigaldatavate turvakaameratega, sh kohustusi tagada juurdepääs kaamerate salvestistele;
8.3.10. Vedaja kasutab ATL täitmisel busse, mille kasutamist ei ole Vedaja Tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta RHAD nõuetele (sh kui Vedaja ei esita pakkumuses nimetatud busse Tellijale ülevaatuseks hiljemalt RHAD -s sätestatud tähtajaks enne ATL teenindamise algust) ja/või ei ole Vedaja pakkumuses nimetatud bussidega vähemalt samaväärsed ja/või mille suhtes on korrakaitseorgan rakendanud sõidukeeldu;
8.3.11. Vedaja rakendab ATL täitmisel alltöövõtjaid, kelle kasutamist ei ole Vedaja eelnevalt Tellijaga kirjalikult kooskõlastanud;
8.3.12. Vedaja rikub p 3.7.24 sätestatud kohustusi;
8.3.13. muu Vedaja rikkumine, mis on ATL või RHAD tingimuste kohaselt käsitatav olulise lepingurikkumisena.
8.4. Iga väheolulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 300 euro võrra. Iga olulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 3000 euro võrra. Kui ATL-s on konkreetse rikkumise puhuks sätestatud erinev leppetrahv, on Tellijal õigus nõuda käesolevas punktis nimetatud leppetrahvide asemel konkreetse rikkumise suhtes sätestatud leppetrahvi.
8.5. Tellija võib leppetrahvile lisaks nõuda alati ka kahju hüvitamist kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.
8.6. Vedaja ATL-st tulenevate kohustuste täitmisel avastatud puudused ja rikkumised fikseeritakse Tellija poolt vastava akti (edaspidi Puuduste fikseerimise akt) koostamise teel. Puuduste fikseerimise aktis fikseeritakse puuduse või rikkumise olemus ja avastamise aeg ning antakse Vedajale tähtaeg puuduse või rikkumise kõrvaldamiseks, kui see on puuduse või rikkumise olemusest tulenevalt võimalik, mõistlik ja vajalik. Tellija teavitab Vedajat ATL nõuete rikkumisest või puudustest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest või puudustest teadasaamisest. Täiendava tähtaja andmine ei välista leppetrahvi. Kui täiendava tähtaja andmine ei ole rikkumise või puuduse olemusest tulenevalt vajalik või võimalik, teavitab Tellija Vedajat toimunud rikkumistest või puudusest, saates Vedaja poolt ATL-s märgitud kontakt e-posti aadressil Puuduste fikseerimise akti. Puudused ja rikkumised loetakse fikseerituks ja Vedaja puuduste ja rikkumiste esinemisest nõuetekohaselt teavitatuks Tellija poolt käesolevas punktis sätestatud teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisega e-posti teel. Kui Vedaja ei pea Tellija e-posti teel saadetud teadet või Puuduste fikseerimise akti põhjendatuks, on Vedajal õigus esitada Tellijale kirjalikus vormis vastuväited hiljemalt 5 tööpäeva jooksul Tellija poolt vastava teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisest. Kui Vedaja ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, loetakse Vedaja mistahes vastuväidetest loobunuks ning puuduse või rikkumise olemasolu tunnistanuks.
8.7. Vedaja toetuse vähendamine vormistatakse ATL lisas 6 toodud vormil või Tellija valikul muus kirjalikus vormis, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakt e-posti aadressil iga kuu 10. kuupäevaks. Eelnev ei piira Tellija õigust rakendada leppetrahve ja toetuse vähendamist tulenevalt rikkumistest, mis on toimunud kuni 6 kuud enne toetuse vähendamist. Kõik ATL-s sätestatud sanktsioonid arvatakse maha Vedaja toetusest ning need kajastatakse aruandes, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakti e-posti aadressil iga kuu 15. kuupäevaks. Vedaja toetus loetakse Tellija ühepoolse tahteavaldusega vähendatuks Tellija poolt käesolevas punktis nimetatud lisa 6 vormi (ATL lisa 6 - toetussumma vähendamise aruanne (näidis)) saatmisega Vedaja e-postile.
8.8. Pooled on kokku leppinud, et eraldiseisva dokumendina leppetrahvide või muude sanktsioonide nõudmise kohta kirjalikke nõudekirju ei koostata, vaid piisab puuduse või muu lepingurikkumise fikseerimisest aktis ning sellest tingitud sanktsiooni ja vastava Vedaja toetuse vähendamise kajastamisest ATL lisa 6 (ATL lisa 6 - toetussumma vähendamise aruanne) formaadis aruandes sõltumata Töövõtja poolt aruande allkirjastamisest.
8.9. Pooled vabanevad vastutusest ATL mittetäitmise või mittekohase täitmise korral, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, millised antud olukorras on vältimatud ja Poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei ja/või sõjaväeoperatsioonid, loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mis kujutavad endast vääramatut jõudu.
8.10. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva vältimaks ja vähendamaks võimaliku kahju teket.
8.11. ATL-s sätestatu ei välista täiendavate õiguskaitsevahendite kasutamist, mis tulenevad kohaldatavatest õigusaktidest.
8.12. Kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või Vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates Vedaja poolt Tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest.

