Rahandusministri 14. novembri 2016. aasta määruse nr 51 ,,Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“ muutmine

Rahandusministri 14. novembri 2016. a määruse nr 51

„Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete

arvutusmeetodite ja vajalike arvestus

ja aruandekohustuste kehtestamine” lisa 2

(muudetud sõnastuses)

Tagatisfondile riskinäitajate väärtuste arvutamiseks esitatavad andmed

Tagatisfondile riskinäitajate väärtuste arvutamiseks esitatavad andmed on järgmised:

1. Finantsvõimenduse määr. Finantsvõimenduse määr on Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL)

2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute

järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT

L 97, 19.3.2021, lk 1–1955) (edaspidi järelevalvelise aruandluse standard) X lisa vormi C 47.00

real 0330 (Finantsvõimenduse määr) esitatud väärtus. Finantsvõimenduse määr esitatakse andmete

esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.

Finantsvõimenduse määr esitatakse formaadis i/100 ümardatuna nelja komakohani.

2. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1 suhtarv). Esimese taseme põhiomavahendite

suhtarv on järelevalvelise aruandluse standardi I lisa vormi C 03.00 real 0010 (Esimese taseme

põhiomavahendite suhtarv) esitatud väärtus. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv esitatakse

andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv esitatakse formaadis i/100 ümardatuna nelja

komakohani.

3. Likviidsuskattekordaja. Likviidsuskattekordaja on järelevalvelise aruandluse standardi XXIV lisa

vormi C 76.00 real 0030 (Likviidsuskattekordaja (%)) esitatud väärtus. Likviidsuskattekordaja

esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri

seisuga. Likviidsuskattekordaja esitatakse formaadis i/100 ümardatuna nelja komakohani.

4. Stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR). Stabiilse netorahastamise kordaja on järelevalvelise

aruandluse standardi XII lisa vormi C 84.00 real 0220 (Stabiilse netorahastuse kordaja) veerus

0040 esitatud väärtus. Stabiilse netorahastamise kordaja esitatakse andmete esitamisele eelnenud

aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Stabiilse netorahastamise

kordaja esitatakse formaadis i/100 ümardatuna nelja komakohani.

5. Viivislaenud ja -nõuded. Summeeritakse järelevalvelise aruandluse standardi III lisa vormi F

18.00.a veeru 0060 ridadel 0005 (Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused) ning 0070,

0191 ja 0221 (Laenud ja ettemaksed) väärtused. Viivislaenud ja -nõuded esitatakse andmete

esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.

Viivislaenud ja -nõuded esitatakse eurodes, täisühikutes.

6. Laenud ja nõuded kokku. Summeeritakse järelevalvelise aruandluse standardi III lisa vormi F

18.00.a veeru 0010 ridadel 0005 (Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused) ning 0070,

0191 ja 0221 (Laenud ja ettemaksed) väärtused.

Laenud ja nõuded kokku esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30.

septembri ja 31. detsembri seisuga. Laenud ja nõuded kokku esitatakse eurodes, täisühikutes.

7. Koguriskipositsioon. Koguriskipositsioon on järelevalvelise aruandluse standardi I lisa vormi C

02.00 real 0010 „Koguriskipositsioon“ esitatud väärtus. Koguriskipositsioon esitatakse andmete

esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.

Koguriskipositsioon esitatakse eurodes, täisühikutes.

8. Koguvara. Koguvara on järelevalvelise aruandluse standardi III lisa vormi F 01.00 real 0380

„Varad kokku“ esitatud väärtus. Koguvara esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31.

märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga ning andmete esitamisele eelnenud aastale

eelnenud kolme aasta 31. detsembri seisuga. Koguvara esitatakse eurodes, täisühikutes.

9. Puhaskasum. Puhaskasum on järelevalvelise aruandluse standardi III lisa vormi F 02.00 real 0670

„Aasta kasum või kahjum“ esitatud väärtus. Puhaskasum esitatakse andmete esitamisele eelnenud

kahe aasta 31. detsembri seisuga. Puhaskasum esitatakse eurodes, täisühikutes.

10. Koormamata vara. Koormamata vara on järelevalvelise aruandluse standardi XVI lisa vormi C

32.01 rea 0010 „Aruandva finantsinstitutsiooni varad“ veerus 0060 „Koormamata varade

bilansiline väärtus“ esitatud väärtus. Koormamata vara esitatakse andmete esitamisele eelnenud

aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri seisuga. Koormamata vara esitatakse eurodes,

täisühikutes.

11. Hinnang krediidiasutuse juhtimissüsteemidele (SREP juhtimise maksimaalne skoor). Esitatakse

määruse § 11 punktis 9 nimetatud hinnangu ärimudeli, juhtimiskorralduse ning riskijuhtimise

raamistiku ja riskikultuuri osas antud maksimaalne skoor. Esitatakse andmete esitamise aastale

eelnev viimane antud hinnang.

Rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51

„Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete

arvutusmeetodite ja vajalike arvestus ja

aruandekohustuste kehtestamine” lisa 3

(muudetud sõnastuses)

Riskipõhise osamakse arvutamiseks kasutatavad valemid

Riskipõhise osamakse arvutamiseks kasutatavad valemid on järgmised:

1. Osamakse korrigeerimiseks krediidiasutuse riskiprofiiliga kasutatakse järgmist valemit:

Ci = CR × ARWi × CDi , kus

Ci on krediidiasutuse „i“ hoiuste tagamise osafondi riskiga korrigeeritud osamakse summa;

CR on riskivaba osamakse määr;

ARWi on krediidiasutuse „i“ summaarne riskikaal;

CDi on krediidiasutuse „i“ tagatud hoiuste aasta keskmine summa.

2. Korrigeerimiskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

µ = n

i=l CR×CDi

, kus

∑n i=l CR×ARWi×CDi

µ on konkreetse aasta korrigeerimiskoefitsient;

CR on riskivaba osamakse määr;

ARWi on krediidiasutuse „i“ summaarne riskikaal;

CDi on krediidiasutuse „i“ tagatud hoiuste aasta keskmine summa.

3. Korrigeerimiskoefitsiendiga µ korrigeeritud osamakse arvutamiseks kasutatakse

järgmist valemit:

Cµi = CR × ARWi × CDi × µ, kus

Cμi on krediidiasutuse „i“ hoiuste tagamise osafondi riskiga ja korrigeerimiskoefitsiendiga

korrigeeritud osamakse summa;

CR on riskivaba osamakse määr;

ARWi on krediidiasutuse „i“ summaarne riskikaal;

CDi on krediidiasutuse „i“ tagatud hoiuste aasta keskmine summa;

µ on konkreetse aasta korrigeerimiskoefitsient.

4. Krediidiasutuse summaarse riskikaalu arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

∑

j=l

la −b

la −b

ARWi = ∗ (

) (

100 ) , kus

ARWi on krediidiasutuse „i“ summaarne riskikaal; ARSi on vastavalt §-s 7 arvutatud krediidiasutuse „i“ summaarne riski punktiarv; α on määruse § 6 lõikes 2 sätestatud summaarse riskikaalu ülemine piirmäär;

β on määruse § 6 lõikes 3 sätestatud summaarse riskikaalu alumine piirmäär.

5. Krediidiasutuse summaarse riski punktiarvu leidmiseks korrutatakse määruse §-s 9 leitud

riskinäitaja iga individuaalne riski punktiarv määruse §-s 8 sätestatud asjakohase

riskinäitaja osakaaluga ning saadud tulemused liidetakse, kasutades järgmist valemit:

ARSi = ∑n IWj × IRSj, kus

ARSi on krediidiasutuse „i“ summaarne riski punktiarv; IWj on riskinäitaja osakaal; IRSj on riskinäitaja individuaalne riski punktiarv.

6. Määruse § 11 punktides 5, 6, 8 ja 10 nimetatud riskinäitaja väärtusele vastava

individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt järgmistele tingimustele:

( l00 kui Aj > aj

IRSj = 0 kui Aj < bj Aj−bj × l00 kui bj ≤ Aj ≤ aj,

j j

kus

j = 1…n;

IRSj on riskinäitaja individuaalne riski punktiarv; aj on riskinäitaja ülemine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10;

bj on riskinäitaja alumine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10;

Aj on §-s 11 nimetatud riskinäitaja väärtus.

7. Määruse § 11 punktides 1−4 ja 7 nimetatud riskinäitaja väärtusele vastav individuaalne

riski punktiarv määratakse vastavalt järgmistele tingimustele:

( 0 kui Aj > aj

IRSj = l00 kui Aj < bj aj−Aj × l00 kui bj ≤ Aj ≤ aj,

j j

kus

j = 1…n;

IRSj on riskinäitaja individuaalne riski punktiarv; aj on riskinäitaja ülemine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10;

la −b

bj on riskinäitaja alumine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10; Aj on §-s 11 nimetatud riskinäitaja väärtus.

8. Määruse § 11 punktis 9 nimetatud riskinäitaja väärtusele vastava individuaalne riski

punktiarv määratakse vastavalt järgmistele tingimustele:

( l00 kui Aj = aj

IRSj = 0 kui Aj = bj Aj−bj × l00 kui bj < Aj < aj,

j j

kus

j = 1…n;

IRSj on riskinäitaja individuaalne riski punktiarv; aj on riskinäitaja ülemine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10;

bj on riskinäitaja alumine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10;

Aj on määruse §-s 11 nimetatud riskinäitaja väärtus.

Rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51

Rahandusministri 14. novembri 2016. a määruse nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste

osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus

ja aruandekohustuste kehtestamine” lisa 4

(muudetud sõnastuses)

Riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu arvutamisel kasutatavad piirmäärad

Riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu arvutamisel kasutatavad piirmäärad on järgmised:

Riskinäitaja

Riskinäitaja alumine

piirmäär

Riskinäitaja

ülemine piirmäär

b a

Finantsvõimenduse määr 6% 10%

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 12% 20%

Likviidsuskattekordaja 120% 200%

Stabiilse netorahastamise kordaja 120% 200%

Viivislaenude suhtarv 0,1% 5%

Koguriskipositsioon / koguvara 35% 75%

Vara tootlus 0% 2,5%

Tagatud hoiused / koormamata vara 40% 90%

SREP juhtimise maksimaalne skoor 1 4

Vara kasv 3% 25%

Rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51

„Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete

novembriarvutusmeetodite ja vajalike arvestus ja aruandekohustuste

kehtestamine” lisa 5

(muudetud sõnastuses)

Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel arvesse võetavad riskinäitajad

Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel käsitatakse riskinäitajaid järgmiselt:

1. Finantsvõimenduse määra abil mõõdetakse krediidiasutuse kapitalipositsiooni, olenemata vara

riskikaalust.

2. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv väljendab krediidiasutuse kahjumikatmisvõimet.

3. Likviidsuskattekordaja abil mõõdetakse krediidiasutuse võimet täita oma lühiajalisi

võlakohustusi, kui need kuuluvad sissenõudmisele.

4. Stabiilse netorahastamise kordaja mõõdab krediidiasutuse sõltuvust lühiajalisest rahastamisest.

5. Viivislaenude suhtarv väljendab krediidiasutuse antud laenude kvaliteeti ja selle arvutamiseks

kasutatakse järgmist valemit:

viivislaenud ja -nõuded

laenud

ja nõuded kokku

6. Koguriskipositsiooni ja koguvara suhtarv väljendab krediidiasutuse vara riskisust ja selle

arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

koguriskipositsioon

.

koguvara

7. Vara tootlus väljendab krediidiasutuse kasumi genereerimise võimet. Vara tootlus arvutatakse

kahe aasta aritmeetilise keskmisena, et vältida ühekordsete juhtumite arvestamist ning

osamaksete protsüklilisust. Ühe aasta vara tootluse näitaja arvutamiseks kasutatakse järgmist

valemit:

puhaskasum aastal T

.

[koguvara aastal T +koguvara aastal (T−1 ]/2

8. Tagatud hoiuste ja koormamata vara suhe näitab krediidiasutuse tagatud hoiuste suhet tema

pankrotivarast eeldatavasti sisse nõutavasse summasse, mis on läbinud kriisilahenduse või

tavapärase maksejõuetusmenetluse. Tagatud hoiuste ja koormamata vara suhte arvutamiseks

kasutatakse järgmist valemit:

tagatud hoiused

.

koormamata vara

9. Hinnang krediidiasutuse juhtimissüsteemidele väljendab krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5

nimetatud Finantsinspektsiooni hinnangu andmise raames krediidiasutuse juhtimissüsteemidele

antud hinnangut. Määratakse ärimudeli juhtimiskorralduse ning riskijuhtimise raamistiku ja

riskikultuuri osas antud skooride maksimaalse väärtuse alusel.

10. Vara kasvu näitaja väljendab krediidiasutuse koguvara kasvu kiirust ja see arvutatakse kolme

aasta näitajate aritmeetilise keskmisena. Ühe aasta vara kasvu näitaja arvutamiseks kasutatakse

järgmist valemit:

[koguvara aastal T – koguvara aastal (T−1) ]

EELNÕU

Veebruar 2025

Rahandusminister

MÄÄRUS

Rahandusministri 14. novembri 2016. aasta määruse nr 51

,,Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja

aruandekohustuste kehtestamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Tagatisfondi seaduse § 35 lõike 6 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Rahandusministri 14. novembri 2016. aasta määruses nr 51 ,,Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste

osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvis 7 nimetatud summaarse riski punktiarvu leidmiseks kasutatakse järgmisi riskinäitajate

osakaale (IW):

1) paragrahvi 11 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud riskinäitajate osakaal on 10,0 protsenti;

2) paragrahvi 11 punktides 5 ja 8 nimetatud riskinäitajate osakaal on 12,5 protsenti;

3) paragrahvi 11 punktides 3, 6 ja 9 nimetatud riskinäitajate osakaal on 5,0 protsenti;

4) paragrahvi 11 punktis 10 nimetatud riskinäitaja osakaal on 20,0 protsenti.“;

3) paragrahvi 9 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Paragrahvi 11 punktides 5, 6, 8 ja 10 nimetatud riskinäitajate individuaalne riski punktiarv

määratakse vastavalt lisa 3 punktile 6.

