Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

20250213_KaM_pohimaaruse_muutmine_Lisa1.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kaitseministeeriumi põhimäärus“

Lisa 1

MINISTEERIUMI TEENETERISTI ETALONKUJUTISED

Teeneteristi I klass

Esikülg Tagakülg

Sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 285 C.

Teeneteristi II klass

Esikülg Tagakülg

Sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 285 C.

2

Teeneteristi III klass

Esikülg Tagakülg

Sinine värv on PANTONE värvitabeli järgi 285 C.

20250213_KaM_pohimaaruse_muutmine_Lisa4.pdf

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kaitseministeeriumi põhimäärus“

Lisa 4

RIIGIKAITSJATE TOETAJA TUNNUSTUSE ETALONKUJUTISED

Kuldtunnustus

Hõbetunnustus

Pronkstunnustus

Eritunnustus

Eespool esitatud tunnustuste ülaserval olev aastaarv tähendab tunnustuse väljaandmise aastat.

Aastaarv kujutisel muutub igal aastal.

20250214_KaM_pohimaaruse _muutmine_SK.pdf

14.02.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a

määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53

„Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42

lõike 1 alusel. Eelnõuga luuakse Kaitseministeeriumisse kolm osakonda: kaitsetööstuse

arendamise osakond, julgeoleku ja sisekontrolli osakond ning inimvara poliitika osakond. Eesti

kaitsetööstus on Eestile strateegiliselt oluline nii riigi julgeoleku, majandusarengu kui ka

innovatsiooni edendamise seisukohast. Strateegiline lähenemine kaitsetööstusele võimaldab

suurendada Eesti iseseisvust, parandada riigi konkurentsivõimet ja tugevdada rahvusvahelist

koostöövõimekust. Eeltoodust lähtudes on tähtis tugevdada Kaitseministeeriumis

kaitsetööstuse arendamist ja kaitsetööstusealast koostööd. Kaitsekulud suurenevad lähiaastatel,

olles igal aastal vähemalt 3,3% SKPst ja ulatudes 2026. aastal 3,7%-ni SKPst. Kuna

riigikaitsekulud kasvavad, on vaja tõhusat järelevalvet, et tagada kulutuste eesmärgipärane ja

õiguspärane kasutamine. Samuti on oluline suurendada Kaitseministeeriumis

järelevalvetoimingute tegemise võimekust. Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) ülesanne

on riigikaitselise inimvara planeerimine, kaitseväekohustuse täitmise toetamine ning

kaitseväeteenistuse ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustes personalitegevuse

korraldamine. KRA ülesanded on seotud eelkõige rakenduslike tegevustega.

Kaitseministeeriumi tasandil on tähtis inimvaraga, sealhulgas kaitseväeteenistusega seotud

poliitika kujundamine.

Eelnõuga korrastatakse ka Kaitseministeeriumi teenetemärkide süsteemi. Vabariigi Valitsuse

25. mai 2023. a määruses nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ on sätestatud

Kaitseministeeriumi teenetemärgid, milleks on muu hulgas riigikaitsjate toetaja tunnustus.

Kaitseministeeriumi teenetemärk „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ (edaspidi tunnustus) on

mõeldud juriidilistele isikutele (sh füüsilisest isikust ettevõtjale) ja asutustele, kes toetavad

Eesti riigikaitsjaid, eelkõige toetades nende osalemist õppekogunemistel, panustades seeläbi

Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele organisatsioonidele. Kehtiva

põhimääruse järgi ei ole tunnustuse andmisel eristatav konkreetne panus riigikaitsjate toetajana.

Antav tunnustus on kõikidele üks, olenemata sellest, kas mõni pakub riigikaitsjatele rohkem

või vähem hüvesid.

Kuna Eesti riigikaitsjate toetajaid soovitakse tänada vastavalt nende panusele, on tekkinud

vajadus jagada teenetemärk „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ mitmeks klassiks. Eelnõuga

nähakse ette teenetemärgi „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ neli klassi: kuld-, hõbe- ja

pronkstunnustus ning eritunnustus.