9. Lepingu kehtivus, lõpetamine ja muutmine
9.1. Teenuse osutamise eelduslik algus on 01.07.2026 ning ATL kehtib 96 kuud alates teenuse osutamise algusest. Juhul, kui ATL sõlmimise viibimise tõttu, sealhulgas tulenevalt ATL sõlmimisele eelneva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest ei osutu võimalikuks ATL alusel teenuse osutamise alustamine eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse teenuse osutamist Tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist, seejuures peab Tellija Vedaja nõudel tagama, et ATL sõlmimise ja ATL alusel teenuse osutamise alguse vahele jääks vähemalt 12 kuud ettevalmistusaega, välja arvatud kui Vedaja on valmis teenuse osutamist alustama lühema ettevalmistusajaga. Teenuse osutamise algusest sõltub teenuse osutamise lõppkuupäev, mis muutub tagamaks vastavalt 96 kuu teenuse osutamise perioodi.
9.2. Ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral ATL lõpeb ennetähtaegselt, Tellija poolt erakorralise ülesütlemisega ilma etteteatamistähtajata.
9.3. Arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on Tellijal õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest Vedajale kirjalikult ette 30 päeva, kui:
9.3.1. esineb vähemalt 2 Vedaja-poolset ATL p 8.3 nimetatud olulist lepingurikkumist 12 kalendrikuu jooksul;
9.3.2. Vedaja või mõne tema alltöövõtja suhtes ilmneb kasvõi üks ÜTS § 48 lõikes 1 nimetatud asjaoludest;
9.3.3. Vedaja-poolsed ATL rikkumised on tinginud Vedaja toetuse vähendamise ühes kuus vähemalt 10% ulatuses selles kuus Vedajale ilma rikkumisteta maksmisele kuulunud toetusest ja seda vähemalt 2 (kahel) kuul ülesütlemisele eelneva 15 kuu jooksul;
9.3.4. Vedaja ei ole RHAD-s sätestatud tähtaegadeks esitanud Tellijale ülevaatuseks kõiki Vedaja pakkumuses nimetatud busse või busside ülevaatuse tulemusena tuvastatakse busside mittevastavused RHAD, õigusaktide või Vedaja pakkumuse tingimustele ning Vedaja ei ole rikkumist kõrvaldanud hiljemalt 10 päeva jooksul RHAD-s sätestatud tähtaja saabumisest, mil pakkumuses nimetatud bussid tuli tellijale ülevaatuseks esitada;
9.3.5. Vedaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või saneerimine;
9.3.6. Vedaja majandustegevus on vähemalt kahel järjestikusel majandusaastal olnud kahjumlik või Vedaja ei ole esitanud Tellijale andmeid oma majandustegevuse kasumlikkuse kohta kooskõlas ATL nõuetega.
9.4. ATL erakorralisel ülesütlemisel Tellija poolt Vedajast tingitud asjaoludel on Tellijal õigus nõuda Vedajalt kokkuleppelist hüvitist ATL täitmistagatise summa ulatuses ja pöörata sel eesmärgil täitmisele ATL täitmistagatis. Käesolevas punktis nimetatud hüvitis muutub sissenõutavaks alates Tellija poolt Vedajale ATL ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista Tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda ATL ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist.
9.5. Vedajal on õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja saanud toetust ning võlgnevus Vedaja ees ületab ATL ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 2 kuu liiniläbisõidu ja kehtiva liinikilomeetri hinna korrutise summat. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muul alusel ei ole Vedajal õigust ATL-i ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda.
9.6. ATL lõpetamisel ennetähtaegselt Tellija poolt Vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub Vedaja jätkama ATL täitmist maksimaalselt 6 kuu kestel alates ATL ülesütlemisest, kui Tellija seda nõuab või seni, kuni Tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist, vastavalt sellele kumb tähtaeg või sündmus saabub varem. Tellijal on õigus määrata ATL ülesütlemise teates lühem periood, mille vältel Vedaja on kohustatud ATL täitmist jätkama.
9.7. ATL ennetähtaegsel lõpetamisel punktis 9.5 sätestatud alustel tagastatakse Vedajale ATL täitmistagatis, arvestades sellest maha Vedaja võlgnevused Tellija ees.
9.8. ATL muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras.

10. Lõppsätted
10.1. Kõik ATL-st tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras.
10.2. Kõik ATL ja selle lisade muudatused jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkest või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
10.3. Pooled on kokku leppinud, et käesolev ATL on haldusleping.


11. Poolte andmed
TELLIJA
VEDAJA
MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus

Registrikood 80426262
Registrikood
Aadress Vabaduse plats 4, Viljandi linn
Aadress

Telefon: +372 5152723
Telefon:
e-post: [email protected]
e-post:
arvelduskonto nr
___
arvelduskonto nr

Kontaktisik:
Kontaktisik:
Kaupo Kase
Juhatuse liige

telefon:
Telefon:
[email protected]

e-post:







TELLIJA:
MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus

RIIGIHANKE ALUSDOKUMENDID
JUHISED PAKKUMUSE KOOSTAMISEKS


Riigihanke nimetus:
„Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034”
(CPV kood 60112000-6 (maantee ühistransporditeenused)








Teenuse ostmine
Avatud e-hankemenetlus







2024.a.