(3) Paragrahvi 11 punktides 1–4 ja 7 nimetatud riskinäitajate individuaalne riski punktiarv määratakse

vastavalt lisa 3 punktile 7.

(4) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud riskinäitaja individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt

lisa 3 punktile 8.”;

4) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel võetakse arvesse järgmised riskinäitajad:

1) finantsvõimenduse määr vastavalt lisa 5 punktile 1;

2) esimese taseme põhiomavahendite suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 2;

3) likviidsuskattekordaja vastavalt lisa 5 punktile 3;

4) stabiilse netorahastamise kordaja vastavalt lisa 5 punktile 4;

5) viivislaenude suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 5;

6) koguriskipositsiooni ja koguvara suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 6;

7) vara tootlus vastavalt lisa 5 punktile 7;

8) tagatud hoiuste ja koormamata vara suhe vastavalt lisa 5 punktile 8;

9) hinnang krediidiasutuse juhtimissüsteemidele vastavalt lisa 5 punktile 9;

10) vara kasv vastavalt lisa 5 punktile 10.”;

6) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Paragrahvi 11 punktides 1–6 ja 8 nimetatud riskinäitajate väärtus on krediidiasutuse osamaksete

arvutamisele eelneva kalendriaasta kvartalilõppude väärtuste aritmeetiline keskmine.

(2) Paragrahvi 11 punktides 7 ja 10 nimetatud riskinäitajate väärtus on koguvara väärtus osamakse

arvutamisele eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga ja puhaskasum osamakse arvutamisele

eelneva aasta kohta.

(3) Kui § 11 punktides 7 ja 10 nimetatud riskinäitajate arvutamiseks vajalikud andmed aasta kohta

puuduvad, leitakse riskinäitajate väärtus, kasutades lühema perioodi andmeid, mis on teisendatud

aasta baasile.

(4) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud hinnangu puudumise korral jaotatakse §-s 8 sätestatud

riskinäitaja osakaal võrdsetes osades § 11 punktides 6, 7 ja 10 sätestatud riskinäitajate osakaalude

vahel.”;

7) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

”Kui krediidiasutusele on tehtud erand kapitali- või likviidsusnõuete täitmisest kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 7, 8 või 21, kasutatakse vastavate kapitali-

või likviidsusnäitajate leidmisel Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks esitatud

konsolideeritud või allkonsolideeritud andmeid.”;

8) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järmiselt:

”(3) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud riskinäitaja aluseks on enne andmete esitamise aastat viimane

krediidiasutuste seaduse § 96 lõigetes 5–52 nimetatud Finantsinspektsiooni hinnangus sisalduva

ärimudeli juhtimiskorralduse ning riskijuhtimise raamistiku ja riskikultuuri hinnangute alusel antud

maksimaalne väärtus.”;

9) määruse lisad 2–5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Lisa 2 Tagatisfondile riskinäitajate väärtuste arvutamiseks esitatavad andmed

Lisa 3 Riskipõhise osamakse arvutamiseks kasutatavad valemid

Lisa 4 Riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu arvutamisel kasutatavad piirmäärad

Lisa 5 Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel arvesse võetavad riskinäitajad

1

VEEBRUAR, 2025

SELETUSKIRI

Rahandusministri 14. novembri 2016. a määruse nr 51

„Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja

aruandekohustuste kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu juurde

I. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Üldiselt – tagatisskeemide eesmärk on tagada usaldus finantssüsteemi kui terviku suhtes olukorras, kus

üks või mõned pangad (krediidiasutused) on muutunud maksejõuetuks, ja selle kaudu vältida süsteemset

riski. Lihtsustatult on hoiuste tagamise skeemi eesmärk pakkuda nn tavahoiustajatele garantiid, et ta

saab vähemalt suuremas osa oma hoiuse esimesel võimalusel tagasi. Eestis on selle jaoks moodustatud

avalik-õiguslik juriidiline isik – Tagatisfond1, mis koosneb omakorda erinevatest osafondidest. Hoiuste

tagamisega tegeleb hoiuste tagamise osafond.

Et Tagatisfondi hoiuse tagamise osafondis oleks piisavalt vahendeid, siis kogub Tagatisfond

krediidiasutustelt eelkõige korralisi makstavaid osamakseid.