Lisaks muudetakse eelnõuga Kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi etalonkujutist, et viia see

kooskõlla riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja § 1 punktid 1–5 on koostanud Kaitseministeeriumi nõunik Meelika

Merirand ([email protected]), punktid 6–8 on koostanud Helmuth-

Martin Reisner Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonnast ja Meelika Väravas

Kaitseministeeriumi õigusosakonnast ([email protected]). Eelnõu

normitehnilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik

Marion Saarna-Kukk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvis 1 sätestatakse põhimääruse muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 5 ja uuendatakse riigikaitse

planeerimise osakonna põhiülesannete kirjeldust. Kehtiva määruse kohaselt on riigikaitse

planeerimise osakonna üks põhifunktsioonidest suunata planeerimise ja juhtimisinfoga seotud

infosüsteemide arendamist. Kuna planeerimisega seotud infosüsteemid võivad hõlmata ka

juhtimissüsteeme, siis ei nimetata põhimääruse tasandil enam eraldi juhtimissüsteemide

arendamist. Muudatusega ei kaasne osakonna ülesannetes sisulisi muudatusi.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 7 ja uuendatakse innovatsiooni

osakonna põhiülesandeid. Innovatsiooni osakonna ülesannete seast jäetakse välja kaitsetööstuse

arendamine, kuna eelnõu § 1 punktiga 5 moodustatakse kaitsetööstuse osakond (vt eelnõu § 1

punkti 5 selgitus).

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkte 11 ja 12. Määruse § 11 lõike 3

punktis 11 uuendatakse dokumendihalduse osakonna nimetust ja põhifunktsioone.

Dokumendihalduse osakond muudetakse infohalduse osakonnaks ning osakonna

funktsioonideks saab ministeeriumi infohalduse korraldamine ja infohalduse koordineerimine

ministeeriumi valitsemisalas.

Dokumendihalduse osakonna ümberkujundamine infohalduse osakonnaks on oluline samm, et

vastata kaasaegse asjaajamise ja tehnoloogilise arengu nõuetele. Tänapäeva info- ja digiajastul

ei piisa enam ainult dokumentide haldamisest, vaid fookust tuleb laiendada kogu

organisatsiooni infovoo, digivara ja andmete strateegilisele juhtimisele. Infovoog hõlmab

tänapäeval peale paberdokumentide ka digitaalset infot (e-post, failid, andmebaasid,

pilveteenused jne), mis nõuab terviklikku ja strateegilist lähenemist. Infohalduse osakond

keskendubki edaspidi laiemalt teabe haldamisele.

Määruse § 11 lõike 3 punktis 12 uuendatakse julgeoleku- ja haldusosakonna nimetust ning

põhifunktsioone. Julgeoleku- ja haldusosakond muudetakse haldusosakonnaks.

Haldusosakonna põhifunktsioonideks jäävad ministeeriumi töökeskkonna haldamise

korraldamine ning ministeeriumi valitsemisalas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse

suunamine ja koordineerimine. Ministeeriumi töökeskkonna turvalisuse tagamise ning

objektide kaitse alase koostöö funktsiooni hakkab täitma uus loodav julgeoleku ja sisekontrolli

osakond (vt § 1 punkti 5 selgitus).

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 11 lõiget 3 punktidega 14 ja 15 ning

moodustatakse kaks uut osakonda: kaitsetööstuse arendamise osakond ning julgeoleku ja

sisekontrolli osakond.

Eesti julgeolekupoliitilise asendi tõttu on kaitsetööstuse arengule vaja läheneda süsteemselt.

Kaitsetööstus on riigi iseseisva kaitsevõime tagamisel väga tähtis. Kohalikult arendatud ja

toodetud kaitsetehnoloogia võimaldab vähendada sõltuvust välisriikide tarnijatest, tagada

kriisiolukorras kiirem juurdepääs vajalikele ressurssidele ning toetada Kaitseväe ja teiste

sisejulgeolekuasutuste varustamist uuenduslike ja Eesti vajadustele kohandatud lahendustega.