Juhised pakkujale (edaspidi Pakkuja)
Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutab Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus (edaspidi Tellija) nimel välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” ning teeb käesolevaga huvitatud isikutele ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele.
1. Üldandmed:
Tellija nimi ja andmed: MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus, registrikood 80426262, Vabaduse plats 4, Viljandi, e-post: [email protected]
Riigihanke nimetus: „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034“
Tellija kontaktisik: Kaupo Kase, e-post:[email protected],:
Hanke eeldatav maksumus: 41 921 022 eurot (Hankija on eeldatava maksumuse määranud 8 aasta kohta vastavalt RHS § 23 lg 2 p 1 toodud üldreeglile).

Hankelepingu täitmise Veoteenuse osutamise
tähtaeg: 96 kuud (eelduslikult 1.07.2026 kuni 30.06.2034)

Teenuse teostamise koht: Viljandi maakond
Pakkumuse jõusoleku aeg: 6 kuud pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates

2. Hankelepingu ese
2.1. Hankelepingu esemeks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses avaliku teenindamise kohustuse täitmine riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel, sh sõitjate vedu ATL-i alusel Viljandi maakonna avalikel bussiliinidel eeldatavalt perioodil 1.07.2026 - 30.06.2034, sõidupiletite müük ja muude avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste ning nende üle järelevalve teostamise korraldus.
2.2. Tehniline kirjeldus sisaldub dokumendis „Tehniline kirjeldus“ ning selle lisades 1-5.
2.3. Tulevase hankelepingu tingimused on sätestatud dokumendis „ATL lepingu projekt“ ning selle lisades 1-8.
2.4. Kui hankemenetluse kestel või ATL täitmise perioodil kaob õigusaktide muutmise tõttu vajadus sõidupiletite müügi korraldamiseks ja sõidupileti olemasolu kontrollimiseks, siis vabaneb vedaja vastavatest kohustustest ilma, et selleks tuleks ATL-t muuta.


3. Nõutav tagatis ja garantiid
3.1. Pakkumuse tagatise suuruseks on 100 000 (ükssada tuhat) eurot;
3.1.1 Pakkuja esitab pakkumuse tagatise Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse, krediidiandja või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisega tellija arvelduskontole EE031010220266761225. Garantiikirja kohaselt on tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt punktis 3.1 nimetatud rahasumma väljamakse tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul. Garantiikiri ei tohi sisaldada tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Garantiikirja kehtivus ei tohi olla lühem kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg.
3.2 Lepingu täitmistagatise suuruseks on 350 000 (kolmsada viiskümmend tuhat) eurot.
3.3 Lepingu täitmistagatis loetakse tellijale antuks, kui vedaja on tellijale 20 päeva enne täitma hakkamist esitanud:
3.3.1 maksekorralduse punktis 3.2 nimetatud rahasumma deponeerimise kohta Tellija arvelduskontole EE031010220266761225 või
3.3.2 Euroopa Liidus asutatud ja tegutseva Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse, krediidiandja või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt punktis 3.2 nimetatud rahasumma väljamakse tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava Garantiikirja esitamata jätmisena.

4. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused
4.1 Hankemenetlusest kõrvaldamise alused on leitavad riigihangete registrist ja dokumendist „Hankepass täiendavate selgitustega.“ Hankija kontrollib pakkujal riigihangete seaduses sätestatud kohustuslike ja valikuliste kõrvaldamise aluste puudumist.
4.2 Pakkuja esitab hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnitused hankepassis.4.3 Riigihankes saavad pakkujate, taotlejate või isikutena, kelle näitajatele pakkuja või taotleja tugineb, osaleda ainult ettevõtjad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
5. Kvalifitseerimistingimused
5.1. Hankes seatud kvalifitseerimistingimused on leitavad riigihangete registrist ja dokumendist „Hankepass täiendavate selgitustega.“
5.2. Pakkuja esitab andmed hankes seatud kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta hankepassis.


6. Nõuded pakkumuse dokumentide ning individuaalset seisundit iseloomustavate dokumentide ja kvalifitseerimisdokumentide vormistamisele ja esitamisele
6.1 Käesolevas punktis sätestatud nõudeid ja tingimusi rakendatakse nii pakkumuse dokumentide, individuaalset seisundit iseloomustavate dokumentide kui ka kvalifitseerimisdokumentide suhtes, seda ka siis, kui viidatud on nt ainult pakkumuse dokumentidele, v.a. kui riigihanke alusdokumentidest ei tulene teisiti.
6.2 Pakkuja peab esitama pakkumuses kirjaliku kinnituse kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta (Pakkumuse vorm 4 - hankemenetluses osalemise avaldus ). Pakkumus ei või olla mistahes viisil eksitav, pakkujal ei ole õigust esitada pakkumuses lisatingimusi või tingimuslikku pakkumust. Pakkumus esitatakse üksnes asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi.
6.3 Alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud.
6.4 Pakkumuse esitamine üksikutele liinidele ei ole lubatud.
6.5 Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt riigihangete registri kaudu riigihangete registris määratud pakkumuste esitamise tähtajaks.
6.6 Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuse dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office ning ka MS Office formaate. Esitatud failid ei tohi olla kaitstud kopeerimise, printimise või muu sarnase käsitlusfunktsiooni suhtes.
6.7 Pakkumuse dokumentide mahu piirangud on soovitavalt 5MB ühe dokumendi kohta ja 20 MB pakkumuse kogumahu kohta. Ilma digiallkirjata saab esitada dokumente kogumahus kuni 100 MB.
6.8 Pakkuja ei krüpteeri pakkumuse dokumente, kuna registris on tagatud pakkumuste konfidentsiaalsus. Pakkumused saab avada ning tutvuda nende sisuga alles pärast esitamise tähtaja möödumist.
6.9 Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-keskkonnas hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta e-keskkonna kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest.
6.10 Kui riigihangete register ei ole pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni jooksul enne nimetatud tähtpäeva saabumist töökorras kauem kui 15 min korraga, peatub hankemenetlus automaatselt ja pakkumuste esitamise tähtpäev ei saabu. Sellisel juhul pikendab hankija riigihangete registri töö taastumise järgselt pakkumuste elektroonilise esitamise tähtaega vähemalt kolmepäeva võrra.
6.11 Pakkuja kohustub kandma kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamise ning ATL sõlmimisega seotud kulud.