Tagatisfondi seaduse § 35 lõige 2 näeb ette, et Tagatisfondi nõukogu kehtestab krediidiasutusele

osamakse suuruse ja osamakse suuruse leidmiseks korrutatakse nimetatud tagatud hoiuste summa

osamakse määraga. Tagatisfondi seaduse § 35 lõige 4 annab nõukogule aga lisaks diskretsiooni –

lihtsustatult nö kohendada osamakse suurust vastavalt sellele, et mis on iga krediidiasutuse risk. Vastava

riskiprofiili täpsemaks arvesse võtmiseks on ette nähtud volitusnorm rahandusministrile Tagatisfondi

seaduse § 35 lõike 6 alusel. Seda võimalust on ka kasutatud ja vastavalt on kehtestatud rahandusministri

14. novembri 2016. a määrus nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete

arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“2.

Käesolevaga muudetakse kehtivat määrust – määruse muutmise määruse eelnõu (edaspidi

eelnõu) eesmärgiks on muuta eelnimetatud riskiprofiili arvestamise aluseid. Riskipõhiste

osamaksete arvutusmeetodi olulised elemendid hõlmavad lihtsustatult järgmist: a) arvutusvalemit, b)

summaarsete riskikaalude piirmäärasid, c) riskikategooriad ja d) riskinäitajaid. Määruse muudatustega

võetakse arvesse uuendatuid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) kehtestatud suuniseid3.

Uuendatud suunistega täpsustatakse nii hoiuste tagamise skeemide riskipõhiste osamaksete

arvutusmeetodites kasutatavaid riski põhinäitajate mõisteid, nende minimaalseid osakaalusid kui ka

krediidiasutuse summaarse riskikaalu arvutamiseks kasutatavat valemit.

Kehtiva määruse muutmise tulemusena muutuvad seega osamaksete summad, mida Eestis asutatud

krediidiasutused4 peavad regulaarselt (iga aasta) tasuma Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondile (vt

täpsemalt käesoleva seletuskirjas olevat mõjude analüüsi).

1 www.tf.ee 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122112019003?leiaKehtiv 3 EBA GL/2023/02 „Suunised (läbi vaadatud) hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamise

meetodite kohta vastavalt direktiivile 2014/49/EL, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse suunised

EBA/GL/2015/10“. tehtud muudatused: https://www.eba.europa.eu/publications-and-media/press-releases/eba-

publishes-final-revised-guidelines-methods-calculating 4 https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidiasutused. Eestis on asutatud 9 krediidiasutust: AS Inbank, AS

LHV Pank, AS SEB Pank, AS TBB pank, Bigbank AS, Coop Pank AS, Holm Bank AS, Luminor Bank AS,

Swedbank AS

2

Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna

osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]) koostöös

Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni töötaja Kristiina Sarnetiga

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], 58 851468). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja

kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected], 58 851423).

Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

II. Eelnõu sisu

Määruse § 3 lõike 2 kehtetuks tunnistamine – kehtiv lõige 2 näeb ette, et teatud mõistete (klient,

residentsus, laen ja hoius) defineerimise alused on sätestatud vastavas Eesti Panga määruses

(„Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“). Kuna aga vastavat riskinäitajat –

„mitteresidentidest klientide nõudmiseni hoiuste suhe nõudmiseni hoiustesse“ edaspidi enam ei

kasutata, siis puudub vajadus kasutada selles defineeritud mõisteid.

Ka edaspidi kasutatakse määruses põhiliselt mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013.

aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid

ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1) tähenduses nagu on

toodud EBA suunise tabelis 1 (lk 10):

 finantsvõimenduse määr on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis

429 määratletud finantsvõimenduse määr;

 esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

575/2013 artikli 92 lõike 2 punktis a osutatud suhtarv;

 likviidsuskattekordaja (LCR), on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

artiklis 412 määratletud likviidsuskattekordaja;

 stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

575/2013 artiklites 428a–428az määratletud stabiilse netorahastamise kordaja;

 viivislaenude suhtarv komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/4515 artikli 11 lõike 2 punkti g

alapunktis ii sätestatud viivislaenude määr;

 koguriskipositsioon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92

lõikes 3 määratletud koguriskipositsioon;

 koguvara on koguvara nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1606/2002 osutatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt;

 koormamata vara on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411

lõikes 5 määratletud vara.

Määruse § 8 ümbersõnastamine – hetkel kehtiva määruse §-s 8 nähakse ette riskinäitajate osakaalud

(riskinäitajad on ise sätestatud §-s 11). Selle aluseks on varasema EBA suunise minimaalsed osakaalud.

5 Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/451, milles sätestatakse tehnilised standardid Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute

järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014.