Kaitsetööstuse arendamine parandab Eesti rahvusvahelist mainet NATO ja Euroopa Liidu

liikmesriikide seas, sest kaitsetööstuses osalemine tugevdab Eesti positsiooni liitlassuhetes ja

koostöövõrgustikes ning avab võimalusi uutele tehnoloogialahendustele ja innovatsioonile.

Kaitsetööstuse arendamise osakonna põhiülesanne on korraldada Eesti kaitsetööstuspoliitika

kujundamist ja arendamist, koordineerida kaitsetööstuse seotud koostööd ning kaitsetööstuse

kaasamist ministeeriumi valitsemisalas. Kaitsetööstuse arendamise osakonda hakkab juhtima

kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler (uus loodav ametikoht).

Julgeoleku ja sisekontrolli osakonna loomise eesmärk on tagada ministeeriumi töökeskkonna

turvalisus, valitsemisala objektide koordineeritud kaitse ning järelevalve tõhusus ja süsteemsus.

Kaitseministeeriumi toimimise eelduseks on turvaline ja ohutu töökeskkond ning riskide

ennetamine, et kaitsta nii töötajaid kui ka organisatsiooni ressursse. Süsteemne riskide

hindamine ja turvalahenduste rakendamine vähendab ohte ning loob stabiilse töökeskkonna.

Julgeolekuga seotud ülesandeid on seni täitnud Kaitseministeeriumi julgeoleku- ja

haldusosakond. Kuna objektide ja varade kaitse on tihedalt seotud riskide hindamisega ning

nõuab valitsemisalaülest koordineeritud lähenemist ja eri osaliste koostööd, siis tuuakse

julgeolekuga seotud funktsioonid uude loodavasse julgeoleku ja sisekontrolli osakonda.

Osakond hakkab koordineerima julgeolekukoostööd teiste valitsusasutuste,

Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste asjakohaste partneritega, tagades

ühtse ja tõhusa lähenemise. Niisamuti tagab osakond, et objektide kaitse vastab tänapäevastele

ohutusstandarditele ning reageerib kiiresti uutele ohtudele. Võimalike turvaintsidentide korral

vastutab osakond operatiivsete lahenduste eest.

Kaitseministeeriumi pädevuses olevate väärtegude menetlemisel on ministeeriumi struktuurist

olenevalt seni kohtuvälise menetleja ülesanded määratud ministri käskkirjaga. Kuna

ministeeriumis luuakse eripädevusega sisekontrolli funktsioon, on asjakohane määrata see

pädevus põhiülesandena loodavale uuele struktuuriüksusele.

Osakonna teine põhitegevus on sisekontrolli funktsiooni täitmine. Ministeeriumi valitsemisalas

on oluline, et järgitaks kehtivaid õigusnorme, regulatsioone ja sisekorraeeskirju. Osakond teeb

järelevalvetoiminguid, et tagada ministeeriumi ja selle valitsemisalas tegutsevate asutuste

vastavus õigusaktidele ja sisekorraeeskirjadele. Süsteemne järelevalve aitab ennetada

korruptsiooni, pettusi ja muid rikkumisi ning suurendada organisatsiooni usaldusväärsust.

Järelevalvetoimingute tulemuste põhjal saab anda soovitusi protsesside parandamiseks ja

tõhususe suurendamiseks. Sisekontroll soodustab ausat organisatsioonikultuuri, kus

väärtustatakse vastutustundlikkust. Julgeoleku ja sisekontrolli osakond hakkab alluma otse

kantslerile.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 11 lõiget 3 punktiga 16 ja moodustatakse

inimvara poliitika osakond. 1. jaanuaril 2023 koondati inimvaraga seotud valdkondade

juhtimine, planeerimine ja korraldamine KRA-sse. KRA tegevusvaldkonda lisandus

kaitseväeteenistuse korraldamine, kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase

tervisenõuetele vastavuse hindamine, kaitseväelase ja kaitseliitlase teenistuslike ja sotsiaalsete

tagatistega seotud tegevuste koordineerimine, valitsemisala asutuste personalipoliitika

kavandamine ja elluviimine ning riigikaitselise ja sõjalise hariduse korraldamine. Inimvara