7. ATL (avaliku teenindamise lepingu) tingimused
7.1 Tellija sõlmib riigihanke tulemusena riigihanke alusdokumentides toodud ATL-i eduka pakkumuse esitanud pakkujaga tähtajaga 8 aastat, seejuures eelduslikult tuleb ATL alusel avaliku teenindamise kohustuse täitmist alustada 1.07.2026.a ja ATL eelduslik lõpptähtaeg on 30.06.2034.a.
7.2 ATL tehnilised nõuded on kirjeldatud tehnilises kirjelduses (ja selle lisades).
7.3 Juhul kui ATL sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt käesoleva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks ATL alusel avaliku teenindamise kohustuse täitmisega liiniveo teostamise alustamine punktis 7.1 sätestatud eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks liinivedu tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu ära langemist. Sellisel juhul lükkub edasi ka punktis 7.1 sätestatud avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks liiniveo teostamise eelduslik lõppkuupäev perioodi võrra, mille osas liiniveo teostamise alustamine viibis.
7.4 ATL alusel teostatav prognoositav liiniläbisõit ühes kalendriaastas on kokku eelduslikult 3 247 426 liinikilomeetrit.
7.5 Tellijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ATL kehtivuse igal aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes punktis 7.4 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20%, sh liine sulgeda ja/või avada uusi liine. Vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 päeva liiniläbisõidu muutmisest veomahtude suurendamisel kuni 5% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust või veomahtude vähendamisel. Kui tellija soovib korraga suurendada liiniläbisõitu 5% - 9% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust, kohustub tellija sellest Vedajat ette teavitama vähemalt 45 päeva enne muudatuse rakendamist, muudel juhtudel veomahu suurendamisel 10 - 20% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust vähemalt 90 päeva. Vedaja nõusolekul võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Vedaja peab arvestama, et tellijal on õigus eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta juba enne Lepingu täitmise algusaega, teavitades sellest Vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellu rakendamiseks.
7.6 Kõigi Vedaja ATL täitmisega seotud kohustuste täitmise eest makstakse toetust vastavalt Vedaja pakkumises esitatud liinikilomeetri hinnale, arvestades ATL-s sätestatud täiendavaid tingimusi. Vedaja kannab ATL täitmisega seotud toetuse- ja kuluriski, samuti asjaolude muutumise riski, välja arvatud ATL-s või seaduses sätestatud juhtudel.
7.7 Vedaja toetuseks loetakse Vedajale igal kalendrikuul ATL-järgsete kohustuste täitmise eest makstavat toetust, mille tellija arvestab Vedajale iga ATL objektiks oleva bussiliini osas vastavalt sõidugraafikule tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu) eest vastavalt Vedaja poolt Riigihankes pakutud liinikilomeetri hinnale.
7.8 Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel ning Vedaja toetuse erandlik muutmine on võimalik ainult ATL-s või seaduses nimetatud alustel ja korras. ATL-st või ATL-ga seotud kohustuste täitmisel on Vedajal õigus üksnes liinikilomeetri hinna alusel makstavale toetusele, muid tasusid ning kulusid Vedajale ei hüvitata.
7.9 ATL sõlmitakse eesti keeles.
7.10 Vedaja kannab tellija ees täielikku vastutust teenuse osutamise kvaliteedi eest ka siis, kui kasutab lepingujärgse teenuse osutamisel alltöövõtjaid. Kui pakkuja on majanduslike näitajate kvalifitseerimistingimuste täitmiseks tuginenud teise isiku näitajatele, siis kooskõlas hanketingimustega vastutab selline teine isik solidaarselt ATL täitmise eest ning ATL juurde sõlmitakse sellekohane lepingulisa solidaarselt vastutava teise isikuga.

8. Pakkumuse minimaalne jõusoleku tähtaeg
8.1 Pakkumus peab olema jõus vähemalt 6 kuu vältel alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
8.2 Hankija võib pakkujatelt taotleda pakkumuste jõusoleku perioodi pikendamist koos pakkumuse tagatise tähtaja pikendamisega hankija poolt määratud lisaperioodi võrra vähemalt 10 (kümme) päeva enne pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemist. Vastav taotlus ning pakkuja vastus tuleb vormistada riigihangete registris.
8.3 Pakkuja nõusolek pakkumuse (sh pakkumuse tagatise) jõusoleku tähtaja pikendamiseks tuleb pakkujal esitada hankijale kirjalikult 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates.