3

Nüüd uuendatud EBA suunise punktiga 43 on neid väärtuseid muudetud, mistõttu muudetakse ka

osakaalude väärtuseid §-s 8. Kokku moodustavad riskide põhinäitajate minimaalsed osakaalud sarnaselt

varasemaga 75% kõigi riskinäitajate osakaalude summast ja ülejäänud 25% on jaotatud täiendavate

riskinäitajate vahel. Varasema suunisega võrreldes on uueks nõudeks, et ühegi näitaja osakaal eraldi ei

tohi ületada 25% (EBA suunise punkt 45). Riskikategooriad ja riskinäitajad ning nende osakaalud on

toodud seletuskirja tabelis 1.

Määruse § 9 muutmine – kehtiva määruse § 9 näeb ette riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu. Iga

riskinäitaja individuaalse punktiarvu arvutamisel lähtutakse sellest, kas suuremat riski tähistab

riskinäitaja suurem või väiksem väärtus võrreldes määruse §-s 10 sätestatud riskinäitajate alumise ja

ülemise piirmääraga. Selle tulemusena määratakse riskinäitajale määruse lisa 3 põhjal arvutusvalem.

Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 tehtavad muudatused tulenevad uuenenud riskinäitajate arvutamise

põhimõtetest., nagu on EBA suunise tabelis 1 (lk 10).

Paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, sest eelnõu järgi kasutatakse edaspidi vara kasvu täiendava

riskinäitaja kohta sama paragrahvi lõikes 2 viidatud liugskaalameetodit.

Määruse § 11 muutmine – hetkel kehtiv § 11 sätestab riski põhinäitajaid. Eelnõuga muudetakse seda

paragrahvi nii, et need vastaksid EBA suunise tabelis 1 (lk 10) esitletule. Paragrahvi on muudetud ka

normitehniliselt, asendades lõiked punktidega.

Esiteks, EBA suunises toodud likviidsuse ja rahastamise riskikategooria mõlema põhinäitaja

(likviidsuskattekordaja – LCR ja stabiilse netorahastamise kordaja – NSFR) kohta on andmed olemas

Finantsinspektsioonile esitatavas järelevalvelises aruandluses, mistõttu ei ole enam vajalik kasutada

määruse § 11 punktis 4 (varasem § 11 lõige 5) siseriiklikku määratlust (likviidsuskordaja) stabiilse

netorahastamise kordaja asemel. Seega on praegu kehtivas määruses olev likviidsuskordaja asendatud

stabiilse netorahastamise kordajaga.

Teiseks, § 11 punktis 6 (varasem § 11 lõige 7) on „riskiga kaalutud vara“ asendatud

„koguriskipositsiooniga“ vastavalt uuendatud EBA suunisele.

Kolmandaks, § 11 punktis 8 (varasem § 11 lõige 9) on täpsustatud tagatud hoiuste ja koormamata vara

suhte arvutamist Seda seepärast, et uuendatud EBA suunises on muudetud riskikategooria „Võimalik

kahju hoiuste tagamise skeemile“ põhinäitaja arvutusvalemit. Varasem “koormamata vara/tagatud

hoiused“ asendatakse „tagatud hoiused/koormamata varadega“.

Neljandaks, ärimudeli ja juhtimise riskikategooriast on täiendav riskinäitaja välja jäetud

mitteresidentidest klientide nõudmiseni hoiuste suhe nõudmiseni hoiustesse (varasem määruse § 11

lõige 10), kuna selle kasutamine mudelis ei kirjelda siiski piisavalt tundlikkust poliitilisele riskile ning

avatust rahapesu ja terrorismi rahastamisest tulenevale riskile.

Määruse § 12 muutmine. Kehtiv paragrahv sätestab riskinäitajate väärtused ehk lihtsustatult kuidas

vastavaid riskinäitajaid nö kokku arvutatakse. Kuna §-s 11 muudetakse mõnevõrra riskinäitajate sisu ja

kuna § 12 viitab suures osas §-le 11, siis muudetakse käesolevaga viiteid § 12 lõigetes 1 – 4. Eelkõige

seoses sellega, et §-s 11 tunnistatakse kehtetuks senine lõige 10.

Lisaks tunnistatakse täielikult kehtetuks § 12 lõige 5, mis näeb hetkel ette, et likviidsuskattekordaja

puudumisel liidetakse §-s 8 sätestatud riskinäitaja osakaal likviidsuskordaja riskinäitaja osakaalule.

Vajadus sätte järele puudub, sest mõlema EBA suunise likviidsuse ja rahastamise riskikategooria

põhinäitaja (likviidsuskatte kordaja (LCR) kui ka stabiilse netorahastuse kordaja (NSFR)) kohta on

andmed Finantsinspektsioonile esitatavates järelevalvelistes aruannetes olemas.