poliitika osakond loodi selleks, et tagada riigikaitselise inimvaraga seotud strateegiline

poliitikakujundamine, st luua raamistikud, suunised ja regulatsioonid, mis tagavad inimvara

arendamise, juhtimise ja haldamise kogu valitsemisalas. KRA ülesandeks jääb jätkuvalt

inimvara planeerimine, kaitseväekohustuse täitmise toetamine ja personalitegevuse

korraldamine ning ministeeriumile vajaliku toetuse pakkumine inimvaraga seotud küsimustes

otsuste tegemiseks.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 15 lõike 1 punkti 4, mille kohaselt on ministeeriumi

teenetemärk riigikaitsjate toetaja tunnustus. Muudatuse tulemusel jaguneb riigikaitsjate toetaja

tunnustus neljaks klassiks: kuld-, hõbe- ja pronkstunnustus ning eritunnustus. Üldine eesmärk,

mille eest riigikaitsjate toetaja tunnustust antakse, ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega.

Eelnõu punkti 7 kohaselt asendatakse kehtiva määruse lisa 1 „Ministeeriumi teeneteristi

etalonkujutised“ käesoleva eelnõu lisaga 1. Kehtivas lisas 1 on muu hulgas kehtestatud

Kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi etalonkujutis. Kehtivast etalonkujutisest nähtub, et

Kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi kantakse lindiga kaelas. See tähendab, et kaitseministri

antud kaelaskantav teenetemärk on alati eespool Vabariigi Presidendi antud rinnal kantavast

teenetemärgist1. Riikliku teenetemärkide kandmise hea tava kohaselt asetatakse aga riiklikud

teenetemärgid kõige auväärsemale kohale. Seega ei ole kaitseministri antav kaelaskantav

Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist kooskõlas riikliku teenetemärkide kandmise hea

tavaga2. Eeltoodud põhjustel on käesoleva eelnõu lisas 1 muudetud Kaitseministeeriumi I klassi

teeneteristi etalonkujutist selliselt, et see oleks rinnal kantav, kuid risti enda kujutist ei muudeta.

Eristamaks I ja II klassi teeneteristi, on I klassi teeneteristile lisatud lindiga samas värvitoonis

(PANTONE värvitabeli järgi 285 C) rosett. Uues lisas 1 jäävad muutmata kujul kehtima II ja

III klassi teeneteristid.

Enne käesoleva määruse jõustumist antud I klassi teeneteriste ümber ei vahetata ja nende

kandmise õigus säilib.

Eelnõu punkti 8 kohaselt asendatakse määruse lisa 4 „Riigikaitsjate toetaja tunnustuse

etalonkujutis“ käesoleva eelnõu lisaga 4 „Riigikaitsjate toetaja tunnustuse etalonkujutised“.

Kuna käesoleva eelnõuga jaotatakse teenetemärk „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ neljaks

klassiks, siis uue lisaga 4 nähakse ette kuld-, hõbe- ja pronkstunnustuse ning eritunnustuse jaoks

erinevad etalonkujutised. Klasside etalonkujutised erinevad värvide poolest. Kuldtunnustus on

sinise ja kuldsega, hõbetunnustus sinise ja hõbedasega, pronkstunnustus sinise ja pruunika

tooniga. Eritunnustus on kuldse ja sinise värvusega, kuid erinevalt teistest klassidest on

eritunnustuse ring sinine ning lisatud on sõna „ERITUNNUSTUS“. Täpsemad värvikoodid on

esitatud lisas 4 klasside etalonkujutiste juures. Kõikide klasside etalonkujutisel olev aastaarv

tähistab tunnustuse väljaandmise aastat ja see muutub igal aastal.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. märtsil 2025, välja arvatud

eelnõu § 1 punkt 5, millega moodustatakse inimvara poliitika osakond. See punkt jõustub

1 Organisatsiooni (või ametkonna) kaelalindiga kantavat au- või teenetemärki on võimalik kanda siis, kui ei kanta

kaelalindiga riiklikku teenetemärki. Vt nõuanded teenetemärgi kandmiseks (president.ee). 2 Nõuanded teenetemärgi kandmiseks (president.ee).