9. Pakkuja esindamine, ühispakkumused
9.1 Pakkuja esitab koos pakkumusega selgituse pakkuja nimel pakkumuse esitanud ning pakkujat hankemenetluses esindava füüsilise isiku esindusõiguse kohta, v.a. kui pakkujat hankemenetluses esindava füüsilise isiku esindusõiguse andmed nähtuvad Eesti Vabariigi äriregistrist.
9.2 Juhul, kui pakkuja nimel esindab pakkujat hankemenetluses füüsiline isik, kelle esindusõigus ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist, esitab pakkuja koos pakkumusega kas:
9.2.1 pakkuja asukohamaa pädeva ametiasutuse poolt väljastatud dokumendi (nt pakkuja asukohamaa äriregistri väljavõte) koopia, mis tõendab isiku õigust pakkujat eelnimetatud toimingutes esindada vastavalt pakkuja asukohamaa seadusele (nt on juriidilise isiku juhatuse liige) või
9.2.2 kui isiku õigus pakkujat esindada ei ole tõendatav p 9.2.1 kohaselt, esitatakse volikiri, mille on allkirjastanud isik, kelle õigus volikirja allkirjastada nähtub Eesti Vabariigi äriregistrist või on tõendatud p 9.2.1 kohaselt ning viidatud punktis nimetatud dokumendi koopia on pakkumuse juurde lisatud.
9.3 Ühispakkumuse esitamise puhul peavad ühispakkujad nimetama endi hulgast (st üks ühispakkumust esitavatest isikutest) hankemenetlusega ning ATL sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja.
9.3.1 Volitatud esindaja nimetamiseks hankemenetluses lisab iga ühispakkumuses osalev isik peale ühispakkujate poolt volitatava isiku pakkumuse juurde vormil „Pakkumuse vorm 1 - volikiri ühispakkujate esindamiseks“ toodud volikirja.
9.3.2 Juhul, kui ühispakkuja nimel p 9.3.1. nimetatud volikirja allkirjastava isiku esindusõigus ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist, tõendab nimetatud isik oma volituste olemasolu p 9.2 sätestatud korras.
9.3.3 Ühispakkujate hulgast nimetatud volitatud esindaja lisab pakkumuse juurde vormil „Pakkumuse vorm 2 - nõusolek ühispakkujate esindamiseks“ toodud nõusoleku ühispakkujate volitatud esindajaks olemise kohta.
9.4 Kui pakkuja tugineb teise isiku andmetele kvalifitseerimistingimuste täitmiseks, siis esitab pakkuja hankepassis andmed tuginetava isiku kohta ning esitab eraldi hankepassi ka selle isiku kohta, kelle andmetele ta tugineb. Lisaks esitab selline teine isik oma nõusoleku vormil "Pakkumuse vorm 3 - nõusolek tuginemiseks teise isiku andmetele ja näitajatele", mille kohaselt on teine isik nõus enda näitajatele tuginemisega pakkuja poolt käesolevas hankes. Kui sellise teise isiku nimel allkirjastab vormil 3 oleva kinnituse füüsiline isik, kelle esindusõigus ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist, esitab pakkuja koos pakkumuse, hankepasside ja eelnimetatud vormil oleva kinnitusega p 9.2 sätestatud dokumendid.

10. Vastavustingimused ja kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused
10.1 Pakkumuse vastavustingimused
10.1.1. Hankes seatud vastavusstingimused on leitavad riigihangete registrist ja dokumendist „Vastavustingimused.“
10.1.2. Pakkuja esitab andmed hankes seatud vastavustingimuste kohta, vastavalt iga tingimuse juures toodud struktuurile.
10.2 Hankijal on õigus lükata kõik pakkumused tagasi, kui:
10.2.1 kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad ATL eeldatavat maksumust;
10.2.2 hankemenetluse ajal selgub, et hankija kaotab planeeritud rahalised vahendid ATL täitmiseks;
10.2.3 hankemenetluse toimumise ajal saavad hankijale teatavaks muud asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebamõistlikuks hankemenetluse lõpuleviimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;
10.2.4. kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;
10.2.5. kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, on hankijal õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks konkurentsi puudumise tõttu.
10.2.6. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamisel on kinni peetud seadusandluses sätestatud nõuetest ja pakkumused on tagasi lükatud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