4

Määruse § 13 lõike 2 täiendamine – kehtiv § 13 näeb lühidalt ette selle, kuidas Finantsinspektsioon

edastab vastavad andmed krediidiasutuste kohta Tagatisfondile. Lõige 2 näeb ette hetkel nö üldreegli –

üldjuhul kasutatakse riskinäitajate arvutamiseks krediidiasutuse individuaalseid s.t. konsolideerimata

väärtusi. EBA suunise punkt 40 näeb ette vastava erandi – kui krediidiasutusele on tehtud erand kapitali-

ja/või likviidsusnõuete täitmisest kooskõlas pankade kapitalinõuete määruse nr 575/2013 artiklitega 7,

8 või 21, peaks vastavad kapitali-/likviidsusnäitajad arvutatama konsolideeritud või allkonsolideeritud

tasandil.

Määruse § 13 lõike 3 muutmine – kehtivat lõiget 3 muudetakse nii, et sellega oleks kaetud

krediidiasutuste seaduse § 96 lõige 51, mille järgi, võttes arvesse krediidiasutuse suurust ja süsteemset

olulisust ning selle tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib nende hindamist teostada harvem kui kord

aastas. Samuti muudetakse kasutatavaid mõisteid, et need oleksid vastavuses krediidiasutuste seaduse §

96 lõikes 52 nimetatud metoodikaga.

Määruse lisa 2 – lisa 2 esitatakse küll uues sõnastuses, kuid eelkõige täpsustatakse seal viiteid

aruannetele, milles on riskinäitajate arvutuste aluseks olevad andmed.

Määruse lisa 3 – lisa 3 sõnastatakse ümber. Muutuvad eelkõige viited määruse § 11 uutele punktidele.

Lisa 3 punktis 4 muutub ka vastav kirjeldatud valem (EBA suunise punktist 67 lähtuvalt) summaarse

riskikaalu arvutamiseks liugskaala meetodil. Eksponentsiaalse valemi kasutamine peaks EBA hinnangul

paremini tagama summaarse riskiskoori ja summaarse riskikaalu vastavuse.

Eelnõus aga ei ole kasutatud EBA suunise punkti 69 võimalust lisada summaarse riskikaalu

arvutamiseks summaarsele riskipunktiarvule täiendavaid künniseid. Põhjus täiendavate künniste

mittekasutamiseks tuleneb eelkõige väheste turuosaliste arvust.

Lisa 3 punkt 9 jäetakse välja, sest eelnõu järgi kasutatakse edaspidi vara kasvu täiendava riskinäitaja

kohta lisa 2 punktis 6 näidatud liugskaalameetodit.

Määruse lisa 4 – lisa 4 sõnastatakse ümber. Selle põhjuseks on riskinäitajate nimetuste muutumine.

Samuti muutuvad mõningate riskinäitajate ülemised ja alumised piirmäärad.

Määruse lisa 5 – lisa 5 sõnastatakse ümber. Selle põhjuseks on määruses ja selle lisades kasutatavate

mõistete ja ka riskinäitajate arvutamise aluseks kasutatavate aruannete muutus.

III. Määruse mõjud, sh määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Määruse rakendamine ei nõua aga riigilt ega kohaliku omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Eelnõu ei

mõjuta elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või

regionaalset arengut. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele.

Käesolev määrus muudab mõnevõrra Finantsinspektsiooni koormust, kes nö administreerib

Tagatisfondi. Sellega ei kaasne aga kulu riigieelarvele kuna Finantsinspektsioon on täies ulatuses

pankade ja teiste finantsjärelevalve subjektide poolt rahastatav.

2024. a. septembri lõpu seisuga oli Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi kogutud krediidiasutuste

poolt vahendeid 335 mln eurot. Eelnõu otseselt hoiuste tagamise osafondi osamakse määra kehtestamist

ei puuduta, kuna Tagatisfondi seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud osamakse määr on nn riskivaba määr,

mis saadakse sihtaseme jagamisel kõikide pankade tagatud hoiuste summaga (riskivaba osamakse

5

arvutamiseks korrutatakse panga tagatud hoiuste summa (riskivaba) osamakse määraga). Selle arvutuse

tegemisel pankade riskitaset arvesse ei võeta. Riskivaba osamakse suurust korrigeeritakse vastavalt

käesolevas eelnõus sätestatud metoodikale. Tagatisfondi nõukogu korrigeerib osamakse suurust seaduse

Tagatisfondi seaduse § 35 lõike 4 alusel. Pärast korrigeerimist peaksid pankade osamaksed võrreldes

riskivabade maksetega veidi muutuma, kuid andma kokku vastava sihttaseme summa. Nõukogu

kehtestab konkreetse osamakse suuruse iga krediidiasutuse tarvis. Lõplik riskipõhise osamakse

arvutamise mudel on üsna tehniline, kasutades mitmeid erinevaid riskinäitajaid (kaheksa riski

põhinäitajat, vt tabel nr 1).