1. augustil 2025. Kuna inimvara poliitika osakonna moodustamiseks peavad

Kaitseministeerium ja KRA kokku leppima täpsema tegevuste jaotuse, on muudatuse

jõustumiseks planeeritud pikem tähtaeg.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrus aitab Kaitseministeeriumi valitsemisalas suurendada valitsemisala sisemist tõhusust.

Määruse eelnõu jõustumisel on eelkõige mõju Kaitseministeeriumi ja KRA töökorraldusele.

Mõju sihtrühm on Kaitseministeeriumi ja KRA teenistujad, kelle ameti- või töökoht või selle

ülesanded muutuvad.

Määruse muutmisega kaasnevad ümberkorraldused Kaitseministeeriumi koosseisus aitavad

võimalikult otstarbekalt korraldada ministeeriumi ülesannete täitmist ja struktuuriüksuste

tegevuste koordineerimist, juhtimist ning järelevalvet. Määrus aitab kaasa Kaitseministeeriumi

valitsemisalas vastutusvaldkondade selgele jaotusele ning panustab riigikaitse juhtimiseks ja

planeerimiseks vajalike tegevuste arendamisse. Tõhusam järelevalve aitab tagada

ministeeriumi ja selle valitsemisalas tegutsevate asutuste vastavuse õigusaktidele ja

sisekorraeeskirjadele.

Eelnõul puudub sotsiaalne mõju, samuti ei mõjuta see regionaalarengut ega elu- ja

looduskeskkonda. Eelnõul on kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele ning

majandusele, kuna kaitsetööstuse arendamisele seatakse suurem fookus ning

Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesandeid täidetakse tõhusamalt.

Kaitsetööstuse arendamise osakonna loomisega tugevdatakse riigi kaitsevõimet, suurendatakse

majanduslikku iseseisvust ja edendatakse innovatsiooni. Kaitsetööstuse sihitatud arendamise

tulemusena on võimalik tagada kriisiolukorras kiirem juurdepääs ressurssidele ning vähendada

sõltuvust välisriigi tarnijatest. Kaitsetööstus toetab kõrgtehnoloogilist tootmist ja

arendustegevust. Rahvusvahelised koostööprojektid ja ekspordivõimalused aitavad tuua riiki

välisinvesteeringuid. Lisaks saavad Eesti teadusasutused ja ülikoolid osaleda kaitsetööstuse

uurimis- ja arendusprojektides ning see soodustab akadeemilist koostööd ja teadmussiiret.

Määrusega viiakse Kaitseministeeriumi teenetemärkide süsteem kooskõlla riiklike

teenetemärkide kandmise hea tavaga. Lisaks võimaldavad määruses sisalduvad muudatused

avaldada riigikaitsjate toetajatele tänu olenevalt nende panusest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega korraldatakse ümber kaitseplaneerimise ja kaitsevalmiduse

asekantslerite tegevusvaldkonnad. Muudatuste jõustamiseks luuakse kaitsetööstuse ja

innovatsiooni asekantsleri ning kaitsevõime asekantsleri ametikoht. Kaitsevõime asekantsleri

ametikoht hakkab hõlmama seniseid kaitsevalmiduse ja kaitseplaneerimise asekantslerite

funktsioone. Kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantslerile hakkavad alluma kaitsetööstuse

arendamise osakond ning innovatsiooni osakond. Kaitsevõime asekantsleri alluvusse jäävad

riigikaitse planeerimise osakond, kaitse-eelarve osakond, kaitsevalmiduse osakond ja

kaitsetahte osakond. Strateegilise kommunikatsiooni osakond hakkab alluma otse kantslerile.

Õiguse ja halduse asekantsleri tegevusvaldkonda lisandub inimvara poliitika osakond.

Kaitsetööstuse osakonda viiakse innovatsiooni osakonnast üle kaitsetööstuspoliitika juhi ja

Euroopa Kaitsefondi nõuniku ametikoht ning kaitseplaneerimise asekantsleri alluvusest

kaitsetööstuse arendamise nõuniku ametikoht. Lisaks luuakse sisemiste ametikohtade arvelt

kaks uut ametikohta, et tagada osakonna juhtimine ning tugevdada kaitsetööstuse arendamist.