11. Pakkumuse maksumuse esitamise struktuur ja valuuta
11.1 Pakkumuse maksumus esitatakse ühe liinikilomeetri hinnana käesoleva hankemenetluse tulemusena sõlmitava ATL esemeks oleva avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks, lähtudes ATL täitmise esimesest eelduslikust aastast 1.07.2026 – 30.06.2027 ning riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. Pakkumuses pakutav liinikilomeetri hind peab katma ATL teenindamisega seotud kõik vedaja kulud terve ATL kehtivusaja jooksul, arvestades ATL-s sätestatud vedaja tasu indekseerimise mudelit.
11.2 Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes, täpsusega 4 komakohta ning käibemaksuta.
11.3 Pakkuja esitab riigihangete registris käesoleva hanke liinikilomeetri maksumuse. Lisaks riigihangete registris esitatavale pakkumuse maksumusele esitab pakkuja pakkumuse maksumuse vormil „Pakkumuse vorm 5 - pakkumuse maksumus“ maksumuse eurodes täpsusega 4 kohta peale koma ning pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse vormil „Pakkumuse vorm 6 - pakkumuse maksumuse lahtikirjutus“ eurodes täpsusega 4 kohta peale koma ühe liinikilomeetri kohta.
11.4 Pakkumuse maksumuse esitamisel lähtub pakkuja riigihanke alusdokumentides ja selle lisades (sh ATL-s) sätestatud tingimustest. Pakkumuse maksumus lahtris „Liinikilomeetri maksumus km-ta“ peab sisaldama kõiki ATL täitmisega seonduvaid kulusid ning olema hankija jaoks lõplik ja pakkujale siduv.
Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et on nõus ATL täitmise tervel perioodil ATL täitmise kulude muutumise riskijaotusega nii, et pakkuja ainus hüvitusnõue tellija suhtes on ATL-järgne vedaja tasu lähtudes liinikilomeetri hinnast, mille pakkuja ise on oma pakkumuses pakkunud ja mida muudetakse ATL kehtivuse perioodil ATL-s sätestatud tingimustel. Mistahes muid hüvitusnõudeid või ATL täitmise kulude hüvitamise nõudeid mistahes õiguslikul alusel pakkujal tellija suhtes ei ole. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et tal puuduvad tellija suhtes ATL täitmise reaalsete kulude hüvitamise nõuded ja/või mõistliku kasumi hüvitamise nõuded isegi siis, kui pakkuja enda poolt pakutud liinikilomeetri hind ei kata kõiki ATL täitmise kulusid (s.t. selliste liinikilomeetri hinda ületavate ATL täitmise kulude riski kannab pakkuja).
11.5 Riigihangete registris täidetava maksumuse (kriteeriumis „Liinikilomeetri maksumus“) lahtrisse „KM %“ (käibemaksu protsent) tuleb pakkujal märkida 22.

12. Pakkumuse struktuur ja nõutud dokumentide loetelu
12.1 Pakkumus ning pakkuja individuaalset seisundit ja ka kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid esitatakse eesti keeles ning alljärgnevalt nimetatud koosseisus ning struktuuri kohaselt:
12.1.1 Pakkuja hankepass;
12.1.2 Kui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuste täitmisel teise isiku näitajatele, siis sellise teise isiku kohta hankepass;
12.1.3 Pakkumuse vorm 4 - hankemenetluses osalemise avaldus;
12.1.4 Pakkumuse vorm 5 - pakkumuse maksumus;
12.1.5 Pakkumuse vorm 6 - pakkumuse maksumuse lahtikirjutus;
12.1.6 Pakkumuse tagatise andmist kinnitavad dokumendid;
12.1.7 Pakkumuse vorm 7 - busside loetelu (busside loetelu koos busside omandiõigust või muul õiguslikul alusel kasutamise õigust tõendavate dokumentidega ja pakkumuses lepingu täitmiseks pakutavate sõidukite kohta tüübikinnitused või maanteesõiduki valmistajapoolne dokumentatsioon maanteesõiduki tehniliste andmetega, mille kaudu on võimalik tuvastada summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited või alternatiivkütuste kasutamine);
12.1.8 Pakkumuse vorm 1 - volikiri ühispakkujate esindamiseks (ühispakkujate puhul);
12.1.9 Pakkumuse vorm 2 - nõusolek ühispakkujate esindamiseks (ühispakkujate puhul);
12.1.10 Pakkumuse vorm 3 - nõusolek tuginemiseks teise isiku andmetele ja näitajatele (teise isiku vahenditele tuginemise puhul);
12.1.11 Vajadusel andmed pakkujat esindavate isikute esindusõiguse kohta kooskõlas käesoleva juhendi punktiga 9;
12.1.12 Pakkumuse vorm 8 - bussijuhtide tööaja ja palga arvestus.
12.2. Hankija nõudmisel pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse/ametiasutuste tõendi/tõendid riiklike maksude võlgnevuse puudumise kohta RHS § 95 lg 1 p 4 alusel;
12.2.1. Hankija nõudmisel viimase kolme riigihanke alustamise ajaks lõppenud majandusaasta aruanded, kui need ei ole avaldatud Eesti Vabariigi äriregistris;
12.2.3. Hankija nõudmisel koopia ühenduse tegevusloast;
12.2.4. Hankija nõudmisel koopia dokumentidest, millega veokorraldusjuht määrati;
12.2.5. Hankija nõudmisel koopia dokumendist, mis kinnitab veokorraldusjuhi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 3 (1) d) sätestatud ametialase pädevuse nõudele ning viidatud sätte rakendamiseks pakkuja asukohariigis kehtestatud nõuetele.