Tabel 1: riskikategooriate ja -näitajate osakaalud

Riskikategooriad ja riskinäitajad Minimaalsed

osakaalud

(1)

Paindlikud

osakaalud

(2)

Lõplikud

osakaalud

(1)+(2)

1. Kapital 20% 20%

1.1. Finantsvõimenduse määr 10% 10%

1.2.Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1

ratio) või kapitali kattekordaja

10% 10%

2. Likviidsus ja rahastamine 15% 15%

2.1. Likviidsuskattekordaja (LCR) 5% 5%

2.2. Stabiilse rahastamise kordaja (NSFR)) 10% 10%

3. Vara kvaliteet 12,5% 12,5%

3.1. Viivislaenude suhtarv (NPL ratio) 12,5% 12,5%

4. Ärimudel ja juhtimine 15% +25% 40%

4.1. Koguriskipositsioon / koguvara 5% 5%

4.2. Varade tootlus (RoA) 10% 10%

4.3. Täiendav riskinäitaja: SREP juhtimise max skoor +5% 5%

4.4. Täiendav riskinäitaja: Vara kasv +20% 20%

5. Võimalik kahju hoiuste tagamise skeemile 12,5% 12,5%

5.1. Tagatud hoiused / koormamata vara 12,5% 12,5%

Kokku 75% +25% 100%

Lähtuvalt EBA suunistest, siis liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid peaksid jaotama paindlikud 25%

osakaaludest täiendavate riskinäitajate vahel ja/või suurendama riski põhinäitajate minimaalseid

osakaale, kui täidetud on järgmised tingimused:

 riskikategooria ja riski põhinäitajate minimaalsed osakaalud säilivad;

 ühegi näitaja osakaal eraldi ei tohi ületada 25% (EBA suunise punkt 45).

Kokkuvõttes võivad käesoleva määrusega tehtavad muudatused avaldada seega mõju krediidiasutuste

makstavatele osamaksetele – osamaksete suurused võivad käesoleva eelnõu tõttu muutuda. Järgmises

tabelis on näha krediidiasutuste poolt tasutud osamaksed Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi aastatel

2022 kuni 2024 (eurodes).

Krediidiasutus 2022 2023 2024

Swedbank AS 5 289 569,10 12 705 590,37 13 079 622,33

AS SEB Pank 2 437 398,40 5 541 213,34 5 767 986,67

AS TBB pank 58 909,09 128 476,87 116 070,04

Coop Pank AS 509 914,50 1 353 158,29 1 899 296,26

Bigbank AS 715 052,26 2 556 740,22 3 775 362,26

AS LHV Pank 1 447 559,94 3 592 274,57 4 102 155,64

Luminor Bank AS 4 774 549,31 10 298 673,96 9 931 789,94

AS Inbank 563 541,57 1 734 967,85 2 383 227,34

Holm Bank AS 66 724,23 178 317,65 300 923,19

KOKKU 15 863 218,40 38 089 413,12 41 356 433,67

6

VI. Kooskõla Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprill 2014 direktiiv 2014/49/EL hoiuste

tagamise skeemide kohta (OJ L 173, 12.6.2014, p. 149–178) ja Euroopa Pangandusjärelevalve

suunisega6 „Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamise meetodid“.

VII. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad 2025. a. 1. aprillil. Ehk 2025. a. hoiuste tagamise osafondi osamaksete

väljaarvestamisel saab kasutada juba mõnevõrra muutunud metoodikat.

VIII. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Eesti Pangale,

Finantsinspektsioonile, Tagatisfondile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule.

Veebruar 2025. a.

6 EBA GL/2023/02 „Suunised (läbi vaadatud) hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamise

meetodite kohta vastavalt direktiivile 2014/49/EL, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse suunised

EBA/GL/2015/10“. tehtud muudatused: https://www.eba.europa.eu/publications-and-media/press-releases/eba-

publishes-final-revised-guidelines-methods-calculating

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Finantsinspektsioon

Eesti Pank

Eesti Pangaliit MTÜ

Tagatisfond

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

(Hoiuste tagamise osafondi

riskipõhised osamaksed)

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõu, mille muudetakse

määrust „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike

arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“.

Palume Teie seisukohta 10 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Määruse eelnõu

3. Lisa 2 (muudetud)

4. Lisa 3 (muudetud)

5. Lisa 4 (muudetud)

6. Lisa 5 (muudetud)

Thomas Auväärt 611 3633

[email protected]

Meie 17.02.2025 nr 1.1-10.1/869-1