Julgeoleku ja sisekontrolli osakonda viiakse julgeoleku- ja haldusosakonnast üle objekti

julgeoleku juhi ametikoht ja julgeoleku nõuniku ametikoht. Lisaks luuakse sisemiste

ametikohtade arvelt kolm uut ametikohta, et tagada osakonna juhtimine ja sisekontrolli

funktsiooni täitmine.

KRA koosseisust viiakse Kaitseministeeriumi inimvara poliitika osakonda alates

1. augustist 2025 üle viis ametikohta ja nendega seotud tööjõukulud (põhipalk, tulemustasufond

ning tööandja makstavad maksed).

Muudatusega võib kaasneda prognoositavalt kahe kuni kolme isiku koondamine. Määruse

rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Teenetemärke puudutavas osas eelnõuga riigile tulusid ega kulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2025, välja arvatud eelnõu § 1 punkt 5, mis jõustub 1. augustil 2025.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseressursside

Ametile ja Kaitseväele.

3. jaanuaril 2025 esitati kooskõlastamiseks määruse eelnõu osas, mis puudutas

Kaitseministeeriumi teenetemärkide süsteemi korrastamist. Eelnõu kooskõlastati märkusteta.

3. veebruaril 2025 esitati kooskõlastamiseks määruse eelnõu osas, mis puudutas

kaitseplaneerimise ja kaitsevalmiduse asekantslerite tegevusvaldkondade ümberkorraldamist

ning uute asekantslerite – kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri ning kaitsevõime

asekantsleri – ametikoha loomist. Ministeeriumid ja Riigikantselei ettepanekuid ega märkuseid

ei esitanud ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt loetakse eelnõu

kooskõlastatuks vaikimisi. Kaitseressursside Ameti ettepanekuga asendada loodava osakonna

nimetus „inimvara osakond“ nimetusega „inimvara poliitika osakond“ arvestati.

20250214_KaM_pohimaaruse_muutmine_EN.pdf

1

EELNÕU

14.02.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a

määruse nr 53

„Kaitseministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruses nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „planeerimise ja juhtimisinfoga“ sõnaga

„planeerimisega“;

2) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „toetab ja suunab kaitsetööstuse

arendamist,“;

3) paragrahvi 11 lõike 3 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt:

„11) infohalduse osakond korraldab ministeeriumi infohaldust ja selle koordineerimist

ministeeriumi valitsemisalas;

12) haldusosakond korraldab ministeeriumi töökeskkonna haldamist ning suunab ja

koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset;“;

4) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„14) kaitsetööstuse arendamise osakond korraldab Eesti kaitsetööstuspoliitika kujundamist ja

arendamist, koordineerib kaitsetööstusega seotud koostööd ning kaitsetööstuse kaasamist

ministeeriumi valitsemisalas;

15) julgeoleku ja sisekontrolli osakond korraldab ministeeriumi töökeskkonna turvalisuse

tagamist, suunab ja koordineerib objektide kaitse alast koostööd, teeb järelevalvetoiminguid

ministeeriumi valitsemisalas ja täidab seadusega Kaitseministeeriumi pädevusse antud

väärtegude menetlemisel kohtuvälise menetleja ülesandeid;“;

5) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) inimvara poliitika osakond korraldab ja koordineerib riigikaitselise inimvaraga seotud

poliitika kujundamist ja elluviimist.“;

6) paragrahvi 15 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „tunnustus“ tekstiosaga „,mis jaguneb

neljaks klassiks“;

2

7) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 (lisatud);

8) määruse lisa 4 asendatakse käesoleva määruse lisaga 4 (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. märtsil 2025. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 5 jõustub 1. augustil 2025. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 1. Ministeeriumi teeneteristi etalonkujutised

Lisa 4. Riigikaitsjate toetaja tunnustuse etalonkujutised

Avalik_20250215_KM_5-3_25_3_Väljaminev algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2025-02-15 18:16:55