13. Pakkumuste avamine
13.1 Pakkumused avatakse e-riigihangete keskkonnas riigihangete registris märgitud tähtpäeval

14. Pakkumuste hindamine ja eduka pakkumuse väljaselgitamine, ATL sõlmimine
14.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel lähtudes järgmistest hindamiskriteeriumitest:
Liinikilomeetri maksumus – Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
14.2 Kui võrdsete väärtuspunktidega majanduslikult soodsamaid pakkumusi on rohkem kui üks, tunnistatakse edukaks pakkumus, kelle pakkumuse vormil „Pakkumuse vorm 7 – busside loetelu“ nimetatud busside hulgas on tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 1.11 nimetatud keskkonnahoidlikkuse nõudele vastavate busside osakaal suurem. Kui eeltoodud metoodika alusel ei õnnestu välja selgitada edukat pakkumust, valitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel. Liisuheitmise koht ja ajakava teatatakse eelnevalt pakkujatele vähemalt 1 tööpäev ette. Pakkujate esindajatel on õigus liisuheitmisel kohal viibida või osaleda elektrooniliselt, kuid ühe või mõne pakkuja esindaja puudumine ei takista eelnevalt teavitatud liisuheitmise protseduuri läbiviimist.
14.3 Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata.
14.4 Hankija annab nõusoleku ATL sõlmimiseks, kui on möödunud riigihangete seaduses sätestatud kohustuslik ooteaeg.
14.5 ATL loetakse tellija poolt ATL sõlmimise kohta tellija poolt digitaalselt allkirjastatud nõustumuse andmise teateesitamisega sõlmituks. Koos sellise teate esitamisega võib (kuid ei pea) tellija teavitama pakkujale ATL eraldi dokumendina vormistamise (sh allkirjastamise) aja ja vormi. Kui hiljemalt kuu aja jooksul ilmneb, et pakkuja ei asu tellija poolt nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel täitma, käsitatakse seda riigihangete seaduse § 119 sätestatud olukorrana, mis annab tellijale õiguse ATL üles öelda ja sõlmida ATL paremuselt järgmise pakkumuse esitanud pakkujaga riigihangete seaduses sätestatud nõudeid järgides.
14.6 Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja on kohustatud andma tellijale lepingu täitmistagatise ATL-s sätestatud tingimustel hiljemalt 20 päeva enne ATL täitmise esimese päeva saabumist. Kui pakkuja ei ole tähtaegselt lepingu täitmise tagatist andnud, on tellijal õigus ATL-st taganeda ja nõuda pakkujalt leppetrahvi, mille summa võrdub lepingu täitmistagatise suurusega.
14.7 Kui tellija esitab teate ATL sõlmimise kohta nõustumuse andmiseks muus vormis kui p 14.5, loetakse ATL sõlmituks alates ATL eraldi dokumendina allkirjastamisest mõlema poole poolt. Kui pakkuja keeldub hankija määratud ajaks ATL allkirjastamisest eraldi dokumendina, käsitatakse seda riigihangete seaduse § 119 sätestatud olukorrana, mis annab hankijale õiguse ATL üles ütelda ja sõlmida ATL paremuselt järgmise pakkumuse teinud pakkujaga riigihangete seaduses sätestatud nõudeid järgides.
14.8 Tellija ei garanteeri pakkujale tankimisvõimalusi. Busside kütuse hankimise kokkulepped tuleb pakkujatel teha kütuse tarnijatega.

15. Muud sätted
15.1. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
15.2. Kui pakkuja pakub tehnilises kirjelduses nimetatule samaväärset lepingu eset, tuleb teha sellekohane märge pakkumuses ning esitada koos pakkumusega samaväärsust tõendavad andmed, dokumendid jms.
15.3. Riigihanke alusdokumendid on koostatud eesti keeles.
15.4. MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus sõlmib eduka pakkujaga lepingu. Lepingu projekt on toodud riigihanke alusdokumentides.
15.5. Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut.
15.6. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes riigihangete seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida RHS § 461 lõikes 1 sätestatud teavet. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
15.7. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.


16. Pakkumuse vormid:
Pakkumuse vorm 1 - volikiri ühispakkujate esindamiseks;
Pakkumuse vorm 2 - nõusolek ühispakkujate esindamiseks;
Pakkumuse vorm 3 - nõusolek tuginemiseks teise isiku andmetele ja näitajatele;
Pakkumuse vorm 4 - hankemenetluses osalemise avaldus;
Pakkumuse vorm 5 - pakkumuse maksumus;
Pakkumuse vorm 6 - pakkumuse maksumuse lahtikirjutus;
Pakkumuse vorm 7 - busside loetelu;
Pakkumuse vorm 8 - bussijuhtide tööaja ja palga arvestus.

Tehniline kirjeldus
1. Hankemenetluse „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034“ tulemusena sõlmitav hankeleping (avaliku teenindamise leping ehk ATL), hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses sõitjate vedu ATL alusel Viljandi maakonna bussiliinidel riigihanke alusdokumentides ja selle lisades esitatud tingimustel, sh sõidupiletite müügi ja muude avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste ning nende üle järelevalve teostamise korraldust.
2. ATL sõlmitakse tähtajaga 8 (kaheksa) aastat, millele eelneb ettevalmistusperiood kuni 12 kuud. ATL täitmise eelduslik algusaeg on 1.07.2026 ja eelduslik lõpptähtaeg on 30.06.2034.
3. ATL kohane eeldatav aastane veomaht on 3 247 426 kilomeetrit.
3.1. Täpne liinikilomeetrite maht sõltub iga teenindusaasta konkreetsete nädalapäevade arvust, riiklike pühade sattumisest konkreetsetele nädalapäevadele ja võimalikest sõiduplaanide muudatustest.
3.2. Liinide sõiduplaanides on liini põhiosa kilomeetrid, mida teenindatakse regulaarselt. Lisaks sellele on paljudel liinidel nõudeliinilõigud, mille teenindamine oleneb nõudluse esinemisest ning tegelik läbisõit kujuneb teenuse osutamise käigus. Iga liini sõiduplaanis on välja toodud konkreetse liini maht. Nõudeliinilõiguga liinide puhul on eraldi välja toodud liini põhiosa maht (teenindatakse regulaarselt) ja nõudeosa maht (teenindatakse vastavalt nõudlusele).
4. Tellijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ATL kehtivuse igal aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes tehnilise kirjelduse punktis 3 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20%, sh liine sulgeda ja/või avada uusi liine.
5. Pakkumuse koostamise aluseks on riigihanke alusdokumendid, sealhulgas nõuded bussidele ning sõiduplaanid liiniveo kohta (Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele; Tehnilise kirjelduse lisa 5 - sõiduplaanid).
6. ATL täitmiseks peab olema pakkuja omandis, või tal peab olema võimalus muul õiguslikul alusel kasutada, tehnilise kirjelduse lisas 1nimetatud minimaalne kohustuslik arv busse, mis vastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ sätestatud nõuetele ning riigihanke alusdokumentides nõutud tehnilistele tingimustele, sh sõitjakohtade arvule. Pakkumuses esitab pakkuja vormil „Pakkumuse vorm 7 - busside loetelu“ ATL täitmiseks kasutatavate busside kohta koos tõenditega selle kohta, et eeltoodud vormil nimetatud hanketingimustele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 päeva enne ATL teenindamise eelduslikku algust ehk hiljemalt 10.06.2026.
7. Bussid, sh bussidele vedaja poolt paigaldatavad seadmed, peavad olema tellijale ülevaatuseks valmis Viljandi maakonnas hiljemalt 20 päeva enne liiniveo algust. Pakkuja tagab, et hankelepingu täitmine toimub samade bussidega, mille kohta on pakkuja esitanud andmed pakkumuses. Kui ATL täitmise faasis soovib pakkuja asendada pakkumuses nimetatud bussid samaväärsetega või veomahtude muutumisel soovib vedaja rakendada lisabusse, kohustub pakkuja hiljemalt 20 päeva enne vastava bussi rakendamist ATL teenindamiseks esitama asendusbussi või lisabussi kohta andmed vastavalt vormil „Pakkumuse vorm 7 - busside loetelu“ koos dokumentidega, mis tõendavad, et ATL täitmiseks planeeritud buss on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses ning samuti esitama bussi vähemalt 20 päeva enne ATL teenindamiseks rakendamist tellijale ülevaatuseks. Bussi rakendamine ATL teenindamiseks, sh pakkumuses nimetatud bussi asendamine või täiendava bussi lisamine ATL täitmiseks on lubatud üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul.

















Tehnilise kirjeldusel on järgnevad lisad:
1. Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele;
2. Tehnilise kirjelduse lisa 2 - busside värvus ja kujundus;
3. Tehnilise kirjelduse lisa 3 - Viljandi linna graafika stiiliraamat;
4. Tehnilise kirjelduse lisa 4 - Viljandimaa ühtlustatud märgisüsteem;
5. Tehnilise kirjelduse lisa 5 - sõiduplaanid.




AS ATKO BUSSILIINID



VOLITUS 06.02.2025





Käesolevaga AS ATKO Bussiliinid, registrikood 10926425 (asukohaga Kalevi 41, 30324 Kohtla-Järve) oma seadusliku esindaja juhatuse liikme Arvo Sarapuu isikus volitab

Irina Embrich´i (ik 46505200264)

esindama AS ATKO Bussiliinid riigihankes viitenumbriga 286130 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” riigihangete kaebuse esitamisel, kaebuse menetlemisel, ning ühtlasi teostama eeltooduga seoses kõigi isikute ja asutuste ees kõiki vajalikke tegevusi, toiminguid ja tahteavaldusi.



Käesolev volikiri on välja antud 06.02.2025 edasivolitamise õiguseta ning kehtib tähtajatult.







Arvo Sarapuu
Juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/



Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 13.02.2025 nr 12.2-10/27
e-post: [email protected]
[email protected]


Vaidlustuse teade

Teatame, et Aktsiaselts Atko Bussiliinid on 12.02.2025 esitanud vaidlustuse Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034“ (viitenumber 286130) riigihanke alusdokumentidele (vaidlustus lisatud).

RHS § 194 lõike 5 alusel palume Riigi Tugiteenuste Keskusel kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 18.02.2025, esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist.

Vastustes palume anda teada, kas taotletakse vaidlustuse läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses.

Hankijal palume ühe tööpäeva jooksul, st hiljemalt 14.02.2025 esitada oma seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Tähtpäeva edasilükkamisel palume arvestada vaidlustusmenetluse kestvuse ja kaebeõiguse realiseerimiks vajaliku ajaga.



Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige



Lisa: vaidlustus lisadega

Teadmiseks: vaidlustaja esindaja, Irina Embrich
e-post: [email protected]




Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]